Mis on muusika? Muusika nagu teisedki kunstid on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Muusika on suhtlemisvahend. Loodusrahvad matkisid lindude ja loomade keelt kasutades muutuvaidhelikõrguseid, õlavärve, rütmi ja tantsu. Muusika abil suhtleb inimene kõrgemate jõududega(mitte ainult jumal, vaimude poole, surnud lähedased, hingede poole). Väga paljude rahvaste müütides omastatakse salapärast väge. Muusika väljendab inimlikke tundeid ning püüab kuulajates tundeid äratada. Muusika tundmiseks on vaja tunda muusikalisi väljendumisvahendeid: 1)helikõrgus- meloodia (tume,salapärane,vaheldusrikas) 2)helitugevus- dünaamika(valjenev) 3)helivältus- rütm, tempo (vahelduv) 4)helitämber- harmoonia Vanaaja muusika (8 saj. eKr- 5 saj. pKr) Antiikmaade muusikakultuur Muusikaajalugu algab ürgajast. Selle ajastu muusika kohta on vähe fakte (koopamoolid, väljakaevamisel pillitükid). Muusika tekkis ürginimese praktilisest vajadusest, allutada endale loo...
MUUSIKA KESKAJA MÕISTED 10.KLASS 1.huglaarid- ringirändavad alamast seisust muusikud 2.Leoninus- keskaja silmapaistev muusik 3.Rolandi laul- tuntuim kangelaslaul keskajal 4.troop- pikk kaunistus 5.müsteerium- salajane jumalateenistus 6.responsoorium- keeruline kaunistatud laul 7.retsiteerimine- kõnelaulu esitamine 8.Agnus dei- JumalaTall, missa 5. Osa 9.proprium- muutuv jumalateenistus 10.früügia- keskaegne helilaad 11.rapsood- rändlaulik Vana-Kreekas 12.dionüüsia- Dionysuse auks tehtud laul või etendus 13.auoidid- kutselised laulikud 14.musikeel- muusade kunst 15.kinnor- keskaegne muusikainstrument 16.perotinos- keskaja helilooja 17.organum- keskaegne kirikulaul 18.vagandid- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud 19.liturgiline draama- teatraalne stseen jumalateenistuses 20.antifoon- vastulaul 21.sekvents- vaimulik luulevorm 22.sanktus- püha, missa 4. osa 23.ordinaarium- muutumatu jumalateenistus 24.lüü...
Keskaeg Kristlus legaliseeriti 313.a. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. Gregorius I Rooma paavst, kes ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise ülesehituse kord Missa- igapäevane keskne jumalateenistus Missa ordinariumi osad: 1) Kyrie eleison/Christe eleison- issand halasta; palve 2) Gloria in exselsis- kiitus; au olgu jumalale kõrges 3) Credo- mina usun(ainsasse jumalasse) 4) Sanctus/Benedictus-püha, kiidetus olgu 5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium 2)proprium 3)epistel/evangeelium Gregoriuse laul Gregoriuse laul: Keel- ladina keele proosa tekst Esituslaad- ühehäälselt, retsideeriv(-kõnelähedane laul) Rütmika- tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt Meloodika- laused algavad tõusva meloodilise käiguga(ehk algusvormeliga) ja lõpp...
MUUSIKA MÕISTED Rütm helivältuste organiseeritud järgnevus Meloodia helide kaunikõlaline järjestus Tempo heliteose esitamise kiirus Dünaamika õpetus muusika kõlajõu muutustest Tämber heli omadus, mis kirjeldab kõlavärvi Harmoonia erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur muusikalise struktuuri vertikaalne mõõde Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine muusikas Polüfoonia mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas Burdoon - lihtsa mitmehäälsuse tüüp || liikumatu või korduvate motiividega saatehääl Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt /madalamalt Liturgia religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgemate jõududega Missa läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus Ordinaarium missa need tekstid, mis korduvad igapäevasel...
