1719 rajati Londonisse ooperi teater. Händel kirjutas sinna iga aasta oopereid. 1728 läks see ooperi teater pankrotti. Händeli heliteosed moodustavad barokkstiili ühe parima osa.Need on värsked, hingestatud, emotsionaalselt mitmekesised ja sageli tantsulised.Händeli puhul hämmastas tema komponeerimiskiirus, mistõttu peetakse teda oma ajastu tootlikumaks heliloojaks, kelle teoseid armastati nii omal ajal kui ka tänapäeval. Händeli loomingusse kuuluvad nii lava-, instrumentaal- kui kooriteosed.Händeli lemmikzanriks oli ooper. Selle zanri nimel võitles ta kangelas likult barokkooperi vastastega, mistõttu sattus mitmel korral pankrotti.Tema ooperid jutustavad heroilisest inimesest ning tegudest, mida sooritati au ja kuulsuse nimel. Ooperite tegelaskujudeks olid õilsad printsessid, kuningannad, printsid, kuningad, väejuhid. Händeli muusika kujutab neid lihtsalt inimestena, kes on end pühendanud õilsatele tegudele ja eesmärkidele. Händelil oli
solistidele ja rahvapillidele ''Kalevala XVII runo'' -''Raua needmine'' (kirjutatud tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile/ lähtematerjal pärineb ''Kalevalast''/ sisaldab 97 regivärsivormis rida/ räägib kaasajast, elust ja inimestest -looming põhineb ka eesti luulel -miniatuurtsüklid häälele ja klaverile ''Neli kildu'' / ''Kolm lille''/ ''Kümme haikut'' -kooriteosed meeskoorile ja flöödile ''Kolm mul oli kaunist sõna''/ segakoorile ''Dialektilised aforismid'' -kirjutanud ka poliitilise alatooniga tekste -laulude sõnumis tajutav mure eestlaste tuleviku ja eksistentsi pärast -kantaat ''Lenini sõnad'' ühendkooridele -laul ''Eestirahva erakonnamäng'' meeskoorile ja naishäältele (temaatiliseks materjaliks rahvalaul) -üldinimlikke, surma ja armastuse teemat käsitlevad kooriteosed ''Kullervo sõnum'' / ''Tormise mere loits''/
1955-60 Talinna muusikakooli kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli õppejõud. Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming õppejõud. Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming õppejõud. Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori muusikale omase vormiarendusega
tunda, kõige enam on ta kirjutanud viiulile keerulisi mitmeosalisi teoseid ehk süite. Vaatamata tema suurele süitide kogusele on ta arendanud täiuslikuks polüfoonilise muusika kõige keerlisemat liiki ehk fuugat. Tema kirjutatud orelifuugad:"Hästi tempereeritud klaver" 1 ja 2 ja "Fuugakunst" on saanud kuulsateks. Bach oli ka suur koorikomponist. Ta laulis ise sopranihäält mis teda muidugi kaasa aitas tema kooriteste kirjutamises. Kooriteosed olid kirjutatud enamasti piiblitekstidele.(kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid) Toll ajal kirikumuusikal esitati rangeid nõudeid mida Bach aegajalt eiras kirjutades lugusid mis kuuluvad praegusekskontsertsaali. Bachi populaarsemad kooriteosed on Missa h-moll, Johannese passioon ja Matteuse passioon. Ilmalikest kooriteostest on tundumad kaks kooriteost : kohvikantaat ja Külakantaat. Vaatamata oma suurele oskusele polnud ta populaarne ning kuulsaks sai ta alles 100 aastat
trummile ''Pikse litaania''/ meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele ''Kalevala XVII runo'' -''Raua needmine'' (kirjutatud tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile/ lähtematerjal pärineb ''Kalevalast''/ sisaldab 97 regivärsivormis rida/ räägib kaasajast, elust ja inimestest -looming põhineb ka eesti luulel -miniatuurtsüklid häälele ja klaverile ''Neli kildu'' / ''Kolm lille''/ ''Kümme haikut'' -kooriteosed meeskoorile ja flöödile ''Kolm mul oli kaunist sõna''/ segakoorile ''Dialektilised aforismid'' -kirjutanud ka poliitilise alatooniga tekste -laulude sõnumis tajutav mure eestlaste tuleviku ja eksistentsi pärast -kantaat ''Lenini sõnad'' ühendkooridele -laul ''Eestirahva erakonnamäng'' meeskoorile ja naishäältele (temaatiliseks materjaliks rahvalaul) -üldinimlikke, surma ja armastuse teemat käsitlevad kooriteosed ''Kullervo
millele ta on kirjutanud keerulisi mitmeosalisi teoseid - süite. Süite, eriti tantsusüite on ta kirjutanud ka klaverile. Bach arendas täiuslikuks polüfoonilise muusika kõige keerulisema liigi - fuuga. Kuulsaks on saanud tema orelifuugad: "Hästi tempereeritud klaver" I ja II ning " Fuugakunst". On kirjutanud ka orkestriteoseid, kuulsaim nendest on concerto grosso "Brandenburgi kontserdid", mis koosneb kuusest concerto grossost. VOKAALMUUSIKA Bach oli ka suur koorikomponist. Tema kooriteosed on enamasti kirjutatud piiblitekstidele. Need on: kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras sageli kirikumuusikale esitatavaid rangeid nõudeid, ning seetõttu kuuluvad paljud tema kooriteosed kontsertsaali. Bachi loomingu kõrgsaavutuseks loetakse kolme kooriteost: · Johannese passioon, · Matteuse passioon ja · Missa h-moll Ilmalikest kooriteostest on tuntumad kaks kooriteost: · Kohvikantaat · Külakantaat
Elukäik Sündinud koolmeistri ühiskonnategelase peres Klaveri ja oreliõpetused isalt Peterburi konservatoorium Peterburis õpetaja ja organist Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koor Elukäik Vene Muusikaseltsi osakonna esimees Muusikakooli direktor Põgenemine Eesti Estonia dirigent Pedagoog Tallinna konservatooriumis Looming Viis sümfooniat "Hioob" Kooriteosed Orelija kammermuusika "Metsateel" 1895 Isiklik Rahvuslane Lipu heiskamine oma majale 24.02.1950 Artur Kapi tänav Kohvik "Arturi juures" Heliloojate Kappide majamuuseum Artur Kapi kuulsaim romanss "Metsateel" http://www.youtube.com/watch?v=Ungmzh1u4Ao Tänan kuulamast!
