Tsaikovski kalveri ja sümf. looming : Vene klassikalise sümfoonia rajaja.Kirjut 6 sümf, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose. Ta kasutas suure orkestri võimalusi ja väljendas isiklikke hingelisi läbielamisi. 6.sümf(viimane) oli tema elust, traagiline, jagunes: 1.elu 2.armastus 3.lootus 4.surm.Rahvas pani nimeks ,,Pateetiline sümfoonia" Veel kirjut ,,Jevgeni Onegin". Klaverikonterditest tuntud ,,Lastealbum" , "Aastaajad". Tsaikovski ooperid ja balletid: Kirjut 10 ooperit ja 3 balletti.Vene klassikaline ballet saavutas 19.saj lõpus suure populaarsuse.Tsaikovski teostas balletimuusika reformi, hakkas kirjut muusikat mida varem polnud. Muusika sai balleti hingeks ja sisu väljendajaks.Ballettidel oli kindel sündmustik ja tegelased realistlikud.Balletimuusika sümfoniseeritud, pearõhk klassikalisel tantsul. Tal oli kalduvus luua tantsulist muusikat
Samuti oskab Eifman sobitada omavahel erinevaid stiile, nagu on selleks on rokkmmusika ballettis. Tema koreograafia on väga hoogne, täis füüsilisi kui ka akrobaatilisi elemente. Etenduses põihiliseks tasutaks mängis vene romantistlik helilooja Pjotr Tsaikovski. Ta on kirjutanud ooperi nimega "Jevgeni Onegin". Kokku on ta kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Tema kõige tuntumaks teosteks on balletid "Luikede järv", "Uinuv kaunitar" ja "Pähklipureja". Etenduses esitati klassikalist muusikat nagu näiteks Eugene Onegin: Waltz kui ka rokilikumat muusikat nagu Aleksandr Sitkovetsky "Camels" või kitarrimuusikat nimega "Zello". Muusika oli väga võimas, rütm oli kord rahulikum kord tempokam. Dünaamika oli vaheldusrikas, ning harmoonia oli heakõlaline. Esitati vene rahvuse muusikat. Lavakujundus oli väga minimalistlik. Kogu etenduse vältel oli laval õige rohkem kaks tooli,
(renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3. Täispikk ooper: ,,Elupõletaja tähelend" 4. Orkestrimuusika: ,,Sümfoonia kolmes osas", ,,Viiulikontsert", ,,Sümfoonia puhkpillidele" Stravinski on nagu Bach valede nootidega. On olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. On ooperilaulja poeg. Sai aadli hariduse ja kasvatuse. 1905 a. lõpetas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna.
(renessanss eeskujuks). Neoklassitsism Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3. Täispikk ooper: ,,Elupõletaja tähelend" 4. Orkestrimuusika: ,,Sümfoonia kolmes osas", ,,Viiulikontsert", ,,Sümfoonia puhkpillidele" Stravinski Stravinski on nagu Bach valede nootidega. On olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. On ooperilaulja poeg. Sai aadli hariduse ja kasvatuse. 1905 a. lõpetas Peterburi Ülikooli
Kõik, mis tuli Läänest keelati ära. Nii ei teatud raudse eesriide taga midagi nt rock muusikast. 7. Sergei Prokofjevi olulisemad klaverile loodud teosed: I ja II klaverikontsert, klaveritsüklid ,,Sarkasmid" ja ,,Põgusad hetked". Prokofjevi uudne klaverimängustiil kandis nimetust löökpianism ja seda seepärast, et oli kiire tempoga, novaatorlik, rütmilise aktiivsusega ja energeetilise motoorikaga. 8. Sergei Prokofjevi loomingu tähtsamad zanrid on sümfooniad (7), balletid (7) ja ooperid (7). 9. Dmitri Sostakovitsi tähtsaim zanr on sümfoonia. Tema sümfooniad on dramaatilised ja monumentaalsed. 10. Dmitri Sostakovitsi tähtsamad sümfooniad: 5. sümfoonia (märgib üleminekut varasemast loomeperioodist keskmisse), 7. sümfoonia ,,Leningradi sümfoonia" (kirjutas Leningradi blokaadi tingimustest), 10. sümfoonia (Sostakovitsi sümfoonilise muusika kõrgpunkt; kasutab muusikalt monogrammi), 13. sümfoonia ,,Babi jar"
ooperlik-smfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks. Taikovski nende aastate looming oli eelnevaga vrreldes dramaatilisem, seda mjutasid tolleaegsed vene intelligentsi meeleolud. 1891. aastal viibis ta Ameerika hendriikides. 1893. aastal valiti ta Cambridge'i likooli audoktoriks. Oma elu viimasel kmnel aastal li ta oma geniaalsed 5.- ja 6. smfoonia, ooperid: "Maseppa", "Padaemand", "Jolanthe", balletid: "Uinuv kaunitar", "Phklipureja" jpm. Looming muutus jrjest dramaatilisemaks. Vene intelligentsi meeleolu ja leelamised mrasid paljude Taikovski teoste sisu. Taikovski suri 6. novembril 1893.aastal Peterburis. Taikovski on tunnistanud, et sdamelhedaseim anr on talle smfoonia. Ta on loonud le 30 smfoonilise teose. Neid luues pdis ta tabada inimtunnete kige peidetumaid varjundeid. Taikovski soovis, et inimesed leiaksid tema muusikast rasketel aegadel trsti ja tuge. Ja seda tema muusika pakub
................................. 4 Vene periood ....................................................................................................................................... 4 Ameerika periood ................................................................................................................................ 4 Ooperid................................................................................................................................................ 4 Balletid................................................................................................................................................. 5 Lisad ......................................................................................................................................................... 6 Kasutatud materjalid ............................................................................................................................... 7