10.Missa mõiste! - Missa on katoliku kiriku igapäevane 2. Kes olid rapsoodid ja aoidid? jumalateenistus mida hakati 4.-5. saj. - Rapsoodid rändlaulikud lauludega saatma. - Aoidid kutselised laulikud 11.Missa osad! 3.Mis keeled olid algselt kristlaste - ordinaarium (kohustuslikud igal missal) ühiskeeleks? - proprium (vastaval kirikukalendri - kreeka keel päeval) - ladina keel 12.Mida tähendab organum? 4.Gregorius Suure teene muusikas! - Saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse - Viis läbi kirikureformi, millega võeti koraalile. kasutusele uus liturgia. - Valis välja laulud mida võib kirikus 13.Mis saj. tekkis motett? kasutada. - Tekkis 13. saj organumi kõrvale. 5
Heliloojad Leoninus Philippe de Vitry4; J.S.Bach, G.F.Händel; J.Haydn, W.A.Mozart, L. Perotinus Guillaume Dufay; C.Monteverdi; J.Peri; Van Beethoven; J.Stamitz, 1 Ühehäälne, proosatekstidega ladinakeelne, saateta roomakatoliku jumalateenistuse laul 2 Igapäevane peamine jumalateenistus. Proprium (vahetub vastavalt kirikukalendrile), ordinarium (iga päev samad tekstid) 3 Ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla 4 Traktaat ARS NOVA J. Ockeghem; J. Desprez; H.Schütz; Lully; Corelli; Gluck6 Orlandus Lassus; A.Vivaldi; Rameau; Gabrielid; C. Janequin; Telemann; Scarlatti;
KESKAEG · keskaeg- 4.saj 16.saj. · Noodikiri 8.- 9. sajandil · Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturigakorralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas (6. saj). Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lane kirikulaulu ehk gregoriuse koraali aluseks. · Gregoriuse koraaliks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel (tekst ja sõnum). Laul on ühehäälne ja saateta · Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil. MISSA · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine).Jagune(sõnaliturgiaks ja armuliturgiaks) · Laulud jagunevad kaheks ( missa proprium) ja ( missa ordinarium ) Ordinarium · Kyrie eleis...
1)Matutinum (enne koitu) 6)Sexta ( kuues päevatund) 2)Laudes (päikesetõusu ajal) 7)Nona (üheksandal) 3)Prima (esimesel päevatunnil) 8)Verper ( päikeseloojangul) 4)Tertia (kolmandal päevatunnil) 9)Completorium (öö tulekul) 5)Missa (päeva keskne) Missa ülesehitus: 1) Sõna liturgia õpetussõnad 2) armulaua liturgia- seotud altari rituaalidega Liturgilised laulud jagunevad: 1)Missa ordinarium (korduvad muutumatud) 2)Missa proprium (muutuvate tähtpäevadega seotud , erinevad laulud) Ordinariumi osad Kyrie eleison ; Gloria in excelsis deo ; Credo in unum deum ; sonetos/benedictus ; Agnus dei Noodikiri Gregoriuse koraal on levinud sajandeid suuliselt, vajamata noodikirja. Frangi riigi tekkega tuli hakata muusikat kirja panema (8-9 saj). Noodimärkidena kasutati neumasid (kreeka keeles viibe) konksud, kriipsud ja punktid. Üks neuma tähistas 1-4 helist koosnevat meloodia elementi ja rütmilise ettekandenüansse.
Selle kannab ette üks laulja, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on ladina keelsed ning need on proosatekstid või vahelduva rütmiga vabavärsid. Laulurütm lähtub teksti rütmist. Taktimõõt puudub, tähtsate sõnade puhul tõusev vool. # liturgia jumalateenistuse korraldus, ülesehitus # missa katoliku kiriku ühtne liturgia, jumalateenistus 1x päevas # ordinarium muutumatute tekstide ja lauludega peamissa osa # proprium muutuvate tekstidega peamissa osa Missa jaguneb kaheks: eelmissaks ja peamissaks. Eelmissa lauldakse avalaulu Introitus. Loetakse pühakute ja apostlite kirju, lõike evangeeliumist, millest lähtub peamissa jutlus. Lõpeb piduliku usutunnistusega: Credo Mina usun. Peamissa jaguneb Peamissa jaguneb kaheks: 1)Muutumatute tekstidega laulud e. ordinaarium. Muutuda võib vaid meloodia. Peamissa 5 osa 1) Kyrie Issand halasta 2)Gloria - Au 3)Credo Mina usun
a 146. a eKr) · Rooma võimu ajajärk ( 146.a eKr 395. a pKr) 10. Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a. 11.Paavst Gegorius I ( 540-604) Gregooriuse koraal ühehäälne, taktimõõduta, ladinakeelne saateta laul. 12. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. 13.Missa katoliku kiriku igapäevane liturgia, mille toiminguid hakati 4.-5. saj lauludega saatma. 14. Ordinaarium missa osa, kohustuslik igal missal. 15. Proprium - missa osa, lisatakse vastavalt kirikukalendri päevale. 16. Missa osad: · Kyrie eleison Issand halasta! · Gloria in exelis Deo Au olgu Jumalale kõrges. · Credo in unum Deum Mina usun ühte Jumalat. · Sanctus Benedictus Püha/ kiidetud olgu · Agnus Dei Jumala tall 17. Keskaegsed helilaadid: · Dooria minoorne · Früügia minoorne · Lüüdia masoorne
KESKAAEG *Periood kestis umbes 10 sajandit (5.-15. saj) *Iseloomulik: *Usu olulisus inimese maailmavaates *Ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud. *Enamik ühiskonnaliikmed olid kirjaoskamatud GREGOORIUSE LAUL e. GREGOORIUSE KORAAL *Koraal on koguduse laul. *Nimetuse saanud paavvst Gregorius Suure (540-604) järgi. *Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele. *MELOODIA: RÜTM: ühtlane TEMPO: aeglane HARMOONIA: ei saa sellest rääkida TÄMBER: *Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav KATOLIKU KIRIKU LITURGIA *Katoliku ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud ,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik. *Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord *Tunnipalvus- 8 korda päevas peetav lihtne palvus *Missa-igapäevane peamine jumalateenistus MISSA *Jaguneb kaheks: *Ordinaarium-m...
