Luunja Keskkool Referaat Jean Baptiste Lully Koostaja:Marek Sarov 10. klass Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................ 3 Elulugu ................................................................................................... 4 Lapsepõlv ................................................................................................ 4 Teenistus õukonnas ...........
Tartu Karlova Gümnaasium Referaat Jean Babtiste Lully Koostas: Tarmo Riivo Tsernjavski Tartu 2013 Sisukord 2 1. Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Jean Babtiste Lully ( edaspidi Lully ) . Otsustasin valida just Lully, kuna koolis muusikaajaloo tundides käsitlesime hiljuti barokki ajastut, mil elas ka Lully. Soovisin teada saada, missugune on barokki ajastu helilooja. Oma referaadis olen otsutanud kirjutada Lully eluloost, loomingust ja toon välja mõned huvitavamad faktid tema kohta . 3 2. Autor Jean Babtiste Lully (vaata lisa 1) oli Itaaliast pärit prantsuse õukonna ja ooperimuusika helilooja, kes elas Baroki ajastul. Ta valitses alates 1662-st täielikult prantsuse õukonnamuusikat. Lully'le iseloomuliku komponeerimis stiili jäljendati pea kogu Euroopas. Tema üheks suurimaks saavutuseks võib pidada Prantsuse ooperi loomist, mis säilis muutumatuna peaaaegu terve sajandi. 2
JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Lapsepõlv Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Sündinud 28. november, 1632. Pärit Itaaliast, Firenzest. Lully ei saanud nooruses mingisugust haridust, ent tal oli erakordset annet nii tantsimises kui ka pillimängus ta mängis kitarri ja viiulit.Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Leedi abiga arendati Lully andeid ning ta omandas solfedzot Nicolas Metru käe all. Töö õukonnas Andeka viiuldajana nimetati ta 1653.aastal juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri nimega "Väikesed Viiulid", mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1650ndatel lõi Lully mitmeid ballette, kus koos autoriga astus üles ka kuningas ise. Tohutu menu saatis muusikat, mis oli kirjutatud Molière'i
· · Õukonnaballetis kutselisi tantsijaid peaaegu ei kasutatud, esinesid õukondlased ise. Barokkmuusika Prantsusmaal · 1650.aastatel tuli uue zanrina, vastukaaluks tõsise sisuga õukonnaballetile, ilmale ballettkomöödia. · Selle aluseks on sõnaline komöödialavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. · Kuulsaks sai see zanr tänu kümmekond aastat ühisele koostööle komöödiakirjanik Moliére`i ja helilooja Jean- Baptiste Lully vahel. · Kuulsaim ballettkomöödia on "Kodanlasest aadlimees", mida on etendanud ka Pärnu teater "Endla". Barokkmuusika Prantsusmaal · 17.-18.sajandi vahetusel arenes kõige olulisemal määral klaviirimuusika. · Selle peamiseks esindajaks oli Francois Couperin (1668-1733). · 1713-1730 avaldas ta oma kuulsa klavessiinimängu õpiku ning neli köidet kokku 27 süidiga . · Nende osad kannavad programmilisi pealkirju ("Unistaja";
ei kasutatud kutselisi tantsijaid vaid esinesid õukondlased ise (Louis XIV). 1650ndatel lisandus tõsisele õukonnaballetile ballettkomöödia, mille aluseks on sõnaline komöödialavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. Esimeseks tõsiseks prantsuse stiilis ooperiks võib pidada lüürilist tragöödiat mille eeskujuks oli prantsuse näitekirjanduse klassitsistlik tragöödia, ning omapäraks itaalia ooperiga võrreldes on rohked balleti- ja kooristseenid. Lully,Charpentier, Rameau Jean-Baptiste Lully 1632-1687, Itaaliast pärit prantsuse barokkmuus. suurkuju. Oli kuningaperekonna muus.õpetaja ja talle allus ka kogu õukonnamuus., juhatas La petite bande'i (ajastu üks paremaid orkestreid), 1672 omandas kuningliku privileegi ooperiteatri loomisks. Pühendus peamiselt balletile, ooperile ja orkestrimuus.le. Oma varastes balletides pani aluse prantsuse stiilis avamängule
( kuulajad olid lärmakad ). Proloog Avamängule järgnev tegelaste poolt sissejuhatav osa. Intermezzo Lisaavamäng enne järgmist vaatust. Ning üksikute vaatuste vahel. Orkestri poolt. Epiloog Viimasele vaatusele järgnev järelkaja ehk järelselgitus. Vaatused -> Pildid -> Stseenid 1. Jacopo Peri Lavastas ooperi " Daphne ", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Ta elustas renessansiajastul tragöödiast lähtuva muusikalise draama. 2. Jean-Bapiste Lully Prantsuse ooperi looja. 3. Claudio Monteverdi Ooperi " isa ". Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnadest olulisemaks. 4. Alessandro Scarlatti Kirjutas u 120 ooperit ning lõi Napolis mõjuvõimsa ooperikoolkonna. 5. Jean-Philippe Rameau Kirjutanud üle 20 ooperi, sh suuri ballett - oopereid. 6. Wolfgang Amadeus Mozart taotles ooperis tegevuse ja muusika ühtsust. Ta oli suur draamameister, kirjutas 19 lavateost ( 5 saksakeelsed, esmakordselt muusikaajaloos )
