Oratoorium tähendas algselt palvesaali, see oli Rooma vennaskondade palvuste ruum. Müsteeriumietendused ja passioonimängud inspireerisid nende lavalist esitust. Aegamisi tungisid sisse monoodia elemendid. Eristatakse kahte tüüpi esitusi: a) lavategevusega, läheneb vaimulikule ooperile b) kontsertliku esitusega Muusikaliselt koosnevad oratoorium ja passioon järgmistest elementidest: * sooloaaria (duett jne.), sisult lüüriline vaatlus, tihti obligato- pillidega * retsitatiiv, mida enamasti laulab jutustaja, evangelist, kannab sündmuste arengut * koorid, mõtisklustena vahelepaigutatud koraalid, aga ka dramaatilised massistseenid Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Madalmaade koolkonnas a capella motetina. Oratooriumi heliloojad: SCHÜTZ, CHARPENTIER, HÄNDEL, BACH Oratoorium, passioon, vaimulik ooper ja vaimulik kontsert on omavahel tugevasti seotud, näit. on Bach'i "JÕULUORATOORIUM" tsükkel kuuest kantaadist. Ilmalik oratoorium
Esimene ooper ,,Daphne" valmis 1597a. Autor oli Jacopo peri. Teksti kirjustas Rinuccini. Esimene ooperi teater avati 1637 Veneetzias. Suurim ooperihelilooja Claudio Monteverdi. Tähtsamad ooperid: ,,Orpheus" 1607 ,,Odysseuse kojutulek" 17 saj kujunes välja bel canto laulustiil. 17saj keskel ooperit meespeaosad kirjutti kastraat lauljatele, kelle puhul hinnati kunstlikult säilitatud kõrge poisi hääle puhtust, millele oma korda liitus täiskasvanud hääle võimsus. Retsitatiiv- kõnelähedane laulmine. Kantaat- vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile. Jagunevad ilmalikkudeks ja vaimulikkudeks kantaatideks. Oratoorium- kontsert teos solistidele, koorile ja orkestrile. Esimene 1600. Sarnaneb ooperiga, kuid puudub lavaline tegevus, dekoratsioonid ja kostüümid. Vaimuliku sisuga. Räägitakse piibli lugusid ja pühakute legendidest. Üks keskne tegelane jutustaja. Traditsiooniliselt olid ladina keelsed. Passioon- vaimulik teos, mis jutustab Jeesuse kannatustest.
Primabaleriin- juhtiv naissolist balletis. Avamäng- heliteose instrumentaalne sissejuhatus. Libreto- vokaalse muusikalavastuse tekst, balleti sündmustiku kirjeldus. Primadonna- ooperi naispeategelane. Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul eesti esimene balleti etendus - ehk siis vikerlased Libretist- kirjutab ooperi süzee lahti liberoks Libreto- vokaalse muusikalavastuse tekst, balleti sündmustiku kirjeldus. Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat väljendav laulmine Avamäng- heliteose instrumentaalne sissejuhatus. Primadonna- ooperi naispeategelane. Ooperi jagunemine- ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandus(süzee, muusika, näitekunst, kujutatav kunst ja tants. Baleriin- naistantsija balletis. Primabaleriin- juhtiv naissolist balletis. Koreograaf- balleti lavalise liikumise ja tantsude seadja(ka balletimeister). Pantomiin- tummnäidend, mis põhineb liikumisel, zestidel ja näoilmetel.
Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu - Ooper Ooper saab alguse Prantsusmaalt, kuid ülemvõimu saavutab Itaalias. Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes, heliloojatel oli suur tööpinge ja koormus, kujunesid kohvriaariad e. esinemiste käigus esitatavad suvalised, hästi välja tulevad aariad, jagunes koomiliseks opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna-kultus, tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa ooperis kasutatakse retsitatiivis kõne, toetus läbinisti Itaalia ooperi traditsioonidele, esimesed saksakeelsed ooperid olid pigem
Steafano Della Bella (1658) Cavalli ooperis "Hypermestra" Tähtsamad esindajad. Eeskujud Firenzes`t · Claudio Monteverdi "Orpheus" · Jacopo Peri "Euridike" · Esimene libretist Ottavio Rinuccini Kirikumuusikas · Kirikus sai populraaseks kontsertmotett solistidele (Lodovico Viadana) · Kirikumuusika jõudis Veneetsias muusikamoe etteotsa (Claudio Monteverdi), tundeline soolostiil tuleb jumalateenistuse muusikasse · Da capo aria (ABA) · Retsitatiiv kõnelähedane laul · Kantaat aaria ja retsitatiivi vaheldumine väikese ansambli saatel (Itaalias). Keerulise ülesehitusega kirikumuusika Saksamaal Orkester Esitati Piibli Valdavalt või kirikus koraalitekstid Kantaat
MUUSIKA Mõisted: · Libreto Ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. · Aaria Selle kaudu väljendab tegelane oma tundeid, sündmuste areng peatub. · Retsitatiiv Aariale eelnev kõnelaul. · Ansambel Mitme tegelase üheaegne laul. · Duett Kahe solisti kooslaulmine. · Tertsett Kolme solisti kooslaulmine. · Kvartett Nelja solisti kooslaulmine. · Koor Etendab lavastuses rahvast. Ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid ja väljendada rõõmu või rahulolematust. · Numbriooper Iseseisvatest, lõpetatud numbritest koosnev ooper. · Läbikomponeeritud ooper Puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid.
