.......................................................... Christoph Willibald Gluck ........................................ .................... 20..... 18 sajandil tekkis tõsise ooperi kõrvale ka koomiline rahvaooper. See oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale. Sisu oli tavaliselt rahva elust, kangelane oli tavaliselt lihtne teener, sõdur või talumees, kes oma kavalusega rikka üle trumpab. Aariad olid lähedased rahvalauludele ning tehniliselt kerged. Hakkas toimuma tõsise ooperi reform
REFERAAT CHRISTOPH WILLIBARD GLUCK Christoph Willibard von Gluck (2. juuli 1714 15. november 1787) oli klassitsismi aja saksa helilooja, keda nimetatakse neljandaks viini klassikuks. Cluck oli pärit Lõuna- Saksamaalt, kus ta sündis metsavahi kuuelapselise pere esiklapsena. Muusikaga puutus ta esmakordselt kokku kooli ajal, kui ta laulis kirikukooris. Oma õpinguid jätkas ta Praha ülikoolis. 1736. aastal sai temast Milanos Sammartini õpilane ning 1740. aastatel lõi mitmeid ooperid traditsioonilises napoli stiilis. Tema esimeseks ooperiks oli 1741
CHRISTOPH WILLIBALD GLUCK saksa helilooja tõsise ooperi tuntuim reformija peaidee saada lavamuusika draama teenistusse loobus ooperi traditsioonidest ja üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest lõi ulatuslikke muusikalisi stseene loobus vanast de-capo aariast ja saatega retsitatiivist üritas orkestrisaatega retsitatiivi ja aariaid ühendada dramaatiliseks kõnelauluks lülitas vanakreeka draama eeskujul koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku sidus ooperi avamängu draamaga JOSEPH HAYDN austria helilooja viini klassikuis vanim sümfoonia ja keelpillikvartetti rajaja 6-aastaselt läks sugulase juurde elama ja õppima tihti näljas ja riided räpased poistekoor Viin elas katedraali kõrval asuvas Kapellimajas visati välja tänavamuusik, muusikaõpetaja Nicola Porpora teener ...
lõpetab lõpupartii) 2) Töötlus (pingestatud, arendatakse teemasid) 3) Repriis (tasakaalustav lõpposa, lahendus töötluses tekkinud konfliktile) coda kokkuvõttev lõik Klassikalised sonaaditsüklid: 3-osaline kammersonaaditsükkel (ka instrumentaalkontsertides): kiire, aeglane, kiire 4-osaline sümfooniatsükkel (esineb ka klassikalises keelpillikvartetis): kiire, aeglane, menuett või skertso (tantsuline), kiire Heliloojad · Christoph Willibald Gluck (1714-1787): - pärit Lõuna-Saksamaalt - ooperi reformija: muusika seadmine draama teenistusse, üksikute vokaalnumbrite asemel ulatuslikud sisemise arenguga muusikalised stseenid - loobus da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks - koor ja ballett hakkavad sekkuma tegevustikku (barokis olid staatilised) - lõi avamängu
Friends with benefits Friends with Benefits is a 2011 American romantic comedy film directed by Will Gluck. The main caracters are Jamie Rellis (Mila Kunis) and Dylan Harper (Justin Timberlake). It was made in Castle Rock Entertainment, Zucker Productions and Olive Bridge Productions. The film was released July 22, 2011 and is 109 minutes long. Jamie is an executive recruiter for a leading job agency in New York City and Dylan works as an art director for a small internet company in Los Angeles. Jamie has the task of
Singspiel sisu saksa müütidest legendidest laulumäng 18. saj. II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria´t dramaatiliseks. Vana tüüpi da-capo- aaria asemel hakati kasutama lühemaid aaria. Julgem orkestrikasutus muutis muusika värvilisemaks, tõusis ka ooperi osatähtsus. Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762 aastat, mil Viinis lavastati G. W. Glucki ooper Orpheus ja Eurydike, kus muusika pidi realistlikult kujundama lavasituatsioone ja hinges toimuvast. Gluck loobus ooperi liigendamisest retsititiivideks ja aaria ning lõi ulatuslike muusika stseene. Vana- Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuseks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi sisuliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on Orpheus ja Eurydike, Paris ja Helena. Uut laadi ooperi sünd muutis ka publiku suhtumist. Seni oli ooper olnud meelelahutuslik, mille ajal söödi, joodi, jalutati ja lobiseti
,,Võluflööt“, ,,Sevilla Habemeajaja". 18. sajandi teisel poolel reformiti tõsist ooperit – opera seri. Ooperis loobuti üksikutest muusikalistest etteastetest, mis killustasid kogu ooperi ülesehitust. Pigem loodi ulatuslikke muusikalisi tseene, mis peegeldaksid täpselt ja realistlikult laval ja tegelaste hinges toimuvat. Esimene tuntum reformija ja helilooja oli Christoph Willibald Gluck (1714-1787), kes püüdis orkestrisaatega aariat (ulatuslik soolonumber koos saateorkestrtiga) ja retsitatiivi (aariale eelnev kõnelaul) ühendada dramaatiliseks kõnelauseks. Gluck muutis ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni. Gluck valdas hästi erinevate maade ooperistiile ja suutis need edukalt ühendada ühtesse uudsesse stiili. See oli iseloomulik kogu klassikalisele stiilile-
kaasaegset elu, näiteks "Figaro Pulm". Sündmustiku teljeks on Mozarti oopertites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. Ta alustas ooperite loomist ajal, mil anris toimusid suured muutused. Gluck oli Viinis ja Pariisis edukas oma uuendatud laadis tõsiste ooperitega, Mozartit tema reform aga otseselt ei mõjutanud, sest tema lähtus oma loomingus peamiselt itaalia koomilisest ooperist. Mozarti ja Glucki ooperiesteetikat nähakse sageli vastandlikuna, kuid põhilises olid nende eesmärgid väga sarnased. Mõlemad püüdsid muuta ooperit tõeliseks draamateoseks. Gluck suurendas selleks dramaatilise tegevuse ja teksti osakaalu teoses ning allutas muusika neile