ainult polüfoonia koorimuusikas, võrreldakse raffaeliga. Johann Sebastian Bach-(1685-1750)fuuga passion, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas Georg Friedrich Händel-(1685-1759)ooperid oratooriumid, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas juhtuvad muusikamaad itaalia-euroopa eeskuju, tähtsaim asi laul, tähtsaim zanr ooper. nt Domenico Scarletti(1658-1757) prantsusmaa-ülistati rikkaid,zanr ooper ja ballett Jean Baptiste Lully(1632-1764) inglismaa-üldine oli klavessinimuusika 8Henry Purkell(1659-1695) saksamaa-koorilaul, orelimuusika Bach, Händel Missa-Rooma kaoliku kiriku jumalateenistus Reekviem-teos surnute mälestamiseks Passion-vaimulik instrumentaal teos kristuse kannatustest Ooper-lavaline teos kus ainult tantsitakse Ballett-lavaline teos kus ainult tantsitakse Gregoorius Suur-esimene koraalide väljaandija Munk arezzo-võttis kasutusele noodi silbid,tõstis noodi joonte
muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal Muusikas rajasid klassitsismile teed antiikmütoloogiat ja -kunsti idealiseerivad itaalia opera seria (nt. A. Scarlatti) ja eriti prantsuse lüürilise ooperi viljelejad (J.-B. Lully). Haripunkti jõudis klassitsisim eelkõige Glucki ooperiloomingus, seejärel Ciini klassikute Haydini ja Mozarti muusikas ning Beethooveni varaseis teoseis. Püüdes tõusta kõrgemale argisusest, püriti üldistavuse ja vormi tasakaalukuse poole, välditi rahvuseripära (nt. Mozarti Hispaania- aineliste ooperite ,,Don Juan" ja ,,Fiagro pulm" muusikas pole hispaanialikkusele vihjetki). Muusikas avaldus klassitsism kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F
Mida tean? Sellel ajal toimusid ususõjad, portugali keeles barokk- eripärane, lopergune.. Kunsti ja muusika stiil mis hõlmab 16 saj lõpp ja 18 saj keskpaik. Tähendab veel dünaamilist ja rahutut muusikat. I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Tähendab veel dünaamilist ja rahutut muusikat. I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja mütoloogiline temaatika, portree zanrid, rembram. Skulptuur-dekoratiivplastika. Kirjandus- filosoof, Rene Descartes, Baltasar Gracian. Teater- Galderon
Erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkesti vokaalnumbreid kõnelähedasi soololaule ja koore, milles esitatakse balletisseenide sisu. Tantsijateks olid õukondlased, teada on ka Louis XIV balletiharrastus. 1650.aastal lisandus tõsisele õukonnaballetile balllettkomöödia (comédie-ballet). Selle aluseks on sõnaline komöödilavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. Prantsusmaa ooperiheliloojaks number üks oli tol ajal Jean-Baptiste Lully. JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Pärit Itaaliast, Firenzest. Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Andeka viiuldajana võeti ta varsti majakapelli ja 1653.aastal nimetati juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri, mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1660
Erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkesti vokaalnumbreid kõnelähedasi soololaule ja koore, milles esitatakse balletisseenide sisu. Tantsijateks olid õukondlased, teada on ka Louis XIV balletiharrastus. 1650.aastal lisandus tõsisele õukonnaballetile balllettkomöödia (comédie-ballet). Selle aluseks on sõnaline komöödilavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. Prantsusmaa ooperiheliloojaks number üks oli tol ajal Jean-Baptiste Lully. JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Pärit Itaaliast, Firenzest. Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Andeka viiuldajana võeti ta varsti majakapelli ja 1653.aastal nimetati juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri, mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1660
Naistantsijad esitasid balletti laval esmakordselt 1681.aastal. Balletietendused olid ainulaadsed,kohati ka trillerid,mis vallandasid vaatlejates tohutuid emotsioone. 17.sajandi lõpul sai ballett Venemaal populaarseks tänu PeeterI-le,kes kutsus Venemaale kunstnikke Euroopast ning aastal 1738 rajati Peterburgi esimene tantsukool,millega kujunes Venemaa üheks olulisemaks balletikeskuseks maailmas. Jean Baptiste Lully,kes sündis 1632 aastal Itaalias, alustas oma karjääri Prantsusmaal 1646.aastal toapoisina ning 1653.aastal nimetati ta õukonnaheliloojaks. Hiljem rajas ta 16 parimast mängijast uue orkestri,mis oli ajastu parimate hulgas. Ta juhatas tantsuakadeemiat 1672.aastast ning ta asutas Kuningliku Muusikaakadeemia ning 1680.aastal sai temast Louis XIV sekretär tänu millele tõusis ta aadliseisusesse. Lully on läinud ajalukku esimese suure ning karmi orkestri-ja teatrijuhina.