vajalikku akordi. Seda nimetatakse ka nummerdatud bassiks 5) Kontsert ja kontsertstiil Lk. 88 Itaaliakeelne sõna concerto algne tähendus on koosmäng. Žanri- ja stiilinimetusena tuli sõna „kontsert“ kasutusele 16. saj lõpus Veneetsia koolkonnas. Tänapäeval on kontsert kas avalik muusika ettekanne või kindel muusikažanr BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 6) Kammerlaul - soololaul, aaria, da-capo aaria, retsitatiiv, secco-retsitatiiv, saatega retsitatiiv lk. 90 Renessansiaegse ansamblilaulu asemel sai 17. sajandi alguse ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul: - jäljendas Vana-Kreeka luulekunsti, kus poeesia ja muusikaline ettekanne olid tasakaalustatud. - antiikaja laulikute saatepilli kitara asemel oli barokkajastul saatepilliks lauto. Hilisrenessansi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. sajandi algul aaria (sooloaaria või duett)
20). I tervikliku ja muusikaliselt küpse ooperi lõi ..................................................................(21), kes hakkas kasutama tegelaskujudega või olukordadega seotud ............................................................................(22) Esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano 23) asutati veneetsias.(24). Seleta mõisted: monoodia - basso continuo - bel canto - primadonna - kastraat - opera seria - opera buffa - aaria - da capo aaria - retsitatiiv - kantaat - oratoorium - passioon - Näited kantaadi, oratooriumi ja passiooni kohta: sonaat (17.saj) - concerto grosso - soolokontsert - süit - prelüüd - fuuga - Ülesanne: file:///C:/Users/Kadri/Downloads/Baroki%20v%C5%BC%C5%BC%C5%BC %C5%BCti%20(1).pdf või sama: https://koolielu.ee/waramu/view/1-cd72f642-7f38-4882-9b13- 7362f7b40809 Kordamisküsimused baroki kohta: 1. Renessansi - ja barokiaja kunsti olemuslik erinevus (õpik lk 86) 2. monoodia
Muusika ajaloo kontrolltööd I 1. Millega on peamiselt ajalukku läinud Antonio Vivaldi? (zanr, näide) Soolokontsert, ,,4 aastaaega" 2. Tõmba maha nimed, mis ei kuulu barokiaja heliloojatele! A. Corelli, A. Stradivari, M. A. Carpentier, A. Vivaldi, O. Lassus 3. Ühenda mõiste ja tema vaste. Barroktrio pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli ja basso continuo Retsitatiiv kõnelaul Prelüüd lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos Passioon oratooriumizanri alaliik, teemaks Kristuse kannatused ja surm Süit instrumentaalpalade või tantsulugude tsükkel II 1. Mida hakati baroki ajal pidama tähtsaks renessansiajastu harmoonia ja tasakaalu asemel? Tunnete väljendamist 2. Nimeta mõni barokiajal levinud basspill Fagott, viola da gamba 3
sissejuhatus.Suurteos ’’Nibelungi sõrmus’’-see koosnes 4-st ooperist,seal on ’’Reini kuld’’,’’Valküür’’,’’Jumalate hukk’’ ja ’’Siegfried’’.Kestis kokku 19 h või 24 h.Kõige pikem ooper.Harmoonias oli tähtis tämbriline külg.Harmoonia oli kromaatiline,hoiab pinget.Lõputu mdeloodia,tekkis pidevast moduleerimisest.Moduleerimine-ühest helistikust teise minek. 17. Operett – Tunnused? (Kõnetekst – retsitatiiv, tantsud) Tekkis 19.sajandil Prantsusmaal ooperi kõrvale.Eelkäijateks oli Prantsuse koomiline ooper.Operetis räägitakse-on rohkem meelelahutuslik.Kergesti meeldejäävad meloodiad,lõbusasisuline,kasutati kõneteksti.Kõnelaul-retsitatiiv,erladi muusikalõik.Oli seotud balletistseenidega aga polnud keerulist goreograafiat .Luljad tantsisid. 18. Prantsuse operett ja klassikalise Viini operett . Esindajad? Ooperižanris kujunes välja 2 žanri:
improvisatsioonivabaduse. Sellise kirjaviisi tõttu nimetatakse basso continuo't ka nummerdatud bassiks. 5) Kontsert ja kontsertstiil Lk. 88 Itaaliakeelne sõna concerto algne tähendus on koosmäng. Zanri- ja stiilinimetusena tuli sõna ,,kontsert" kasutusele 16. saj lõpus Veneetsia koolkonnas. Tänapäeval on kontsert kas avalik muusika ettekanne või kindel muusikazanr. BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 6) Kammerlaul soololaul, aaria, da-capo aaria, retsitatiiv, secco-retsitatiiv, saatega retsitatiiv lk. 90 Soololaul instumentaalsaatega (üks esitaja) Jäljendas vanakreeka luulekunsti, kus poeesia ja selle muusikaline ettekanne olid ideaalses tasakaalus. Tuli renessansiaegse ansamblilaulu asemele. Aaria tuli ansamblimadrigali asemele. (sooloaaria või duett) mida lauldi kas ainult lauto , basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel.