eriti Mozardi loomingus. 18. sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria't dünaamilisemaks. Vana tüüpi da-capo- aaria asemel hakati kasutama lühemaid aariavorme. Julgem prkestrikasutus muutis väljenduse värvikamaks, tõusis ka koori osatähtsus G. W. Glucki osa ooperireformis: Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762 aastat, mil Viinis lavastati Glucki ooper ''Orpheus ja Eurydike'', kus muusika pidi reslistlikul t kujutama lavasituatsioone ja tegelase hinges toimuvat . Gluck loobus ooperi liigendamisest da-capo aariast ja tavalisest klavessiini retsitatiivist ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi lühikeseks programmiliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on Orpheus ja Eurydike, Alceste, Iphigeneia Aulises. Uut laadi ooperi sünd muutis ka publiku suhtumist. Seni oli ooper olnud
koomilise ooperi eeskujul. Rajaja Johann Adam Hiller. Võib erineda olenevalt kohast, kus see kirjutati. Mozart „Haaremirööv“, „Teatridirektor“, „Võluflööt“. 15. 18. Sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria’t dünaamilisemaks. Vana tüüpi da-capo aaria asemel hakati kasutama lühemaid aariavorme. Julgem orkestrikasutusgmuutis muusika värvikamaks, tõusis ka koori osatähtsus. 16. G. W. Gluck, ooperireform: Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762. aastat, mil Viinis lavastati Glucki ooper g „Orpheus ja Eurydike“, kus muusika pidi realistlikul kujutama lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat. Gluck loobus ooperi liigendamisest üksikutest etteasteteks ja retsitataiivideks ja aariateks ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balleti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu
pigem tühine ja väljenduses ja vormis põlastusväärne, aga ka lihtsust, tasakaalukust ja hirmutav, sest tavaline elu harmoonilisust. paistis toovat üksnes häda ja viletsust. Olulisemad esindajad Claudio Monteverdi, Henry Christoph Willibald Purcelli, Antonio Vivaldi, Gluck, Joseph Johann Sebastian Bach, Haydn, Georg Friedrich Händel. Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven.
Draamaetenduste kõrval etendati selles teatris laulumängu ja ka balletti. Kotzebue laulumängus ,,Isalik ootus" kuuleb ka eestikeelseid laule ja dialooge. Reformimist vajas aga ka tõsine ooper. Juba Händel püüdis 18.sajandi teisel veerandil muuta opera seriat lavaliselt dünaamilisemaks. Tema käe läbi tuli ooperisse uusi vokaalvorme, julgemalt sekkusid orkester ja koor. Tõeliseks tõsise ooperi reformijaks sai aga Christoph Willibald Gluck (1714-1787). Tihtipeale "neljandaks viini klassikuks" nimetatav Gluck on pärit Lõuna-Saksamaalt, õppinud Praha ülikoolis ja hiljem Itaalias Sammartini juures; seal tutvus itaalia ooperiga ja lõi ka ise teoseid napoli stiilis. Londonis kohtus ka Händeliga, kes küll tema heliloojavõimetest üpris sapiselt rääkis. 1750.a-te alguseks oli siiski juba tunnustatud ooperikomponist ja alates 1754.aastast saab temast Viinis õukonnaooperi juht.
,,KREUTZERI SONAAT". 9 SÜMFOONIAT. Lisaks palju KEELPILLIKVARTETTE. Beethoveni LAVATEOSED: ooper ,,FIDELIO", ballett ,,PROMETHEUS", 2 missat ( üks neist ,,MISSA SOLEMNIS"), oratoorium ,,KRISTUS ÕLIMÄEL". 19. saj. Eeskuju, enamus heliloojaid lähtuvad tema sümfooniatest ja kammersonaatidest. Teerajaja. Lõpuaastate muusikas romantismi sarnane. Isepäine geenius kes ei kohanenud kunagi aja ja ühiskonnaga. Ooper 18. saj. II poolel. Opera seria kriis ja Glucki ooperireform. Mozarti ooperid Gluck oli Viinis ja Pariisis edukas oma uuendatud laadis tõsiste ooperitega (opera seria). Mozartit tema reform ei mõjutanud. Mozart lähtus Itaalia koomilisest ooperist. Nende oopereid nähakse sageli vastanditena. Eesmärgid olid sarnased. Gluck suurendas dramaatilisust ooperites dramaatilise tegevuse ja teksti osakaalu teostes ja allutas muusika neile. Mozartile jäi muusika ooperis pea väljendusvahendiks. Mozarti tähtsamad ooperid sündisid elulõpul Viinis. 1786a. Mozarti suurooper
võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi reformimise eesotsas oli Christoph Willibald Gluck. Ooperis saab oluliseks aaria, mis püüab tegelaste olukorrast anda realistlikuma pildi. Ooper peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav. Sajandeid oli Euroopas tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond. See muusika vastas suhteliselt väikese inimestegrupi maitsele. Tema ülesandeks oli kirikus oma koha täitmine. Kumbki valdkond ei jätnud erilist ruumi improviseerimiseks ühelegi heliloojale.18. sajandil hakkas muusik looma teoseid rohkem anonüümsele ja
Romantism. Ooper Sai alguse Saksamaal. 19 sajand. Goethe, Schiller. Ooper on 400 aastane. Esimene ooper Firenzes 1597 (või 1594) Jacopo Peri ,,Daphne'' Oopereid kirjutasid: Monteverdi, Gluck, Händel, Purcell 18. saj ooper Opera seria - tõsine ooper Opera buffa - koomiline ooper Retsitatiiv - poolkõnes laul Aaria Da capo aaria - kolmeosaline laul, ABA vorm, viimane osa esimese osa kaunistatud versioon. 19. saj. Romantiline ooper Pariis oli ooperi pealinn. Põhjuseks raha. Itaalias: 3 stagione't (ehk hooaega) Igal hooajal erinev trupp. Teatrit pidas impressario. Heliloojal polnud mingit erilist õigust.
