Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt. (2)

Muusika PA-08A I kursus

I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ).

Vanad kultuurid
Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr
Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr
India 500 - 400. a. ekr
Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr
Araabia 3. – 13. sai. P. Kr.
Mehhiko ( Inkad ja Maiad ) 2. – 14. saj. P.kr
II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. – 13. saj. ).
III Renessanss ( 14. -16 saj.)
IV Barakk ( 17. saj. – 18. saj esimene pool)
V Klassitsism
VI Romantism ( 19. saj. )
VII Modernism ( 20. saj. )
( stiilide paljusus )

Vanade kultuuride muusika

Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina )

Muusika iseloomulikud jooned.

Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega .

Muusikat peeti jumalate kunstiks.

Muusika oli ühehäälne.

Vana kreeka muusika:
Täiuslikul kujul esines antiikmuusika 5. – 4. saj enne kristust. Muusikal oli tähtis koht. Seda peeti vaimse arendu tipuks. Muusika oli harmoonilise inimese kasvatus vahendiks. Kreekas peeti igal aastal muusika pidustusi jumalate auks.
Apollon ( kunstide jumal )
Dionüsus ( viljakuse, elurõõmu jumal )
Dionüüslastel toimusid teatrietendused , kooride võistlused ning kujunesid välja uued žanrid tragöödia ja komöödia.
Tragöödias on liitunud sõnaline kunst , muusika, tants, näitlemine ja arhidektuur . ( Aichylos, Sopakles, Euripides, Aristofanes )
3. Keelpillid: 3.1 Lüüra (Appolloni pill)
3.2 Kitara
3.3 Harf
4. Puhkpillid : 4.1 Aulas ( Dionüüsuse pill )
4.2 Topeltaulas
4.3 Paani flööt
Rooma impeeriumi ( 146 e. Kr – 395 p. Kr.) muusika lähtus väga palju Vana-Kreeka muusikapärandist, ega lisanud sellele kuigi palju olulist. Roomas hinnati muusikat rohkem meelelahutuslikust küljest. Pillimäng ning laulmine olid levinud nii ülikute kui ka lihtrahva hulgas. Muusika erladus luulest ja tantsust. ( toimusid orkestri kontserdid )

Keskaja muusika ( 5. – 13.saj )

Keskaja elu suunas kristlik kirik mis mõjutas ka kunsti, oluliseks muutus usk ainujumalasse. Peamiseks vaimuvaraks olid piiblilood . Jumala sõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks sai pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes pavetades ja paastudes maise elu rõõmudest loobudes valmistas ennast ette igavesele õntsusele, mis pidi tulema pärast surma.
1. Professionaalne muusika ( vaimulik muusika )
2. Rahvamuusika ( ilmalik muusika )
Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud ja professionaalse muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud. Muusikuteks vaimuliku seisuse esindajad, alates munkadest lõpedades paavstidega.
Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne keskaegne kirikulaul. Et kindlustada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas rooma paavst Gregorius Suur jumalateenistuse läbiviimise korra, seal kasutatavad tekstid ja laulukava, ning tema auks antigi Rooma katoliku kiriku laulule nimeks Gregoriuse koraal .
Koraal on ladina keelne ühe häälne taktmõõduta, proosa tekstiga saateta, palve või kiidulaul.
Esimesed näited mitmehäälsest kirikuhäälest on pärit 9.-nda saj lõpust. Selleks oli organum – saate häälte kaasalulmine Gregoriuse koraalile.

Paraleelorganum( mõlemad hääled korraga )

Vaba organum ( üks hääl korraga )
Motett tekkis 13.saj ja ta oli mtmehäälne laul, kus erinevad hääled laulsid erinevaid tekste eri keeltes. Sellist mitmehäälsust, kus kõik hääled on erinevad ja sama tähtsusega, nimetatakse polüfooniaks.
Missa on katoliku kirikus jumalateenistuse põhivorm mille toiminguid hakati 4-ndal – 5-ndal sajandil saatma lauludega. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja proopiumiks.

