Mina külastasin 13. märtsil kell 19.00 Malmö Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri kontserti mis toimus Estonia Kontserdisaalis. Saal oli üllatavalt tühi ja palju oli välismaalasi kes tundusid üksteist kõik tundvat millegi pärast. Dirigentiks oli Neil Thomson kes on pärit suurbritanniast ning solist viiludaja Vilhelmas Cepinski Leedust. Orkster esitas instrumentaalmuusikat kolme erineva helilooja loomingust: Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" (esiettekanne) ,Max Brauchi ,,viiulikontsert nr1 g-moll,op. 26" ja Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll. Op. 34" Kontserti esimese teosena kõlas Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" mille all mõisteti algselt hispaania päritoluga tantsu pidulikult mõõdukatempolises kolmeosalises taktimõõdus. Nimetatud tantsust on välja kasvanud variatsiooniline vorm , mis rajaneb pidevalt korduval bassiteemal või motiivil. Teose muutis nauditavaks valdavalt viiulite ja vioolade domineerimine mis oli segatud kontrabasside ja tsellodega.
Mina külastasin 13. märtsil kell 19.00 Malmö Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri kontserti mis toimus Estonia Kontserdisaalis. Saal oli üllatavalt tühi ja palju oli välismaalasi kes tundusid üksteist kõik tundvat millegi pärast. Dirigentiks oli Neil Thomson kes on pärit suurbritanniast ning solist viiludaja Vilhelmas Cepinski Leedust. Orkster esitas instrumentaalmuusikat kolme erineva helilooja loomingust: Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" (esiettekanne) ,Max Brauchi ,,viiulikontsert nr1 g-moll,op. 26" ja Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll. Op. 34" Kontserti esimese teosena kõlas Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" mille all mõisteti algselt hispaania päritoluga tantsu pidulikult mõõdukatempolises kolmeosalises taktimõõdus. Nimetatud tantsust on välja kasvanud variatsiooniline vorm , mis rajaneb pidevalt korduval bassiteemal või motiivil. Teose muutis nauditavaks valdavalt viiulite ja vioolade domineerimine mis oli segatud kontrabasside ja tsellodega.
*1947aastal loodud Ameerikas * Põhineb pääsenud juudi ülesmärgetel. Holokausti sündmustik. * kantaat, mille teksti pani kokku Schönberg ise * jutustaja,meeskoor, suur orkester. *teksti esitatakse rütmiseeritult, kuid seda ei tohi laulda! *Teose sünge sisu väljendub väga hästi muusikas, mis on samuti väga pingeline ja dissonantne. * Esiettekandel valitses saalis haudvaikus, kuid peale pausi kostis tormiline aplaus ja teos läks kordamisele. 7. Bergi viiulikontsert. Eiras rangeid reegleid. * 2osaline, mis jaguneb veel omaette kaheks, seega tuleb aeglane-kiire-kiire-aeglane. Moodustab sümmeetria. * Pühendatud Alma Mahleri tütrele, Manonile. * Kasutab arve 10, 23, 69 jne *Teos algab 10 taktilise eelavamänguga, kus viiul mängib lahtisel keelel. 8. 5 kõige tähtsamat märksõna seoses "Wozzeckiga" * atonaalne ooper * kirjeldab inimhinges toimuvat * napp sisu * lõppeb kurvalt * lisaks orkestrile on laval puhkpilli ansambel 9.Klangfarbenmelodie.
Chopin ja Liszt, Berlioz ja Wagner, aga eriline sõprus sidus teda noore Brahmsiga, kellele ennustas suurt tulevikku . Looming: romantilised tsüklid klaverile "Karneval", "Davidsbündlerite tantsud", "Noorte album", "Lastestseenid", "Liblikad","Metsastseenid" ,"Sümfoonilised etüüdid klaverile" Laulutsüklid:"Lauluring" I ja II, "Mirdid", ,"Naise elu ja armastus", "Poeedi elu ja armastus" Sümfooniline looming: 4 sümfooniat, klaverikontsert, viiulikontsert, tsellokontsert, avamängud. Kammermuusikat erinevatele koosseisudele ja vokaal-sümfoonilisi teoseid Felix Mendelssohn-Bartholdy 1809-1847 Mendelssohn oli romantismiajastu konservatiivsema suuna esindaja, väga mitmekülgne muusik: helilooja, dirigent, pianist, muusikaelu korraladaja. Mendelssohni tegevus juhatas sisse Bachi muusika taassünni 1829.a juhatas ta Berliinis Bachi Matteuse passiooni.. 1842. a püstitati Mendelssohni
kammerteosed,klaveriteosed. 7ooperit, 6laulumängu , 9.sümfoonia on lõpetamata sümfoonia. Tunnis kuulasime Ave Mariat, Metshaldjas, Serenaad Schumann: Saksa helilooja. romantismiesindaja. Tahtis saada pianistiks aga harjutas üle ja siis keelati mängimine ära. Kirjutas laulutsüklid (Poeedi armastus (10laulu), Naise elu ja armastus( 8laulu) ), klaveriteosed(liblikas) , lastetseenid, sümfooniad(Kevad sümfoonia, Reinisümfoonia) Tunnis kuulasime ka .unistust,, viiulikontsert, valss albumilehel Mendelssohn- Saksa helilooja. Teosed: Orkestri teosed sümfooniad ,(5.sümfoonia, Reformatsiooni sümfoonia,Itaalia sümfoonia,Soti sümfoonia. Avamängud: Hebriidid, Kontserdid, Viiulikontsert. Kammermuusika, kvartetid,vintetid,oktetid. Klaverimuusika: prelüüdid,fuugad, (Sõnadeta laul) , Orelimuusika: sonaadid. Lavateosed: Suveöö muusika. Üle 10laulu PULMAMARSS ON TEMA OMA! Chopcn-Poola helilooja Intiimne looming ,mõeldud väikesele seltskonnale. Mazurka-poola
Suri 20.september 1957 Järvenpääs. LOOMING Muusika on sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagaadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid drmaatilisi kõlavärve, suur kõlamaalingute meister, karged kooskõlad. Tuumaks on tema 7 sümfooniat, mida ta kõiki kasutas, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili (mängitakse siiamaani). Lisaks sümfooniatele on tal veel viiulikontsert d-moll, sümfoonilised süidid ja poeemid, üle 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Enam tuntud on sümfooniline poeem "Finlandia"(1899) ja valss "Valse triste" näidendist "Kuolema". TEOSED süit "Karelia"(1893) ; "Kevadlaul"(1894) ; Vabamüürlaste rituaalimuusika(1927) sümfooniad: Sümf. nr.1, e-moll(1899) ; Sümf. nr. 2, D-duur (1901-02) ; Sümf. nr. 3, C-duur(1907) Sümf. nr. 5, es-duur(1915) ; Sümf. nr. 6, d-moll(1923) ; Sümf