sümfooniaga ja ooperiga "Jevgeni Onegin". Loobunud pedagoogilisest tööst, pühendus ta nüüd täielikult loomingule. 80-ndate aastate keskpaiku jättis ta rändamise ja valis oma elukohaks Klin'i, kus loomingulise töö kõrvalt sai ta käia ka dirigeerimas Venemaal ja Lääne-Euroopas. 1893. aastal valiti ta Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Oma elu viimasel kümnel aastal lõi ta oma geniaalsed 5.- ja 6. sümfoonia, ooperid: "Maseppa", "Padaemand", "Jolanthe", balletid: "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja" jpm. Nende aastate looming muutus järjest dramaatilisemaks. Vene intelligentsi meeleolu ja üleelamised määrasid paljude Tsaikovski teoste sisu. 4 Ooper Jevgeni Onegin A. Puskini samanimelisele värssromaanile loodud ,,Jevgeni Onegin" (1893) on meistriteoseks nii Tsaikovski kümne ooperi hulgas kui ka vene ooperiklassikas
Ta reisis palju. 80-ndate aastate keskpaiku jättis ta rändamise ja valis oma elukohaks Klin'i, mis asub 90 km kaugusel Moskvast. Loomingulise töö kõrvalt käis ta siiski dirigeerimas Venemaal ja Lääne-Euroopas. 1891. aastal viibis ta Ameerika Ühendriikides. 1893. aastal valiti ta Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Oma elu viimasel kümnel aastal lõi ta oma geniaalsed 5.- ja 6. sümfoonia, ooperid: "Maseppa", "Padaemand", "Jolanthe", balletid: "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja" jpm. Nende aastate looming muutus järjest dramaatilisemaks. Vene intelligentsi meeleolu ja üleelamised määrasid paljude Tsaikovski teoste sisu. Tsaikovski pole maailma muusikakultuuri ajalukku läinud mitte üksnes suure sümfonistina ja ooperi heliloojana, vaid ka balletireformaatorina. Kogu Tsaikovski loomingu üldiseks suunitluseks on inimelu tähtsate probleemide kehastus ja avamine. Tema balletid
Kindlate piirjoontega meloodia asendub sageli kooskõladega, lähenedes sageli nagu improvisatsioonile. Tehti palju teoseid, kus kujutati inimese suhet loodusega. 14) Impres. Kunstnikud ja heliloojad. Teosed. Claude Monet- Tõusev päike Debussy- klaverimuusika- ,,Prelüüdid" Ravel- klaverimuusika- ,, Vetemängud" 15) Neoklassitsism, esindajad ja teosed. I MS järgne Euroopa, seda kirjeldavad hoidumine äärmuslikest emotsioonidest, harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustamine. Stravinski- balletid ,,Tulilind" Milhaud- balletid ,,Salat" Kuuiku loomingut iseloomustas: - liigse komplitseerituse vältimine - futuristlik tehnikaimetlus - suurlinliku primitiivse energia peegeldamine - irooniline suhtumine rafineeritud kunstimaitsega publikusse 16) Ekspressionism, anatoolne tehnika, seeriatehnika e dodekafoonia? Ekspress. Huvi all inimese alateadvuslik pool, mida lahati kuni sünnihetkeni välja. Mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid, oskus näha ilu inetuses, narrikultus.
Chopin 3 2 + Glinka + 2 + Tšaikovsk 6 10 3 2 1 Balletid, klaveripaladetsüklid i Verdi 26 1 Reekviem Wagner 11 Liszt 2 1 2
· 1973.a lõpetas Tallinna Konservatooriumi · 1978.-2000.a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud · 1988.-1992.a kultuuriminister · 1995.a pani aluse akadeemia elektromuusikastuudiole Looming · Eesti muusika üks suurimaid sümfoniste · ,,In memorian" (1972.a Elleri mälestuseks) · 6 sümfooniat · Tallinnas toimunud olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia muusika ,,Olümpiamuusika" · Vokaalsümfooniline muusika /K:/ ,,Seenekantaat" (lad.k seenenimed) · Balletid ,,Anselmi lugu", ,,Ruumi suletud" · Üks tuntumaid ja mängitavamaid lugusid on ,,Pala aastast 1981" klaverile /:K/ ,,Pala aastast 1981" · 1980-ndate lõpul pühendus elektroakustilisele muusikale · 1990.a kammerooper ,,Olivia meistriklass" Eesti esimene multimeediaooper · 1999.a ,,Südameasjad". Kogu materjal võetud inimsüdamest (kahinad, tuksed jne) /K:/ ,,Südameasjad" /K:/ ,,Sümfoonia nr2" · Teatri- ja filmimuusika
Looming (2) · Rütm ja tämber · ema muusika rütmi iseloomustab erakordne aktiivsus ja muutlikkus. Sageli ostinaatne põhirütm on ühendatud vaba rütmilise ,,pealisehitusega" (spnkoobid, segarütmid, sagedased taktimõõtude vaheldumised). Vt. partituuri · Kunsti igipõlised teemad: hea ja kuri, inimlik tühisus ja õilsus, ürgne elujõud/inimese ja looduse suhe, vene rahvamuusika, kaasaeg ja selle rütmid... Vene periood ja balletid · Vene perioodi iseloomustab lähtumine vene rahvuslikest traditsioonidest ning temaatikast. · Väljapaistvamad teosed on balletid ,,Tulilind", ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsus" · ,,Tulilinnu" aluseks on vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. Impressionistlik kõlapilt, vene rahvalaulu motiivid) · ,,Petruska" on groteskne lugu kirest ja mõrvast vene nukuteatri nukkude seas. Balletis tuuakse lavale vene kaduv külaelu
Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga. Pjotr Tsaikovski (1840-1893) Paljud Tsaikovski teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Oma elu viimasel kümnel aastal lõi ta oma geniaalsemad teosed 5. ja 6. sümfoonia, ning ooperid ,,Padaemad", ,,Jolanthe", balletid ,,Uinuv kaunitar", ,,Pähklipureja". Viimaste aastate looming muutus järjest dramaatilisemaks. Ta on kirjutanud kümme ooperit, kolm balletti, orkestriteoseid, kuus sümfooniat, ning teoseid sooloinstrumentidele nende hulgas 72 oopust klaverile. Üheks tema tippteoseks on ooper "Jevgeni Onegin" (1877). Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperitest tundud on veel ,,Padaemand", ,,Jolanthe", ,,Orleansi neitsi", ,,Mazepa".
