Heinrich Schütz (8. oktoober 1585 Köstritz 6. november 1672 Dresden) oli saksa helilooja ja organist. Teda on sageli nimetatud Saksamaa tähtsaimaks heliloojaks enne Johann Sebastian Bachi. Koos Claudio Monteverdiga loetakse Schützi 17. sajandi mõjukamaiks heliloojaiks. Ta kirjutas arvatava esimese saksa ooperi "Dafne", kuid selle muusika ei ole säilinud. Schütz laulis noorena kooris, hiljem läks Marburgi juurat ja etümoloogiat õppima. Pärast seda õppis ta Veneetsias muusikat koos Giovanni Gabrieliga. Ta sai tööd organistina, kuid kolis Dresdenisse, et töötada õukonna heliloojana. Seal oli ta oma elu lõpuni. Schütz suri rabanduse tõttu 87 aastaselt. Schützi teostel on märgatav mõju tema õpetajalt Gabrielilt ja Monteverdilt. Veel on tema muusikat mõjutanud 16. sajandi Madalmaade heliloojad. Tema tuntumad teosed on vaimulikud, ulatudes soolohäälest koos instrumentaalmuusikaga acapella koorimuusikani. Schützi muusika on lihtne ja mõneti ...
Saint-Saëns, instrumentaalansamblile kirjutatud tsükkel. Londoni sümfooniad-J. Haydn, sümfooniad. Ilus möldrineiu-F. Schubert, soololaul. Figaro pulm-W. A. Mozart, ooper. Orpheus-C. Monteverdi, ooper. Võluflööt-W. A. Mozart, ooper. Pähklipureja-P. Tsaikovski, ballett. Joonase lähetamine-R. Tobias, oratoorium. 4 Mitu sümfooniat on loonud: Haydn-104 Beethoven-9 Mozart-41 Schubert-9 E. Tubin-11 A. Kapp-5 5 Kes on kirjutanud: Esimese ooperi Euroopas-J. Peri, Dafne. Esimese Eesti oratooriumi-R. Tobias, Joonase lähetamine. Esimese Eesti klaverikontserdi-R. Tobias, Kontsertpala. Esimese Eesti reekviemi-C. Kreek, reekviem c-moll. Esimese Eesti balleti-E. Tubin, Kratt. 6 Nimeta 3 heliloojat, kes olid: Head pianistid-Chopin, Beethoven, Liszt. Head dirigendid-Wagner, Mendelssohn, Bülow 7 Nimeta: 3 Mozarti ooperit-Võluflööt, Figaro pulm, Don Giovanni. 3 Soololaulutsüklit-Mussorgski "Lastetuba", Schubert "Ilus möldrineiu", Schubert
,,CARMEN ALEXANDRINUM" AJAJOONEL 13. sajand Esimene teadaolev eestikeelne luuletus on olemas juba Läti Henriku Liivimaa kroonikas: ,,Jörru-jörru, jooks, ma tulen" (väidetavalt armastusluuletus) 1560 1721 on Eestimaa Rootsi kuningriigi alluvuses 1600 Tallinnas sureb Püha Vaimu kiriku eeldamisi eestlasest õpetaja, kroonik Balthasar Russow. Loe Jaan Krossi romaani Kolme katku vahel. 1600 (ligikaudu) Tallinnas sünnib eesti kirjakeele looja Heinrich Stahl. 1600 Arhitekt ja kujur Arent Passer ning ehitusmeister Hans Luttigk lõpetavad Tallinna Mustpeade hoone fassaadi uuendamise. Sellest saab tuntuim renessanssstiili näide Eestis. 16001608 Tallinna Püha Vaimu kiriku uus õpetaja Georg Müller (Uku Masingu arvamisi jällegi eestlane) peab eestikeelseid jutlusi. Säilinud on 39 jutluse tekstid a-ist 16001606 (vt õpikust ,,Mülleri jutlused") 16001629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. Eestimaa kubermang ja Tallinn sellesse otseselt ei p...
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuu...
sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. 3. Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal. Vastus; Renessanss: Taaselustati antiikaja kirjanduszanre(bukoolika, eepika; 16. saj. draama) · Avastused, teaduste areng, · Käsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine, · Tõlked, antiigiainelised teosed, · Arhitektuuris sambad ja kuplid, · Müüdimotiivid kirjanduses ja kunstis, · Ooperi algus (Jacopo Peri Dafne, 1597R. draama: Draama taasavastamine 15.-16. saj · Püsivate teatrite ehitamine, · Eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus), ka luuleteoreetilised käsitlused(Aristotelese, Horatiuse ,,Luulekunstist")Vähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles (Aischylos mitte) Varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 BaROKK Väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid. Imeotsimine Marinism? Psychological pain of man? Metafüüsika John Donne
multilingualism in Computer-Mediated Communication (CMC). A paper in Berlin 2012. High Level Group on Multilingualism (HLGM). Final report. 2007. Comission of the European Communities. http://ec.europa.eu/languages/documents/doc1664_en.pdf Hilton, N.H. & A. Schüppert & C. Gooskens 2011. Syllable reduction and articulatin rates in Danish, Norwe- gian and Swedish. In Nordic Journal of Linguistics 34(2), 215-237. Hufeisen, B. & N. Marx 2007. How can DaFnE and EuroComGerm contribute to the concept of receptive multilingualim. In J.D. ten Thije & L. Zeevaert (eds.), Receptive multilingualism. Linguistic analyses, lan- guage policies and dialectic concepts. Amsterdam: John Benjamins, 307321. Härmävaara, Hanna-Ilona 2013 (in press) Kielten samankaltaisuus monikielisen suomalais-virolaisen vuorovaikutuksen resurssina. In Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 23, 60-88. Härmävaara, H.-I
Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Renessanss: Taaselustati antiikaja kirjanduszanre (bukoolika, eepika; 16. saj. draama) Avastused, teaduste areng K äsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine T õlked, antiigiainelised teosed Arhitektuuris sambad ja kuplid M üüdimotiivid kirjanduses ja kunstis Ooperi algus (Jacopo Peri Dafne, 1597 R. draama: Draama taasavastamine 15.16. saj. P üsivate teatrite ehitamine Eelk õige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus) Ka luuleteoreetilised k äsitlused (Aristotelese, Horatiuse ,,Luulekunstist") V ähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles (Aischylos mitte) Varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 Romantism (18.saj lõpp 19.saj) : · uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikus, avatus, improvisatsioon, tungid, igatsused,
Jacopo Peri (1561 Rooma - 1633 Firenze) Eurydike Euridice Dramma per musica Libreto - Ottavio Rinuccini 6 stseeni Firenze 1600 (6.10.), Palazzo Pitti, Maria di Medici ja Henri IV pulmapidu Tegelased: Tragöödia Tragedia sopran Eurydike Euridice; sopran (Vittoria Archilei) Orpheus Orfeo, legendaarne laulik kr. müt., Apolloni (?) ja muusa Kalliope poeg; tenor Arcetro, karjus; alt Tirsi, karjus; tenor Aminta, karjus; tenor Daphne Dafne, sõnumitooja; sopran Venus Venere, roomlaste armastusjumalanna, =kr. Aphrodite; sopran Pluton Plutone, rooma müt. allilma Hadese valitseja, =kr.Hades; tenor Proserpina Proserpina rooma müt. allilma valitsejanna, eelmise abikaasa, =kr. Persephone; sopran Radamanto; tenor Charon Caronte, allilma viiva unustusejõe Lethe paadimees; tenor Koor: karjused, nümfid, varjud, allilmajumalused Orkester: Basso continuo. Triflauto (ainult Tirsi etteastes) (B.c
8. Põhiteemaks antiikdraama taaselustamine, mida kujutati tihedalt muusikaga seotuna. Sel ajal leiti Mesommedese hümnid, mis inspireerisid teoseid monoodilises stiilis(monoodia- kompositsioon juhtiva peahääle ja allutatud akordilise saatega). 1581.a. kirjutas VincencoGalilei(astronoomia isa)trakaadi varasema polüfoonilise muusika vastu. Giulio Caccini teostekogu 1601.a. kannab nime "Uus muusika" selle eesõnas nõutaksa ,et muusika oleks allutatud sõnale. 1594.a. esimene ooper Dafne eraetendusena Corsi palees ,muusika autor Jacopo Peri. Kaks järgmist ooperit olid Perilt ja Caccinilt samale tekstile Euridice. Programmilised taotlused. Teksti selgus, deklamatsiooniline meloodika, retsitatiivis peab harmoonia vahetus tekstist tingitud. Esimene suur ooperilaulja oli Claudio Monteverdi (1567-1643). Juba 17 aastasena paistis ta silma madrigaliloojana ,viiuldajana, lauljana, siis kapellmeistrina Mantovas, aastast 1613 Markus kiriku kapellmeister Veneetsias
isa, nõnda Karolingide renessanss poeg") 3 Antiigi kultuuriväärtuste Tõlked, antiigiainelised teosed loominguliselt Arhitektuuris sambad ja kuplid ümbertöötamine Müüdimotiivid kirjanduses ja Antiikaja ladinakeelsete käsikirjade kunstis aktiivne Ooperi algus (Jacopo Peri Dafne, kogumine, kopeerimine ja 1597) parandamine Merovingide-aegsete moonutuste Renessanss kõrvaldamine keelest, selle 13. saj-st linnakodanluse lähendamine tugevnemine, klassikalistele normidele majanduslik kasv Karolingide minusklite Lahtiütlemine keskaja teoloogiast, kasutuselevõtt maise Üldine teadmiste ja hariduse tõus, ja inimliku osa rõhutamine