22. Keda on nimetatud Norra Paganiniks? A) Ole Bull B) Edvard Grieg C) Marius Petipale 23. Kelle eestvedamisel avati Bergenis esimene norrakeelne sõnateater? A) Ole Bull B) Edvard Grieg C) Marius Petipale 24. Esimene Põhjamaade komponist,kelle heliteoste tase tõusis Euroopa helikunsti tasemele? A) Edvard Grieg B) Ole Bull C) Jean Sibelius 25. Mitu soololaulu on kirjutanud Edvard Grieg? A) 120 B) 100 C) 140 26. Orkestrile mõeldud Griegi suurteos? A) klaverikontsert a-moll B) viiulikontsert d-moll C) viiulikontsert b-moll 27. Keda nimetas Hans von Bülow Põhjamaade Chopiniks? A) Ole Bull B) Jean Sibelius C) Edvard Grieg 28. Edvard Griegi kõige populaarsem teos A) ,,Peer Gynt" B) ,,Finlandia" C) ,,Kullervo" 29. Mis linnas asub Sibeliuse mälestussammas? A) Berliin B) Helsingi C) Oslo 30. Mis aastal ilmus eepos ,,Kalevala" A) 1825 B)1835 C) 1845
Kadrioru Saksa Gümnaasium Alexandra Soumm ja ERSO retsensioon Pärtel Toompere 10. B Tallinn 2010 26. veebruaril toimus Estonia kontserdisaalis ERSO korraldatud kontsert ametliku pealkirjaga ,,Olav Roots 100". Umbes kahe tunni jooksul tulid ettekandele Jean Sibeliuse sümfooniline poeem ,,Saaga", viimatimainitud autori ,,Viiulikontsert d-moll" ning Olav Rootsi ,,Sümfoonia". Kontsert oli pühendatud eesti dirigendi, pianisti ning helilooja Olav Rootsi 100. sünniaastapäevale. Jean Sibelius sümfooniline poeem ,,Saaga" op 9 Teosest, millest ma polnud enne kontserdi midagi kuulnud, tuleks esile tõsta kindlasti kontrastid. Dünaamiliselt väga rahulikult alanud lugu kasvas järsku agressiivseks ning vaibus sealt jälle rahulikuks. Tempost tingitud karakterimuutused olid samuti väga suured ning tihedad
ja löökpillidele "He rejoices in This World and He rejoices in the Next World" ("Ta rõõmustab siinses ja tulevaseski maailmas", 1999). Kammeransamblile loodud nägemuslik "Gare de l'Est" ("Idavaksal", 1999) on nimetatud küll konkreetse koha järgi Pariisis, ent see seos on pigem väga tinglik ja isiklik. Toivo Tulev on saanud ka mitmeid suursuguseid tunnustusi loomingu eest. Aastatel 1996 ja 2002 valiti Toivo Tulevi "Opus 21" (kammerorkestrile, 1994) ja viiulikontsert (2001) UNESCO heliloomingu rostrumil kümne parema teose hulka, viiulikontsert pälvis ka eesti muusika aastapreemia. Tema muusika on kõlanud Tokyo uue muusika festivalil "Composium 1998"; teos kammerorkestrile "Quella Sera" ("Sel õhtul", 1996) valmis festivali "London Baltic Arts" tellimusel. Analüüs : ,,Õekese eest" ja ,,Vennakese eest" klaveripalad, mõlemad kirjutatud 2003.aastal. ,,Vennakese eest"- ,,For my little brother"
Uus huvitav kogemus Minu ooperi külastus oli 18.märtsil 2017. aastal Jõhvi kontserdimajas.Vaatamas käisinkontserdisarja ,,Kuldne klassika. Beethoven", mille esitajad olid Triin Ruubel, kes mängis viiulit,Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigent Mihhail Gerts. Ettekandele tuli Beethoveni ,,Prometheuse lapsed" millele järgnes Elgari viiulikontsert h-moll op.61 ja viimaks Beethoveni sümfoonia c- moll nr 5 op. 67. Avamänguks esitatud ,,Prometheuse lapsed" on loodud 1800-1801 aastail. Teose tellis itaalia tantsija ning koreograaf Salvatore Vigano. Kavas kirjeldatud beethovenlik väljenduslaad jõuline ja dramaatiline, oli vägagi tuntav, aga samas oli selles minu arvates ka üsna palju helget ja pehmet tooni. Viiulikontsert h-moll op. 61 on kirjutatud Edward Elgari poolt 1909-1910 aastail Londoni
kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Dodekafoonia üks rajajaid oli Arnold Schönberg ning dodekafoonia tekkimisele aitas kaasa tonaalsuse lagunemine ja atonaalsuse tekkimine 20. sajandi alguse muusikas. ,,Viis klaveripala" - dodekafoonia esmakordne kasutamine viimases osas ja dodekafoonialine klaverisüit. Schönbergi teoseid Orkestrivariatsioonid (1928), ooper ,,Moses" ja ,,Aron" (1932), klaverikontsert (1942), viiulikontsert (1936), Kantaat ,,Ellujääja Varssavist" (1947). Schönberg koos oma õpilaste Alban Bergi ja Anton Weberniga moodustavad Uus-Viini koolkonna. Alban Bergi (1885- 1935) muusikat iseloomustab meeleline kõla ja strukturaalne mõtlemine. Ta püüdis dodekafooniat ühendada tonaalsete elementidega (kolmkõlad) ja olustikumuusika intonatsioonidega. Dodekafoonia reegleid kasutas vabamalt kui Schönberg. Tähtsamad
mütoloogiat ja teisi rahvuslikke teemasid. Ta lõi mitmekülgse, stiililise olemusega teoseid, mille sisuks oli orkestrimuusika, põhiliselt 7 sümfooniat ja programmilised sümfoonilised poeemid, näiteks neljaosaline Lemminkäise sarja, Põhjala tütred ja Tapiola. *Aastal 1892 Sibelius alustas Kullervosümfooniaga Rahvuskalevaise aja Soome heliloomingus ja tasapisi suundus rahvusvahelisuse poole. Aastal 1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. *1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. *1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol ja rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", "Torm"), mitmed klaveri ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori ja soololaulud. LOOMING "Karelia"1893 Süit "Karelia"1893 "Kevadlaul"1894 "Finlandia"1899 ...
rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid dramaatilisi impressionistlikud kõlavärve. Ta oli suur kõlamaalingute meister. Sibeliuse geniaalsemad tööd on orkestrimuusikas ja sümfooniates , mis tihti sisaldasid soome mütoloogiat ja teisi rahvuslikke teemasid. Lisaks hulk tema teostest o inpireeritud eeposest "Kalevala".Tuumaks on tema 7 sümfooniat, mida ta kõiki kasutas, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili (mängitakse siiamaani).(Lisaks sümfooniatele on tal veel viiulikontsert d-moll, sümfoonilised süidid ja poeemid, teoseid üle 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat.) Enam tuntud on sümfooniline poeem "Finlandia"(1899) ja valss "Valse triste" näidendist "Kuolema". süidid "Karelia" ning "Lemminkäinen" (sealhulgas ka "Toonela luik),muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. 1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol, õhutatakse vabadusvõitlusele. (võta powerpointist
Mendelssohn (38-aastaselt!) sama aasta sügisel (insult). Erilise populaarsuse, nii helilooja kui oreli-ja klaverivirtuoosina ning dirigendina saavutas Mendelssohn Inglismaal, kus juhatas muuhulgas eriti suurvorme, näit. 1847 Händeli "Messiast", Haydni "Loomist", Beethoveni "Missa solemnist". Looming Mendelssohni looming hõlmab mitmeid zanre, tänapäeval on tuntuimad teosed avamäng Shakespeare`i komöödiale "Suveöö unenägu", "Sõnadeta laulud"' klaverile, Viiulikontsert e-moll, "Itaalia sümfoonia". Vokaal-suurvormid: 2 piibliainelist oratooriumi "Paulus" (1836) ja "Elias" (1846), ("Kristus" lõpetamata), kantaate, motette jt. kooriteoseid; ligi 80 soololaulu, duette. On katsetanud ooperizanris, kirjutanud laulumänge, muusikat Sophoklese, Racine`I, Hugo, Shakespeare`i näidenditele. Sümfooniad Selle zanri poole pöördus juba poisieas, 12-ndaks eluaastaks oli loodud itaalia
ning tihedad klassikalistest zanripiiridest väljaastumised. Beethoveni orkestrimuusika tähtsaim zanr on sümfoonia, neid on tal kokku üheksa. Sarnaselt Haydniga hakkas ta neid kirjutama hilja, esimene sümfoonia valmis aastal 1800, mil Beethoveni teoste hulk oli juba suur ja tema nimi tuntud. Beethoveni sümfooniates on ühendatud ülev, dramaatiline väljendus ning loogiline ja ökonoomne ülesehitus. Instrumentaalkontserte on Beethovenil seitse: lisaks viiele klaverikontserdile veel viiulikontsert ja kontsert viiulile, tsellole, klaverile ja orkestrile. Kolm esimest klaverikontserti, mis on kirjutatud varem kui viiulikontsert ja kolmikkontsert, on lähedased Mozarti selle zanri teostele. Eriliseks teevad need teosed aga julge tonaalne plaan ja tarmukus, mis muudavad need teosed lähedaseks Beethoveni sümfonismile Beethoveni kammermuusika tähtsaima osa moodustavad tema 16 keelpillikvartetti.Beethoveni keelpillikvartetid said populaarseks alles 19. sajandi teisel poolel
Johannes Brahms Märt Aulik KP-21 Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema lapsepõlv möödus Hamburgis majanduslikult küllaltki kitsastes oludes. Peamised teosed * 4 sümfooniat * 2 klaverikontserti * "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) * "Aldirapsoodia" (1869) * Viiulikontsert (1878) op.77 * Kontsert viiulile ja tsellole op.102 * 3 sonaati viiulile ja klaverile op.78, op.100 ja op.108 * 2 sonaati tsellole ja klaverile op. 38 ja op. 99 KLAVERITEOSED 3 sonaati (1852-1853) kuuluvad varasemasse loomeperioodi. Seal on tunda Beethoveni, Schuberti, Schumanni ja ka kirjanike Hoffmanni ja Jean- Pauli mõju. Koduseks musitseerimiseks kirjutas ta 4-leKÄELE "Valsid"op. 39, "Ungari tantsud".
orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3. Täispikk ooper: ,,Elupõletaja tähelend" 4. Orkestrimuusika: ,,Sümfoonia kolmes osas", ,,Viiulikontsert", ,,Sümfoonia puhkpillidele" Stravinski on nagu Bach valede nootidega. On olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. On ooperilaulja poeg. Sai aadli hariduse ja kasvatuse. 1905 a. lõpetas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna.