Zaremba ja Anton Rubinstein. Aastal 1868 katsetas ta oma oskusi muusika kriitikuna. Abiellus Antonina Milyukovaga, kes oli 8 aastat noorem. Viimased aastad helilooja veetis Moskva piirkonnas, kus nüüd on tema memoriaalmuuseum. Suri 6. novembril 1893 koolerasse oma venna korteris. Looming Balletid Ooperid "Vojevood" "Luikede järv" "Opritsnikul" "Uinuv kaunitar" "Kuldkingakesed" "Pähklipureja" "Jevgeni Onegin" "Padaemand" "Jolanthe" Looming Sümfooniad Klaveripalade tsükk el "Aastaajad" 1. Sümfoonia g- moll "Talveunelmad" Aprill - "Lumikelluke" 4
See kujunes välja juba aastatuhandeid tagasi, aga siiski tuleb ballet tänapäeva kujul Prantsusmaalt. Mis on tuntumad balletitantsijaid, keda ma pean teadma? Maria Taglioni (1804-1884), August Bournonville (1805-1879), Anna Pavlova (1881-1931), Rudolf Nurejev (1938-1994), Kes on tuntumad ballettmeistrid, keda ma pean teadma? Filippo Taglioni (1777-1871), Marius Petipa (1819-1910), Lev Ivanova (1834-1901), Mihhail Fokin (1880-1942), Georg Balanchine (1904-1983), Mis on tuntumad balletid, mida ma pean teadma? Louis Joseph Herold, "Asjatu ettevaatus" Jean Schneitzhoeffer, "Sülfiid" Adolphe Adam, "Giselle" Leo Delibes, "Coppelia" Pjotr Tsaikovski, "Luikede järv", "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar" Aleksandr Glazunov, "Raimonda" Igor Stravinski, "Tulilind", "Petruska", "Kevadpühitsus" Sergei Prokofjev, "Romeo ja Julia" Bela Bartok, "Võlumandariin"
Sündis Itaalias, laulud seotud vabadusvõitlusega, käis kirikus orelimuusikat kuulamas. R. Wagner - "Avamäng", "Palverändurite koor", ("Tannhäuser") Sündis Saksamaal, Leipzigis. Helilooja ja dirigent. Inspiratsioon Beethovenist. Iseloomusta vene romantikute muusikat- zanrid, teemad. Zanrid: ooper, ballett, orkestri- ja klaverimuusika, sümfoonia Teemad: Venemaa ajalugu, rahvalegendid ja muinasjutud, legendid, muinasjutud, kombed ning olustik. P.Tsaikovski tuntumad balletid. MK(3) Pjotr Tsaikovski (1840-1893) on vene klassikalise sümfoonia rajaja. Tuntumad balletid: "Uinuv Kaunitar", "Luikede järv", "Pähklipureja" Iseloomusta Põhjamaade muusikat ja nimeta tuntumad heliloojad. Too näiteid nende loomingust. MK Põhjamaade muusika oli rahuliku alguse, pigem kurvema meloodiaga ja aeglase tempoga. Norra- Ole Bull, Edvard Grieg Soome - Fredrik Pacius, Jean Sibelius Laulu pask F. Schubert tsükkel Ilus möldrineiu ,,Rändamine" https://www.youtube.com/watch?
• Libreto autor Cocteau • Iga helilooja Kuuikust (va Durey) kirjutas osa etenduse muusikast. • Etenduse tõi lavale Rootsi balletitrupp 1921. aastal Champs- Élysées’ teatris. • Peale etenduse ettekannet Kuuik lagunes. Arthur Honegger (1892-1955) • Muusikaharidus Pariisi konservatooriumis • Oratoorium „Kuningas Taavet“ • Kirjutanud 2 ooperit: „Kotkapoeg“, „Antigone“ • 5 sümfooniat Darius Milhaud (1892-1974) • Umbes 450 teost • Balletid „Härg Katusel“, „Sinine ekspress“ ja „Salat“ • Ooper „Christoph Kolumbus“ • Pariis Konservatooriumi professor Francis Poulenc (1899-1963) • Alustas klaveriõpinguid 5-aastaselt • Nii ilmalikud kui ka vaimulikud teosed • Ballett „Les Biches“ • Ooperid „Les mamelles de Tirésias“ ja „Inimhääl“ Täname kuulamast!