Nagu Firenze Camerata(itaalia haritlased), uurisid ka nemad antiikaja teatrit .Kuid nende tulemus polnud ooper, vaid tõsise sisuga õukonnabalett, millele vastukaaluks sündis 1650-ndatel aastatel balettkomöödia. Põhineb see sõnalavastusel, millega liidetakse pikemad balletistseenid ja laulud. Saavutas oma tipptaseme kirjanik Moliere'i ja helilooja Lully koostöös. Kuulsaim teos "Kodanlasest aadlimees" (1670) Võrreldes itaalia ooperiga on prantsuse ooperi retsitatiiv väga laulev ja rütmiliselt keerukas (jälgib võimalikult täpselt prantsuse keele rütmi) ning orkestrisaade on rikkalik Aariaid on aga vähe ja needki lühikesed, seevastu rohkesti koori- ja balletistseene Sündis prantsuse avamäng, mis levis kiiresti kogu Euroopas ja sai üldiseks normiks, Lully mõjutusi on tunda isegi Mozartil ("Võluflöödi" avamäng) 5. BAROKK INGLISMAAL 1660 tõusis troonileCharles II, kes armastas lõbustusi ja hiilgusi ja võttis eeskuju oma
17.sajandil pidi avamäng looma lihtsalt üleva meeleolu, et häälestada kuulajaid soodsalt ooperi nautimiseks. Edaspidi sai loomulikuks , et avamängus peab olema ooperiga ühine atmosfäär, veel hiljem hakati seal ka ooperis kõlavaid tähtsamaid teemasid tutvustama. Ooper jaguneb vaatusteks, vaatused piltideks, pildid tseenideks. Aaria ühe tegelase muusikaline iseloomustus, millele võib eelneda retsitatiiv; soolonumber. Retsitatiiv jutustav kõnelaul. Ansambel- mitme tegelase üheaegne laul. Duett- kahe inimese kooslaulmine Tsertset- kolmeliikmeline asnambel Kvartet- neljaliikmeline ansambel Koor suure hulga inimeste ühislaul Esimese muusikalise draama kirjutas itaalia helilooja Jacopo Peri 1598 a. "Daphne" ( see ooper pole säilinud ), seega loetakse ooperi sünnimaaks Itaaliat . Ooperi vanus on umbes 4 sajandit. Opera seria- tõsise , heroilise süzeega toretsev ooperi Opera buffa- koomiline ooper
Vokaalmuusika: tekkisid soololaulud, mille saatepilliks oli tavaliselt lauto. Sellele järgnes aaria, mida lauldi lauto või mõne muu suurema pillirühma saatel. Vorm oli varieeruv salmilaulust kuni lihvitud luuletekstini. Da-capo-aaria: kolmest lõigust koosnev aaria milles esimene ja viimane on samad, teine lõik erineb teistest helistiku ja karakteri poolest (ABA-vorm) 17. sajandi lõpul valitsev vokaalzanr (aaria ajal kogu tegevustik seiskub) Retsitatiiv- kõnelähedane laul. Teinekord on sellel ka saade (saatega retsitatiiv). Kantaat- vokaalteos, mis on pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett. (Kirikukantaat- vaimulike, piiblist võetud või kiriku lauluraamatu tekstidega). Oratoorium- kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Puudub lavastus. Passioon- oratooriumi alaliik, Jeesuse kannatuste lugu. Tekst pärit Uuest Testamendist, tähtis osa on kooril, kes laulavad hulga tegelaste repliike.
aaria-vokaalsoolo, intstrumentaalsaatega retsitatiiv-kõnelaul kantaat-mitmeosaline pidulik vokaalteos oratoorium-koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos passioon-vaimulik oratoorium ooperiga seotud mõisted concerto grosso-kontsert orkestrile ja soolopillide rühmale kontsert-muusika avalik esitamine sonaat-mitmeosaline heliteos ühele või kahele muusikariistale tähtsamad pillid pillimeistrid
....................................... .............................................................................. .................. . 3.5 Vaatus, tseen, pilt - .............................................................................. .............................................................................. ..... . 3.6 Epiloog - .............................................................................. ............................................................. . 3.7 Aaria, retsitatiiv, duett, tertset, kvartet - .............................................................................. .............................................................................. .................. . 3.8 Koor - .............................................................................. .................... . 3.9 Numbriooper - .............................................................................. ..................................................................... 3
Nagu Firenze Camerata(itaalia haritlased), uurisid ka nemad antiikaja teatrit Kuid nende tulemus polnud ooper, vaid tõsise sisuga õukonnaballett millele vastukaaluks sündis 1650-ndatel aastatel ballettkomöödia Põhineb see sõnalavastusel, millega liidetakse pikemad balletistseenid ja laulud. Saavutas oma tipptaseme kirjanik Moliere'i ja helilooja Lully koostöös. Kuulsaim teos "Kodanlasest aadlimees" (1670) Võrreldes itaalia ooperiga on prantsuse ooperi retsitatiiv väga laulev ja rütmiliselt keerukas (jälgib võimalikult täpselt prantsuse keele rütmi) ning orkestrisaade on rikkalik Aariaid on aga vähe ja needki lühikesed, seevastu rohkesti koori- ja balletistseene Sündis prantsuse avamäng, mis levis kiiresti kogu Euroopas ja sai üldiseks normiks, Lully mõjutusi on tunda isegi Mozartil ("Võluflöödi" avamäng) 5. BAROKK INGLISMAAL 1660 tõusis troonile Charles II
Peaosi esitavad ooperis professionaalsed lauljad, kellelt eeldatakse ka head näitlemisoskust. Barokiajastust on pärit ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna, millega tähistatakse ooperi naispeategelast. Ooperisolist saab oma vokaalset meisterlikkust kõige paremini demonstreerida aarias, mis on tehniliselt keerukas orkestri saatel esitatav soololaul. Aaria ajal, mil peategelane väljendab oma tundeid ja mõtteid, sündmuste areng peatub. Aariale eelneb sageli jutustav kõnelaul- retsitatiiv. Seda saadab tavaliselt väiksem pillirühm, aga seda võidakse esitada ka hoopis ilma saateta.