· Haridus: Peterburi konservatooriumis, oreliklassis, kompositsiooniõpingud N.Rimski- Korsakovi ja A.Ljadovi juures · Kogus rahvaviise Looming · Väljenduslaad emotsionaalne, lüüriline · kasvavad kõik kelikeele komponendid välja rahvaviisist · läbivad armastus, loodus ja surm · isakodu Hüpassaare oluline loometööks · ligi 400 koorilaulu · üle 140 soololaulu · 130 klaveriteost · Mõned orkestriteosed · Kooriteosed (Vohmakõne, vellekõne; Seitse sammeldunud sängi; Jaan läheb jaanitulele; Mardi laul; Läksin kõrtsi aega viitma; Latse hällütamise laul jt.) · Väga oluline koht loodusel(Kõver kuuseke; Miss a nutad, tammekene; Tere kuusi, tere petäj, Laanehaldjate laul) Varasemad teosed (paljud hävisid): · Rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke teoseid · Klaveripalad (prelüüdid, Skizze) · Soololaulud (Must lind)
rahvaviis kasutab mind," on helilooja iseloomustanud rahvalaulu rolli oma loomingus. Tormise arvuka kooriloomingu aluseks on rahvalaul. Lisaks eesti rahvalaulule on ta oma töödes kasutanud ka sugulasrahvaste ja kaugemate rahvaste folkloori. Tema kooriteostes kõlavad ingerlaste ja setude, eestlaste ja lätlaste, liivlaste ja soomlaste, venelaste, bulgaarlaste ja teiste rahvaste viisid. Eheda rahvaviisi ja kõlavärskusega pälvisid tähelepanu juba tema varased kooriteosed segakooritsükkel ,,Kihnu pulmalaulud" (1959, rahvaluule) ja meeskooritsükkel ,,Meestelaulud" (1965, rahvaluule). Aastail 19701989 pöördus Tormis teiste rahvaste folkloori poole: valmis rida kooritsükleid üldpealkirjaga ,,Unustatud rahvad", mille aluseks on läänemere-soome ohustatud väikerahvaste folkloor: ,,Liivlaste pärandus" (1970), ,,Vadja pulmalaulud" (1971), ,,Isuri eepos" (1975), ,,Ingerimaa õhtud" (1979), ,,Vepsa rajad" (1983), ,,Karjala saatus" (1989).
Orl-2000 helitööd Giovanni pierluigi da palestina-500 helitööd Orl- tähtsamad teosed:Matona Mia Cara, Chi Chilichi/// Giovanni:Missa Papae Marcelli (rooma koolkond) Maalikunstnikud: Tintonetto/////Raffael Mõju:imitatsi. Polüfoonia areng, /////aluseks klassikalisele harmooniale --------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 15.saj-tekkisid väiksed orkestrid, mis koosnesid puhkpillidest/kooriteosed 16 saj-tantsusajand lisandusid keelpillid, klavessiinid,orel. Kirjutatakse orkestrimuusikat. Lemmikpill lauto (inimhäälega sarnaneb kõige rohkem) tantsusüit-mitmeosaline teos mis koosneb erineva karaktritega tantsudest Martin Luther-Muusikal oli tema silmis suur kasvatuslik tähtsus Luterikoraal--saksa protestantlik kirikulaul(omaskeeles) Martin on kirjutanud üle 30 lauludest, meloodiaid laenanud v ümberteinud . ise teinud 20 viisi
zanriks, ta on neid kirjutanud rohkem kui ükski teine eesti helilooja. Üle 100 ,,Must lind"sünge soololaul, üksildust kajastav, tähendab surma. ,,Põhjavaim" üks tuntumaid koorilaule Aleksander Läte Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest proffesionaalne muusikakriitik. Ta kegi kaastööd ajalehele ,,Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri ja orelisolitsina. Üks selle aja haritumaid mehi. LOOMING. Kooriteosed: soololaulud, naiskoorile, meeskoorile(,,Pilvedele", ,,Kuldrannake"), kantaadid, sümfoonilised teosed (ei ole tegija) kammerteosed. Cyrillus Kreek Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Helolooja, pedagoog,... Peterburi konservatooriumis õppis ta algul trombooni, seejärel kompositsiooni. Ta kogus umbes 6000 rahvaviisi. Palju vaskpille loomingus, madal register. ,,Reekviem"
väiksena viiulit ja klaverimängu, 40 a peale surma avastati alles ta geniaalsus, läbiaegade üks vaesemaid muusikuid looming- temaatikaks oli traagiline üksindus, elu ja surma küsimus, õnnetu armastus, lüürilised pihtimused, neanssirikas ja peenekoeline, toetub rahvamuusikale, ta seob sageli tunded aastaaegadega 1500 teost kõikvõimalikes zanrites, 603 soololaulu, 8-10 sümfooniat, 9 avamängu,17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati + väikepalad, 7 ooperit, erinevad kooriteosed vokaallooming- ta kujundas välja soololaulu zanrile iseloomulikud jooned, tema lauludega algab Saksa professionaalne lauluajastu, teda peetakse lääne-euroopa suurimaks laululoojaks Laulud jagunevad kahte rühma 1)lihtsakoelised(seotud rahvamuusika teemadega) nt tsüklist "Talvne teekond" "Üks kask meil kasvas õues", "Serenaad", "Ave Maria" 2)läbikomponeeritud laulud klaverisaade on võrdne orkestri partiiga
tema loomingus väga produktiivne. Händelist sai Inglismaa kodanik ning ta jäi sinna elu lõpuni. Ta suri pimedana. Händeli teosed on värsked, hingestatud, emotsionaalselt mitmekesised ja sageli tantsulised. Händeli puhul hämmastas tema komponeerimiskiirus, mistõttu peetakse teda oma ajastu tootlikumaks heliloojaks, kelle teoseid armastati nii omal ajal kui ka tänapäeval. Händeli loomingusse kuuluvad nii lava-, instrumentaal- kui kooriteosed. Kuulsaim oratoorium "Messias". Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid (Veemuusika, Tulevärgimuusika), üle 20 trio-sonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi. Johann Sebastian Bach (1685-1750) oli Saksa helilooja ja organist. Tema looming on justkui piiritähis vana ja uue muusika vahel. Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastass fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele. Bach ei loonud
ka Haapsalu sümfoniettorkestrit. Cyrrilus Kreegi looming on väga mitmekülgne, seal leidub teoseid peaagu igast zanrist. Suurema osa ta loomingust moodustab a cappella koorimuusika, millest enamik tugineb rahvalaulule. Tema kooriteoseid on nimetatud ka koorisümfooniateks. Suur osa tema kooriloomingust tugineb ka vaimulikule rahvaviisile. Vaimulikud viisid oli Kreek ise kokkukogunud. Sageli sidus kreek rahvaviisi polüfoonilise kompositsioonitehnikaga, nt. erinevate kaanonitega. Tema kooriteosed ei põhine klassikalisele harmooniale ning need ei ole kõige lihtsamate killast. Võrreldes varasemateheliloojatega oli tema helikeel väga uuenduslik. Peale koorimuusika leidub Kreegi loomingus veel orkestrisüite, ansambliteoseid ja vokaalsümfoonilist muusikat , eriti armastas ta puhkpilliansambleid. Tuntud teosed on: Taaveti laulud, mis sa sirised sirtsukene. Ta kirjutas ka eesti esimese Reekviemi c-moll.
