(introitus) algustekstist "Requiem aeternam dona eis Domine" (Igavene rahu anna neile, Issand). Reekviemis kasutatakse missa osi Kyrie, Sanctus/Benedictus, Agnus Dei. Ära on jäetud Gloria, Credo, lisatud on Dies irae (Tuba mirum, Confutatis, Lacrymosa Dies irae osad). Mozart alustas reekviemi kirjutamist 1791 aastal, kuid tema surma tõttu lõpetas teose õpilane Süssmayr. Reekviem on Mozarti kõige kuulsam vaimulik teos. Sonaadivorm Ekspo Töötlu Repriis sitsioo s n Pea- Side- Kõrval- Lõpu- Pea- Side- Kõrval- Lõpu- partii partii partii partii partii partii partii partii T TD D D Ebapüsiv T T T T (T toonika; D dominant) FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809) Lapsepõlv ja Sündis Austrias.
1. ,,Klassitsism" tuleb ladina keelsest sõnast classicus- esmaklassiline. 18.saj II pool 19.saj I veerand. Märgib aega, kus pooldati lihtsat, selget ning arusaadavat. Püüti jäljendada vanakreeka ja rooma kunsti. 2. Võrdlus BAROKK RENESSANSS KLASSITSISM Rahutu, liikuv, ilutsev, Looduskultus, Kindlad reeglid, ülepaisutatud, stiilide huviobjektiks inimene, mõistuspärasus, selgus, paljusus, teravad kontrastid, tegelikkuse kujutamine, kord, toetumine antiigile, müstika, afektiteooria, fantastika, ajastuga lihtsus, ratsionalism ebakorrapärasus. vastuollu minevad (teadmised maailmast Valitsev Itaalias, Hispaanias. kangelased. saadakse mõistuse abil) Valitsev Madalmaades. Rene Descartes: ...
Klassitsism ja barokiajastu vormid ja zanrid Sonaadivorm ehk sonaat, allegro vorm, mis koosneb 3 põhiosast ekspositsioon, töötlus, repriis, ja 2 mittekohustuslikust osast sissejuhatus ja coda. Sonaaditsükkel instrumentaalmuusika vorm, mille esimene osa on sonaadivormis. Sümfoonia ulatuslik, kaaluka sisuga sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, mille esimene osa peab olema sonaadivormis(4osaline). Keelpillikvartett kahele viiulile, vioolale e.altviiulile ja tsellole kirj.sonaaditsükkel. Instrumentaalkontsert sonaaditsükkel soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sonaat:sonaaditsükkel ühele või kahele pillile. Klaveriduo =klaver+teine soololpill, Klaveri kvintett=klaver+keelpillikvartett. Franz Joseph Haydn(1732-1809) Klassikalise stiili esimene suur meister. Tema looming hõlmab kõiki klassitsismi muusika zanre. Sündis Alam-Austrias, külas. Vanemad tahtsid et ta õpiks vaimulikuks, kuna ta ei olnud nõus siis nad teda enam rahali...
Beethovenit võib tinglikult nimetada üleminekuaja heliloojaks: tema muusika lähtus peamiselt küll klassikalistest vormiideaalidest, kuid loomingus on ka juba romantikutele iseloomulikke jooni. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid siiski alles 19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Klassikalise sonaadivormi aluseks on kahe põhihelistiku (tavaliselt toonika ja dominant) ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust. 1. Ekspositsioon esitleb kaht peamist helistikku: toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial oma karakteerne teema: iseloomulik on energiliselt liikuv jõuline peateema ning
KLASSITSISM MUUSIKAS Haritlaskond rajas muusikaühtinguid, hakati korraldama avalikke kontserte Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud Helilooja/muusik hakkas suhtlema lala, kuid anonüümses publikuga Esiplaanile tõusis muusika vorm(ehk ülesehitus)(muusika vormid on nt salmilaul, aba vorm) Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad , et mitte vormi hägustada Basso continuo osatähtsus langeb Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel Uued zanrid: (klassikaline) sümfoonia, (klassikaline) sonaat, keelpillkvartett Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio(klaver, viiul, tsello) Tähtsamad heloloojad: nn Viini klassikud( Haydn, Mozart, Beethoven), Gluck SONAADIVORM ehk sonaat-allegro vorm Ekspositsioon tutvustatakse just alanud muusikateost. Tutvustab teose teemasid. Jagunem kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii.