· 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit · 5 ballaadi · 3 rapsoodiat · 27 väiksemat pala · ,,Ungari tantsud" · "Valsid"op. 39 Laulud: · 200 originaallaulu · 20 duetti · 60 kvartetti · umbes 100 koorilaulu Kammermuusika: · 7 vokaal-orkestrilist teost · ,,Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868)
impressionistlikud ja ta kasutab programmilist muusikat. Tema teoste teemad on seotud muistendite ja legendidega(Kalevale) ning teoste teemaks on ka vabadusvõitlus. Tema teostes puudub rahvaviiside tsiteerimine, kuid siiski on muusika põhiolemuslikult soomepärane. b) Looming: 7sümfooniat Sümfooniline poeem"Finlandia"' Orkestripala ,,Kurb valss" näidendist ,,Kuolema" Viiulikontsert Süidid ,,Karelia", ,,Lemminkäinen" Ligi 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidendile 4. VÕIMASRÜHM (1860)- Demokraatlik muusikaline rühmitus, kuhu kuulusid: Balakirev, Cui(QUI), Mussargski, Rimski-Korsakov ja Borodin. Neid heliloojaid ühendas see, et tegelikult ükski polnud nendest professionaalne muusik. 5. TSAIKOVSKI(1840-1893) Loomingu omapära ja looming
orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3. Täispikk ooper: ,,Elupõletaja tähelend" 4. Orkestrimuusika: ,,Sümfoonia kolmes osas", ,,Viiulikontsert", ,,Sümfoonia puhkpillidele" Stravinski Stravinski on nagu Bach valede nootidega. On olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. On ooperilaulja poeg. Sai aadli hariduse ja kasvatuse. 1905 a. lõpetas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna.
ka vormilt. Brahms sidus oma muusikas saksa tõsiduse romantismi eripäradega, tänu millele on tunda uuenduslikkust nii tema harmoonias kui ka meloodias. Tema järjekindlus ja põhjalikkus on olnud eeskujuks paljudele hilisematele heliloojatele. Loomingud: · 4 sümfooniat · 2 klaverikontserti · "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) · "Aldirapsoodia" (1869) · Viiulikontsert (1878) op.77 · Kontsert viiulile ja tsellole op.102 · 3 sonaati viiulile ja klaverile op.78, op.100 ja op.108 · 2 sonaati tsellole ja klaverile op. 38 ja op. 99 · kammer- ja klaveriteosed · umbes 200 laulu · Koraaliprelüüdid orelile op.122 Elo-Nora Vilgats
Fifth level "Pulcinella" "Mavra" Alban Berg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Lüüriline süit" Viiulikontsert Anton Webern Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Kolm traditsioonilist rahvalaulu" Ernst Krenek Click to edit Master text styles Second level Third level
6. Armastatuim pill klaver. Väikevormid sellele pillile Väljapaistvaimad heliloojad: 7. Instrumentaalkontsert: kolmeosaline (kiire, aeglane, kiire) teos soolopillile ja orkestrile. Esimene osa on sonaadivormis (sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, coda) Heliloojad: Pjotr Tsaikovski klaverikontsert nr 1 Edvard Grieg klaverikontsert Johannes Brahms klaverikontsert nr 1 Jean Sibelius viiulikontsert 8. Eesti pianistid: Kalle Randalu, Peep Lassmann, Sten Lassmann, Mihkel Poll Eesti viiuldajad: Arvo Leibur, Anna-Liisa Bezrodny, Teet Järvi, Sigrid Kuulmann 9. Sümfooniline poeem + esindaja: üheosaline teos sümfooniaorkestrile, mille sisu põhineb ilukirjandusel, ajalool või mütoloogial. Sümfoonilised poeemid on reeglina programmilised teosed. Ferenz Liszt Sümfoonia + esindaja: enamasti kolme-neljaosaline teos sümfooniaorkestrile (kiire,
Ta on mitmekülgne isik, tegeles maalimisega, oli pedagoog ja muusikateoreetik. Schönberg koos õpilastega Alban Berg ja Anton Weberniga = Uus-Viini koolkond. Schönbergi muusika on loodud peaga (arvuliste reeglite järgi),mitte tunnetega. Arvulised reeglid sisaldavad keelde, mis jätavad Arnoldi ilma üldkasutatavatest vahenditest ja piiravad tema fantaasiat. Looming: Ooper: ,,Mooses ja Aaron" ,,Ellujäänu Varssavist" (jutlustaja, koor ja orkester) ,,Kuu-Pierrot" ,,Viiulikontsert" Sümfooniline kantaat ,,Gurre laulud" Lühiooper ,,Ootus" Monumentaalne lühiooper ,,Õnnelik käsi" Seeriatehnikast teos ,,Klaverisüit op. 25"
orelimuusikat, lisaks veel erinevaid orkestriteoseid. Ta oli ka dirigent Tähtsaimad teosed: 1825 "Keelpillioktett" 1826 Uvertüür "Suveöö unenägu" 1829–1845 "Sõnadeta laulud" klaverile 1830 "Herbiidide uvertüür" 1832 "Klaverikontsert nr 1" 1833 "Sümfoonia nr 4" 1836 Oratoorium "Paulus" 1837 3 prelüüdi ja fuugat orelile op. 37 1837 "Klaverikontsert nr 2" 1842 "Sümfoonia nr 3" 1844 Viiulikontsert e-moll op. 64 1845 6 sonaati orelile op. 65 1846 Oratoorium "Elias" Pärast pikka mustamist 19. sajandi lõpus ja 20. alguses, mis oli tingitud antisemitismist ja muutuvast muusikalisest maitsest, on tema muusika taasavastatud ning seda on hakatud uuesti kõrgelt hindama. Tänapäeval on ta populaarsemate romantismiajastu heliloojate hulgas.