Bach kirjutas peamiselt nendele instrumentidele, mida ta ise väga hästi mängida oskas (orel. klavessiin, klavikord), nii et ükski kaasaegne temaga v& otilde;istelda ei suutnud ega julgenudki. Armastas ka viiulit. Kirjutas Chaconne (vana hispaania tants pidevalt korduva teemaga), mis kuulu viiulisüiti. Palju on loonud ka Concerto Grosso'sid (nt. Kuus Brandenburgi kontserti). Seoses klaveri kasutu selevõtuga kirjutas Bach "Hästi Tempereeritud Klaver"-i 2 osa (á 24 prelüüdi ja fuugat). Kooriteosed on enamasti piiblitekstile- kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras kirikumuusikale esitatud range id nõudeid ja sai tihti etteheidete osaliseks, et missad ja passioonid on "ooperlikud". LOOMING: "Johannese passioon" "Matteuse passioon" "h-moll missa" ILMALIKEST TEOSTEST: "Kohvikantaat" "Külakantaat" Forte ja p iano ilmuvad tema teostes üleminekuta. Meeleolu ei muutu kogu teose või osa vältel.
virtuoosne improvisaator. Tallinnas töötas Kapp aastatel 1920-1944 dirigendina Estonias ning pedagoogina Tallinna Konservatooriumis. Loomingu alla kuuluvad oratoorium „Hiiob“, patriootilise sisuga kantaadid „Päikesele“ ja „Ärka, rahvas“, 5 sümfooniat, instrumentaalkontserdid orelile, metsasarvele ja klarnetile ning tšellole ning kõik koos sümfooniaorkestriga, orelimuusika, soololaulud, instrumentaalmuusika, kooriteosed „Mu süda“ ja „Palumine“ ja 4 süiti sümfoonia orkestriga. Arturi kuulsaim teos on romanss „Metsateel“, mille ta lõi 1895 aastal. Artur Kappi tähtsus põhines tema teoste nimistuses, kus olid esikohal suurvormid. Tema klassikalis-romantiline väljenduslaad pakub nii sügavamõttelisi ja tõsiseid, kuid ka lüürilisi meeleolusid. Ta oli Rudolf Tobiase õpilane ning teda loetakse koos Rudolf Tobiasega Eesti sümfonismi rajajaks.
Stravinski (eeskujuks barokk), Poulenc (eeskujuks renessanss) ja Paul Hindemith ● Eestis olulisemad esindajad: Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin Paul Hindemith (1895-1963) ● Saksa neoklassitsismi väljapaistvaim esindaja ● Sündis Frankfurdis ● Õppis Frankfurdi konservatooriumis ● Oli Frankfurdi Ooperi orkestri kontsertmeister ● Kirjutas “igapäevamuusikat” (gebrauchsmusik) Looming ● 4 balletti ● 4 sümfooniat ● Kooriteosed ● Kammermuusika Paul Hindemith - klaveritsükkel 'Ludus Tonalis' Igor Stravinski (1882-1971) ● Venemaa, Prantusmaa ja USA dirigent, helilooja ja pianist ● 1903- peale isa surma hakkas käima Nikolai Rimski-Korsakovi juures muusikateooriat ja kompositsiooni õppimas ● Oli abielus oma sugulasega ja sai kaks järglast ● Esimene kuulsaim teos “Põrgulik tants” balletile “Tulilind” ● Suri 88-aastasena New Yorgis Looming
kooritsüklitest(Liivlaste pärandus,Isuri eepos,Karjala saatus) Hiidtsükkel Eesti kalendrilaulud(1967)- aluseks kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Tsükkel koosnev 5 alltsüklist: Mardilaulud,Kadrilaulud,Vastlalaulud,Kiigelaulud ja Jaanilaulud · Filmimuusika: Kevade, Suvi, Sügis · Laulutsükkel Kümme haikut, miniatuurtsüklid häälele ja klaverile(Neli kildu), Kolm lille · Kooriteosed Kolm mul oli kaunist sõna · Viisistanud Marie Underi, Gustav Suitsu, Hando Runneli ja Viivi Luige luulet · Kolm laulu eeposest(tekst Kalevipojast) · Meeskooriteos Hamleti laulud · Kasutab sageli liikumist paralleelsetes kvartides, kvintides, oktaavides, kolmkõlades · Raua needmine (1972)- 97 regivärsivormirida, paarkümmend vabas vormis rida, tenor, bariton, segakoor, samaanitrumm , teksti lähtematerjal pärineb Kalevalast. SISU: Raua sünnilugu
Huvitav on, sest sellega tekivad uudsed variandid, need sünnitavad enda jaoks täiesti uue stiili," vastas Anti. Teised on Anti Marguste teoseid iseloomustanud sedasi : · Eesti regilaulust inspireeritud maalähedane stiil. · Ergas rütmipulss, modaalharmoonia ja kromaatiline tonaalsus,heterofoonia ja polüfoonia, variantne ja variatsiooniline arendus, impulsid eesti kirjandusklassikast, rahvalik huumor. · Orkestrimuusika, instrumentaalkontserdid, kammermuusika, kooriteosed Anti Marguste on kirjutanud: Lavamuusika Kujundusmuusika Teosed sooloinstrumendile/sooloinstrumentidele ja orkestrile Rahvalik muusika Ansambliteosed Levimuusika Teosed sooloinstrumendile Orkestratsioonid ja seaded
Händelil oli suurepärane oskus luua karaktereid meloodia abil. Nii oskas ta ilmekalt ja haaravalt väljendada kangelaste tundeid. Nii võisid tema meloodiad väljendada nii dramaatilisust, ülevust, pühalikkust, mõtisklust kui ka kurbust. Händeli loomingu populaarsemad ooperid on ajaloolise sisuga ,,Xerxes" ja ,,Julius Caesar" ning Inglismaal ette kantud ,,Rinaldo." Kokku kirjutanud üle 40 ooperi. Vokaalmuusika Vokaalloomingu suurema osa moodustavad vaimulikud kooriteosed. 1737.a. täielik majanduslik krahh, ajurabandus ning aja trend, mis nõudis piiblil põhinevat muusikalist meelelahutust, olid tõukejõuks ka Händeli loomingulisteks muutusteks. Ta hakkas kirjutama oratooriume, mis põhinevad põhiliselt piiblisündmuste tekstidel. Händeli oratooriumid, kus koor on idee kandjaks, avaldavad suurt mõju tulevikule. Eriti kuulsaim oratoorium "Messias", mille esiettekanne toimus 1742.a. väga menukalt, hiigelettekanded Inglismaal kuni 1000 esitajaga