Kuuiku "Pruutpaar Eiffeli tornis" · Libreto autor Cocteau · Iga helilooja Kuuikust (va Durey) kirjutas osa etenduse muusikast. · Etenduse tõi lavale Rootsi balletitrupp 1921. aastal Champs- Élysées' teatris. · Peale etenduse ettekannet Kuuik lagunes. Arthur Honegger (1892-1955) · Muusikaharidus Pariisi konservatooriumis · Oratoorium ,,Kuningas Taavet" · Kirjutanud 2 ooperit: ,,Kotkapoeg", ,,Antigone" · 5 sümfooniat Darius Milhaud (1892-1974) · Umbes 450 teost · Balletid ,,Härg Katusel", ,,Sinine ekspress" ja ,,Salat" · Ooper ,,Christoph Kolumbus" · Pariis Konservatooriumi professor Francis Poulenc (1899-1963) · Alustas klaveriõpinguid 5-aastaselt · Nii ilmalikud kui ka vaimulikud teosed · Ballett ,,Les Biches" · Ooperid ,,Les mamelles de Tirésias" ja ,,Inimhääl" Täname kuulamast!
Igor Stravinski Rebeka Kübard 11.klass Igor Fjodorovits Stravinski Sündis 1882.aastal ja suri 1971. Kuulus vene helilooja, dirigent ja pianist. Pidas olulisimaks muusikaliseks väljendusvahendiks rütmi, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Kuulsamad balletid "Petruska", "Tulilind" ja "Kevadpühitsus" ehk "Püha kevad" Igor Stravinski Ballett Muusikaline lavateos, milles on ühendatud tants, muusika, kirjandus ja kujutav kunst. Balleti aluseks on tavaliselt kirjanduslik süzee. Petruska Ballett Petruska loodi 1911.aastal. Esietendus toimus Pariisis "Petruska pärastlõuna" ballettilavastust on esitatud ka Eestis, nukuteatris 2010.aastal. Rahvusooper Estonias toimub balleti esietendus 15
(minimalis m). Helil Gustav Mahler Claude Debussy Igor Stravinski Arnold - oojad · sümfooniad (prantsuse · balletid Schönberg / · laulutsüklid helilooja) "Kevadpühitsu (kasutas uut teose · " Rändselli laulud" Ooper "Pelleas ja s ja "Tulilind" tehnikat- d Melisande" · ooper- kõnelaulu ehk Richard Strauss ( kirjutas 10 oratoorium retsiteerimist;
Ülo Vinter Ülo Vinter sündis 3. jaanuaril 1924 Tallinnas. Ülo Vinteri loomepärandi kaalukaima moodustavad lavateosed (eriti muusikalid, balletid) ning muusika nuku- ja telefilmidele. Lisaks on ta kirjutanud sümfoonilist muusikat (sh orkestrisüit „Paunvere“), lastelaule, koorimuusikat, levimuusikat (sh laule ja teoseid kergemuusikaorkestrile) ja kammerteoseid. Tema loomingus leidub lürismi ja huumorit, loodusekujundeid ning karakterpildikesi. Mitmed teosed on pälvinud auhinnalisi kohti loominguvõistlustel. Vinteri tuntuim teos on lastemuusikal „Pipi Pikksukk“ (koos Ülo Raudmäega, 1969), mida on eesti teatrilavadel kõige arvukamalt etendatud. Ainuüksi esiklavastust mängiti Estonias 410 korda. Muusikalist pärit laul „Laul Põhjamaast“ kuulub laulupidude repertuaari kullavaramusse. Samuti on Vinter kirjutanud muusika sellistele kultusfilmidele nagu „Mehed ei nuta“ (1968), „Noor pensionär“ (1972) ja „Siin me ole...
Enim tuntud on arvatavasti "Chopiniana", millele seadis koreograafia Mihhail Fokin. Jerome Robbins kasutas Chopini muusikat ballettide "Konsert" ja "Tantsud koosviibimisel" ning Frederick Ashton "Kuu aega maal" loomisel. Leo Delibes (18361891) Oli Prantsue helilooja, keda Tsaikovski väga hindas. Lõi balletid "Allikas", "Sylvia" ja "Coppelias". Viimases arendas ta edasi juhtmotiivi igale tegelasele iseloomuliku muusikalist kujundit. Pjotr Tsaikovski (18401893) Ta on kirjutanud lüürilis ja dramaatilist muusikat Vene balletiteatritele. Tema meistriteosed on "Luikede järv", "Uinuvkaunitar" ja "Pähklipureja". Helilooja Marius Petipa
See jäi tema ainsaks kompositsioonikooliks. Aastal 1905 kihlus ta oma sugulase ja lapsepõlvesõbra Jekaterina Nossenkoga. Jekaterina ja Igori emad olid õed. Abielu toimus 23.jaanuaril 1906. Aastal 1907 sündis Igori ja Jekaterina esimene laps Fjodor ning 1908 teine laps Ljudmila. Aastal 1909 tutvus Stravinski oma orkestriteose „Tulevärk“ esitusel Sergei Djagileviga, kes oli Vene Balleti impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga ja tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. Djagilevi esimeseks tellimustööks Stravinskile oli muusika balletile „Tulilind“. ŠVEITS Aastal 1910 sõitis Stravinski Pariisi balleti "Tulilind" esietendusele, pärast mida ta otsustas jääda elama Šveitsi. Peagi järgnes talle ka tema perekond. Perekond elas Clarensis ja Lausanne'is 1920. aastani. Siin valmisid Stravinskil mitmed maailmakuulsaks saanud teosed.