Mehed: Tenor kõrge meeshääl Bariton keskmine meeshääl, koomilised rollid Bass madal meeshääl, aeglase ja väärika muusika esindaja 6. OOPER, BALLET, MUUSIKAL, OPERETT Sarnasused: Ooper ja ballett mõlemas on avamäng, vaatused, pildid. Muusikal ja operett kasutatakse lavakõnet Erinevused: Ooper Lavateos solistidele, koorile ja orkestrile. Koosneb vaatustest, mis jagunevad piltideks, need stseenideks. Algab avamänguga. Muusikalised numbrid jagunevad: Retsitatiiv kõnelähedane laulmine, mis viib sündmustikku edasi Aaria soololaul orkestri saatel, näitab tegelase tundeid Ansambel mitme solisti koos laulmine Koor esindab ooperis rahva arvamust Teosed: W. A. Mozart ,,Võluflööt" E. Aava ,,Vikerlased" P. Tsaikovski ,,Padaemand" Operett Kasutatakse lavakõnet. Eksootiline ja ebareaalne. Olulisim laul. Helikeel klassikaline, tavaline teatriorkester. Teosed: J. Offenbach ,,Ilus Helena" J. Strauss noorem ,,Nahkhiir" K
kommenteerida, väljendada rõõmu või rahulolematust. Orkester saadab lauljaid ning aitab muusikaliselt lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. Pillimehed istuvad lava ees orkestriaugus. Dirigent, kes on orkestriaugust nähtav nii lauljatele, koorile kui ka orkestrile, juhatab kogu etendust. Muusikalised numbrid 1) Aaria 2) Duett 3) Koor 4) Avamäng 5) Intermezzo 6) Retsitatiiv Tuntud heliloojad ja teosed G. F. Händel „Julius Caesar″, „Xerxes″ W. A. Mozart „Figaro pulm″, „Don Giovanni″, „Võluflööt″ G. Rossini „Sevilla habemeajaja″ C. M. von Weber „Nõidkütt″ R. Wagner „Lendav hollandlane″, „Tannhäuser″ G. Bizet „Carmen″ P. Tśaikovski „Jevgeni Onegin″, „Padaemand″ G. Puccini „Boheem″, „Tosca″, „Madame Butterfly″ G
müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. 12) Claudio Monteverdit on esimene suur ooperihelilooja, ooper ,,Orpheus" oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid, juhtmotiivid) mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 13) Esimesed ooperid olid Jacopo Peri ,,Daphne" ,,,Òrpheus", ,,Eurydike". Oli eri laadi oopereid: opera seria, opera buffa, retsitatiiv, Veneetsia ooper, Napoli ooper. Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. 14) Saksamaal olid kantaatide aluseks kas piibli- või koraalitekstid(solistid, instrumentaal- ansambel ja koor), Itaalias olid ilmaliku sisuga kantaadid(solist kammeransambli saatel). Nt. Bach'i ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupoja kantaat" 15) Oratoorium erineb ooperist, sest puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega, nagu ooperi kontsertettekanne
Sarabande- 3 osaline aeglane pidulk Hispaania tants Giuge- soti hüppetants 23. Selgita mõisted: Barokktrio, itaalia orkester, sonaat, concerto grosso. Barokktrio- barokkajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo Itaalia orkester- Sonaat-sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile Concerto grosso-barokiajastu mitmeosaline orkestriteos, mis põhineb soolopillide rühma ja ansamli vastandamisel. 24. Selgita mõisted:opera seria, opera buffa, retsitatiiv, kastraat, da capo aaria Opera seria- Itaalia stiilis tõsine ooper Opera buffa- Itaalia stiilis koomiline ooper Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Kastraat- . klassikaline meeshääl, millele vastab naishääleliikidest sopran, metsosopran või kontraalt. Da capo aaria- 25. Kes oli Claudio Monteverdi. Tema tähtsus muusikaajaloos. Tähtsamad teosed. (15. mai 1567 Cremona - 29. november 1643 Venezia) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija
Muusikaajalugu Vokaalmuusika baroki ajal. Renessansi aegne ansamblilaul asendus barokiajal soololauluga Eeskujuks oli antiikkreeka luule, kus tekstil ja muusikal oli võrdne tähtsus. Lauldi pillide saatel, kõige olulisem pill oli lauto. Ekkisid aariad ja retsitatiivid. Aaria tundeid väljendav soololaul Retsitatiiv - kõnelaul Kantaat- mitmeosaline vokaalteos solistile või koorile enamasti pillide saatel. Oratoorium mitmeosaline dramaatilise või eepilise sisuga teos solistidele, koorile ja orkestrile. Baroki ajastul olid oratooriumid enamasti vaimuliku sisuga. Passioon on oratooriumi eriliik, mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast. Georg Friedrich händel Almirena aaria ooperist ,,Rinaldo" Esimene ooperiteater maailmas avati 1637 aastal Veneetsias. La Scala Milanos
Romantism. Ooper Sai alguse Saksamaal. 19 sajand. Goethe, Schiller. Ooper on 400 aastane. Esimene ooper Firenzes 1597 (või 1594) Jacopo Peri ,,Daphne'' Oopereid kirjutasid: Monteverdi, Gluck, Händel, Purcell 18. saj ooper Opera seria - tõsine ooper Opera buffa - koomiline ooper Retsitatiiv - poolkõnes laul Aaria Da capo aaria - kolmeosaline laul, ABA vorm, viimane osa esimese osa kaunistatud versioon. 19. saj. Romantiline ooper Pariis oli ooperi pealinn. Põhjuseks raha. Itaalias: 3 stagione't (ehk hooaega) Igal hooajal erinev trupp. Teatrit pidas impressario. Heliloojal polnud mingit erilist õigust. Helilooja sai raha alles peale kolmandat etendust. Bel canto
