Nimi - ................... Klass - ................. Sisukord Eluperiood *Lapsepõlv *Arnstadi periood *Weimeri periood *Kötheni periood *Leipzigi periood Looming *Orkestriteosed *Teosed klahvpillidele *Oreliteosed *Kammermuusikateosed *Vokaal-instrumentaalteosed Bachi loomingu iseloomustus Tähtsus Ilmalikest teostest Kasutatud kirjandus Lapsepõlv (1685-1703) Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 31. Märts (vana kalendri järgi 21.märts) aastal 1685. 8-aastaselt hakkas ta õppima Eisenachi ladinakoolis. 1694-95.a. Surid ema ja isa Bachi kasvatas edasi tema vanem vend. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris.
1694-95.aastal surid ema ja isa - Bachi kasvatas edasi tema vanem vend, kes andis talle ka muusika tunde. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadti periood (1703-1707) Bach oli ametis linnaorganistina. 1705.a.õppereisil Lübeckisse võttis Johann Sebastian Bach tunde heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Weimari periood (1708-1717) Bach oli hertsogi kammermuusik ja organist. Weimaris on kirjutatud paljud tema oreliteosed ja kantaadid. Kötheni periood (1717-1723) Bach töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi teenistuses. Sel perioodil suri Bachi esimene naine. Poolteist aastat peale esimese naise surma abiellus Anna Magdalenaga, kes laulis ja mängis ka klavessiini. Heliloomingus keskendus Bach peamiselt orkestri- ja klavessiinimuusikale. Leipzigi periood (1723-1750) Bachist sai Leipzigi Toomkiriku kantor ja linna muusikadirektor. Loomingus
Artur Kapp Fred-Georg & Raigo 2016 Artur Kapp (1878-1952) · Sündis 28.02.1878 Suure-Jaanis · Suri 14.01.1952 Suure-Jaanis · Eesti helilooja, dirigent ja pedagoog Tähtsus Eesti muusikaloos · Ta kirjutas 5 sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. · Ta lõi oratooriumi "Hiiob" , kooriteoseid ligi 100, oreli- ja kammermuusikat · Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. · Arturi kuulsaim teos on romanss "metsateel" Loomingu tähtsamad zanrid · Orkestrimuusika · Oreliteosed · Koori- ja soololaulud Loomingu mõjutajad · Tema suurejoonelist, ülev- ranget stiili kujundas klassikalis-romantiline traditsioon Bachi ja Beethoveni, saksa ja vene romantikute looming. · Artur Kapi suunda eesti muusikas arendasid edasi tema õpilased Eugen Kapp, Evald Aav, Riho Päts ja paljud teised. Huvitavad faktid
juuli 1750. Ametilt helilooja, organist. Elulugu: Lapsepõlv Eisenachis perekond muusikuid, õppis juba väiksena viiuli ning orelimängu. Ohdruf organist, haris venda, öösiti kirjutas muusika käsikirju. Lüneburg Miikaeli klooseter, häälemurre. Arnstadt omavoliline puhkusevõtmine, liiga pikad orelisoolod. Weimar lossikiriku organist, kontsertmeister, suurem osa teoseid. Leipzig muusikadirektor, poistekoor, vokaalmuusika. Looming:Vokaal-instrumentaalteosed, teosed klahvpillidele, oreliteosed, kammerteosed, orkestriteosed. Vokaainstrumentaalteosed:Passioonid säilinud Johannese ja Matteuse passioonid. Kantaadid kirjutas ligi 300 kantaati, neist 20 ilmalikku. Missa h-moll, ,,Jõuluoratoorium". Teosed klahvpillidele: Klahvpillideks olid klavessiin, klavikord ja pedaalideta orel. Kogumik ,,Hästitempereeritud klaviir"- 2osa. Süidid- 6prantuse, 4 inglise süiti ja partitat. Väikesed prelüüdid ja fuugad. Oreliteosed: Tokaated- tuntuim Tokaata ja fuuga d-moll
· Prantsuse süiidid. BWV 812-817 Selle perioodi kõige suurejoonelisem teos oli kontserditsükkel "Brandenburgi kontserdid", mille ta saatis Brandenburgi markkrahvile sooviga saada kapellmeistri koht Brandenburgi õukonnas. Leipzigis ( 1723-1750 ) oli Bach Püha Tooma kiriku kantor ja linna muusikadirektor. Perioodi esimestel aastatel lõi palju kirikumuusikat, igal aastal muuhulgas umbes 60 kantaati. Leipzigi perioodi ajal Johann Sebastian Bach kirjutas oma tuntuimad ja ulatuslikumad oreliteosed. Tuntud suured oreliteosed · 6.Triosonaati orelile BWV 525-530 · Tokaata ja Fuuga d-moll ("Dorische Toccata und Fuga") BWV 538 · 18 Koraali BWV 651-668 · 6 Schübler-Chorale BWV 599-544 Klaviirile · Hästitemapereeritud klaviir. Teine osa BWV 870-893. Siin teises osas on 24 prelüüdi ja fuugat on paigutatud kromaatiliselt helistike kaupa. Oluline pedagoogiline klaveri repertuaar. · Goldberg-variatsioonid BWV 988 · Muusikaline ohver BWV 1079
loomingut. Bach viibis lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. Orelile Passacaglia cmoll BWV 582. Orgelbüchlein BWV 599644 Klaverile Inglise süiidid. BWV 806811 Tuntud teosed klaviirile Hästitempereeritud klaviir kahes osas. Esimene osa Köthenis kirjutatud BWV 846 869. Siin on 24 prelüüdi ja fuugat, mis paiknevad kromaatiliselt helistike kaupa. Prantsuse süiidid. BWV 812817 Tuntud suured oreliteosed 6.Triosonaati orelile BWV 525530 Tokaata ja Fuuga dmoll ("Dorische Toccata und Fuga") BWV 538 18 Koraali BWV 651668 6 SchüblerChorale BWV 599544 Klaviirile Hästitempereeritud klaviir. Teine osa BWV 870893. Siin teises osas on 24 prelüüdi ja fuugat on paigutatud kromaatiliselt helistike kaupa. Oluline pedagoogiline klaveri repertuaar. Goldbergvariatsioonid BWV 988 Muusikaline ohver BWV 1079 Fuuga kunst BWV 1080 Clavierübung (17261741) Eraldi