Bayern neigen, einen großen Wert auf Nahrung zu setzen und zu trinken. Bayern auch verbrauchen viele Nahrungsmittelprodukte und trinken, die anderwohin in Deutschland ungewöhnlich sind; z.B. Weißwurst. Bayern ist auch zur Franconia Weinregion Haupt. Bayern ist nicht nur das Land der traditionellen Volksmusik, der Jodler und Schuhplattler, sondern auch die Heimat bekannter Komponisten wie Max Reger, Carl Orff, Richard Strauss, Wilfried Hiller und Christoph Willibald Gluck. Die größten Volksfeste nach Besuchern sind: Oktoberfest, Regensburger Dult und Nürnberger Volkfest. Es gibt viele berühmte Leute, die im heutigen Bayern geboren oder gelebt waren, z.B Adolf Hitler wohnte in München für eine Weile in den zwanziger Jahren, Neurologe Alois Alzheimer, der erste Krankheit beschriebenen Alzheimers, Levi Strauss, das Jeans erfand und Rudolf Diesel, der Dieselmotor erfand. Die Motorrad- und Automobilhersteller BMW (Bayerische Motoren-Werke) und Audi,
Sonaaditsükli zanrid: sonaat,trio,keelpillikvartett,instrumentaalkontsert,sümfoonia. Klassikaline orkestrikooseis (suurim õukonnaorkester Saksamaal Mannheimis). Orkestri kooseisu kuulusid: keelpillid,puupuhkpillid,vaskpuhkpillid. Soolopill klaver. Koomiline ooper- tõi vaataja reaalse elu keskele ning tegelased olid võetud linnaühiskonnast. Laulumäng(saksamaa Singspiel)- kujutas endast rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi. Christoph Willibald Gluck- tõsine ooperi formija. Franz Joseph Haydn- keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja. 104 sümfooniat.70 keelpillikvartetti. Vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit,mitu oratooriumi ja hulk vokaalset kirkimuusikat.2 tuntumat oratooriumi on ,,Loomine" ja ,,Aastaajad". Wolfgang Amadeus Mozart-Vaimulikku muusikat vähe,tuntuim vaimulik teos ,,Reekviem". Kirjutas 19 ooperit. ,,Haaremirööv" esimene saksa suurteos. Üks kuulsamaid ooperid on ,,Don Giovanni". Kirjutas 50 sümfooniat
Austrias võimaldati etendusel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kõrge muusikalise taseme. Nt. W.A.Mozart „Võluflööt“ 14. Mida ja kuidas püüdsid tõsise ooperi reformijad muuta? 18. sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria’t lavaliselt dünaamiliseks. Vana tüüpi da-capo asemel hakati kasutama lühemaid aaria vorme. Julgem orkestrikasutus muutis muusikalise väljenduse värvikamaks, tõusis ka baletti ja koori osatähtsus. 15. Millised uuendused tõi G.W.Gluck ooperisse? a) Gluck loobus ooperi liigendusest retsetatiivideks ja aariateks ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. b) Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. c) Avamängud said terve ooperi lühikeseks kokkuvõtteks. 16. Viini klassikud, nende tähtsus muusikaajaloos. Joseph Haydn Tähtsamad olid keelpillikvartett ja klassikaline kontsertsümfoonia. Nende puhul võib Haydnit
Henry Purcell – Inglismaa Antonio Vivaldi – Itaalia Johann Sebastian Bach – Saksamaa Georg Friedrich Händel – Inglismaa Kuulamine: kaunistatud Klassitsism(18.saj) Klassitsism oli mõistuse ajastu. Sümfooniaorkestri koosseis kujunes välja klassitsismi ajal. Valdavaks said ilmalik teema ja homofooniline mitmehäälsus. Klassitsismi ajal loodi mitmed tänapäeval kasutatavad žanrid. Tekkinud žanrid: sonaat, sümfoonia, kontsert Heliloojad: Christoph Willibald Gluck – Saksamaa Joseph Haydn – Austria Wolfgang Amadeus Mozart – Austria Ludwig van Beethoven – Austria Romantism(19.saj) Romantismi ajal võeti sümfoonias kasutusele harf, timpanid, tuuba ja lisati vaskpille. Soolopillina võeti kasutusele kontrabass ja klaver. Romantismi ajal oli tüüpiline kangelane õnnetult armunud mees. Paljud väike rahvad hakkasid arendama oma kultuuri romantismi ajal. Tekkinud žanrid: sümfooniline poeem, süit, operett,
teenijatüdrukut, ja teravmeelne linnasulist teener. Ooperite vaheaegadel etendati laval intermeediume- pilkas ooperit. Esimeseks klassikaliseks opera buffa'ks on peetud Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenijanna- käskijannat" (1733). Saksamaal levisid Singespiel'id (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, kuhu olid kaasatud koolitatud ooperilauljad. 18. sajandi keskel toimus tõsine ooperi reform ja reformijaks oli saksa helilooja C.W. Gluck. Temast sai Händeli parem käsi. 1846 tuleb lavale tema esimene ooper ,,Orpheus ja Eurydike". Vana-Kreeka teatri eeskujul tõi sisse koori ja tantsu numbrite osatähtsuse. Muutis publiku suhtumist ooperisse. Inimesed hakkasid tegevust rohkem jälgima.