3. A.Vivaldi Talv III 3:54 4. J.-Ph. Rameau Süit Sarabande 3:32 5. J.-Ph. Rameau Süit Gigue 2:40 6. J.S.Bach HTK I Prelüüd ja fuuga C-duur 3:47 7. J.S.Bach Matteuse passioon koor nr. 1 Kommt, ihr Töchter, helft mir klagen 6:58 8. J.S.Bach Matteuse passioon Retsitatiiv ja koor Und siehe da, der Vorhang im Tempel zerrist 3:06 9. J.S. Bach Missa h-moll Et incarnatus est 3:41 10. J.S.Bach Magnificat 3:02 11. J.S.Bach Brandenburgi kontsert nr.3. I ja II o 6:16 12. G.F.Händel Tulevärgimuusika Bourree 1:45 13. G.F
klaveri eelkäija Klavikord- klaveri eelkäija Libreto- ooperi või mõne muu suurema vokaalhelitöö tekst Menuett- vana prantsuse tants 3-osalises taktimõõdus Numbriooper- ooper, mille muusikaline ülesehitus koosneb üksikutest lõpetatud numbritest Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon- evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm Polüfoonia- mitmehäälsus Retsitatiiv- kõnelaul Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Tsebola- klaveri eelkäija Virginaal(spinett)- klahvpill, klavessiini erikuju, milles keeled asetsevad klaviatuuriga rööbiti. Bach- pole kirjutanud ooperit, teosed said tuntuks pärast tema surma, kirjutas 2 passiooni(Matteuse, Johannese), Hästitempereeritud klaviir (I ja II vihik) Händel- oratoorium ''Messias,'' orkestrisüdid ''Veemuusika,'' ''Tulevärgi- muusika''
BAROKK (1600-1750) · Teksti tähtsuse tõus · Afekti õpetus ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundeist · "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi" (René Descartes). · 1600 suhteliselt järsk stiilimurrang (uued zanrid ooper, oratoorium, Caccini "Uus muusika") · Muusikaline barokkstiil pärit Itaaliast · Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata · Raske rääkida ühtsest barokkstiilist, igal maal omad eripärad Uue stiili kujunemine · 1600 paiku uued zanrid, eelkõige ooper, solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik · Monoodia stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias; saatega monoodia meloodiaga käib kaasas saade. · Camerata - poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring. (Firenze).(huvi vanakreeka luule ja draama vastu, luu...
Oopus helilooja teose järjekorranumber Oratoorium mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutus Passioon vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil Polüfoonia mitmehäälsus Programmiline muusika instrumentaalmuusika, millele on lisatud sõnaline selgitus teose paremaks mõistmiseks Reekviem katoliiklik leinamissa Retsitatiiv kõnemeloodiat jäljendav laulmine Rütm helivältuste organiseeritud järgnevus Sakraalmuusika kirikumuusika Sonaat soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel, instrumentaalmuusika zanr Süit mitmeosaline muusikateos, koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest Sümfoonia muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile Sünkoop rütmikujund muusikas Tempo heliteose esitamise kiirus
1. Libreto- ooperi kirjanduslik alus. Ooperi teksti osa. 2. Retsitatiiv- Kõne lähedane laul paaril helikõrgusel. 3. Barokktrio-Oli ansamblikoosseis barokkajastul,millesse kuulus kaks meloodiapilli(tavaliselt viiulid). 4. Ooper- vokaalsümfooniline suurteos, solistidele, koorile ja orkestrile. Sellega seotud mitmed kunstiliigid : Näitekunst, muusikakunst, tantsukunst, kujutavkunst, kirjanduskunst. 5. Oratoorium- ulatuslik vokaal sümfooniline teos, koosneb kooridest, retsitatiividest ja aariatest. Orkestri saatel. Sünnipaigaks Rooma, puudub
oratooriumi. Händel tegi enamasti ooperi lavastusi Baroki ajastul (1600-1750) sai valitsevaks duur- ja moll-helilaad Niccolo Amati, Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivari valmisid väga kvaliteetsed muusikainstumendid Viiul kerkib esile ansambli- ja soolopillina, 16.-17. sajandi vahetusel sai oluliseks seltskonna- ja kirikumuusikas, Aaria- lauldi lauto, basso continuo/ansambli saatel Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Sonaat- mitmeosaline muusikateos ühele või mitmele pillie Retsitatiiv- kõnemeloodia=(kõne laadne laul), kõnet jäljendav laulmine Polüfoonia- mitmehäälsus, koosneb võrdse osatähtsusega häältest Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline/eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile, orkestrile(Händel võttis kasutusele), antakse edasi ilma lavastuseta Fuuga- plüfoonilise muusika põhiline vorm Kantaat- kammermuusikažanr (2-3 retistatiivi ja 2-3 aariat) Kammermuusika- anasamblile või sooloesitjale loodud
ooper – muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst oratoorium – mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile (vahel lavastatakse, aga ei ole otseselt selleks mõeldud) passioon - evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm; oratooriumižanri alaliik aaria - vokaalne sooloetteaste ooperis, oratooriumis, kantaadis jm retsitatiiv - kõnelaul, kõnemeloodijat jäljendav laulmine monoodia - ühehäälne meloodia missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos reekviem - leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks libreto - ooperi või mõne muu suurema vokaalhelitöö tekst; balleti sündmustiku kirjeldus koraal - kirikulaul, roomakatoliku kirikus ühehäälne liturgiline