Klassitsism vastandas end barokile. Klassitsismi iseloomustab: · mõistuspärasus, samastati selguse ja korraga, · välditi juhuslikku, segast, korratut, · toetuti antiigile, · töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima, · kunstis tõmmati range piir 'kõrge' ja 'madala' vahele. Klassitsism muusikas: · püüti luua selge ülesehitusega teoseid, · kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud, · erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaatallegro vorm, · tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud Haydn, Mozart ja Beethoven. Vormid ja zanrid: · Sonaadivorm- muusikavorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. · Rondovorm- vorm, mis algab ja lõpeb refrääniga, · Sümfoonia- 4 osaline. 1 osa on tavaliselt kiire, 2 osa aeglane, 3 osa menuett või skertso ning 4 osa on kiire. · Klassikaline sümfoonia- on 4-osaline sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile,
Müstiline religioon muutus ratsionaalseks moraaliõpetuseks Demokraatia, inimõigused, teadus Voltaire, Rousseau, Goethe, Schiller Hakati korraldama avalikke kontserte. Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusika kriitika, muusikaõpikud. Muusik hakkas suhtlema laia anonüümse publikuga, st ta ei tundnud publiku maitset Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad, esiplaanile tõusis muusika vorm Basso continuo- nt tsello ja klavessiin Sonaadivorm ehk sonaat-allegro vorm *EKSPOSITSIOON * Tutvustab teose ,,tegelasi"- teemasid * Jaguneb kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii *TÖÖTLUS * Vaatleb ,,tegelasi" erinevatest külgedest * Helistikuline mitmekesisus *REPRIIS * Alghelistiku ja teemade naasmine Sonaaditsükkel * 3- või 4-osaline tsükkel, mille esimene osa on sonaadivormis * 4-osaline tsükkel esineb peamiselt sümfooniates ja keelpillikvartettides
deklaratsioonis" Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust, struktuuri Luules hinnati riime Muusikas hinnati teoste selget ja reeglistatud ülesehitust ja vormi Kujutavad kunstis ja arhitektuuris geomeetrilisi kujundeid KLASSITSISM MUUSIKAS Püüti luua selge ülesehitusega teoseid Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalus Erilise tähtsuse omandas vorm AB-vorm, ABA-vorm, rondovorm, sonaadivorm ehk sonaat-allegro vorm Instrumentaalmuusika uued zanrid Sonaat Keelpillikvartett - 4-osaline teos keelpillikvartettile Sümfoonia - 4-osaline teos sümfooniaokrestrile ( esimene loodi Mannheimis, Saksamaal) Hakati korraldama avalikke kontserte muusikakeskuste ühingutes Välja anti suurtes tiraazides muusikaõpikuid ning nootide trükkimine laienes tohutult 18.saj hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, aga enamasti väga
Klassitsism Kunstistiil 1750 – 1830 Klassitsism Sai alguse Prantsusmaal Arhitektuuriansambel Mitmest hoonest koosnev kompleks ETK Ekspositsioon, töötlus, repriis – sonaadivormi osad! Klassikaline Kunst, mis kestab üle ajastu Classicus Ladina keeles: eeskujulik, korrapärane Antiikkultuur Eeskujuks klassitsismile Sonaadivorm ehk sonaat-allegro vorm Reekviem Surnute mälestuseks pühendatud, leinamissa Ooper Võis olla tõsine või koomiline Sümfoonia Alusepanijaks on Haydn Keelpillikvartett Alusepanijaks on Haydn Sonaadivorm On alati sonaaditsükli 1.osa ülesehituseks Valgustajad Filosoofid, panid aluse klassitsismile Klassitsism – klassikute elulood
teemat. Uudne ka II osa – leinamarss. Täpsemalt vt omaette slaidiesitlust Viiendat sümfooniat c-moll (1808) peetakse oma materjali terviklikkuse ja vormiloogika tõttu nö sümfoonia ülesehituse musternäidiseks. I osa avakujundist (nö koputuse motiiv) on tuletatud enamik sümfoonia tähtsamaid teemasid. ● 5. sümfoonia käsikirja esileht. Tunda osade ülesehitust ja teemasid! I Allegro con brio – sonaadivorm II Andante con moto – topeltvariatsioonid III Allegro – 3-osaline liitvorm IV Allegro - sonaadivorm Kuues sümfoonia F-duur „Pastoraalne“ (1808) on 5-osaline, osade programmilised pealkirjad seostuvad külaelu lüüriliste stseenide ja looduspiltidega. I „Rõõmsate tunnete ärkamine maale jõudes“ II „Stseen oja ääres“ III „Maarahva lõbus koosviibimine“ IV „Äikesetorm“ V „Karjuse laul
· Puupuhkpillid (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. · Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. · Vaskpuhkpillid (metsasarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris fanfaarseid käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. · Beethowen lisas orkestrisse tromboonid. Tüüpilised zanrid, vormid ja esituskoosseisud klassitsistlikus muusikas. Nende lühiiseloomustus: · Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel. · Uued zanrid: sümfoonia, sonaat, keelpillikvartett. · Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio (klaver, viiul, tsello). Reekviemi olemus: Reekviem on katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks. Reekviemi koosseisu kuulub "Dies irae". Heliloojad: Joseph Haydn 1732-1809 Franz Joseph Haydn oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene
Napoleoni sõjad (1799-1814) 5. Milline on klassitsistlik muusika võrreldes barokiajastu muusikaga? Helikeel muutus lihtsamaks. Harmoonia oli heakõlaline, pingelisimaks akordiks oli septakord, mis nõudis alati lahendust. Meloodia tugines kolmkõladel. Kirikulaadide asemel olid duur ja moll. 6. Kes hakkas klassitsismiajastul korraldama avalikku muusikaelu? Haritud kõrgkodanlus, kes rajas tähtsamates muusikakeskustes ühinguid. 7. Mis on sonaadivorm ja millised osad sellel on? Kahe põhihelistiku ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine Sonaadivorm koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. 8. Millised järgnevatest žanritest kirjutatakse tüüpiliselt kolme- ja millised neljaosalises sonaaditsüklis? Kammersonaat - kolmeosaline Instrumentaalkontsert - kolmeosaline Keelpillikvartett - neljaosaline Sümfoonia - neljaosaline 9
Klassitsismiaja muusika Milliseid olulisi muutusi tõi klassitsismiajastu muusikaellu? Tähtsaimatesse keskustesse tulid muusikaühingud,mis hakkasid korraldama avalikke kontserte,ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid.Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja anti välja muusikaõpikud. Millised olid klassitsismiaja olulisemad instrumentaalizanrid? Kuidas on nendega seotud sonaadivorm? Klassitsismi ajal kujunesid välja mitmed klassikalised muusikazanrid ja nende nimetused, mis on kasutusel tänaseni.Instrumentaalmuusikas toimus kõige suurem areng. Sümfooniaorkestri välja kujunemine tõi muusikasse väga oluliseuue zanri sümfoonilise muusika. Kõige tähtsamaks vormiks sai sonaadivorm, mille aluseks on kaks erineva karakteriga muusikalistteemat: peateema ja kõrvalteema.Uued zanrid, mis põhinesid
Teose vältel kordub meloodia, kahe akordi üheaegset kõla. kuid muutuvad orkestri värvid ning kasvab pidevalt kõlajõud. Erinevate Avas 20. sajandi algul uksed meelelahutuslikule levimuusikale. Erinevalt Debussyst kasutas Ravel ka traditsioonilisi muusikastiilide 20.sajandi kontserdielus oli publikuhuvi silmas pidades ülekaalus muusikavorme, nagu näiteks sonaadivorm. mõjutused just eelmistel sajanditel loodud muusika .