töötas elu jooksul organisti ja õuemuusikuna mitmes Saksa linnas. Elukäik jagatake 4 perioodi. Kellena töötas Tähtsamad teosed Arnstadt (1703-1707) Töötas linnaorganistina. · Esimesed tähtsamad oreliteosed ja 1705.a tegi õppereisi Lübeckisse, kus kirkukantaadid võttis tunde kuulsalt heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimar (1708-1717) Weimari hertsogi Wilhelm Ernsti juures · Parimad oreliteosed õukonnaorganist ja kammermuusik; · (Tokaata ja fuuga d-moll; Passacaglia hiljem õukonnakapelli kontsertmeister. c-moll) Tutvus hertsogi noodikogus Vivaldi ja · Vaimulikud kantaadid
Ernesaks, Edgar Arro jpt. Nendest moodustub Tallinna Koolkond. Artur Kapp õpetas klassikaliste traditsioonide põhjal. Eriline rõhk läks polüfoonilisele tehnikale. 1920- 1940 väga viljakad tema loomingule. Valmisid nt I sümfoonia, oratoorium ,,Hiiob" , Sümfooniline poeem " Fartum", orkestrisüiidid 2, 3 . Ühiskondlikult hästi aktiivne. Tema nimeline kontsertihooaeg. Orkestri süit nr 4, ,,Pidulik avamäng". Instrumentaalteostest on tuntuimad oreliteosed. Nõukogude okupatsiooni ajal lisandus loomingusse veel : 2-5 sümfoonia nt " Pidulik avamäng". Ametlikult pensionile läks 39'aastal. Suure-Jaani läks tagasi 44'aastal. Teosed : "Metsatee" - kuulsaim. Kantaat " Paradiis ja Peri ", avamäng "Don Carlos" , "Kütkes", "Pilvele", "Serenade triste" 1904 - asub Astrahani muusikakooli direktori kohale. Korraldas selle töö kõrvalt ka kontserte. "Süit Eesti viisidest", segakoorikantaat "Päikesele" ,
professor. Ta õpetas A. Kapp, G. Heuer. konservatooriumis 1939. aastani A.Uritamm Tallinna ning pärast seda elas surmani Konservatooriumis 1935 Suure-Jaanis ning on maetud Suure-Jaani kalmistule. Looming Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi "Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Artur Kapp oli väga võimekas organist ja virtuoosne improvisaator. Isiklikku Isa Joosep Kapp oli Suure-Jaanis koolmeister ja organist. Abikaasa oli Gertrud von Ruckteschel. Poeg oli helilooja Eugen Kapp. Vennad olid kooliõpetaja ja organist Hans Kapp ning kirikuõpetaja Aleksander Kapp. Venna Hansu poeg oli helilooja Villem Kapp.
Ta õpetas 1939 aastani konsevatooriumis. Pärast seda läks elama SuureJaani, kuni surmani. Teme õpilased olid, mitmed hilisemad kuulsad heliloojad näiteks: Riho Päts, Evald Aav, Gustav Ernesaks jne. LOOMING Tema looming on väga rikkalik 5sümfooniat, orkestriteosed, oratoorium ,,Hiibo" , koorimuusikat, kammermuusikat, ja täiesti erilist kohta omavad rohkearvulised oreliteosed 2 orelikontsertit orkestriga, 2 orelisonaati, koraalifantaasia, koraalieelmängud, prelüüdid ja fuugad ning Toccata. Kõige tuntum Artur Kapi teos on romanss ,,Metsateel" TÄHTIS 24.veebruaril 1950a. heiskas Artur oma majale Tallinnas Eesti lipu. Nii tuntud inimesele ei julgenud võimud midagi teha. See oli ainus juhtum Eesti NSVs ajavahemikul 19451986, kus avalikult heisati
Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Köthen (alates 1717) Bach läks Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Sealses kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd kirikumuusika asemel orkestriteoseid ja klavessiinimuusikat. Leipzig (17231750) Leipzigis oli Bach Püha Tooma kiriku kantor ja linna muusikadirektor. Leipzigi perioodi ajal Johann Sebastian Bach kirjutas oma tuntuimad ja ulatuslikumad oreliteosed. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis ja on maetud Tooma kirikusse.
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Looming Esimene sümfooniline teos- "Julius Caesar" (1896) Esimene kantaat- "Johannes Damaskusest" (1897) Esimene klaverikontsert (1897) Esimene klaverisonaat (1897) Esimene keelpillikvartet (1899) Esimene oratoorium (1909) Vokaalsümfoonilised teosed: Oratoorium "Joonase lähetamine" (1907-1909) Väiksemad vaimulikud teosed : "Eks teie tea"(1900), "Otsekui hirv" (1904) Orkestriteosed: Avamäng "Julius Cesar" (1896) Oreliteosed Klaveriteosed Kammermuusika http://www.youtube.com/watch?v=yBpI4-W Majamuuseum Käina alevikus Avati Tobiase 100-nda sünniaastapäeva puhul 1973 Ulatuslik ülevaade elust ja loomingust Mälestus 1929 püstitati Haapsallu mälestussammas 1973 püstitati mälestussammas Kullamaale 1924 nimetati Tallinnas Kadriorus üks tänavatest Tobiase nimeliseks 1973 anti Tobiase nimi Kärdla muusikakoolile Memoriaalmajamuuseum Täname tähelepanu eest :) Allikad http://www.koolielu.edu
Aastal 1912 asus ta Tallinna. Ta esines Estonias ja kirikutes. Süda repertuaar oli avar ning kõneles head maitset. Ta oli ka hinnatud eraõpetaja, kes valis õpilasi väga hoolikalt. Õpilane pidi olema kas tuttav või väga andekas. Sajandi teiseks kümnendiks oli temast saanud entsüklopeediliste teadmistega muusikatundja. Süda oli 20. Sajandi teisel kümnendil silmapaistvaim organist Eestis. 1919 sai temast Tallinna kõrgema muusikakooli kompositsiooniõpetaja. Enamus Süda teoseid olid oreliteosed: fuuga f-moll, Basso ostinato, Scherzino,Gigue, prelüüd ja fuuga g-moll, Ave Maria,Pastoraal. Tema teosed on tehniliselt lihvitud, loogilise ja selge ülesehitusega. Loomingut mõjutas Bach, kes oli suureks eeskujuks. 3. Augustil 1920 suri süda kiireltkulgevasse düsenteeriasse. Mõned tema teosed jäid lõpetamata, sest surm viis ta ära just siis kui tingimused loometööks järjest soodsamaks muutusid. Peeter Süda on maetud Tallinna siselinna kalmistule.
