ANSABEL APELSIN algus Ansambel Apelsin alustas 12.mail 1974.aastal, kui astuti üles ETV ekraanil Mati Talviku saates "Suveõhtu". Nime pani ansamblile Tõnu Aare: miks mitte Apelsin hea, mahlane, rõõmsameelne, meeldib nii vanadele kui noortele ja saadaval ainult pidupäeviti (siis olid meie maal sellised ajad). Esimesse koosseisu kuulusid Tõnu Aare, Ants Nuut, Harry Kõrvits ja Jaan Arder. Saatuse tahtel saadeti viimane aga 1974. aastal Siberisse aega teenima. 1975.a. lisandusid veel Gunnar Kriik, Ivo Linna ja Mati Nuude. Nuude oli Aare sõnul eriliselt tore leid. «Avastasime ta Arderiga Pirita restoranist, kus ta vahel laulmas ja
Bel Canto ilus laul. Primadonna- sopraooper. Kastraat- enne murdeiga lõikuse läbi teinud noored. Opera Seia- tõsine ooper. Opera Buffa- koomiline ooper. Intermeedium- intermeedium, meelelahutuslik Kastraat- enne murdeiga lõikuse läbi teinud noored. Opera Seia- tõsine ooper. Opera Buffa- koomiline ooper. Intermeedium- intermeedium, meelelahutuslik vahemäng. Ooper- lavateos, milles on Fühendatud vokaal ja instrumentaal muusika. Kammerlaul- ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika. vahemäng. Ooper- lavateos, milles on Fühendatud vokaal ja instrumentaal muusika. Kammerlaul- ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika. Kantaat- kammerzanr, koosnes 2-3 rehitatiiv paarist, sarnanes väikese ooperiga. Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille Kantaat- kammerzanr, koosnes 2-3 rehitatiiv paarist, sarnanes väikese ooperiga
pilliga concerto grosso – barokiajastul tuntud instrumentaalkontserti tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel ja suurem toetav pillikoosseis homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvalt meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kammermuusika – ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika keelpillikvartett – kammeransambel, kuhu kuuluvad kaks viiulit, altviiul (vioola) ja tšello; ka sellisele ansamblile loodud heliteos ooper – muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst oratoorium – mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile (vahel lavastatakse, aga ei ole otseselt selleks mõeldud)
1985), missa "Lumen et cantus" (1989), "Inquiétude du fini" ("Lõplikkuse rahutus", 1992). Tema viimaste aastate üks tähtsamaid teoseid on ooper ,,Wallenberg" (2001). Kriitikud peavad üksmeelselt Tüüri muusikat väga meisterlikuks ning samas emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks. 2007. aasta aprillis ilmus Saksamaal tema plaat "Oxymoron", mis sisaldab tema esmasalvestisi aastatest 19902005. Sellel plaadil kõlavad lisaks nimiteosele "Salve Regina" meeskoorile ja ansamblile, marimbakontsert "Andor" ning "Dedication" tsellole ja klaverile. 2007. aasta augustis andis EMI Classics välja Tüüri plaadi "Magma", mille peateos on Tüüri neljas sümfoonia, mida samuti "Magmaks" nimetatakse. Veel on plaadil Lennart Merele pühendatud meeskooriteos "Igavik" (1992) ning "The Path and the Traces" (2005). Erkki-Sven Tüür on pälvinud mitmeid tunnustusi, milleks on Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997), Suure Vankri auhind (1996, 1997), Aasta kodanik (2009).
Sinine - kammeransamblile (1998, NYYD Ensemble'i tellimus) Sans titre - klavessiinile (1999, Jukka Tiensuule) Sula - sümfooniaorkestrile (1999, Festivali NYYD 99 tellimus) Ithaque - naishäälele, viiulile ja klaverile (2000) Vertige - klaverile (2000) Cendres - ansamblile(2001) Valvaja - oboele (2002) lumineux / opaque - viiulile, tsellole, klaverile ja kolmele klaasile (2002) Vie secrète - kammerkoorile (2002) delta - lindile (2003) lijnen - sopranile ja ansamblile (2003) abysses - flöödile ja ansamblile(2003) effleurements, éclatements... - kitarrile ja löökpillidele(2003) ...il neige - klavessiinile ja kandlele (2004) igne d´horizon - ansamblile (2005) Lendajad - võimendatud flöödiduole (2005) Reyah hadas ´ala - meeshäältele ja vanamuusikaansamblile (2005, tekst Shalom Shabazi) 5. Teos ,,Sula" "Sula" all tähistab sulamise protsessi mõtete, materjali, kõlavärvi või helide transformatsiooni ühest olekust teise
105 Barokktrio: kaks meloodiapilli ja basso continuo (meloodiapillid nt viiul, oboe, plokkflööt) Barokkorkester: kasvas välja barokktriodest. Hilisbarokile iseloomulik neljahäälne itaalia orkester. Sellest sai alguse ja klassikaline sümfooniaorkester. 16) Instrumentaalvormid – sonaat, kontsert, concerto grosso ja soolokontsert Lk. 106, 107 Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgneb 2-4 tantsulist osa). Kontsert (It. k. Concerto – koosmäng, ansambel). Teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile.