Edasine elu seotud Tartuga tegeles pedagoogitööga Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1920.-1930. tekkis tema ümber nn Tartu Koolkond (Eduard Tubin) 1940 kolis Tallinasse, et õpetada Tallinna konservatooriumis (Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt) Looming Valdavalt instrumentaalne: Klaverimuusika (u 200 teost) - ,,Kellad'', ,,Liblikas'' Viiulimuusika - ,,Männid, ,,Avarused'', viiulikontsert Keelpillikvartetid Sümfooniline muusika tuntuim ,,Kodumaine viis'' tsüklist ,,Viis pala keelpilliorkestrile'' Teosed detailideni viimistletud nagu filigraanne gravüür Kõla kammerlik, impressionistlikult varjundirikas, lüürilise karakteri ja eepilise väljenduslaadiga Eduard Tubin 1905-1982 Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti sümfoonikuid
1972 aastal müüsid Sibeliuse tütred isakodu Ainola Soome riigile,kus 1974.aastal avati seal Sibeliuse muuseum.2004. aastal toimus Soomes kõigi aegade suurima soomlase valmine ning seal sai Sibelius 8. koha. Sibelius kirjutas 7 sümfooniat(1899-1924),viiulikontserdi(1904),legende,sümfoonilisi poeeme,kammermuusikat,klaverikompositsioone,koori- ja soololaule jne.Lisaks sümfooniatele sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud : Finlandia , Kurb valss(Valse triste), viiulikontsert , Süit Karelia ja Süit Lemminkäinen.Teised tööd sisaldavad eeposest ,,Kalevala" inpireeritud teoseid.Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani.Varsti pärast seitsmenda sümfoonija ja helipoeemi Tapiola(1926) lõpetamist ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul enam suuri teoseid.Kuigi ta lõpetas muusika kirjutamise teadaolevalt üritas ta siiski hakta kirjutama kaheksandat sümfooniat
moderato, III osa Allegro deciso , IV osa Allegro animato 2 sümfooniat Umbes 90 laulu ja romanssi Kontsertetüüdid:kontsertetüüd nr.2 ,,Gnoomide rongkäik'', kontsertetüüd nr.1 ,,Metsateel'' Vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele: Nr.3 ,,La Campanella'' 11 transendentset etüüdi: ,,Mazeppa'' , ,,Virvatuled'', ,,Metsik jaht''. J.Brahms (1833-1897), Beethoveni vaimne mantlipärija, on loonud kokku neli instrumentaalkontserti: viiulikontsert, kontsert viiulile ja tsellole ning 2 klaverikontserti. Tema instrumentaalkontsertide eripäraks on nende lähedus sümfooniazanrile; mitteprogrammilise, vaid absoluutse ehk puhta muusika veendunud pooldaja; Teda peetakse tema muusika dramatismi ja kunstilise väljendusjõu tõttu romantismiajastu üheks geniaalsemaks sümfooniaks. 4 sümfooniat 2 klaverikontserti ,,Saksa reekviem'' solistidele, koorile,sümfooniaorkestrile ,,Aldirapsoodia'' Viiulikontsert, kontsert viiulile ja tsellole
Sümfoonia Orkester) kontsert. Kontserdi raames tähistatakse Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva, mille raames käib orkester musitseerimas ka mujal maailmas väljaspool Eestit. Esitati orkestrimuusikat. Esimesena kõlas kodumaa helilooja Heino Elleri (1887- 1970) "Kodumaine viis" tsüklist "Viis pala keelpilliorkestrile". Peale Elleri loomingut tuli lavale puhkpilli koosseis suure aplausi saatel. Järgmisena esitati Saksa helilooja Felix Mendelssohn- Bartholdy (1809-1847) loomingust Viiulikontsert, solistiks Triin Ruubel. Tegu oli väga meeldiva loominguga, mis pani minu kui orkestrimuusikat vähehindava inimese suhtuma klassikalisse muusikasse varasemast hoopis teisiti. Soome komponisti Jean Sibeliuse (1865-1957) loomingust esitati Sümfoonia nr.3, Triin Ruubel viiulil. Tema oli ka kontserdi eestvedajaid. Orkestridirigendiks oli tunnustatud endine Rahvuooper Estonia ning praeguse Itaalias asetseva Bolzano ja Trento Haydni okestri peadirigent Arvo Volmer. Kontsertmeistri rollis oli Arvo
perioodil Eduard Tubin, Eduard Oja, Tallinnas on tema juures õppinud Jaan Rääts, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt. Elleri 50-aastasele erakordselt heal tasemel pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 1971. aastast kannab Elleri nime Tartu muusikakool. Elleri loomingus on ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, sümfoonilisi pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti esimene viiulikontsert ning hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. See on tema loome kaalukaim osa. Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost). Tema tuntumate teoste hulgas on orkestriteosed ,,Kodumaine viis", ,,Koit", ,,Videvik", ,,Varjus ja päikesepaistel", klaveripalad ,,Kellad", ,,Liblikas", ,,13 klaveripala eesti motiividel", viiulipalad ,,Männid", ,,Avarused". Suureks inspiratsiooniallikaks oli talle loodus. Tema teosed on enamasti lüürilise,
Pealkirjad paneb tagant järele. Orkestrimuusikas on esikohal sümfooniad, viimane on VIII. IV sümfoonia kannab nime ,,Magma". ,,Searching for roots" on austusavaldus Jean Sibeliusele. ,,Zeiteaum". ,,Exodus". ,,Aditus" Lepo Sumera mälestuseks. ,,Insula deserta" keelpilliorkestrile. ,,Aktsioon-passioon-illusioon". ,,Cristallisatio" 3 flööti, elektronmuusika, keelpillid ja kella mäng. Instrumentaalkontsertid kirjutab tavaliselt kindlale esitajale. Näiteks tsellokontsert, viiulikontsert, ,,Ardor" marimbakontsert, klaverikontsert. Kammermuusikas eelistab ebastandartseid pillikoosluseid. Keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks, saksofonikvartett ,,Lamentatio". ,,Dick ja Toff imedemaal" flöödile ja tuubale. ,,Draama" flööt, viiul, kitarr. ,,Transmission" 6 klaverit. ,,Motus 1 ja 2" ,,Architectonics" mitu osa, mis on erinevatele koosseisudele kirjutatud. Vokaalmuusika. Oratoorium ,,Ante finem saeculi". Seotud Euroopaliku religioosse traditsiooniga
