Esimesena tuli esitusse Ludwig van Beethoveni ,,Sonaat tsellole ja klaverile nr Maarit Saarmäe 3 A-duur op 69". Kontsert algas üsna tuhmide ja madalate nootidega tsello poolt. Natukese aja pärast lisandus klaver, mis mängis vähe heledamaid noote. Kui algne tempo oli üsna aeglane, siis üsna kohe lisas klaver loole tempot ning tsello järgnes sellele. Oli kena vaadata, kuidas tsello mängija aegajalt jälgis klaverimängijat, sest tegu oli ikka duo ettekandega, kus mõlemad solistid peavad arvestama teineteisega. Samuti jäi silma mulle asjaolu, et klaverimängijal oli taas kord noodikeeraja abiks, kuid tsellomängija ehk Andreas, pidi ise koos poognaga lehti lappama. Meloodia poolest oli see teos väga mitmekesine, st ei olnud liiga palju aeglaseid kohti, kuid samuti ei kiskunud liiga kiireks. Kõik oli paras ning mõnus kõrval kuulata. Teise palana, pärast väikest pausi, esitasid solistid Sergei Rahmaninovi ,,Sonaat klaverile ja tsellole g-moll op. 19"
● Funk on muusika žanr, mis sai alguse 1960. aasta keskpaigast, kui afroameerika muusikud lõid uue muusika kuju, mis oli segu soul-, jazz- ja R&B (rütm ja bluus) muusikast. ● Funk-oli üks peamistest muusika stiilidest 20.s teisel poolel. ● Funk muusika rajajaks peetakse James browni, kes küll alustas soul'i esitajana. Esimeseks James browni funk hitiks kujunes: papa's got a brand new bag 1965 aastal. ● Esimene funk ansambel oli kool and the gang Läbi aegade tuntumad solistid on George Clinton ja oli James Brown JAMES BROWN ● Sündis 3. mail 1933. aastal ja suri 25. detsember 2006. aastal. ● Nii tabav, kui see ka on, tundub tiitel “soulmuusika ristiisa” James Browni puhul peaaegu küündimatuna. Tõepoolest on mõned kõigi aegade parimad ja innovatiivseimad soulilood tema tehtud, kuid ta inspireeris ka lugematuid teisi suurkujusid. ● Ta muutus mustanahalise Ameerika innustajaks ja ikooniks. GEORGE CLINTON ● Sündis 1941.a 22. juulil
Äkki saab ta Léïla kaelakee järgi teada, et just tema päästis ükskord tema elu.Ta segab külaelanikke elu, põletades nende elamud.Nadir ja Léïla pääsevad minema.Preestri käsu järgi pannakse Zurga põlema,sest saadakse teada tema tegudest. Olin kõigi kolme vaatusega rahul, neid iseloomustas meloodia erakordne voolavus ja eksootiline orkestratsioon.Tegemist oli siis väga heade solistidega ja kõik laulsid hästi,kuigi tundus,et lõpuks hakkas juba muusika vajuma.Võib-olla olid solistid natukene väsinud,sest ka nemad on inimesed.Alguses olid hoogsad meloodiad ja vahepeal oli armulood ka sees.Tuli ette ka üks tuttav tenori aaria «Je crois entendre encore», mida olen varem ka kuulnud.Tahtsin seda lähemalt uurida.Sain teada, et see aaria on olnud ühes filmis nime "Match Point."Võib siis näha,et 1863 aasta muusika on ka praegugi aktuaalne ja seda kasutatakse.Nende kuulsad autorid on küll surnud, aga laulud elavad igavesti ja kõige edukamad jõuvad ka meieni.
usku. Sellises muusikalises ja tantsulises atmosfääris saab inimene avaneda, samm-sammult avada oma loovat poolt, väljendada valu, kurbust,armastust samas unustmamata rõõmu ja huumorit. Õhtu Straussiga eesmärk oli, et vaatajad unustaksid kaheks tunniks väsitava moodsa ajastu, milles elame. Straussi muusika sünonüümiks võimalusele pageda reaalsusest läbi unistuse... Õhtu Straussiga solistid : Karmen Puis ( lõpetanud Heino Helleri nimelise muusikakooli, Eesti Muusikaakadeemia Tiiu Levandi lauluklassi ning omandas Muusikaakadeemias Jakko Ryhäneni juures magistrikraadi (cum laude) ). Väga hea kõla ning tugeva häälega laulja. Väga ilmekas ning elas oma rolli sisse, ta teadis millest laulab ja kuidas emotsioone väljendada. Pirjo Püvi ( omandas 2009.a. Magistrikraadi ooperilaulu erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dosent Nadja Kuremi lauluklassis)
aastatel 1914–1918. Alates 2001. aastast on mängupaigana kasutusel Emajõe kaldal asuv Sadamateater. 1998. aastani kuulus teatrile ka 1970. aastal ehitatud Vanemuise Kontserdimaja. Viimased projektid Vanemuise teatris esitatakse nii balletti, draamat, komöödiat, muusikalisi kontserte, lastelavatusi, muusikale, oopere, operette ja teatritunde. Tuntumad on nt. Carrrmen!, Kevade, MEMORY 2012, Nukitsamees, Figaro pulm ja Cats. Solistid Vanemuise teatris on solistid jaotatud 3-e rühma - draamanäitlejad (24 inimest), balletiartistid(45 inimest) ja ooperisolistid(10 inimest). Ooperisolistid on Simo Breede, Märt Jakobson, Merle Jalakas Maria Kallaste, Tõnu Kattai, Valentina Kremen, Alla Popova Karmen Puis, Pirjo Püvi, Jaan Willem Sibul. Muud huvitavat Aastal 2011 toimus teatris kokku 526 etendust ja konterti. Kokku külastas inimesi 184 014 inimest. Lisaks korraldati noortetöö raames veel 195 üritust 10 213 külastajat. 2011
,,Meie kooli muusikal". Kontserti teema oli võetud Paide Ühisgümnaasiumi õppeaastal toimunud sündmustest ja üritustest. Esinesid Paide Ühisgümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumiastme õpilased. Tundus, et publik nautis lavateost ja jäi sellega rahule, sest kohati oli kuulda ka tugeva aplausi kõrval naeru. Muusikal sisaldas erinevaid etteasteid: lauldi nii ühendkooriga kui ka ainult segakooriga. Enamjaolt oli koori ees solist. Samuti laulsid solistid eraldi ja esinesid erinevad ansamblid. Esitati lugusid popmuusikast. Etendusesse oli põimitud erinevaid tantsunumbreid nii laulude taustale kui ka eraldi. Lisaks sellele sisaldas muusikal näitlejate dialooge. Pooleteist tunni vältel esinesid: näiteringid ,,Maski taga" ja ,,Meeleolu", tantsurühmad ,,Päikeselapsed", ,,Tantsuwägi", ,,Seltskond", ,,Uhkeste" ja ,,Ilodus", väikesed võimlejad, mudilaskoor, lastekoor, segakoor, noormeeste ansambel
