Ajastute tabel (2)

AEG, KESTUS

KESKAEG 5-14 saj

RENESSANSS 14 – 16 saj

BAROKK 17 saj – 18 saj I p
KLASSITSISM 18. saj IIp – 19. saj I veerand
AJASTU ÜLD- ISELOOMUS-TUS
Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus võitlus); Gregoorius Suur ühtlusab kirikuliturgia; Euroopa rahvuste sünd, riikide teke, keelte kujunemine, valdavalt suuline kultuur; alusepanek kultuuriväärtustele; katkud ja sõjad; ebahügieenilisus; usk

Antiigi taassünd; humanism ; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; lapsi kasvatati nagu väikseid täiskasvanuid; vastuoluline mood; linnade ehitamisel peetakse silmas ka kaitsesüsteeme; maadeavastused, astronoomilised avastused; oluline on inimese päritolu + isiklikud omadused; eesmärkide saavutamine vahendeid valimata; harmoonia otsingud; mehed kannavad korsetti ja lõhnastavad; trükikunsti kasutuselevõtt

Kujundipeenus, ornamentaalsus, sümbolistlik väljendusviis; vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisus, pessimism; Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu; tunnete ülepaisutamine; tundeküllasus; lopsakus
Valgustus , Napoleoni sõjad, seisusliku korra muutumine; vormiselgus, korrapärasus; au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus; välditi segast, juhuslikku, korrapäratut; toetus antiigi esteetikale, ranged reeglid; rangelt hoiti lahus madal ja ülev, traagiline ja koomiline; lahutas vastandid; renessanssi tagasipöördumine; hariduse väärtustamine; õukond ja kirik kaotavad juhtrolli; nooditrükindus; kontserdid muudetakse avatud üritusteks; heliloojate isikupära suurenemine;

KUNST

Romaani- ja gootistiil; loodust ei maalita; inimesi kujutatakse maani ulatuvas rüüs kõik peale näo peab olema kaetud
Religioosne + antiikmütoloogia, portree, loodus, alguse saab teoste signeerimine , tõetruu kujutamine (uuriti salaja surnuid), maalitakse optilisi illusioone; ilmalikud teemad
Vastandid ja kontrastid ; Kunst kujunes elujaatavaks; portreede ja maastiku kõrvale tulid žanripildid ja natüürmordid; Maalikunsti tuli vaba joon, sügavuse mõju ja laienes värvigamma.
Elu tõepärane kujutamine; metafoorne , allegooriline väljendusviis; kunst pidi olema kasvatuslik