Keelpillikvartett 4-osaline teos neljale keelpillile Missa jumala kiituse teos Tantsusüit mitmeosaline teos, mis koosneb erinevatest tantsudest ja muudest paladest Gregooriuse laul saadeta 1-häälne kirikulaul Motett - mitmehäälne vokaalteos Madrigal 2- või 3-häälne laul karjusedüllist või armastusest Barokk tähendab ebakorrapärast pärli, stiil Organum vokaalmuusika zanr, algul olid 2-häälsed, hiljem lisandusid hääled Sonaadivorm kahe teema vastandamine erinevates helistikes
35 Mida tähendab sõna sümfoonia? Sümfoonia tsükliline (mitmest osast koosnev) teos. Sõna "sümfoonia" pärineb kreeka keelest (symphonia kokkukõla). Antiik Kreekas kasutati seda sõna mõnede muusikainstrumentide ja ka intervallide puhul. XVI saj. muutus sõna kasutusala kindlapiirilisemaks. Seda hakati tarvitama ainult instrumentaalmuusikas. Mitu osa on klassikalisel sümfoonial, kuidas on nad järjestatud? Klassikalisel sümfoonial on 4 osa; I osa: Kiire tempo. Sonaadivorm II osa: Aeglane tempo III osa: Tantsuline iseloom, sageli menuett. IV osa: Kiire tempo. Rondovorm. Kuidas on üles ehitatud sonaadivorm? Sonaadivormis on kaks teemat peateema ja kõrvalteema. Vormi arengus on kolm etappi ekspositsioon, töötlus ja repriis. Sonaadivorm tugineb kahe teema arendusele, mida eksponeeritakse erinevates helistikes,
Kantaat vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile 1) ilmalikudkantaadid 2)vaimulikudkantaadid . Motett polüfooniline laul, mitmehäälne zanr Gregooriuse koraal rütm lähtub tekstist, roomakatoliku kiriku ühehäälne a'capella liturgiline laul, tekstid tavaliselt ladina keeles, puudub taktimõõt Missa igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb 2 osast: eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia; peamissa, mille keskpunktis on altarirituaal ja armulaud Sonaadivorm koosneb 3 osast, 1) ekspositsioon peateema ja kõrvalteema näitamine; 2) töötlus kasut ekspositsioonis kasutatud teemasid ja muudetakse neid; 3) repriis pea- ja kõrvalteema ühes helistikus kõlavad. Rondovorm koosneb ABACADA.... algab ja lõpeb A-ga refrään; kahe A vahel on uus teema episood.
· Veel näiteid: Valge Maja Washingtonis, Kuressaare vanalinn 11. KLASSITSISM MUUSIKAS: · Classicus lad.k. eeskujulik, korrapärane · Püüti luua selge ülesehitusega teoseid . Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud. Lihtne selge harmoonia ja rütm. Kõik osad tasakaalustatud · Vastandus barokile · Eelistatud oli instrumentaalmuusika, valdavalt ilmalik muusika · Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat -- allegro · Uued vormid ja zanrid: sonaat(üks pill mängib), kontsert(instrumentaal), sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett, trio, kvartett, kvintett jne · Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 12. SONAAT-ALLEGRO ehk sonaadivorm koosneb sissejuhatusest, ekspositsioonist(1.peateema; 2.kõrvalteema), töötlus, repriis(PT+KT), Coda(lad.k. sabaots) 13. SONAAT 4-osaline instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile
Milles seisnes „valgustamine“? Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Valgustusajastul võideldi vaimupimeduse vastu, kunst pidi olema kasvatav ja valgustatud. 3 Nimeta klassitsismiajastu kultuuritegelasi (kirjanikke, filosoofe, kunstnikke, teadlasi) - Voltaire, Jean – Jacques Rosseau, Schiller, J.W. Goethe, Descartes, J.L. David 4 Missugune muusikavorm sai kõigi klassitsismiajastu muusikažanrite aluseks? Sonaadivorm 5 Nimeta ja seleta sonaadivormi osad. - Sonaadivormi ehitus on järgmine: ekspositsioon – seal esitletakse peateemat ja kõrvalteemat. - Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid - Repriis – ekspositsiooni kordus muudatustega 6 Mitu teemat on sonaat-allegro ekspositsioonis? Nimeta need. - 2 teemat: üks on peateema ja teine kõrvalteema 7 Mis on sonaaditsükkel
Veel näiteid: Valge Maja Washingtonis, Kuressaare vanalinn 10. KLASSITSISM MUUSIKAS: Classicus lad.k. eeskujulik, korrapärane Püüti luua selge ülesehitusega teoseid . Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud. Lihtne selge harmoonia ja rütm. Kõik osad tasakaalustatud Vastandus barokile Eelistatud oli instrumentaalmuusika, valdavalt ilmalik muusika Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat -- allegro Uued vormid ja zanrid: sonaat(üks pill mängib), kontsert(instrumentaal), sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett, trio, kvartett, kvintett jne Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 11. SONAAT-ALLEGRO ehk sonaadivorm koosneb sissejuhatusest, ekspositsioonist(1.peateema; 2.kõrvalteema), töötlus, repriis(PT+KT), Coda(lad.k. sabaots), Kasutatakse mitme osalise teose ühe osa vormina
Klassitsism filosoofias Ratsionalistlik tendents Kõige tugevamini Rene` Descartes`i töödes Tema kuulsaim töö "Arutlus meetodist"(1637) Tema tuntud lause "Mõtlen, järelikult olen" seab tõe aluseks üldistava mõtte, umbusaldades samal ajal meelelist kogemust Tähtsad on ka Rousseau , Voltaire`i ja Diderot`teosed Klassitsism muusikas Püüti luua selge ülesehitusega teoseid Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat allegro vorm Tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven Franz Joseph Haydn 17321809 Wolfgang Amadeus Mozart 17561791 Ludwig van Beethoven 17701827