Ooperi ülesehitus Ooper algab instrumentaalse avamänguga Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks Vaatuste vahel vahetatakse dekoratsioone, publik suundub vaheajale Ooperi viimasele vaatusele võib järgneda epiloog Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust orkestri poolt saadetud ooperilaulus- aarias Aariale eelneb jutustav kõnelaul- retsitatiiv Mitme tegelase üheaegne laul- ansambel- meenutab vestlust, kus küsitakse, vastatakse Orkestri ülesandeks ooperis on lauljaid saata, lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm Click to edit Master text styles Second level Charles Garnier' Third level Fourth level Fifth level
orkestri saatel. Seega väljendub muusika kaudu ooperi sündmuste käik ja tegelaste karakter. Selgita mõisted! LIBRETO ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. PARTITUUR noot (muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas) AVAMÄNG instrumentaalne, terviklikku vormiga sissejuhatus AARIA muusikazanr, millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas saatega või saateta lüüriline pala soolohäälele või muusikainstrumendile RETSITATIIV ühehäälne vokaalmuusika zanr, mida iseloomustab sõnalise teksti lausumise jäljendamine lauldes ANSAMBEL - mitme esitaja ettekantav number mitmeosalises lavateoses KOOR etendab tavaliselt rahvast, annab tegevusele kirjelduse OPERA SERIA barokiajastu tõsine ooper OPERA BUFFA 18. sajandi keskel tekkinud Itaalia stiilis koomiline ooper PROLOOG iseseisev sissejuhatav osa, eellugu EPILOOG järellugu Ooperi ajaloost Ooper tekkis 16. -17.sajandi vahetusel Itaalias.
Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse, et suurendada viimase emotsionaalset mõju. Esimesi oopereid nimetatigi muusikalisteks draamadeks. Esimene teadaolev ooper "Daphne" etendati 1597. aastal Firenzes krahv Jacopo Corsi majas. Muusika autoriks oli Jacopo Peri. See teos ei ole säilinud. Alles on aga Peri teine ooper "Eurydike", mis kanti ette Firenzes õukondlikul pulmapeol 1600. aastal. Nende ooperite laulmisstiiliks on kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis peamiselt vaid paljude erinevate harmooniapillidega basso continio rühm (1). Oluline komponent nende tööde juures oli retsitatiiv. Peri olevat jälginud erinevatesmeeleo ludes, hingeseisundites olevate inimeste kõnet, otsis laulu, mis oleks laulmise jakõnelemise vahepealne. Muud vahendid emotsioone võimendama (ootamatud kromatismid, helistikemuutused jne) olid võetud hilisrenessansi madrigalist
Guido Arezzost; tertsid ja sekstid trubaduurid Zanrid Gregooriuse koraal1; Missa ordinaariumi osade Monoodia; basso continuo; Sonaadivorm; missa2; heterofoonia3; tsüklid; motett; reekviem; da capo aria; retsitatiiv; sonaaditsükkel; parafoonia; burdoon; ilmalik polüfooniline laul; kantaat; ooper; keelpillikvartett, -kvintett; organum; motett; madrigal; sansoon; oratoorium; süit; passioon; puhkpillikvintett;
Barokiajastu muusika: Barokiajastu muusikat ja kunsti iseloomustavad: dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. (muusikas võetakse kasutusele:trillerid ja eellöögid) Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid(amatid,guarnierid, a. stradivar) levinuim muusika instrument: viiul ja orel! Ooper: Ooperi sünnimaa on Itaalia. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri "Daphne"(1597) ja "Orpheus ja Eurydike"(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdit. Retsitatiiv on kõnelaul. Oratoorium: Oratooriumi erinevus ooperist puudub lavaline tegevus, domineerivad koorid, kesktegelaseks jutustaja, sisu antakse edasi vaid muusikaliste vahenditega.Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Kirikukontsert: Väljapaistvam meister oli Claudio Monteverdi. Instrumentaalkontsert: Väljaarendaja ja kuulsaim helilooja oli Antonio Vivaldi. Fuuga: Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G.Fr.Händeli ja J.S.BAchi looming.Mõlemad mängisid orelit. Tantsusüit: 1
Viiul muutus tähtsaks ansambli-ja soolopilliks. Veel võeti kasutusele haamerklaver. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe, plokkflööt.Orkestrimuusika sai populaarseks. Barokkorkester, mis kasvas väljas barokktriost, oli tavaliselt neljahäälne. Orkestrid esinesid õukondades.Populaarseks sai homofoobiline mitmehäälsus. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Barokiajastu vokaalmuusika 1. Soololaul- retsitatiiv. Kõnelähedane laul, arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. 2. Aaria- lauldi alguses ainult lauto, basso continuo pillirühma või mõne suurema ansambli saatel. Oli alates tantsurütmilisest salmilaulust kuni luuletekstina vormitud soolomadrigalini. 3. Da capo aaria- koosnes kolmest erinevast lõigust. Sai ainuvalitsejaks 17. Sajandi Itaalia vokaalmuusikas. Uued zanrid veel: 4. Kantaat- esitab üks inimene