sümfoonia · Range vormiskeem · Kammermuusika (klaverisonaadid, klaver&viiul, keelpillikvartet) Tuntuim ,,Väike öömuusika" · Vaimulik muusika Mozarti viimane teos: Reekviem (leinamissa) OOPERID · Loonud umbes 20 ooperit · Mozart teadis, et ooperis peab olema luule kui ,,muusika kuulekas tütar" · Alustas ooperite loomist ajal, mil zanris toimusid suured muutused -Ooper pidi muutuma elutruumaks -Tuntuim ooperiuuendaja Christoph Willibald Gluck · Tuntumad ooperid: ,,Figaro pulm" ,,Don Giovanni" ,,Võluflööt"
teose. "Minu nooruse loomingulistel katsetustel asus alati sügav melanhooliapitser. Peaaegu kõik minu meloodiad olid minoorsed," kirjutas helilooja hiljem. Isa tegi kõik, et pojast ei saaks muusikut. Isa soovil asus ta 1821 Pariisi meditsiini õppima, kuid ta külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. Eriti vaimustasid teda Glucki ooperid ja Shakespeare´i näidendid. Berliozi mõjutasid ka Pariisis kuuldud Beethoveni sümfooniad ja Goethe ,,Faust". Pariisis ta lausa armus Gluck`i isikusse ja loomingusse, kirjutas helilooja partituure käsitsi ümber, nautis neid seni, kuni need viimse detailini pähe kulusid. Ja kui ooperis "Ifeginia Taurises" oli dirigent omavoliliselt kasutanud taldrikuid, karjus Berlioz teatrietendusel, otse publiku ees: "Taldrikuid siin ju pole, kes julges Glucki parandada!" Sama kordus ooperi kolmandas vaatuses. "Tromboonid jäid sisse astumata, see on ju väljakannatamatu
Muusikateatri klassikasse kuuluvad siiski vaid Mozarti Singspiel`id "Haaremirööv", "Teatridirektor" ja "Võluflööt". 18. sajandi teasel veerandil püüti uuendada ka tõsist ooperit. Pika korduva põhilõiguga da- capo- aaria kõrval hakati kasutama ka lühemaid aariavorme, mis võimaldasid elavdada lavategevust. Julgemalt hakati kasutama orkestrit, mis lisas muusikasse värve. Üha sagedamini sekkus draamasse ka koor. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Chritoph Willibald Gluck (1714- 1787). Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Selleks tegi Gluck järgmisi muudatusi: loobus ooperi traditsioonilisest, üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest, ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene; loobus vanast da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning püüdis orkestrisaatega
siiski vaid Mozarti Singspiel`id “Haaremirööv”, “Teatridirektor” ja “Võluflööt”. 18. sajandi teasel veerandil püüti uuendada ka tõsist ooperit. Pika korduva põhilõiguga da- capo- aaria kõrval hakati kasutama ka lühemaid aariavorme, mis võimaldasid elavdada lavategevust. Julgemalt hakati kasutama orkestrit, mis lisas muusikasse värve. Üha sagedamini sekkus draamasse ka koor. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Chritoph Willibald Gluck (1714- 1787). Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Selleks tegi Gluck järgmisi muudatusi: loobus ooperi traditsioonilisest, üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest, ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene; loobus vanast da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning püüdis
Johann Sebastian Bach - 'Tokaata ja fuuga d-moll', orelile (katkend) Johann Sebastian Bach - 'Brandenburgi kontsert' nr.5, I osa Allegro (katkend) Johann Sebastian Bach - 'Missa h-moll', osa 'Sanctus' Georg Friedrich Händel - orkestrisüit 'Veemuusika', IV osa 'Hornpipe' Georg Friedrich Händel - ooper 'Rodelinda', Bertarido aaria 'Vivi tiranno' (Elagu türann) Georg Friedrich Händel - oratoorium 'Messias', koor 'Halleluja' KLASSITSISM Christoph Willibald Gluck - ooper 'Orfeus ja Euridice', Orfeuse aaria 'Che faro senza Euridice' (Mida teen küll ilma Euridiceta) Franz Joseph Haydn - Sümfoonia nr. 94 'Üllatussümfoonia', II osa Andante Franz Joseph Haydn - Trompetikontsert Es-duur, III osa Allegro Wolfgang Amadeus Mozart - Sümfoonia nr. 40, I osa - Allegro molto
1728. a toimus Londoni ooperiteatri pankrott. "Kerjuseooper", andis tõsisele ooperi zanrile surmava hoobi. Nii laulumäng kui ka koomiline ooper ehk opera buffa tõid vaataja reaalse elu keskele. Kõnedialoogidel ja aariatel olid lihtsad meloodiad. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks peetakse- Giovanni Battista Pergolesi "Teenijanna-käskijanna". Saksamaal nimetati laulumänge kui singspiele. Ooperi reformaator- Cristoph Willibald Gluck Tuntud ooperid: "Orpheus ja Eurydike", "Alkestis" ja "Paris ja Helena". Tegi tõsise ooperi reformi(opera seria tagasitulek) Glucki peamine idee oli seda lavamuusika(uuesti) draama teenistusse. Mida ta tegi? - Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. - Ühendas aaria ja retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks. - Ühendas ooperi avamängu draamaga. - Kaotas kastraatlauljad!!! VIINI KLASSIKUD