Helid monteeritakse stuudios kokku. Elektrofooniline muusika- salvestatakse erinevaid loodushelisid, mis hiljem stuudios kokku monteeritakse. Prepareeritud instrument- pill, mille naturaalset kõla on moonutatud mehaanilise vahendi abil. Hilisromantism: Tähtsamateks muusikaelu keskusteks olid kuni II maailmasõjani Viin ja Berliin. Mitmete sealsete heliloojate loomingus kujunesid välja järgmised ühised jooned: 1)esituskoosseisud: hiigelkoosseisud, sümfoonias lisati tihti veel koor või solistid.2)meloodia on tähtis, aga eu oea enam ilus olema. 3)programmilisus kasutavad väga täpset programmi. 4)zanritest eelistati sümfooniaid ja oopereid. Uus stiil hakkas kandma nime hilis- ehk uusromantism. Mille poolest erines tekinud stiil romantismist? Meloodia ei pea olema ilus. Romantikud eelistasid väikevorme, hilisromantikud aga suurvorme. Richard Strauss: 1964-1949. Tüüpilise hilisromantikuna kirjutas põhiliselt oopereid (,,Elektra", ,,Salome" ja
Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks. Balleti zanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri zanritega. Näiteks: · Ballett-tragöödia; · Ballett-komöödia; · Ballett-sümfoonia; · Lühiballett; · Suur (mitmevaatuseline) ballett; · Kindla süzeega ballett; · Ilma süzeeta ballett jne.
Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks. Balleti zanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri zanritega. Näiteks: · Ballett-tragöödia; · Ballett-komöödia; · Ballett-sümfoonia; · Lühiballett; · Suur (mitmevaatuseline) ballett; · Kindla süzeega ballett; · Ilma süzeeta ballett jne.
Töö materjal Zanr e. liik määrab, kellele on teos loodud. Muusika jaguneb: 1) vokaalmuusika esitatakse lauldes 2) instrumentaalmuusika esitatakse pillidel 3) vokaal-sümfooniline muusika esitavad solistid, koor ja sümfooniaorkester 4) Kammermuusika -väiksele koosseisule loodud muusika kammerkoor, kammerorkester Vorm määrab teose ülesehituse (nt. Salmilaul salm+refrään). Muusika jaguneb:1) ilmalik ja 2) vaimulik -seotud piibliga, muusikaline palve. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. Koraal vaimulik laul Gregoriuse koraal keskaja kirikulaul, mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur
Võeti kasutusele haamerklaver, populaarsed ka oboe ja plokkflööt.Ooper-orkestri, koori, solistide osalusega muusikalavastus, kus sisu edestatakse lauldes.eelkäijad: Vana Kreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid renessansiaegsed õukonnaetendused.Oratoorium- nagu ooperi ettekanne kõik ooperiga sama, aga puudub lavaline tegevus.Passioon- oratooriumia alaliik, mille sisuks on jeesuse kannattused. Kantaat- ilmaliku kui ka vaimuliku sisuga mitmeosalised esitajateks solistid, instrumentaalansambel ja koor. Instrumentaalorkester- 3-osaline teos (solistid ja orkester). Fuuga- polühoonilise muusika tähtsaim vorm.Tantsusüit- instrumentaalteose erinevate rahvaste tantsudest ansamblile orkestrile või soolopillidele.Allemande- aeglane saksa tants. Courante-kiire prantsuse tants. Sarrabande- pidulik hispaania tants. Gigue-Soti hüppetants.Conserto Grosso-solistide grupile ja orkestrile iseloomulik.Heliloojad: J.Peri esimese ooperi autor. C
Helid monteeritakse stuudios kokku. Elektrofooniline muusika- salvestatakse erinevaid loodushelisid, mis hiljem stuudios kokku monteeritakse. Prepareeritud instrument- pill, mille naturaalset kõla on moonutatud mehaanilise vahendi abil. Hilisromantism: Tähtsamateks muusikaelu keskusteks olid kuni II maailmasõjani Viin ja Berliin. Mitmete sealsete heliloojate loomingus kujunesid välja järgmised ühised jooned: 1)esituskoosseisud: hiigelkoosseisud, sümfoonias lisati tihti veel koor või solistid.2)meloodia on tähtis, aga eu oea enam ilus olema. 3)programmilisus kasutavad väga täpset programmi. 4)zanritest eelistati sümfooniaid ja oopereid. Uus stiil hakkas kandma nime hilis- ehk uusromantism. Mille poolest erines tekinud stiil romantismist? Meloodia ei pea olema ilus. Romantikud eelistasid väikevorme, hilisromantikud aga suurvorme. Richard Strauss: 1964-1949. Tüüpilise hilisromantikuna kirjutas põhiliselt oopereid
ORATOORIUM-sünnipaik Rooma;tuleneb sõnast oratorio-palvesaal kus loeti pühakirja.eelk2ijaks liturgiline draama.lavaline tegevus puudub,sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega.keskne tegelane jutustaja.text ladina ja itaalia keelne.koori osatähtsus suurem.passioon- oratooriumiu alaliik,sisuks jeesuse kannatused. KANTAAT-bach.saksmaall arenes välja 17 saj. Aluseks piibli või koraalitextid.sisu oli ilmalik.kirikukantaatid kujunesid välja 17 saj.koosnesid mitmes osast, esitasid solistid,koor ja instrumentaalorkester. KIRIKUKONTSERT-esitasid solistid,koor ja orkester. Textid olid võetud piiblist,luterliku kirikus luteri koraalidest. Kuulsaim meister Claudio Monteverdi. SONAAT- oli instrumentaalteos,koosnes mitmest eri karakteriga lõigust.võis olla nii kirikumuusika teos kui ka ilmalikuks esitamseks mõeldud kammerteos. Arcangelo Corelli INSTRUMENTAALKONTSERT- oli 3 osaline teos solistidele ja orkestrile.soolopillideks viiul ja oboe.Väljaarendaja ja looja Antonio Vivaldi.