· 18891891 õppis Berliinis ja Viinis · Töötas dirigendina, õpetajana · 1914 a. Sõitis USAsse oma teoseid dirigeerima, kuid reisi katkestas I MS · Ta abiellus 10. juunil 1892 Aino Järnefeldtiga, 65 aastat olid abielus · Neil oli 6 tütart Looming · 7 sümfooniat · Sümfoonilised poeemid: `'Finlandia'', `'Saaga'', `'Karjala süit'' · Viiulikontsert · Soololaulud · Kammermuusika · Lavamuusika muusikapalad http://www.youtube.com/watch?v=Fgwr3wrenkQ http://www.youtube.com/watch?v=vh7dXPfEtXw Tsitaadid · `' Kõik suured inimesed on sügavalt usklikud, igaüks omal viisil'' · `' Kes oskab lugeda sümboleid, see mõistab universumi saladusi'' Sibeliuse monument ·
aastatel 18761885. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Neid töid mängitakse siiamaani kontsertisaalides ja ka lindistatakse tihti. Lisaks sümfooniatele, sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud: Finlandia, Triste valss, viiulikontsert, Süit Karelia ja Toonela luik. Teised tööd sisaldavad eeposest "Kalevala" inspireeritud tükke, üle 100 pala häälele ja klaverile, 13-ne näidendi taustamuuskat, ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate. keskele. Varsti pärast seitsmenda sümfoonia1924) ja helipoeem Tapiola (1926) lõpetamist, ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul kuni tema surmani enam suuri teoseid. Kuigi ta lõpetas
ansambel Sound Pressure, "Arhitektoonika V" (1991) New Yorgi kitarrivirtuoos John Tamburello, "Arhitektoonika VI" (1992) festival Helsingin Juhlaviikot ning "Arhitektoonika VII" (1992) Strasbourgi festival Musica. Heliloojalt on teoseid tellinud ka American Wind Symphony Orchestra ("In the memory of clear water", 1990), Stockholmi Saksofonikvartett ("Lamentatio", 1995), festival Bachwoche Ansbach ("Lighthouse", 1997), Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester (Viiulikontsert, 1998, Klaverikontsert, 2006), Cabaza löökpillikvartett ("Motus II", 1998), Dortmundi ooperiteater ("Wallenberg", 2001), Põhjamaade Sümfooniaorkester (Kuues sümfoonia ,,Strata", 2007), hr-Sinfonieorchester ja Cincinnati Sümfooniaorkester (Seitsmes sümfoonia ,,Pietas", 2009), Soti Kammerorkester (Kaheksas sümfoonia, 2010) jt. Tüüri muusika esiettekandeid on teinud Hilliard Ensemble ("Excitatio ad
Robert Schumann (1810-1856) Schumann sündis väikeses Saksamaa linnas raanatukaupmehe pojana. Ema soovil asus ta Leipzigisse õigusteadust õppima, kuid see oli talle vastukarva. 1830. aastal kuulis ta Paganini mängu, misjärel pühendus täielikult muusikale. Leipzigis olles tutvus ta väga hea klaverivirtuoosi Friedrich Wieckiga, kelle juures ta klaveritunde võttis. Friedrichi tütar Clara Wieck-Schumann oli üks 19. sajandi väljapaistvamaid pianiste, kellega Schumann hiljem abiellus. Ka Robertist sai hea pianist, kuid pärast randmevigastust oli karjäär võimatu. Viljakamad aastad Schumanni elus olid 1830-1840, mil valmis tema helitööde paremik (klaveripalad ja soololaulud). Sel perioodil oli ta ka Leipzigi ülikooli õppejõud ning andis välja ajairja ,,Uus Muusikaajakiri".Üle poole oma teostest kirjutas ta 1840. aastal tema ja Clara pulmaastal.Pulmadeks ,,kinkis" Robert Clarale laulutsükli ,,Mirdid". Ka Clara ise oli helilooja. Oma viimased a...
Muusika oli lüüriline kahetsus mis väljendas elamusi, soove ja hingeelu. Välised effektid ei huvita. Sisu oluline- peategelane peab alalist võitlust oma saatusega. Programmita instrumentaalmuusika ja klaveripalad. Heine ja Goethe tekstid. · Klaverivaliatsioonid 1. 16 Schumann 2. 25 Händel 3. 28 Paganini · Väikevormid 1. Sonaadid 2. Ballaadid 3. Rapsoodiad 4. Klaveriteosed 4 käele · Viiulikontsert · Kontsert viiulile ja tsellole · 2 klaverikontserti- väga olulised · 4 sünfooniat · Avamängud 1. Akadeemiline 2. Troopiline · Saksa reekviem · 200 koori- ja soololaulu · 21 ungari tantsu- kiindunud ungari rahvamuusikasse, igas tantsus 3-8 kordumatut rahvaviisi.
Dirigentideks lugude esitamisel olid vanameister Penderecki ise ning samuti Andres Mustonen. Solistideks, kes esitasid esimest pala, olid Henry David Varema, Indrek Leivategija ning taaskord Andreas Lend. Viimast on vist näha küll igal vähegi endast lugupidaval kontserdil, kus on vaja tasemel tsellomängijat. Teise pala solistiks oli Magdalena Pilipczak viiulil. Esitusele tulid Penderecki ,,Concerto grosso nr. 1", mis valmis 2000 aastal ja teiseks palauks oli Benjamin Britteni teos ,,Viiulikontsert op.15". Kontsert ise oli üsna hea, kuigi meie istekohad olid kehvad, sest jõudsime 5 minutit enne kontserdi algust piletikassasse, kust õnnestus veel viimaseid pileteid napsata. Kuna istusin enda sõpradega rõdu kõige tagumises ääres, ei näinud ma suurt midagi, ainult jäi silma, et kongi lõi taga mingi aasia päritoluga noormees, mis mõjus natukene naljakalt. Samuti jälgisin ma viiulikontserdi ajal viiuldajat, kes pidevalt naeris. Ka mängimise ajal. See tegi meele
Vene muusika heliloojate looming: Glinka Glinkat on nimetatud Vene klassikalise muusika isaks. Komponistina oli ta iseõppija, alles enne surma täiendas ta oma oskusi Berliinis õppides. Tema esimene ooper "Ivan Sussanin" oli esimene Vene rahvuslik ooper, kus Itaalia ooperi stiilijooned segunevad Vene rahvalaulu ja romantismiga. "Ruslan ja Ljudmilla" jäi pikaks ajaks Vene heliloojate eeskujuks muinasjutuliste ja eepiliste ooperite kirjutamisel. Tähelepanuväärsed on sünfoonilised avamängud "Argonia Jota" ja "Öö madridis" kus on kasutatud Hispaania rahvamuusika rütme. "Kamarinskaja" (?) on eeskujuks, kuidas Vene rahvamuusikat töödelda. Glinka on kirjutanud ka kammermuusikat, koorilaule ja romansse. Mussorgski Mussorgski looming kajastab 19. sajandi teise poole Vene revolutsiooniliste demokraatide ideid. Tema teoste keskne teema on õiguseta talupoja saatus. Tema helikeel on piltlik, ta kasutab palju k...
kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tu-levikulootustele ning rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub kogu tema loomingus, kasvades elu lõpupoole traagikaks. Tsaikovski tähtsamate teoste hulgas on 6 sümfooniat, avamäng-fantaasia ,,Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad ,,Torm", ,,Francesca da Rimini", ,,ltaa-lia capriccio", 10 ooperit (Jevgeni Onegin", ,,Padaemand", Jolanthe" jt), 3 balletti (,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar", «Pähklipureja"), viiulikontsert, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose (tsüklid «Aastaajad", «Lastealbum")
Heinrich Schütz (1585-1672) Saksa kuulsamad heliloojad: Johann Sebastian BACH ( 1685 1750 ) Looming on põhiliselt vaimulik Tuntumad teosed: "Matteuse passioon" , "Missa h-moll" George Friedrich HÄNDEL ( 1685 1795 ) Loomingus domineerivad ooperid ja oratooriumid Tuntumad teosed: Orkestrisüit "Tulevärgimuusika" Ooper "Rinaldo" Oratoorium " Messias Johannes BRAHMS ( 1833 1897 ) Loomingus domineerivad sümfoonilised teosed Kuulsamad teosed: "Viiulikontsert D-duur" "Klaverikontsert nr.2" Ludwig van BEETHOVEN ( 1770 1827 ) Loomingus põhirõhk sümfooniatel Looming: 9 sümfooniat Ooper "Fidelio" 30 klaverisonaati SAKSA RAHVALAUL ÜHEHÄÄLNE Sageli IMPROVISEERITAKSE viisile juurde LISAHÄÄLI Enamik kirjutatud DUUR helilaadis Tüüpiline Saksa rahvalaul on RÜHMALAUL Tekstides esineb sageli MEIEVORMI 19. sajandil tekkis UUEM RAHVALAUL SAKSA RAHVATANTSUD ALLEMANDE ,LENDLER,VALSS,POLKA
likku kahest orkestrikoosseisu, millele lisanduvad kaks soolopilli harf ja orel. Kantaadi sisuliseks kokkuvõtteks on lõpukoor, kus on rakendatud kogu esituskoosseis kõigi solistide ja kooridega. Kooride esitustega jäin ma väga rahule. Tegemist on üpris raske teosega ja see tuli neil imeliselt välja. Orkester andis kogu sellele kontserdile väga palju juurde. Oma suurusega andsid nag palju jõudu ja kogu esitus tundus väga suuremeelne. Pjotr Tsaikovski Viiulikontsert D-duur, op. 35, mida loetakse koos Beethoveni, Mendelssohni ja Brahmsi teostega nelja kuulsama klassikalise viiulikontserdi hulka. Helilooja oli kavatsenud pühendada kontserdi nimekale Ungari päritolu viiuldajale Leopold Auerile, ent too keeldus seda esitamast, kuulutades teose "mittemängitavaks". Solisti osa nõustus õppima Tsaikovski endine kolleeg Moskva konservatooriumist, Adolf Brodski, kes harjutas seda ligi kolm aastat, enne kui söandas kontserdilavale astuda
Sümfoonia nr 8 1965–1966 Sümfoonia nr 9 "Sinfonia semplice" 1969 Sümfoonia nr 10 1973 Sümfoonia nr 11 (1. osa lõpetanud K. Raid) 1981–1982 Lavateosed ballett "Kratt" (1938–1940, 2. versioon 1940–1941, 3. versioon 1959–1960) ooper "Barbara von Tisenhusen" (1968) ooper "Reigi õpetaja" (1971) Instrumentaalkontserdid Viiulikontsert nr 1 (1942) Viiulikontsert nr 2 (1945) Klaverikontsertiino (1945) Kontrabassikontsert (1948) Balalaikakontsert (1964) KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Tubin https://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tubin/elu1.htm https://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tubin/looming.htm
· Arnold Schönberg lühiooper ,,Ootus" USA muusika 20. sajandi I poolel · Jazzi esiletõus (levik üle maailma- heliplaatide tähtsuse tõus) · Anglo-ameerika popkultuur (tantsu ja bigbändide muusika) · BIGBÄND-suur tantsu-või dzässorkestr, koosneb 3pillirühmast(vaskpuhk-, puupuhk- ja löökpillidest) · Georges Gershwin Ooper ,,Porgy ja Bess"/ ,,Summertime" · Georges Gershwin ,,Rhapsody in Blue" · Charles Ives ,,Viiulikontsert" nr. 2 · Charles Ives 2. klaverisonaat ,,Concord" · Uued arengusuunad Euroopas · Carl Orff ,,Carmina burana" / Avakoor ,,Oo, Fortuna" · Carl Orff ,,Carmina burana" / koor ,,Ecce Gratum" · Vene muusika 20. saj. I poolel · Muusika kommunistliku korra alla allutatud. · Muusikaga pidi väljendama kommunistliku propaganda · Isolatsiion takistas muusika arengut · Muusika pidi olema lihtne, meloodiline, · Tekitama kuulajas optimistlike emotsioone
tämber, jazz elemendid EKSPRESSIONISM Enne I MS ja II MS ajal Atonaalsus, dissonantsid, nn. Uus-Viini koolkond: 5 klaveripala op 23; Kuu- hirmu ja ängi meeleolud, huvi A.Schönberg Pierrot: Ellujäänu Varssavist inimpsüühika vastu, A. Berg Viiulikontsert, ooper Wozzeck dodekafoonia, dünaamilised A. Webern äärmused, kontrastid, lahendamata akordid, protest NEOKLASSITSISM 1920ndad kuni 1940/50ndad Lihtsustatud vorm ja I.Stravinski Ballett"Pulcinella", Sõduri harmoonia, reeglipärasus, S
ajalooraamatu „Eesti muusika ajalugu“ (Stockholm, 1965) Looming Heliloojana kirjutas ta peamiselt lastelaule ja orelimuusikat, aga ka muid teoseid. Aaviku viisid olid peamiselt tundeküllasselt isamailised ning soojad. Tuntumad teosed: o Eesti rapsoodia sümfooniaorkestrile (1929) o „Porkuni mälestused“, klaverisüit (1930) o „Mälestusi noorusmailt“ I ja II, klaverisüit (1936, 1939) o Klaverikontsert (1943) o Viiulikontsert (1945) o 1. ja 2. sümfoonia (1946, 1948) o Tšellokontsert (1949) o Konrabassikontsert (1950) o Orelisonaat op.114 (1951) o Viiulisonaat (1952) o Klaveritrio (1957) Lisa Tunnustused : o 1934 Kotkaristi III klassi teenetemärk o 1938 Valgetähe III klassi teenetemärk Juhan Aaviku isa, Andres Aavik, oli kooliõpetaja, laulu- ja pasunakoori juht. Juhan Aaviku vend Peeter Aavik oli agronoom.