bartolomeo cristofor. PRANTSUSMAA - rahvalaulud ühehäälsed stroofilised ( salmidest koosnev ) soololaulud, ilmaliku laulu üldnimetus sansoon, tantsud farandool, gavott, pillid fiidel, akordion, torupill, laulja edith piaf. OOPER helilooja, libretist, libreto ooperi tekst, lavastaja, avamäng vaatuseks, piltideks, stseenideks, intermezzod vahemängud, lauljad primadonna esimene naine, aaria soololaul, retsitatiiv kõnelaul, ansambel duett, trio, kvartett, koor, dirigent, ballettirühm Metropolitan ja La Scala. OPERETT vodevill laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng. BALLETT aluseks süzeee, ballettimeister koreograaf, pantoomid zestid ja miimika, baleriinid ja priimabaleriin, kordeballett osatäitja massitantsudes, anna pavlova, kaie kõrb, balletti meistrid filippo taglioni, mai murdmaa
Vokaalmusas kasvas teksti osatähtsus.musa mutus rõhutatult helistikukeskseks(tonaalseks). OOPER-eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad,madrigalikomöödiad. Essa ooper-jacopo peri ,, daphne´´.Essa suurhelilooja oli claudio monteverdi(orpheus).1637 avati Veneetsias essa avalik ooperiteater- teatro san cassiano .veneetsia ooper-ajaloolise sisuga,palju tegelasi,suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli ooper-suurem rõhk laulul ja muusikal,tekkisid tõsine ja koomiline ooper. Retsitatiiv-kõnelaul,jälgin loomuliku kõne rütmi. ORATOORIUM-sünnipaik Rooma;tuleneb sõnast oratorio-palvesaal kus loeti pühakirja.eelk2ijaks liturgiline draama.lavaline tegevus puudub,sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega.keskne tegelane jutustaja.text ladina ja itaalia keelne.koori osatähtsus suurem.passioon- oratooriumiu alaliik,sisuks jeesuse kannatused. KANTAAT-bach.saksmaall arenes välja 17 saj. Aluseks piibli või koraalitextid.sisu oli ilmalik.kirikukantaatid kujunesid välja 17 saj
Renessanss - Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. saj, Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Süit - mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisuliselt ühendatud, kuid kontrastsetest iseseisvatest osadest. Ars nova- 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks Reekviem- katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks Retsitatiiv- piiritletud muusikaline vokaalesitus, kus teksti esitatakse kõnemeloodiat jäljendades väga väikese ulatusega meloodial. Claudio Monteverdi- Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. üleminekut ühest ajastust teise Teatro San Cassiano- Duur- mazoorne helirida Moll- minoorne helirida
- Muusika domineeris luulet - Sõnadest raske aru saada - Muusika moonutab teksti loomulikku rütmi - Kõla põhjustab sõnade mõttetut kordust 17. saj algul tuli instrumentaalsaatega soololaul - Armastatud saatepill lauto - Jäljendas Vana-Kreeka luulekunsti Aaria - soololaul, mida lauldi lauto, basso continuo pillirühma või ansambli saatel (17.saj arenes välja madrigalist) Aaria - emotsiooni edastus Retsitatiiv - kõnelaul, mis eelnes aariale ja viis vajadusel tegevust edasi Vokaalinstrumentaalsuurvormid: - Kantaat (itaalia keeles cantata e laulma) - Oratoorium - Passioon - Ooper Kantaat Üks tähtsamaid kammermuusika zanre. 17.saj algul oli kammerkantaat lihtsalt pikem/arenenum aaria või duett basso continuo saatel. 17.saj arenes see kahe-kolme aaria ja retsitatiiviga teoseks. Algul kirjutati vaid ühele solistile ja teda saatvale ansamblile.
· Kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, mida eritasid kirikukapellid. · Polüfoonia ajastu · Täiuslikemaks instrumendiks peeti inimhäält. · Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. · Muusikute liikumine riigist riiki · Reekviemi osad: Igavest rahu, Viha päev, püha, Kiidetud olgu, Jumala Tall. · Ooperi osad- avamäng, aaria, retsitatiiv. · Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia · Protestantlik kirikumuusika: Kiriku laul on koraal Luteri koraali allikad: a) tekstid enne reformatsiooni ladinakeelsest laulust. b) vanad saksa vaimulikud laulud c) Lutheri enda tekstid ja tema komponeeritud viisid · Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine teineteisest
Ooper koosneb: -AVAMÄNG orkestri poolne sissejuhatus, mis sageli võtab kokku ooperi tähtsamad teemad -mõnikord järgneb PROLOOG sissejuhatus, kus räägitakse toimuva hakkavast või eelnenust -VAATUSED (jagunevad omakorda): -PILTIDEKS -STSEENIDEKS -ÜKSIKNUMBRITEKS ja ANSAMBLITEKS -vaatuste vahel võib esineda INTERMEZZO orkestri vahemäng -lõpus võib olla ka EPILOOG AARIA solisti laul, milles ta väljendab oma tundeid, mida saadab orkester RETSITATIIV eelneb aariale ja on jutustav kõnelaul Ansamblid: -duett -tretsett -kvartett -kvinett Ansambel mitme tegelase üheaegne laul Koor etendab ooperis rahvast Välismaised ooperilavastajad: Franco Zeffirelli August Ever Eesti ooperilavastajad: Paul Mägi Aarne Mikk Eesti muusikateatri kunstnikud: Voldemar Haas Eldor Renter Eesti dirigent: Neeme Järvi Eri Klas Arvo Volmer Eesti ooperilauljad: Georg Ots Vello Jürna Marta Rungi Esimene ooper Jacopo Peri ,,Daphne" 1597/98 1637
Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Toimusid ususõjad. 2. 3 fakti barokiajamuusikast. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Sel ajal tekkis kontsertstiil. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. 3. Nim. 2 barokiajakuulsamat heliloojat. J.S.Bach, G.Fr.Händel 4. Nim. 4 uut muusikažanri barokiajal. Ooper, oratoorium, kantaat, sonaat. 5. Ooperi vanus, tekkimise riik. u.400 a., Itaalia 6. Aaria ja retsitatiivi mõiste. Aariaks nim. ooperilaulu. Retsitatiiv on kõnelaul, mille ajal toimub tegevus. 7. Ooperi ja oratooriumi mõisted, erinevus. Muusikalised suurteosed solistidele, koorile ja orkestrile, oratoorium on valdavalt piibliteemaline ja puudub lavaline tegevus 8. Passiooni mõiste, millal neid ette kantakse? Muusikaline suurteos solistidele, koorile, orkestrile, jutustab Kristuse kannatustest, kantakse ettekord aastas - Suurel Reedel - kui Kristus risti löödi 9. Fuuga ja inventsiooni mõisted
16.saj kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul Kapell- Instrumentaalansambel, väike orkester, algselt kirikukoor Homofoonia- Mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad selle harmoonilise saate Polüfoonia- Mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest Ooper- Muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst Retsitatiiv- Kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- Evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm. Oratooriumižanri alaliik Süit- Mitmest iseseisvast osast (nt eri karakterites tantsudest) koosnev helitöö Oratoorium- Mitmeosaline dramaatiline v eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Kammermuusika- Ansamblile v sooloesinejatele loodud instrumentaal- v vokaalmuusika Barokk (1600-1750)
Barokiajastust on pärit ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna (it prima donna esimene naine), millega tähistatakse ooperi naispeategelast.Ooperisolist saab oma vokaalset meisterlikkust kõige paremini demonstreerida aarias, mis on tehniliselt keerukas orkestri saatel esitava soololaul. Aaria ajal mil peategelane väljendab oma tundeid ja mõtteid, sündmuste areng peatub. Aariale eelneb sageli jutustav kõnelaul retsitatiiv. Retsitatiivi saadab tavaliselt väiksem pillirühm, aga seda võidakse esitada ka hoopis ilma saateta.Mitme tegelase ühislaulu nimetatakse ansambliks, mis kujutab endast omalaadset tegelastevahelist lavalist suhtlemisvormi. Nimetatutest suuremaid ansambleid tuleb ooperites harva ette. Koori ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid, kommenteerida, väljendada rõõmu või rahuolematust.Orkester saadab lauljaid ning
w:rsidRPr="00F72A1D">
saade) 6. Seleta mida tähendab basso continuo ehk generaalbass ehk numbribass! Millised pillid siin osalevad? 7. Nimeta baroki-ajastu inrtumentaalmuusika zanre! (sonaat, kontsert, soolokontsert, concerto grosso, süit) 8. Millise pilli esiletõus toimus barokk-ajastul? (viiul) 9. Kus kõlas instrumentaalmuusika ehk kus ja millistel puhkudel musitseeriti? 10. Nimeta barokiajastu vokaalmuusika zanre! (aaria, kantaat, oratoorium, passioon) 11. Mis on retsitatiiv? 12. Kirjelda oratooriumi zanri! Millistest osadest see koosneb, milline on esituskoosseis? 13. Millal etendus esimene ooper? Mis oli selle pealkiri? (1597, ,,Daphne") 14. Keda peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks? Nimeta tema kuulus ooper, mida peetakse esimeseks tõeliseks ooperiks muusikaloos! 15. Millise Monteverdi kuulsa ooperiga me tunnis tutvusime, millest see jutustab? 16. Nimeta Itaalia barokiajastu heliloojaid! (min 3) 17
muusikadirektor, Govent Gardenis (linnaosa Londonis) Ta lõi kokku 42 itaalia opera seria tüüpi ooperit Tema ooperite tegelased on muistsed vägilased või suured ajaloolised isiksused. "Julius Caesar" - 1724 - Caesari sõjakäik Egiptusesse ja tema armastus kuningatar Kleopatra vastu. "Xerxes" - 1738 - peategelane Xerxes on noor Pärsia kuningas. Erilise populaarsuse on võitnud Xerxese largo (H nimetas mõtisklevaid aariaid largodeks), aariale eelneb retsitatiiv H on suur meloodiameister Nagu opera seria's, nii on ka Händeli ooperites valitsev soololaul, mis tõstab laulja isiksuse kõige kõrgemale. Vähe ansambleid ja koore, st mitmehäälset vokaalmuusikat Händeli ooperite edu ei püsinud lõputult 1728.a. toodi lavale ooper-paroodia "Kerjusteooper"John Gay , mis oli suunatud ühelt poolt valitseva seltskonna kombelõtvuse, teiselt poolt itaalia ooperi ja Händeli vastu, milles nähti tõket rahvusliku kunsti arengule.
Veneetsia ooper- tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli ooper- valitses 18.saj I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suure, rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper(opera seria) ja koomiline ooper(opera buffa). Aaria- ulatuslik soolonumber. Retsitatiiv- kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Oratoorium- vaimulik ooper, puudub lavaline tegevus, suur teos koorile ja solistidele. Passioon- oratooriumi alaliik, mis räägib Kristuse kannatustest ja surmast; tekst Uue Testamendi evangeeliumitest( Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese). Kantaat- mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele, ainult koorile või ka ainult solistidele; võib olla nii vaimuliku või ilmaliku sisuga. Bach kirjutas kõige enam.
annaabi.ee 