Peters) ja heliplaadifirmad (ECM). Tüüri on tunnustatud ka paljude auhindadega: juba oma rokklaulude eest sai ta preemiaid Tartu muusikapäevadel, 1995. aastal sai tema Reekviem UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis II koha. Tüür on saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kunstipreemia (1998) ja palju teisi auhindu. Looming. ErkkiSven Tüüri loomingut on saatnud algusest peale suur tähelepanu. Juba ansamblile "In Spe" loodud muusika pälvis tunnustust mitte ainult progressiivse roki austajate, vaid ka professionaalsete muusikute hulgas. Ansamblile loodud palad olid erinevalt tavalistest levilugudest enamasti hoopis ulatuslikumalt läbikomponeeritud instrumentaalteosed (nt "Sümfoonia seitsmele esitajale"), kus rokistiil oli ühendatud elementidega vanast ja kaasaegsest süvamuusikast. Nende hulgas on ka
Elulugu Erkki-Sven Tüür sündinud 16. oktoobril 1956. aastal. Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud Erkki-Sven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni. 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi (Jaan Räätsa klassi), kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses (Zentrum für Kunst und Medien). Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana
kuni 20 sajandini: -gregooriuse koraal - orgaanumid - keskaegsed liturgilised draamad - hümnid ja motetid - franko-flaami koolkond - Itaalia Trecento-meistrid - 16. sajandi range polüfoonia - prantsuse sansoonid - itaalia madrigalid, frotollad ja villanellad - suur hulk süite renessansiaegsetest tantsudes üle Euroopa- varajased sonaadid ja vaimulikud suurvormid 17.- 18. sajandist - 20. sajandi heliloojate (sageli spetsiaalselt Hortusele loodud) muusika. Tänapäeva heliloojate teosed on ansamblile huvitavaks proovikiviks - tuleb ületada varasemate instrumentide mõningasi puudujääke häälestuse ja dünaamika koha pealt. Teisest küljest avardab see renessansspillide võimaluste ampluaad ja võimaldab uuel muusikal kasutada eriti kauneid, naturaalseid kõlavärve, mida ei ole võimalik saavutada tänapäevaste unifitseeritud instrumentidega. Hortuse esitatav uus muusika kannab endas neidsamu väärtusi, mida
Alo Mattiisen (1961-1996) · 1988 lõpetas Tallinna konservatooriumi · Esimene laia publiku tähelepanu köitnud teos oli laul ,,Ei ole üksi ükski maa" (1987) · Levilaulude tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu" (1988): ,,Kaunimad laulud", ,,Mingem üles mägedele", ,,Sind surmani", ,,Isamaa ilu hoieldes", ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" · Nii laulude tekstis kui ka muusikas kasutas ta tsitaate K.A. Hermanni, A. Saebelmann- Kunileiu ja F. Saebelmanni samanimelistest lauludest · Kirjutas kaks nn risotooriumi (sisaldab mõisteid ,,oratoorium" ja botaanilise termini ,,risoom"; teos solistile, segakoorile ja rock-ansamblile) Peeter Volkonski tekstile ,,Roheline muna" ja ,,Näärmed" /K:/ ,,Miljonär ja aborigeen" risotooriumist ,,Roheline muna" · Suur hulk tema loomingust on kirjutatud süntesaatorile · 1986.a süit ,,Ajaga silmitsi" süntesaatorile · Muusikalid ,,Charlotte koob v...
Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982) "Es sang vor langen Jahren" aldile (kontratenorile), viiulile ja vioolale (1984) "Wallfahrtslied" tenorile (baritonile; ka meeskoorile) ja keelpillikvartetile (1984/2001) "Te Deum" kolmele koorile klaverile, keelpillidele ja helilindile (1984-85/1992) "Stabat mater" sopranile, aldile, tenorile ja keelpillitriole (1985) "Miserere" solistidele, segakoorile ja ansamblile (1989/1992) "Beatitudines" ("The Beatitudes") segakoorile ja orelile (1990/2001)
neist, "Love me do", oli 1962. aastal ansambli The Beatles esimesel singlil. Kolmas tulevastest biitlitest oli George Harrison.1959. aastal lõi Lennon koos McCartney ja Harrisoniga trio Johnny and the Moondogs. Hiljem võeti juurde trummar Pete Best ja kitarrist Stu Sutcliffe, kes õppis kiiruga basskitarri mängima, ning uue grupi nimeks sai Silver Beatles. Ansambel esines peagi Hamburgi Star Club´is, kus tutvuti kohaliku fotograafi Astrid Kirchherriga. Viimase teene oli ansamblile nn. Moptop- soengu tegemine, mis oli publiku pilgupüüdjaks. Stu Sutcliffe, olles kihlunud Astrid Kirchherriga ja ansamblist lahkunud, suri peagi ajukasvaja tagajärjel. Basskitarri hakkas mängima Paul McCartney. Kuna trummar Pete Best oli sageli haige, siis juhtus nii, et teda tuli asendama Ringo Starr. Kui Starr 1962. aastal lõplikult Pete Besti asemele astus, oli selge, et just niisugust karakterit oligi sellesse gruppi vaja.
❏ 1600-1750 aastal (umbes) ❏ priiskav monarhia, toretsev stiil ❏ kaunistute rohkus, oramentika ❏ efektne teatraalsus, äärmuslik tundelisus ❏ seisuste süsteem varises kokku 2. Mis on generaalbass ehk basso continuo ehk katkematu bass ehk jalutav bass? Generaalbass on muusikat harmooniat saatev bassiliin. 3. Mis on kontsert, soolokontsert ja concerto grosso? ❏ kontsert on teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile & suurem teos pillidele ja hääletele. ❏ soolokontsert on teos soolopillile ja orkestrile. ❏ concerto grosso on teos väiksemale pillirühmale ja orkestrile. 4. Mis on kantaat, oratoorium, passioon ja ooper? Näited. ❏ kantaat (17.saj) on mitmeosaline piduliku või eepilise iseloomuga teos koorile ja/ või solistidele ja orkestrile, tekst on ilmalik kui ka vaimulik. nt J.S.Bach- Kantaat nr. 140
1)Barokk(16lõpp-18kesk)-pärit Ita, Louis14., ususõjad, kirj 1. Oop (J.Peri"Daphne"), 1.oratoorium, 1.laulukogumik"Uus muusika", Bach, Händel, Lully, Monte Verdi, Vivaldi, homofooniline mitmehäälsus, suurenes teksti osatäht muus, kontsertstiil-hakati andma palju konts, vokaal muusika kõrval aren intrumentaalmuu, viiulimuusika Stradivarius. 2) Monoodia-stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega monoodia. 3)Primadonna- ooperi naispeategelane. 4)Generaalbaas-meloodiat toetav harmooniasaade 5)Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. 6)Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele,koorile,orkestrile,sisu antakse edasi lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest. 9)Sonaat-ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku-4osa; kammer-sissejuh,2-4 tantsulist osa; Arcangelo Corelli) 10)Kontsert-son...