• Ooper „Wozzeck“ • 137 proovi, et Berliini Riigiooperi lavale saada • Ei kasuta vaid juhtmotiive tegelastele, kuid ka iseloomustavaid juhtkõlasid • Kõne, kõnelaul ning traditsiooniline ooperlik vokaal • Vaba antonaalsus ja keerukus – harva mängitud • „Lüüriline süit“ („Lyrische Suite“) • Dodekafoonia ja vaba antonaalsus • Kõigeintervallilisus – 12 nooti + kõik intervallid • Seeria pikkus on kooskõlas teema pikkusega • Viiulikontsert • Ooper „Lulu“ • Jäi lõpetamata – valmis kaks vaatlust Anton Webern (1883-1945) • Austria helilooja • Õppis tšellomängu gümnaasiumis • Kirjutas juba keskas muusikat • „Kaks teost tšellole ja klaverile“ • Abiellus oma täditütrega • Said neli last • Läks esimesse maailmasõtta sõduriks • Saadeti tagasi aasta pärast halva silmanägemise pärast Looming • Tonaalne periood (1907-1914) • Instrumentaalteosed ja kompositsioonid
Ludvig van Beethoven 1770-1827 Tema motoks oli: "Läbi võitluse võidule." Tema ideaaliks oli isiklik vabadus, individuaalsus ja eetilised tõekspidamised. Just Beethoveni pikaajaline kurdistumine vabastas jõud, mis olid vajalikud selle saatuselöögi ületamiseks. Kõige silmapaistvam looming on 32 klaverisonaati ja 9 sümfooniat. Maailma kuulsad on nr 3. "Eroica", heroline e kangelaslik (algselt oli see pühendatud Napoleonile), nr. 5. "Saatuse nümf"ja 9. Sümfoonia. 32-st klaverisonaadist populaarsed: nr 8 "pateetiline"; nr 14 "kuupaiste sonaat" ; nr 21 "aurora"; nr 23 "kirglikult". Vokaal- sümfoonilise muusika osakaal on suhteliselt tagasihoidlik. On kirjutanud ainult ühe ooperi "Fidelio", mis oma olemuselt on "pääsemisooper". Ooperit redigeeris helilooja ligi 10 aastat, kuid ka siis ei jäänud lõpptulemusega rahule. Ooperis vastandub sünge vanglaõhkkond ja teiselt poolt valguse- ja vabaduseloovus, mida kehastavad Leore e Fidelio ja tema vang...
mütoloogiat ja teisi rahvuslikke teemasid. Ta lõi mitmekülgse, stiililise olemusega teoseid, mille sisuks oli orkestrimuusika, põhiliselt 7 sümfooniat ja programmilised sümfoonilised poeemid, näiteks neljaosaline Lemminkäise sarja, Põhjala tütred ja Tapiola. Aastal 1892 Sibelius alustas Kullervo-sümfooniaga Rahvuskalevaise aja Soome heliloomingus ja tasapisi suundus rahvusvahelisuse poole. Aastal 1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. 1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. 1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol ja rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", "Torm"), mitmed klaveri- ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori- ja soololaulud. Jean Sibeliuse muusikat austatakse ja armastatakse eriti skandinaavia ja germaani keelte
Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Talle on ka omased programmilised sümfoonilised poeemid, näiteks neljaosaline Lemminkäise sari, Põhjala tütred ja Tapiola. Aastal 1892 Sibelius alustas Kullervo-sümfooniaga Rahvuskalevaise aja Soome heliloomingus ja tasapisi suundus rahvusvahelisuse poole. Aastal 1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. 1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. 1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol ja rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", "Torm"), mitmed klaveri- ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori- ja soololaulud. Sibeliuse ainsaks ooperiks on "Tütarlaps tornis".
ametnik; 1862 asus õppima vastavatud Peterburi konservatooriumi- lõpetas 1865 a.; läks ajalukku kui sümfonist, ooperihelilooja ja balletireformaator; kirj 3 balletti ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar" ja ,,Pähklipureja"; pähklipurejas ühendas justkui ooperile, sümfooniale ja nukuteatrile ühised jooned; kõige südamelähedasem on sümfooniline muusika; 30 sümfoonilist teost, nendest 6 täispikka sümfooniat; silmapaistate instrumentaalteoste hulka kuuluvad viiulikontsert ja klaverikontsert nr 1. ; kirj. Programmilist klaverimuusikat(,,Lastealbum"); 10 ooperit (Jevgeni onegin); ta hindas ooperi juures seda, et selle sisu on hästi mõistetav Modest Mussorgski (1839-1881)- sündis Pihkva kubermandus mõisniku perekonnas; esmase klaverimängu oskuse sai emalt; 1852 astus kadettide kooli; 1856 alustas teenistust kaardiväeohvitserina; 1860 debüteeris heliloojana; vladimir stassov oli suur toetaja ja
annaabi.ee 