Ilmalik muusika

Keskajal eksisteeris rahvamuusika näol. Rahvamuusikud tavaliselt nooti ei tundnud ja ladina keeles ei laulnud. Nende looming oli rahvakeelne ja nad ei tegelenud ainult muusikaga, vaid valdasid ka teisi kunstiliike. Rändmuusikuid nimetati Prantusmaal žonglöörideks, Saksamaal špiinmanideks (mängumehed), Hispaanias shuglariteks, Venemaal skomorohhideks ja Inglismaal bardideks. Rändmuusikute looming inuustas ka rüütlite fantaasiat. Õitseajaks 12. – 13. saj. Rüütlilaulikud tegelesid õukondade juures luuletamise ja laulmisega. Rüütlilaulikute hulgas oli nii lihtrahva, kui ka kõrgema seisuse esindajad.
Rüütlilaulikuid nimetati erinevalt:
1. Lõuna Prantsusmaal – trubaduur
2. Põhja prantsusmaal – truväär
3. Saksamaal – minnesinger
Rüütlilaulu peamised liigid on armastuslaulud ja kangelaslaulud .
Pillid :

Lauto

harf

salteerium ( kandle taoline)

fiidel (viiuli eelkäija)
Renessanss
Renessanss jaguneb kolmeks perioodiks :

vararenesanss (14.saj)

kõrgrenessanss (15.saj)

hilisrenessanss (16.saj)
Renessanss tekkis 14.-ndal sajandil Firenze linnas Itaalias, ja kandus sealt õige pea teistesse euroopa maadesse – madalmaadesse Prantsusmaale Inglismaale ja Saksamaale. Renessanss oli ilmaliku kunsti taassünni aeg. Renessanss tuleneb prantsuskeelsest sõnast renaissance mis tähendab taassünd. Pöörduti tagasi Vana-Kreeka kultuuri juurde. Renessanssi ajal ei olnud enam maailma keskpunktiks jumal, vaid oluliseks muutus inimesekeskne elutunnetus.
Ilmalik muusika oli mõeldud seltskondlikuks koos musitseerimiseks ja sellega tegelesid õukonna kapellid ja õukona kutselised lauljad . Tänu nooditrüki tehnika leiutamisele 15.-nda ja 16.-nda sajandi vahetusel hakkas kiiresti levima mitmehäälne laulukultuur. Avati muusikakoole ka väljaspool kirikut. Esimene konservatoorium avati 1537 .-ndal aastal Napolis. Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub nüüd professionaalne ilmalik muusika. Kiriku kõval tellisid ja rahastasid muusikat rikkad linnakodanikud ja kaupmehed . Renessanss oli polüfoonilise muusika ajastu. Renessanssi ajastul toimus vokaal ja instrumentaal muusika eraldumine.
Tuntumad pillid:

Lauto (kitarri eelkäia)

Klavessiin (klaveri eelkäia)

Klavikord (sünteka eelkäja)

Viola da braccio (viola eelkäija)

Viola da gamba ( tsello eelkäja)

Dulcian (fagoti eelkäja)

Krummhorn (kõversarved)

Muusikazanrid

Missa - Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi ühe helilooja poolt.

Reekviem – Leina missa (Katoliku kiriku leinajumala teenistus ).

Protestantlik koraal – Emakeelne kiriku laul. Suur muutus Euroopa kiriku ajaloos toimus aastal 1517 mil Martin Luther (Saksa usuteadlane ja kirikutegelane ) vallandas protestantliku reformatsiooni (uue usu liikumise), mille eesmärgiks oli saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistusel. Selleks loobuti ladina keelsetest tekstidest ja kastutati igal maal oma emakeelt .

Motett – Erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga.

Madrigal – Ilmalik polüfooniline laul.