Muusika koht ühiskonnas muusika tellijaks sai haritud kõrgkodanlus, kes pidid üleval orkestreid ja tellis heliloojatelt teoseid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja status helilooja ei olnud enam õukonna ega kiriku teenistuses Homofooniline mitmehäälsus, Muusika instrumendid kujunes välja klassikaline sümfooniaorkestri koosseis, väga populaarseks soolopilliks sai klaver, Uued zanrid ja vormid Vormid: tähtsaim sonaadivorm; rondo ja variatsioon. Sonaadivormil põhinevad zanrid: sonata, trio, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert, sümfoonia. Populaarsed koomiline ooper ja laulumäng tegelased reaalsest elust. Glucki ooperireform. Tähtsamad heliloojad Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven
Valitses kirjanduses, kunstis, muusikas Vastandas end barokile. Pani end maksma Prantsusmaal, kus ta muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Iseloomustab mõistuspärasus ja mõistuse tähtsustamine. Selgus ja kord olid ideaaliks. Välditi juhuslikku, segast, korratut. Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Tõmmati selge piir ,,kõrge" ja ,,madala" vahel Range üles ehitusega teosed. Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalus Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat- allergo Tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven. Romantism 19. Sajand R. Schumann : ,, mõistus eksib, tunded- mitte kunagi" 20 21 sajand Palju stiile nii et ei saa stiili nime panna. See mis varem oli müra, on nüüd muusika. Hilisromantism: Mahler, Strauss Impressionism
heterofoonia; keskseks Madalmaad; õukonnad Guido Arezzost; tertsid ja sekstid trubaduurid Zanrid Gregooriuse koraal1; Missa ordinaariumi osade Monoodia; basso continuo; Sonaadivorm; missa2; heterofoonia3; tsüklid; motett; reekviem; da capo aria; retsitatiiv; sonaaditsükkel; parafoonia; burdoon; ilmalik polüfooniline laul; kantaat; ooper; keelpillikvartett, -kvintett; organum; motett; madrigal; sansoon; oratoorium; süit; passioon; puhkpillikvintett;
Veel näiteid: Valge Maja Washingtonis, Kuressaare vanalinn 11. KLASSITSISM MUUSIKAS: Classicus lad.k. eeskujulik, korrapärane Püüti luua selge ülesehitusega teoseid . Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud. Lihtne selge harmoonia ja rütm. Kõik osad tasakaalustatud Vastandus barokile Eelistatud oli instrumentaalmuusika, valdavalt ilmalik muusika Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat — allegro Uued vormid ja žanrid: sonaat(üks pill mängib), kontsert(instrumentaal), sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett, trio, kvartett, kvintett jne Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 12. SONAAT-ALLEGRO – ehk sonaadivorm koosneb sissejuhatusest, ekspositsioonist(1.peateema; 2.kõrvalteema), töötlus, repriis(PT+KT), Coda(lad.k. sabaots) 13
· Läbivaks muusikazanriks oli ooper (ajalugu, müstika, salapärane loodus, inimtunded). · Richard Wagneri ooperiuuendused. · Eriline tähelepanu oli dünaamikal. · Virtuoosikultus (legendiks kujunes viiuldaja Niolo Paganini). Kammerlaul ehk Lied · Tunnusjooneks soolohääle ja saatepartii ühtsus ja terviklikkus. · Instrumendiks klaver. Instrumentaalkontsert ehk kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile · Kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire). Sonaadivorm, repriis, kadents. Orkestrimuusika · Vaskpillidele lisati ventiilid. · Puupillidele Böhmi klapisüsteem. · Keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen. · Uueks zanriks kujunes üheosaline sümfooniline poeem. Romantiline ooper (G. Rossini, G. Verdi, R. Wagner) · Peegeldusid ühiskondlikud suundumused. · Ooperipealinnaks kujunes Pariis, kuid ooper sündis Itaalias. Itaalia ooper · Iseloomustas bel canto nüansirikas toon, kaunistuste improviseerimine
tantsusüit, concerto grosso, süidid Sonaat erinevatele pillidele, prelüüdid ja Trio fuugad Sümfoonia Lavateosed ooper Intstrumentaalkontsert Lemmikzanriteks kujunesid concerto Sümfoonia grosso ja tantsusüit. Intstrumentaalmuusikas toimus kõige Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka suurem areng. Kõige tähtsamaks sai prelüüd ja fuuga. sonaadivorm. Klassikaliste muusikateoste aluseks on kindle korrapärane vorm. Ooper: Ooperit said lubada rikkamad ja Ooper: Sajandi algul valitses tõsine kõrgema klassiga inimesed. ooper, pärast tuli asemele laulumängud 2 barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja ja koomiline ooper- Napoli Barokkooperi iseloomustus: Barokkooperi iseloomustus: 1
Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid-rahu,lihtsus,suursugusus. Classicus- tähendab eeskujulikku,esmaklassilist. Uued vormid ja zanrid arenesid 1720-1760. Klassikalisie stiili kõrgeaeg 1780-1810 ( Viini klassikud Haydn,Mozart,Beethoven) Uus muusika pidi olema lihtne,liigsetest dissonantsidest vaba,tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega. Väljenduslaad-homofooniline ja hakati rõhutama muusika tonaalsust. Tähtsamad vormid:Rondo ja variatsioon, Sonaadivorm(ajastu tähtsaim vorm) selle ülesehitus 1)Ekspositsioon-peateema ning kõrvalteema 2)Töötlus-heliteose pingestatud keskosa,arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasi 3)repriis- tasakaalustatud lõpposa,pea ja kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel. On kas 3 või 4 osaline. 3 osaline (kiire,aeglane,kiire)4osaline(kiire,aeglane,menuett,kiire) Sonaaditsükli zanrid: sonaat,trio,keelpillikvartett,instrumentaalkontsert,sümfoonia.