Barokk:17saj-18saj esimene pool. Üldiseloomustus-muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend-ühiskonnas võimukas absoluutne monarhia, kodanlikud revolutsioonid.-õukonnakeskne kontsertistiil.- Istrumentaalmuusika populaarsuses kasv. pillide tormiline areng.- orkestrimuusika buum.- muusika muutus rõhutatult tonaalseks.- polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline. Muusika koht ühiskonnas: -Kontsertid publikule (muusika muutus koosmusitseerimise objektist kuulamisobjektiks.- Professionaalsete muusikute klass.- muusikud töötasid õukonna ja kirikupillides. Muusikainstrumendid: täiustati keelpille(viiul, vioola, kontrabass), tähtsaimaks soolopilliks sain VIIUL. Kuulsamad viiulimeistrid: A.Stradivari, G. Amatid. Konstrueeriti põikflööt ja fagott. Võeti kasutusele haamerklaver, populaarsed ka oboe ja plokkflööt.Ooper-orkestri, koori, solistide osalusega muusikalavastus, kus sisu edestatakse lauldes.eelkäijad: Vana Kreeka tragöödiad, ke...
Kooliajal moodustas Freddie ka oma esimese bändi The Hectics, mis esines oma kooli pidudel. Aastal 1964 toimusid Sansibaris politiilised muutused, mistõttu 1964. aasta alguses kolis perekond Inglismaale.Fred die õppis Inglismaal Ealingi Kunstikolledzis. "Queen" 1970. aastal oli loodud ansambel "Queen", miööe esimene nimetus oli "Smile". Freddie leidis, et nimi "Smile" ei ole piisavalt ambitsioonikas ning peale mõningaid vaidlusi pandi ansamblile nimeks "Queen". 27. juunil oli Queeni esimene kontsert, kuigi kavalehtedel oli bändi nimeks veel Smile.Edasi ootas neid kuulsus. Tuntumaid laulud «Living on My Own» «Bohemian Rhapsody» «We Will Rock You», «We Are the Champions» «The Show Must Go On» «Princes of the Universe» «Radio Ga Ga» Karjääri lõpp Freddie viimane avalik kontsert toimus 8. oktoobril 1988 suurel La Nit festivalil Barcelonas, kus tähistati olümpialipu
soolokontserte on kirjutatud pea kõigile keel- ja puhkpillidele. Kolmeosaline: kiire, aeglane, kiire. Soolokontserdi vormi peamine kujundaja ja kuulsaim looja oli veneetslane Antonio Vivaldi Antonio Vivaldi (1678-1741). Süit Sonaadi ja kontseri kõrval oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm süit eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Süit on mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö. Tantsusüidid ansamblile, orkestrile või soolopillile on tuntud peamiselt saksa muusikast.
Freddie Mercury oli rock-muusik ja laululooja. Ta on enim tuntud inglise ansambli Queen solistina. Freddie sündis väikesel Sansibari saarel. Aastal 1964 toimusid Zanzibaris politiilised muutused, mistõttu kolis perekond Inglismaale. 1970. aasta aprillis lahkus Tim Staffell Smile'ist ning Freddie võttis tema koha ansamblis üle. Bändis olid varasemast ajast liikmed Brian May ja Roger Taylor. Freddie leidis, et nimi "Smile" ei ole piisavalt ambitsioonikas ning peale mõningaid vaidlusi pandi ansamblile nimeks "Queen". Samal ajal oli Freddie jõudnud arusaamale, et nimi Bulsara ei sobi mehele, keda ootab ees suur tulevik. Nõnda muutis ta oma perekonnanime Mercuryks. Pärast albumi "The Miracle" ilmumist, hakkas Mercury tervis järsult halvenema. Haigena olles püüdis ta seda üldsuse eest varjata, kuid meedias hakkasid levima kuuldused, et Mercury põeb AIDSi. Queeni viimaseks videoks jäi "These Are The Days of Our Lives", mis salvestati 30. mail aastal 1991
Intermezzo Vahemäng Pentatoonika 5 astmest koosnev helirida Intervall Kahe helikõrguse suhe (JO-LE-MI-SO-RA) Juhtmotiiv - Muusikaline motiiv, mis Pizzicato Keelpilli mängimine näppides iseloomustab mõnd tegelast Renessaans 14-16.saj stiiliperiood Juhttoon Toonikale eelnev aste helilaadis Neumad Esialgse noodikirja märgid Kammermuusika Ansamblile loodud Sonaat Kammermuusika zanr muusika Tokaata J.S.Bachi oreliteoste sissejuhatav Koraal Kirikulaul osa Kvartett 4.mängijast või lauljast koosnev Organum Keskaja 2-he häälne laulu zanr ansambel Kevad A.Vivaldi conceto grosso Kvintett 5.mängijast või lauljast koosnev ,,Aastaajad" üks osadest
1600 aastal oli polüfoonilises laulus oli muusika ja luule teravas vastuolus: muusika domineeris luule üle, sõnadest on raske aru saada , muusika moonutab teksti rütmi ja kõla ning põhjustab sõnade kordumist. 17.saj. alguses sai ansamblilaulu asemel ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul. Saate pilliks sai lauto. Hiljem 17 saj. Tõusis ansamblimadrigali asemele aaria, mida lauldi ainult lauto, pillirühma või suurema ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli kasutusele itaalias da-capo-aaria.Koosnes 3 lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja enamasti ka karakteri poolest. Pärast teist lõiku kordub esimene osa. 17 saj. Lõpul oli itaalias ainuvalitseja. Võeti kasutusele ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Aarias teksti vähe, retsitiivis on teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Meloodia on monotoosem või liikuvam.retsitiivi saadetakse harvade akordide seda ni...