ARHITEKTUUR

٨ – gooti võlv
Sakraalehitised, suureneb ilmalike ehitiste osakaal (raekojad, raamtukogud, haiglad , elamud jne); ∩-silindervõlv
Tekkis ehitisi , mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks.
Lihtsus, sümmeetria, antiigi jäljendamine; hakati ehitama kupliga kaetud paviljone; sammaste kasutamine
MUUSIKA ISELOOMUSTUS
vaimulik, monotoonne , saateta, kindel taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne (10.-11. saj hakkab tekkima 2-häälsus; mitmehäälne muusika  burdoon – taustajoru; parafoonia – meloodia dubleerimine ; heterofoonia – suvaline mitmehäälsus); põhiintervallid kvart , kvint
Uus kõlaideaal  põhiintervallid on terts ja sekst; ilmaliku muusika ülekaal; vaimulik muusika võtab konservatiivse, alalhoidliku hoiaku; levib mitmehäälne a capella koorimuusika (lauldakse nii kirikutes kui ka lossides; osad hääled kanti ette instrumentidega); mitmehäälsused  homofoonia ja polüfoonia; muusika on seotud tekstiga ja lähtub selle rütmist; lihtne meloodia, liigendus on seotud inimese hingamisega; loomulikkus
Väga kontrastne dünaamika, tekstikujundite jäljendamine muusikas; looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides; muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt; sooloaariad ja duetid, teosed soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele; iseloomulik rõhutatult tundeline , kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ent võeti üle ka kirikumuus.s; meloodiat toetav harmooniasaade; pingeline harmoonia; rõhutatult aktiivne rütm
Homofoonia; kindel tonaalsus (helistik); dünaamika järk-järguline muutumine; selge, puhas, dissonantsideta, hea kõlaga; kasutatakse palju heliredeleid ja kolmkõlasid; eelistatakse instrumentaalmuusikat
žANRID
Gregooriuse koraal (sellele põhinesid sel ajal kõik žanrid); vaimulikud žanrid – liturgiline draama (vaimulik etendus kirikus); müsteerium (kantakse ette kirikust väljaspool); rüütlilaul (ilmalik, esitasid rändlaulikud), organum (I mitmehäälsuse liik), motett (13. saj, mitmehäälne ja –keelne); antifoon (refrääniliselt korduv vastulaul); sekvents (värsiline tekst, üks levinumaid vaimuliku luule vorme)
Motett (1-keelne, 1 tekst) madrigal (14. saj – II-III h laul karjuseidüllist; 16 saj – kõrgharitlaste koos musitseerimise vorm  kutselised lauljad, õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas; poeetilised teemad); caccia (jaht, tagaajamine), šansoon (pr keelne, ilmalik, polüfooniline laul); frottola (Itaalia, lihtsam homof laul, selge meloodia, korduv refrään, lauldi õukondades); villanella (lihtne rahvamuusika stiil); balletto (tantsulaul); tsükliline kontsertmissa; reekviem  requiem aeternam, dies irae, lux aeternam, sanctus/ benedictus , agnus Dei; Luteri koraal (16. saj algusest, mitmeh homof koorilaul)
Süit (eri karaktereis tantsude , aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel), kontsert (orkestrile vastandatakse üht või mitut solisti), concerto grosso (dialoogi peavad orkester ja kontserteerivate pillide grupp), prelüüd, fuuga (tähtsaim polüfoonilise muus. vorm barokis, aluseks on selge karakteriga meeldejääv meloodialõik; hääled tulevad sisse erinevatel aegadel ), ooper , (Esimesed ooperid lõi Monteverdi; aariad , virtuoossed kaunistused; ajalooline või mütoloogiline sisu; palju tegelasi, orkester; dramaatiline väljenduslaad; suurejoonelised dekoratsioonid) oratoorium (ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile), passioon (Jeesuse kannatuslugu, oratooriumi alaliik), kantaat (koosnes 2-3 retsitatiivi ning aaria paarist; sarnanes väikese ooperistseeniga)
Instrumentaalžanrid: sonaat (3-4 pilli; 3-osaline), keelpillikvartett (2 viiulit , vioola, tšello; 4-osaline); instrumentaalkontsert ; (3-osal) sümfoonia (4-osal); passioon; reekviem; kantaat; avamäng (1 osa); soololaul

INSTRUMENDID

Kirikus orel ; ilmalikus muusikas palju keelpille. fiidel (vioolaviiul), rebekk , lauto ( araabia päritolu, ümarapõhjaline), psalteerium ( klavessiinilaadsed pillid ), harf , organistrum, flööt, šalmei (2kordne roohuulik)
Orel, klavessiini erinevad tüübid, klavikord , lauto, erinevad vioolad; puhkpillid : flööt, pommer ( oboe ); dulcian ( fagott ); krummhorn , trompet (signaalpillina); tromboon, tsink (välja surnud)
Viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina; klaver; klavessiin