1722. aastal vabanes Leipzigis üks hinnatuim kantorikoht. Bach esitas end kandidaadiks ja sai selle koha. Sellega kaasnes veel Leipzigi muusikadirektori töö veel neljas Leipzigi linnakirikus. Peale selle poistekoori juhatamine ja laulu õpetamine ja pea igaks suuremaks kirikupühaks muusika kirjutamine. Koori, solistide ja orkestriga pidi Bach igal pühapäeval ning kirikupühal esitama kantaadi. Leipzigi perioodi ajal kirjutas ta oma tuntuimad ja ulatuslikumad oreliteosed. Näiteks Matteuse passioon. See teos räägib Jeesuse Kristuse reetmisest ja ristilöömisest. Sõna passioon antud kontekstis tähendab kannatust. Süzee on Piiblist Matteuse evangeeliumi peatükid 26-27 (Mt.26-27) järgi. See teos sai valmis 1729 aastal. Esiettekanne toimus 15. aprillil samal aastal. Juhatas Johann Sebastian Bach ise. 1720. aastal mattis Bach oma esimese naise Maria Barbara, kellega ta sai 7 last.
Lapsepõlv Tema isa ja onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle viiuli- ja klavikordimängu. 1694-95 surid tema ema ja isa. Peale seda kolis Bach oma vanema venna juurde, kes hoolitses tema muusikalise harimise eest. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaeli koolis. Veel õppis ta noorena religiooni, mis mõjutas tema loomingut. 1705 võttis Bach tunde heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Sellel ajal sündisid tema esimesed oreliteosed ja kirikukantaadid. 1720 suri tema esimene naine Maria Barbara. 1721 abiellus ta uue, noore naisega. Temaga sündis neil 13 last, kellest 6 jäid ellu. Üleüldse oli Bachil kokku 20 last, kellest pooled surid imikuna. Bach oli lühinägelik ning elu lõpul jäi ta pimedaks. Keerukad silmaoperatsioonid põhjustasid tema surma 1750. aastal. Tema muusika avastati laiema publiku jaoks alles 19. sajandil. Looming Bach on kirjutanud üle 300 kirikukantaati,
1920–1924 oli Estonia dirigent 1920-1924 Pedagoog Tallinna konservatooriumis 1925 -1939 Tallinna konservatooriumis professor Helilooja tuntumad õpilased: Evald Aav Riho Päts Enn Võrk Gustav Ernesaks Eugen Kapp Johann Tamverk Looming: Artur Kapi looming on žanriliselt rikkalik. Ta oli eelkõige sümfonist. Ta on loonud palju kooriteoseid ja kammermuusikat, erilisel kohal on aga oreliteosed. Tähtsal kohal Kapi loomingus on koorilaulud, kokku umbes 100. Tema teoste hulgast leidub ka siiralt lüürikat Loomingu põhiteemad: Kapp võttis tavaliselt endale eeskujuks klassikalis-romantilise muusika ning rajas oma helikeele selle traditsioonidele. Kapp hindas polüfooniat ja vormiselgust. Tema loomingut iseloomustab keskendunud, tõsine mõttelaad, kontrastiderohke, jõuline, dramaatiline väljendus. Teostes üldinimliku teemad, filosoofilise probleemid; tõsine, mõtisklev
1. Miks on kirjutatud enamik kantaate just Leipzigi perioodil ? Kantaatide sisu, kuidas oli see seotud jumalateenistustega? Bach töötas kantorina ning kuna ta tahtis tõestada, et ta pole keskpärane muusik, siis ta kirjutas kolm terviklikku aastakäiku kantaate. Kantaatide tekst on pärit Piiblist või luteri koraalist. Kantaate esitati iga pühapäev ja kirikupüha. 2. Miks just Weimaris on loodud Bachi parimad, fantaasiaküllasemad oreliteosed (milliseid väljendusvõtteid kasutab, mis on tema oreliteoste loomist mõjutanud?) ? Mis on koraaliprelüüd? Iseloomusta Bachi Weimari perioodi. Nimeta tuntuimaid Bachi oreliteoseid Temast sai Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Ta puutus kokku teiste kuulsate muusikute(nt Vivaldi) teostega ning see mõjutas tugevalt tema käekirja. Ta nautis seda tööd, sest seal oli tähtsal kohal kirikumuusika ja tema muusikat mõisteti seal. Selleaegsed lood on väga pidulikud
S. Bach? Missugune oli tema haridustee? J.S.Bach oli pärit Kesk-Saksamaa pikkade traditsioonidega muusikute suguvõsast. Sündis Eisenachis. Bach õppis orelikuntsi ning oli tuntud organist. 2.Iseloomusta J. S. Bachi loomingut! Loomingus polnud Bach mitte niivõrd julge uuendaja, kuivõrd pigem talle eelnenud mitme sajandi muusikatraditsiooni kokkuvõtja. 3. J. S. Bachi elukäik jaguneb neljaks etapiks. Kirjelda neid etappe! I. Arnstadt ja Mühlhausen(1703-08) Linnaorganist, esimesed oreliteosed ja kirikukantaadid. II. Weimar(1708-1717) Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, peamine ülesanne mängida Weimari lossikiriku orelil. Enamik suuri oreliteoseid sündis sel perioodil. 1714.a ülendati õukonnakapelli kontsertmeistriks. III. Köthen(1717-1723) Vürst Leopoldi õukonna kapellmeister, kohustuseks oli kirjutada kammermuusikat ja instrumentaalkontserte. Sellesse aega jääb suurem osa tema klavessiinimuusikast ning teostest soolopillidele
