Claude Debussy looming Kirjutas peamiselt programmilist muusikat. Püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Tema teosed peegeldasid sageli ta eraelu. Elu jooksul kirjutas : ooperi, kammerteoseid, hulgaliselt klaverimuusikat ning orkestriteoseid. Debussy uuendused harmoonias Hakkas kasutama täistoon laadi ( kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest). Kasutas pentatoonilist helirida ( viieastmeline diatoonika). Debussyd ei huvitanud akordi funktsioon ( toonika, dominant) Kõrvutas akorde oma sisetunde järgi, nagu kunstnik värve. Armastas noonakordi (viiskõla) ning kvart- kvindi kooskõlasid. Uuendused harmoonias Kasutas täistoon helirida ja suurendatud kolmkõla, mis välistavad tunglevuse muusikas. Lisaks kasutas polütonaalsust ( kahe akordi kooskõla) Debussy iseloom, suhtumine Debussy hindas inimesena head elu : nautis head viskit, järgis trendikat moejoont, imetles ja hindas idamaa kunstiesemeid.
pikendusega, nn. labaga. See võimaldas vasakule käele paremat tuge ning parandas pilli kõlavust. Kandle läänepoolsed variandid (neid on saadud rohkesti Saaremaalt) olid ilma labata. Meil on mõnevõrra andmeid ainult setu kannelde mängimise viisi kohta. Tavaliselt võeti see pill põlvedele, vasak külg vastu põlvi. Mängija toetas oma vasaku käe kandle labale, asetas sõrmed keelte vahele (üle keele) ning surudes neid vastu keeli, kattis kinni terve akordi, mis ei tohtinud kaasa heliseda. Sõrmi teisele poole surudes, kaeti kinni teine akord. Parema käe esimese sõrmega üle keelte tõmmates pandi helisema katmata keeled. Nii oli võimalik õieti ainult vaheldada kas tervelt või osaliselt kaht akordi (s.t. võis jätta mõne keele üle tõmbamata, mõnda tugevamini tõmmata, mõnda keelt veel lisaks näppida jne.). samasugust, katmistehnikas akordilist mängimisviisi harrastasid vadja kanneldajad ja Loode-Vene guslimängijad,
20. sajandi muusikat iseloomustas aga stiilide rohkus ja mitmekesisusrohkete - teravate helide kooskõla, heliteoste muutumine keerukamaks ja. 20. sajandi algul hakkas levima impressionism. Impressionismiga muusikas seostatakse eelkõige prantsuse heliloojat Debussy`d. Claude Debussy elas aastatel 1862-1918. Debussy`le ei meeldinud tegelikult, et tema muusikat seostati impressionismiga. Samas oli tema muusikal impressionistide kunstiga nii mõndagi ühist. Debussy`d ei huvitanud mitte akordi funktsioon, vaid akordi "värv". Ta kõrvutas akorde oma sisetunde järgi, nagu kunstnik värve. See uudne muusikastiil kaotas erinevuse konsonantsi ja dissonantsi vahel ehk teisiti öeldes "heade ja halbade" kooskõlade vahel - juhtheli kadus, üks akord ei tinginud enam teist. 20. sajandi esimese poole muusika- ja kunstielu euroopas mõjutasid suurel määral maailmasõjad. Kui heliloojaid oli haaranud surmahirm, polnud põhjust luua "ilusat" muusikat. Suures plaanis jagatakse 20
PUNK Koostas: Aprilia-Viktoria VÄLJA KUJUNEMINE § Popmuusikastiil punk kujunes välja Londonis kuuekümnendate aastate teisel poolel. § Mõistet „punk rock" tarvitati esimest korda 1960. aastate keskpaigas USA- s, tähistamaks briti rocki invasiooni tulemusel ja tuules tekkinud bände. § Selle muusikastiiliga oli väga lihtne kuulsaks saada. ISELOOMUSTUS § Lärmakus § Lihtusus, mängida osati ainult paar akordi § Kiire tempo, viisipidamine polnud oluline § Tugev helivõimendus § Teravad tekstid, põhirõhk pandi laulusõnadele § Pungi intstrumentide koosseisu kuulus elektrikitarr,basskitarr ja basstrumm. § § § ESITAJAD § Üks tuntumaid bände oli ‘’The sex pistols’’ kuhu kuulusid Johnny Rotten (laulja), Steve Jones (kitarrist, taustalaulja), Glen Matlock (basskitarr, koosseisus 1975-1977), Sid Vicious (basskitarr 1977-1978), Paul Cook (trummid). § § § §
