http://www.abiks.pri.ee (18.saj II pool19.saj I veerand) Perioodid: 1) Eelklassitsism 17201760 2) varaklaasitsism 17601780 uued zanrid ja vormid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni. Haydni ja Mozarti varane looming 3) kõrgaeg 17801810 parim looming, Viini klassikud 4) üleminek romantismi 181019.saj. I v Võrdlus BAROKK KLASSITSISM barokk (klassitsism)kirikulaadide järelmõju (funktsionaalharmoonia: duurmoll, toonikadominant, kolmkõlad), mitteperioodiline meloodika (perioodiliselt liigendatud laululine meloodia), eelistatud vokaalmuusika (instrumentaalmuusika), valdavalt vaimulik muusika (ilmalik), valdavalt polüfooniline (homofooniline) Sonaadivormi skeem ekspositsioon (teema tutvustus), töötlus (teema arendus)+kulminatsioon, repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa) Muutused instrumentaalmuusikas: kammermuusikas ...
Sonaat Sonaaditsükkel soolopillile Viiulisonaat Lavale tuleb viiuldaja ja pianist Keelpillikvartett Lavale tuleb neli keelpillimängijat Keelpillikvartett Sonaaditsükkel neljale keelpillile Keelpillikvartett Viiul + viiul + vioola + tšello Ooper Armastatuim lavažanr Ekspositsioon Sonaadivormi esimene osa Ekspositsioon Teemade tutvustamine Töötlus Sonaadivormi teine osa Töötlus Teemade töötlemine ja arendamine Repriis Sonaadivormi kolmas osa Repriis Teemad taas algkujul Coda Lühike lõpuosa sonaadivormis Sissejuhatus Lühike osa sonaadivormi algul
Domenico Scarlatti 1685 1757 Bachi ja Händeliga ühevanune Domenico Scarlatti töötas alates 1719. aastast Portugali ja Hispaania kuninglikus õukonnas. Kirjutas 555 klavessiinisonaati. Ise ta nimetas neid harjutusteks või ka etüüdideks. Need valmisatsid ette klassikalise sonaadivormi. Avaldas 1738. aastal 30 klavessiinipalast koosneva kogumiku ,,Essercizi" (,,Harjutused") Domenico Scarlatti sonaatide olulisus: - on olulised sonaadivormi arengu seisukohalt - paistavad silma oma aja kohta originaalse harmooniakäsitluse poolest - on virtuoosse mängustiili suurepärased näited Klassikaline orkester Mannheim. Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal, kus sajandi (18. saj.) keskel tegutses Euroopa suurim õukonnaorkester ning heliloojate koolkond, mille peameister oli Johann Stamitz (1717 1757). Mannheimi orkestri nagu hiljem ka
(6)1. Klassitsismi üldiseloomustus. 1.Klassitsism muusikas. * Nõrgenes õukonna ja kiriku võim * Lihtsustus harmoonia *Määravaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus *vormiskeemid muutusid selgeteks * Elavnes avalik kontserdielu *süvenes homofooniline väljenduslaad *Nooditrükindus *muusika tonaalsust hakati rõhutama *muusikaajakirjandus *muusika lihtne ja tasakaalustatud *peeti tähtsaks teadmisi ja haridust. *teoses üks juhtiv hääl (2)2. Beethoveni loomingu teemad. 2.Haydni loomingu iseloomustus. * inimkonna võitlus vabaduse ja valguse nimel *Keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja *kangelasliku, targa ja õilsa inimese elu *kirjutas 104 sümfooniat ...
saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. 5. Kuulsaimad valgustusajastu filosoofe: a) Rosseau „Muusikasõnastik“ b) Voltaire „Kohtlane“ c) Romeau „Harmooniatraktaatidega“ 6. Mõisted: a) Ekspositsioon- esitlus b) Töötlus- muusikalise materjali töötlemine c) Repriis- tutvustatakse uuesti põhiteemat. 7. Sonaadivormi skeem lk 85. !!! 8. Klassikaline sonaaditsükkel: a) Kiire/aeglane/kiire (instrumentaalne, kontsert/avamäng) /3-osaline kammersonaat/ b) Kiire/aeglane/tantsuline/kiire (sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett) /4-osaline sümfooniatsükkel- rohkem levinud/ 8. BAROKK KLASSITSISM a) Kirikulaadide järelmõju. a) Funktsionaalharmoonia: duur-moll,
sajandil. Rapsoodia Instrumentaalmuusika zanr, mis on üheosaline vabavormiline heliteos, mis tavaliselt põhineb rahvaviisidel Ekspostisoon Algab peateemaga peahelistikus. Tavaliselt on see jõuline, energiline ja mehine teema. Peateemale järgneb sidepartii, mis viib uude helistikku (tavaliselt dominant-helistikku). Kõrvalteema kõlab dominanthelistikus. See on enamasti laulvam ja lüürilisem kui peateema. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. Sonaadivormi 1. osa, milles esitatakse teemad. Töötlus Sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt pingestatum keskosa. Sonaadivormi kõige pingelisem osa, mida iseloomustavad helistike vaheldumised. Siin kasutatakse ekspositsioonis kõlanud teemade iseloomulikke motiive ja nende vastandamist või põimumist. Repriis Heliteose algmaterjali kordav vormiosa. Ekspositsiooni kordus, kus nii pea- kui ka kõrvalteema on peahelistikus
Beethovenit võib tinglikult nimetada üleminekuaja heliloojaks: tema muusika lähtus peamiselt küll klassikalistest vormiideaalidest, kuid loomingus on ka juba romantikutele iseloomulikke jooni. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid siiski alles 19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Klassikalise sonaadivormi aluseks on kahe põhihelistiku (tavaliselt toonika ja dominant) ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust. 1. Ekspositsioon esitleb kaht peamist helistikku: toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial oma karakteerne teema: iseloomulik on energiliselt liikuv jõuline peateema ning
heliloojaks: tema muusika lähtus peamiselt küll klassikalistest vormiideaalidest, kuid loomingus on ka juba romantikutele iseloomulikke jooni. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid siiski alles 19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja žanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Klassikalise sonaadivormi aluseks on kahe põhihelistiku (tavaliselt toonika ja dominant) ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust. 1. Ekspositsioon esitleb kaht peamist helistikku: toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial oma karakteerne teema: iseloomulik on energiliselt liikuv jõuline peateema ning sellele vastanduv
FERENC LISZTI TEOSED: Kirjutanud umbes 800 teost, programmilise muusika suurkuju. Liszt lõi uue zanri, mis sai romantikute loomingus eriti armastatuks. See oli sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on üheosaline orkestriteos. Liszti loomingusse kuulub 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks "Tasso", "Prelüüdid", "Ungari", "Prometheus", "Orpheus". Kaks sümfooniat -"Faust" ja "Dante". 2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat Siia juurde kommentaariks, et Liszt eiras esimesena Viini klassikute väljakujundatud kontserdi- ja sonaadivormi- kui need teosed pidid olema kolmeosalised (kiire-aeglane-kiire), siis Liszt kirjutab oma klaverikontserdid ja klaverisonaadi ÜHEOSALISTENA valmis. Oma klaveroteoseid armastas ta kokku koondada kogumikeks: 3 klaveripalade kogumik "Rännuaastad". Neid teoseid võib pidada muusikalisteks reisikirjeldusteks, sest kajastavad muljeid Liszti Sveitsi- ja Itaaliareisidelt. Siin on looduspilte-"Äike", "Allikal", "Wallensta...
Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Valgustusajastul võideldi vaimupimeduse vastu, kunst pidi olema kasvatav ja valgustatud. 3 Nimeta klassitsismiajastu kultuuritegelasi (kirjanikke, filosoofe, kunstnikke, teadlasi) - Voltaire, Jean – Jacques Rosseau, Schiller, J.W. Goethe, Descartes, J.L. David 4 Missugune muusikavorm sai kõigi klassitsismiajastu muusikažanrite aluseks? Sonaadivorm 5 Nimeta ja seleta sonaadivormi osad. - Sonaadivormi ehitus on järgmine: ekspositsioon – seal esitletakse peateemat ja kõrvalteemat. - Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid - Repriis – ekspositsiooni kordus muudatustega 6 Mitu teemat on sonaat-allegro ekspositsioonis? Nimeta need. - 2 teemat: üks on peateema ja teine kõrvalteema 7 Mis on sonaaditsükkel? Sonaaditsükkel ehk sonaat-sümfooniline
Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. JOSEPH HAYDN (1732-1809) Teenistus Ungari vürst Esterhazy õukonnas Reis Londonisse-loominguline vabadus Muusika selgepiiriline ja tasakaalukas Tähtsamad teosed:104 sümfooniat, ooperid-laulumängud, messid-oratooriumid HAYDNI TÄHTSUS Pani aluse klassikalisele keelpillikvartetile Pani aluse klassikalisele sümfooniale Klassikalise sonaadivormi areng W.A.MOZART(1756-1791) Sündis Salzburgis Imelaps-varajased kontsertreisid 1773a.õueorganist Salzburgis 1781a.vabakutseline Viinis On kirjutanud üle 600 teose
et just selles sümfoonias on ta kirjutanud. jäljendanud loodushääli. Klassitsism tuleb ladinakeelest ja tähendab esmaklassilist ja parimat.Kõrgajaks 1780- 1810.Zanrid:sonaat,sümfoonia,keelpilli kvartett,avamäng ja kõikide zanrite esimesed osad kirjuatti sonaat-allegro vormis.1)Ekspositsioon-esitleb omaette lõikudes,koht peamist helistikkutoonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis.2)Töötlus-on sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt ka pingestatuna väljendusega keskosam,mis areneb ekspositsiooni esitletud muusikalist materjali.3)Repriis-kordab ekspositisooni muusikalist materjali,vältides helistikke konflikte.
KLASSITSISM EKSPOSOTSIOON TÖÖTLUS REPRIIS kood a sissejuhatus Esitleb omaette lõikudes kaht On sonaadivormi püsimatu Kordab ekspositsiooni peamist helistikku toonikat helistikuga ja vastavalt ka muusikalist materjali, peapartiis ja dominanti kõrval pingestatuma väljendusega vältides helistike partiis. keskosa, mis arendab eks- konflikti. positsioonis esitletud muusikalist materjali.
Muusikaühingud- korraldasid avalikke kontsert. Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja muusikaõpikud. Vabahelilooja-helilooja sai isikupäral särada lasta. Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid-rahu,lihtsus,suursugusus. Classicus- tähendab eeskujulikku,esmaklassilist. Uued vormid ja zanrid arenesid 1720-1760. Klassikalisie stiili kõrgeaeg 1780-1810 ( Viini klassikud Haydn,Mozart,Beethoven) Uus muusika pidi olema lihtne,liigsetest dissonantsidest vaba,tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega. Väljenduslaad-homofooniline ja hakati rõhutama muusika tonaalsust. Tähtsamad vormid:Rondo ja variatsioon, Sonaadivorm(ajastu tähtsaim vorm) selle ülesehitus 1)Ekspositsioon-peateema ning kõrvalteema 2)Töötlus-heliteose pingestatud keskosa,arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasi 3)repriis- tasakaalustatud lõpposa,pea ja kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel. On kas 3 või ...
Kordamisküsimused klassitsismiaja muusikast. 1. 4 fakti klassitsismist.(lk. 35) 2. Milline oli ajastu tähtsaim muusikaline vorm?(sonaadivorm) 3. Sonaadivormi ülesehitus. 4. Keelpillikvarteti ja trio koosseis. 5. Klassikalise sümfooniaorkestri koosseis( nim. nii pillirühmad kui pillid) 6. Nim. 4 ajastu tähtsamat muusikazanri. 7. Sümfoonia ja sonaadi erinevus. 8. Kes esitavad instrumentaalkontserti? (Soolopill ja orkester) 9. Haydni panus sümfooniatesse. 10. Nim. 3 Haydni teost. 11. Kelle teenistuses töötas Haydn? 12. Klassitsismiaja ja barokiaja ooperi erinevused
Kordamine muusikaks, klassitsism Mõisted: Funktsionaalharmoonia – I, IV, V, astele tuginev harmoonia. Toonika – helilaadi I aste, põhitoon. Dominant – helilaadi V aste. Subdominant – helilaadi IV aste. Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga.