Süit- Sonaadi ja kontserdi kõrval oli instrumentaalmuusika olulisem vorm süit, instrumentaaltsükkel. Gigue- soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Fuuga- polüfooniline teos, mille aluseks on meeldejääv lõik vorm süit, instrumentaaltsükkel. Gigue- soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Fuuga- polüfooniline teos, mille aluseks on meeldejääv lõik ehk meloodia teema. Passioon- Jeesuse kannatuslugu, koor, orkester, solistid, ja räägib kristuse kannatusest. 17 saj Roomas tekkis. Sonaat- Ansamblile loodud ehk meloodia teema. Passioon- Jeesuse kannatuslugu, koor, orkester, solistid, ja räägib kristuse kannatusest. 17 saj Roomas tekkis. Sonaat- Ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku ja kammersonaat) Corelli A. Tempereeritud klaviir- uus häälestus, mis jagas heli varaseteks pool toonideks. Courante- 3 osalises taktis instrumentaalteos(kiriku ja kammersonaat) Corelli A
Kontserdi retsensioon Käisin pühapäeval, 18. oktoobril kell 18.00 alanud barokiaja muusikakontserdil. Laval musitseerisid: Ahrensburgi Noorte Sümfooniaorkester Saksamaalt, Kaarli kiriku kammerkoor(kontsertkoor) Tallinnast, koorid Helin, Eysysla, Lyra ja solistid, orelil Piret Aidulo. Natukene ajaloost: Kaarli kiriku kontsertkoori esimene proov toimus kammerkoori nime all 1989. a Marika Kahari ja Piret Aidulo juhendamisel. Koori peadirigentideks on olnud professor Ene Üleoja (1991-1998), Heli Jürgenson (1999-2003) ning alates 2003. a sügisest Mikk Üleoja. Abidirigendiks on koori loomisest peale koguduse peaorganist ja muusikajuht Piret Aidulo. Kontsertkoor on tutvustanud ja esindanud Eestit mitmel pool Euroopas ja
Renessansi heliloojad Giovanni Pierluigi da Palestrina (1526 - 1594) Orlando di Lasso (1532-1594) Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude ühine nimetus Reekviem ... … on leinamissa … on katoliku kiriku leinajumalateenistus … esitajaks on koor (võivad osaleda ka solistid, orkester ja orel) … ära jäävad missa osad Gloria ja Credo … Nende asemel võivad olla: Requiem aeternam, Dies Irae, Confutatis, Lacrimosa … autorid (eestlased) C. Kreek, E. Tubin, E.S.Tüür Missa ... - on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm - tekstid on ladinakeelsed - tekstid kantakse ette lauldes või retsiteerides - osad tekstid muutuvad vastavalt kirikuaastalelaulud olid algselt ühehäälsed … laulud olid ühehäälsed gregoriuse koraalid
Konserdi Arvestus Käisin teisipäeval 11. novembril Viljandis kuulamas üht suurejoonelist kontserti, kus esitajateks noorteorkestrid ja -koorid. Vaatasin esinejad ja nende teosed sisuka kava pealt maha Kontserti esitas ühendorkester, kelle hulgas olid Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ning Rahvusooper Estonia poistekoor. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendiks aga Risto Joost, kes tegeleb muuseas ka laulmisega. G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester koondab täna üle 40 koolis õppiva noore muusiku. Alates aastast 2003 on orkestri peadirigendiks Hando Põldmäe, kelle esimeseks suuremaks tööks oli muusikal "West Side Story". Viimaste hooaegade tähtsamateks ettevõtmisteks on olnud kooli sügis- ja kevadkontserdid ning
Pühademuusikat - PÄRNU LINNAORKESTER MAARJA-LIIS ILUS ja TÕNIS MÄGI. Pärnu linnaorkestrit dirigeeris Tarmo Leinatamm, kes muideks on ka Riigikogu liige . Kavas: Pühade viisid, Tõnis Mägi ballaadid Solistideks olid Maarja Liis Ilus ja Tõnis Mägi. Vanema generatsiooni laulja Tõnis Mägi laulis oma kirjutatud dramaatilisi ballaade, temast palju noorem Maarja- Liis Ilusa repertuaar koosnes valdavalt tuntud pühadelaule. Maarja-Liis Ilus Tõnis Mägi Kui solistid on Eestis ilmselt kõigile tuntud, siis Pärnu Linnaorkestri olemasolu ei aima vist enamus pärnakaidki. Seetõttu kirjutaks pisut meie linnaorkestrist. Pärnu Linnaorkester on tegutsenud aastast 1994. Orkestrit on juhatanud pea kõik eesti tunnustatud dirigendid ning koostööd on tehtud ka mitmete välisdirigentidega. 1998. aastast on orkestri peadirigent Jüri Alperten. Orkester on leidnud aasta-aastalt üha enam tunnustust tänu huvitavatele projektidele. 2002 aastal pälvis Pärnu
Kantaat Kiriku Otatoorium Passioon Ooper kantaat Orkester - väike + + + Basso cont. + + + + + Solistid + + + + + Koor - + + + + Tantsijad - - - - + Butafooria - - - - + Lutafooria - - - - + Kostüümid - - - - +