võis nüüdsest väljendada hoopis laiskust (näiteks Debussy "Fauni meloodiline teema. pärastlõuna"). Rütm Debussy kasutas sageli täistoonhelirida või suurendatud kolmkõla, Raveli ema oli hispaanlanna. Seetõttu kasutas helilooja sageli mis välistavad tunglevuse muusikas. Ta kasutas ka polütonaalsust hispaania temaatikat ning rütme. Teose vältel kordub meloodia, kahe akordi üheaegset kõla. kuid muutuvad orkestri värvid ning kasvab pidevalt kõlajõud. Erinevate Avas 20. sajandi algul uksed meelelahutuslikule levimuusikale. Erinevalt Debussyst kasutas Ravel ka traditsioonilisi muusikastiilide 20.sajandi kontserdielus oli publikuhuvi silmas pidades ülekaalus muusikavorme, nagu näiteks sonaadivorm. mõjutused just eelmistel sajanditel loodud muusika .
vildiga kaetud haamrikesed keeltele ja panevad need võnkuma. 3. Viis klaveri osa · Klaviatuur · Keeled · Metallist raam · Haamrid · Pedaalid 4. Pedaalide töö põhimõte klaveril · Tavalisel kaks vahel kolm pedaali. Paremale vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmimaks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimasena vajutatud heli või akordi 5. 3 tuntud pianisti · Rein Rannap · Marko Martin · Mihkel Poll 6. Mis on klahvpill · Pill, mille heli tekitatakse sõrme vajutusega klahvile 7. Klaversiin · Ehk tsembalo kujunes välja 15 sajand. Koosneb kõlakorpusest ja sageli kahest manuaalist. Igale klahvile vastab üks keel. Pilli kõla on järsk, terav ja lühike. 8. Kuidas tekib oreli heli · Tekib õhusamba liikumisel viledes. Õhu paneb liikuma õhuseadeldis: kui
võimaldades edasi anda veelgi rohkem tundeid. Rumbat tantsitakse järjestuses kolmandana. Tempost sõltumata ei tohi rumba puhul mingil juhul olla kiirustamistendentsi, mis ei ole kohane tema sisule (näide CD-l). 81 a b c Küllaltki tihti kasutatav võte rumba puhul on mängida takti esimene akord rahuliku arpedzona. Siinjuures tuleks teada, et arpedzeeritakse ainult takti esimest akordi ja alati vaid ülevalt alla kulgevana (näide 81c). CD näidetes 13 ja 14 (B. Kaemferti ,,Something Stupid") võib nende võttete praktilist kasutamist kuulata.
klahvist. Kokku on klaveril 88 klahvi. Samuti on klaveril ka pedaalid ja nende ülesande seletasid ka poisid ka lahti. Tavaliselt on klaveril 2 pedaali. Parempoolne pedaal on kõikide mängitud klahvide kõla hoidmiseks, isegi kui näpud klahvidelt eemaldada. Vasakpoolset pedaali ehk Una Corda’t kasutatakse kõla muutmiseks pehmemaks ja vaiksemaks. Juhul kui klaveril on ka kolmas ehk keskmine pedaal, jätab see kõlama vaid esimese mängitud akordi. Tänu meie koolis toimuvale muusika kuulamisseminaridele olid esitatud teosed tuttavad ja äratuntavad. Kõige rohkem meeldis mulle Johannes Brahmsi kaks teost: “Ungari tants nr1“ ja “Ungari tants nr 5“. Duo oli väga meeldivalt need kaks teost sulatanud ühte tervikusse, et ei saanud arugi, et algas täitsa uus teos. Muidugi oli ka väga nauditav nende esituses Rein Rannapi variatsioon ansambli ABBA – Money Money Money teemale.