(Messias - päästja, juudid ei pidanud Kristust päästjaks) Sisuks Kristuse lugu sünnist surmani, konkreetsed tegelased puuduvad. Kestab 2,5 tundi Oratooriumides esikohal jõulised koorid Hallelujah koor - esiettekandel tõusis inglise kuningas püsti- austus H vastu, traditsioon jätkub Messias tegi Händelist inglise rahvuskangelase. Kooridele kontrastiks on kauni meloodiaga lüürilised aariad soprani aaria "Ma tean, et mu Päästja elab" Händelil on suuri saavutusi ka instr.muusikas Oreliteosed, conncerto grossod, süidid Kaks tuntumat süiti: Tulevärgimuusika Esiettekanne Londoni Green Park`is 1748 - lõpes Ingl-Austr, Preisi-Prants sõda, võidu auks H muusika ja ilutulestik, mis lõpes tulekahjuga, kus surma sai 3 inimest, ka üks trompetimängija Väga ülev ja pidulik Avamäng Veemuusika (20pala) Hannoveri prints, kelle teenistusest H luba küsimata lahkus, oli 1714 Inglismaa kuningaks saanud Georg I Väidetavalt lõi H teose lepituseks kuningliku seltskonna lõbusõiduks
Weimari periood-hertsogi kammermuusika ja orelist. Kötherni periood-õukonna kapellmeister vürstiõukonnas. Leipzigi periood- 1723 sai temas Tooma kiriku kantor ja linna muusika direktor. Isiklik elu: Bachi kasvatas üle 14 aasta vanem vend, kuna ema suri kui ta oli 9. Esimene naine suri, abiellus Anna Magdalenaga, kirjutas tema jaoks Anna Magdalena Noodivihiku. Kokku oli tal 20 last. Vanem vend õpetas talle orelimängu, astus ka ülikooli kuid jättis pooleli. Zanrid jms: oreliteosed ´, kontsertid, klaveriteosed, oratooriumid, passioonid, messiad, kantaadid. Kirjutanud üli 500-teose. ,,Matteuse passioon", ,,Johannese passioon" . Sarnasused Händeliga: Mõlemad on tuntud tänapäeval. Töötasid samadel ametitel. Mõlemad on olnud organistid ja kantorina töötanud. Mõlemad jäid pimedaks. Sündisid samadel aastatel, kaotasid varakult vanemad, sündisid Saksamaal. Kirjutasid kontserte ja oratooriume.
(4) Bach on klaverikontserdi aluse panija ja esimene viljakas meister.Talle olid omane nii polüfooniline kui ka homofooniline väljenduslaad. Ta kirjutas nii kooridele kui ka instrumentidele, orkestrile kui ka soolopillile. Ühtede või teiste zanrite eelistamine on seotud teatud perioodil töötingimustega. Nii näiteks Arnstadtis ja Weimaris kirjutas ta põhiosa oma loomingust orkestri teoseid. Köthenis kirjutas ta oma parimad klaveri- ja oreliteosed. Johann Sebastian Bach on geenius, kes oskab vähese kaudu palju öelda. Ta on ületamatu meister ühe muusikalise meeleolu süvendamisel. Kunsti sisuks on filosoofilised arutlused elust, õnnest, üksindusest, kannatustest või lõbusad ja humoristlikud tantsulised olustikupildid. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone jm. Orkestrimuusika,
Muusika oli esmatähtis. Juhtivad muusikamaad: 1.Itaalia- ooper; laul; viiulikunst D. SCARLETTI 2.Prantsusmaa- ooper, ballett, rokokoo-kunst, muusikas valitses mänglevus, graatsilisus, kergus J.P. RAMEAU 3.Saksmaa- orelimuusika, koorimuusika H. SCHÜTZ, J.S. BACH, G.F. HÄNDEL 4.Inglismaa- klavessiiinimuusika ja ansamblimuusika H.PURCELL BACHI TEOSED Matteuse passion, Johannese passion, Luuka passion, missa h-moll, Brandenburgi kontsertid(6), klaverikontsertid, fuugad, oreliteosed HÄNDEL-I TEOSED - Saul, Simson, Juudas Maccabäus, Messias, Renaldo, Julius Caesar
Sealne tulekahjus kannatadasaanud kirik oli taas üles ehitatud ja orel restaureeritud. Arnstadtist tegi Bach oma kõige tähtsama õppereisi LÜBECKISSE tolle aja kuulsaima orelivirtuoosi DIETRICH BUXTEHUDE`i juurde. Bach oli end Arnstadtist vabaks küsinud neljaks nädalaks, reis aga kestis neli kuud! See lubamatu viibimine annab tunnistust reisi erakordsest tähtsusest. Need kuud legendaarse vanameistri juures jätsid selge jälje noore Bachi loomingusse- tema esimesed tähtsamad oreliteosed matkivad tugevalt Buxtehude`i stiili. Siinkohal saab tõmmata paralleeli Händeliga, kes ka Buxtehude`i juurde tee ette võttis. Küllap ka Bach oli huvitatud vananeva Buxtehude`i ametikoha endalesaamisest, aga jällegi sai takistuseks vanameistri "läbi lillede" mõista antud tingimus- kosid mu tütre, saad koha. Miks asi katki jäi? Äraolek Arnstadtist lõppes aga skandaaliga ja kuna sealne kirik oli üsna vanameelne, siis siirdus Bach 1707.a. organistiks MÜHLHAUSENISSE