koorimuusikas. Händel ja Bach olid suurimad meistrid sellel alal. Fuuga osad on ekspositsioon, kus on siis tuuma esitus, sealt edasi töötlus, mille alla käib teema arendus, sealt järgmine repriis, kus on siis teema esitus ning viimasena coda, mis hõlmab siis lõpu osa. 12. Tantsusüit- sonaadi ja kontserdi kõrval instrumentaalmuusika olulisim vorm, kujutas endast eri karakteritega tantsude järgnevust. Kirjutati ansamblile, orkestrile, soolopillile. Eelkäijaks oli 16. Sajandi pavana ja gagliarda. Saksamaal kinnistus täntsusüidi 4-osaline süiditsükkel: Allemande- aeglane Saksa tants, 4-osalises taktimõõdus Courante- kiire Prantsuse tants, 3-osalises taktimõõdus Sarabande- aeglane pidulik Hispaania tants, 3- osalises taktimõõdus Gigue- väga kiire Soti hüppetants, 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Ooper
R. Schumann Schumann sündis Saksi provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil 1810. a. Juba lapsepõlves avaldusid tal paralleelselt kirjanduslikud ja muusikalised anded ning esialgu oli raske valikut teha, millele pühenduda. Kirjandus abistas edaspidi alati ta muusikalist fantaasiat ja rida muusikapalu sündiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil. Juba koolipõlves olevat Schumann loonud kaasõpilastest teravmeelseid muusikalisi karakteristikaid. Schumann hakkas innukalt täiendama oma klaverimängutehnikat ja alates 1830. a. pühendus täielikult muusikale. Suurt mõju avaldas noorele muusikule kontserdil kuuldud Paganini virtuooslik viiulimäng ja tiivustatud Paganini innustavast eeskujust, otsustas kiiresti saavutada meisterlikkuse mängutehnikas. Ta ei pidanud kinni Wiecki plaanipärasest süsteemist ja tagajärjeks oli käevigastus, mis purustas alatiseks lootused pianistikarjäärile. Tän...
Rein Rannap Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas ning üles kasvanud läbinisti muusikat täis keskkonnas, professionaalsete muusikute peres ema Ines Rannap oli viiuldaja ja isa Heino Rannap muusikapedagoog. Rein Rannap on helilooja, pianist ja improvisaator. Muusika, klaverimäng ja helilooming on alates esimestest eluaastatest kuulunud elu loomuliku osana tema igapäevategevuse juurde. Rein Rannap on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Konservatooriumi Virve Lippuse klaveriklassis ja Moskva Riikliku Konservatooriumi Lev Naumovi juhendamisel. Ta on käinud kontserdireisil Itaalias ja Ameerikas, kus õppis Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli magistriõppes ja omandas doktorikraadi heliloomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel. Olles ise pianist, kuulub tema loomingunimekirja rohkesti klaverimuusikat, näiteks tsüklid ,,Naiivsed palad", ,,Cruise Control" ,,Six-p...
2. Tõmba maha missa osa, mis ei kuulu 5-osalisse igapäevasesse ordinaariumisse Kyrie, Credo, Introitus, Sanctus, Agnus Dei 3. Kes või mis oli Keskajal Trubaduur- rüütlilaulik (Lõuna-Prantsusmaal) Fiidel-keelpill Menestrel-rändmuusik Salmei-puhkpill 4. Selgita mõisteid või lisa tähendus: Pizzicato-pilli sõrmitsedes heli tekitamine Retsitatiiv-kõnelähedane laulmine Mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdselt tähtsad-polüfoonia Ansamblile või sooloesinejale loodud muusika-kammermuusika 5. Lisa omadussõnu antud muusika väljendusvahendile Tämber- müstiline, kumisev Meloodia- kurvakõlaline, astmeline 6. Too vähemalt kaks näidet sellest, a) Kuidas muusika toimib suhtlemisvahendida (kes suhtlevad?) Koorijuht<->kooriga Dirigent<->orkestriga b) Kuidas saab muusikaga toetada rahvusliku kultuuri säilimist ja järjepidevust? Rahvalaule ja Laulupeol isamaalisi laule lauldes.
peamiselt pikemaid kompositsioone. Grünberg oli ansamblis nii helilooja, laulja kui ka intumentalist. Esimesen Eestis võttis ta kasutusele süntesaatori, tollal veel väga haruldase pilli, millesse suhtuti eelarvamusega. Grünberg püüdis Messi muusikat siduda ka visuaalsete kujunditega ning kontsertide osaks olid alati ka Kaarel Kurismaa ruumilised teosed. Messi kontserdid kujunesid omapärasteks etendusteks intellektuaalsele, suures osas üliõpilastest koosnevale publikule. Selle ansamblile loodud teostest on tähtsaim kantaat ,,Küsi eneselt", milles osales ka kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Heliplaat "Messi" loominguga ilmus alles 1996. aastal. 1970. aastatel avastas Grünberg enese jaoks idamaade kultuuri ja religiooni. Tiibeti ja Kaug- ida rahvaste muusika mõjud ilmusid ka tema loomingus, mis siitpeale kaldub suuresti elektromuusika valdkonda. Helilooja on öelnud, et mida rohkem tundma õppida
Corelli, A. Vivaldi, G.Fr. Händel Kammermuusika Musica da camera tähendab muusikat eluruumides ettekandmiseks. 17 sajandil oli camera üliku koda ja kammermuusiku all mõisteti muusikat, mida esitasid üliku poolt ülalpeetavad muusikud. Tänapäeval on kammermuusika all silmas peetud teoseid, mis on mõeldud väikesele esitajate koosseisule ja kus igal interpreedil on iseseisev partii. Kammermuusika alla mahuvad nii üksikesitajale kui ansamblile loodud teosed. Instrumentaalsed kammeransablid Kammeransamblite muusika sagedasemaks ülesehituse viisiks on sonaaditsükkel.Kõige armastatumaks kammeransambliks on olnud keelpillikvartet.Klassikaline keelpillikvartett on sonaaditsükli alusel loodud teos neljale keelpillile-I viiulile, II viiulile, altviiulile ehk vioolale ja tsellole.18 sajandil kujunes keelpillikvartett võrvseks muusikazanriks sonaadi, sümfoonia ja kontserdiga. F.J