heliloojad: handel, 5. Passioon kristuse kannatuslugu, oratoriaalne teos, 6. Ooper muusikalis dramaatiline lavateos, miles õühinevad erinevad kunstiliigid, tekst, muusika, tants, kujutav kunst, kostüümid, kõike ühendab muusika, ooperi liigid: opera buffa, opera seria tõsine ooper, ooper sündis itaalias 1597.a esimene suur ooperi looja Monteverdi, A. scarlatti, Vivaldi, Lully, prantusse ooper oli omanäoline, tähtis koht tantsul, inglise ooper: purcell, handel, saksa: telemann, 7. Sonaat mängimiseks, instr. teos, kaks sonaaditüüpi: kiriku ja kammersonaat, kiriku osa tavaliselt algab aeglase osaga ja teine tavaliselt fuuga, kammer kiired osad on tantsulised. Sonaate kirjutatakse nii soolopillile, duosonaate: soolopill+basso continuo, triosonaat 2 solisti+bc. Triosonaadist kasvab välja concerto grosso:
hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Nimetatud ooper on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos. Väikese saateansambli asemel kasutati üle 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab helilooja erinevaid tegelasi ja olukordi. Ooperis on soolo-osasid, koore, ansambleid, tantse. Üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos. Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632 - 1687), kes alustas oma karjääri toapoisina. Ta oli ka andekas viiuldaja, kes hiljem nimetati õukonna heliloojaks. Ta asutas 16 mängijast koosneva õukonnaorkestri, oli kuningaperekonna muusikaõpetaja. 1672.a. sai õiguse luua ooperiteater, temast sai ka ooperijuht. Inglismaa - Henry Purcell, G. F. Händel Barokkooperit iseloomustab: Hiilgav õukondlik lavateos Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline
(rüütlite muusika) madrigal Süit, ooper, J. S. Bach Iseloomulik on Barokk emotsioonide vallandumine oratoorium, G. F. Händel 17. saj.- 18. saj. passioon, C. Monteverdi (lopsakus, kaunistused) concerto grosso J. B. Lully Sonaat, Pooldati selget, lihtsat ning F. J. Haydn Klassitsism sümfoonia, arusaadavat (kolmkõlad) W. A. Mozart 18. saj.- 19. saj. kontsert, Ilmalik teema ja homofoonia L. v. Beethoven
Prantsusmaal kaks põhiliselt zanrit- nendeks on sansoon ja ballett. Sansoon oli algul ühehäälne, mis kujunes hiljem mitmehäälseks, ja oli kergesisuline laul. Kuulsamad sasoonilauljad Yves Montand, Edith Piaf, Mireille Mathieu. Balleti eelkäijaiks olid õukonnatantsud. Koos balletiga kujunes Prantsusmaal välja ka ooper. Kuulusaim helilooja Jean-Baptiste Lully. Prantsusmaa on opereti sünnimaa 19.saj keskel. JACQUES OFFENBACH 100 operetti CLAUDE DEBUSSY impressionismi esindaja (erinevad kõlad) 19.sajandil kujunes Pariisist Euroopa moodsa kunsti keskus, kuhu tuldi õppima ja töötama ning tutvuma uute muusikasuundadega.
Pshorr Isalt vanamoeline ja põhjalik muusikaharidus Esimesed palad-6 a. Isa keelas Wagneri muusikat õppida-alam sort 1882-ülikool:kunstiajalugu ja filosoofia 1883-Berliin,1885- München:dirigent 1894-abiellus soprani Pauline Maria de Annaga 1886-jõuab sümfoonilise poeemi juurde 1903-koostöö Hugo von Hoffmannstahliga,keskendub ooperitele 1922-huvi varasema muusika vastu,taaselustab Lully ja Mozarti oopereid 1933-muusikadirektor 1934-hümn Berliini OM jaoks 1935-ametist tagandamine Sureb südameatakki Looming Sümfoonilised poeemid:"Macbeth" "Don Juan" "Kangelase elu" Ooperid(17):"Salome" "Elektra" "Roosikavaler" 2 balletti 8 sümfoonilist poeemi 2 sümfooniat + üks noorpõlvesümfoonia Väikevorme orkestrile, kammermuusikat Hilisromantismi muusika
1)Barokk(16lõpp-18kesk)-pärit Ita, Louis14., ususõjad, kirj 1. Oop (J.Peri"Daphne"), 1.oratoorium, 1.laulukogumik"Uus muusika", Bach, Händel, Lully, Monte Verdi, Vivaldi, homofooniline mitmehäälsus, suurenes teksti osatäht muus, kontsertstiil-hakati andma palju konts, vokaal muusika kõrval aren intrumentaalmuu, viiulimuusika Stradivarius. 2) Monoodia-stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega monoodia. 3)Primadonna- ooperi naispeategelane. 4)Generaalbaas-meloodiat toetav harmooniasaade 5)Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis.
maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. JOSEPH HAYDN (1732-1809)
15. A. Vivaldi Caiuse aaria oop ,,Ottone in villa" 3:23 16. C. Monteverdi avafanfaarid oop. ,,Orpheus" 1:38 17. A. Corelli Concerto grosso op.6 7:17 18. J. S. Bach Kantaat nr. 140 I 6:16 19. H. Purcell ,,Music for a while" 4:11 20. J. P. Lully oop. ,,Kodanlasest aadlimees" Türklaste tseremooniamarss 1:31 21. M. A. Charpentier Te Deum Prelüüd 2:01 22. H. Schütz Taaveti psalmid ,,Jauchzet dem Herren alle Welt" 4:19
de la cour). Sageli toimusid pidustustel ka hobuste paraadmarsid, pidulikud rongkäigud, peeti kõnesid ja lauldi ning tantsiti. Balleti loomine Ballett on tantsu, muusika, lavakujunduse, kostüümide ja valgustuse kombinisatsioon. Balleti lavastus on paljude inimeste koostöö tulemus. Ballettmeistrile kuulub lavastuse idee ja ta kavandab sammud. Ta töötab koos heliloojaga, kes on loonud lavastuse muusika või helikujunduse. Heliloojad Jean Baptiste Lully (16321687) Üks esimesi balleti heliloojaid Louis XIV õukonnas, oli Lully ka ise tantsija. Temast sai Kuningliku Muusikaakadeemia direktor. Tema loomingu hulka kuulub ka "Kuninglik ööballett". Frederic Chopin (1810 1849) Sündis Poolas. Ta ei kirjutanud otseselt balleti muusikat, kuid tema loomingut on kasutatud paljudes balleti muusikates.