nr. 3, C-duur(1907) Sümf. nr. 5, es-duur(1915) ; Sümf. nr. 6, d-moll(1923) ; Sümf. nr. 7, C-duur(1924) sooloinstrumendile ja orkestrile: viiulikontsert, d-moll(1903) ; kaks serenaadi viiulile ja orkestrile nr.1, D-duur(1912) lavamuusika: Arvid Järnefelt "Surm"(1903;1911) ; W.Shakespeare "Kaheteistkümnes öö"(1909) ; "Torm" (1925) kammermuusika: keelpillikvartett, B-duur(1889) ; sonaat viilile ja klaverile, E-duur(1915) klaveriteosed: kuus impromti(1893) ; klaverisonaat, f-duur(1893) kooriteosed ja kantaadid: "Jäägrimarss"(1917) ; "Oma maa"(1918) ; "Hümn"(1925) lauluhäälele ja orkestrile: 7 Runebergi laulu klaveri saatel(1891) ; "Koselaskujua mõrsjad"(1897) ; "Luonnotar"(1913) soololale klaveri saatel: 5 jõululaulu klaveri saatel(1895-1913)
alal Moskva konservatooriumi. Ta oli 1955-1960 Tallinna muusikakooli muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetaja ning 1956-1969 HL-i konsultant. Alates 1969. aastast on Veljo Tormis vabakutseline helilooja. Tormis on kasutanud ja propageerinud oma loomingus soome-ugri rahvaste rahvamuusikat. Ta on koostanud väljaanded ,,Regilaulik" ja ,,Lahemaa vanad laulud". Veljo Tormise loomingus on põhilised orkestrilise koorikäsitlusega, sümfoonilisele muusikale läheneva vormiarendusega kooriteosed. Avamäng nr. 2 on esimene rahvusvahelisel muusikafestivalil (,,Varssavi sügisel" 1961) esitatud eesti heliteos. Tormis säilitab rahvaviisi loomuliku eheduse. Nii kirjutas helilooja ,,Kalevala"-ainelise stseeni ,,Raua needmine" (1972) tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile. Teos viitab loitsimisega seotud iidsele kombestikule. Sellele järgnesid rahvaluuleainelised ,,Isuri eepos" (1975) ja ,,Ingerimaa õhtud" (1979). Need kuuluvad soome-ugri folkloorsesse teosteseeriasse
Peale seda läks ta Peretburi konservatooriumi trombooniklassi õppima ning jätkas kompositsiooni ja teooria alal. Kreek oli lühemat aega muusikaõpetajaks Rakveres ja Tartus, hiljem Haapsalus ja Tallinna Konservatooriumis. Tema muusikat tunnustati juba ta eluajal. Temast sai rahvaviiside koguja ja uurija. Koorimuuska: Esimesse suuremasse rühma kuuluvad lühikesed koraali- ja rahvaviiside seaded. Teise rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võib nimetada isegi koorisümfooniateks. Sellel perioodil valmis tal "Reekviem" c-moll koorile ja orkestrile, mis on esimene reekviem kodumaises muusikas. Vaimuliku loomingu hulka kuuluvad Taaveti laulud. Kirjutanud on ka humoristlikke laule: "Hindu kotipoisid", "Ai siga, siga , link, link, link", "Kannel", kus kõlab üheaegselt kaks erinevat teksti ja kaks meloodiat. "Ma kõndisin vainul", "Vanamees kündis metsa ääres". Originaalloomingus ei ole kasutatud rahvaviise
Enamasti jäävad Eespere teostest kõlama eksistentsiaalsed teemad. Tähtsus Rene Eesperet peetakse isamaaliste koorilaulude isaks. Tema muusika mõtiskleb olemise saladuse ja elu põhiväärtuste üle. Tuntuim teos, millega Rene Eespere on end kirjutanud eestlaste südamesse, on koorilaul ,,Ärkamisaeg". Helilooming · lühiballett "Inimene ja öö" (1977) · ballett "Kodanlased" · oratoorium "Vaikuse sümfoonia" (1989) · kooriteosed: o "Passiones" (1980/2000) o "Müsteerium" (1981) o "Mediteerium" (1982/1985) o "Lehekülg Sakalamaa kroonikast" (1983) o "Kaks jubilatsiooni" (1986) o "Glorificatio" (1990) o "Festina lente"(1996) o "Mater rosae" (2003) o "Ristimetsa ilmutus" (2004) · lühiooper "Gurmaanid" (2002) · ooper "Gurmaanid 2" (2005) Tunnustused · 1989 Eesti NSV muusika-aastapreemia
saj muusikas oluline ja omanäoline isiksus. Klaverimuusika uuendaja, Schuberti laulutraditsiooni jätkaja. Suurepärane muusikaajakirjanik ja uue muusika eest võitleja. Schumann´i looming on zanriterikas. Ta on loonud 4 sümf, avamänge, 3 instr, kontserti (kl.kontsert amoll, tsellole amoll, viiulile dmoll) Hulgaliselt kammermuusikat (klaverkvartett, kvintett 3 keelpillikvartetti Palju teoseid viiulile Oboele klaveriga duopalad Tsellole Erilise koha tema loomingus omavad laulud, ka kooriteosed, 2 reekviemi, 2 oratooriumi. On üks tähtsamaid laululoojaid. 9 http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism_%28muusika%29#Romantilisi_heliloojaid . http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:FgmBr4cdBoIJ:maa.planet.e 10
Koorimuusika Rahvamuusikal põhinevad teosed · Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". · Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest. · Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koorisümfooniateks nimetada. · "Requiem c-moll" Kreegi loomingu tippteos, esimene reekviem kodumaises muusikas, oli algselt eestikeelse tekstiga. · Taaveti laulud Vanast Testamendist pärit psalmitekstidele loodud koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka. · Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas" · Humoristlikud laulud, nt "Hindu kotipoisid", "Ma kõndisin vainul", "Kannel". Originaallooming
Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Koorimuusika Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest. Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koorisümfooniateks nimetada. "Requiem c-moll" Kreegi loomingu tippteos, esimene reekviem kodumaises muusikas, oli algselt eestikeelse tekstiga. Taaveti laulud Vanast Testamendist pärit psalmitekstidele loodud liturgilised koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka. Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas" Humoristlikud laulud, nt "Hindu kotipoisid", "Ma kõndisin vainul", "Kannel". Üle 600 vaimuliku laulu
Klaverimuusika Mendelssohni klaveriloomingusse kuulub ligi 100 teost: 3 sonaati, 6 prelüüdi ja fuugat, albumilehed, novelletid, muusikalised momendid Tuntuim on tsükkel "Sõnadeta laulud", mis Mõned palad kannavad eraldi pealkirju:"Jahilaul"(op.19 nr.3), "Leinamarss" (op.62 nr.3), "Kevadelaul" (op.62 nr.6), "Ketruslaul" (op.67.nr.4) Vokaalmuusika Romantismiajastu heliloojaile üldomaselt on ka Mendelssohn kirjutanud laule (neid on umbes 80 ) Tähtsal kohal on ka tema vaimulike tekstidega kooriteosed: kantaadid , psalmid, motetid, jm. Kammermuusika: Teoseid erinevatele klassikalistele ansamblikoosseisudele: Klaverisekstett, 2 keelpillikvintetti, 7 keelpillikvartetti, 3 klaverikvartetti, 2 klaveritriot, 2 viiuli- ja 2 tsellosonaati, 1 klarnetisonaat, 6 orelisonaati, ka teoseid puhkpillikoosseisudele. Mängituim on noorpõlves loodud Oktett keelpilllidele Es- duur aastast 1825. 3
oli ta kindlasti üks oma ajastu suuremaid meloodiameistreid. Laulud ja vokaalmuusika on tema loomingus väga tähtsal kohal. Ta on kirjutanud üle saja laulu, enamasti oma kaasaegsete autorite tekstidele. Ära võib nimetada poeet Paul Eluardi. Kõige keerulisemad ajad olid ta elus 1930 ndad. Purunesid mitmed suhted ja autoavariis hukkus üks lähedane sõber. Peale seda leidis ta enda jaoks katoliku usu ja ta käis ka palverännakul. Sellel ajajärgul valmisid paljud vaimulikud teosed: Nt. kooriteosed ,,Missa" (1937), ,,Exultate Deo" (1941), ,,Salve Regina" (1941), ,,Ave verum corpus" (1952), ,,Stabat mater" (1950), ,,Gloria" (1959). Koorimuusika on Poulencil tõesti väga ilus ja meenutab Bachi stiili. Seda on ta ise ka ütelnd, et oleks tahtnud selle ajastul elada. Koorimuusika on tal ka väga hästi õnnestunud. Teadis, kuidas kirjutada seda huvitavalt ja leidis põnevaid värve ja faktuure. Aga on tunda, et vaimulik koorimuusika on rohkem eksperimenteerivam. Prantsuse
olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka vähemalt sadakonnas eri zanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides.2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem". Plaadil kõlasid Pärdi kooriteosed "Da Pacem Domine", "Salve Regina", "Zwei slawische Psalmen", "Magnificat", "An den Wassern zu Babel", "Dopo la vittoria", "Nunc dimittis" ja "Littlemore tractus". Septembris võitis "Da Pacem" ka Taani muusikaauhinna parima väismaise heliplaadi kategoorias. Eesti valitsus premeeris Hillierit, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Pärti kokku 1,2 miljoni krooniga. 2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat. See on Taani kõrgeim muusikaline
· W.Shakespeare: "Kaheteistkümnes öö" (1909) · Arvid Järnefelt: "Surm" (1911) · W.Shakespeare: "Torm" (1925) Sooloinstrumendile ja orkestrile: · Viiulikontsert' d-moll (1903) · Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile(Nr.1 D-duur (1912)) Kammermuusika: · Keelpillikvartett B-duur (1889) · Sonaat viiulile ja klaverile, E-duur (1915) Klaveriteosed: · Kuus impromti (1893) · Klaverisonaat F-duur (1893) Kooriteosed ja kantaadid: · "Armastav" · Üheksa laulu meeskoorile a capella "Sanels"(1898) · "Laul Lemminkäisele" (1894) · Kantaat "Tule sünd" (1902) · "Vabastatud kuningatar" (1906) · "Jäägrimarss" (1917) · "Oma maa" (1918) · ,,Hümn" (1925) · "Väino laul" (1926) Lauluhäälele ja orkestrile: · Seitse Runebergi laulu klaveri saatel (1891) · "Koselaskuja mõrsjad" (1897) · "Luonnotar" (1913) Soololaule klaveri saatel:
on võetud Mozarti reekviemi 1870. aastal ilmunud eestikeelsest väljaandest. KOKKUVÕTE Eesti heliloojate hulgas, Rudolf Tobiase, Mart Saare, Artur Kapi ja Heino Elleri kõrval, on Cyrillus Kreek üks mõjukamaid rahvusliku helikeele kujundajaid ja tähtsamaid uuendajaid eesti koorimuusikas. Kreegi muusika koosneb peaaegu täielikult eesti rahvaviiside seadetest ja töötlustest ning kaalukaima osa tema loomingust moodustavad kooriteosed. Kreegi muusikas on ühinenud rahvalaulu spontaansus ja akadeemilised heliloomingutraditsioonid. Kreegi elutöö on jätnud eesti muusikasse jälje, mida mitme erineva põlvkonna muusikaloojate, nende hulgas heliloojate Veljo Tormise, Arvo Pärdi, Tõnu Kõrvitsa jt, aga ka mitmete eesti jazzmuusikute jpt. loomingus võib tänagi selgelt tajuda. Kreegi elutöö hõlmab kolme lahutamatut ja üksteist täiendavat tegevust rahvamuusika kogumist ja uurimist, õpetajatööd ning heliloomingut