Tore oli ka kavale peale vaadates mõelda, et ma ju tean kõiki neid teoseid, mis esitamisele tulevad. Äratundmisrõõm oli suur! Ja kui kontsert peale hakkas, oli rõõm veelgi suurem! Kontserti esitas ühendorkester, kelle hulgas olid Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ning Rahvusooper Estonia poistekoor. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendiks aga Risto Joost, kes tegeleb muuseas ka laulmisega. G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester koondab täna üle 40 koolis õppiva noore muusiku. Alates aastast 2003 on orkestri peadirigendiks Hando Põldmäe, kelle esimeseks suuremaks tööks oli muusikal "West Side Story". Viimaste hooaegade tähtsamateks ettevõtmisteks on olnud kooli sügis- ja kevadkontserdid ning
Retsensioon Ansambel Brassical 2015 Käisin 30. Oktoobril vaatamas etendust Brass-ansamblilt ’Brassical’. Etendus toimus Pirita Majandusgümnaasiumi aulas. ’Brassical’ on esinejate enda poolt asutatud ning nad kõik on solistid. Solistide nimed on Märt Metsla, Norman Verte, Mihkel Kallip, Margus Toompere, Ingvar Leerimaa, Jüri Leek ning Lauri Levistu. Noored pillimehed lõid ansambli 2011. aasta sügisel inspireerituna maailmakuulsast Mnozil Brassist, nende soov oli mängida midagi nooruslikumat ja vähem akadeemilist. ’Brassical-i’ koosseisus on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõilased ning Tallinna Muusikakeskkooli õpilased.
millele on omane meloodiline laulvus, kergus, kanduvus, väljendusrikkus; primadonna ooperi naispeategelane kastraat meeslaulja, kes kõrge poisihääle säilitamiseks on enne murdeiga kastreeritud; opera seria Itaalia stiilis tõsine ooper; opera buffa Itaalia stiilis koomiline ooper; intermeedium meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis OOPER: zanri üldnimetus: vokaalne lavamuusika; iseloomulikud tunnused: solistid, koor, süzee, lavaline tegevus, tegelased, nais ja mees peategelane, dekoratsioonid, aariad, retsitatiivid, saateorkester ooper lavateos, milles on ühendatud vokaal ja eriinstrumentaalmuusika, kirjandus, näite ja kujutav kunst kammerlaul sooloaaria v duett, mida lauldi generaalbassi v väikese ansambli saatel; KANTAAT: zanri üldnimetus: vokaalinstrumentaalne suurvorm; iseloomulikud tunnused: solistid, koor, saateorkester, väljendab tundeid ja elamusi, süzee
Sanctus/Benedictus (Püha/kiidetud/õnnistatud olgu) kiidulaul Agnus Dei palve Algselt olid missa laulud ühehäälsed gregooriuse koraalid, hiljem lõid heliloojad samadele tekstidele mitmehäälset koorimuusikat. Muusikaliselt tervikliku zanrina kujunes see välja XIV XV sajandil, alates XVIII sajandist on neid esitatud kontsertteostena, kuid siiani peetakse kirikus missasid gregooriuse koraalidega. Kontsertmissat esitab koor (vahel solistid, orkester, orel). Traditsiooniliselt on see ladinakeelne ja muutumatu tekstiga ja kõik missad sisaldavad muutumatuid osi. Eesti autoritest on missasid loonud A.Pärt ja U.Sisask (,,Eesti missa"). Reekviem See on leinamissa, katoliku kiriku leinajumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nagu missagi kujunes reekviem välja lihtsatest koraalidest muusikaliseks suurteoseks ja hiljem ka kontsertzanriks. Ka seda esitab koor ning vahel solistid, orkester ja orel
Siim Aimla on Jazz-muusik ja pedagoog. Ta on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, jazz- muusika hariduse omandanud Soomes Pop-Jazz Konservatooriumis ja Islandil. Mängib mitmetes jazz-koosseisudes näiteks Estonian Dream Bigband. Aastast 2005 on ta G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli pop-jazz suuna juht ja juhatab Otsakooli bigbändi ja Eesti Piirivalve Orkestri bigbändi. Kontsert algas Laurentiuse kirikuõpetaja Antti Toplaane kõnega. Seejärel hakkasid solistid kordamööda esitama erinevaid lugusid. Esitati lisaks jõululauludele ka eesti rahvalaulu, gospelit ja solistide omaloomingut. Näiteks esimene lugu oli T. Terase kirjutatud "Kyrie" ja Eesti rahvamuusikast olid esindatud Paistu rahvalaul "Pühade ootamine" ja Miina Härma kirjutatud lugu "Ei saa mitte vaiki olla". Anna-Liisa Supp esitas oma kirjutatud laulu "Üle muru". Kõik laulud, olenemata sellest, et olid gospel või rahvalaulud, olid pandud jazz stiili. Esimese loona kõlas T
ARVUSTUS Ludvig van Beethoven Missa solemnis soolokvartetile, koorile ja orkestrile, op. 123 2. detsembril käisin ma kuulamas Estonia kontsertisaalis Beethoveni Missa solemnist. Esinesid Pärnu Linnaorkester, tütarlastekoor ,,Ellerhein", koormeister Tiia- Ester Loitme, Eesti Rahvusmeeskoor ning koormeister Andrus Siimon. Solistid olid Heli Veskus (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Mati Turi (tenor) ja Tõnis Tamm (bass). Dirigent oli Paul Mägi. Ludvig van Beethoveni elu viimasel kümnendil valmisid tema kaks suurteost- Missa solemnis ( Pidulik missa) D-duur, op. 123 ja 9. sümfoonia d-moll, op. 125. Need teosed on nimetatud kaksikõdedeks: kui esimeses püüdleb Beethoven Jumala poole, siis viimases inimlikkuse poole. Missa solemnise kirjutas helilooja lootuses, et seda esitatakse suurejoonelise