Septakordi liigid ja noonakord Jekaterina Bossenko XI.K klass, VHK 2015 Septakord • Septakord on neljast helist koosnev akord, mille äärmisteks helideks on intervall septim. • Septakordi akordi helid on priim, terts, kvint ja septim. • Kõik septakordid ja nende pöörded on dissoneerivad kooskõlad, mis harmoonilistes järgnevustes nõuavad lahendamist. • Septakordidel on neli kuju: - põhikuju - kvintsekstakord - tertskvartakord - sekundakord Dominantseptakord • Mažoorkolmkõla + väikse terts – dominantseptakord (ehk väike mažoorseptakord ehk väike duurseptakord) • Priimi ja septimi vahe on väike septim. - Väike terts - Väike terts
helitekitamismehhanismist ja pedaalidest. Klaveri heli tekib , kui klahvi alla vajutades löövad vildiga kaetud haamrikesed keeltele ja panevad need võnkuma. Iga konkreetne klaveri kõla sõltub materjalist, mida on pilli valmistamisel kasutatud. Klaveri kõlavõimalused on väga avarad. Klaveril on pedaale kaks vahel ka kolm: paremale vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmiks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimase vajutatud heli või akordi. Tiibklaver on klaveritest kõige suurem ning ka kõige keerulisema konstruktsiooniga. Tiibklaveril on 230 keelt ning 88 haamrit/klahvi . Tiibklaver on üks populaarsemaid pille kontserdilavadel. Tiibklaverit kasutatakse nii soolo- kui ka saatepillina nii klassikas kui ka jazz- ja rock-muusikas. pianiino põhiline erinevus tiibklaverist on see, et pilliraam ja keeled asetsevad vertikaalselt ja pill on seetõttu palju väiksem ning hoopis teise kujuga. Klavessiin
seega tuleb aeglane-kiire-kiire-aeglane. Moodustab sümmeetria. * Pühendatud Alma Mahleri tütrele, Manonile. * Kasutab arve 10, 23, 69 jne *Teos algab 10 taktilise eelavamänguga, kus viiul mängib lahtisel keelel. 8. 5 kõige tähtsamat märksõna seoses "Wozzeckiga" * atonaalne ooper * kirjeldab inimhinges toimuvat * napp sisu * lõppeb kurvalt * lisaks orkestrile on laval puhkpilli ansambel 9.Klangfarbenmelodie. Kõlavärvimeloodia, mis tekib tämbrite vahetumisest ühe akordi kestel. Schönberg "Viis orkestripala op 16" 10.Miks pages Schönberg? Kuna ta oli juut ja juute kiusati taga, läks ta Ameerikasse, kus hakkas õpetama kompositsiooni. 1920ndatel. 11.Nietzsche ja Freud. Nad hakkasid levitama oma õpetusi. Nietzsche kahtles jumala olemasolus ja Freud tegeles inimese alateadvusega. Inimesed hakkasid jumalast eemalduma ja otsima/ootama uusi võimalusi. 12. Lisa autor ja zanr "Viis laulu......"- A.Berg Kammersümf 15le.....- Schönberg
Ooper “Peter Grime”, “Surm Veneetsias”, “Lukressic” 21. Selgita, mille poolest on ooperi „Peter Grimes” ülesehitus eriline. 22. Nimeta teos, millega saavutas Olivier Messiaen maailmakuulsuse. Mille poolest on selle teose saamislugu tavatu? Milline Messiaeni loomingu oluline filosoofilis- ideoloogiline külg avaldus selles teoses? Kvatett “Aegade Lõpuni”, rütmi fraas, mida korratakse on lühem, kui samal ajal kõlav akordi järgnevus muusikas, nimetatakse seda avatud vormiks. Puudub konkreetne lõpp. Johannese ilmutus raamatus 10. Peatükist, kirjutas selle saksa vangilaagris. 23. Milles seisneb Messiaeni rütmi ja laadikäsitluse omapära? Kasutab mitte regulaarseid taktimõõte 24. Nimeta teoseid, milles avaldub Messiaeni panteistlik maailmakäsitlus. Klaveripala tsükkel “Lindude Ärkamine”, “Eksootilised Linnud” 1