Opera buffa koomiline ooper, laulumäng, temaatika naeruvääristamine, laululised aariad, ansambli ja koori numbrid, olustikuline koomilise sisuga ooper. NT: Pergoles ,,Teenija käskjanna", W.A.Mozart ,,Figaro Pulm" Saksa Singspiel laulumäng, sündis 18. Sajandi keskel, tekkis iInglise ballaad-ooperi ja Prantsuse koomilise ooperi eeskujul. Enim mängitud Austrias. NT: W.A.Mozart ,,Haaremi rööv", ,,Võluflööt". 8. Ooperireform ja Gluck: Hakati ooperit jälgima, suurendati koori ja baleti osatähtsust ooperis, muusika kujutab realistlikult lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat. Avamäng on vahetu osa. C.W.Gluck viis läbi ooperireformi 1762. aastal, mil lavastati tema ooper ,,Orpheus ja Eurydike". 9. Helilooja elukäik: F.J.Hayden Õppis noorena Hainburgis laulukunsti, klaviirimängu ja viiulit. Looming klassikalist stiili, hõlmab kõiki muusika zanre, tekkis 30
klaveriga. Ning kui barokiajastul oli valdavaks muusikastiiliks vaimulik muusika, siis klassitsismiajastul asendus see ilmaliku muusikaga. Ent muusikamaitse muutused andsid end kõige teravamalt tunda ooperis. 18.sajandi teisel veerandil püüdsid mitmed heliloojad, sealhulgas ka barokiajastu suurmeister Georg Friedrich Händel, muuta tõsist ooperit laval dünaamilisemaks. Ooperi tõeliseks reformiaks sai aga Christoph Willibald Gluck, kes koostöös Calzabigiga lõi ooperi ,,Orpheus ja Eurydike", mis sai ooperi alguseks. Esile kerkisid ka kolm Viini heliloojat, keda peeti klassikalise ajastu peamisteks kujundajateks. Need olid 1732.aastal sündinud Franz Joseph Haydn, 1756.aastal sündinud Wolfgang Amadeus Mozart ja 14 aastat hiljem sündinud Ludwig van Beethoven.Oli põhjuseks siis Haydn'i 104 sümfooniat, ,,imelapse" Mozarti armastatuim ooper ,,Võluflööt" või hoopis Beethoveni
16.Kolmeosaline kammersonaaditsükkel tempoga K-A-K 17.Neljaosaline sümfooniatsükkel K-A-manuett/skertso-K 18.Instrumentaalkoosseis muutus -> basso continuo kadus 19.Kammermuusika tavalisim koosseis oli klaveriduo mõne meloodia pilliga 20.Klassikalise orkestri sünnipaik on Mannheimi Edela-Saksamaal 21.OOPER – igapäeva elu ja reaalse inimesega. 22.KOOMILINE OOPER JA LAULUMÄNG – koomilise sisuga ooper 23.Singspiel – saksa laulumäng C.W.Gluck 1. Sündis Saksamaal 2. Ooperid napoli stiilis 3. Tunnustatud ooperihelilooja 4. Tegi koostööd Calzabiga, kellega kirjutas koos teoseid (ballett,ooper.) Nende ooper „Opherus ja Eurydike“ oli ooperireformi aluseks 5. Gluck muutis ooperi senise ülesehituse. Ooperireform – rohke sõnalisel väljendusel, laulja peab laulma seda mis kästakse, avamäng peab olema seotud sisuga. Põimis antiikaaega ja klassitsismi. Aaria ei tohi valitseda ooperi üle. 6
Beethoveni sümfooniad Nii oma eluajal kui ka pärast surma hinnatud eelkõige kui suurepärane sümfonist. Eeskujuks paljudele 19. saj. heliloojatele (näit Schubert, Berlioz, Brahms). Beethoveni eluajal sai sümfooniast esinduslikeim žanr, looja isiklik filosoofiline eneseväljendus, kontserdikavade peateos. B. sümfoonilise stiili mõjutajad: *Haydni ja Mozarti sümfooniad * 18. saj. teise poole ooper, eriti Gluck * Prantsuse revolutsiooni vaimsus ja vaimustus, eriti sellest tulenev mässumeelsus, heroilisus ja romantiline maailmavaade Isikupärasem stiil avaldub alates Kolmandast sümfooniast Es-duur „Eroica“ (1803- 1804). Kaudselt pühendatud Napoleonile, seega esimene kangelassümfoonia muusikaloos, tähistab ka heroilise stiili kõrgaja algust B. loomingus. 3. sümfooniale iseloomulik tsükliosade mõõtmete kasvamine ning kõikide vormiosade täitmine
kontrabass, trompet, metsasarv, tuuba, tromboon, fagott, oboe, klarnet, flööt, timpanid http://et.wikipedia.org/wiki/Sümfooniaorkester 11. Kuidas hääbus klassitsismiajastul basso continuo? Selle asemele tuli väljakirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. 12. Miks läks G. F. Händeli juhitud ooperiteater pankrotti? (lk 146) Kodanlike muusikaühingute mõju oli väga tugev. (Asendusele tuli „Kerjuseooper“.) 13. Millised 4 uuendust tegi C. W. Gluck ooperi žanris? Loobus ooperi traditsioonidest, lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Püüdis retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Lülitas koori ja balleti ooperi tegevustikku. Sidus ooperi avamängu draamaga. 14. Joseph Haydn Millistele instrumentaalmuusika žanritele pani ta aluse? Klassikaline kontsertsümfoonia ja keelpillikvartett. Milliseks muutus sümfoonia Haydni ajal?
