Oma eluajal oli ta õukonnas laulja, viiuldaja – Pärast seda kirikus dirigent ja preester Ta maeti Frari kirikusse. Antonio Vivaldi 4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin. Ta oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim teos kannab koondnime: “ Neli aastaaega” -"Le quattro stagioni“. Tema helikeel oli isikupärane. Tema muusikale on omased sünkopeeritud rütmid, sekventsid, kordusnoodid pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Tolleaegsetel heliloojatel oli meeletu töötempo – Vivaldi näiteks kirjutas ooperi kõigest viie päevaga. Alessandro Scarlatti 2. mai 1660 - 24 oktoober 1725 Ta oli Itaalia barokk helilooja, eriti kuulus oma ooperite ja kammermuusika
mõju tema eluajal oli levinud üle Euroopa. Vivaldi on tuntud peamiselt komponeerimise instrumentaalkontsertide, eriti viiul, samuti püha kooriteoseid ja üle 40 oopereid. Tema tuntuim töö on rida viiul kontsertide tuntud Four Seasons "Neli aastaaega" ("Le quattro stagioni"). Looming Vivaldi rajas soolokontserdi, arendas välja programmilise orkestrimuusika. Tema helikeel oli isikupärane. Tema muusikale on omased sünkopeeritud rütmid, sekventsid, kordusnoodid pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Tolleaegsetel heliloojatel oli meeletu töötempo Vivaldi näiteks kirjutas ooperi kõigest viie päevaga. Teosed 1. üle 500 soolokontserdi (millest umbes pooled viiulile ja orkestrile) 2. 73 sonaati, 3. 46 ooperit, millest vähesed on säilinud; 4. mitmeid keelpillikvartette, 5. kantaate, 6
Muusika ajalugu Muusika algus: Leviidid kutselised templimuusikud (naissoost) Kultuspillid pillid, mis olid jumalatega seotud. Lüüra Apolloni pill Heterofoonia juhuslik mitmehäälsus. Burdoon meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum Isise pill, käristi. Lauto 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants) Musiké muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid Harmoonia helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm -...
Arezzost tõi helide kindlaid kõrgusi tähistavate tähtnimetuste (a, b, c, d, e, f, g) kõrvale suhtelist kõrgust märkivad silpnimed (sarnane JO-LE-MI-süsteemile). 12.saj. ilmusid neumadele kandilised noodipead. Troop traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Väga paljudesse liturgiatekstidesse kiiluti uusi, lühemaid ja pikemaid lõike, algteksti õpetlikke ja poeetilisi kommentaare. Palju troope loodi suurtes laulukeskustes. Troopidest arenesid omaette laulud. Näiteks varased sekventsid olid alleluia-laulude pikadele vokaliisidele loodud troobid. Liturgiline draama pikemad dialoogid, mis kujunesid tähtpäevade jaoks sellistest troopidest. Liturgiline draama on teatraalne stseen jumalateenistus, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik.
Kõige moodsamas stiilis on selles vaimulikud kontsertaariad soolohäältele ja basso continuole, milles on kasutatud rikkalikult helisümboolikat (nt. ,,Duo Seraphim"; seerav ülemingel) Heloloojad Antonio Lucio Vivaldi (4.märts 1678 Veneetsia 28.juuli 1741 Viin) oli helilooja ja viiulimängija. Tema neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega". Tema muusikale on omased sünkopeeritud rütmid, sekventsid, kordusnoodid pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Tolleaegsetel heliloojatel oli meeletu töötempo Vivaldi näiteks kirjutas ooperi kõigest viie päevaga. Ta on kirjutanud üle 500 soolokontserdi, 73 sonaati, 46 ooperit (vähesed säilinud), kantaate, sümfooniaid, kammerimuusikat, mitmeid keelpillikvartete ja kristliku muusikat.
TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT Koostu tegemine algusest peale: mida iga bioloog peaks teadma Referaat TARTU 2014 Sissejuhatus Esimene täielikult sekveneeritud genoom kuulub bakteriofaagile -X174. Edukas viirusegenoomi DNA järjestuse kindlaks tegemine kannustas ette võtma mahukamaid projekte ja üks kulukamaid nende seas on ,,Inimese genoomi projekt" (HGP, inglise keeles the Human Genome Project). Tänaseks on välja töötatud järgmise põlvkonna sekveneerimismeetodid (NGS, inglise keeles next-generation high-throughput sequencing), mis nõuavad üha vähem ajalisi ja rahalisi ressursse. Selline soodus olukord on vallandanud sekveneerimisbuumi, mis on tõstatanud uue probleemi mida teha saadud andmetega? Üha rohkem tuntakse vajadust sekveneeritud DNA järjestusi analüüsida ja tõlge...