Gottfried Heinrich Bach, Johann Christoph Friedrich Bach ja Johann Christian Bach olid samuti muusikud Leipzig (1723-1750) · Leipzigis oli Bach Püha Tooma kiriku Kantor ja linna muusikadirektor · Perioodi esimestel aastatel lõi palju kirikumuusikat, igal aastal muuhulgas umbes 60 kantaati · Leipzigi perioodi ajal Johann Sebastian Bach kirjutas oma tuntuimad ja ulatuslikumad oreliteosed · Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis ja on maetud Tooma kirikusse Johann Sebastian Bachile pühendatud ausammas Leipzigi Püha Tooma kiriku ees J.S. Bachi looming · Bach on kokku kirjutanud üle 1000 teose · Silmapaistvan oma Bachi loomingust on loodud Lepizigis kirjutatud vokaalmuusika, eelkõige kantaadid mida oli üle 300 · Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest
Nemad kujundasid eesti muusikaelu näo. Tolleagsest üks koorijuht oli Olav Roots. Need asutused tegelesid ka heliteoste otsimist, kirjastamist ja ettekandmist, loovkunstnike materiaalset abistamist. Eesti interpreete: orkestridirigendid ja koorijuhid: R. Kull, J. Aavik, A. Lätte, Juhan Simm; lauljad: Arno Tamm, Paula Brechm, Karl Ots, A. Arder; insrumentalistid: Ludvig Juht, Eduard Sõrmus, L. Juht, Artur Kapp. 13. Peeter Süda loominguzanrid: oreliteosed, soololaul,koorilaul,klaveriteosed. Ainus koorilaul on ,, Linakatkuja" . Tema tõi oreliteosed eesti muusiaksse. 14. M Lüdigu õppeasutused; tallinna kõrge muusikakool 1919. loominguzanrid: orkestriteosed, kandaadid, klaveri-, tsello- ja viiulipalu,koorilaulud. Tähtsaim koorilaul ,,Koit" 15. Artur Kapi tähtsus eesti muusikas: tundliku tekstikäsitlusega ning individualiseeritud karakteriga märkised need uut etappi eesti soololaulu arengus, neis lauludes mängis suurt rolli
· Ohrdurffi ja Lüneburgi gümnaasiumid. · Lüneburgis sai tasuta õpetuse ja koguni väikese toetuse oma imetletud sopranihääle eest. · Bachi elukäik jagatakse IV perioodiks: · 1. Arnstadt ja Mühlhausen (1703-08) · Õukonnaviiuldaja Weimaris, siis Arnstadti organistiks. · Reis Lübeckisse Buxtehude juurde, jäi kauemaks, kui lubatud, skandaal. · Oreliteosed ja kirikukantaadid. · Toccata d-moll BWV 565 · Mühlhausenis valitses pietism, tegutses õukonnamuusikuna · 2. Weimar (1708-1717) · Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Hertsog muusikahuviline. · 20-liikmeline kapell, hea noodikogu. · Bachi tegi Vivaldi teostest orelitöötlusi. · Kontsert a-moll I osa · Weimari-aastatel valmis suurem osa oreliteostest! Esines lossikiriku orelil. Hakati hindama kui orelikunstnikku ja
· Suurem osa kirjutatud klaverile (ligi kontsertpalad (tavaliselt on etüüd mõeldud 800) teost: 7 teost klaverile ja ainult tehniliste võtete arendamiseks). orkestrile (sh. 2 klaverikontserti); Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo etüüdid, prelüüdid, rapsoodiad; kõikumine. Chopini muusikas on tähtsaim Surmatants väljendusvahend oli meloodia. Loomingus · Missad ja oratooriumid; oreliteosed, kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo reekviem ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Erilist huvi äratab tema hilisem looming, kus jäävad tahaplaanile virtuoossed efektid ja esile tõuseb muusikaline idee ning
Emanuel Bach said roccoco stiili väga tähtsateks heliloojateks. 7 juulil 1720 Maria Barbara suri. Järgneval aastal Johann Sebastian Bach abiellus lese Anna Magdalena Wilcke`liga. Maria Barbara sai Johann Sebastian veel 13 last, kellest ainult 6 elasid täiskasvanuikka. Looming Johann Sebastian Bachi looming jaguneb viite alagruppi : vokaal-instrumentaal teosed, teosed klahv pillidel, oreliteosed, kammerteosed ja orkestriteosed.Vokaal ja instrumentaal teostest on säilinud Johannese ja Matteuse passioonid. Ta kirjutas ligi 300 kandaati, millest 200 on umbes säilinud ning nendest ligi 20 on ilmaliku sisuga, oluline on ära mainida Missa h-moll. Orkestriteostest on väga tuntud "Brandenburgi kontserdid" ja kogumik ,,Hästitempereeritud klaviir". Kammermuusikas on tuntumad teosed ,,Muusikaline ohver" ja ,,Fuugakunst" .
