Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika ajastud, õpimapp (11)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


KESKAEG
Sissejuhatus
keskaja muusikasse

Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega
tähistatakse keskaja algust.
Ristiusu teke ja levik mõjutas ka
muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas
sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha
Ambrosiusega
(333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva
laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja
pani need viisid ka kirja.
Lääne
kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma .
Keskaegse
muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid
(näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Šveitsis).
Keskaja
muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku:
Keskaeg hõlmab 4. – 16. sajandit.
Keskaja
muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua
kolm
perioodi:
1)
varakristlik muusika
2)
gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse
varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet –
kirikumuusika
3)
renessanssmuusika.
  • Gregoriuse laul

590.
a. valiti
Vasakule Paremale
Muusika ajastud-õpimapp #1 Muusika ajastud-õpimapp #2 Muusika ajastud-õpimapp #3 Muusika ajastud-õpimapp #4 Muusika ajastud-õpimapp #5 Muusika ajastud-õpimapp #6 Muusika ajastud-õpimapp #7 Muusika ajastud-õpimapp #8 Muusika ajastud-õpimapp #9 Muusika ajastud-õpimapp #10 Muusika ajastud-õpimapp #11 Muusika ajastud-õpimapp #12 Muusika ajastud-õpimapp #13 Muusika ajastud-õpimapp #14 Muusika ajastud-õpimapp #15 Muusika ajastud-õpimapp #16 Muusika ajastud-õpimapp #17 Muusika ajastud-õpimapp #18 Muusika ajastud-õpimapp #19 Muusika ajastud-õpimapp #20 Muusika ajastud-õpimapp #21 Muusika ajastud-õpimapp #22 Muusika ajastud-õpimapp #23 Muusika ajastud-õpimapp #24 Muusika ajastud-õpimapp #25 Muusika ajastud-õpimapp #26 Muusika ajastud-õpimapp #27 Muusika ajastud-õpimapp #28 Muusika ajastud-õpimapp #29 Muusika ajastud-õpimapp #30
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 279 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kisss007 Õppematerjali autor
Keskaeg, renessanss,barokk,klassitsism

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast

Muusika ajalugu
thumbnail
14
doc

10. kl Õpimapp

Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5

Muusikaajalugu
thumbnail
8
docx

X klass kokkuvõte

sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi

Muusikaajalugu
thumbnail
20
doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.

Muusikaajalugu
thumbnail
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana

Muusika
thumbnail
7
odt

Muusikaajalugu, suvetöö. Keskaeg,renessanss,ars nova, barokk,Händel,Bach,Beetho ven,Mozart

Üheks tähtsaimaks ettevõtmiseks olid suured maadeavastused. Suurimaid saavutusi oli ülikoolide rajamine ning trükikunsti teke. 2) Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas, siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest. Ning kuna lagunenud Rooma läänepoolsed osad olid paljude erinevate rahvaste võimu all, tekkisid erinevad kohalike vaimulike traditsioonid, millest igaühel oli ka oma muusika stiil.Kõige paremini on neist paljudest stiilidest ja traditsioonidest tuntud Ambrosiuse laul ja Gregoriuse laul, mis on kõige rohkem mõjutanud lääne muusika arengut. 7. -8. Sajandil kujunes läänekristlikus kirikus välja gregooriuse laul, milles on alati peamised tekst ja sõnum ning mille muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev. Laul on ühehäälne ja saateta ning tekstid on enamasti ladinakeelsed. Selle rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu

Muusikaajalugu
thumbnail
5
doc

Viini klassikud

andnud Haydni helikeelde palju rahvamuusika mõjutusi * Kodune õhkkond muusikalembene, tõllasepast isa laulis ja mängis harfi * Lisaks Josephile (2.laps peres) sai helilooja ka 6.lapsest Johann Michaelist, ning veel ühest vennast (pere 11.lapsest) sai Viinis laulja. * Traditsiooniliselt alustas 8-aastaselt Viini Stephani toomkiriku kooripoisina * Ise on nende aastate kohta kirjutanud, et õppis küll väga heade õpetajate juures, kuid rohkem kasu sai muusika kuulamisest * Toomkoolis oli ligi 10 aastat, lahkus sealt ilmselt 1749 häälemurde tõttu * Vanemad soovisid, et Haydn õpiks vaimulikuks * Kuna see amet Haydnit aga ei huvitanud, lõppes ka vanemate rahaline toetus * Tema elu järgnevat kümmet aastat on aga kujutatud põhjendamatult romantiliselt: väikeses kütteta pööningukambris, aukliku katuse all, halbade sõprade seltskonnas jne * Selle perioodi loomingust on säilinud vähe

Muusika
thumbnail
11
docx

Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. ­ 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. ­ 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. ­ 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. ­ 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2

Ballett




Meedia

Kommentaarid (11)

toomasko profiilipilt
toomasko: Aitas lõputööl tublisti :)
17:59 10-06-2010
kompanii profiilipilt
kompanii: Tänan, väga informatiivne.
18:32 19-05-2011
tahanliskodutoodteha profiilipilt
tahanliskodutoodteha: aitäh teile"
21:21 16-10-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun