Aaria vokaalsoolo ooperis Libreto Ooperi, opereti või muusikali A cappella instrumentaalsaateta täielik tekst vokaalmuusika Madrigal 14.saj. Ilmalik lauluvorm Aktsent rõhk Menuett 3.-osalises taktimõõdus vana Allegro elavalt Prantsuse tants Alt madal naishääl Mezzosopran Näishääl Avamäng sissejuhatav osa muusikalisele Missa Mitmeosaline muusikateos (katoliku teosele kiriku jumalateenistus) Bariton - Meeshääl või vaskpuhkpill Modulatsioon Ühest helistikust teise Bekarr Märk, mis tühistab dieeside ja suurdumine...
Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Koolitee 1885 Haapsalu kreiskool, õppis Catharina von Gernetti juures 1889 Tallinna Nikolai gümnaasium, mille lõpetas koduõpetaja kutsega 1893 Peterburi konservatoorium, lõputööks kantaat "Johannes Damaskusest" Elukäik Aastatel 1898 - 1904 töötas Peterburi Jaani koguduse organisti ja koorijuhina 1904...
Kõik pidi olema esinduselik, suursugune ja tore. Üldiselt täiustati Renessansis õpituid võtteid. Kunstis püüti kõike väga täpselt kujutleda ning kunstnikud lähtuseid tunnetest. Kujutati kangelasi või ajaloosündmusi. Barokkmuusika kõlas õukondades ja kirikutes. Olulisim pill oli viiul. Sellele voolule oli iseloomulik tunnete ja emotsioonide vallandumine. Ballitantsud leidsid tee heliloojate teostesse. Lemmikuks tantsuks sai menuett ning vokaalzanrite kõrvale tekkisid ka esimesed instrumentaalzanrid. Muusikazanrid Tantsusüit Kontsert Prelüüd ja fuuga Ooper Kantaat Oratoorium Passioon Heliloojad Johann Sebastian Bach(Saksamaa) orelivirtuoos ning improvisaator, suurim pölüfooniameister. Tema teoste hulka kuuluvad näiteks vaimulikud teosed ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon" või instrumentaalmuusika loetelust ,,Hästitempereeritud klaviir"....
Tavaks oli kokku liita erineva iseloomuga aaeglane pavaa ja elavaloomuline galjard. Loodi palju taolist muusikat lautole.19 sajandist on süitidesse liidetud palju erinevat muusikat. Neid on loodud lavamuusikast, kontserdist, ooperist jne.17 sajandil kujunes välja klassikaline tantsusüit, millesse ühendati neli erineva päritoluga tantsu:Allemande- Courante, Sarabande ja Gigue.Neile lisati veel menuett , gavott, polonees jm kui k mittetantsulisi osi. Partita on itaalia keeles süit.G. Bizet, Bach, Händel, Tsaikovski, E. Tubin Programmiline muusika Vastandiks on absoluutne muusika. Kui instrumentaalmuusika peegeldab tegelikkust, maalib silme ete loodud loomi, inmesi, olukordi jne, nimetatakse seda programmiliseks muusikaks. Seda kirjutati palju 19 sajandil. Neile anti pealkirju ja pikemaid seletusi, tutvustades teoseid. M. Mussogorski, Beethoven, F. Liszt Avamäng...
Sümfoonia Sümfoonia on tavaliselt 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis. Need 4 osa on klassikalises sümfoonias: 1. osa. Allegro, sonaat-allegro vormis 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos) 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondo-vormis.) Sõna "sümfoonia" tuleb vanakreeka keelest ning tähendab lihtsalt "koos kõlamist". Sümfoonia tavamõistes arenes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Tema aluseks sai orkestriavamäng, mis jagunes kolmeks osaks: kiire - aeglane - kiire. 18...
jaanuaril 1756 aastal Salzburgis. Mozart oli juba väiksena väga andekas. Märganud poisi erakordset musikaalsust, hakkas isa kolmandast eluaastast alates talle vastavat õpetust andma, ja väike Wolfgang tegi lausa uskumatuid edusamme. Isa oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht . Nelja- aastasel Wolfgangil kulus üksnes pool tundi selleks, et õppida ära menuett ja seda siis lausa võluvalt ning rangelt ettenähtud rütmis esitada . Wolfgang polnud veel kuueaastane, kui ta hakkas juba ise muusikat komponeerima, ehkki ei osanud seda veel noodikirja panna. Juba kuueaastase poisikesena viidi Mozart Viini, ühe tolle aja suurimasse muusikakeskusesse, kus ta esines keiserlikule perekonnale . Juba siis- muidugi teadmatult poisile endale ja kõigile juuresviibinuilegi- toimus otsekui mingi kahevõitlus väikese kuuleka poisikese ja imperaatori vahel...
orkestrile. (puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, keelpillid) 1) Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm(flööt,oboe,klarnet,fagott) 2) Sümf. ork. aluseks neljahäälne keelpillirühm (viiulid,vioolad,tsello, kontrabass) Sümf. ülesehitus: I-osa osa kiire sonaat allegro II- osa aeglane (teema variarsioonidega) III- osa tantsuline menuett IV- osa finaal kiire (teemasid kokkuvõttev osa) Lk. 15 BAROKK KLASSITSISM Bach, Händel Haydn, Mozart, Beethoven 1) õukondlik, kiriklik 1)kodanlus-muusika hakkas muusika keeruline lihtsustuma...
sajandi lõpul, kui ka Saksamaal levis prantsuse õukonnatantsumood, kujunes seal süidile kindel raam neljast tantsust: 1) allemande 4-osalises taktis rahulik saksa sammtants; 2) courante 3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants; 3) sarabande aeglases 3-oalises taktis pidulik hispaania tants; 4) gigue soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Gigue ja sarabandi vahele pandi ka teisi tantse menuett gavott jt või mittetantsulisi osi (instr.-aaria). Süit algab tavaliselt piduikus laadis sj-ga, orkestrimuusikas oli selleks prantsuse stiilis avamäng e ouverture. Partita'd e klavessiinisüidid, Prantsusmaal kirjutatud fantaasiapalade tsükkel. Barokiaegse klaviirimuusika alusepanija oli Rooma Peetri kiriku organist Girolamo Frescobaldi, kes jätkas16.sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas kujunenud vormide, pms toccata ja ricercar'i kirjutamist...
See mõjub märkamatult, alateadlikult ja peab tekitama mingi heaolutunde. Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 5 2. LÖÖKLAUL e. HIT, EVERGREEN Igal ajastul on olnud oma löökpalad- 17 sajandil menuett ja teised tantsud, 18 sajandil serenaad, 19 sajandil valsid ja operetiviisid. 20 sajandil moodsal tantsumuusikal põhinevad laulud. Lööklaulude laialdane levik sai alguse Ameerikat helifilmide vahendusel, kahekümnendatel- kolmekümnendatel aastatel, mil lööklaulu esitajate seas olid esikohal filminäitlejad. Paljud ameerika lööklaulud olid pärit muusikalidest, mis samuti filmidena levisid. Ekraani kaudu said filmid kiiresti tuntuks ka Euroopas, seda...
· kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud, · erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaatallegro vorm, · tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud Haydn, Mozart ja Beethoven. Vormid ja zanrid: · Sonaadivorm- muusikavorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. · Rondovorm- vorm, mis algab ja lõpeb refrääniga, · Sümfoonia- 4 osaline. 1 osa on tavaliselt kiire, 2 osa aeglane, 3 osa menuett või skertso ning 4 osa on kiire. · Klassikaline sümfoonia- on 4-osaline sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, · Sonaat- kas 3 või 4-osaline instrumentaalteos ühele või kahele pillile. I-osa- kiire, sonaadi vormis; II-osa- aeglane(andante, adagio, lento); III-osa- tantsuline- enamasti menuett; IV-osa-kiire · Keelpillikvartett- tsello, 2 viiulit ja vioola. · Kammermuusika- väikesele koosseisule kirjutatud teos,...
2007 Kaks noorteansamblit luuakse ka Tartusse, andmaks Arsise Kellade Kooli lõpetanud Tartu noortele võimalus jätkata harjutamist, esineda publikule ja arendada oma muusikalist võimekust. Kontsert algas sellega, et EELK Kuressaare Laurentsiuse kiriku krikuõpetaja Anti Toplaan räägib lühidalt Arsise ajaloost ja loeb ühe salmi. Siis tuleb lavale ansambel koos dirigendi Aivar Mäega. Esimene pala oli Bachi sümfooniast, teine pala oli Boccherini menuett , kolmas pala oli Griegi ,,Hommik", neljas pala oli samuti Griegi ,,Mäekuninga koopas", viies pala oli Schuberti ,,Ave Maria", kuues pala oli Tsaikovski ,,Pähklipureja" avamängu üks osa, seitsmes pala oli (Tsaikovski) ,,Krepak", kaheksas pala oli Leone ,,Adadzo", üheksas pala oli Tõnu Kõrvitsa ,,Mu süda ärka üles", kümnes pala oli Karuse rahvalaul ,,Maga, maga matsikene, üheteistkümnes pala oli Andersoni ,,Fill water" ja kaheteistkümnes pala oli Sibeliuse ,,Vaikus üle maa"....
Selles on neli kohustuslikku tantsu kindlas järjekorras ning on ka reglementeeritud, kuhu võib paigutada lisaosi: o [siia võib paigutada avamängu: prelüüd, uvertüür] o allemande on 4-osalises taktis rahulik saksa sammtants o courante on 3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants o sarabande on aeglases 3-osalises taktis pidulik hispaania tants o [siia võib paigutada lisatantse, nagu menuett , gavott vms. ning ka mittetantsulisi osi, nagu näiteks aaria] o gigue (dziig) on 6/8 või 9/8 taktimõõdus Inglise meremeeste (soti hüppetants) Prantsusmaal ja Itaalias kirjutati süite tihtipeale ka fantaasiapalade vaba tsüklina. Süidi heliloojad kuulusid klahvpillikoolkonda: Bach ja Händel. Partita on Itaalia süit. · Orkestrisüit o Tähtis on majesteetlik avamäng overture o Olenevalt sajandist on orkestri koosseis erinev o Heliloojad:...
Eriti kuulus on ooper "Xerxes". Ooperites olid väga uhked lavakujundused: matkiti vihmasadu, äikest, toodi loomad lavale, tuled. Väga kuulsad on tema concerto qrossod - hästi värvikad ja suurejoonelised. Tulevärgi muusika - etendati õukonnas, koosneb 6-st osast: I Avamäng e overtüür II Bouree (metsasarved, viiulid III La paix (metsasarved, viiulid, rütmikas) IV La regussance (viiulid 1-2-3-4) V Menuett I (rahulikum 1-2-3-¾, trompetlik soolo VI Menuett II Vee muusika (süit) 1.sissejuh, allegro 2.osa on ¾-menuett 3.¾-menuett II (klavessiin, flööt) 4.shieg (kiire tairi tairi tairi Harfi kontsert (süit), Concerto grosso Fa Halleluuja -oratooriumist "Messias", Halleluuja jõulukelladega "Largo" ooperist "Xerxes" - nime maailma parimaks aariaks, viiul, orel, rahulik, a-a-a...
). Sonaadil on tavaliselt kolm osa: 1. osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2. osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3. osa on kiire, tavaliselt rondovormis Sümfoonia - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondovormis.) 10 Keelpillikvartett - instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillist ; muusikazanri ja ühtlasi ka muusikavormi nimetus, mille puhul sonaaditsükkel esitatakse keelpillikvarteti poolt. Klassikalise keelpillikvarteti koosseisu kuuluvad järgmised instrumendid:...
Courante(voolav) algul 2-osalises taktimõõdus kiire hüppetants, pärast tempolt mõõdukam ning 3-osalises taktimõõdus tants. Saraband aeglane, pidulik ja suursugune 3-osalises taktimõõdus tants. Gigue inglise päritolu hoogne kiires tempos tants, tavaliselt 6/8 või 3/8 taktimõõdus. Hiljem lisandusid ka teised tantsud: menuett , polonees, bourree ja passepied. Zanri õitseaeg oli 18.saj. mil klavessiinile kirjutasid süite j. Ph. Rameau, G.F. Händel ja J. S. Bach. Järgmine stiiliperiood klassitsism (18.jas II pool) toob kaasa polüfoonilise fuugaga ülesehituselt samalaadse vprmi tekke homofoonilises muusikas. Sonaat-allegro (kõlama) koosneb ekspositsioonist, töötluses ja repriisist, kuid teemasid on kaks. Peateema on põhihelistikus ja kõrvalteema mõnes kõrvalhelistikus....
aastal Bonnis. Beethoveni lapsepõlv oli raske: tema isa oli joodik ja ema oli lihtne inimene. Temast sooviti teha teist Mozartit, selleks et teenida isale viinaraha. Sunniti isa joomasõpradele klaverit mängima. Beethoveni isa oli muusik. Beethoveni esimeks muusikaõpetajaks oli Gottlob Neefe. Ta laskis välja anda Beethoveni klaveriteose. Olevat mänginud Bachi prelüüdi ja fuugat. Beethoveni. vanaisa oli tubli inimene, isa oli joodik. 1787 käis esimest korda Viinis. Tahtis saada Mozarti õpilaseks. Sel perioodil suri ära nii Beethoveni ema kui isa. Pidi teenima raha pere ülalpidamiseks. 1792 läks koos vendadega Viini. Maailmavaadet mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsioon seisusteta ühiskond. Napoleon Bonaparte. Beethoven oli eelkõige muusik ja väga tugeva iseloomuga inimene. Beethoven sai endale süüfilise tal tekkis kurdistumine. Umbes 45-aastaselt oli ta täiesti kurt. Esimesel küm...