Monteverdi; J.Peri; Van Beethoven; J.Stamitz, 1 Ühehäälne, proosatekstidega ladinakeelne, saateta roomakatoliku jumalateenistuse laul 2 Igapäevane peamine jumalateenistus. Proprium (vahetub vastavalt kirikukalendrile), ordinarium (iga päev samad tekstid) 3 Ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla 4 Traktaat ARS NOVA J. Ockeghem; J. Desprez; H.Schütz; Lully; Corelli; Gluck6 Orlandus Lassus; A.Vivaldi; Rameau; Gabrielid; C. Janequin; Telemann; Scarlatti; Guillaume Machaut5; H.Purcell; D.Buxtehude; Palestrina 5 Esimene terviklik ühe autori tsükkel ,,Missa"
näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang
prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. · Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. · Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). · Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. · Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). · Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. · Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus
Veel oli kohale tulnud üks huvitav mees, Mario Stefano Pietrodarchi, kes mängis bandoneoni. Nägin sellist pilli esimest korda, hiljem isegi uurisin internetist, millega täpsemalt tegu oli. See pillimäng muutis minu meelest selle kontserti huvitavamaks, kuna muidu kippus see jääma suhteliselt tagasihoidlikuks ning üksluiseks. Kontserti kavas oli päris mitmete looming nagu Bernsteini, Griegi, Bardansvili, Lully, Raveli, Piazzolla, Mendelssohni, Page'i ning Brahmsi oma. Lisaks bandoneonile oli laval veel päris mitmeid pille nagu nt. Klaver, harf, flööt, kontrabass, viiul, vioola, klarnet, tropet, tuuba ning löökpillid. Minu jaoks võib-olla kõige meeldivamaks palaks oli Edvard Griegi - Anitra tants süidist ,,Peer Gynt". See meeldis mulle ilmselt sellepärast kõige enam, et see tuli väga tuttav ette. Ei suudagi meenutada, kus olen seda kuulnud, ehk muusika tunnis
Marta Rungi Esimene ooper Jacopo Peri ,,Daphne" 1597/98 1637. rajati Veneetsias esimene ooperiteater RENESSANSS (14. SAJ. II POOL 17. SAJ. ALGUS) Heliloojad Orlando di Lasso Kunstnikud Leonardo da Vinci Michelangelo Kirjanikud William Shakespare Eestis toimus Liivi sõda, ilmus esimene eestikeelne raamat BAROKK (17. SAJ. 18. SAJ. I POOL) Ooperile oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate kooseisud. Heliloojad Claudio Monteverdi Jean-Baptiste Lully Alessandro Scarlatti Jean-Philippe Rameau Kunstnikud Peter Paul Rubens KLASSITSISM (18. SAJ. II POOL 19. SAJ. I VEERAND) Heliloojad Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven Kirjanikud Voltaire ROMANTISM (19. SAJAND) Heliloojad Giuseppe Verdi Richard Wagner Pjotr Tsaikovski Fryderyk Chopin Robert Schumann Kunstnikud Francisco Goya Kirjanikud ja luuletajad Alexandre Dumas Victor Hugo Eestis toimus aastal 1869. esimene üldlaulupidu.
veidi vanamoeliseks, kujunes välja täiuslikem imitatsioonilise polüfoonia vorm fuuga. See oli enamasti kahe kuni viiehäälne ja võis olla nii vokaal kui instrumentaalteos või selle osa. Aegade suurimaid polüfooniameistreid on Johann Sebastian Bach, kes armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele. Baroki heliloojad Itaalia Claudio Monteverdi Domenico Scarlatti Antonio Vivaldi Prantsusmaa JeanBaptiste Lully Jean Pilippe Rameau Inglismaa Henry Purcell Georg Friedrich Händel Saksamaa Johann Sebastian Bach Heinrich Schütz http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/sissejuh http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/sisseju http://et.wikipedia.org/wiki/Barokkmuusika http://en.wikipedia.org/wiki/Baroque_music http://www.baroquemusic.org/ http://baroquemusic.com/
aluspanija Roomast pärit organist Frescobaldi. Barokkmuusika Prantsusmaal 1570. aastatel tegutses Pariisis sarnane haritlaste ring nagu Firenzes. Nad uurisid Rooma- Kreeka luulet ja panid aluse uuele lavazanrile- õukonnaballett. Selle alla kuulusid luule, muusika, tants, maali-ja kostüümikunst. 1650.ndatel ilmus selle kõrvale teine zanr- ballettkomöödia- sõnaline komöödialavastus, millega seoti pikemalt balletistseenid ja laulud. Sõnaline autor Moliere ja helilooja Jean- Babtiste Lully. Ta oli kuningliku ooperiteatri looja ja juht, lõi kõrgtasemelise õukonnaorkestri; kirjutas Prantsuse stiilis tõsiseid oopereid ehk lüürilisi tragöödiaid. pani aluse Prantsuse avamängule. 1672 sai Lully kuninga poolt loa ooperi teatri loomiseks Prantsusmaal. Tema asustatud ooperiteater kannab tänapäeval nime Prantsuse rahvusooper. 1673 esimene prantsuse stiilis ooper ,,Armilde" seal majas. Jean-Philippe Rameau- viljakas klavessiinimuusika looja, elu teisel poolel kirjutas