Süit barokiajastul väga levinud instrumentaalmuusika vorm. Tekkis 16. saj. kahest teineteisele järgnevast tantsust pavana'st ja gagliarda'st. 17.saj. kinnistus 4 tantsust koosnev süit. Rütmilt ja tempolt vastandlikud, kuid helistik on sama. Tantse esitatakse kindlas järjekorras: allemande aeglane, 4-osalises taktimõõdus väärikas, majesteetlik tants. Courante(voolav) algul 2-osalises taktimõõdus kiire hüppetants, pärast tempolt mõõdukam ning 3-osalises taktimõõdus tants. Saraband aeglane, pidulik ja suursugune 3-osalises taktimõõdus tants. Gigue inglise päritolu hoogne kiires tempos tants, tavaliselt 6/8 või 3/8 taktimõõdus. Hiljem lisandusid ka teised tantsud: menuett, polonees, bourree ja passepied. Zanri õitseaeg oli 18.saj. mil klavessiinile kirjutasid süite j. Ph. Rameau, G.F. Händel ja J. S. Bach. Järgmine stiiliperiood klassitsism (18.jas II pool) toob kaasa polüfoonilise fuugaga ülesehituselt samalaadse vprmi tekke ...
Instrumentaalmuusika 104 sümfooniat 12 Londoni sümfooniat 70 keelpillikvartetti Huvitavat: Londonis puutus Haydn esmakordselt kokku suure sümfooniaorkestriga Tuntuimad sümfooniad Number 45: Lahkumissümfoonia 6 Pariisisümfooniat 12 Londonisümfooniat Number 101: Kell Number 94: Üllatussümfoonia Lahkumissümfoonia Muutused muusikas Ebakorrapärased vormid Harjumatu harmoonia Rahutud rütmifiguurid Klaveritrio ja sonaadivormi areng Sümfoonia ja keelpillikvarteti looja Huvitavaid fakte Beethoven on talle teoseid pühendanud Haydn alustas heliloojana alles 30. eluaasta paiku Esimeselt Londoni (1792) visiidilt naases Haydn rikka ja maailmakuulsana, Oxfordi ülikooli muusikadoktori kraad taskus. Sümfooniad on rahvasuust saanud tunnusnimed, nt. “Jaht”, “Kana” Vanemad soovisid, et Haydn alustaks Viinis vaimulikuõpinguid- poiss keeldus ja rahalist toetust ei saanud enam.
Muusikaajalugu KT Klassitsism · Populaarsed koomiline ooper ja laulumäng tegelased reaalsest elust · Opera seria sisu mütoloogiast või ajaloost, aga mitte reaalsetest isikutest. Dramaatiline konflikt väärtuste, mitte inimeste vahel. · Koomiline ooper ja laulumäng: opera buffa koomilise sisuga ooper, · Intermeedium naljakas ja põhiooperit parodiseeriv stseen. Kuulsaim intermeedium on Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenija-käskijanna". · Singspiel ehk laulumäng Mozarti ,,Haaremirööv", ,,Teatridirektor" ja ,,Võluflööt". · Sonaadivorm ajastu tähtsaim vorm, tähtsaimad sonaadivormid on rondo ja variatsioon · Keelpillikvartett kaks viiulit, vioola ja tsello (tuli barokktrio asemele) · Klassikalise orkestri sünnikoht Mannheim Edela-Saksamaal · 18. sajandi tähtsaim muusikaõpik J. J. Quantz'i kirjutatud flöödiõpik · Carl Philipp Emanuel Bach klavessiinimängija, galantsed ja t...
muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770- 1827). . Joseph Haydn pani aluse klassikalisele keelpillikvartetile ja klassikalisele sümfooniale. Suur osa Haydni loomingust on sümfooniad, mida ta lõi kaks korda nädalas õukonnas toimuvate kontsertide tarbeks. Lõi 104 sümfooniat, millest ühed tuntuimad on ,,Hommik", ,,Keskpäev" ja ,,Õhtu". Ta arendas ka klassikalist sonaadivormi. Oratooriumid ,,Loomine", ,,Aastaajad" ja ,,Tobia tagasitulek". Haydni keelpillikvartett op. 76 nr. 3 II osa on ka Saksamaa hümniks. Wolfgang Amadeus Mozart oli imelaps. Sündides oli talle kaasa antud suurepärane muusikaline kuulmine, ebatavaline muusikaline mälu ja ülekeev loominguline fantaasia. Ta on kirjutanud üle 600 teose, millest paljud juba varases eas. Klaverimuusikas on kuulsust kogunud Mozarti ,,Kuupaistesonaat". Tema loodud ooperitest on tuntuimad ,,Figaro pulm",
Klassitsism 18.saj IIpool-19.saj algus -ajastu on saanud oma nime ladinakeelse sõna clasicus järgi, mis tähendab esmaklassilist. -Kunstis püüti jäljendada antiik põhimõtteid -18.saj II poolel hakati klassitsimi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. -Armastati eriti suuri orkestriteoseid(sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid(sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdvaks sai ilmalik muusika ja homofoonia.- Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või...