Aaria - emotsiooni edastus Retsitatiiv - kõnelaul, mis eelnes aariale ja viis vajadusel tegevust edasi Vokaalinstrumentaalsuurvormid: - Kantaat (itaalia keeles cantata e laulma) - Oratoorium - Passioon - Ooper Kantaat Üks tähtsamaid kammermuusika zanre. 17.saj algul oli kammerkantaat lihtsalt pikem/arenenum aaria või duett basso continuo saatel. 17.saj arenes see kahe-kolme aaria ja retsitatiiviga teoseks. Algul kirjutati vaid ühele solistile ja teda saatvale ansamblile. Tuntumad kantaatide loojad: - Georg Friedrich Händel - Johann Sebastian Bach - Alessandro Scarlatti Kirikukantaat - suurema kooseisu ja keerukama ülesehitusega (kujunes 17.saj Saksamaal) - Tekstid võeti piiblist - Need loodi juba ühele või mitmele solistile, kellele võidi lisada koorirühm. ! Kirikukantaadist sai luteriku kiriku jumalateenistuse oluline muusikaline osa. Kirikukantaate lõi põhiliselt Johann Sebastian Bach
Juba üliõpilasaastail loodud muusikas väljendub ere omanäoline helilooja isiksus. Pärdi esimesed teosed on radikaalsemad, neoklassitsistlikud 2 sonatiini ja ,,Partiita" klaverile. Pärdi esimene orkestriteos - ,,Nekroloog" on esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas. Tuntim sellest perioodist on orkestriteos ,,Perpertuum mobile". Üheks mängitavamaks teoseks kujunenud ,,Fraters", mille algvariant oli loodud vanamuusika ansamblile. Päris emmigreerumist pühendus Pärt täielikult sakraarmuusikale, kasutades valdavald katoliku kiriku traditsioonilisi muusikazanre. Valmivad ,,Passio", ,,De Profundis", ,,Te Deum" ,,Stabat Mater". Pärdi muusikale on omane siirus ning avatus. Väga oluliseks peab helilooja vaikust kui ideaali, otse kui puhtaks leheks keskendumist. Muusikakriitik Evi Arujärv on Pärdi muusikat iseloomustanud nii: ,, Ta võtab kuulaja kaasa, et läbida koos kõik armastuse kuristikud, kõik
Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982) "Es sang vor langen Jahren" aldile (kontratenorile), viiulile ja vioolale (1984) "Wallfahrtslied" tenorile (baritonile; ka meeskoorile) ja keelpillikvartetile (1984/2001) "Te Deum" kolmele koorile klaverile, keelpillidele ja helilindile (1984-85/1992) "Stabat mater" sopranile, aldile, tenorile ja keelpillitriole (1985) "Miserere" solistidele, segakoorile ja ansamblile (1989/1992) "Beatitudines" ("The Beatitudes") segakoorile ja orelile (1990/2001)
Tema anne avaldus peamiselt ooperis. Barokiajastu uuteks muusikazanriteks olid veel oratoorium, kantaat, kirikukontsert, sonaat, instrumentaalkontsert, concerto grosso, fuuga. Oratooriumiumis puudub lavaline tegevus, sisu antakse üle muusikaliste vahenditega. Tekst oli kas itaalia või ladina keelne. Tähtis tegelane oli jutustaja, kes andis retsitatiivides edasi tegevustikku. Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus
valmis.Tema teostele on iseloomulik väga hea tervikutaju-just seetõttu sobisid talle hästi suurvormid,eriti sümfoonia. o Tema 6 sümfooniat on eesti uue muusika kaalukaimad orkestriteosed. o Lisaks on ta loonud rohkesti ka veel teisi orkestriteoseid ,nagu klaveri-ja tsellokontserte ("Conserto grosso")ja lühemaid sümfoonilisi töid. o Palju on ka kammermuusikat,erinevatele koosseisudele,sealhulgas renessansspillide ansamblile. o Tema loomingu nimistusse kuuluvad ka balletid ("Anselmi lugu","Sisalik"),kantaadid,laulud jpm. o Kujundimaailma on väga rikas-seal on poeetikat,meditatiivset rahu ning rõõmsat huumorit kõrvuti kalgi groteski ja traagikaga. o Ta oli peene tämbrimeelega,kõlasid hoolega kuulav helilooja.Sageli ongi kõla tema teostes tähelepanu keskmes.Samuti tundis ta hästi pille . o Sündmuste kulg on tema teostes üpriski aeglane,seepärast saab terve ettekujutluse alles lugu
Üldinfo ● Esitatakse gregooriuse koraale, orgaanume, keskaegseid liturgilisi draamasid, hümne ja motette, franko-flaami koolkonna muusikat, Itaalia Trecento-meistreid, 16. sajandi ranget polüfooniat, prantsuse šansoone, itaalia madrigale, frotollasid ja villanellasid, süite renessansiaegsetest tantsudest, varajasi sonaate ja vaimulikke suurvorme 17.–18. sajandist ning 20. sajandi heliloojate muusikat. ● Olulise osa repertuaarist moodustavad spetsiaalselt ansamblile loodud teosed näiteks Alexander Knaifelilt, Arvo Pärdilt, Galina Grigorjevalt, Lepo Sumeralt ja teistelt. ● Andres Mustonen koos Hortus Musicusega on jõudnud salvestada üle 30 heliplaadi firmadele Warner Classic, Melodija, Antes jt. Kollektiiv Andres Mustonen – ansambli kunstiline juht, viiul Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkflöödid Imre Eenma – violone Valter Jürgenson – tromboonid Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid
näite-, tantsu- ja kujutav kunst Retsitatiiv- Kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- Evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm. Oratooriumižanri alaliik Süit- Mitmest iseseisvast osast (nt eri karakterites tantsudest) koosnev helitöö Oratoorium- Mitmeosaline dramaatiline v eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Kammermuusika- Ansamblile v sooloesinejatele loodud instrumentaal- v vokaalmuusika Barokk (1600-1750) Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris. See tekkis Itaalias, kus tekkis ka palju selle ajastu muusikažanre. Ka tavainimesed said hakata muusikat õppima ja tekkisid n.ö profid. Kuulsamad heliloojad on J.S.Bach ja G.F.Händel. Pillidest olid väga populaarsed viiulid, kasutati ka oboed, fagotti, plokkflööti, barokktrompetit, lautot, klavessiini, positiivorelit,
Esitletu oli väga originaalne, korrektne ja hästi kajav. Lauljatel oli väga ilus hääl ja kõik laulusõnad puhtalt väljahääldatud. Nende isiklikud oskused olid erakordsed, sest neil oli suurepärane musitseerimisoskus ning näitlejameisterlikus. Kordagi ei tekkinud magamisisu. Enne muusika esitlemist tehti põhjalik ja huvitav sissejuhatus. Küsiti ka publiku seast, mida nad oskavad selle muusika kohta rääkida. Pärast esitlust hakkasid kõik pealtvaatajad plaksutama ja enamus elas ansamblile kaasa. Oli ka üks pettumus, et sopran Pille Lill ei esinenud, kuna teda vaevas väike külmetus. Sellele vaatamata said nad väga häasti hakkama. Meloodia oli ansamblis vahelduv: kord kiire ja energiline, kord aeglane. Väga palju oli ka inspiratsiooni. Esitleti kurva meloodiaga laule ja ka lõbusaid. Kontserdi lõpufaasil esines kiireid ja puhanguliseid improvisatsioonilõigud. See tekitas kooli saalis võimsa tunde. Dünaamika oli märkimisväärne
Carissini, Itaalia keelsed Scarlatti. Händel hakkas kirjutama inglise keelseid oratooriume. Barokkajastu instrumentaalmuusika Orkestrimuusika arengus tähtsaim sündmus 1700. aastal viiuli esile kerkimine. See oli seotud viiulimeistritega Cremona, Amatti, Guarneri ja Stradivari. Monteverdi hakkas esimesena kirjutama viiulile oma loomingut. 17. sajandi keskpaigaks oli viiul kõige tähtsam instrumentaalpill. 1. Sonaat- instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile, mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust. Hiljem mitmest eriosast. võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Suurim meister Corelli. 2. Kontsert- on tulnud itaaliakeelsest sõnast ja tähendab koosmängu. 3 tüüpi: Mitmeosaline konstert- igat pillitüüpi oli 3-4. Teine on concerto grosso- teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda
47 parimat laulu" (Hitivabrik, 2007). Bändid Bänd, millega Ehala enim on seotud, on Kiigelaulukuuik. 1989. aastast tegutseb ta Kiigelaulukuuikus helilooja, klaverisaatja ja arranzeerijana. Ansambliga Kiigelaulukuuik on esinetud Eestis, Soomes, Saksamaal, Iirimaal ja Portugalis. Kiigelaulukuuikul on ilmunud CDd "Siidiplaat", Olav Ehala autoriplaat "Kino- Teater-Muusika" ning "Koidulast Ehalani". Samuti on ta mänginud ansamblis Kristallid, kus ta kirjutas ansamblile mõned lood. Preemiaid Eesti muusika aastapreemia (1992). Eesti Kultuurkapitali aastapreemia joonisfilm "Lotte" loomingulises kollektiivis (2000). Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001). Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2002). Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2005). Eesti Muusikaauhinna panuse eest Eesti muusikasse (2007). Riikliku Kultuuripreemia 2010. aasta loomingu eest (2011). jt. Tähtsamad teosed
"Meremuinasjutt". Bluusi ja soul'i elemente on lauludes "Päeva lõpp" ja "Kes kuuleb ja näeb". Ta kirjutas oma poja Tõnu Naissooga muusikat ka filmile "Viimne reliikvia". Uno Naissoo ei kuulunud nende heliloojate hulka, kes kord avastatud muusikalist leidu kasutavad aastast aastasse. Iga laulu jaoks leidis ta uue muusikalise lahenduse. Sellepärast on tema laulud värsked ning kordumatud. Ta juhatas Vabariikliku Haigla naisansamblit ja ETKVL-i ansamblit "Onyx". Laule kirjutas ta ansamblile "Collage" ja teistelegi. Pillimehena mängis ta mitut instrumenti sellistes kollektiivides, nagu "Rütmikud", "Swing Club", "Stuudio 8" ja "Metronoom", viljeldes nii dzässi kui tantsumuusikat. Aastaid jätkus tal tahtmist laulda ka Tallinna Kammerkooris. Jääb nimetada organisaatoritöö dzässiürituste ning lauluvõistluste organiseerimine. Ta võttis osa paljude züriide ja kunstinõukogude tööst ning oli valitud endisse Tallinna Linna Keskrajooni Töörahva Saadikute Nõukogusse.
Jakob Westholmi Gümnaasium Hortus Musicus Retsensioon Maarion-Aniita Kivilo 10.a klass õp. Siiri Veskimäe Tallinn 2015 Meie käisime klassiga Hortus Musicuse kontserdil 12.veebruaril, mis toimus Tallinna vanalinna väravatornis. Kontsert oli renesanssi teemaline. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal ansambli juht Andres Mustonen. Ansamblis on kokku 10 liiget, kõik mängivad erinevaid pille ning kolm nendest laulavad veel lisaks. Andres Mustonen, kes on ansamblijuht, mängib viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorni. Olev Ainomäe mängib pommereid, oboed ning šalmeid. Imre Eenma mängib violonet, kontrabassi ning gambat. Valter Jürgenson tromboone, Peeter Klaas gambasid ja tšellot. Ivo Sillamaa mängib nii orelit, klaverit kui ka klavessi...