õukonnapidustustel muusika mängimine. 4. BAROKK PRANTSUSMAAL 1570 loodi Pariisis humanistlik haritlastering. Nagu Firenze Camerata(itaalia haritlased), uurisid ka nemad antiikaja teatrit Kuid nende tulemus polnud ooper, vaid tõsise sisuga õukonnaballett millele vastukaaluks sündis 1650-ndatel aastatel ballettkomöödia Põhineb see sõnalavastusel, millega liidetakse pikemad balletistseenid ja laulud. Saavutas oma tipptaseme kirjanik Moliere'i ja helilooja Lully koostöös. Kuulsaim teos "Kodanlasest aadlimees" (1670) Võrreldes itaalia ooperiga on prantsuse ooperi retsitatiiv väga laulev ja rütmiliselt keerukas (jälgib võimalikult täpselt prantsuse keele rütmi) ning orkestrisaade on rikkalik Aariaid on aga vähe ja needki lühikesed, seevastu rohkesti koori- ja balletistseene Sündis prantsuse avamäng, mis levis kiiresti kogu Euroopas ja sai üldiseks normiks, Lully mõjutusi on tunda isegi Mozartil ("Võluflöödi" avamäng) 5
üle 40suure oreliteose.stiilide kokkuvõttja ja täiuslikkuseks arend aja.G.F.Händel-1685-1759sündis saksas,elas rohkem inglismaal,oli palju ringi rännand,kõva lärmiga läbi elu,teravad kontastid,oskas palju keeli,muusika ülikutele,tuli saksast luba küsimata ära,õukonnamuusik tõlk;looming:üle40ooperi(julius caesar,xerxes,alcina),üle 30 oratooriumi(messias,sinson),orkestrisüidid(veemuusika,tulevärgimuusika).-it- J.peri,cC.moroverdi,vivaldi.pr-j-b lully,ing-Purcell. 1.antonio vivaldi"aastaajad"suvi I osa-hakiv viiuliga,algab rahulikult2.heinrich schütz"jõululugu"- viiul,mutt möliseb kõrval 3.claudio moroverdi avafanfaarid"orpheus"-ergas,viiul pinin.4.G.F.Händel"veemuusika"allegrio alla-viiuliga tuntud,tu-tu,tutu 5.händel"tulevärgimuusika"la rejouissance-viiul orkester,saagimine6.händel"tule.."menuett-viiul saagib tõ-tõ-tõ-tõõ,aeglasem 7.händel koor ,,halleluuja"oratooriumist messisas8.händel xerxese aaria ooperist xerxes-
karnevalipidustusteks. Nimetatud ooper on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos. Väikese saateansambli asemel kasutati üle 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab helilooja erinevaid tegelasi ja olukordi. Ooperis on soolo-osasid, koore, ansambleid, tantse. Üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos. Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632 - 1687), kes alustas oma karjääri toapoisina. Ta oli ka andekas viiuldaja, kes hiljem nimetati õukonna heliloojaks. Ta asutas 16 mängijast koosneva õukonnaorkestri, oli kuningaperekonna muusikaõpetaja. 1672.a. sai õiguse luua ooperiteater, temast sai ka ooperijuht. Inglismaa - Henry Purcell, G. F. Händel
eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Vastand renessanssile. Valitsevaks said duur- ja moll-helilaad ning tuli monoodia-still(ühehäälne meloodia). Barokkmuusika iseloomulikku harmooniasaadet tähistab mõiste basso continuo(basspill+harmooniapill). 17. sajandis Itaalias kujunes ooper. Pillidest kasutati peamiselt viiulit, lautot, oboed, flööti, orelit, klavessiini, klavikordi. Tuntumad heliloojad olid Monteverdi, Vivaldi, Lully, Purcell, Bach ja Händel. Peamised žanrid olid ooper, instrumentaalmuusika. 4. Milline on sinu arvates renessanssi- / barokiajastu muusika? Mille poolest erineb see teiste õpitud ajastute muusikast? Iseloomusta seda kuulatud palade põhjal. Renessanssimuusika on laulev, rahulik, tundeline. Barokkmuusika on liikuv, rahutu, kirglik, ülitundlik. 5. Kuidas hindad Händeli osa muusikaloos? (Milles seisnes tema tähtsus ja mis uuendusi ta muusikasse tõi?) Millistes žanrites ta kirjutas
BAROKKOOPER JA UUE STIILI KUJUNEMINE *Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Polüfoonia asemele tuli monoodia. *Mis on monoodia? Ühehäälne meloodia, millega käib kaasas harmooniasaade. *Kuidas väljendus monoodiline stiil instrumentaalmuusikas? Instrumentaalmuusikas väljendus monoodiline stiil polüfooniliste laulude ümberseadistamisega soolohäälele lauto saatel. Saade piirdus üsna lihtsate akordidega ning 16.saj arenes sellest välja instrumentaalsoolomäng. *Võrdlen muusikat Renessanssi ja baroki ajastul lk. 163,187. Tüüpiline renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st ta pole algselt mõeldud kuulamiseks. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salongilikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. *Mida tähistab sõna "kontsert"? Barokiajastul tähendas kontsert koosmängu. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte: 1) mitmekooriline kontsert 2) concerto grosso 3) soo...