saj. kõiki puhkpille neli ja ka keelpille topelt neljane koosseis) Klaver ei ole sümf. orkestri pill. 18. saj. lõpuks vahetab ta välja peaaegu täielikult klavessiini. Klaveril paremad kõlaomadused: dünaamika-võimalused, sõltub sõrmepuudutuse tugevusest ja karakterist (legato-seotult, staccato-järsult eraldatult), pedaalid muudavad kõlavärvi (parem - kõlaavarus, pikendab kõla; vasak - kõla pehmemaks, tuhmimaks) Enamkasutatavad vormiskeemid teoste loomisel peale sonaadivormi: Variatsioonivorm - A A1 A2 A3 ... A-teema, A indeksiga teema teisend ehk variatsioon Rondovorm - A B A C A ..., kus A on refrään ja B, C, ....on episoodid A B A - vorm A B C - vorm A B - vorm Vokaalsuurteosed. Luuakse endiselt missasid, reekvieme, oratooriume, passioone, kantaate, oopereid
Klassitsism(18. sajandi 2 pool) Sai alguse prantsusmaal Osalne eeskuju antiikkultuurist Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu Märksõnadeks ratsionaalsus(peaga mõtlemine) ja lihtsus Valgustusajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega Demokraatia, inimõiguste, haridus, teaduste väärtustamine Voltaire, Rousseau, Rameau, Kant, Goethe, Schiller Klassitsism(ehk Klassikaline stiil 18. Sajandile omane) ja klassikalisus(see mis jääb) (ajalevastupidav) - erinevad mõisted! Classicus esmaklassikaline parim, lad k Nimetus "klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks Klassitsism on oluliseks baasiks kogu järgnevale muusikakultuurile KLASSITSISM MUUSIKAS Haritlaskond rajas muusikaühtinguid, hakati korraldama avalikke kontserte Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud Helilooja/muusik...
meloodiate ja pingestatud harmooniaga muusika asemel eelistati lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust. Uue muusikastiili õpetuslikuks aluseks saidi uudne hormooniakäsitlus, mille rajas prantsuse helilooja Jean-Philippe Rameau oma ,,Harmooniatraktaadiga" (1722). Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti (1685-1757) kirjutas 555 klavessiinisonaati. Need valmistasid ette klassikalise sonaadivormi, kogu klassikalis-romantilise ajastu tähtsaima vormipõhimõtte kujunemist. Giovanni Battista Sammartini (1700-1775) kirjutas esimesena varaklassikalisi sümfooniaid, 3-4 lühikesest osast koosnevaid orkestriteoseid, mille eeskujuks oli itaalia ooperimäng. Samalaadseid sümfooniaid kirjutas ka Johann Sebastian Bachi noorim poeg Johann Christian (1735-1782), kes oli ka edukas ooperilaulja. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja
Euroopas mõjutasid kultuuripilti 18 saj. lõpul ja 19 saj. algul sündmused nagu Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad ning kuulus Viini kongress. Klassitsismi nimetati valgusajastuks, sest leiti et inimene on kõige tähtsam (vaimu pimedus (ei kirikule) mõistus, tarkus olid kõige tähtsamad). Kuulsamad valgusajastu filosoofid ja teosed on Jean Jacques Rousseau kirjutas oma ,,Muusikasõnastiku". Ekspositsioon sonaadivormid I osa, milles esitatakse teemad Töötlus sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt ka pingestatuma väljendusega keskosa. Repriis heliteose algmaterjali kordav vormi osa Sonaat teos ühele soolo pillile, levinud klaveril Kammersonaat:3; kiire-aeglane-kiire; 1-2 soolo pilli, viiul+klaver Instrumentaalkontsert: 3; kiire-aeglane-kiire; 1soolopill+sümfooniaorkester Keelpillikvartett: 4; kiire-aeglane-poolkiire-ülikiire; 4keelpilli, tsello,viola Avamäng: 1; kiire sümfooniaorkester