Tähtsamad laulužanrid olid: šansoon – (pr laul) prantsusekeelne ilmalik laul, mis levis suures osas Lääne-Euroopas. madrigal – Itaaliast pärit ilmalik emakeelne laul. Sageli filosoofilise alltekstiga. motett – erinevalt keskaja motetist oli ühtse tekstiga. Palju loodi ka vaimuliku sisuga motette. Kirikumuusika oli endiselt tähtsal kohal. Kirjutati vaimulikke laule, motette, hümne jne. Uued žanrid olid mitmeosalised kooriteosed ehk suurvormid. Need kujunesid aja jooksul välja katoliku kiriku jumalateenistuse jaoks loodud muusikast. Tähtsamad suurvormid: missa – mitmeosaline vaimuliku sisu ja traditsioonilise tekstiga kooriteos. Missa on tavapäraselt ladina keeles ja selle aluseks on jumalateenistuse tekstid (liturgiline tekst). Missa on üles ehitatud kindlatele osadele. (5 põhiosa, mis alati missas olema peavad on: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei.)
60ndad - uued suunad, rahvusromantismi eitamine.vabamad võimalused tänu Stalini kultuse hukkamõistmisele 1956ndal aastal.Avangardism.Regilaulu taasavastamine ja isikupärane kasutamine: Veljo Tormis Varases loomingus avangardismi väljendusvahendid, aastatepikkune töö eesti regilauluga ja teiste läänemere rahvaste vanade lauludega viib oma autoristiili väljakujunemiseni. Tähtsus: Regilaulu "isa". Teosed: kooriteosed `Pikse litaania', `Raua needmine' , kooritsüklid `Kalendrilaulud', regilauludel põhinev lavateos `Eesti ballaadid', poliitilise alatooniga ühiskonnakriitilised laulud: kantaat `Lenini sõnad', `Stagna-aja laulukesed'. Eino Tamberg helilooja ja kompositsioonipedagoog.Näitleja. Oli positivist: `Olla rõõmus on ühiskondlikult hinnaline tegu.' Teosed: Concerto grosso, ooper `Cyrano de Bergerac', ballett `Joanna Tentata',
Lisa Pilte Johann Sebastian Bachist Kokkuvõte Bachi surma ajal oli muusikaline mood kiires muutumises ning tema loomingut peeti vanamoeliseks. Eluajal on ta tuntust kogunud orelikunstnikuna, mitte heliloojana. Võrreldes Beethoveni ja Mozardiga oli tal peale surma vähe mõju, kuni Mendelssohn 19. sajandil taasavastas Bachi geniaalsed kooriteosed ning tema helitööd said tuntuks. Praegu austatakse ja räägitakse temast kui ühest suurimast kõigist heliloojatest. Kirjandus *http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach *http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_sebastian_bach_jane.htm *Tea laste- ja noorte e-entsüklopeedia *Max Wade-Matthews ja Wendy Thompson, 2006, `'Muusikaentsüklopeedia'', Sinisukk, lk 304- 307, lk 33)
süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". 4 Jevnika samofalova Cyrillus kreek helelooja · Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest [[koraal]]i- ja rahvaviiside seadetest. · Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koori[[sümfoonia]]teks nimetada. · "Requiem c-moll" Kreegi loomingu tippteos, esimene reekviem (muusika)reekviemkodumaises muusikas, oli algselt eestikeelse tekstiga. · Taaveti laulud Vana TestamentVanast Testamendist pärit psalmitekstidele loodud koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka. · Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas"
Süite, eriti tantsusüite on ta kirjutanud ka klaverile.Bach arendas täiuslikuks polüfoonilise muusika kõige keerulisema liigi - fuuga. Kuulsaks on saanud tema orelifuugad: "Hästi tempereeritud klaver" I ja II ning " Fuugakunst". On kirjutanud ka orkestriteoseid, kuulsaim nendest on concerto grosso "Brandenburgi kontserdid", mis koosneb kuusest concerto grossost. VOKAALMUUSIKA Bach oli ka suur koorikomponist. Tema kooriteosed on enamasti kirjutatud piiblitekstidele. Need on: kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras sageli kirikumuusikale esitatavaid rangeid nõudeid, ning seetõttu kuuluvad paljud tema kooriteosed kontsertsaali. Bachi loomingu kõrgsaavutuseks loetakse kolme kooriteost: · Johannese passioon, · Matteuse passioon ja · Missa h-moll Ilmalikest kooriteostest on tuntumad kaks kooriteost: · Kohvikantaat · Külakantaat
Kokku on helilooja kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas.Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema loomingu tähtsaim osa on koorimuusika ja valdavalt tuginevad ta kooriteosed rahvaviisidele. Kreek suhtus rahvaviisi kui kunstilisse tervikusse, millega tuleb aupaklikult ringi käia: "Rahvaviis kasutab mind, et ennast näidata!". Väga palju kirjutas Kreek eesti ja rannarootsi vaimulike rahvaviiside seadeid. Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Ta on kirjutanud teoseid sümfooniaorkestrile, palju muusikat puhkpilliansamblitele (peamiselt süite
ulatuses . Üheks tema populaarsemaks teoseks on 2. klaverikontsert. Tema muusikat iseloomustab vabalt voolav lai meloodia, pikad arendused ja rütmienergia. Jätkas 19 sajandi heliloojate,eeskätt Moskva koolkonna traditsioone, kelle juhtfiguur oli Tsaikovski. Erinevalt viimasest ei ole R. muusika nii impulsiivselt emotsionaalne. Helilooja sisemaailma aitasid tasakaalus hoida Vene õigeusu koraalide vaimsusest kantud vaimulikud kooriteosed. Tähtsamad teosed- 3 sümfooniat, sümfoonilised tantsud, ooperid aleko, Francesca da rimini, ihnus rüütel, 4 klaverikontserti, rapsoodia paganini teemale. Mussorgski( 1839-1881) Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esmase klaverimänguoskuse sai ta emalt.1852 astus kadettide kooli , kus õpetati klaverimängu. Siis alustas teenistust kaardiväeohvitserina. Peale sõjaväge pühendus muusikale. Debüteeris 1860.aastal. Kriitik Vladimir Stassov oli Mussorgski suur