Kordamisküsimused klassitsismiaja muusikast. 1. 4 fakti klassitsismist.(lk. 35) 2. Milline oli ajastu tähtsaim muusikaline vorm?(sonaadivorm) 3. Sonaadivormi ülesehitus. 4. Keelpillikvarteti ja trio koosseis. 5. Klassikalise sümfooniaorkestri koosseis( nim. nii pillirühmad kui pillid) 6. Nim. 4 ajastu tähtsamat muusikazanri. 7. Sümfoonia ja sonaadi erinevus. 8. Kes esitavad instrumentaalkontserti? (Soolopill ja orkester) 9. Haydni panus sümfooniatesse. 10. Nim. 3 Haydni teost. 11. Kelle teenistuses töötas Haydn? 12
Klassikaline sonaat on 3- või 4-osaline instrumentaalteos, mille esimene osa reeglina on sonaat-allegro vormis. Esineb ka 1-osalisi sonaate, mile puhul säilitatakse S-A vorm. Sonaadivormi areng sai alguse juba 17. saj, kuidvanal sonaadivormil ei olnud tänapäevast ülesehitust. A. Vorelli viiuli sonaadid 17. saj lõpust nt olid süiditaolised tsüklilised, D. Scarlatti klaveri sonaadid aga kaheks liigenduvalt 1-osalised. Klassikalise kuju sai sonaadivorm alles Viini klassikute J.Haydni ja W.A. Mozarti loomingus. Sonaati esitab soolopill, millele võib kaasneda saade. Osad on oma isel.erinevad ja tavaliselt sellises järgnevuses: 1) allegro (kiire); 2) adagio, lento või andante (aeglane); 3)allegretto, menuetto või scherzo (poolkiire). Sonaat algab sissejuhatusega, millele järgneb peateema c-mollis. Kõrvalteema aga es-mollis. Järgneb töötlus, kus toimub teemade töötlemine erinevates helistikes
nende üldisele melanhoolsele iseloomule kui ka tõsiasjale, et need jäid ka pea viimasteks teosteks Brahmsi elus. Ka klarnetikvinteti op. 115 (1891) 1 24 erinevat teost, + 1. klaveritrio op. 8 teine redaktsioon üldist meeleolu on kirjeldatud kui mõrkjas-magusat, kus I osa peateema sümboliseeriks kui kõiki asju siin elus, mida on armastatud, aga siis kaotatud (Joan Chisell "Eulenburgi" väljaandes, c1982). Osad: I Allegro sonaadivorm, ekspositsioon kordub (erinevalt teistest selle grupi teostest) II Adagio 3-os. vorm, keskm. osas on nähtud seoseid mustlasmuusikaga III Andantino. Presto non assai, ma con sentimento IV Con moto teema (kaheosalises repriisiga lihtvormis) ja 5 variatsiooni Kasut kirj: The Cambridge companion to Brahms www.oxfordmusiconline.com Quintet [...] / J. Brahms. London: Eulenburg, c1982
3) 1780-1810 klassitsismi kõrgaeg. Põhiosa: Mozarti ja Haydni tähtsamate teoste valmimise periood ja Beethoveni esimesed teosed. Klassikalise stiili kujunemine Olulisemad vormid kujunesid välja instrumentaalmuusikas. Kuni 18. sajandini ,,tellis muusika" õukond ja kirik. 18. sajandi alguses hakkasid heliloojad suhtlema lihtrahvaga ning loomingu aluseks on tavainimese elu. Uus stiil instrumentaalmuusikas sai alguse Itaalias. Sellele pani aluse Scarlatti. Kõige tähtsam vorm oli sonaadivorm. Sellel on kolm põhiosa: 1. ekspositsioon e teema esitlus. Esitletakse järjestikku kahte erinevas meeleolus ja helistikus kõlavat teemat- peateemat ning kõrvalteemat. 2. töötlus e teema arendamine 3. repriis- tasakaalustav lõpposa, kus nii pea- kui ka kõrvalteema on peahelistikus, puudub tonaalne vastandamine, repriis on lahendus töötluses tekkinud konfliktile. Olulisi muudatusi tekkis ka instrumentaalkoosseisudes 18. sajandil. 1
andis nende žanrite arengusse olulise panuse. Klassitsismi ajastul toimusid suured muutused Euroopas – põhjuseks Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) ja Napoleoni sõjad. Muutused ja pingelisus ühiskonnas peegelduvad ka muusikas: uued ideed, žanrid, uus väljendusviis, stiil. Eeskujuks seati lihtsad, korrapäraselt liigendatud ning loomulikult tundelised meloodiad, mida saadab lihtne dissonantsidest puhas harmoonia. Uuteks vormideks ja žanriteks olid klassikaline sonaadivorm, rondo, variatsioonid. Klassikaline sonaaditsükkel oli kas kolmeosaline ( kiire- aeglane- kiire) või neljasosaline ( kiire- aeglane- menuett- kiire). Klassitsismiajastu Viini klassikud F.J Haydn, L. Van Beethoven ja W.A.Mozart esindavad eri põlvkondi.Tegutsesid Viinis eri aegadel ja seetõttu oli neil vähe isiklikke kokkupuuteid. Haydn kirjutas 104 sümfooniat. Sümf. pole enam lihtne õukondlik meelelahutus, mida mängiti taustaks, vaid kaalukas mitmeosaline kontsertteos, mis eeldas