karakteriseerimisjõud. Eriti tuntud on "Brandenburgi kontserdid" ja kogumik "Hästitempereeritud klaviir". Õpilaste ja oma suure lastepere tarvis kirjutas ta lihtsamaid klaveripalu ("Anna Magdalena noodivihik", "Väikesed prelüüdid ja fuugad", "Inventsioonid"). Tema elukäik jagatakse neljaks etapiks: I. Arnstadt ja Mühlhausen (1704-08) Töötas linnaorganistina, käis D.Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. II. Weimar (1708-1717) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. Niisiis sündis siin suurem osa tema klavessiinimuusikast ning ka palju ilmalikke kantaate. Bachi loodud on
a., Tartu muusikapäev 1909. a., VII üldlaulupidu Tallinnas 1910. mitme muusikalise organisatsiooni auliikmeks jne. a., uue "Endla" avamine 1911. a. · Kirjutas 5 sümfooniat, Samuti lõi ta oratooriumi "Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), · 1918. aastal tuli Lüdig Tallinna ja töötas aastail 1918-1924 Kaarli kiriku oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi organistina. Ta osales mitmete ürituste korraldamises, s.h Tallinna Kõrgema kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895. Muusikakooli asutamises (1919) ning oli aastail 1919-1923 selle direktor ja 1920- 1922 oreliõpetaja. Samal ajal jätkas ta ka kontserditegevust organistina ja
professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939 aastani ning pärast seda elas surmani Suure-Jaanis. Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav,Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt. ARTUR KAPI LOOMING LÜHIDALT Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi"Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast lüürikat. HEINO ELLER SÜNDIS: 17.03.1887 Tartu SURI: 16.06.1970 Tallinn HEINO ELLERI LOOMING LÜHIDALT Ta on loonud mitmeid sümfoonilisi teoseid. Sümfoonilised teosed : 1917"Videvik" (sümfooniline pilt)
Temaga sündis Bachil 13 last, kellest jäi ellu kuus. Gottfried Heinrich Bach, Johann Christoph Friedrich Bach ja Johann Christian Bach olid samuti muusikud. Leipzig (1723-1750) Leipzigis oli Bach Püha Tooma kiriku Kantor ja linna muusikadirektor. Perioodi esimestel aastatel lõi palju kirikumuusikat, igal aastal muuhulgas umbes 60 kantaati. Leipzigi perioodi ajal Johann Sebastian Bach kirjutas oma tuntuimad ja ulatuslikumad oreliteosed. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis ja on maetud Tooma kirikusse. J.S.Bachi sünnikodu Eisenachis J.S.Bachile pühendatud ausammas Leipzigi Püha Tooma kiriku ees LOOMING Tema looming on kokkuvõtte kogu saksa barokkmuusikale. Tema loomingus on mitmed muusikastiilid. Teda peetakse kõigi aegade suurimaks heliloojaks. Ta on mõjutanud kõiki heliloojaid. Ta on üks kõige enam mängitavaid heliloojaid.
Konservatooriumis lähtus peamiselt klassikalistest suundumustest, tuginedes suures osas vaimuliku muusika traditsioonidele. Nii kujunes A. Kapp oma muusikalise tegevusega väljapaistvaks isiksuseks, kes tunduvalt mõjutas Eesti muusikakultuuri arengut käesoleva sajandi esimesel poolel. Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi "Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast lüürikat. Väljapaistvat kohta A. Kapi loomingus omavad ka tema soololaulud, mis pälvivad suurt tähelepanu oma väljendusrikkuse ja otsekohesusega. Kahjuks on A. Kapi vokaallooming jäänud teenimatult unustusse ja
- `Jõuluoratoorium` 6 motetti Tuntumad teosed: Missa h-moll · Matteuse passioon · Johannese passioon · ligi 300 kantaati · Toccata ja fuuga d-moll · Jõuluoratoorium · Lihavõteoratoorium · 4 orkestrisüiti · 6 Brandenburgi kontserti · "Hästitempereeritud klaviir" I ja II osa · Clavierübung · Mitmesugused oreliteosed Õpilaste ja oma suure lastepere tarvis kirjutas ta lihtsamaid klaveripalu ("Anna Magdalena noodivihik", "Väikesed prelüüdid ja fuugad", "Inventsioonid"). Looming: Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja. Tema teosed on polüfoonilise muusika kõrgpunkt.
kopsupõletik, millele lõpuks järgnes surm. Uusima käsitluse kohaselt põhjustas surma hoopis suhkurtõbi. Bachi muusika taassünd Johann Sebastian Bachi looming oli 18. sajandi kuulajaskonna jaoks liiga raskepärane ja komplitseeritud. Tema muusika avastati laiema publiku jaoks alles 19. sajandil. Pärast helilooja surma oli just Mendelssohn see, kes Bachi Matteuse passiooni esmakordselt dirigeeris. Mendelssohni jaoks oli Johann Sebastian Bach suureks eeskujuks, näiteks tema oreliteosed: 6 orelisonaati ning 3 prelüüdi ja fuugat on inspireeritud viimase Leipzigi- aegsest loomingust. Bachi loomingust olid inspireeritud veel 19. sajandi heliloojad Robert Schumann ja Ferenc Liszt. Neist viimane kirjutas ulatusliku prelüüdi ja fuuga orelile teemal B-A-C-H, kus tähed märgivad vastavalt B-, A-, C- ja H-nooti. Esimese Bachi-biograafia kirjutas 1802. aastal Johann Nikolaus Forkel, pannes sellega aluse hilisemale mahukale Bachi käsitlevale kirjandusele ja laiemalt ka
klaveripalu ("Anna Magdalena noodivihik", "Väikesed prelüüdid ja fuugad", "Inventsioonid"). Anna Magdalena noodivihik, 1722. a. komponeeritud J. S. Bach' i teise naise mälestuseks. 6 Tema elukäik jagatakse neljaks etapiks: I. Arnstadt ja Mühlhausen (1704-08) Töötas linnaorganistina, käis D.Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. II. Weimar (1708-1717) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. Niisiis sündis siin suurem osa tema klavessiinimuusikast ning ka palju ilmalikke kantaate. Bachi loodud on
Tema loomingu üks olulisemaid jooni on rahvuslikkus. Põhilisteks teemadeks on loodus ja isamaaarmastus. Tähtsus: osales Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises(1919) ning juhtis seda neli esimest aastat. Temalt on sageli üldlaulupidude avalooks olnud koorilaul `Koit'. Teosed: süit `Lembitu'. Koorimuusika, soololaulud, instrumentaalkammermuusika, lavamuusika. Peeter Süda polüfoonilisus. Kasutas rahvamuusikast pärit motiive. Teosed: Põhiliselt oreliteosed(`Ave Maria', `Pastoraal'). Klaveriteoseid, segakoorilaul `Linakatkuja', soololaul `Muremõtted' , rahvaviisiseaded. Artur Lemba helilooja ja klaveripedagoog. Teostes domineerib viisirikkus ja värvikas orkestratsioon(seade orkestrile). Dramatismi leidub ooperiloomingus. Toetus klassikalistele vormidele. Teosed: ooperid `Lembitu tütar', `Kalmuneid', `Armastus ja surm'. 2 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 pidulikku avamängu. Koorimuusikat (u 30 koorilaulu) Kammermuusika.
Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939. aastani ning pärast seda elas surmani Suure-Jaanis. Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt. Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi "Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast lüürikat. Mart Saar (1882-1963) on lõpetanud Peterburi konservatooriumi oreliklassi. Ta oli alguses mõjutatud uutest suundadest (impressionism, ekspressionism). Soololauludes on filosoofilisi
umbes sama palju klavessiinisüidi. Kõige sagedamini esitatavateks Händeli teosteks on tema hoogsad, pidulikud ja elurõõmsad concerto grossod. Johann Sebastian Bach (16851750) Sündis Eisenachis. Tema elukäik jagatakse neljaks etapiks: 1. Arnstadt ja Mühlhausen (17041708): Töötas linnaorganistina, käis D.Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. 2. Weimar (17081717): Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. 3. Köthen (17171723): Õukonna kapellmeister, keskendus nüüd peamiselt orkestri ja
(Messias - päästja juudausundis, juudid ei pidanud Kristust päästjaks) Sisuks Kristuse lugu sünnist surmani, konkreetsed tegelased puuduvad. Kestab 2,5 tundi Oratooriumides esikohal jõulised koorid Hallelujah koor - esiettekandel tõusis inglise kuningas püsti- austus H vastu, traditsioon jätkub Messias tegi Händelist inglise rahvuskangelase. Kooridele kontrastiks on lüürilised aariad soprani aaria “Ma tean, et mu Päästja elab” Händelil on suuri saavutusi ka instr.muusikas Oreliteosed, conncerto grossod, süidid Kaks tuntumat süiti: Tulevärgimuusika Esiettekanne Londoni Green Park`is 1748 - lõpes Ingl-Austr, Preisi- Prants sõda, võidu auks H muusika ja ilutulestik, mis lõpes tulekahjuga, kus surma sai 3 inimest, ka üks trompetimängija Väga ülev ja pidulik Avamäng Veemuusika (20pala) Hannoveri prints,kelle teenistusest H luba küsimata lahkus, oli 1714 Inglismaa kuningaks saanud Georg I
tuntud Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, ka tema poeg Eugen Kapp. Lühemat aega (1920--24) oli Artur Kapp tegev "Estonias" dirigendina, 1920--1921 juhatas ka sümfooniakontserte. Tunnustatud oli ta ka organistina. A. Kapp on helilooja, kes - paralleelselt Rudolf Tobiasega - tõi esmakordselt eesti muusikasse mitmed lääne-euroopa muusikazanrid: avamäng "Don Carlos" (1899), kantaat "Paradiis ja Peri" (1900), mitmed suuremad oreliteosed. Heliloomingus on A. Kapp ennekõike monumentaalsete suurteoste autor, meenutuseks tema oratoorium "Hiiob" (loodud 1929), mis XX sajandi viimastel aastatel on oma võidukäiku alustanud. A. Kapi loomingus on palju veel (taas)avastamata, ka suurteoseid. Tema jõuline, kohati ehk raskemeelnegi loojanatuur on ometi tasakaalus ehk ootamatultki romantiliste tundepuhangutega. Muidugi on ta oma 50-aastase heliloomingutegevuse jooksul korduvaid muutusi läbi teinud
Kammermuusika: 3 keelpillikvartetti (viimane lõpetamata); "Läbi öö" viiulile ja klaverile; duett kahele viiulile jt. Soolohäälele: "Agnus Dei" mezzosopranile ja orelile; Psalm 121 sopranile, aldile ja orelile; soololaule, rahvaviisitöötlusi jt. Klaveriteosed: Sonaat (säilinud Finaal); 2 sonatiini, Fantaasia eesti rahvaviisidele, Humoresk, "Walpurgi burlesk", Rondo 4-le käele, prelüüde ja klaveripalu. Oreliteosed: 12 prelüüdi (lapsepõlvetööd); 12 koraaliprelüüdi; Fuuga d-moll; Ciacona; Prelüüd ja fugett jt. Koorile: 7 motetti, Psalm 42 segakoorile ja orelile, "Kõigest hoolimata" meeskoorile ja orelile; koorilaule a capella [8]. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Tobias 2. http://www.emic.kul.ee/tobias/elulugu1.htm 3. http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tobias/elu.htm 4. https://docs.google.com/viewer?
sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Bach elukäiku on tavaks elukohtade ja ametite järgi jagada neljaks perioodiks : · Arnstadt ja Mühlhausen ( 1703-1708 ) linnaorganit. Bach kirjutas esimesed oreliteosed ja kirikukantaadid. · Weimar (1708-1717 ) Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Sel perioodil sündis enamik tema suurtest oreliteostest. · Köthen ( 1717-1723 )- vürst Leopoldi õukonna kapellmeister. Bachi kohustuseks oli kirjutada kammermuusikat ja intrumentaalkontserte. · Leipzig ( 1723-1750 )- Leipzigi Tooma kiriku kantor ja linna muuikadirektor. Silmapaistav osa Bachi loomingust on Leipzigis kirjutatud vokaalmuusika
ARTUR KAPP (1878-1952) Heliloojad ka Eugen Kapp (poeg), Villem Kapp (vennapoeg). Lõpetas Peterburi Konservatooriumi oreli ja kompositsiooni erialal. Jäi Venemaale. Tagasi Eestisse 1920. Estonia teatri (teater alustas tegevust 1906) dirigent ja Tallinna Kõrgeima Muusikakooli kompositsioonipedagoog. Looming jõuline, monumentaalne, dramaatiline, täis filosoofilisi probleeme, palju polüfooniat (lemmikhelilooja Bach). Sümfooniad, avamängud, oreliteosed, kantaadid, koorilaulud. Populaarne soololaul Metasateel. Suurejooneline oratoorium Hiiob, aluseks Vana Testamendi prohvet Hiiobi raamat. Koos Tobiasega pani aluse Eesti sümfoonilisele muusikale. PEETER SÜDA (1883-1920) Lõpetas Peterburi Konservatooriumi oreli erialal. Üks suuremaid Eesti orelikunstnikke ja heliloojaid. Tema muusikast on säilinud vähe, kuid kõik selle võib nimetada Eesti muusikaklassikaks. ARTUR LEMBA (1885-1963)
tavaliselt isad, vennad, onud.1694-1695 surid tema vanemad. Olulise osa muusikaharidusest sai Bach vanemalt vennalt. Omas korralikku kooliharidust, käis Eisenachi ladina koolis, Ohrdurfi gümnaasiumis ning Lüneburgi Michaeli koolis, kus valiti parimatest lauljatest moodustatud koori. Bachi elukäiku on tavaks jagada nelja perioodi: Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) linnaorganist, kirjutas ka oma esimesed oreliteosed ja kirikukantaadid. Weimar ( 1708 -1717) Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, peamine ülessane oli mängida lossikiriku orelil ja sel ajl sündis ka enamik tema oreliteostest. 1714 sai temast õukonnakapelli kontsertmeister. Köthen (1717-1723)- vürst Leopoldi õukonna kapellmeister, kohustusteks oli kirjutadakammaermuusikat ja instrumentaalkontserte, sellesse aega jääb suurem osa klavessiinimuusikast ja teosed soolopillidele ja kammeransamblitele
aastal ning heliloomingu eriala 1900. aastal. Tööaastad: töötas Peterburis organistina ja dirigendina; oli Astrahani muusikakooli direktor, dirigent ja muusikaelu edendaja; Eestis käies juhtis kontserte, oli 7. laulupeo üks dirigente; peale Astrahani alustas pedagoogi tegevust Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis (tema käe all õppisid: Gustav Ernesaks, Edgar Arro, Evald Aav, Eugen Kapp jne.) Looming: 5 sümfooniat; sümfooniline prelüüd “Hauad”; mitu instrumentaalkontserti; oreliteosed; koori- ja soololaulud. Tähtsamad teosed: oratoorium “Hiiob”. 11. Uued suunad koorimuusikas – Cyrillus Kreek(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed), Mart Saar(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed). Cyrillus Kreek - Pööras tähelepanu vaimulikele rahvaviisidele, mis ilma temata oleks kaotsi läinud. Iseloomustab polüfooniliste võtete kasutamine, vaoshoitud tundelaad, ranged ja
Eriline rõhk polüfoonilisel tehnikal. Arvestas õpilaste omapära, ei surund end peale. 1920-40 valmis esimene sümfoonia, oratoorium ,,Hiiob", sümfooniline poeem nimega ,,Fatum", orkestri süidid 2 ja 3. Oli ühiskondlikult aktiivne. Okupatsiooni ajal lisandub loomingusse 2-4 sümfoonia. Orkestri süit nr 4, pidulik avamäng, tsellokontsert. Ehkki on tuntud suurteoste meistrina, on loonud ka palju koorimuusikat, soololaule. Instrumentaalteostest on tuntumad oreliteosed. Nõukogude okupatsiooni ajal lisandus loomingusse veel: 2.-5.sümfoonia, Pidulik avamäng. Kirjutab soolo- ja koorilaule. Hiiob on sama suur kui Joonase Lähetamine peaaegu. Ettekandja koosseis sega-, mees- ja naiskoor ja 4 solisti. Mart Saar 1882-1963. Helilooja, pedagoog, organist, pianist. Mees, kelle loomingus kõik komponendid sh harmoonia, üldine koloriit, rütm, meloodia kasvavad välja rahvalaulust. 2 põhiteemat armastus ja loodus
sugulasi). Olulise osa sai B 14.a-t vanemalt vennalt(Ohrdurfi organisti). B õppis seal orelit mängima ja tutvus moodsa orelimuusikaga. 2.1 Stiili kujunemine, mõjutused Oreli õppimine ja moodse orelimuusika õppimine venna juures Ohrdurfis. Lüneburgids õppimine, selle koha orelimuusikaga tutvumine ja prantslastest koosnevas Celle orkestris mängimine. Lübeckist D.Buxtehude mõjutused. Kohtumine ja õppereis D.Buxtehude juures. Tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult peale õppereisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. Weimaris hertsogit teenides Couperini ja Vivaldi teosed. Õhgeks mõjutajaks - venna(Ohrdurfi organisti) juures õppides orelit mängima ja tutvus moodsa orelimuusikaga. Lüneburgis õppides võttis Lüneburgi aadlikooli õpetaja B kaasa peamiselt prantslastest koosnevasse Cellese orkestrisse abijõuks, kus kuuldud prantsuse õukonnamuusika jättis talle sügava mulje
3 Valetin Meder (1649-1719) ooper ,,Kindlameelne Argenina" Georg Philipp Telemann (1681-1767) ooper ,,Pimpinone", oratooriumid ,,Päevaajad" ,,Kohtupäev" Johann Sebastian Bach (1685-1750) Sündis Eisenachis. Tema elukäik jagatakse neljaks etapiks:1.Arnstadt ja Mühlhausen (1704-08) Töötas linnaorganistina, käis D.Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. II.Weimar(1708-1717) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. III.Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas
Artellis. Aastal 1938 sisustati ka eesti toad Kadrioru lossis mööbliga, mis olid valmistatud Siinmaa jooniste järgi. ·Artur Kapp- 1878-1952. Oli eesti helilooja, dirigent ja pedagoog, keda loetakse koos Rudolf Tobiasega eesti sümfonismi rajajaks. Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi "Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast lüürikat. Artur Kapp oli väga võimekas organist ja virtuoosne improvisaator. ·Heino Eller- 1887-1970. Oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest
annaabi.ee 