Õukonnapidustuste musitseerimine. 4. BAROKK PRANTSUSMAAL 1570 loodi Pariisis humanistlik haritlastering. Nagu Firenze Camerata(itaalia haritlased), uurisid ka nemad antiikaja teatrit .Kuid nende tulemus polnud ooper, vaid tõsise sisuga õukonnabalett, millele vastukaaluks sündis 1650-ndatel aastatel balettkomöödia. Põhineb see sõnalavastusel, millega liidetakse pikemad balletistseenid ja laulud. Saavutas oma tipptaseme kirjanik Moliere'i ja helilooja Lully koostöös. Kuulsaim teos "Kodanlasest aadlimees" (1670) Võrreldes itaalia ooperiga on prantsuse ooperi retsitatiiv väga laulev ja rütmiliselt keerukas (jälgib võimalikult täpselt prantsuse keele rütmi) ning orkestrisaade on rikkalik Aariaid on aga vähe ja needki lühikesed, seevastu rohkesti koori- ja balletistseene Sündis prantsuse avamäng, mis levis kiiresti kogu Euroopas ja sai üldiseks normiks, Lully mõjutusi on tunda isegi Mozartil ("Võluflöödi" avamäng) 5
30oratooriumit ("Messias","Jehta") ,18 concerto grossot, ,,Tulevärgimuusika" ,,Veemuusika". Tähtsus muusikaajaloos:Tähtsal kohal lavateosed,korrigeeris ooperit,st sidus üksikuid ooperinumberid suurteks dramaatilisteks stseenideks. 21.Baroki üldiseloomustus: *1600-1750 *varane periood 1580-1630, keskmine 1630-1680, hiline 1680-1740 *sõna barokk pärit Portugalist-ebakorrapärane *muusikaliselt rahutu ja dünaamiline *Kodumaa on Itaalia *Tähtsamad heliloojad Monteverdi,Lully,Vivaldi,Bach,Händel *esimesed ooperid(kõige esimene J.Peri"Daphne") *esimene oratoorium ja esimene laulukogumik"Uus muusika" *jätkusid ka ususõjad *KONTSERTSTIIL *kujunes välja professionaalsete muusikute klass *homofooniline mitmehäälsus * Tähtsam instrument viiul. * Orkestrimuusika. * Teksti osatähtsus
BAROKK Barokkooperi algusaastad Claudio Monteverdi - ooper 'Orpheus', avamäng Claudio Monteverdi - ooper 'Orpheus', Orpheuse aaria 'Possente spirto' (Oo jumalad, allilma valitsejad) Barokkajastu instrumentaalmuusika Antonio Vivaldi - Viiulikontsertide tsükkel 'Aastaajad', Kontsert nr. 1 'Kevad', I osa Allegro Antonio Vivaldi - Viiulikontsertide tsükkel 'Aastaajad', Kontsert nr.2 'Suvi', II osa Adagio-Presto Prantsusmaa barokkmuusika Jean-Baptiste Lully - ballett-komöödia 'Le Bourgeois Gentilhomme' (Kodanlasest aadlimees), Türklaste marss Inglismaa barokkmuusika Henry Purcell - muusika näidendile 'Abdelazar' (Mauri kättemaks), Rondo Kõrg- ja hilisbarokkmuusika Johann Sebastian Bach - 'Prelüüd ja fuuga C-duur', kogumikust 'Hästitempereeritud klaviir' Johann Sebastian Bach - 'Tokaata ja fuuga d-moll', orelile (katkend) Johann Sebastian Bach - 'Brandenburgi kontsert' nr.5, I osa Allegro (katkend)
Giuseppe Verdi Tema looming on Itaallaste jaoks väga tähtis kuna see on seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, teda armastasid kõik. Looming: ,,Rigoletto" ,,Kuningas üheks tunniks" Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes. Itaalia kuulsaim ooperiteater on La Scala. Prantsusmaa Koos klassikalise balletiga kujunes Prantsusmaal 17.saj välja ka klassikaline ooper. Mõlema zanri tekkimisel sai määravaks itaalia päritolu helilooja Jean-Baptiste Lully (16321687) tegevus. Barokkajastu lõpuks tekkis 2 erinevat ooperiliiki, millel olid erinevad taotlused : 1.)Prantsuse ooper loomulik hääl, balletinumbrid, peen koomika, kaunistuste puudumine meloodias. 2.)Itaalia ooper kastraatide ja primadonnade kultus, peamiseks numbriks oli aaria ( koloratuur ja trillerid ), tekst banaalne ja ülev, seetõttu hakkas kaduma sisuline terviklikkus. Prantsuse ooperi pealinnaks oli 19.saj esimesel poolel Pariis.
sisuliselt ka kogu muusikahariduse vana süsteem (mõnel määral säilis see pooleldi põrandaaluse tegevusena vanades aristokraatlikes peredes). 1660.a toimus Inglismaal kuningavõimu restauratsioon, troonile pääses Charles II. Lõbustusi ja hiilgust armastava valitsejana võttis ta igati eeskuju oma onupojast Louis XIV-st ning seega sattus inglise muusika tugeva prantsuse mõju alla. Muuhulgas on teada, et Londonisse püüti meelitada ka Lully`d. Samas tunti ja lavastati Inglismaal ka itaalia oopereid. Sestap kujunes inglise ooper kohalike traditsioonide segunemisel võõramaistega. Inglise muusikateatri eripäraks olid õukondlikud maskietendused, milliseid tunti juba enna 1600-ndaid aastaid. Nendesse mütoloogilise või allegoorilise sisuga draamateostesse oli põimitud palju muusikalisi numbreid (sooloaariad, koorid, balletistseenid) ning erilise tunnusena pantomiim.