harmoonilise saate. ● Polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest.(kaanon) ● Ooper - muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst. ● Passioon - oratooriumižanri alaliik, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm. ● Oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistile, koorile ja orkestrile. ● Kammermuusika - ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika. 3. Iseloomusta renessanssi- ja barokiajastut. Kirjuta ajastust 10-lauseline kokkuvõte. (Sajand, ajastu üldine iseloomustus, arhitektuur ja mood, muusikažanrid, muusika üldiseloomustus, pillid, heliloojad). Renessanss kujunes 14.sajandil Itaalias. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Toimus ilmalikustumine. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks
M.A.D Reedel, 28. märtsil kell 21:30 esines Endla Jazzklubis ansambel M.A.D. Koosseisu kuuluvad ainukese eestlasena Marti Tärn (basskitarr) ja rootslased Aksel Odenbalk (klahvpillid) ning Daniel Johanssin (trummid). Nende eesnime tähtedest modustub ka bändi nimi. Tegemist on instrumentaalse muusikaga. Ansambli liikmed kohtusid 2007. aasta sügisel kõrgelt hinnatud Skurupi muusikakoolis Malmö lähedal Lõuna-Rootsis, kus nad ka hetkel jazzmuusikat ja improvisatsiooni õpivad. Nagu kontsertil selgus, ei suuda nad üksteist sõnades täielikult mõista, küll aga on nad leidnud ühise muusikalise keele. Ansambel esitab valdavalt originaalkompositsioone, mis on saanud mõjutusi kõigi kolme pillimehe äärmiselt erinevast muusikalisest taustast. Mängitakse esimene lugu Spartan recovery. Loo lõppedes on nad minu sümpaatia võitnud. Kohe sai selge pildi, et tegemist on professionaalsete muusikutega. Ülimalt ...
Ansambel Apelsin Ansambel Apelsin moodustati aastal 1974 Tallinnas. Algkoosseisu kuulusid Tõnu Aare, Jaan Arder, Ants Nuut ja Harry Kõrvits. Nime ansamblile leiutas Tõnu Aare. Nimelt sai nõukogude ajal apelsini korra aastas, enne uut aastat ja see puuvili meeldis nii noortele kui ka vanadele: hea mahlane, lõhnas hästi, ilus ka, rõõmsameelne... lõi mõnusa peo meeleolu. Apelsini sünnipäevaks võib pidada 11. maid 1974, mil toimus esimene esinemine ETV-s Mati Talviku populaarses telesaates „Laupäevaõhtu“. Järgmisel päeval pärast seda saadeti Tõnu Aare Siberisse sõjaväkke, kust naases 1975. aasta suvel. Apelsini
Iannis Xenakis (1922 Rumeenia 2001 Pariis) Vanemad olid kreeklased, esimesed eluaastad elas perega Rumeenias, seejärel Kreekas. Muusikalised kogemused lapsepõlves: ema klaverimäng, mustlasmuusika, kreeka rahvam., kreeka- katoliku kirikum., raadiost klassikalist m. Gümnaasiumis käis Ateenas, õppis eraviisiliselt klaverit ja m.teooriat, astus 1940 tehnikaülikooli, kuid lõpetas selle pärast sõda. II Maailma sõja ajal osales vastupanuliikumises, sõdides Kreeka vabaduse eest. 1944 sai pommirünnakus tõsiselt haavata, elas mõned aastad põranda all, kuna oli ametlikult surma mõistetud. Põgenes 1947 Prantsusmaale, kus töötas arhitektina kuulsa Le Corbusier' stuudios (aastani 1959), tema projekteeritud on mitmed tähtsad hooned Prantsusmaal. Hoonete arhitektuuriprojektidest tuletas ka oma muusikateoste struktuure ja vastupidi. Nt 1958. a. maailmanäituse jaoks loodud Philipsi paviljoni projekt põhineb orkestriteose "Metastaseis" (ka "M...
Siiski prooviti ka taasühineda, kuid see mõte ei saanud kunagi teoks. Viimasedki ühinemislootused hävitas John Lennoni mõrv 1980. aasta 8. detsembril. Muusika Ansambel The Beatles tegi mitmesugust muusikat: ballaade, reggae', bluusi. Alustasid nad aga Ameerika rock'n'rolli ja R&B artistide loomingu jäljendamisega. Mõjutusi saadi nii valgetelt esinejatelt kui ka mustadelt artistidelt Aga üsna varsti hakkas välja kujunema ansamblile omane eriline stiil ja kõla. The Beatles oli uuenduslik ansambel. Neile oli tähtis lugude kvaliteet ja seepärast püüti maksimaalselt ära kasutada selle aja tehnika võimalusi. Nende muusika oli kogu maailmas väga populaarne 1960-ndatel aastatel. Ansambel The Beatles oli oma tegevusaja jooksul korduvalt singlimüügi edetabelite tipus. Ameerika Ühendriikides jõudsid nad kahekümnel korral singlimüügi edetabeli esikohale. The Beatles'i plaate
Jaan Arder, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Peeter Klaas, Tõnis Kaumann, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Joosep Vahermägi ning Andres Mustonen, kes on samuti ka ansamblit juhtiv liige. Juba enam kui 40 aasta jooksul tegutsev Hortus on uurinud ja esitanud 8. kuni 20. sajandi keskaja ja renessansi muusikat. Ansambel laulab ja mängib küll vanat keskaegset muusikat, kuid seda oma isikupärasel moel. Nad on lood, mida esitavad, kujundanud enda ansamblile veidi sobivamaks. Kontserdil esines Inglise kõrgrenessansi, lugusi Pranstsusmaalt, Hollandist, Hispaania, Suurbritannia renessansi, Saksa ja mõningal määral Itaalia stiili segu ning Hispaania renessansi. Andres Mustonen, kes on sündinud 1. septembril 1953 Tallinnas, on eesti viiuldaja, ansamblijuht ja dirigent. Mustonen lõpetas 1977. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuli erialal. Ta on end vanamuusika alal täiendanud Austrias ja Hollandis. 1972. aastal