HELILOOJAD

Anonüümsed; Leonius (muusika sarnaneb ilmaliku tantsulauluga; tegevusaeg jääb 12 saj II poolde, tema loodud organumid kahehäälsed. Ülemine, gregooriuse koraalile lisatud hääl on erakordselt liikuv ja jätab alumise, põhihääle varju. Uudse joonena on ülemine hääl ka elavalt rütmiseeritud), Perotinus (12 saj lõpp ja järgmise algus, peamiseks muutuseks kolme- ja neljahäälse organumi ilmumine. Rütmiseeritult liiguvad siin ülemised kaks või kolm häält ja alumine ,gregooriuse laul, on jäänud veelgi aeglasemaks – pikad tugihelid meenutavad burdooni. Perotinuse paljuhäälses organumis on rütmikaid ja pidevalt ristuvaid ülemisi hääli võimatu üksteisest kõrvaga eristada.);
Palestrina (Ta oli üks suurimatest keskaja heliloojatest. Sündis Rooma lähedal Palestrinas, kogu ta elu möödus kodukohas ja hiljem Roomas. 19-aastaselt sai temast sama kiriku organist ja koorijuht. 1551. aastast tegutses Palestrina Roomas kirikukomponistina, lauljana ja koorijuhina, sealjuures viimased paarkümmend eluaastat nn.paavsti-heliloojana. Ta on küll loonud üle saja ilmaliku armulaulu, kuid põhiosa tema loomingust moodustavad missad, motetid ja muud tolleaegsed vaimuliku muusika teosed. Need on keskaegses polüfoonilises koorimuusikas kauneimad. Palestrina viimistles ületamatult täiuslikuks varase , nn.range polüfoonia. Ta tundis põhjalikult madalmaade kuulsate meistrite teoseid, õppis neilt, kuid püüdis oma loomingus vältida liigset tehnilist keerukust ja kuivust. Ühtlasi rikastas ta helikeelt homofooniliste joontega.); Orlandus Lassus/ Orlando di Lasso (omaaegne Euroopa imetletuim muusik, teoseid kokku üle 2000. Stiilist raske kõnelda, ühendanud oma loomingus parima oma ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muus.st. Hilisemas loomingus domineerib kannatuse ja surma teema, lustlikud ilmalikud laulud on pärit peamiselt noorusajast. Suure osa elust pühendas eelkõige kirikumuus.le. Võrreldes teistega on Lassuse väljenduslaad impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem. Tal oli leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid, mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele. Tema loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muus.stiil - Mad.maade vokaalpolüfoonia.); Dufay; des Prez, Ockeghem
Rameau , Monteverdi, Lully , Corelli, Purcell , Scarlatti, Couperin, Vivaldi, Bach (Saksa helilooja ja organist; eluajal heliloojana tähelepanu ei tõmmanud; muusikalise hariduse sai vanemalt vennalt ja omal käel õppides; Ta elu kulges alalises töös õue- või kirikukomponistina. Teda tunti ületamatu orelivirtuoosina, pedagoogina ning klahvinstrumentide häälestajana; teatri jaoks muusikat ei loonud; rajas oma muusika protestantlikule koraalile. 50-aastase loominguperioodi jooksul oli ta ainult 5 aastat huvitatud ilmalikust muusikast. Kirjutas tellimustöid ja vajalikku õppematerjali peamiselt nendele instrumentidele, mida ta ise väga hästi mängida oskas (orel. klavessiin, klavikord); seoses klaveri kasutuselevõtuga  “Hästitempereeritud klaviir”; Kooriteosed on enamasti piiblitekstile- kantaadid , motetid, oratooriumid, missad, passioonid (Matteuse); eiras kirikumuusikale esitatud rangeid nõudeid); Händel (On kirjutanud passioone, kantaate, oratooriume. Elu lõpul tõid talle kuulsuse oratooriumid  “ Messias ”; Händel avaldas end põhiliselt ooperis; esimene vabakunstnikuna tegutsenud helilooja)
Viini klassikud  Haydn (lapsena laulis kirikukooris  haridus kiriku kulul; tegeles lauljate koolitamise ja orkestriga ning kirjutas vürsti lõbustamiseks muusikat; oratooriumid “Loomine” ja “ Aastaajad ” (I ilmalik oratoorium); sümfooniad (104), tšellokontserdid (2), keelpillikvartetid (83), klaveritriod (32), klaverisonaadid (62), ooperid (24), missad (12), oratooriumid (4).; pani aluse klassitsistlikule struktuurile); Mozart (tema isa oli oma aja parimaid viiuldajaid ja muusikapedagooge. Märgates poja annet hakkas ta teda õpetama ja viis kontsertreisidele Euroopasse. Esimesed loomingulised katsetused tegi Mozart nelja-aastaselt üheksa-aastaselt kirjutas esimese sümfoonia ja aasta hiljem esimese ooperi; Ta on loonud kokku üle 600 teose, tähtsaimad nendest on ooperid " Figaro pulm", "Don Juan ", "Võluflööt", viimased kolm sümfooniat (g-moll, Es- duur , C-duur) ning Reekviem); Beethoven (9 sümfooniat, viimane koos kooriga,11 avamängu, 5 klaverikontserti, sonaadid viiulile, klaverile, tšellole, 17 keelpillikvartetti jm,) Beethoveni suured vokaalteosed ooper "Fidelio"(ainus ooper) ja " Missa Solemnis" on tehniliselt väga rasked ja seetõttu esitatakse neid harva. Usku looduse ilusse ja headusesse reedavad kõik Beethoveni suurteosed. Samamoodi uskus ta kogu inimkonna vendluse saabumisse, seda usku väljendab 9. sümfoonia viimane osa, milles kõlab koori ja solistide esituses Schilleri “Ood "Rõõmule"; I täiesti vabakutseline helilooja; ei allunud ühiskonna reeglitele; I vaimulik teos ja ainus oratoorium “Kristus Õlimäel”)