Beethovenit võib tinglikult nimetada üleminekuaja heliloojaks: tema muusika lähtus peamiselt küll klassikalistest vormiideaalidest, kuid loomingus on ka juba romantikutele iseloomulikke jooni. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid siiski alles 19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja žanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Klassikalise sonaadivormi aluseks on kahe põhihelistiku (tavaliselt toonika ja dominant) ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust. 1. Ekspositsioon esitleb kaht peamist helistikku: toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial oma karakteerne teema: iseloomulik
pillikooseis.
hakkasid korraldama muusikaelu ning rahastama orkestreid ja maksma heliloojatele teoste eest tasu. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus helilooja ei olnud enam kiriku ega õukonna teenistuses. Arenes nooditrükindus ja muusikaajakirjandus, anti välja palju muusika õpikuid. Kujunes välja klassikaline sümfoonia orgestri koosseis. Klassitsismi ajal kujunesid välja vormid ja sanridmis püsivad heliloojate loomingus tänapäevani 1) sonaadivorm (e. sonaat- allegro) homofoonilise kõige täiuslikum vorm, jaguneb 3osaks1) tutvustus 2)töötlus 3)repriis- lõpp 2) variatsioonivorm põhineb ühel teemal millele järgnevad teema teisendid AA, A2A3A4 jne 3) rondovormis kordub erinevate lõikude e episoodide vahel muutumatu refrään ABACADA Sonaadi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaadi tsükkel mille 1.osaks on alati
(NB! Ooperi teke). Klassitsism (18.saj Nõrgenes õukonna ja Muusika tellijaks sai Homofooniline Kujunes välja klassikaline Vormid: tähtsaim Franz Joseph Haydn II pool- 19. saj I kiriku võim (NB! Suur haritud kõrdkodanlus, mitmehäälsus sümfooniaorkestri koosseis, sonaadivorm; rondo ja Wolfgang Amadeus Mozart veerand) Prantsuse revolutsioon), kes pidas üleval väga populaarseks variatsioon. Ludwig van Beethoven määravaks klassika sai orkestreid ja tellis soolopilliks sai klaver. Sonaadivormil haritud kõrgkodanlus; heliloojatelt teoseid
Palju loodi praktilise otstarbeta ehitisi ( võidukaared, auväravad jne), ehitised sümmeetrilised, palju sambaed ( branderburgi väravad, TÜ, Ühispanga maja Kuressaares, mõisad) Kolmnurk viil sammaste kohal NÄITED: Valge Maja Washingtonis, Kuressaare vanalinn. 11. KLASSITSISM MUUSIKAS 1)Püüti luua selge ülesehitusega teoseid 2) Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud 3) Lihtne selge harmoonia ja rütm 4) Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonata---allegro. 5) Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 12. SONAAT- ALLEGRO (Sissejuhatus) Ekspositsioon Töötlus Repriis (Coda), kasutatakse sonaatide,sümfooniate,instrumentaalkontserdite,keelpillikvartettide jt. Mitmeosalise teoste kiirtes osades. 13. SONAAT-4-osaline instrumental teos soolopillide kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik. 14. INSTRUMENTAALKONTSERT- 3-osaline Solisti(de)le, orkestrile. Soolopillike
· Opera seria sisu mütoloogiast või ajaloost, aga mitte reaalsetest isikutest. Dramaatiline konflikt väärtuste, mitte inimeste vahel. · Koomiline ooper ja laulumäng: opera buffa koomilise sisuga ooper, · Intermeedium naljakas ja põhiooperit parodiseeriv stseen. Kuulsaim intermeedium on Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenija-käskijanna". · Singspiel ehk laulumäng Mozarti ,,Haaremirööv", ,,Teatridirektor" ja ,,Võluflööt". · Sonaadivorm ajastu tähtsaim vorm, tähtsaimad sonaadivormid on rondo ja variatsioon · Keelpillikvartett kaks viiulit, vioola ja tsello (tuli barokktrio asemele) · Klassikalise orkestri sünnikoht Mannheim Edela-Saksamaal · 18. sajandi tähtsaim muusikaõpik J. J. Quantz'i kirjutatud flöödiõpik · Carl Philipp Emanuel Bach klavessiinimängija, galantsed ja tundelised teosed, vormireeglitega julgelt ümber käiv tundeküllane väljendus. Haydn,
7. Viini klassikutele polnud võrdväärseid 8. Vanad vaimsed väärtused ei lugenud enam nii palju 9. Klassitsismi ajal hakkas helilooja „suhtlema“ publikuga, talle ei olnud ette nähtud kindlad kriteeriumid. 10.Hakati korraldama kontserte 11.Lihtsad ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust 12.I muusikaajakiri, 1725. Hamburgis, Johann Mattheson 13.Instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast 14. Klassikaline sonaadivorm 1. Ekspositsioon- esitleb omaette lõikudes kaht peamist helistikku . Igal kõigul karakteerne teema. Osad: Peapartii (Toonika), Sidepartii (T->D), Kõrvalpartii (Dominant) , Lõpupartii (Dominant). 2. Töötlus – ebapüsiv 3. Repriis - Peapartii (Toonika), Sidepartii (T), Kõrvalpartii (Toonika) , Lõpupartii (Toonika). 15.Klassikalised sonaaditsüklid on kahesugused: 16.Kolmeosaline kammersonaaditsükkel tempoga K-A-K 17