Sansoon – Prantsuse ilmalik laul.
Renessanssajast tuntumad heliloojad olid:

Orlando di Lasso (1532-1594)
( Orlandus Lassus)

Giovanni Perluigi da Palestrina (1525-1594)

Barokk

Barokk võrsus 16.-nda sajandi teisel poolel Itaalia hilisrenessanssist. Barokk tuleneb Portugali keelsest sõnas borrocco. Ebakorrapärane oli ka ühiskonnaelu, mis oli vastuoluline ja täis pingeid. Kõikuma löönud usk kirikusse, rohked sõjad ja ülestõusud, tekitasid inimestes ohutunde ja ebakindluse. Muusikat ja kunsti iseloomustab rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Barokkmuusika oli õukonna keskne – õukond tellis muusika organiseeris kontserdid ja rahastas muusikuid. Muusika muutus koosmusitseerimise objektist, kuulamise objektiks , arenes kontsert stiil. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonnakapellides, kirikukapellides ja ooperiteatrites. Esimene ooperiteater avati 1637 aasal veneetsias. Populaarseks sai instrumentaalmuusika , mis eraldus vokaalmuusikast. Tekkisid uued instrumentaalmuusika zanrid . Arenesid tormiliselt pillid. Kujunes välja keelpillide neljaliikmeline perekond (viiul, altviiul , tsello, kontrabass ). Sellel ajal tegutsesid Itaalias Cremona linnas Amati, Guarnieri ja Stradivari viiulivalmistajad. Populaarsed olid veel pillidest fagott, põikiflööt, plokkflööt, oboe . Polüfoonilise muusika kõrvale astus nüüd homofooniline muusika. Homofoonia on mitmehäälsus, kus peatähtsus on ühel häälel ja teised hääled moodustavad harmoonilise tausta .
Uued muusikazanrid barokki ajastul:

Vokaalmuusika zanrid:
1. Ooper
2. Oratoorium
3. Passioon
4. Kantaat

Instrumentaalmuusika zanrid:

Concerto grosso

Instrumentaalkontsert

Tantsusüüt

Fuuga
Ooper tekkis 16.-da ja 17.-nda sajandi vahel. Esimese ooperi autoriks oli Jacopo Peri 1. ooper „Dolphne“- 1598 .a. 2. Ooper „Eurydike“-1600.a. Tüüpilise barokkooperi rajas Itaalia helilooja Claudia Monteveldi. Barokkooperile on iseloomulik on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus , suured esinejate koosseisud, uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad .
Oratoorium on mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. Erinevalt ooperist puudub siin lavategevus. Teos kantakse ette kontsert korras.
Passioon on oratooriumi eriliik mis jutustab kristuse kannatustest. See põhineb uue testamendi 4-l evangeeliumil (Mattheuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeeliumil).
Kantaat on oratooriumist lühem ilma areneva süzeeta. Väljendab meeleolu, elamust või tunnet .
Concerto grosso on mitmeosaline teos soolopillide grupile (ansamblile) ja orkestrile. Kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada.
Instrumentaalkontsert on kolmeosaline teos soolopillile ja orkestrile.
Tantsutsüüt 17.ndal sajandil kujunes välja klassikaline tantsusüüt, millese ühendati 4 rahvusliku päritoluga tantsu. (Süüt on mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest.)

Allemonale – aeglane saksatants

Courante – kiire prantsuse tants

Sarabande – aeglane suursugune pidulik hispaania tants

Gigue – kiire soti hüppetants
Fuuga on polüfoonilise muusika kõige täiuslikum vorm. Fuugale tavaliselt eelnes prelüüd (eelmäng), mis aitas kuulajat keerulise fuuga tajumiseks vastavasse meeleollu viia. Mitmehäälne teos milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena, kindlate reeglite järgi.
Barokiajastu juhtivad muusikamaad ja tuntumad heliloojad
Itaalia
Jacopo Peri (1561-1633) oli esimeste ooperite autor.
Claudio Monteverdi (1567- 1643 ) oli barokkooperi rajaja.
Antonio Vivaldi (1678-1741) soolokontserdi rajaja ja programmilise muusika looja.
Prantsusmaa
Jean- Baptiste Lully (1632- 1687 ) on prantsuse ooperi looja.
Jean-Philippe Rameau (1683-1764) on klavessiinimuusika looja.
Inglismaa
Henry Purcell (1659-1695) on inglise ooperi rajaja.
Saksamaa
Michael Praetorius (1571-1621) oli esimeste saksa keelsete vaimulike kontserdite looja.
Heinrich Schütz (1585-1672) saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima.
Johann Sebastian Bach ( 1685 -1750)
Georg Friedrich Händel (1685-1759)
Johann Sebastian Bach
Johann Sebastian Bach oli Saksa helilooja keda eluajal tunti suurepärase orelikunstniku ja improvisaatorina. Tänapäeval tema teda kui väljapaistvat heliloojat, aegade suurimat polüfoonia meistrit. Tema helikeel on seotud Saksa kirikumuusikaga. Tema looming on nagu kokkuvõtte eelnevate põlvkondade kogemustest, see on nagu piiritähis vana ja uue muusika vahel. Bach sündis Saksamaal Eisencachi linnas muusikute perekonnas 21-l märtsil. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes oli temast 14 aastat vanem. Tänu oma ilusale lauluhäälele valiti ta Lüneburgi Michaeli kooli koori. Bachi iseseisev elu algas 18 aastaselt. Ta töötas organistina ning õukonnamuusikuna mitmes Saksa linnas (Arnstadt, Münhausen, Weimar , Köthen, Leipzig ). Leipzigis oli ta Tooma kooli kantor ja linna muusika direktor . Ta vastutas muusika eest linna 4-s suurimas kirikus ja Tooma kooli õpilaste muusika hariduse eest. Töötas koori ja orkestriga. Bach oli 2 korda abielus. Tema 20-st lapsest said heliloojatena tuntuks 4(Wilhem Friedemann , Carl Philipp Emanuel, Johann Christoper, Johann Christian ). Elu lõpul süvenes tema lühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaks jäämine. Kuna ta töötas palju kirikute juures, meeldis talle kirjutada palju vaimulikke teoseid (Johannese passion , Matteuse passion, Missa h- moll , Jõuluoratoorium, üle 300 kantaadi 20 nendest ilmalikud ).
Georg Friedrich Händel
(1685-1759)
Sündis saksamaal Halle linnas õukonna kirurgi jõukas perekonnas, kuid suurema osa elust ja loome perioodist elas Inglismaal. Isa suri kui Händel oli 12-ne aastane. Isa sooviks oli et Händel omandaks mitte muusiku hariduse. Muusikat õppis Händel Halle linna tipp organisti Zachowi juures. Õppis orelit, klavesiini, viiulit ja kompositsiooni. Korralik pärandus isalt võimaldas Händelil nautida vaba muusiku elu organisti, klavesinisti, viiuldaja ja kapeilmeistrina Saksamaal ja Itaalias. Ta reisis palju ja tal oli mõjukaid sõpru ja soosijaid, nii muusikute kui ka kroonitud peade seas, tänu millele tehti talle palju soodsaid tööpakkumisi. 1712. lahkus ta Saksamaalt ja asus elama Inglismaale. Londonis töötas ta ooperiteatri muusikalise juhina rohkem kui 20 aastat ja kirjutas igal aasta 1-2 ooperit. Teatri korduvad pankrotid laostasid Händeli ja teda tabas ka ajurabandus. Oma viimase ooperi kirjutas ta 1741-l aastal. Pärast ajurabandust pöördus Händel igaviku teemaliste oratooriumite poole mis said suure menu osaliseks juba tema eluajal. Händelil ei olnud perekonda, ka Händel jäi elu lõpus pimedaks. Tema loomingusse kuulub üle 40 ooperi (tuntumad: Xerxes , Julius Caesar , Alcina, Rinaldo ) ja üle 30 oratooriumi (tuntumad: Messias, Iisrael Egiptuses, Juudas Maccabus, Jephta , Simson). Tema teostes väljendub pidulikkus.

Klassitsism
(18.saj II pool – 19.saj I veerand)

Klassitsism sai alguse Itaalia ja Prantsuse hilisbarokkimuusikas 1730 -ndate aastate paiku.
Klassitsism on mõistusekultuse ajastu. Pooldati lihtsat selget ning arusaadavat. Klassitsismile avaldasid mõju Prantususe valgustajate Rousseau , Dideroti ja Voltaire ideed. Nad olid veendunud et inimkonna progress oleneb teadmistest ja sellepärast pidasid nad oluliseks haridust, arvasid et hariduse kaudu saab end täiustada ja paremaks muuta. Rassitsismi ajal astuti välja kiriku ja valitsejate ülemvõimu vastu. Esiplaanile tõusis tavaline inimene oma maise elu vajaduste ja õigustega. Klassitsistlik kunst võttis eeskuju antiigist , mida peeti kõrgeimaks saavutuseks ehk klassikaks(sõnast classicus ladina keelest). Klassitsismi ajal said valdavaks ilmalik teema ja homofooniline mitmehäälsus. Määravaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus, kes oli ka muusika tellijaks. Haritud kõrgkodanlus rajas 18-nda sajandi keskel euroopa muusika keskustes ( Viin , Pariis, Hamburg, Berliin , Leipzig, London) muusika ühinguid. Mis hakkasid korraldama muusikaelu ning rahastama orkestreid ja maksma heliloojatele teoste eest tasu. Arenes nooditrükindus ja muusikaajakirjandus. Anti välja palju muusikaõpikuid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus – helilooja ei olnud enam kiriku ega õukonna teenistuses. Kujunes välja klassikaline sümfoonia orkestri koosseis. Kujunesid välja ka muusika vormid ja zanrid mis püsivad heliloojate loomingus tänapäevani.
Muusikavormid

Sonaadivorm , on homofoonilise muusika kõige täiuslikum vorm

Variatsioonivorm , põhineb ühel teemal millele järgnevad teema teisendid ehk variatsioonid .

Rondo , kordub erinevate episoodide ehk lõikude vahel muutumatu refrään

ABA.
Sonaadivormi pinnalt kasvas välja kolme või nelja osaline sonaadi tsükkel, mille esimeseks osaks on alati sonaadivorm.
4-ja osalise sonaaditsükkli vorm:
1. Osa – sonaadivorm
2. Osa – variatsioonivorm, ABA
3. Osa – tantsuline
4. Osa – rondo
3-osaline sonaaditsükkli vorm:

Kiire

Aeglane

Kiire
Muusikazanrid mis põhinevad 3-e või 4-a osalisel sonaaditsüklil

Sonaat – 1 või 2 pilli

Trio – 4 osaline tsonaaditsükkel 3-le pillile

Keelpillikvartett – 4 osaline teos 4-le pillile

Keelpillikvintett – 4 osaline teos 5-le pillile

Instrumentaalkntsert – 3 osaline teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile.