pikale variatsioonide ahelale, on tänaseks saanud ka Euroopa hümniks. Neljas sümfoonia, Sümfoonia nr 5, c-moll, I osa, on lihtsa põhimotiiviga lugu, milles tähtsal kohal on viiul. Kolmandaks kuulasime keelpillikvartetti, milleks oli F.J. Haydn Keelpillikvartett b-duur, I osa, esitaja The Salomon Quartet. Keelpillikvartett on 4-osaline muusikateos neljale keelpillile (kaks viiulit, altviiul ehk vioola ja tsello). Haydni kvartetis enamus aja mängib tsello ning sellele järgneb kaks akordi. Neljandaks kuulasime instrumentaalkontserti ühte pala, milleks oli W.A. Mozart Klaverikontsert nr 20 d-moll, II osa (''Romanss''), esitaja Ivan Klansky, klaver orkester Praha Virtuoosid, dirigent Jiri Belohlavek. Instrumentaalkontsert on 3.osaline muusikateos soolopillile orkestri saatel. Klaverikontserdi esitas Mozart ühel oma olulisematest autorikontsertidest Viinis 1785.aastal. Teos on sisukas ja suure väljendusjõuga, mille I osa läbib traagiline konflikt
rahulikumaks ning kordab siis ühte juba ennem mängitud heliredeli käiku. Tsello läheb kolmkõlaga madalamasse registrisse kus ta ühte viisiteemat kaks korda mängib. Teoses lõpus toimu väga aeglane ning rahulik meloodia üleskäik tsello poolt. Tsello alustab kõige madalamast keelest ning läheb kolmkõladega ülesse pöidlapositsiooni. Lugu lõppebki ühe pika ning suhteliselt kõrge noodiga tsello poolt samal ajal, kui harf ühte madalamat akordi tõmbab. Teos oli väga ilus ning eriti meeldis mulle tsello ja harfi koostöö selles teoses. Sellel ajal, kui tsello juhtus mitte mängima, mängis harf alati põhimeloodiat, ning kui ta tsellot saatis mängis harf tagasihoidlikult, kuid siiski kuuldavalt saateakorde. Selles teoses on ka väga hästi kuulda tsello ja harfi kokkusobivust nagu seda on ennegi nt. Saint-Seans'i palas "Luik" kkuulda olnud. Kaks poissi, kes seda teost
Kogu publik oli klaverimängust niivõrd vaimustuses ,et pianist kutsuti tagasi ja ta esitas ühe soolo pala. See oli rahulik ja laulev pala , mille autoriks oli R.Schumann. Peale vaheaega tuli esitusele W.A. Mozarti sümfoonia nr 41 C-duur KV 551 ,,Jupiter. ´´Tegemist oli Mozarti viimase sümfooniaga, mis on dateeritud 10.augustil 1788. Pealkiri ,,Jupiter´´ on antud teosele alles pärast helilooja surma. Esimene osa teosest oli Allergo vivace. See algas kolme võimsa akordi ja väikse meloodia lõigu vaheldumisega. Osa nimele vaatamata tundus mulle kohati,et teos nagu seisab, kuid siis järsku läks teosele nagu elu sisse. Oli kuulda pidevaid toonika ja dominandi funktsioonide vaheldumist. Eriti meeldisid mulle ilusad flöödi käigud. Esimene osa lõppes võimsalt. Teine osa, Andante cantabile, algas vaikselt. Mulle meeldis teise osa puhul kuulata laulvaid viiuleid ja oboesid, samuti meeldisid mulle cresendo ja diminuendo vaheldumised