Missa a) Operett muusikaline näitemäng, kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal. Reegline lõbusasisulised, võib esineda vaimukat katoliku kiriku paroodiat, satiiri. jumalateenistu s. b) Oratoorium läbiva süzeega mitmeosaline vaimulik suurteos solistidele, koorile ja orkestrile. muusikateos, mida esitavad Organum mitmehäälsus Euroopa vaimulikus muusikas, esimene kahehäälne laul. koor, solistid ja orkester. Orkestrisüit mitut iseseisvat, tempolt ja rütmilt vastandlikku osa hõlmav instrumentaalteos. Mitmeosaline polüfooniline Partituur muusikainstrumentide partiide koondnoodijoonestik dirigentidele. teos. Passioon oratooriumi eriliik, mis räägib Kristuse kannatustest ja surmast. Solistid, koor ja orkester. Motett gregooriuse Poeem üheosaline sonaadivormis teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed
Looming Looming on mitmekesine. Suur osa loomingust põhines süntesaatorimuusikal. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Laulud Laule on kirjutanud ta kõige rohkem.Kokku 86. Tuntumad neist on: ,,Ei ole üksi ükski maa", ,,Viis isamaalist laulu" ja ,,Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henry Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg. 1993 sai laul Eesti muusika aastapreemia. Alo Mattiiseni "Viis isamaalist laulu" "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) "Mingem üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) "Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A
Tema pead põõritavad keerutused on väga ägedad. Kordebaletti tantsjad olid kõik väga osavad, kõik oli väga hästi ajastatud ja nende kostüümid sobisid lavakujundusega. Kurja nõida kehastav baleriini liigustused ja kostüüm andsid tunda, et tegemist on kurja lootegelasega. Tema seelik oli musta värvi ja nägi välja nagu ronga sulestik. Pärast ‘’Uinuva kaunitari’’ ärkamist toimus laval imeline pas de deux. Solistid tantsisid nii graatsiliselt ja meessolist oli priimabaleriinale hüpete ajal toeks. Kõik tundus väga ilus ja huvitav. Kerli Uibo
Oratoorium: sünnipaik:rooma. Nimetus sõnast oratorio (palvesaal). Eelkäija: liturgiline dr. O-s puudub lavaline tegevus, sisu vaid muus. vah.-ga. Keskseks tegelaseks jutustaja. Keel it. või ld. keelne. Koor on väga tähtis. Sümb. rahvast. Passioon on O alaliik, sisuks Jeesuse kannatused. Kantaat: algselt sarnanesid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega. Esitas solist. Sisu ilmalik. Kirikukantaat: pärit sksm-lt. Esitasid instr.ans., koor ja solistid. Sksm-l kantaat luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. Kirikukontsert: Esitasid solistid, koor ja orkester. Tugevad ooperimuusika mõjutused, samas säilinud vana polüf. stiili võtted. Olid ITA k-des kõrvuti 17.saj. lõpuni; ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid piiblist, luteri koraalidest. Sonaat: bar aegne s. oli instr. teos. Koosnes mitmest eri karakteriga lõigust. S. võis olla kirikumuusika teos või ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Looja ja suurim meister:
Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist, koosnesid mitmest osast ning esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. KIRIKUKONTSERT 1602. aastal ilmus Lodovica Viadana kogumik `Sada kirikukontserti`, mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16.-17. sajandi vahetusel Veneetsias. Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid
.................................................. 2 Estonia maja..................................................................................................................................... 3 Estonia tänapäeval........................................................................................................................... 3 Repertuaar........................................................................................................................................ 4 Solistid............................................................................................................................................... 4 Erinevad saalid................................................................................................................................. 5 Teatrisaal..........................................................................................................................................................5 Kammersaal....................