Teadaolevalt komponeeris Sibelius kuni 1920. aastate keskpaigani. Viimaseks suuremaks teoseks jäi tal helipoeem „Tapiola“, mille ta kirjutas 1926.ndal aastal. Väidetavalt üritas ta kirjutada oma kaheksandat sümfooniat. 1972. aastal müüsid Sibeliuse tütred isakodu Ainola Soome riigile ning 1974. ndal aastal avati seal Sibeliuse muuseum. “Karelia”1893 orkestrile Kooriteosed ja kantaadid Süit ”Karelia”1893 Viiulikontsert, d-moll1903 “Armastav” “Kevadlaul”1894 Kaks serenaadi viiulile ja Üheksa laulu meeskoorile a “Finlandia”1899 orkestrile.Nr.1, D-duur 1912 capella “Sanels”1898 Sümfoonia nr.1, e-moll 1899 Lavamuusika “Laul Lemminkäisele” 1894
Dwyer ja Lois Schaeferi käe all. Viimane on ka Bostoni sümfooniaorkestris. 6 2. Diskograafia Neeme Järvi on 417 salvestusega üks maailmas enim plaadistanud dirigente. Salvestused on valminud koostöös plaadifirmadega Deutsche Grammpohon, Chandos, BIS, Orfeo, jt. Mõni kuulsam salvestus temalt oleks minu arvates hiljuti ilmunud plaat, kus on peal inglaste klassiku Hubert Parry orkestri- ja kooriteosed, Pjotr Tsaikovski ,,Uinuva kaunitari" muusika ning Camille Saint-Saensi orkestrilooming. See salvestati inglise firmaga Chandos. Kõik tema teosed on üleval siin: http://www.neemejarvi.ee/discfr1est.html 7 3. Pildid Kristjan Järvi Paavo Järvi 8 Maarika Järvi Neeme Järvi. 9 4. Kokkuvõte
ta üksikutes teostes (Fantaasia eesti rahvaviisidest klaverile, kapritso "Vares, vaga linnukene" teemal). 4. Teosed: Vokaalsümfooniline muusika: *Kantaat "Johannes Damskusest" 5 solistile, sega-ja meeskoorile, orelile ning sümfooniaorkestrile(A.Tolstoi) *Oratooriumid "Joonase lähetamine" 5 solistile, 3 koorile, orelile ja sümfooniaorkestrile(Piibel); "Sealpool Jordanit" segakoorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile(Piibel) *Kooriteosed "Kyrie" segakoorile ja sümfooniaorkestrile; "Noored sepad" segakoorile ja sümfooniaorkestrile(G.Suits)jt. *Ballaad "Sest Ilmaneitsist ilusast" sopranile ja sümfooniaorkestrile("Kalevipoeg") Sümfooniline muusika: *Avamäng "Julius Caesar"; "Burlesk"; kapritso "Varese sõjasõnumida" sümfooniaorkestrile *"Klaverikontsert"(d-moll) *"Koraali variatsioonid" orelile ja sümfooniaorkestrile F-moll *Melodraamad "Kalevipoja unenägu", "Kalevipoja epiloog" deklamaatorile ja
milles satuvad kahtluse alla inimeseks olemise põhiväärtused. Neis situatsioonides lisab Pärdi muusika sündmustikule omamoodi transtsendentse mõõtme, avab teistsuguse vaatepunkti. Tunnustused 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy auhinna parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem". Plaadil kõlasid Pärdi kooriteosed "Da Pacem Domine", "Salve Regina", "Zwei slawische Psalmen", "Magnificat", "An den Wassern zu Babel", "Dopo la vittoria", "Nunc dimittis" ja "Littlemore tractus". Septembris võitis "Da Pacem" ka Taani muusikaauhinna parima väismaise heliplaadi kategoorias. Eesti valitsus premeeris Hillieri, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Pärti kokku 1,2 miljoni krooniga. 2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat. See on Taani kõrgeim
,,Te Deum Arvo Pärt" (TV-Produktion ARTE, 2000), ,,Bamboo Dream" (Cloud Gate Dance Theatre of Taiwan, Lin Hwai-Min, 2002), ,,24 prelüüdi ühele fuugale" (Dorian Supin, F- Seitse, 2002), ,,Passio" (Paolo Cherchi Usai, Holland/Itaalia/USA, 2007). 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy auhinna parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem". Plaadil kõlasid Pärdi kooriteosed "Da Pacem Domine", "Salve Regina", "Zwei slawische Psalmen", "Magnificat", "An den Wassern zu Babel", "Dopo la vittoria", "Nunc dimittis" ja "Littlemore tractus". Septembris võitis "Da Pacem" ka Taani muusikaauhinna parima väismaise heliplaadi kategoorias. Eesti valitsus premeeris Hillieri, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Pärti kokku 1,2 miljoni krooniga. 2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat. See on Taani kõrgeim muusikaline
Isa hakkas poega ette valmistama õpetaja ametiks ning isa sooviks on anda tulevikus kogu kool poja kätte. Õpingute kõrvalt valmivad Schubertil esimesed teosed. Franzi andekust tunnistavad paljud professionaalsed muusikud. Isa arvas, et poja valitud elukutse toob talle kaasa vaid meelehärmi. Franz tööab koolis ning selle kõrvalt kirjutab ka muusikat. Vatumeelselt annab ta isa koolis noorematele klassidele muusikatunde. Vabal ajal ta vaid kuulab muusikat ja komponeerib. Valmivad laulud, kooriteosed, kvartetid (4), sonaadid ja isegi sümfooniad. Ainuüksi õpetaja töö kõrvalt kirjutas ta 150 laulu. Talle oli õpetaja amet vastumeelne ning ta loobub sellest ning lahkub kodust. Isaga ei leia ta peale seda enam kunagi ühist keelt. Kuid vähem kui aasta päras tuleb tal naasta koju, sest ta ema suri. Ning siis pakub isa talle viimast korda võimalust töötada koolis. Aasta oli siis 1822. Ning samal aastal lahkub ta lõplikult kodust ning ühineb sõprade ringiga.
aga kogu õppemaksust. Kolmel suvel 1904, 1907 ja 1910 võttis Saar osa alanud süstemaatilisest rahvaviiside kogumisest. Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Saar elama Tartusse. Tundideandmise kõrvalt esines Saar kontsertidel organistina, esitas enda loomingut klaverisolisti või saatjana ning kirjutas muusikaarvustusi. Heliloojana paistis ta silma müstilisuse, saladuslikkuse ja modernistliku helikeelega, tekitades kuulajais vastakaid arvamusi. Samuti kippusid tema kooriteosed olema taidluskollektiividele liiga rasked. Aastail 1909 11 elas Saar vaheldumisi Peterburis ja Tartus, jätkates kompositsiooniõpinguid Anatoli Ljadovi juures. Peterburis puutus Saar kokku Euroopa tuntumate heliloojate teoste nootidega, eelkõige köitsid teda Chopin, Grieg, Debussy ja Skrjabin. Esimese maailmasõja ajal töötas Mart Saar lühikest aega muusikaõpetajana Tartu Õpetajate Seminaris. 1919. aastal asus ta aga õppejõuna tööle äsjaavatud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis
eesmärkidele. Händelil oli suurepärane oskus luua karaktereid meloodia abil. Nii oskas ta ilmekalt ja haaravalt väljendada kangelaste tundeid. Nii võisid tema meloodiad väljendada nii dramaatilisust, ülevust, pühalikkust, mõtisklust kui ka kurbust. Händeli loomingust üks populaarsemaid oopereid on ajaloolise sisuga Xerxes ja Julius Caesar. Händel on kirjutanud üle 40 ooperi, nendest 36 komponeeris ta Inglismaal. VOKAALLOOMING- Vokaalloomingu suurema osa moodustavad vaimulikud kooriteosed. 1737.a. täielik majanduslik krahh, ajurabandus ning aja trend, mis nõudis piiblil põhinevat muusikalist meelelahutust, olid tõukejõuks ka Händeli loomingulisteks muutusteks. Ta hakkas kirjutama oratooriume, mis põhinevad põhiliselt piiblisündmuste tekstidel. Händeli oratooriumid, kus koor on idee kandjaks, avaldavad suurt mõju tulevikule. Eriti kõige kuulsam oratoorium "Messias", mille esiettekanne toimus 1742.a. väga menukalt, hiigel- ettekanded Inglismaal kuni 1000 esitajaga
eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadil. Pärt on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem". Plaadil kõlasid Pärdi kooriteosed "Da Pacem Domine", "Salve Regina", "Zwei slawische Psalmen", "Magnificat", "An den Wassern zu Babel", "Dopo la vittoria", "Nunc dimittis" ja "Littlemore tractus". Septembris võitis "Da pacem" ka Taani muusikaauhinna parima väismaise heliplaadi kategoorias. Eesti valitsus premeeris Hillierit, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Pärti kokku 1,2 miljoni krooniga. 2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat. See
tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Rahvamuusikal põhinevad teosed Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest. Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koorisümfooniateks nimetada. "Requiem c-moll" Kreegi loomingu tippteos, esimene reekviem kodumaises muusikas, oli algselt eestikeelse tekstiga. Taaveti laulud Vanast Testamendist pärit psalmitekstidele loodud koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka. Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas" Humoristlikud laulud, nt "Hindu kotipoisid", "Ma kõndisin vainul", "Kannel". Originaallooming
net/music/Sinan%20Vural-Bach%20-%20Mattheus %20Passion%20-Komm,%20suesses%20Kreuz.mp3 Georg Friedrich Händel Händeli heliteosed moodustavad barokkstiili ühe parima osa.Need on värsked,hingestatud,emotsionaalselt mitmekesised ja sageli tantsulised. Händeli puhul hämmastas tema komponeerimiskiirus,mistõttu peetakse teda oma ajastu tootlikumaks heliloojaks,kelle teoseid armastati nii omal ajal kui ka tänapäeval. Händeli loomingusse kuuluvad nii lava-,instrumentaal-kui kooriteosed. · G.Fr.Händel - http://www.youtube.com/watch?v=JSAd3NpDi6Q · G. Fr. Händel- http://www.youtube.com/watch?v=EXjY6w1KQMo · G.Fr.Händel- http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&v=79M0P74d6ZA&NR=1 Paar huvitavat ja naljakat fakti ka siia juurde: · Händel sai kuulsaks juba oma eluajal,kuigi ta muusikutee ei kujunenud ühtlases tõusujoones. Nii kohtas ta ooperiettevõtjana rasket konkurentsi ning läks kolmel korral pankrotti. Samuti
annaabi.ee 