näitekirjandusse (P. Corneille' ja J. Racine'i värsstragöödiad, Molière'i komöödiad). Klassitsismi põhimõtted kirjanduses: · rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, · viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Klassitsism muusikas Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsism teatris
18 saj PRANTSUSMAA JA PARIIS . Orkestril on ooperis väga tähtis osa . Ta aitab lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolu muutusi . Ooperi eelkäijaks oli Vana-Kreeka tragöödiad mis olid sõnalis muusikalis etendused . Venesaussi ajastul olid ooperi eelkäijateks mitmesugused müsteeriumid . Esimene ooper tehti 1598 Firinze Jacopo Peri ,, Daphne ,, Itaalia ooperid domineerisid euroopas üle kahe sajandi . Prantsuse ooperi loojaks oli rahvuselt Itaallane Jean Baltiste Lully ( 1632 1687 ) . Nimetus OOPER , mis tähendab Itaalia keeles Töö või teos . Võeti kasutusele 17. saj keskel . Enne seda õeldi muusikaline draama . Muusika ilmestas seda . Saadet mängis instrument . Etendused toimusid ainult õukondades . 17 saj hakati ehitama avalikke ooperi teatreid . Esimene teater rajati 1637. aastal Veneetsias . Nüüd said etendust nautida vaadata need kes pileti ostsid . Ooperis lavale ilmus satiir . Hakkas kujunema koomiline satiir . Ooper sai
Marcelli" Kestis ~1600-1750.Kõik Alates barokist saab *Claudio 1593 - Galileo Galilei kristlikud kirikud muusikazanre selgelt Monteverdi konstrueerib termomeetri Barokk tunnustati võrdseteks. liigitada: *Jean-Baptiste 1609 - Galileo Galilei Barokset arhitektuuri vokaalmuusika Lully konstrueerib teleskoobi iseloomustavad zanrid *G.F.Händel 1628 - Inglise arst sümmeetria, paraadlikkus, instrumentaalmuusik *J.S.Bach William Harvey avastab eenduvad ja taanduvad a zanrid ning *A.Vivaldi vereringe pinnad ning lavateosed. 1632 - Galileo avaldab
Õukonnaballet tõsine ballett ja saavutas haripunkti Louis XIV valitsemiseajal 1650. aastatel lisandus ballettkomöödia Etendustes oli ka rohkesti vokaalnumbreid Ballett 1661. aastal rajati Pariisi Kuninglik Tantsuakateemia Sellega pandi alus professionaalsele balleti õpetusele Esialgu tantsisid vaid mehed Naistatsijad tulid lavale aastal 1681 17. sajandi lõpul saavutas suure populaarsuse ballett ka Venemaal. Jean Baptiste Lully (1632-1687) Esimene suur ja väga karmikäeline orkestri- ja teatrijuht Sündis itaalias 1646 aastal alustas ta Prantsusmaal oma karjääri printsess Orleansi toapoisina 1672. aastal juhatas tantsuakadeemiat Samal aastal asutas ta Kuningliku Muusikaakadeemia (Prantsuse Rahvusooper) 1680. aastal sai temast Louise XIV sekretär ja ta sai aadliseisusesse www.youtube.com/watch?v=P8HcTBeMeYQ&list=PL208663CED915C3BA Tänud kuulamast!
(3) Sonaat, kontsert, süit, fuuga. 9. Nimeta vokaalmuusikazanre! (3) Missa, passioon, oratoorium, kantaat, motetid, lihtsad laulud. 10. Nimeta süidi 4 kohustuslikku osa? Allemand, courante, saravande, gigue. 11. Nimeta barokkajastu klahvpille! (4) Klavesiin, klavikord ja positiivorel. 12. Prantsusmaa olulisemad zanrid ja heliloojad Tähtsamad zanrid: ooper, ballett komöödia, õukonna ballett, lüüriline tragöödia. Heliloojad: Jean-Babtiste Lully ,,Amori ja Bacchuse pidustused", ,,Cadmus ja Hermione." 13. Inglismaa olulisemad zanrid ja heliloojad Tähtsamad zanrid: ooper, barokkooper, draama etendused, semiooper. Heliloojad: Henry Purcell ,,My heart is inditing", John Blow ,,Venus ja Adonis", Pelham Humpfrey ,,Hear, o heav'ns". 14. Saksamaa olulisemad zanrid ja heliloojad Tähtsamad zanrid: süit, sonaat, fuuga, kantaat, kirikukontsert, passioon.
Dirigent juhatab partituuri ehk koondnoodistiku järgi. Maailmakuulsad dirigendid olid/on Leonard Bernstein (1918 1990) Herbert von Karajan (1908 1989) Nikolaus Harnoncourt (1929) Kurt Masur (1927) Claudio Abbado (1933) Neeme Järvi (1937) Paavo Järvi (1962) Kristjan Järvi (1973) Kolm Järvit: isa kahe pojaga maailmakuulsad eesti rahvusest dirigendid /17. sajandi Prantsusmaal löödi takti pika sauaga vastu põrandat. Jean-Baptiste Lully lõi saua otsaga põranda asemel vastu jalapöida ja suri gangreeni tagajärjel./ Kontsertmeister on orkestri juhtviiuldaja, kes esitab viiulisoolod ning annab enne kontserti orkestrile häälestuse: a-noodi. Eesti esindusorkester on ERSO, peadirigent Neeme Järvi, Rahvusooper Estonia peadirigent on Vello Pähn, Vanemuise teatri sümfooniaorkestri peadirigent on Paul Mägi, Estonian Dream Big Band dirigent on Siim Aimla.