Motett- järgmine mitmehäälsus, kus alumiseks hääleks on Gregoriuse koraal, teised hääled võivad olla teistes keeltes ja eri temaatikaga. Missa- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad koor ja orkester ja/või orel. (igas missas on Kyrie, Gloria, Credo, Sanctius/ Benedictus, Agnus Dei) Reekviem- missa surnute mälestamiseks.(kindlad osad on requiem aeternam-igavest rahu, dies irae-viha päev, lacrimosa-pisarane) Oratoorium- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad solistid, koor ja orkester või orel. Passioon- oratoorium Kristuse kannatustest. Kantaat- mitmeosaline teos koorile, solistidega või ilma ja saatega või ilma. Homofoonia- väljendusviis, kus üks hääl on juhtiv ja teised ainult saadavad teda. Polüfoonia- väljendusviis, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega. Lihtsaim polüfoonia on kaanon. ORATOORIUM MISSA Tekst oluline Pole oluline
Gospel- Spirituaali alaliik Lauldakse muredest ja pettusest, aga ka lootusest ja usust Loojale R&B - Rhythm and blues Instrumendid Tavaliselt klaver, trummid Puhkpillidest trompetid või saksofonid 1950date lõpp Soul seotud kahe suure plaadifirmaga -Tamla Mototown -Stax James Brown - Soul'i "ristiisa" 1960date lõpp Hakkas lõhenema Artistid hakkasid tegema funk'i Tamla Motown Suund tantsumuusika Gospellik Ansamblid The Temptations, The Supremes, The Jackson Five Solistid Stevie Wonder, Diana Ross Kuulsamad artistid Al Green "Let's Stay Together", "Love and Happiness" Jackie Wilson "Higher and Higher", "Lonely Teardrops" Näiteid: James Brown-It's A Man's Man's Man's world https://www.youtube.com/watch?v=H77fRz1rybs&list=PLoSoYZTkLMZffXAJR72lYsc0 XBnW9yjEQ Stevie Wonder- I Just Called To Say I Love You https://www.youtube.com/watch?v=QwOU3bnuU0k Whitney Houston- I Have Nothing https://www.youtube.com/watch?v=FxYw0XPEoKE&index=4&list=PLXSnlqSeHWhap
ERSO esineb nii Eesti kui ka rahvusvahelistel muusikafestivalidel, 2003.aastal võideti koos Eesti Rahvusmeeskoori ja tütarlastekoor Ellerheinaga eesti muusikute esimene Grammy. 18.detsembril 1926.aastal läks esimest korda eetrisse Tallinn-Raadio Ringhäälingu kontsert praeguse ERSO eelkäijalt. 1975. aastast kannab orkester nimetust Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.Lisaks eesti muusikutele teevad ERSO-ga koostööd paljud nimekad välisdirigendid ja solistid. Kontsert algas Johannes Brahmsi akadeemiline avamänguga, mis kõlas lõbusalt ja jäi hästi meelde, orkester mängis talle omasel väga heal professionaalsel tasemel. Meloodiast oli ära tunda üliõplaslaul "Gaudeamus igitur", mis oli väga hea sissejuhatus kogu järgnevale kontserdile, kus mängisid vaid noored solistid. -3- Avaloole järgnesid palad tsellole ja viiulile.Enim jäi meelde noore viiuldaja Gina
Seetõttu on mõistetav, miks USA-s kerkinud rock' n' roll'i esimene tõusulaine möödus eesti 1950. aastate popmuusikast jälgi jätmata. Märgatavat mõju hakkasid avaldama alles 1960. aastate briti biitansamblid. 1957. aastal toimus Moskvas ülemaailmne noorsoofestival, kuid sinna saabus hulgaliselt nii välisesinejaid kui ka külalisi, külas jälle vahepeal keelu all olev jazz. Eestit esindasid seal teiste seas Uno Naissoo ansambel Metronoom ning hilisemad tuntud solistid Heli Lääts ja Kalmer Tennosaar. Sel ajal tegutses virtuoosne pillimees, eksperimentaator ja ansamblijuht Emil Laansoo, kes katsetas juba siis stuudios mitmekordset pealemängu. Tema ansambel mängis väga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kellest hiljem said tuntud solistid. Uno Naissoo Uno Naissoo sündis 25.03.1928 Viljandis ning suri 05.01.1980 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli politseinik Jaan Naissoo poeg. Asutas 1949
gospelis, bluusis ja rhythm and blues’is. 1950. aastate lõpust alates on soul’i areng seotud kahe suure plaadifirma – Tamla Motowni (Detroitis) ja Staxi (Memphises) – tegevusega. Tamla Motown Tantsumuusika Valjud ja võimsad sünkopeeritud rütmiga bassikäigud Gospellikud vokaalharmooniad Keerukas orkestratsioon Keel- ja vaskpillid Kvaliteetsed lindistused Motowni tuntumad artistid Ansamblid: The Temptations, The Supremes, The Jackson Five Solistid: Stevie Wonder, Diana Ross Stevie Wonder - I just called to say I love you Stax Võrreldes Motowni lugudega lihtsamad, vähem meloodilised, sageli rämedavõitu Sageli kasutati improvisatsiooni Harmoonia lihtne, põhines kolmel põhiakordil Saatepillideks kitarr, bass, trummid, vahel klahv- ja vaskpill Staxi tuntumad artistid Eddie Floyd, Wilson Pickett, Otis Redding Eddie Floyd - Knock on woo d Kolmanda suure plaadifirma Atlantic Recordsiga on
muusikalibuumi, tänu millele on võitnud publiku poolehoiu Hanna-Liina Võsa, Kaire Vilgats, Nele-Liis Vaiksoo, Bert Pringi jt. Jazz-muusika traditsioone kannab edukalt festival Jazz-kaar, mille kontsertidele on aina raskem pileteid saada. Uustulnukatest on pälvinud tähelepanu lauljatar Helin-Mari Arder, jazz-pianist Jürmo Eespere, saksofonist Siim Aimla jt. Folkmuusika vallas jätkavad varem alustatut ansamblid Eesti Keeled, Jäääär, Dagö(Lauri Saatpalu), Metsatöll, solistid Jaan Tätte, Tõnu Raadik, Jaak Johanson, Maian Kärmas, Anu Taul jpt. Eesti 21. sajandi alternatiivmuusika on tihedalt seotud klubikultuuriga.Kaasaegne klubindus, oli sajandivahetuseks jagunenud kaheks: peavooluks ehk peamiselt kommertsmuusikat mängivateks klubideks ning paljudeks klubilisteks üksiküritusteks ja peosarjadeks. Viimased lähtuvad programmivalikul eri tantsumuusikastiilidest, toimumispaigaks on klubid või improviseeritud ruumid.