Antiik Kreekas kasutati seda sõna mõnede muusikainstrumentide ja ka intervallide puhul. XVI saj. muutus sõna kasutusala kindlapiirilisemaks. Seda hakati tarvitama ainult instrumentaalmuusikas. Mitu osa on klassikalisel sümfoonial, kuidas on nad järjestatud? Klassikalisel sümfoonial on 4 osa; I osa: Kiire tempo. Sonaadivorm II osa: Aeglane tempo III osa: Tantsuline iseloom, sageli menuett . IV osa: Kiire tempo. Rondovorm. Kuidas on üles ehitatud sonaadivorm? Sonaadivormis on kaks teemat peateema ja kõrvalteema. Vormi arengus on kolm etappi ekspositsioon, töötlus ja repriis. Sonaadivorm tugineb kahe teema arendusele, mida eksponeeritakse erinevates helistikes, korratakse aga repriisis samas helistikus. Sageli lõpetab vormi coda (itaalia k. saba) Kelle loomingus kujunes välja klassikaline sümfoonia?...
k. helisema) pillidel mängitud palasid. Kindlate tunnustega zanriks kujunes see XVIII sajandil Viini klassikute F. J Haydni, W. A. Mozarti, L. van Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on kolmevõi neljaosaline instrumentaalteos ühele või kahele pillile. Tsükkel, mille iseseisvatel osadel on kindel karakter. Sonaaditsükkel: I kiire (allegro) tsükli põhiosa II aeglane (andante, adagio) III tantsuline (allegretto) enamasti menuett , hiljem skertso (kolmeosalises jäetakse see osa ära) IV kiire (presto) finaal I osa on alati sonaadivormis: I Ekspositsioon Jaguneb peateemaks (energiline, ühes helistikus), sidepartiiks, kõrvalteemaks (rahulik, teises helistikus) ja lõpupartiiks. Selle käigus esitletakse kahte kontrastset teemat. II Töötlus Pingestatakse olukorda (muudetakse rütmi, harmooniat, helistikke jne...) III Repriis Ekspositsiooni kordamine, ainult pea ja kõrvalteema on samas helistikus seekord...
Sonaate kirjutatakse nii soolopillile, duosonaate: soolopill+basso continuo, triosonaat 2 solisti+bc. Triosonaadist kasvab välja concerto grosso: soli+tutti. Kammeransambel + orkester. 8. Süit rida erineva karakteriga tantse, 4 põhitantsu, allemande, courante, sarabande, gigue, kolmanda ja neljanda põhitantsu vahele pandi ka teisi, menuett , gavott,. Süite kirjutati kas klavessiinile, sooloviiulile või tsellole, näit. bachi süidid, või lully, ka orkestrile. Handeli vee- ja tulevärgimuusika või bachi 4 orkestrisüiti. 9. Kontsert soolopilli(de)le ja orkestrile. Kiire-aeglane-kiire. Näit. vivaldi aastaajad. 10. Chaconne variatsioonivorm 11. Passacaglia korduvale 3-osalises taktimõõdus. Handel orkestrimuusika...
sajandi lõpul, kui ka Saksamaal levis prantsuse õukonnatantsumood, kujunes seal süidile kindel raam neljast tantsust: 1) allemande 4-osalises taktis rahulik saksa sammtants; 2) courante 3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants; 3) sarabande aeglases 3-oalises taktis pidulik hispaania tants; 4) gigue soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Gigue ja sarabandi vahele pandi ka teisi tantse menuett gavott jt või mittetantsulisi osi (instr.-aaria). Süit algab tavaliselt piduikus laadis sj-ga, orkestrimuusikas oli selleks prantsuse stiilis avamäng e ouverture. Partita'd e klavessiinisüidid, Prantsusmaal kirjutatud fantaasiapalade tsükkel. Barokiaegse klaviirimuusika alusepanija oli Rooma Peetri kiriku organist Girolamo Frescobaldi, kes jätkas16.sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas kujunenud vormide, pms toccata ja ricercar'i kirjutamist...