sonaaditsükli alusel loodud teos I viiulile, II viiulile, vioolale (e.altviiul), tsellole. 4 osa Ka teistele kammeransambli koosseisudele luuakse teoseid sonaaditsükli alusel. Kammermuusika on ansamblimuusika - muusika väikesearvulisele koosseisule, kus igal esitajal on oma partii Sonaaditsükkel : I osa - kiire (allegro) II osa - aeglane III osa - tantsuline (menuett) IV osa - kiire Sonaadivorm (e. sonaat allegro vorm) Sissajuhatus ei esine alati Ekspositsioon kaks teemat, peateema taval. aktiivsem, põhihelistikus kõrvalteema taval. leebem, dominanthelistikus Töötlus - teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid.... Repriis ekspositsiooni kordus mõningaste muudatustega, loob raamid, terviku, põhihelistikus Coda (tõlkes saba) lõpetav lõik, ei esine alati Mozarti 40
Klassitsism muusika vormid ABAkontrastse keskosaga muusika ABACArondo AA1A2A3A4variatsoon, Sonaadivorm ülesehitus (sissejuhatus ei pea olema) ekspositsioon peateema ja krval teema (teemad kontrastsed) töötlusmuudab pea või kõrval teemat repriis peat. ja kõrvalt. koodae. saba sonaat(soolopill 34 osaline) trio(viiul,klaver tsello 4 osaline) keelpillikvartet(1viiul 2 viiul vioola sello 4 osaline) instrumentaal kontsert(soolopill ja sümfoonia orkester 3 saline) sümfoonia(sümfooniaorkester 4 osaline)
Avangardism Lisette Raudsepp, Cärolyn Aromets, Anna-Liisa Skeber, Silver Aaron Kask Üldiseloomustus • Tekkis pärast II maailmasõda • Ebatavalised pillikoosseisud ja kompositsioonitehnikad • Hakati kasutama elektroonilisi väljendusvahendeid • Hüljati sonaadivorm, sonaatsümfooniline tsükkel jm • Avangardism ei kujutanud endast mingit ühtset muusikastiili • Uuenduslikud kompositsioonitehnikad: serialism, aleatoorika, ponitillism, elektronmuusika • Tekkimise eeldusteks olid kiire tehnikaareng ja 50. aastatel toimunud Darmstadi suvekursused ja Donaueschingeni festival • 1960. aastate lõpus ja 1970. alguses tekkis minimalism USA-s ning Euroopas ja Ameerikas arenes sellest postmodernism
b) klassitsismi perioodi iseloomustus : Viini klassikud - 1) Eelklassitsism 1720-1760 2) varaklassitsism 1760-1780 – uued zanrid ja vormid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni- Haydni ja Mozarti varane looming 3) kõrgaeg 1780-1810 – parim looming - Viini klassikud 4) üleminek romantismi 1810-19.saj. I v uued instrumentaalmuusika vormid - rondo (vorm, milles refrään vaheldub erinevate teemadega), variatsioonid, sonaadivorm, kammermuusika vormid( väikesele keelpilliorkestrile loodud teosed). Sonaadivormil põhinevad järgmised uued instrumental- muusika zanrid sonaadi osad - Sonaadivorm (e. Sonaat-allegro vorm – esimese liikumise vorm. Mitmeosaliste teoste populaarne esimese osa ülesehitus) 1) Sissejuhatus – ei esine alati 2) Ekspositsioon – esitletakse: 2.1) peateemat – aktiivsem (põhihelistikus) 2.2) kõrvalteemat – leebem (dominanthelistikus)
See ongi aluseks klassikalisele sümfooniaorkestrile, mille aluseks oli suur 4 häälne keelpilli rühm. Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillide rühm. Ainult trompet, metsasarv alguses. Beethoven kasutas esmalt trombooni oma 9. sümfoonias. Teine tähtis keskus Preisi kuninga Friedrich õukond Berliinis. Oli kuulus hiilgava kontserdielu poolest, osalesid väljapaistvad muusikud kaasa arvatud flöödimängijana ka kuningas ise. Sonaadivorm lühikeste fraasidega meloodia, karakterikontrastid teemade vahel, avalõik reegline jõuline, järgneb lüüriline. 2 põhihelistiku ning neile vastavate erikarakteris teemade vastandamine on selle vormi alus. SN koosneb 3 lõigust (ekspositsioon, töötlus, repriis). SN kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiremates osades. Sonaaditsükleid kahesuguseid: 3 osaline kammersonaaditsükkel (kiire-aeglane-kiire), 4 osaline sümfooniatsükkel. Kammeransamblid, zanrdid 18. saj