saateharmoonia. Basso continuo't mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt kaks pilli: basspill (tsello, viola da gamba, fagott), mis mängib bassimeloodiat ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto), mis improviseerib bassinootidele saateakorde. Basspilli meloodia on helilooja poolt täpselt välja kirjutatud ning see on muusikas väga oluline tugihääl. Harmooniapilli jaoks kasutatakse aga erilist numbrikirja bassinootide kohal, mis tähistab küll põhijoontes vajaliku akordi, ent jätab mängijale teatud improvisatsioonivabaduse. Sellise kirjaviisi tõttu nimetatakse basso continuo't sageli ka nummerdatud bassiks. See harmooniasaade on kogu barokiajastule sedavõrd iseloomulik, et kunstiajaloost laenatud mõiste "barokk" asemel on muusikaloos kasutatud ka nimetust "generaalbassi ajastu". Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud paljude
) Tähtsal kohal oli ka bassihääl, mis oli hästi eristatav ja kulges sageli motoorses ehk korduvas rütmis. Barokiajastu tüüpilist bassi- ja harmooniasaadet kutsutakse basso countinuo`ks ehk generaalbassiks. (Mõiste basso countinuo – it.k. katkematu bass – tähistab barokkmuusika harmoonia saadet, kus vähemalt üks pill mängib bassipartiid ja teised harmooniat. Bassimeloodia kirjutas helilooja täpselt välja ja lisas nootidele numbrid. Need tähistasid vajalikku akordi, ent jätsid esitajale ka improvisatsioonivabaduse. Sellise kirjaviisi tõttu nimetatakse basso countinuo`t ka nummerdatud bassiks. Basso countinua ehk generaalbass kuulus mistahes esituskoosseisude juurde ja oli ajastule nii tüüpiline, et barokki kutsutakse sageli ka generaalbassi ajastuks.) Muusikasse tuli kontsertstiil. Varasem, renessansi muusika polnud tavaliselt mõeldud publikule esitamiseks. Kiriku- ja õukonnamuusika oli
Lk.87 Katkematu bass. Ajastule tüüpiline ja kuulus mistahes esituskoosseisude juurde, mistõttu nimetatakse barokki ka generaalbassi ajastuks. Pillirühmas on vähemalt kaks pilli – basspill, mis mängib bassimeloodiat (tšello, fagott) ja harmooniapill, mis improviseerib bassile harmooniat (klavessiin, orel, lauto). Basspilli meloodia kirjutas helilooja välja, harmoonianoote kirjutati numbrikirjas, mis tähistab vajalikku akordi. Seda nimetatakse ka nummerdatud bassiks 5) Kontsert ja kontsertstiil Lk. 88 Itaaliakeelne sõna concerto algne tähendus on koosmäng. Žanri- ja stiilinimetusena tuli sõna „kontsert“ kasutusele 16. saj lõpus Veneetsia koolkonnas. Tänapäeval on kontsert kas avalik muusika ettekanne või kindel muusikažanr BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 6) Kammerlaul - soololaul, aaria, da-capo aaria, retsitatiiv, secco-retsitatiiv, saatega retsitatiiv lk. 90
Neid ideid oli palju vabadus, piirangud, risk, mõjuvõim, seks, repressioon, noorus, traditsioon, uudsus, süü ja selle eest põgenemine kõik see oli kuulda. Kantrilaulja Bob Luman 19aastase Elvis Presley kontserdist Texases: «See tüüp tuli välja punastes pükstes, rohelise ürbi ja roosa särgiga. Tal oli mõnitav irve näol ja ma vannun, et ta seisis mikrofoni ees vähemalt viis minutit, enne kui ennast liigutas. Siis lõi kitarril ühe akordi ja purustas kaks keelt. Ma olen mänginud kümme aastat ja pole kokku ka kaht keelt katki teinud.Ta polnud veel mitte midagi teinud ja juba need kooliplikad röökisid, minestasid ja tormasid lava poole. Siis hakkas ta väga aeglaselt liigutama oma puusi, nagu oleks tal kitarriga midagi teoksil.» Üsna karjääri alguses laulis Elvis Presley lugu «Trouble», mis algab reaga «If you are looking for trouble, you've come to the right place».