Sulgurlihas - musculus sphincter Sidekest või serooskest - tunica serosa Maks - hepar Kõhunääre - pancreas Suuõõs - cavum oris Suuesik - vestibulum oris Huuled - labium superium et inferius Põsed - buccae Igemed - gingivae Huuled - labia oris Pärissuuõõs - cavum oris proprium Kõvasuulagi - palatum durum Pehmesuulagi - palatum molle Kurgunibu - uvula Suulaemandlid - tonsillae Suupõhi - fundus oris Keelekida - frenulum linguae Hambad - dentes Hammas - dens Lõikehammas - dens incisivus Silmahammas - dens caninus Purihambad - dentes molares Hambaõõs - cavum
o Värsstekst · Gregoriuse koraal o Laul o Korrapärane meetrum rütmis puudub o proosatekst o Gregorius I Suur o 6-7. sajandil · Missa o Ulatuslik liturgilise muusika zanr o Koosneb kahest osast Ordinarium · Kyrie · Gloria · Credo · Sanctus · Agnus Dei Proprium o G.P. da Palestrina ,,Missa Papae Marcelli" o Bach, Mozart, Schubert · Reekviem o Surnute mälestuseks kirjutatud missa o Mozarti viimane teos ,,Reekviem" · Protestantlik koraal o Martin Luther o 16. sajand o emakeeles o Bach ,,Üks kindel linn ja varjupaik" · Oratoorium o suurim vokaalsümfooniline teos o Händel ,,Messias" koor ,,Hallelujah" · Passioon o koorile, solistidele, orkestrile
MITMEHÄÄLSUSE TEKE. NOODIKIRJA ARENG. Kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga - kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. katoliku jumalateenistuse põhivorm 2. tsükliline kooriteos Missatekstid jagunevad: ordinarium kõikidel missadel kõlavad laulud ja proprium vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud Missa osad: 1. KYRIE ELEISON Issand halasta 2. GLORIA IN EXCELSIS DEO au (au olgu jumal kõrgel) 3. CREDO IN UNUM DEUM usun (mina usun ühte jumalat) 4. SANCTUS/ BENEDICTUS püha/kiidetud olgu 5. AGNUS DEI jumala tall Reekviem leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks
9. Tunnipalvus. 1) Lihtne, ilma eriliste rituaalideta. 2) 8 korda päevas. 3) Peamiselt kloostrites. 10. Missa. 1) Igapäevane jumalateenistus. 2) Keerulisem ülesehitus ja palju rituaale. a) Eelmissa sissejuhatavad palved, sõnaliturgia. b) Peamissa keskpunktiks altarirituaal ja armulaulud. 11. Tunnipalvuses ja missas on tekste, mis on alati samad. Ordinaarium. 12. Proprium tekstid, mis muutuvad iga päev vastavalt kirikukalendrile. 13. Gregooriuse laul. 1) Roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Saateta. 2) Ei saa lahutada muusikat ja teksti, sest liturgilised tekstid pole algselt eksisteerinud kõnelduna. Neid on alati ühel või teisel viisil lauldud. a) Tekstid on mõeldud ainult jumalateenistuse, palvuse või eriliste rituaalsete talituste jaoks. 3) Tavaliselt ladinakeelne, proosatekstid või vahelduva rütmiga vabavärsid
Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vastab mitu nooti, meloodia ulatus vike, suured hpped muusikas puuduvad) Liturgia jumalateenistuse lbiviimise kord(thtsaim liik... MISSA 1)katoliku kiriku jumalateenistus 2)vaimuliku muusika anr Missa ordinarium tekstid, mis kirikuaasta vltel ei muutu Missa proprium tekstid, mis sltuvad kirikuaasta thtpevadest Reekviem leinamissa Sekvents vaimuliku luule vorm NOODIKIRJA KUJUNEMINE *muusika pandi kirja neumadega(-mrk, viibe) *11.saj vttis Guido Arezzost kasutusele kompaktse joonte ssteemi, lihtsustas ka noodilugemist vttes krvuti helide kindlaid krgusi thistavate thtnimetustega(a,b,c,d,e,f,g) *joonte arv sltus otstarbest Guido ksi- 20 erinevat srmeliigest seati vastavusse tollase helissteemi 20 heliga *suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks(al12