1922 ),Eduard Wiiralt (maal ,,Lamav tiiger" 1937),Anton Starkopf (skulptuur ,,Andumus" 1927), Amandus Heinrich Adamson (skulptuur ,,Vabadussõja mälestussammas"Vabadussõja mälestussammas" 1922), Jaan Koort (skulptuur ,,Julius Kuperjanovi hauasammas" . Teatri ja filmikunst Kutselised teatrid olid Pärnus, Tartus Viljandis ja Narvas Poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonial Ooperid ja balletid Esimene täispikk film ,,Mineviku Varjud" Esimene helifilm oli ,,Kuldämblik" Sport Eesti Spordi Keskliit (1940. aastal kuulus 243 kohalikku seltsi 15 000 sportlasega) Populaarne oli maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik ja laskmine Suured spordipeod (Eesti mängud), maavõistlused Osaleti olümpiamängudel ning maailma ja Euroopa meistrivõistlustel Kristjan Palusalu (maadleja, 2 olümpia kulda) Paul Keres (tippmaletaja, rahvusvaheline meister) Kasutatud materjalid 9
Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika) 1) Balletid: ,,Tulilend", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu", ,,Petruska", ,,Bulcinella" 2) Ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3) Täispikk ooper ,,Elupõletaja tähelend" 4) Orkestrimuusika ,,Sümfoonia kolmes osas"; ,,Sümfoonia in C" (C-duur); ,,Psalmide sümfoonia"; ,,Viiulikontsert";
mida palvetamise ajal lauldakse. Kuigi laulus sõnu polnud, oli harukordne see, et seal oli kuulda naisehäält, kuna tavaliselt on balletide muusika täiesti ilma vokaalita. Minu meelest oli see ballett väga hästi lavastatud, panin tähele palju uudseid lahendusi, mida ma ühegi varasema nähtud balleti puhul pole näinud. Kuid vahepeal märkasin, et ballett jäi kuidagi venima. Ja ma ei ütle seda sellepärast, et minu meelest ongi balletid igavad. Otse vastupidi, olen balletti kaheksa aastat ise tantsinud ning vaatan seda alati suurima heameelega. Aga antud balletis tundus mulle, et mõned kohad, kus isegi ei tantsitud, olid liialt pikad nagu näiteks koht, kus Medea jättis lastega hüvasti ning ohverdas nad. Inimesed tulid siiki balletti mitte kõndimist ja kallistamist vaatama. Kuigi eks koguaeg saagi tantsida, nii jääb ju lugu jutustamata. Kuid siiski tundus mulle, et antud balleti puhul polnud tantsimise ning muu
1950). Samas huvitasid heliloojat ka üldinimlikud teemad. Nii valmis 1953. aastal üks huvitavamatest vokaal-sümfoonilistest teostest Une Cantate de Noël (Jõulukantaat). 1947. aastal tabas Honeggeri südameatakk, kuid elu lõpuni püüdis helilooja säilitada aktiivset eluviisi. Looming Honegger komponeeris kõikides zanrites. Tema loomingut esindavad: sünteesooperid ja dramaatilised oratooriumid (10), operetid (3), balletid (17), sümfooniad (5), süidid, sümfoonilised poeemid, prelüüdid jt orkestriteosed (kokku 11), kontserdid (2 tsellole, orkestrile ja flöödile ning inglissarvele ja keelpillidele), kantaadid ja oratooriumid (5), kammerinstrumentaalteosed, klahvpillimuusika, romansid ja laulud, muusika draamaetendustele (ca 30), muusika kuuldemängudele ja filmidele (40), kirjandusteosed (2). 1920. aastate teises urbanistlikus teoses Rugby (1928) püüab helilooja kõlavaks muuta inimese musklienergiat
Richard Wagner 1)Maa: Saksamaa. oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane 2) teosed: ooper "Tristan ja Isolde", ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus", ooper "Haldjad".3)Tähtsus: Ooperi uuendaja, saksa romantilise ooperi looja, tema teostele on isel juhtmotiivid. Fryderyk Chopin 1)Maa: Poola. Chopin oli poola helilooja ja pianist. 2) teosed: enamasti klaveripalad. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks.tähts teosed -"Minutivalss", "24 prelüüdi", "Nokturn".3)Tähtsus: Oli esimene helilooja, kes hakkas kirjutama eraldi ballade ja skertsosid. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad, neid ta kasutaski oma teostes. Giuseppe Verdi 1)Maa :Itaalia 2)teosed ooperid : ,,Rigoletto", ,,Aida", ,,Võidumarss " ,"Nabucco" 3)tähtsus: Teostes oli olulisel kohal tekst. Edvard Grieg 1)Maa :Norra 2)teosed: Süit "Peer Gynt", "Norra tantsud", "Mööda kal...
Langeb kokku keskkonnaga, kus helilooja parajastu elas ja tegutses Vene periood lähtus vene rahvuslikust traditsioonist USAs tekkis huvi dodekafoonia vastu (Dodekafoonia kompositsioonimeetod, mis põhineb oktaavi 12 heli tähtsuse täielikul võrdsustamisel. Meetodi töötas välja Arnold Schönberg 1920aastatel.) Lavamuusika Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi. Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost. Maailmakuulsuse tõid talle balletid: "Tulilind" "Petruska" "Kevadpühitsus" "Tulilind" Aluseks vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. Esietendus 1910 Pariisis ülemaailmne tuntus! "Petruska" Nukudraama Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone "Kevadpühitsus" Alapealkirjaga "Pildid paganlikust Venemaast" Kõige novaatorlikum teos Esietendus 1913 Pariisis ChampsÈlysées teatris Skandaalne teos
läinud neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada. ... Venemaal ei juurdunud ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. Debussy ja Raveli looming oli keelu all. Sergei Prokofjev ja Dmitri Sostakovits heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu. Sergei Prokofjev (1891 1953) Kirjutas kõigis zanrides, kuid kõige suurema osa moodustavad balletid. Kuna oli ise pianist, siis oluline koht klaveril. Õppis Peterburi konservatooriumis Nikolai RimskiKorsakovi klassis. Esimest korda pälvis avalikkuse tähelepanu aastal 1909 klaveriteosega "Neli etüüdi". Kirjutas 1., 2., ja 3. klaverikontserid. 1918 suundub New Yorki, seejärel Pariisi. Kirjutas 4., 5. ja 6. klaverikontserdi ( 4. kontsert oli kirjutatud vasakule käele. Kirjutas selle Paul Wittgensteinile). 1938 naaseb tagasi Nõikogude Liitu.