Kahjuks tõi kergemeelne noormees onule rohkem kannatusi kui rõõmu. Helilooja oli väga enesesse tõmbunud, täiesti kurt ning suhtles inimestega ainult kirjalikult. Tema tervis halvenes järsult 1886. aastal. 26. märtsil. 1887. aastal Ludwig van Beethoven suri. Tema matused Viinis olid väga rahvarohked (seal viibis u. 10 000 inimest). Looming Ludwig van Beethoven viis haripunkti klassikalise sümfoonia ning täiustas sonaadivormi. Tema muusikat iseloomustab dramaatiline väljenduslaad. Kuid kangelasliku ja võitlusliku iseloomu kõrval on olulisel kohal ka lüüriline külg. Tema teoste vorm on erakordselt hästi läbimõeldud. Võrreldes eelkäijatega on tema muusika pingelisem ja sisaldab tugevamaid kontraste. Beethoveni loomingusse kuuluvad: 9 sümfooniat 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati 1 viiulikontsert 10 viiulisonaati 16 keelpillikvartetti ooper ,,Fidelio" avamängud 2 missat oratoorium
Intrumentaalmuusika Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud meloodia. Tavalise on mitme teema kasutamine ja järsud kontrastid teemade vahel- avalõik on reeglina jõuline ja sellele järgneb kontrastina lüüriline lõik. Kahe põhihelistiku ning neile vastavate erinevate erinevas karakteris teemade vastandamine on klassikalise sonaadivormi alus. See koosneb reeglina kolmest lõigust: Ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. Sonaadivormi kasutatakse enamasti sonaaditsüklite kiiretes osades. 18. sajandil hakkas kaduma barokiajastu instrumentaalgruppide iseloomulikum osa basso continuo. Selle improviseeritud saateharmooniat võis asendada helilooja poolt väljakirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. Tavalisim
tavaliselt rondovormis 15. SÜMFOONIA - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast 16. HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA: · Heasüdamlikkus, muret/raskemeelsust harva · Rahvuslikkus, lihtsus · Üllatusmomendid · Instrumentaalmuusika esikohal, rajaja · Sonaadivormi rajaja 17. HAYDNI LOOMING: · 104 sümfooniat (6 Pariisi, 12 Londoni, Oxfordi, Üllatus, Lahkumine jne) · 77 keelpilli kvartetti · 5 oratooriumi(-ulatuslik kontsertteos solistile, koorile, orkestrile. Vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides) nt. Loomine, Aastaajad jt · 20 klaverikontsertit · 9 viiulikontserti · 24 ooperit · 14 missat · Sonaadid jne 18
tavaliselt rondovormis 14. SÜMFOONIA - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast: 1. Kiire 2. Aeglane 3. Tants 4. Kiire. 15. HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA: Heasüdamlikkus, muret/raskemeelsust harva Rahvuslikkus, lihtsus Üllatusmomendid Instrumentaalmuusika esikohal, rajaja Sonaadivormi rajaja 16. HAYDNI LOOMING: 104 sümfooniat (6 Pariisi, 12 Londoni, Oxfordi, Üllatus, Lahkumine jne) 77 keelpilli kvartetti 5 oratooriumi(-ulatuslik kontsertteos solistile, koorile, orkestrile. Vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides) nt. Loomine, Aastaajad jt 20 klaverikontsertit 9 viiulikontserti 24 ooperit 14 missat Sonaadid jne 17
- helilooja hakkab suhtlema laia ja anonüümse publikuga; - hakatakse püüdlema originaalse ja ereda väljenduslaadi poole; 5. Mis iseloomustab klassikalist muusikat kõige üldisemalt? (meloodia, harmoonia, vorm) Klassitsistliku muusika eeskujuks seati lihtsad, korrapäraselt liigendatud ning loomulikult tundelised meloodiad, mida saadab lihtne dissonantsidest puhas harmoonia. Vormiskeemid olid lihtsad ja selged ning teemad kontrastsed. 6. Kirjelda klassikalist sonaadivormi! Klassikaline sonaadivorm põhineb kahe erineva muusikalise materjali (pea- ja kõrvalpartii) vaheldumisel. See algab ekspositsiooni ehk pea- ja kõrvalteemaga, järgneb töötlus ehk muutus (pingeline) ning lõpeb repriisiga ehk pea- ja kõrvalteema kordusega. 7. Kirjelda klassikalist sonaaditsüklit! (2 varianti) Milliste teoste puhul kasutatakse? Sonaaditsüklis on vähemalt üks osa sonaadivormis ning klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1