Need noodimärgid kirjutati sõnade kohale ja tähistas meloodiat. 13. 14. Sajand tulid kasutusele uued noodijooned ja uued märgid. Keskaja teisel poolel kujunes välja missa, mis koosnes: I. Ordinaarium- koosneb 5 osast, mille tekstid jäävad muutumatuks kogu kirikuaste jooksul a) Kyrie Issand halasta b) Gloria Au olgu c) Credo Usuvanne d) Sanctus/Benedictus Püha/kiidetud olgu e) Agnus Dei Jumala tall II. Proprium teksid muutuvad vastavalt kiriku kalendrile III. Õpetlikud tekstid ja evangeeniumi lõigud Ilmalik muusika keskajal Ilmalik muusika keskajal oli ülehäälne, jagunes kaheks: 1. Rüütlimuusika 2. Ränd- ja rahvamuusika Rüütlimuusika õitseaeg oli 11. ja 12. sajandil Prantsusmaal ja Saksamaal. Rüütlitel oli südamedaami kultus. Sõjakäigult tulles lauldi neile serenaade. · Prantsusmaa trubaduurid · Saksa minnesingerid
Muusikaajalugu Antiikmuusika oli ühehäälne, seotud jumalatega, kunstiliigid eksisteerisid koos (sõna, muusika, moodustasid ühe terviku) Keskaja muusika 5.-15. sajand Keskaja algust tähistab orjanduslike riikide kokkuvarisemine; orjade ülestõusud; suur rahvasterändamine; sõjad, mille käigus hävitati ehitisi, losse, amfiteatreid ja Euroopas hakkas valitsema kristlus. Krstluse keskuseks sai Rooma, kuhu ehitati kõige rokem uhkeid kirikuid. Kristlik kirikuvõim sai alguse 313. aastast pKr kui Rooma paavst Konstantin Suur liitis su ja riigi; tähtsaim võimuorgan oli kirik ja tähtsaim raamat piibel. Muusika keskuseks muutus kirik ja Jumalateenistus kirikus. Kirikus toimusid missad ja iga päev keskpäeval toimus keskne 4-osaline missa. Missa algab sissejuhatusega, kus lauldakse 2 laulu: 1. Kyrie Eleison, Christe Eleison 2. Gloria in excelsis Deo. Järgneb sõnaliturgia, kus paav...
Periood: 5 saj 14 saj 5-7 saj Rahvaste rändamine- Vana-Rooma kultuuri lagunemine Varakeskaeg kujunes Lääne-kristlik kloostrikultuur 8-9 saj hariduse ja vaimuelu tõus 10-11 saj romaanistiilis kirikuarhitektuuri ja vaimuliku luule-ning laulu kõrgaeg 12-13 saj linnade kasvamine, gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg Muusikakultuur põhiosas suuline! 8-9 saj tekkis vajadus noodikirja järele, mil püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ning kirikulaulu Kirjandus, arhitektuur, maalikunst jt kunstiliigid olid kiriku teenistuses, ning seotud jumala teenimisega Gregooriuse laul- ühehäälne kirikulaul (Euroopa muusika alusmüüriks) Esitasid posid või mehed (mungad) ilma saateta, ning ladina keeles Palju liike!!! Ühetaolisest tekstilugemisest paaril noodil kuni liikuva meloodiani Alguses lauldi kirikus oma tavade kohaselt, hiljem kinnitati ühtne jumalateenistuse kord ja kindlad laulud (Paavst Gregorius I )- tema auks nimetati katoliku ki...
Keskaeg *hakkavad tekkima rahvusriigid *suured esitähed võetakse kasutusele *rahvaste rändamised *avastatakse uusi maid *kristlus legaliseeritakse Laulud: Peamiselt 2 zanri: psalmoodia palvelaul Taaveiaegsetele tekstidele hümnoodia lihtne vaimulik laul 2 ettekandeviisi: antifooniline laulavad mitu koori koos vastamisi responsoonne laulab solist(vaimulik), saateks koor(kooril alati refrääniosa) Lääne kiriku muusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega, kes pani aluse ladinakeelse hümni loomisele. Augustus kasutas süsteemi loomisel Pythagorose teooriaid Paavst Gregoorius (Suur) I *alustas liturgia ühtlustamise protsessi *Gregooriuse koraal e. laul koraal ühehäälne saateta kirikulaul *taastas ladina laulukooli (Schola Contorum) Gregooriuse koraal roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, saateta, kogudus ei laula kunagi, laulab kas vaimulik või koor MISSA=katoliku kiriku j...
Mis on muusika? Muusikalised väljendusvahendid: * Rütm- helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. * Meloodia- helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. See on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte. * Harmoonia- õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. * Dünaamika- muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. * Tempo-kiirus * Tämmer-kõlavärving * Faktuur-materjali pinnakoe või -töötluse iseloom või krobelisuse määr. Mitmehäälsuse liike: * Heterofoonia- lihtsa mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid. * Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas. * Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. ...