teostes. Sellest tulenevalt on tema loomingu üldpilt küllaltki ebaühtlane, mis on nähtavasti ka takistanud selle laialdasemat levikut. Kõrvuti suurte ja monumentaalsete helitöödega, kus tajume tõelisele geeniusele omast jumalikku hingust, kohtame teisalt küllaltki tavapäraseid võtteid ning kulunud viisikäände. See vastuolu, hingeline lõhestatus avaldus ka Tobiase olemuses. Tabavalt on seda väljendanud J. Luiga: "Kogu Tobiase muusika näib akordi otsimine selle loomu ebakõlale, disharmooniale, mis alati ta hinge pingutas. Ta sisemus on ikka sellepärast helisemas nagu pinguli traadid külma tuule käes. Ta ülihellus teeb teda ülivastuvõtlikuks, tasakaalutuks, ebaobjektiivseks. Ta hingeline hellus tekitas temas suure, tihtigi liialdatud enesetunde. Ta võis väikese haavumise pärast kannatada ja käratseda, et haigeks jäi, võis aga ka kõrgilt arvustajast mööda minna." Ja ometi on R
olema konsonants. Sellest siis ka intervallide jaotus perfektsetseks ja mitte perfektseteks konsonantideks. Ometi võib üsna kergesti veenduda, et need intervallid, mida peetakse konsonantideks, ei kõla ühtemoodi kõigis oktavites. Kuulates näiteks klaveril tertsi do-mi suures oktavis, kõlab see akord märgatavalt dissonantsena. Liikudes allapoole, muutub kõla üsna veel enam dissonantseks. Kuid esimeses oktavis on seda akordi üsna meeldiv kuulata. Milles on asi? Mõnevõrra tõid asjasse selgust Hollandi püshhoakustikute R. Plompi ja W.Levelti katsed, milles autorid uurisid konsonantsi-dissonantsi siinuselise signaaliga. Mitmed varasemadki uurimused on näidanud, et konsonantsuse määr sõltub oluliselt helikõrgusest. See viiski uurijad mõttele, et määravaks võib olla kriitiline riba. Katse tulemused kinnitasid hüpoteesi.
gamba, fagott, suuremates koosesiudes ka barokk-kontrabass ehk violoon) 2)harmooniapill (klavessiin, orel, lauto), mis improviseerib bassihelidele harmooniat. Basspilli meloodia kirjutas helilooja täpselt välja ning see oli muusikas väga oluline tugihääl. Harmoonianootide jaoks kasutati aga erilist numbrikirja bassinootide juures: see tähistab põhijoontes vajalikku akordi, ent jätab mängijale ka improvisatsioonivabaduse. Sellise kirjaviisi tõttu nimetatakse basso continuo't ka nummerdatud bassiks. 5) Kontsert ja kontsertstiil Lk. 88 Itaaliakeelne sõna concerto algne tähendus on koosmäng. Zanri- ja stiilinimetusena tuli sõna ,,kontsert" kasutusele 16. saj lõpus Veneetsia koolkonnas. Tänapäeval on kontsert kas avalik muusika ettekanne või kindel muusikazanr. BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA
Klaver oli tema jaoks eriline. Esimene suurem teos süit ,,Bergamasque" 1890-ndatel kirjutatud. Debussy klaverimuusikas on hästi palju passaazi (üles-alla lainetamised, akordid üles-alla tervel klaveril). Vastab üksteisele kaugeid helistikke, mis ei ole lihtne. Claudel ei olnud kerge täpne muusika (nt. Mozart), vaid hajus ja keeruline muusika, et tekitada impressioni. Klaveril pedaliseerimine muutub ilma vahedeta nii, et ei oska arvatagi. Ei puhasta akordi, vaid jätab tuleb jätta kõik kõlama, mis tekitab segase heli. Debussy ja Ravell moodustavad 20.sajandi loomingu tuumiku. Debussy klaverilooming, nt. ,,Lastenurk": estambid, kujundid, prelüüdid, etüüdid. Noore muusikuna oli ta Venemaal von Mecki juures kodus. Debussy korjas üles Mussorgski ideed, kuidas muusikat ülesehitada. Claude austas Mussorgskit, tajus ette tema uuendusi. Claude on öelnud, et tema ooper on Mussorgski ,,Boriss Godunovist"