Klasikaline orkestrikoosseis keelipiilid 1ja2 viiul vioolad tsellod ja kontrabassid puhkpillidflööt oboe klarnet fagott vsakpillid trompetid metsasarved hiljem tromboonid.tuli koomiline ooper ja laulumäng tõi vaataja ette reaalse elu, tegelased linnaühiskonnast. saksamaal levisid SINGSPIEL'd (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, khu oli koolitataud ka ooperilauljaid HELILOOJAD: Christoph Willibald Gluck tegi tõsiseid oopereid "orpheus ja eurydike". Tegevus: muutis ooperite ülesehitust, lõi ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi stseene, loobus da.capo aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks, muutis koor ija balletis funktsiooni, hakkasid sekkuma tgevustikku, lõi avamänguWOLFGANG AMADEUS MOZART muusikalise hariduse sai isalt, kes oli õukonna kapellmeister ja viiuldaja
vorm) Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad , et mitte vormi hägustada Basso continuo osatähtsus langeb Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel Uued zanrid: (klassikaline) sümfoonia, (klassikaline) sonaat, keelpillkvartett Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio(klaver, viiul, tsello) Tähtsamad heloloojad: nn Viini klassikud( Haydn, Mozart, Beethoven), Gluck SONAADIVORM ehk sonaat-allegro vorm Ekspositsioon tutvustatakse just alanud muusikateost. Tutvustab teose teemasid. Jagunem kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii. Töötlus vaatleb teemasid erinevatest külgedest. Helistikuline mitmekesisus. Repriis alghelistiku ja teemade naasmine. Sonaadivormi kasutatakse sonaaditsükli esimeses osas. SONAADITSÜKKEL 3- või 4-osaline tükkel, mille esimene osa on sonaadivormis
Poisist pidi isa arvates saama arst. Aastal 1821 alustas õpinguid Beroiz Pariisis, et õppida isa väljavalitud ametit arstiks. Pariisi rikkalik kurluurielu, kotserdid, ooperid ja orkestrid tegid Hectori õpingud väga raskeks. Ta tahtis nautida meditsiini asemel kultuuri. Seda ta ka tegi. Eriti meeldis talle Gluck ja seda nii isiksuselt kui ka loomingult. Gluckilt saadud muljete mõjul jättis Hecor metitsiiniõpingud, mille tulemusena läks ta tülli oma vanematega, kes jätsid poja ilma materiaalse toetuseta. See tõi omakorda kaasa võlad. Ta teenis elatist flöödi-ja solfedzotundide andmisega. Samal ajal sai ta ise õpetust Le Suer'i juures kompositsiooni alal. Tihti külastas ta ooperiteatreid ning kirjutas ka ise noote. 1826. aastal astus Berlois konservatooriumi Le Suer'i komopsitsiooniklassi
● Retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ● Esimene klassikaline koomiline ooper - Giovanni Battista Pergolesi “Teenijanna- käskjanna”(1733) ● Saksamaa laulumäng - singspiel (sündis inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul) ● Saksamaal- rahvalik meelelahutus ● Austria- kõrge muusikaline tase ● Üks kuulsamaid singspiel’e - Wolfgang Amadeus Mozarti -“Võluflööt” Ooperi reformaator Christoph Willibald Gluck ● 1750. aastate tunnustatuim ooperihelilooja Euroopas ● Viini õukonna teatrielu juht ja helilooja ● Tuntumad ooperid: ”Orpheus ja Eurydike”(Orfeo e Euridice), ”Alkestis”, ”Paris ja Helena” Tõsise ooperi reform ● Glucki idee oli seada lavamuusika draama teenistusse (Eelnev barokkooper koosnes peamiselt vaid erinevatest numbritest (aariatest) - Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene
vähe. *Tekkis uus ooper PÄÄSTMISOOPER (kus peategelane hakkab juba surema kuid siis keegi tuleb ja päästab ta ära.) KRISTOPH WILLIBALD GLUCK (1714 1787) OLI OOPERI REFORMAATOR! Ta kirjutas üle 100 ooperi neist 6 olid reformatsioni ooperid. Reformatsioon seisnes: *Ooper peab olema muusikaline draama. *Avamäng peab olema ettevalmistuseks ooperile ja peegeldama sisu. *Ooper peab väljendama tundeid ja olema emotsonaalne. *Sündmustik peab olema dramaatiliselt pingestatud. *Ooper peab olema muusikaline draama kus on seos nii sõna kui muusika vahel. Kõige tuntuim reformiooper: "Orpheus ja Euridyke"
nüüd vaimustas see teda. Reekviemis 12 osa, esitavad koor , vok. solistid, orkester. Requiem aeternam (igavest rahu) algab pingelise polüfoonilise lõiguga, Kyrie on fuuga koorile, Dies irae (vihapäev, viimne kohtupäev) - teose kõige dramaatilisem osa, väga tuntud on Lacrimosa ( pisarais) Ooperid. Kuigi Mozart on tuntud instrumentaalmuusika loojana, vaimustus ta ise kõige enam ooperist, loonud üle 20 lavateose. 18 saj ooperireformiga alustas Ch W Gluck, jätkas Mozart. -sõna ja tegevus võrdseks muusikaga -vajalik näitlejameisterlikkus -aariatelt liigne virtuoossus, lihtsamaks -lavakujundus lihtsamaks -avamäng annab teose karakteristika -Mozart segab esimesena tõsise ja koomilise ooperi jooni -jälgib muusikas tegelaste psühholoogiat -dramaturgiline areng läbib ka muusikat. Figaro pulm. Pr kirjaniku Beaumarchaise näidendi järgi. Näidend tunnistati monarhide poolt ohtlikuks, keelati
Naljamehed on seal tavaliselt madalast seisusest, vastandudes peategelasele. Nende käitumine ja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenid rõhutavad kontrastina teose peakonflikti ülevust. Naljakaid ja põhiooperit parodeerivaid stseene esitati ka vaheaegadel. Ooper Sel ajal toimus ka tõsine ooperi reform. Hakati kasutama lühemaid aariavorme. Muusikaline väljendus muutus märksa värvikamaks, sageli sekkus draamasse ka koor. Ooperi tõeliseks reformijaks sai Christoph Willibald Gluck, kes oli pärit Lõuna-Saksamaalt. Koos Calzabigiga kirjutasid nad balleti "Don Juan", mis sai oluliseks reformiks balleti ajaloos- siit loetakse klassikalise dramaatilise balleti algust.1762 tuli Viinis lavale nende esimene ooper "Orpheus ja Eurydike", mis sai omakorda ooperireformi alguseks.Gluck killustas ooperi üksikuteks etteasteteks ja aariateks ning lõi ulatuslikult muusikalisi stseene. Ta püüdis orkestrisaatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks
ning kodustel kontsertidel. Viimane ja ühtlasi kuulsaim selline teos Mozartil on serenaad ,,Väike öömuusika" väikesele keelpilliorkstrile. Selle teose lõi helilooja 1787. aasta suvel, mil ta töötas ka oma ooperiga Don Giovanni". Ooperid Mozarti umbes 20 ooperist on kõige olulisemad loodud tema kümnel viimasel eluaastal Viinis. Mozart alustas ooperite loomist ajal, mil zanris toimusid suured muutused: Gluck oli Viinis ja Pariisis edukas oma uuendatus tõsiste ooperitega. Mozartit tema reform aga otseselt ei mõjutanud, ja ta lähtus peamiselt itaalia koomilise ooperi stiilist. Mozarti ja Glucki eesmärgid langesid mõneti kokku: muuta ooper elutruumaks ja rdaamalikumaks. Gluck suurendas selleks dramaatilise tegevuse ja teksti osatähtsust teoses ning allutas muusika neile. Mozartile jäi aga muusika ooperis peamiseks väljendusvahendiks. 1781. aastal kirjutas ta: ,,..