KESKAJA MUUSIKA (Muusikalugu 10.klassile) Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud filisoofiks võib pidada Püha Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313.aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Liturgia poeetiliselt töödeldud piiblilõik missa igapäevane peamine jumalateenistus katoliku kirikus ordinarium muutumatu missa osa proprium vastavalt kiriku kalendrile muutuv missa osa. Missa muusikalised osad: I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Eesti heliloojatest on kirjutanud missasid Urmas Sisask (nt. Missa nr 3) ja Arvo Pärt. Gregoor...
Keskaeg 5. 13. sajandini, aastat 501-1496. Seda ajastut on nimetatud ka pimedaks ajastuks, sest teadlased arvasid, et tsivilisatsiooni lõpp tuli Rooma hävinguga. Sellel perioodil peeti ususõdu. Euroopas sõlmiti igasugu sõjalisi liite ja hakkas tekkima rahvuslus. Euroopa kaupmeestel avanes võimalus rännata kuni Hiinasse. Keskaja lõpuks kujunes kõigile, kes vähegi lugeda oskasid, hariduse saamise võimalus. Tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid. Kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule ning suurematest kloostritest said laulukoolid. Rooma impeeriumi lagunemine tähistas keskaja algust. Muusika Keskajal tekib noodikiri. Enne seda tehti esimesi nootide kirja panemise katseid Hiinas. Noodikirja eelkäija- Neuma. Neuma on noodikirja märk, mis ei tähista ühte nooti või heli vaid kolmest kuni neljast koosnevat nootide gru...
Muusika ajalugu Muusika algus: Leviidid kutselised templimuusikud (naissoost) Kultuspillid pillid, mis olid jumalatega seotud. Lüüra Apolloni pill Heterofoonia juhuslik mitmehäälsus. Burdoon meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum Isise pill, käristi. Lauto 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants) Musiké muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid Harmoonia helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm -...
Pentatoonika asemel jaotati oktaav seitsmeks astmeks Laadiline mõtlemine Helisid käsitletakse selges suhtes arvudega • Keskaja üldiseloomustus Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat osa: Kirikumuusika Rahvamuusika ja kultuur Rüütlite muusika • Katoliku kiriku liturgia. Missa. Ordinaariumi osad. Missa – igapäevane peamine jumalateenistus, jaguneb kaheks: 1. Ordinaarium – missa muutumatud tekstid (korduvad igapäevaselt) 2. Proprium – missa muutuvad tekstid (iga päev erinevad) 5 teksti, igal missal: Kyrie eleison – Issand, halasta Gloria in excelsis Deo – au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – usun ainsasse Jumalasse Sanctus/Benedictus – Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall • Gregooriuse koraal Gregooriuse koraal – üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele Levis sajandeid suulisel teel. Aga siis tekkis vajadus ühtlustada Frangi riigi piiris gregooriuse laulu meloodiad.
päevatunnil 4. TERTIA 3.päevatunnil 5. MISSA päeva keskne jumalateenistus 6. SEXTA 6.päevatunnil 7. NONA 9.päevatunnil 8. VESPER päikeseloojangul 9. COMPLETORIUM öö tulekul Igapäevane missa koosneb kahest osast: 1. Eelmissa sinna kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2. Peamissa keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. Peamissa jaguneb kaheks: 1. Ordinaarium muutumatute tekstidega osa. Meloodia või muutuda. 2. Proprium igal päeval muutuvad osad. Ordinaariumi laulud: 1. Kyrie Issand halasta 2. Gloria Au olgu jumalale kõrges 3. Credo Mina usun. Credo on pidulik usutunnistus, millega lõpeb eelmissa. 4. Sanctus/Benedictus Püha/Kiidetud olgu 5. Agnus Dei Jumala Tall Gregooriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Liturgilised tekstid on mõeldud ainult jumalateenistuse, palvuste või eriliste rituaalide jaoks. See on ühehäälne ja saateta
KESKAEG · Arhidektuur - mõneks ajaks kadusid kiviehitised, põhiline oli sakraalarhidektuur · Maalikunst - allakäik, vähe kujutava kunsti näiteid, miniatuurmaalid, tarbekunst · Kirjandus - põhilised kirjaoskaja dolid vaimulikud, kes kirjutasid tekste ümber · Skulptuur - on säilinud vaid üksikuid madalreljeefe Keskaja inimese maailmavaade - Haridus oli alla käinud, kirja-ja lugemisoskus oli madal. Vaimulikel oli suur müju inimeste maailmavaate kujunemise üle. Inimesed olid sügavalt usklikud Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano peapiiskop Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust.Kristlus legaliseeriti aastal 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid, nt. Tours, St. Gallen, Metz. Liturgia - jumalateenistuse korra...