“ Onegin” “Onegin” on John Cranko ballett, mis on tehtud Aleksandr Puškini ainetel. Ballett maailmaesietendus 13. aprill 1965, kuid Estonia Rahvusooperis esietendus ballett 19. märtsil 2015. Balletis kõlas Pjotr Tšaikovski muusika, ning arranžeerijaks oli Kurt-Heinz Stolze, Saksamaalt. Koreograaf ning lavastaja oli samuti John Cranko. Ballett kestis 2 tundi ja 30 minutit, millega kaasnes kaks vaheaega. “Onegin” on väga ilus ning südamlik ballett, mida on väga huvitav vaadata. Ballett räägib üsna kurjast ja kadedast armunelinurast. Noor Tatjana läheb oma sõbrannaga peole, kus kohtab Oneginit, kellesse ta silmapilgselt armub. Oneginil pole aga Tatjana vastu mingeid tundeid. Ühel peol hakkab Onegin flirtima Olgaga (Tatjana sõbranna, kelle kaudu Tatjana Oneginiga tuttavaks sai) ning Olga kihlatu Lenski sai kadedaks. Duelli käigus, mille ongegin välja kutsus tappis Onegin lenski. Ballett läks kiiresti ja...
“Ootus”) III - seeriatehnika ehk dodekafooniline periood (“Mooses ja Aaron”) IV - hiline periood (vokaalsümfooniline teos “Kol Nidre”) Anton Webern, Alban Berg ja Arnold Schönberg moodustasid uue Viini koolkonna. Neoklassitsism 1920-1940 aastatel Eeskuju barokk- ja renessanssmuusikast Harmoonia lihtsustamine Picasso poolt uus kunstistiil kubism Igor Stravinski (1882-1971) sümfoonia – “Es-duur” balletid – “Tulilind” , “Petruška” ja “Pildid paganlikust Venemaast”
end ohjata ja filmi vajadustele allutada. Nii selle omaduse tõttu, kui ka tänu kõrgele töökultuurile on ta filmitegijate hulgas väga kõrgelt hinnatud. 1990. aastatel valmis Grünbergil varemloodudu filmimuusika põhjal suurem teos "Milerepa laulud" , kus helilooja on inspiratsiooni saanud legendaarse tiibeti poeedi ja pühamehe Milarepa luulest. Grünberg on loonud palju ka teatrimuusikat. Tema muusikalistest lavateostest on "Vanemuises " lavastatud balletid "Valgus" ja "Rändlinnu lend " (1981) ning Mai Murdumaa koreograafiaga "Peegeldused" (1984) Piia Ruus G3.
20. sajandi muusika Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism Hilisromantism • Saksamaa, Austria • Tonaalsuse mõiste laienemine (harmoonias rohked kromatismid) • Suured koosseisud; vaskpuhkpillide ja löökpillide tähtsus Gustav Mahler • Helilooja ja silmapaistev dirigent • Elu traagika – kõikjal võõras • Sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid • Ka sümfooniates kasutab vokaali • Tippteos – 8. sümfoonia (1906); unikaalne teos kogu muusikaloos; “Tuhande sümfoonia”, kestus 1,5 tundi! • “Kantaatsümfoonia “Laul maast” • Richard Strauss • Max Reger IMPRESSIONISM • Prantsusmaa • Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) • “impressioon” – mulje! • puudub kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud • Kõlavärvid • Sillerdav koloriit • Vabad harmoonilised järgnevused; vabadus, lähenes kohati improvisatsioonile Claude Debussy (1862-1918) • Sümf...
Tema teostele on iseloomulik väga hea tervikutaju-just seetõttu sobisid talle hästi suurvormid,eriti sümfoonia. o Tema 6 sümfooniat on eesti uue muusika kaalukaimad orkestriteosed. o Lisaks on ta loonud rohkesti ka veel teisi orkestriteoseid ,nagu klaveri-ja tsellokontserte ("Conserto grosso")ja lühemaid sümfoonilisi töid. o Palju on ka kammermuusikat,erinevatele koosseisudele,sealhulgas renessansspillide ansamblile. o Tema loomingu nimistusse kuuluvad ka balletid ("Anselmi lugu","Sisalik"),kantaadid,laulud jpm. o Kujundimaailma on väga rikas-seal on poeetikat,meditatiivset rahu ning rõõmsat huumorit kõrvuti kalgi groteski ja traagikaga. o Ta oli peene tämbrimeelega,kõlasid hoolega kuulav helilooja.Sageli ongi kõla tema teostes tähelepanu keskmes.Samuti tundis ta hästi pille . o Sündmuste kulg on tema teostes üpriski aeglane,seepärast saab terve ettekujutluse alles lugu tervikuna kuulates. Ta mängitab aega ja ruumi
Pjotr Tsaikovski Tsaikovski sündis 7. mail 1840 aastal Votkinskis haritlaste perekonnas. Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatooriumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel.Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatooriumis, kus töötas aastani 1878.1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne...
Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stradivari nime kandvad pillid. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid - jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna
Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperi esietendus toimus 29. Märtsil 1879 Moskva Väikeses Teatris. Huvi ooperi vastu oli suur, kuid menu jäi kesiseks. 1885. aastal kolis Tsaikovski Klini lähedale. Samal aastal valiti ta Muusikaühingu Moskva osakonna direktoriks. Lisaks loomingule käis ta dirigeerimas Venemaal ja Lääne-Euroopas. 80-ndatel, 90-ndatel aastatel kirjutas ta näiteks ooperid "Masepa", "Võlutar", "Padaemand", "Jolanthe" ja balletid "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja". "Pähklipurejas ühendab Tsaikovski ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks. Tsaikovski nende aastate looming oli eelnevaga võrreldes dramaatilisem, seda mõjutasid tolleaegsed vene intelligentsi meeleolud. 1893. aastal valiti Tsaikovski Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Tsaikovski on tunnistanud, et südamelähedaseim zanr on talle sümfoonia
novembril(vana kalendri järgi 25. oktoober) Sankt- Peterburgis koolerasse. Tsaikovski tegeliku surma põhjustest on mitmeid versioone, näiteks on arvatud, et ta tegi enesetapu või teda mürgitati. Tema surma kõige reaalsemaks variandiks peetakse praegu arseenimürgitust, ehkki seda ei suudeta kindlalt tõestada. Tsaikovski kirjutas elu jooksul 6 sümfooniat, mitmeid sümfoonilised fantaasiad, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse, kuulsamad neist on balletid "Luikede järv", "Uinuv kaunitar" ja "Pähklipureja", ooper "Jevgeni Onegin", klaveripalade tsükkel "Aastaajad" jpt.
Selle asemel kuulasin plaati, millel olid kuulsamate heliloojate lood. Esindatud olid Tsaikovski, Sibelius, Dukas ja Ravel. Lood olid väga erinevad nii meeleolu kui stiili poolest. Täpsemalt peatun ma Tsaikovskil ja Sibeliusel, kuna neist olen ma elu jooksul kõige rohkem kuulnud. Pjotr Tsaikovski sündis haritlaste perekonda 7. mail 1840 ja suri 6. novembril 1893. Ta oli vene romantistlik helilooja ning üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Tema kuulsamad balletid on "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar" ja "Luikede järv". Pole vist ühtki inimest, kes neist kuulnud poleks. Plaadil oli Tsaikovski esindatud kolme looga: "Avamäng "1812"", "Capriccio Italien" ja "Jevgeni Onegin". Esimene neist oli väga sünge ning kurjakuulutav. Jah, oli kohti, mis olid rõõmsama alatooniga, kuid üldiselt domineeris süngus. "Jevgeni Onegin" oli aga vastupidi rõõmsameelne ning peomeeleolus. Arvan, et see läheb väga hästi kokku samanimelise raamatuga,
1920-ndad kuni 1940-ndad: dodekafoonilise muusika periood. Seriaalset meetodit kasutati ainult helikõrguse parameetris. Eestis loodi esimesed seriaalsed muusikateosed 1960-ndatel. Seriaalse muusika loojaid * Alban Berg * Pierre Boulez * Luigi Nono * Arnold Schönberg * Karlheinz Stockhausen * Anton Webern Igor Fjodorovits Stravinski (vene ; 17. juuni (vana kalendri järgi 5. juuni) 1882 Oranienbaum (praegu Lomonossov) 6. aprill 1971) oli vene helilooja, dirigent ja pianist. ooperid # Oedipus rex (1927) # Perséphone (1933) balletid # Pulcinella (1920) # Les Noces (1923) # Apollon Musagète (1928) # Le Baiser de la Fée (1928) # Jeu de cartes (1936) Charlie Parker Jr. (29. august 1920 Kansas City, Missouri osariik - 12. märts 1955 New York, New Yorgi osariik) oli USA dzäss-saksofonist ja -helilooja. Ta oli 1940. aastatel dzässmuusika üks eestvedajaid. Tema muusika oli väga keerulise rütmiga, enamjaolt ka hoogne. 1984. aa...
autobiograafias, et oli tervitanud rõõmsalt 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal, oodates radikaalset traditsiooni murdumist. Prokovjevi huvi traditsioonide lõhkumise vastu oli siiski pigem kunstilist kui poliitilist laadi. 1918. aastal viibis helilooja Vladivostokis ja Jaapanis ning jõudis välja New Yorki, kus andis klaveril soolokontserte. Prokovjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõikides zanrides, tema loomingu põhiosa moodustavad balletid, seitse sümfooniat ning instrumentaalkontserdid. Et Prokovjev oli ise väljapaistev pianist, on klaveril tema muusikas eriline tähtsus. Prokovjev õppis Peterburi konservatooriumis komponeerimist, klaverit ja orkestrijuhtimist. Avalikkuse tähelepanu äratas Prokofjev esimest korda oma klaveriteostega. Juba oma 1. klaverikontserdi (1912) esmaettekandel näitas tollal vaid 21-aastane Prokovjev end küpse meistrina. Selleks ajas oli Prokovjevi klaverimängustiil juba välja kujunenud
Konstantin Türnpu asutas 1921 Lauljate Liidu. Aleksander Läte asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri ja Eesti I sümfoonilise teose autor avamäng ,,Kalevala". Rudolf Tobias kuulus oratoorium ,,Joonase lähetamine". Mart Saar ja Cyrillus Kreek olid rahvaviiside töötlejad oma loomingus. Evald Aav oli Esimese Eesti kunstiküpse ooperi ,,Vikerlased" autor./Sümfonistid Heino Heller (Tartus) ja Artur Kapp (Tallinnas). Eugen Kapp balletid ,,Kalevipoeg" ja ,,Kullaketrajad". Eestis kaks professionaalset koori: 1) RAM (asutaja G.Ots) 2) Eesti Filharmoonia kammerkoor (asutaja T.Kaljuste). Eestis kaks statsionaarse orkestriga muusikateatrit:1) Rahvusooper Estonia 2) Teater Vanemuine. Eesti hümn ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad J.V.Jannsen, viis F.Pacius. Laulu ,,Eesti lipp" sõnad M.Lipp, viis E.Võrk. Eestis neli kooli kus saab muusikat õppida: 1) Georg Otsa nim. kool Tallinnas 2) Heino Helleri nim