reeglina samas helistikus. 16. saj. ilmusid tantsukogumikud lautole. Lautosüidid tõrjuti aegamisi kõrvale klavessiinisüitide poolt. FROBERGER'i (+1667) loomingus kujunes kindel 4-osaline süidi tsükkel: ALLEMANDE (saksa tants), COURANTE (prantsuse-itaalia), SARABANDE (hispaania), GIGUE (inglise). Bach'i ajal olid need põhitantsudeks, süiti laiendati vahelekiilutud tantsudega (menuett!) ja avaosaga- Praeludium, Sinfonia, või Ouverture. Prantsusmaal koostas LULLY süite oma ooperite tantsudest koos avamänguga ja andis üksikutele osadele karakteersed nimetused. Klavessiinisüite lõid FRANCOIS COUPERIN le GRAND (+1733) ja ooperihelilooja RAMEAU (+1764) Concerto Grosso Mõiste concerto tuleb ilmselt sõnast conserere (koos tegutsema, ühendama), hiljem omandab tähenduse concertare (võistlema). Soolopillide ansambel on vastandatud orkestrile. Meistrid: ALESSANDRO STADELLA, CORELLI ja peaaegu kõik barokkheliloojad peale neid, HÄNDEL. Soolokontsert
nimetatud ka nn stalinistlikuks arhitektuuriks). Klassitsism maali- ja raidkunstis Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Klassitsism Eesti kirjanduses Eesti kirjanduses on klassitsismi mõju märgata K. J. Petersoni luules. Klassitsism muusikas Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven.
vabadust (lubab kõike). - Süidilaadsed teosed – DIVERTISMENT → W.A. Mozart - Ülikuulsaks sai RAPSOODIA – vabavormiline teos, mis tavaliselt põhineb rahvaviisidel, 1-osaline → Franz Liszt (Ungari rapsoodia) Klaviirmuusika Klaviirmuusikale pani aluse itaallane Girolamo Frescobaldi. - Erinevatele klahvpillidele kirjutatud muusikal (erandiks kontsertorelile kirjut. muusika) - Iseloomulikud jooned: vaba tempo, fantaasia- ja väljendusrikkus, värvikus. Prantsusmaal (Jean Bapiste Lully – esimene suur orkestri – ja teatrijuht) Esimene suur meister – Jaques Champion de Chambonnieres. Pani aluse ka prantsuse klavessiinisüidile (kirev tsükkel tantsudest + karakterpalad) Kujunes rikkalike kaunistustega mängutehnika. Tuntuim looja – Francois Couperini. Avaldas klavessiinimängu õpiku ja neli köidet 27 süidiga („Unistaja“, „Salapärane“ jne) Tema loomingut on nimetatud prantsuse loomingu kokkuvõtteks. Prantsuse muusika suurkuju - Jean Philippe Rameau.
sisse üksteise järel kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd mis valmistas kuulajat ette keerulise fuuga kuulamiseks. Barkoki ajastu juhtuvad muusikamaad ja tuntumad heliloojad : Itaalia: Jacopo Peri 1561-1633 oli esimeste ooperite autor Claudeio monteverdi 1567-1643 barokkooperi rajaja Antonio vivalidi 1678-1741 soolokontserdi rajaja Prantsusmaa: jean baptiste lully 1632-1687 prantsuse ooperi rajaja jean philippe ramear 1683-1764 klavessiini muusika looja inglismaa: henry purcell 1659-1695 inglise ooperi rajaja saksamaa: michael praetorius 1571-1621 esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertite looja heinrich schültz 1585-1672 saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima johan sebastian bach1685-1750 georg ftiedrich händel 1685-1759 Georg Früdrich Händel
lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Fuuga – Fuuga oli barokiasjastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne teos, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. 6. Nimeta barokiajastu heliloojaid ( Itaalist 2,Prantsusmaalt 2, Inglismaalt 1, Saksamaalt 4) Itaalia – Jacopo Peri, Claudio Monteverdi, Arcangelo Corelli, Antonia Vivaldi, Alessandro Scarlatti Prantsusmaa – Jean-Baptiste Lully, Jean-Philippe Rameau Inglismaa – Henry Pucell Saksamaa – Michael Praetorius, Heinrich Schütz, Georg Philipp Telemann 7. Kirjuta lühidalt J.S.Bachi (nimeta eluaastad) elust.Millised on suurimad erinevused võrreldes G.F.Händeliga? 8. Johann Sebastian Bach (1685-1750) sündis Saksamaal muusikute perekonnas. Tema organistist vend õpetas teda orelit mängima. Bach oli oma aja parimaid organiste. Kaks korda abielus ja 20 lapsest said heliloojatena tuntuks 4
Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649. Veneetsia koolkonna levik. Cesti. 7. Muusikalised etendused Prantsusmaal 17. sajandil. Komöödia-ballett. Comédie-ballet. Lully ja Molière´i koostöö. 8. Prantsuse klassitsistlik tragöödia sõnateatris ja muusikaline tragöödia e. tragédie lyrique (tragédie en musique). Lully "Atis" (Atys) 1676 ja Armide 1686. 9. Teatrisituatsioon ja muusikalised etendused Inglismaal. Semiooper e. dramatick opera. Purcell "Dido ja Aeneas" (Dido and Aeneas) 1684(?). Saksa ooperisituatsioon. Ooper Tallinnas. Mederi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenie) 1680. SETTECENTO (1700ndad aastad): 10. Ooper Itaalias 1690-1770
annaabi.ee 