Keskaeg, renessanss ja barokk 1. Kes oli Gregorius I ja kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega. Iseloomusta Gregooriuse laulu. Ta oli esimene munk, kes sai paavstik ja ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse 2. Seleta mõisted: liturgia, missa, ordinarium, proprium Liturgia- kristlik jumalateenistus Missa- armulaua teenistus Rooma katolikukirikus Ordinaarium- laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel Proopium- laulud, mis vahelduvad iga päev vatavalt kirikukalendri pühadele 3. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega I Kyrie elleison- issand halasta II Gloria in excelsis teo- au olgu jumalale, kõrges III Credo in unum deum- mina usun ainsasse jumalasees
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
kirju Kyrie-issand halasta · Loetakse evangeeliumist millest Credo-mina usun tuleneb hilisem jutlus Sanctus/Benedictus-Püha,kiidetud olgu · Lõpeb piduliku eeltunnistusega Agnus dei jumala tall Credoga (mina usun) Ite, missa est missa lõpulaul 2. muutuvate tekstidega osa proprium graduale alleluia kiitkem jumalat offertorium leiva ja veini ohverdamislaul communia-armulaualaul Introitus missa avalaul Melism-kaunistus, ühel vokaalil mitme noodi laulmine KYRIE-missa üks vanemaid laule. Kreeka keelsest tekstist, lihtne palvelaul preestri ja koguduse vahel. Responsoorne
Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) - lauldakse missa sissejuhatavas osas Credo in unum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse) lauldakse pärast jutlsu sõnaliturgia lõpulauluna Sanctus/ Benedisctus (Püha/ Kiidetud olgu) - lauldakse altarirituaali ajal Agnus Dei (Jumala Tall) - lauldakse enne armulaua jagamist MISSA PROPRIUM ORDINARIUM SISSEJUHATUS Introitus Kyrie Gloria SÕNALITURGIA Epistel Graduale Alleluia/ Sequentia Evangeelium
Muusika: · Rütm- nt. ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes · Meloodia- laulu viis · Tempo- laulu kiirus · Dünaamika- helitugevus · Harmoonia- kooskõla o Suhtlemisvahend o Eneseväljendusvahend o Meelelahutus o Rituaalne suhtlemis keel Vana Maailm Inimkonna esimesed allikad kaugede aegade muusikast? -kalju ning muude joonistuste põhjal, arheoloogilised väljakaevamised. Muusika roll vanades kõrgkultuurides oli väga tähtis. Leviit- kutsenile muusik Hiina 5000 a vana Kammertoon- kindel helikõrgus(440Hz) 1oktavi a Igal dünastial oli oma kammertoon Pentatoonika- viieastmeline helirida Kong fu Zi- Hiin filosoof ja õpetlane Muusikainstrumendid: kinnon , flööt India 5000 a vana Levinumad usundid: budism , hinduism Veeda- ülistuslaul Raaga- kindlate reeglitega helilaad Muusikaga tegelesid kõrgema klassi inimesed. Helisüsteemil on 22 astet. Muusikainstumendid: sitar , tampara , pungi , tabla Egiptus Hironoomia- diri...
Seedesüsteem Seedesüsteem koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: keel, hambad, süljenäärmed, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedekanal kujutab endast lihaselist toru, mida vooderdab epiteel. Epiteeli tüüp varieerub sõltuvalt täidetavast ülesandest. Seedekanali sein on peaaegu kogu ulatuses kolmekestaline. Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris proprium). Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta prooprias sisemusse kulgeb 10-20 krüpti lümfisõlmekesed prooprias, allpool asuvatest kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad Anatoomiliselt koosnevad hambad kroonist, juurest ja neid ühendavast kaelast. Lõikunud hambal eristatakse v...
1. Paralleelorganum 2. Vaba organum Motett tekkis 13.saj, kus iga hääl laulis erinevat teksti, erinevas keeles. Niisugust mitmehäälsust, kus kõik hääled on võrdsed ja iseseisvad, nimetatakse polüfooniaks. Missad Missa on Katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, mille toiminguid hakati 4 5 saj.saatma lauludega. Missa osad jagunevad: · Orginaarium muutumatud tekstid, mis on kohustuslikud igal jumalateenistusel · Proprium muutuvad tekstid, mis lisatakse vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele. 3. Kyrie eleison pavlelaul (Issand, halasta) 4. Gloria in excelsis Deo kiidu laul (Au olgu Jumalale kõrges) 5. Credo in unum Deum - usutunnistus (Mina usun ainsasse jumalasse) 6. Sanctus/Benedictus kiidulaul 7. Agnus dei, qui tollis peccata mundi, missere mobis - palvelaul (Jumala Tall, kes on maailma patud ära kannad, halasta meie pead) Renessanss tekkis Firenze linnas 14. Saj
kõhunääre pankreas salpinx limaskest tunica mucosa emakas uterus metra lihaskest tunica muscularis tupp vagina colpos sidekest või serooskest tunica serosa rinnanääre mamma suuesik vestibulum oris lahkliha perineum põsed buccae igemed gingivae huuled labia oris pärissuuõõs cavum oris proprium kõvasuulagi palatum durum pehmesuulagi palatum molle kurgunibu uvula mandlid tonsille suupõhi fundus oris keelekida frenulum linguae süljenäärmed glandulae salivales kurgukitsus isthmus faucium kõhukelme peritoneum maovõlv fornix maokeha corpus kaksteistsõrmiksool duodenum tühisool jejunum
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
ANTIIKAEG JA KESKAEG inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast pärinevad nt kaljujoonistelt, väljakaevamistelt. muusika roll vanades kõrgkultuurides oli meelelahutuseks, söömaajal, tantsuks, võistlusteks Vana-Kreeka ❀ Vana-Kreeka kultuur on mõjutanud Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri läbi spordi, Olümpiamängud said sealt alguse, muusika koht ja tähendus ning ka õpetus muusikast näitavad Kreeka muusikat Lähis-Ida kultuuride vahetu jätkuna. ❀ musike - muusade kunst, lauldes ettekantud luule. ainus valdkond kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni ❀ kreeklased pidasid esimesteks muusikuteks Apollonit ja Dionysust ❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on ekstaatiline ja meeleline Arhailine ajajärk ✿ Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk 8-6 saj. eKr ✿ aoid- kutselised laulikud, kes lüüra saat...