„Kerjuseooper“; Giovanni Battista Pergolesi „Teenija-käskijanna“ Commedia dell’arte – linnateatri maskikomöödia Singspiel – laulumäng, 18. sajandi keskel; Austrias Joseph II õukonnas toetati seda, Mozarti „Haaremirööv“, „Teatridirektor“, „Võluflööt“ ?? Uuendused tõsises ooperis – lühemad aariad, orkestrit kasutati julgemalt, koor sekkus rohkem draamasse Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Christoph Willibald Gluck (1714- 1787) – „Orpheus ja Euripide“ 1) loobus etteasteteks killustatud ülesehitusest, kasutas ulatuslikke muusikalisi stseene 2) loobus vanast da-capo aariast ja saatega retsitatiivist ning püüdis neid ühendada dramaatiliseks kõnelauluks 3) kaasas üha enam koori ja balletti 4) sidus avamängu draamaga Tähtsaid isikuid Joseph Haydn (1732-1809) 1) Kujunemisaastad: sündis Alam-Austrias, sopranlaulja St Stephani kirikus
3.rühm - E.T.A Hoffmann Lugeda õpikust lk. 84 88 ja vastata küsimustele. a) Mitmetasandiline on Hoffmanni looming? Nimeta neid. b) Iseloomusta teost "Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest" c) Milline oli Hoffmani mõju Euroopa kirjandusele? KODUS: Lugeda MKL-st lk. 346-352 läbi "Rüütel Gluck" 7.TUND TEEMA: Merimee "Carmen" TUNNI EESMÄRK: Leida romantismile omaseid jooni Merimee teosest "Carmen" IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid aktiivõppeks, õppeprotsessi ilmestamiseks ja hõlbustamiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: Õpik "Maailmakirjandus"II Merimee teos "Carmen" CD katkenditega G. Bizet ooperist "Carmen" Arvutivõrk TUNNI KÄIK
võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi reformimise eesotsas oli Christoph Willibald Gluck. Ooperis saab oluliseks aaria, mis püüab tegelaste olukorrast anda realistlikuma pildi. Ooper peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav. Sajandeid oli Euroopas tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond. See muusika vastas suhteliselt väikese inimestegrupi maitsele. Tema ülesandeks oli kirikus oma koha täitmine. Kumbki valdkond ei jätnud erilist ruumi improviseerimiseks ühelegi heliloojale.18. sajandil hakkas muusik looma teoseid rohkem anonüümsele ja
· Süit 14 saj · Passioon Kristuse ajastu · Kammermuusika · Keelpillikvartett 18 saj · Sonaat Itaalia, 16 saj · Sümfoonia 18 saj, Viini klassikalise koolkonna loomingus 7. Nimeta järgnevate heliteoste autor ja zanr. 1) ,,Võluflööt" W.A Mozart laulumäng. 2) ,,Veemuusika" G.F.Handel , Zanr: Inglise oratoorium 3) ,,O Euchari" H.Bingenist 4) ,,Orfeus ja Euridike" CIW.von Gluck ooper 5) ,,Dido ja Aeneas" H.Puncell ooper 6) ,,Boolero" M.raveli -ballet 7) ,,Peer Gynt" Edvard Grieg 8) ,,Aida" -G.Verdi- ooper 9) ,,Slaavi tantsud" A.dvorzäk-sümfoonia 10 ) ,,Ungari rapsoodia" F.Liszt 11) ,,Luikede järv" P.Tsaikovski -ballet 12) ,,Sõnadeta laulud" F.M.Bartholdy-klaveri tsükkel 13) ,,Pildid näituselt"-M.Mussorgski-klaveri tsükkel. 14) ,,Kuupaistesonaat" L.von Beethoven-klaverisonaat 15) ,,Lahkumissümfoonia" F.J Haydn-sünfoonia
,,Väike öömuusika". Kuulsaim kolmest Viini klassikust (1756-1791) Ludwig van Beethoven viimane kolmest Viini klassikust, kes on tuntud just oma mässulise meele poolest. Ta on loonud kokku 9 sümfooniat, neist kuulsaid on tema V sümfoonia. IX sümfoonia viies osa ,,Ood rõõmule" Schillerile teksti on Eli hümn. Jäi elus lõpus kurdiks ning hakkas viimasel aastatel viljelema romantistlikku muusikat. (1770-1827) Gluck saksa helilooja, ooperi reformija. On teinud koostööd luuletaja ja libretisti Calzabigiga. Nende koostööst kuulsaimad teosed on oopeird ,,Orpheus ja Euydike" ja ,,Alceste". Tema tööd mõjutasid suuresti ka prantsuse ooperit. (1714-1787) (Carl Philipp Emanuel) Bach ühe sakslasest barokiaegse suurmeistri poeg, kes oli ka tuntud klavessiinimängija ja kuulsa klaveriõpu autor. (1714-1788) Schubert Beethoveni kaasaegne, romantismi alusepanija(1797-1828)
Esialgselt sündis opera buffa opera seria vaheaegadest. Esimene koomiline ooper (OPERA BUFFA) oli Giovanni-Battista PERGOLESI (1710 1736) "Teenija- käskijanna" esietendus 1733. Hilisbaroki üks nimekamaid ooperiloojaid oli Jean-Philippe Rameau (1683 1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi, sealhulgas suuri ballette oopereid. KLASSITSISMIAJASTU (18.saj II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Heliloojaid Cristoph-Willibald Gluck (1714 1787) ja Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) taotlesid ooperis tegevuse ja muusika täielikku ühtsust. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792 1868) buffo-ooper on stiililiselt lähedane Mozartile. Rossini on jätnud ooperiteatrite lavale 39 teost. tema tuntuim on "Sevilla Habemeajaja" ROMANTISMIAJASTU (tunnete ajastu) oli revolutsioonide ajastu ja heliloojad armastasid kujutada
estampii. balletto + instrumentaal- fuuga. mütoloogiast); Glucki ne tantsumuusika. ooperireform Johann Sebastian Bach Christoph Willibald Muusika arvatava Guillaume de Machaut Georg Friedrich Händel Gluck jumaliku päritolu tõttu Philippe de Vitry Claudio Monteverdi Joseph Haydn heliloojad autor anonüümne; Johannes de Muris Arcangelo Corelli Wolfgang Amadeus esimesed nimepidi Francesco Landino Antonio Vivaldi Mozart tuntud autorid Leoninus Orlandus Lassus (ehk Henry Purcell Ludwig van Beethoven ja Perotinus (12. saj.)