Aastail 1968 1969 müüs Bee Gees 10 miljonit singlit ja 3 miljonit heliplaati. Vendade vahel tekkinud lahkhelid viisid ansambli 1969. aastal laiali, kuid järgmisel aastal ühineti taas, saavutamata esialgset menu. 1970.aastate keskel algas aga discobuumiga seotud suur tõus ja Bee Gees on pakkunud terve rea ülipopulaarseid laule. Üheks kõrgpunktiks kujunesid viis laulu filmi ,, Laupäevaõhtune palavik" (1977) taustamuusikana. Ansambel ise filmis ei esinenud. 1977. ja 1978. aastal anti ansamblile Grammy auhind. Kokku said nad viis Grammyt. See ansambel on andnud popmuusika ajalukku väga suure ja tähtsa panuse. Boney M 1970. aastatel sai kuulsaks tuntud pop- ja discobänd Boney M, mis koosnes Lääne India lauljatest ja tantsijatest. Bändi loojaks oli Lääne Saksa produtsent Frank Farian. Ansambel oli väga edukas läbi seitsmekümnendate. Nad müüsid ligi 150 miljonit albumit kogu maailmas. Bändi koosseis vahetus mitmeid kordi
1.Kontsertstiil- 2.Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis 3.Primadonna- sopran ooperis 4.Kantaat- koosnes kahest/kolmest retsitatiivi aariapaarist, sarnanes väikese ooperistseeniga 5.Passioon- heliteos koorile,vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Tekkis 17.saj Roomas 6.Sonaat- ansamblile loodud teos (instrumendid) 7.Tempereeritud klaviir(häälestus)- Uus häälestussüsteem,mis kuj 18saj I poolel. 12-tooniline helisüsteem(12 võrdset pooltooni ühes oktavis)jaotatud võrdseteks pooltoonideks.( Klaviir ehk klaverikoondis on muusikas üks partituuri erivorme, orkestriteose transkriptsioon klaverile.) 8.Courante-3-osaline süidi tants 9.Klaviirimuusika- barokiajal klahvpillidele kirjutatud muusika 10.Afetiõpetus- õpetus inimese tundeseisundist 11
Ta sündis pärslastest vanemate Bomi ja Jer Bulsara lapsena väikesel Sansibari saarel. Freddie õppis St.Peter-i nimelises internaatkoolis. Kui Sansibaris toimusid poliitilised muutused kolis perekond inglismaale. 1969 aastal liitus Freddie ansamliga Ibex. 1970 aastal lahkus Tim Staffell ansamblist Smile ja Freddie võttis tema koha üle. Freddie leidis et nimi ,,Smile" ei ole piisavalt ambitsioonikas ning peale mõningaid vaidlusi pandi ansamblile nimeks ,,Queen". Freddie suri 1991 aastal 24 ndal novembril oma kodus Londonis. Surma põhjuseks AIDSiga seotud kopsupõletik. John Deacon John sündis 19. augustil 1951 Leicesteris. John mängis alguses kitarri kuid 1969 aastal vahetas kitarri bassi vastu. Ansambel Queen otsis endale basskitarristi ja John pakkus ennast. Brian May on öelnud, et nad teadsid kohe et Deacon oli see õige ja viimane liige mida Queen vajas
nr. 40". Esimese suure orkestri jaoks kirjutatud sümfoonia tellimuse sai Mozart 1778. aastal ning sellest alates ta enam varasema, kergema ja kammerlikumas laadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Mozarti hilisema perioodi sümfooniaid iseloomustavad jõuline väljendus, teravad dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. 2. Serenaad. ,,Väike öömuusika". Serenaad on ansamblile loodud vabas õhus esitamiseks mitmeosaline instrumentaalteos. 3. Viiulikontserdid. 1775. aastal kirjutas järjest 5 viiulikontserti ja pühendas need oma isale. Klassitsismiperioodi instrumentaalmuusika tippteosed ,,Viiulikontsert nr 3". 4. Ooperid. Mozart oli klassikalise ooperi aluspanija. Tal on kokku 19 ooperit. Muusika on erakordselt viisirikas kauni meloodiaga. Ooperite ainestik on enamasti minevikust, kui on ka paar ooperit sellest ajast, kui ise elas
võtsid eeskuju paljud romantismiajastu heliloojad. Tema muusikat tuntakse terves maailmas ja ta on jätnud üle 600 teose (osa pole säilinud). Pärast surma jagunesid Mozarti teosed üle Euroopa laiali. Looming Mozarti loomingu saab jagada: 1) Sümfooniad kirjutas üle 40 sümfoonia. ,,Jupiteri sümfoonia" ehk 41. sümfoonia ja 40. sümfoonia on kõige tähtsamad ja tuntumad. 2) Serenaad mitmeosaline instrumentaalteos ansamblile vabas õhus esitasmiseks. Nt. ,,Väike öömuusika". 3) Viiulikontserdid 1775. aastal kirjutas järjestikku viis ja järgmisel aastal lisandus kuues viiulikontsert, mida peetakse klassitsismi perioodi instrumentaalmuusika tippteosteks. 4) Ooperid Mozart on klassikalise ooperi alusepanija. Ta kirjutas 19 ooperit, millest väljapaistvamad lõi kümnel viimasel eluaastal Viinis. Kõige enam on neis tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid, kuid tema tegelased on
pidid olema täpselt tasakaalustatud 3) Lihtne selge harmoonia ja rütm 4) Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonata---allegro. 5) Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 12. SONAAT- ALLEGRO (Sissejuhatus) Ekspositsioon Töötlus Repriis (Coda), kasutatakse sonaatide,sümfooniate,instrumentaalkontserdite,keelpillikvartettide jt. Mitmeosalise teoste kiirtes osades. 13. SONAAT-4-osaline instrumental teos soolopillide kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik. 14. INSTRUMENTAALKONTSERT- 3-osaline Solisti(de)le, orkestrile. Soolopillike tavaliselt oboe ja viiul 15. SÜMFOONIA-on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. ( koosneb 4 osast) allegro (kiire) Andante ( aeglane) Menuett (tantsu tempo) Finaal ( kiire tempo) 16. HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA- Kirjutas palju sümfooniaid. ,,Papa Haydn'', sümfoonia isa. 17. HAYDNI LOOMING-sümfooniad (104) , keelpillikvartetid (68), klaveritriot (45),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