Sümfoonia – 4 osaline teos sümfooniaorkestrile
Peale instrumentaalmuusika olid klassitsismi ajal armastatud muusika liikideks veel laulumäng ja koomiline ooper, kus tegelasteks olid reaalse elu kangelased ja tegevus toimus kaasaja argielus. Tõsise ooperi uuendused viis läbi saksa helilooja Christoph Willibald Gluck, kes kaotas ära aariate mõttetud liialdused, lavakujundus muutus tagasihoidlikuks , kõike püüti allutada teksti ja sündmustiku mõttel.
Franz Joseph Haydn (1732 – 1809)
Oli Austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna vanim esindaja. Tema loomingus kujunesid välja klassikaline sümfoonia, keelpillikvartett ja klassikalise sümfoonia orkestri koosseis. Haydn sündis Alam- Austrias Rohrau külas tõllasepa peres. Isa oli oli väga musikaalne laulis hästi ja mängis harfi. Kuna Haydneil oli ilus lauluhääl, kutsuti ta 8 aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Laulmise kõrval õppis ta klaveri ja viiulimängu, ning omandas muusikateooria ja kompositsiooni põhialused. Siin sai ta ka üldhariduse. Toomkoolis õppis Haydn 10 aastat ja lahkus sealt khäälemurde tõttu. Mõnda aega teenis ta elatist klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja ansamblites, ning toapoisi ja klaverisaatjana Napoli kuulsa lauluõpetaja Nikola Porpora juures, kellelt õppis ta nii laulmist kui ka kompositsiooni ja tänu Porporale pääses ta Viini parimatesse muusika salongidesse. Haydni karjääris sai pöördeliseks aasta 1761 mil ta kutsuti kapeilmeistriks Ungari vürst Eszterhazy õukonda, kus oli ka oma ooperimaja. Kapeilmeistrina pidi Haydn kirjutama muusikat nii õukondlikuks meelelahutuseks kui ka kontserdideks, ning juhatama õukonna orkestrit . Tema käe all kanti ette umber 90 ooperit. Haydni teenistus Eszterhazi õukonnas kestis kuni 1790-nda aastani mil Eszterhasi suri. Järgnesid soodsad lepingud , mis sidusid teda londoniga, tal tuli kirjutada 12 sümfooniat ja anda rida kontserte. Haydni menu Londonis oli tohutu. Ta valiti isegi Oxfordi ülikooli audoktoriks. 1795-ndal aastal pöördus Haydn tagasi Viini, rikka ja kuulsana, ning elas seal kuni surmani. 104 sümfooniat, ~80 keelpillikvartetti, ~50 klaverisonaati, instrumentaal kontserdeid, missad, ooperid , oratooriumid(„Loomine“, „Aastaaeg“). Tema muusika on põhiolemuselt rõõmus ja värvikalt kujundlik, sageli humoorikas.
W.A Mozart (1756-1791)
Mozart oli Austria helilooja Viini klassikalise koolkonna esindaja. Kuna ta oli imelaps siis imelapsena tunti teda juba lapsena Euroopa suurimates linnades. Ta kirjutas kõigis tolleaja zanrites, ühtviisi tähtsad olid kõik. Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikaõpetaja. Isa oli ka poja mänedzer kes korraldas tema esinemisi euroopa tähtsaimates keskustes, ning toimetas trükki Mozarti esimesi teoseid. 6 aastaseld alustas Mozart hiilgavalt edukaid kontserti reise euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid kui Mozart oli 8 aastane. 9 aastaselt kirjutas ta esimese sümfoonia ja 10-selt esimese ooperi. 13 aastaselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kus töötas ka tema isa. Aastatel 1763-1773 viibis Mozart pikemat aega Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalia linnades. 1773 aastal tuli Salzburgis võimule uus peapiiskop kes määras Mozartile õukonna kapellis stabiilse palga, piiras reisimist ning keelas tal tegutseda mujal kui ainult oma õukonnas. 1781 aastal lahkus Mozart õukonna teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselisena. Viinis Mozart töötas muusikaõpetajana, andis kontserte ja siin sündisid tema parimad teosed. Viinis ta tutvus ka Haydeniga ja abiellus.
Tema tähtsaimad teosed:
1)Kirjutas 19 ooperit, tuntumad nendest: Figaro pulm, Don Giovanni, Võluflööt.
2)Kirjutas vokaalmuusikast missasi ja reekviemi.
3) Ligi 50 sümfooniat, klaveri sonaate, viiuli sonaadid keelpilli kvartetid, kontsertid, serenaade. Tuntum serenaad: Väike öömuusika.
Ludvig van Beethoven (1770 -1827)
Oli saksa helilooja, kes suurema aja oma loomeperioodist elas viinis. Oli Haydni ja Mozardi kõrval Viini klassikalise koolkonna esindaja. Teda peetakse viimaseks klassitsismi ajastu heliloojaks ja ka esimeseks romantikuks. Tema ideedes on olulisel kohal vabaduse armastus ja veendumus õigluse võidus, ning muusikat iseloomustab dramaatiline väljenduslaad. Sündis Bonnis, kus tema vanaisa oli õukonna kapeillmeister ja isa õukonna kapeilli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri ja viiuliõpetaja. Isa soovis et pojast kujunes teine Mozart ja Beethoven esineski esmakordselt 7-e aastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Gotlob Neefe, tänu kellele sai Beethoven juba 12 aastaselt Bonnie õukonna orkestris klavessiini mängja koha. 1787 sõitis Viini, kohtus Mozardiga ja võttis temalt mõned tunnid . Ema surma ja isa süveneva joomakire töttu sai Beethovenist 17 aastaselt perekonnapea. 1792-l aastal sõitis Beethoven teist korda Viini ja jäi sinna elu lõpuni. Viinis elatus ta peamiselt kontserttegevusest ja teoste honororidest. Juba 25 aastaselt hakkas Beethoveni kuulmine halvenema. 1802-l aastal saabus hingeline kriis mil ta mõtles endalt isegi elu võtta. 1802 – 1812 oli tema loomingu kõrgperiood mil ta kirjutas oma parimad teosed.
Tähtsamad teosed
9 sümfooniat, 5 klaveri kontserti, 1 viiuli kontsert, 32 klaverisonaati, 10 viiulisonaati, 16 keelpillikvartetti, 11 avamängu, 1 ooper „Fidelio“, pidulik missa, laulutsükkel,
Romantism
Romantism oli tunnetekultuste ajastu, esikohal oli inimeste sisemaailm – unistused igatsuesed ja kujutlused. Romantismi ajastu heliloojate armastatud muusika zanriteks olid erinevad instrumentaalsed väikevormid, soololaul ja ooper. Loodi palju programmilist muusikat. Romantismi ajastu muusikat iseloomustab väga väljendusrikas ja tundeküllane meloodia . Teostele võeti ainestik tihti muinasjuttudest ja legendidest. Palju kasutati rahvaviise. Armastatud seltskonna tantsuks sai valss .
Uued muusikazanrid:

Sümfooniline poeem – emotsionaalselt pingestatud üheosalin programmiline teos sümfoonia orkestrilt.

Programmiline sümfoonia – nelja osaline teos sümfoonia orkestrile millel on sõnaline sisuseletus.

Operett – meelelahutus zanr kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal, teemaks on tavaliselt õnneliku lõpuga armastuslugu , kuid ta võib olla ka ajakajaline.

Ballett – muusikaline lavateos kus teose sisu antakse edasi tantsides.
Heliloojad – romantikud

Niccolo Paganini – Itallia ( 1782 -1840)

Franz Schubert – Austria (1797-1828)

Carl Maria von Weber - Saksamaaa ( 1786 -1826)

Hector Berlioz - Prantsusmaa (1803-1869)

Robert Schumann - Saksamaa (1810-1856)

Felix Mendelssohn - Saksamaa (1809-1847)

Fryderyk Chopin – Poola (1810-1849)

Ferenc Liszt – Ungari (1811-1889)

Giuseppe Verdi – Itaalia ( 1813 -1901)

Richard Wagner – Saksamaa (1813-1883)

Johannes Brahms – Saksamaa (1833-1897)

Georges Bizet – Prantsusmaa (1838­-1875)

Jean Sibelius – Soome (1865-1957)

Johann Strauss( senior ) – Austria (1804-1849)

Johann Strauss(junior) – Austria (1825-1899)

Mihhail Glinka – Venemaa (1804-1857)

Pjotr Tsaikovski – Venemaa (1840-1893)

Bedrich Smetana – Tsehhi (1824-1884)

Antonin Dvorak – Tsehhi ( 1841 -1904)

Edward Grieg – Norra (1843-1907)

Gustav Ernesaks

Ernesaks oli tuntud koorijuht helilooja muusika pedagoog ning laulupidude traditsiooni elustaja ja kandja eelmise vabariigi ajast kuni selle taasloomiseni. Õppis Tallinna konservatooriumis laulu ja muusika õpetajana, ning kompositsiooni erialal. Ta on riikliku akadeemilise meeskoori asutaja . On töötanud Tallinna konservatooriumis dirigeerimis õppejõuna ja on huvitavate mälestusraamatute autoriks, peale selle on kirjutanud umbes 200 koorilaulu, soololaule, lastelaule, on kirjutanud süidi „Kuidas kalamehed elavad“ , kantaate ja 5 ooperit millest tuntuim on „Tormide rand “.
Tuntumad laulud:

Mu isamaa on minu arm

Sireli kas mul õnne

Näärisokk

Hakkame mehed minema

Mind kutsuti pulma

Sinu aknal tuvid

Meelespea

Kuulajale