Hoffmann lähtub oma loomingus kahe teineteisele vastandliku maailma olemasolust, kusjuures kunst asetab tal tegeliku maailma vastu mingi vaimse absoluudi. Kunstnik on Hoffmanni teosts alati hukule määratud traagiline kannataja, kes ei sobi siia maailma ja peab seepärast looma oma fantaasiailma. Hoffmann kirjutas ka kunstmuinasjutte. Teda on peetud Goethe ja Heine kõrval kolmandaks saksa kirjanikuks, kes on eriti tugevalt mõjutanud kogu Euroopa kirjandust. Teoseid ,,Rüütel Gluck", "Õpetlikke ülestähendusi Kõuts Murri sulest" Hans Christian Andersen (1805-1875) Andersen on sündinud Odensi linnas vaese kingsepa ja pesunaise pojana. Ta ise pidas ennast romaani- ja näitekirjanikuks ja alles seejärel muinasjutukirjanikuks. Osa Anderseni varaseid loometöid ilmus kogus ,,Nooruskatsetused". Tema kirjanikuisiksuse mõjutasid tugevasti kokkupuuted romantikutega, kelle hulgas olid Hugo, Dumas, Heine. Üheks suurimaks eeskujuks sai Andersenile Hoffmann
Hasse oli ülimenukas! Abikaasaks lauljanna Faustina Hasse-Bordoni.Hasse oli tõeline dramaatik, kes tegi läbi suure arengu, vrdl. järgmine periood. 1720-1740 ei teinud ta siiski veel selliseid julgeid uuendusi kui Händel.) Giovanni Battista Pergolesi (ühtlasi pani aluse koomilisele ooperile, intermezzo ,,Teenija-käskijanna") III periood 1740-1770 eelklassitsistlik e. Metastasio-ooper Jasse, Johann Christian Bach (nn. Milano või Londoni Bach), Christoph Willibald Gluck. Vormid muutuvad paindlikumaks; Hasse taipas nagu Händelgi, et da-capo-aaria võib hakata takistama draama arengut. IV periood 1770-1800 Piccinni Haydn Salieri Mozart Paisiello Gluck (1779 viimane ooper) Cimarosa Juba 18. sajandi keskpaigas võis opera seria's märgata itaalia ja prantsuse ooperi lähenemist: opera seria's hakatakse kasutama rohkem koore ja accompagnato-retsitatiivi
KAKSKÜMMEND AASTAT NOOREMANA SURNUD MOZART. TEOSEID MÕJUTASID NII PRANTSUSE REVOLUTSIOON KUI VALGUSTUSIDEOLOOGIA. BEETHOVENI LOOMINGU SAAB JAOTADA TEGELIKULT KOLMEKS: 1)VARAJANE-, 2)KESKMINE- JA 3)HILINEPERIOOD. TEMA VARAJANE PERIOOD ALGAS TEMA SAABUMISEST VIINI 1792 KUNI 1802, MIL LÕPPES SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON. SEL AJAL KIRJUTAS MUUSIKAT, MIS OLI PALJU MÕJUTATUD EELMISTEST HELILOOJATEST NAGU MOZART JA HAYDN. TEMA SUURIM EESKUJU OLI GEORG WILLIBALD GLUCK, KES SAI EELKÕIGE TUNTUKS OOPERI REFORMIMISEGA. BEETHOVEN ISE KIRJUTAS AINULT ÜHE OOPERI - ,,FIDELIO" - MIS SIISKI EI OLNUD EDUKAS, VAID PIGEM KUKKUS LÄBI. MUUSIKALISED MÕJUTUSED AVALDUSID EELKÕIGE OMA SUUNA OTSIMISEGA JA VAATE LAIENDAMISEGA JA TÖÖ AMBITSIOONI, MAHU JA KÕLA TÄIUSLIKKUSE ARENGUGA. TUNTUMAD TEOSED VARAJASEST PERIOODIST ON ESIMENE JA TEINE SÜMFOONIA, ESIMESED 6 KEELPILLIKVARTETTI, 3 KLAVERKONTSERTI, 21 KLAVERISONAATI, KAASA ARVATUD VÄGA KUULSAD
Samal aastal sai ta ka uue õpilase Ludwig van Beethoven. Mozart tunnustas teda, sest ta nägi, et Beethovenil oli väga hea komponeerimisoskus, kuigi tema klaverimängustiil oli sellele ajale väga erinev, kuna klaverid ei pidanud lihtsalt vastu. Aasta keskel tuli Mozartile järgmine traagiline uudis. Tema isa Leopold, kes teda alati juhatas ja abistas, oli surnud. Aasta lõpus võeti ta Viinis tööle keiserliku kammerkomponistina, sest vana helilooja Gluck oli samuti surnud. Tal oli nüüd vähemalt stabiilne ja kindel sissetulek. 1788-dal aastal Mozartite peres toimus järgmine sündmus. Wolfgang ja Constanze said esimese tütre, kellele pandi nimeks Theresia. Kuid tundub, et Mozartitel ei olnud lastega nii palju õnne kui muusika kirjutamisega, sest Theresia suri pooleaastaselt. Samal ajal , kui Viinis esietendus ,,Don Giovanni", mis ebaõnnestus, oli Mozart sunnitud võtma ette reis Preisimaale, et otsida uusi võimalusi raha teenimiseks
annaabi.ee 