! 5. Munasari a) millega on extremitas uterina ühenduses ja mille abil ühendub lig. ovarii proprium'i kaudu emaka ülanurgaga b) millisel serval asub hilum ovarii margo mesovaricus c) nimetada ovariaaltsükli faasid follikulaar- ja luteaalfaas d) millega asetseb kollaskeha siis, kui munaraku viljastumist ei toimu armkoega e) missugune side ühendab munasarja emaka ülanurgaga lig. ovarii proprium f) nim. munasarja ülemine ots ladina keeles extremitas tubaria alumine ots - extremitas uterina ! 4. Uterus. a) milline kõhukelme süvend piirab eest, milline tagant, kumb on sügavam - tagant excavatio rectouterina (sügavam), eest - vesicouterina b) kaela osad - portio vaginalis, portio supravaginalis c) mis on parametrium sidekude, närvid ja veresooned, mis paiknevad emaka servadel mesometrium'i lestmete vahel ! ! 5. Mehe suguelundid a) mis algab rete testisest ductulus efferens testis
loodus. c) Ars Nova - (ladina keelest 'uus kunst') on 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. d) Reekviem - on liturgilise muusika vorm ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil. e) renessansiaegsed tantsud - braanl, pavaan, galliard. f) süit - oli instrumentaalmuusika levinuim vorm kuni 18. sajandi keskpaigani g) missa osad – ordinaarium ja proprium h) kus ja millal: esimene ooper ja ooperiteater; esimene konservatoorium; - Esimeseks ooperiks peetakse itaalia helilooja Jacopo Peri ja libretisti Ottavio Rinuccini "Daphnet" 1637. aastal rajati Veneetsias esimene ooperiteater. Keiserlikul Venemaal aga asutati esimene konservatoorium 1862. aastal i) pillid - orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
Vana-Kreeka 1. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga? Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. musiké Vana-Kreekas (muusade kunst) lauldes ettekantud luule, mis on vahetult seotud ka tantsuga. Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõl...
Siseelundid – splanchna, viscera Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mu...
segatakse seedemahlaga. Resorptsioon- imendumine, kasutatakse seedimiseiseloomustamiseks Eliminatsioon- e. Eritamine, eelmaldamine töödeldud toit, mi ei seegi ega imendu=väljaa Dentitsioon piimahambad ja jäävhambad Defektsioon- roojamine Toitaine on toidus leiduvad ained( SV , valk , rasv) Toiduaine- toit, mida inimene sööb. Suuõõne osad: · Suuesik- vestibulum oris · Pärissuuõõs- cavum oris proprium Nende vahel on piiriks .............................. Hambad-dentes. Jäävhambaid 32, piimahambaid 20. · Lõikehammas- dens incisivus · Silmahammas- dens caninus · Eespurihammas- dentes praemolares · Purihammas dentes molares Keel-lingua- funktsioonid: Kõne, imemine, toidu segmaine, mäluminem neelamine. Süljenäärmed: · Kõrvasüljenäärmed- glandula parotis avaneb suhu suuesikusse
sisu, mis segatakse seedemahlaga Resorptsioon Kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub verre- ja lümfikapillaaridesse Elminatsioon Protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu ekskreteerikase roojana (uriinina) Defekatsioon Roojamine 4. Suuõõne osad Suuesik VESTIBULUM ORIS Pärissuuõõs CAVUM ORIS PROPRIUM Piiriks nende osade vahel hambad 5. Hambad DENTES Jäävhambad Ühel kaarepoolel on neid 8. Seega kokku 32 Piimahambad Arvult 20 6. Hammaste tüübid 2 lõikehammast DENS INCISIVUS toidu läbilõikamiseks 1 silmahammas DENS CANINUS toidu murdmiseks 2 eespurihammast DENTES PRAEMOLARES tükeldamiseks 3 purihammast DENTES MOLARES mälumiseks 7. Keele funktsioonid LINGUA