kajaefekte ja elektrikitarri tämbrimuutusi.Bo Diddleyst rääkides ei saa märkimatta jätta Bo Diddley beati , see on rumba sarnase stiil , mida kasutasid tänavasmuusikud lüües kokku käsi, jalgu jne , et tekitada rütmi.Diddley tuli selle rütmi peale proovides mängida Gene Autry "Jinge , Jangle Jingle".Bo Diddley beat on mõjutanud palju kuuekümnendate rockbände.Ka Diddley kitarrrimäng oli kuulus,paljudes laulused nagu "BoDiddley" mängid ta terve laulu välted vaid üht akordi seda kordagi muutmata niivisii loob ta meeloolu peamiselt rütmi kaudu.Võib ju tunduda , et see on algeline kuid kuulates Diddley laule kõlab see kokku lihtsalt suurepäraselt, tõmmates kuulaja väga energiliselt kaasa.Bo Diddley on jäänud tegevaks tänapäevani, esinedes igal pool üle maailma. 1.4 Bill Haley Esimene Rock `n' rolli valge vileleja oli Bill Haley.Töötanud kuus aastat ringhäälingu muusikatoimetajana, õppis ta tundma kuulajate maitset ja osakas hangitud teadmisi ka
repertuaarivaliku või ansamblisaate värskuse ja omapära kaudu. Järele jääb tütarlapsi erutanud show ja puusahööritamine, mis tõi talle pisut irooniamaigulise hüüdnime Elvis the Pelvis.» Kantrilaulja Bob Luman 19-aastase Elvis Presley kontserdist Texases: «See tüüp tuli välja punastes pükstes, rohelise ürbi ja roosa särgiga. Tal oli mõnitav irve näol ja ma vannun, et ta seisis mikrofoni ees vähemalt viis minutit, enne kui ennast liigutas. Siis lõi kitarril ühe akordi ja purustas kaks keelt. Ma olen mänginud kümme aastat ja pole kokku ka kaht keelt katki teinud.Ta polnud veel mitte midagi teinud ja juba need kooliplikad röökisid, minestasid ja tormasid lava poole. Siis hakkas ta väga aeglaselt liigutama oma puusi, nagu oleks tal kitarriga midagi teoksil.» Üsna karjääri alguses... laulis Elvis Presley lugu «Trouble», mis algab reaga «If you are looking for trouble, you've come to the right place»
Taylori talent näitas ennast välja varakult: kui ta käis perega vaatamas animeeritud muusikafilmi Walt Disney Stuudiolt, oskas Swift kõiki sõnu peast laulda. Siis hakkaski Taylor esitama karaoke laule kohalikes kaubanduskeskustes, avatud mikrofoni showdel. 4.klassis võitis ta Rahvusliku luulekonkurssi 3-leheküljelise luuletusega "Monster In My Closet", mis tõlkes tähendab "Koletis minu kapis". Kui Swift oli 10, tuli nende arvutit parandama remondimees, kes õpetas teda kitarril 3 akordi mängima. Just remondimees sütitas temas huvi seda instrumenti valdama õppida. Hiljem kirjutas ta oma esimese laulu "Lucky You", mis eestikeelde tõlgituna tähendab "Õnnelik Sina". Ta hakkas laule regulaarselt kirjutama ja kasutas seda, et aidata ennast paremini väljendada. Koolis oli ta kiusamise ohver ning tihti kirjutas ta laule, et oma emotsioone väljendada. Ta räägib, et laulud aitavad tal õigustada asju, mis on elus juhtunud, muusika aitab tal mõista, et iga asi
ETTEVÕTTEMAJANDUSE EKSAM Ettevõte kui ettevõtte- majandusteaduse objekt Ettevõte plaanipäraselt organiseeritud majandusüksust, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. See on turgude kaudu seotud teiste majandusüksustega ning maksukohustuse kaudu riigi ja omavalitsusega. ...