Ta on mõlemat ala õppinud Eesti Muusikaakadeemias ning Viini Kaunite Kunstide ja Muusika Ülikoolis. 18- aastaselt asutas Risto Kammerkoori Voces Musicales. Nüüdseks on ta juhatanud kõiki olulisemaid Eesti koore ja orkestreid. Lisaks dirigeerimisele esineb Risto ka lauljana. Ta on kaks aastat laulnud EFK-s. Vabariigi aastapäeva puhul mängitud kontsert oli sisult väga huvitav ja mitmekülgne. Koori sissetulek oli juba väga erakordne ja meeldejääv. Solistid, viimne kui üks, esitasid oma osasid väga hästi ja kõlavalt. Dirigent Risto Joost on ise selle kõlava kava kohta õelnud, et see on nagu kirev kokteil parimast, mis eesti koorirepertuaaris leidub. Läbivaks teoste niidiks oli Veljo Tormise looming. Minule jäi väga hea mulje Eesti Filharmoonia Kammerkoorist, kuna ma kuulsin seda esmakordselt. Muidugi on EFK nimi mul kõrvadest läbi käinud aga isiklikult pole kuulnud neid mängimas
Reekviem W.A Mozarti reekviem Dies Irae(Viimane kohtupäev) Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinasid. 4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu. W.A Mozarti reekviem
Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Concerto grosso suurim meister oli Arcangelo Corelli. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno). Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga - Alfred Schnittke Concerto grosso (ettevalmistatud klaverile, kirjutatud kahele viiulile ja keelpillidele). Soolokontsert Vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso`s. Soolopillina kasutatakse sagedamini viiulit ja oboed, kuid soolokontserte on kirjutatud pea kõigile keel- ja puhkpillidele. Kolmeosaline: kiire, aeglane, kiire. Soolokontserdi vormi peamine kujundaja ja kuulsaim looja oli veneetslane Antonio Vivaldi Antonio Vivaldi (1678-1741). Süit Sonaadi ja kontseri kõrval oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm süit eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt
Kuni II Vatikani kirikukoguni 1965. a olid missad ladinakeelsed. Pärast seda võis katoliiklikus jumalateenistuses hakata kasutama ka muid keeli. Paljud heliloojad on kirjutanud missasid ka teistes keeltes tekstidele. Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega,ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinasid. 4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu.
2) muusika ehk helikunst - pearõhk lihtsa meeldejääva viisiga laulul või seltskonnatant-sul, mis parajasti moes on. 3) tants ehk koreograafia, mille loob lauljatele! koreograaf. Valss! 4) draama kõnedialoogid, mis seovad laule, ansambleid, kooriosi ja tantse. 5) kujutav kunst (dekoratsioonid, lavakujun-dus) 6) moekunst väga rikkalikud kostüümid: meestel frakid või uhked hussaarirõivad, primadonnal vähemalt 4-5 õhtukleiti. Koostisosad: 1. Solistid professionaalsed lauljad, kelle vokaalpartiid on meeldejäävad ja lihtsad. Peavad oskama ka näidelda, tantsida ja tihti lauldes liikuda. 2. Tegelased - esiplaanil on kaks paari: esime-ne armastaja ja primadonna ning pisut koomi-line meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja. 3. Koor, ansamblid, orkester, dirigent. 4. Orkester (lava ees orkestriaugus) saadab lauljaid, toetab süzee arengut, kuid ei ole nii dramaturgiline kui ooperis ja on tunduvalt lihtsakoelisem.
intervall- kahe heli kaugus üksteisest, mõõdetakse toonides vaimulik muusika- kiriku tarbeks kirjutatud muusika ilmalik muusika- muusika, mis ei ole seotud kirikuga vokaalmuusika- inimhäälele kirjutatud muusika instrumentaalmuusika- pillimuusika liturgia- jumalateenistus liturgiline muusika- jumalateenistuse tarbeks kirjutatud muusika vorm- muusikateose ülesehitus zanr- muusikateose liik missa- katoliku kiriku jumalateenistus ja sellele vastav muusikateos reekviem- leinamissa, esitajaks solistid, koor, ansamblid, saadab orkestrid oratoorium- vokaalinstrumentaalteos koorile, solistidele ja orkestrile passioon- heliteos koorile, solistidele, jutustab Kristuse kannatustest kantaat- mitmeosaline pidulik teos koorile, solistidele, orkestrile, kirjutatakse ka ainult koorile süit- mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud paladest sonaat- mitmeosaline teos soolopillile instrumentaalkontsert- mitmeosaline teos soolopillile ja orkestrile
Näitlejad Evelin Pang ja Priit Võigemast on ka väga head lauljad. Mina ei olnud neid varem laulmas kuulnud. Soliste saatsid orkester Reaalmazoor ning ansambli kooseisus. Renee Puura - klahvpillid Indrek Patte - laul Jaanus Nõgisto - kitarr Raul Vaigla - bass Jaan Karp - löökriistad Realmazoor Noorteorkester ja ansambel sulasid laval ja toetasid lauljad igati. Mäletan, et Jaanus Nõgisto ütles, et proove on nad koos vähe teinud , aga on tulemusega rahul. Solistid jälgisid ansambli pillimängu, vahele lisasid lauljad omapoolseid kommentaare. Kõlasid ka paar instrumentaal pala. Oli väga uhke kontsert, läheksin teinekordki kuulama ,muusika meeldis ja noored lauljad sammuti .
Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud Ma käisin veebruaris klassiga Vanemuise suures majas muusikalil "Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud''. Muusikal toimus kahes vaatuses ja kestis umbes kaks ja pool tundi. Muusikat mängis Vanemuise sümfooniaorkester, laulsid näitlejad ja Vanemuise ooperikoor, dirigeeris Tarmo Leinatamm ja muusikali lavastajaks oli Mare Tommingas. Muusikalis esitati orkestri- ja instrumentaalmuusikat. Esinesid solistid, ooperikoor, sümfooniaorkester ja isegi balletitrupp. Muusikalis oli paju tuntuid eesti muusikuid näiteks nagu Veiko Täär, Gerli Padar, Andero Ermel ja paljud teised. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest, sest nad sattusid pealt nägema üht verist mõrva. Esimeses vaatuses toimusid sündmumused Chicagos, kus saksofonist Andero Ermel ja kontrabassimängija Veikko Täär satuvad pealt nägema mõrva
koomilised või tõsised sündmused, ühis-kondlikud sõlmpunktid, mille põhjal libretist kir-jutab libreto. Libreto alusel loob lavastaja üht-se terviku ehk lavastuse. 2) muusika ehk helikunst hetkel moesolevas muusikastiilis ja helikeeles. Kujunemise ajal oli selleks sving (jazz), hiljem pop- ja rockmuusika. 3) tants ja lavaline liikumine, mille loob koreo-graaf. 4) draama kõnedialoogid ja näitlemine 5) kujutav kunst (dekoratsioonid, lavakujun-dus, kostüümid) Koostisosad: 1. Solistid poplauljad, kes esitavad meelde-jäävaid poplaule. Peaosatäitjad peavad oskama väga hästi näidelda, tantsida ja laulda. Taustaks mängib elav ansambel. Populaarsemad numbrid kõlavad sageli raadios, TV-s ja kontsertidel. 2. Sõu vaatemängulisus, mille tagavad täna-päevased heli- ja valgustehnilised võimalused. 3. Tegevus - laul, tants ja liikumine on võrd-väärsed ja täielikult ühte sulanud. Liikumine märksa keerukam kui operetis. Täieliku vaba-duse selleks annavad
Ka oratooriumide eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. 1602. aastal ilmus Lodovica Viadana kogumik Sada kirikukontserti, mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16.-17. sajandi vahetusel Veneetsias. Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi (virtuoosad, värvikad orkestrivahemängud), kuid säilinud olid ka vana polüfoonilise stiili võtted. Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid
Argenia". Milliseid kantaate esitati, pole teada. koor Libreto ladina Või Itaalia Orkester keeles Keskne Ulatuslik tegelane jutustaja kontsertteos Oratoorium Retsitatiiv solistid Esitati ülikute Vaimuliku paleedes sisuga Ooperilaadne Antonio Vivaldi 16781741 · Kirjutas:50 ooperit; üle 40 koori ja orkestriteose, 100 orkestriteost; ~500 orkestrisaatega erinevatele soolopillidele kontserdid. Kuulsaim "Neli aastaaega" · Ema soovil vaimulik "punane preester" sunniti loobuma · Õpetas viiulimängu tütarlaste kloosterkoolis; korraldas
Bergonzi juures Accademia Verdiana's. Aastatel 19821987 laulis ta RAM-is, 198789 "Estonia" kooris ning 19891996 oli samas solist. Ta on võitnud I auhinna Eesti Lauljate võistlusel (1989), publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel (1992) ning on Pavarotti-nim. võistluse finalist Modenas (1991). Kontsert toimus Estonia Kontsertsaalis 1. detsembril. Esitati vokaalinstrumentaalmuusikat ja ka ainult instrumentaalmuusikat, milleks oli meloodiline orelipala. Tuntuimad solistid, kes üles astusid, olid Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margarita Voites ja Aare Saal. Esitati kuulsamaid aariaid erinevatest ooperitest, meeldejäävaimad olid aariad ooperitest "Tosca" ja "Figaro pulm". Selle kontserdi tegi eriliseks muusikapalade sisukus ning muidugi kõigi lauljate tohutu profesionaalsus. Samuti see, kuidas kõigile läks hinge Vello Jürna kurb saatus. Kõige rohkem meeldis mulle Tosca aaria ooperist " Tosca". Selle esitas
Mart Sander, Raivo. E. Tamm, René Soom. Lavastuse meeskonda kuulusid muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik Mart Sander, koreograaf, lavavõitluskoreograaf Hellar Bergmann ning valguskunstnik Anton Kulagin. Eriliseks tegi selle etenduse see, et see oli vaimukas, näitlejad oskasid oma rolle mängida, oli näha, et neil on lavaline kogemus olemas. Teos polnud keeruline vaid küllaltki hästi arusaadav, solistid suutsid oma osa musikaalselt väga hästi välja mängida ning muusikapalad olid enamasti kõik huvitavad. Lavapilt ning kõik ümbritsev sobisid teose teemaga ideaalselt. Kõige rohkem meeldis mulle lugu pealkirjaga Ilma naisteta on kurb maailm. See oli väga puhtalt esitatud ning tempo tõttu väga kaasahaarav. Lugu jäi meelde sellega, et oli väga särtsakas. Ülejäänud lood polnud nii huvitavad ja ei jäänud meelde. Palad kokkuvõtvalt oli
annaabi.ee 