mittevasturääkivuse ja täielikkuse kohta. Formaalne aritmeetika. Gödeli tulemused (mittetäielikkus, mittevasturääkivuse tõestamatus). Teoreem 8. (korrektsuse teoreem) Kui sekvents 1 , 2 , ... , G on esimest järku teoorias tuletatav, siis ta on tõene teooria omaaksioomide kõikides mudelites. Tõestus lk. 105 Teoreem 9.(mittevasturääkivuse teoreem) Kui esimest järku teooria omaaksioomidel leidub mudel, siis on see teooria mittevasturääkiv. Tõestus. Kui teoorias oleksid tuletavad sekventsid F ja ¬F ning teooria omaaksioomidel leidub mudel, siis peaksid valemid F ja ¬F olemas selles mudelis mõlemad tõesed, mis on aga võimatu. Teoreem 10. (täielikkuse teoreem) Kui sekvents 1 , 2 , ... , G on tõene esimest järku teooria omaaksioomide kõikides mudelites, siis sekvents on teoorias tuletatav. 12 Formaalne aritmeetika: Naturaalarvude aksiomaatikast
9.-12.sajandil, ajal mil kirikulaulu suuline traditsioon muutus valdavalt kirjalikuks, ilmus sinna uus omapärane loomingu meetod troop-traditsiooniliste tekstide vaba laienemine. Väga paljudesse liturgiatekstidesse kiiluti uusi, lühemaid ja pikemaid lõike, algteksti õpetlikke ja poeetilisi kommentaare. Palju troope loodi suurtes laulukeskustes (Galleni klooster Sveitsis) Troobid võisid olla nii pikad ja iseseisvad ,et nendest arenesid välja iseseisvad laulud. Näiteks varased sekventsid olid alleluia laulude pikkadele vokaliisidele loodud troobid.(hiljem sai neist omaette lauluvorm) Sekventsi tekst on värsiline- see oli keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Sekventsid olid pühendatud oma kiriku, kloostri või linna kaitsepühakule. III ÜHEHÄÄLNE ILMALIK LAUL 1.Trubaduurid ja truväärid Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegset õukondlikku luulet ehk rüütlilaulu.
Ta jätkas Schumanni elutööd, kelle eesmärgiks oli arendada saksa rahvuslikku muusikat. Oli oma aja üks väljapaistvamaid pianiste. Brahmsi isiklik unistus saada püsiv töö kodulinnas Viinis (elas seal vaheaegadega 1863-97) ja luua perekond jäi täitumata. Brahmsi looming ei ole eriti arvukas. Ta tuli muusikasse 20-aastaselt täiesti küpse Heliloojana. Tema loomingut iseloomustavad: * plagaalse kallakuga harmoonia, mazoori ja minoori vaheldumine, III astme rõhutamine, moduleerivad sekventsid. 4 * Teemad on on alati edasiarendatud, mitte lihtsal lõpetatud kujul. Kasutas meelsasti vanu vorme vana sonaat, ostinaatsed variatsioonid, süit, concerto grosso. * Ühendas sonaadivormi variatsioonidega. Tõi sümfooniasse kammermuusikale iseloomuliku tiheda faktuuri. * Brahms sidus end mitte romantiliste sümfooniatega vaid Beethoveni sümfonismiga (tema I
Jubilatio juubeldamine, hõiskamine (meloodiaarendused ehk jubilatsioonid). Koorilauljatel puudus muusikaline haridus, jubilatsioone oli keeruline meelde jätta. Notke (Notke Kogeleja) aktualiseeris tekstide kirjutamise jubilatsioonide alla. Iga silp vastas ühele noodile, teksti laulmine oli tunduvalt kergem. Selliseid jubilatsioone hakati kutsuma sekventsideks. Erinevalt koraalist (kirikulaulust piibli tekstile) kirjutati sekventsidele spetsiaalseid tekste. Sekventsid oli iseseisvad laulud kirikuteenistuse sees ning neid hakati kutsuma ,,troobiks". 16. saj keelustati katoliku kirikus troobi loome (ka sekventsid peale viie põhilise). Troop jõudis sellegipoolest tõugata ellu sellise nähtuse nagu teater (üksikud dialoogised troobid, pigem erand kui reegel). Dialoogilsi troope kirjutati suuremate pühade ajal: · lihavõttetroop: ,,Quem queritis?" ehk ,,Keda te otsite?"
mudeli põhjal simuleeritud andmetes? Kristine Asenduste sagedusspekter ehk haplotüüpide sageduste distributsioon. See näitab sekventside hulka populatsioonis, mis esindab igat vaadeldud sekventsi alleeli (eeldusel, et individuaalid on haploidsed või homosügootsed). SFS, mida teatakse kui HFD aitab identifitseerida efektiivse populatsiooni suuruse kasvu või kahanemist kui vaadeldavad järjestused on neutraalsed. kui on teada, et sekventsid tulevad konstantse efektiivse suurusega populatsioonist, siis need tulemused kirjeldavad neutraalse selektsooni tagajärgi. Mitmed analüüsid kasutavad asenduste sagedusspektrit, et arvutada nullhüpotees konstantse efektiivse populatsiooni suurusele läbi aja kasutades selleks DNA järjestusi. Testil on mitmeid piiranguid: 1. Rekombinatsiooni esinemine. Rekombinatsioon valib uusi haplotüüpide järjestusi olemasolevatest ja nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