Lk.9 Basso continuo`t mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt kaks pilli: 1)basspill (tsello, viola de gamba, fagott, suuremates kooss. ka barokk-kontrabass e.vioola , mis mängib bassimeloodiat 2) harmooniapill (klavesiin, orel, lauto),mis improviseerib bassinootide saateakorde. Helilooja kirjutas sooloteostes üksnes meloodia ja bassi ning lisas numbritega bassile sobiva akordi. Barokki nim.generaalbassi ajastuks. Tabulatuur- soolorepertuaari jaoks kujunes välja omapärane praktiline noodikiri, mis ei pannud kirja mitte helikõrgusi vaid pigem mänguvõtteid. Afektiõpetus- muusikas sai tähtsamaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundeist. Kindlate hingeseisundite väljendamiseks leitakse rütmilis meloodilised figuurid ja käsitletakse neid õpperaamatutes süsteemselt. Ooperi ja iseseisva ins. muusika areng
Valmis olid riskima väikesed , nn. sõltumatud plaadifirmad. Nende firmade tegevus aitas mitmekesistada rockmuusika turgu ja võimaldas suurtele firmadele paremat ülevaadet uutest suundadest. Eesti punkansamblid ja lauljad: “J. M. K. E.” (V illu T am m e), “Vennaskond” (T õnu T rubetsk y), “Velikie Luki, Onu Bella P unk’ i iseloom ustus: Lärmakas Lihtne Kiire tempo Tugev helivõimendus Teravad tekstid Mängida osati ainult paari akordi Viisipidamine polnud oluline Kohati puudus rütmitunne Sai kiireti kuulsaks Tuli palju muusikaga tegelevaid noori NEW WAVE N üüd tõusid esiplaanile U S A solistid ja ansam blid: “Blonie”, “Talking Heads” jt. Briti saartel läks samas suunas oma ansambliga Bob Geldof, kes 80-ndate aastatel sai kuulsaks mitmete heategevuslike mammutkontsertide korraldamisega, mille eest löödi ta rüütliks. K a ansam bel “Police” oli p ärit In glism aalt nin g m uusikaliselt oli
lõppkokkuvõttes andma näiteks tervikmulje orkestri mängust, kus on võimalik eristada igat üksikut pilli tema helilistes nüanssides. Integratsioon toimub nii simultaanselt kui järjestikuselt. Muusika tajumisel on mõned eripärad. Akustiline helikõrgus erineb muusikalisest heli- (tooni) kõrgusest. Helitooni puhul räägitakse ka tooni värvingust. Nootide kõrguste vahed paiknevad logaritmilisel skaalal. Mitme noodi üheaegne mängimine tekitab akordi. Muusikalisi vorme ühendavad kontuurid. Helide ajalised karakteristikud tekitavad muusikapala tempo ja rütmi. 2.9. Kõne tajumine Kõne tajumine põhineb inimhääle poolt tekitatud õhuvõngete (kõne) vastuvõtul, analüüsil ja sünteesil. Kaheks kõne- eelseks hääle ühikuks on häälikud (täis- ja kaashäälikud). Kõne ühikuiks on keerukuse tõusu järjekorras foneemid, morfeemid, sõnad, laused ja lood (narratiivid). Kõne tajumisel suudab inimene tajuda kuni 50 foneemi sekundis.
täisperioode. 254 Sellised funktsioonid kirjeldavad ühe otstest kinnitatud pillikeele kõiki erinevaid põhivõnkumisi ehk osahelisid. Nende võnkumiste sagedused (ehk kui mitu täis- perioodi nad läbivad) annavad kõik põhivõnkesagedused. kõik võngub Nagu muusikast teame, võime iga liitheli või akordi lahti kirjutada osahelidena. Samamoodi selgub, et tegelikult võime iga piisavalt ilusa perioodilise funktsiooni esitada põhivõnkumiste summana. Eri põhivõnkumisi tuleb erinevate funktsioo- nide esitamiseks muidugi kasutusele võtta erineval määral. 255 Sellist perioodiliste funktsioonide esitamist põhivõngete abil nimetatakse nende Fourier’ esituseks
keskendada. Tõhusaks õpetamiseks ja korda rikkuva käitumise talitsemiseks vajalikud võimed Tüüpilisemad õpetajate poolt kasutatavad mitteverbaalsed märguanded on kellukese helistami- ja oskused on äärmiselt olulised igasuguses rühmaõppes. Seda käsitletakse mõnevõrra põh- ne; mõne instrumendi heli (palju aastaid tagasi kasutasin ma kitarri – akordi võttes andsin oma jalikumalt 3. ja 4. peatükis. koolieelikutele teada, et nad tuleksid ja vaibale istuksid); plaksutusrütm, mida lasteaiaealised kopeerivad, misjärel õpetaja muudab plaksutamise kahe sõrmega plaksutamiseks, lõpuks ühe sõrmega „vaikseks plaksutuseks“ ja käed lähevad sülle puhkama. Isegi vaikselt, rahulikult seis- Sõnakuulmatu ja tähelepanematuna tunduv klass
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