nende nimetused, mis on kasutusel tänaseni. Instrumentaalmuusikas toimus kõige suurem areng. Sümfooniaorkestri välja kujunemine tõi muusikasse väga olulise uue žanri – sümfoonilise muusika. (Sümfooniline muusika on süm- fooniaorkestri poolt esitatav muusika.) Klassikaliste muusikateoste aluseks on kindel korrapärane vorm ehk teose ülesehitus. Sellega välditi muusika liigset keerukust ja järgiti klassitsismi selguse ja lihtsuse taotlust. Kõige täht- samaks vormiks sai sonaadivorm, mille aluseks on kaks erineva karakteriga muusikalist teemat: peateema ja kõrvalteema. Uued žanrid, mis põhinesid sonaadivormil: Sümfoonia Sümfoonia on 4-osaline kindla ülesehitusega teos sümfooniaorkestrile. (Sümfoonia I osa on kirjutatud sonaadivormis ja seal on kaks meeldejäävat korduvat teemat: peateema ja kõrvalteema. I osa on tavaliselt kiires tempos /Allegro/, II osa on reeglina aeglases tempos /Andante/ ja III osa tantsulises tempos /Menuett, Scherzo/
ühinguid. Mis hakkasid korraldama muusikaelu ning rahastama orkestreid ja maksma heliloojatele teoste eest tasu. Arenes nooditrükindus ja muusikaajakirjandus. Anti välja palju muusikaõpikuid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus helilooja ei olnud enam kiriku ega õukonna teenistuses. Kujunes välja klassikaline sümfoonia orkestri koosseis. Kujunesid välja ka muusika vormid ja zanrid mis püsivad heliloojate loomingus tänapäevani. Muusikavormid 1. Sonaadivorm, on homofoonilise muusika kõige täiuslikum vorm 2. Variatsioonivorm, põhineb ühel teemal millele järgnevad teema teisendid ehk variatsioonid. 3. Rondo, kordub erinevate episoodide ehk lõikude vahel muutumatu refrään 4. ABA. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja kolme või nelja osaline sonaadi tsükkel, mille esimeseks osaks on alati sonaadivorm. 4-ja osalise sonaaditsükkli vorm: 1. Osa sonaadivorm 2. Osa variatsioonivorm, ABA 3
Pealkirja "Prelüüdid" lisas Liszt teosele hiljem. Pealkirja idee andis Lisztile vürstinna Wittgenstein, kes oli lugenud samanimelist Lamartine'i luuletust. Luuletuse sisu seisneb selles, et inimese elu on rida prelüüde tundmatule laulule, mille esimese noodi annab surm. Orkestri koosseis on kahene (va flööt, tromboon ja tuuba, mida on vastavalt romantilisele orkestrikäsitlusele kolm). Lisatud on harf. Sümfoonilise poeemi "Prelüüdid" vormil on kaks tõlgendust: 1) sonaadivorm 2) vaba vorm (vahelduvad kontrastsed lõigud) Ekspositsioon Töötlus C C E Sissejuh. peateema sideosa kõrvalteema (eksp. teemade töötlus) Andante Andante maestoso Cantando Espr. ma tranquillo Alegretto pastorale 1-34 35-46 47-69 70-199 200-295 Peegelrepriis C
- hakatakse püüdlema originaalse ja ereda väljenduslaadi poole; 5. Mis iseloomustab klassikalist muusikat kõige üldisemalt? (meloodia, harmoonia, vorm) Klassitsistliku muusika eeskujuks seati lihtsad, korrapäraselt liigendatud ning loomulikult tundelised meloodiad, mida saadab lihtne dissonantsidest puhas harmoonia. Vormiskeemid olid lihtsad ja selged ning teemad kontrastsed. 6. Kirjelda klassikalist sonaadivormi! Klassikaline sonaadivorm põhineb kahe erineva muusikalise materjali (pea- ja kõrvalpartii) vaheldumisel. See algab ekspositsiooni ehk pea- ja kõrvalteemaga, järgneb töötlus ehk muutus (pingeline) ning lõpeb repriisiga ehk pea- ja kõrvalteema kordusega. 7. Kirjelda klassikalist sonaaditsüklit! (2 varianti) Milliste teoste puhul kasutatakse? Sonaaditsüklis on vähemalt üks osa sonaadivormis ning klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1
Iseloomustab läbiva arenduse taotlus. Põhiteema (A) ja selle kordused vahelduvad kõrvalteemade ehk episoodidega (B,C jne.). Refrään kordub vähemalt kolm korda, harilikult põhihelistikus, episoodid on kontrastsed, kõrvalhelistikus. Tüüpilise 5-osalise rondo skeem A B A C A. Variatsioon (lad.k. variatio) muutus, vaheldus. Muusikalise teema kordus muudetud kujul helilooja võib muuta rütmi, meloodiat, helistikku, tempot vm. Vormiskeem A A1 A2 A3 A4... Sonaadivorm (sonaat-allegro vorm) üks instrumentaalmuusika ja ka ajastu tähtsaim vorm. Ülesehitus - ekspositsioon, töötlus ja repriis - loe lk. 271-272, tabel. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel, mille I osa on alati sonaadivormis. Sonaaditsükkel võib olla kas 3- või 4-osaline. Kolmeosaline tsükkel esineb instrumentaalkontsertides ja kammersonaatides, neljaosaline esineb sümfooniates ja keelpillikvartettides
annaabi.ee 