wjh.harvard.edu/~wegner/actid.htm Mina-kontseptsioon: – mina-skeemid o Markus, H. & Wurf, E. (1987). The dynamic self- concept: A social psychological perspective. Annual Review of Psychology, 38, 299-337. – eesmärgid – eneseteooriad X LOENG Esimesed isiksusepsühholoogia ülevaatateosed (Allport, 1937; Stagner, 1937) Isiksusepsühholoogia erinevus Ameerika psühholoogia peavoolust 1930-ndatel (holism, motivatsioon, individuaalsed erinevused) Gordon Allporti indiviidipsühholoogia. Proprium ja selle osad. Allporti käsitlus isiksusejoontest (traits). Henry Murray personoloogia. Murray käsitlus vajadustest. ”beta press” vs ”alfa press”. Kurt Lewin. Väljateooria. Miller & Dollard. Psühhoanalüüsi ja biheiviorismi integratsioon. Ajejõud (drives) ja nende vähendamine (reduction). Raymond Cattell. Faktoranalüüsi arendamine. Idee käitumise matemaatilisest ennustamisest. Erinevat tüüpi omaduste eristamine (dünaamilised jooned, võimed, temperamendijooned).
09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002 VÕS- 01.07.2002 AÕS- 01.12.1993 PerekS- 01.07.2010 PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel. Võlgnik- isik, kellel on kohustus võlg t...
Nimelt on rahvasteõigus see, mis oma inimliku mõistusepärasuse alusel kehtib või peab kehtima kõikjal (näiteks ostmine raha eest, laenamine, asjade omandamine). See on üldine tsivilisatsiooniõigus ja koos sotsiaalbioloogilise ius naturale’ga korrastavad nad ius commune nime all kõiki olulisemaid inimestevahelisi suhteid. Selle kõrval eksisteerib õigus, mis on iseloomulik ainult ühele kindlale kogukonnale (ius proprium civile). Selle õiguskorra aluseks on kas avalik seadus (lex publica) või tavaõigus (mos maiorum). Õigusteadusesse tõigi selle õpetuse Servius Sulpicius. Tema leidis, et õigus koosneb vaid inimliku mõistuse loodud instituutidest (institutio), mis loob sidemed inimeste ja asjade vahel ning seega käsitsetava ja teaduse reeglitele alluva korra. Sellised instituudid on õigusteaduse enda loodud. Instituudi kohaldamise üle kindlal juhtumil
7 Filosoofilised teosed Erasmus Rotterdamist, Thomas More ,, Utoopia'', Rotter ,, Narride kiitus''. Moraalifilosoofia 8 Martin Luther- usureformatsioon, tõlkis piibli saksa keeled-> saksa kirjakeele areng Arhitektuur ja kujutav kunst Kunst. Lihtsus, ilu, harmoonia, tasakaal-> tuleneb antiikkultuurist. Arhitektuur. Ehitiste põhitüübid võetakse antiikkultuurist. Vertikaalsus asendub vertikaaliga. Hoontele lisandus kuppel. Sakraalehitised-Itaalias, Roomas proprium Panthenum, Püha Peetri kirik. Villade e palazzode ehitamine. Hästi palju kaunistusi: lilled, ornamentika, lõvipead. Kaunistused antiiksed Skulptuur Skulptuurid paigutati ruumi keskele. Alasti skulptuurid-> väda realistlikud. NT: 1) Donatello- kuulsamaid renesanssiajastu skulptoreid, tegi esimese alasti skulptuuri. Kuulsaim kujutis Taavet 2) Andrea Verocchio- ratsamonumendid 3) Michelangelo- renesansiajastu oluliseim kunstnik, üleminekuga barokki
saadavad pühakirjalugemist ning loovad hetke nende ülemõtisklemiseks. Enam kaunistusi sisaldab alleluia. 3.CONCENTUS , ACCENTUS meloodiastiil Kaks meloodiastiili: a)concentus- vaba meloodiakujundus ,jubilius b)accentus- deklamatsiooniline, valdav on kõnerütm Lk.2 4.Liturgilise laulu vormid -missa ordinarium, missa proprium, officiumid. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: 1.Tunnipalvlus ehk offitsium lihtne tavaliselt ilma eriliste rituaalideta palvus, mida peetakse 8 korda päevas ,peamiselt kloostrites. Tunnipalvused toimuvad kindlatel tundidel , korraldades nii tervet päeva. 2. Missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. Nii tunnipalvuses kui missas on tekste, mis jäävad alati samaks ,neid muutumatuid iga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