Helilooja suri 1893. aastal SanktPeterburgis koolerasse. Looming Tsaikovski südamelähedaseim zanr oli sümfoonia. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Neid luues püüdis ta tabada inimtunnete kõige peidetumaid varjundeid. Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiulikontserti ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Tuntumad teosed: ,,Luikede järv" ,,Uinuv kaunitar" Balletid ,,Pähklipureja" ,,Jevgeni Onegin" Ooperid ,,Padaemand" Aprill "Lumikelluke" November "Troikal" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" Detsember "Jõulud" Märts "Lõokese laul" 6. sümfoonia hmoll "Pateetiline" 1. sümfoonia gmoll "Talveunelmad" Sümfooniad
sisekõrv kuuleb ,,inglite vahendusel" tervete muusikateoste ettekandmist ja seda nende täiuslikus ilus. Teine Sümfoonia on täis tundeid ja nende vaibumist. Lavastaja on antud teose puhul lausa geniaalsusega hakkama saanud. Nimelt ta mitte ainult ei ole loonud lavateose muusikale vaid on äratanud ellu sümfoonia. Iga tantsiga liigutusest saab välja lugeda sümfoonia kindlaid noote. Liigutused on kooskõlastatud muusikaga. Minule meeldisid mõlemad balletid, muusika poolest ,, Teine Sümfoonia" tantsuliselt jäi mulle aga hinge ,,Aeg".Soovitan kõikidele neid mõlemaid ballette, kuna neid koos vaadates saab ühe väga meeldejääva külastuse.
katastroofiline. • Toimus pikk lahutusperiood, mille käigus kehvenes vaimne seisund. • Arstide soovitusel läks Euroopasse ( peatus pikemalt Itaalias ja Šveitsis). • Toetas rahaliselt suur austaja metseen Nadežda von Meck. • 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale ja asus elama Klini. • 1893. aastal kihlus salaja Maria Kobjakoga. • 1893. aastal suri Sankt-Peterburgis koolerasse. LOOMING • Balletid: “Pähklipureja”, “Luikede järv” ja “Uinuv kaunitar” https://www.youtube.com/watch?v= 9rJoB7y6Ncs • Ooperid: “Jevgeni Onegin”, “Padaemand” https://www.youtube.com/watch?v= 9AgG79sWLvY • Sümfooniad: g-moll "Talveunelmad”, h-moll "Pateetiline” https://www.youtube.com/watch?v= wHAfvUFtCIY • Klaveripalade tsükkel “Aastaajad” https://www.youtube.com/watch?v= 7ABGZhFsXYI • Klaverikontsert nr 1 b-moll https://www.youtube.com/watch?v= ItSJ_woWnmk
Ballett Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister ehk koreograaf loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Paljud balletid on sündinud helilooja ja koreograafi ühistööna. Ballett koosneb nii soolo-, ansambli- kui ka rühmatantsudest . Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat nais-solisti priimabaleriiniks. Kui ma peaksin minema vaatama balletti, siis läheksin ikka vaatama seda kõige kuulsamat- "Luikede järve". Kõige tuntum balleti muusikapala on väikeste luikede tants. "Luikede järv" on paljude maade balletilavade populaarseim ballett, hoides kindlat kohta
REGILAUL tunnused : esikohal sõnad ehituse aluseks värss (põhivorm 8silbiline, igale silbile vastab viisi 1 noot) viis: lihtne, heliulatus väike (35) lauldakse koori ja eeslaulja vaheldumisel rütm on vähe vahelduv neljajalgne trohheus kindel autor puudub parallelism e mõttekordus naiselik alg riim arhailine keel Eesti rahvalaul on ühehäälne, setu lauludes mitmehäälsus liigitus: töölaulud (suvised tööd nt viljalõikus, õitsilkäimine – lauldi raskest tööst, oodati selle lõppu või kiideldi virkusega) tavandilaulud (pulmad, kalendripühad, itkud) jutustavad laulud lüürilised laulud (eluolud, tunded) laste ja hällilaulud 1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud 2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli) 3. Tubaste tööde laulud UUEM RAHVALAUL Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine tunnused: eepiline sisu ja ...
Sel ajal võisid balletti tantsida ainult mehed. Päikesekunigas hakkas 1661. aastal riiki ilma peaministrita juhtima ning 1672. aastal rajas Kuningliku Tantsuakadeemia Pariisi, mis oli esimene sellelaadne asutus Euroopas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks ning paljud sammud on klassikalises balletis püsinud tänaseni. 1681. aastast võisid tantsima hakata ka naised. 1.2 Ballett 18. sajandist 19. sajandi keskpaigani Paljud vanad balletid põhinevad Kreeka ja Rooma legendidel. Ballett ,,Marsi ja Veenuse armulood" etendus Londonis 1717. aastal ning see oli esimesi ballette, kus sündmustik edastati ilma kõnet ja laulu kasutamata. Prantsuse baleriin Marie Camargo tegi 1727. aastal esimesena seeliku lühemaks, et ta saaks tantsida keerukamaid samme ja näidata jalgade liigutusi. 1738. aastal asutati Peterburis Vaganova Balleti Akadeemia ning 30 aasta pärast ka Moskvasse Suure Teatri Balletikool. 1789
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