Romantismiaja muusikud võtsid Viini klassikultelt üle zanrid ja muusikavormid nt klassikaline sonaaditsükkel (kahe põhihelistiku ja neid esindavate teemade vastandamine). Sonaaditsükkel koosneb põhiliselt kolmest lõigust: 1. ekspositsioon peateema ja kõrvalteema esimene esitlus teoses. 2. töötlus heliteose keskmine osa, kus arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasid. 3. repriis ekspositsiooni materjali kordav vormiosa sonaadivormi lõpus. Samas käsitlesid romantismiajastu heliloojad neid üsna vabalt. 1.2. Uued zanrid muusikas Kammermuusikas (ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika) kujunesid välja klaverisaatega soololaulud, mida hakati koondama tsüklitesse. Samuti hakati kirjutama erinevaid väikevorme klaverile ja tekkis sümfooniline poeem (programmiline heliteos, mille keskmeks on mõni tuntud kangelane
tavaliselt rondovormis 15. SÜMFOONIA - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast 16. HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA: Heasüdamlikkus, muret/raskemeelsust harva Rahvuslikkus, lihtsus Üllatusmomendid Instrumentaalmuusika esikohal, rajaja Sonaadivormi rajaja 17. HAYDNI LOOMING: 104 sümfooniat (6 Pariisi, 12 Londoni, Oxfordi, Üllatus, Lahkumine jne) 77 keelpilli kvartetti 5 oratooriumi(-ulatuslik kontsertteos solistile, koorile, orkestrile. Vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides) nt. Loomine, Aastaajad jt 20 klaverikontsertit 9 viiulikontserti 24 ooperit 14 missat Sonaadid jne 18
lõbustused, 1946) on loodud Baseli linna kammerorkestri ja selle dirigendi Paul Sacheri 20. koostööaastapäevaks. Viies sümfoonia Di tre re (1950) on taas traagilise alatooniga teos, mis valmis külma sõja ajal. Honeggeril tekkis sümfooniazanrist väga selge ettekujutus.Ta rõhutas, et näeb oma sümfooniaid kolmeosaliste tsüklitena, mille kokkuvõtvaks osaks on finaal. Tähtis osa vormikujunduses kuulub temaatilistele seostele osade vahel. Esimestes osades käsitleb vabalt sonaadivormi, pikendab töötluslikke lõike ja eelistab alati dünaamilist repriisi Darius Milhaud (4. september 1892 22. juuni 1974) oli prantsuse helilooja. Peale muusika tegelas ta ka veel luuletamise ja maalimisega.1916 sõitis Brasiiliasse, kus luuletaja oli Prantsuse suursaadiku kohal ametikohal. Seal tutvus kaugete kultuuride, ladina ja afroameerika muusikaga-> ballet ,,Maailma loomine"->kasutas mustanahaliste muusikat. Looming. Peeti kuuiku kõige radikaalsemaks ja uuenduslikumaks heliloojaks
pillikooslustega. Armastas suuri koosseise (+ rohkelt vask- ja löökpille). Tema orkestratsioon on mõjutanud Liszti, Wagneri, Tsaikovski, R. Straussi ja Mahleri muusikat. - oluline väljendusvahend on rütm, armastas keerukaid rütmikombinatsioone ja tihedat taktimõõdu vaheldumist. Leidis, et rütmi võimalusi on seni alahinnatud, ka dirigendina oli rütmi suhtes ülinõudlik. - katsetas ka vormidega: suhtus Viini klassikute vormidesse suure vabadusega, sonaadivormi kasutas harva, ühtki `korralikku klassikalist' sümfooniat tal pole, motiivitöötluse asemel eelistas teema transformatsiooni võtet, st teema muudab oma karakterit, värvi, rütmi, laadi jms, kuid jääb helikõrguslikult äratuntavaks. - uskus programmilise muusika ideesse, pidas kirjandust ja muusikat võrdseteks jõududeks, mis on omavahel tihedalt põimunud mõlemad aga väljendavad inimhinge saladusi.
hakkas peagi kool välja paistma ka mujale veneetsiasse . Oma esimestele aastatele pööras ta palju tähelepanu instrumentaalmuusikale .Oli ju Veneetsiast ja kogu Põhja Itaaliast 18. sajandil saanud suurte instrumentalistide ja eriti viiulimängijate tõotatud maa.Esmakordselt pöördus avalikkuse ette triosonaatide autorina nagu teisedki .1705. aastal andis muusikakirjastaja Giuseppe Sala Veneetsias välja tema 12.sonaat op.1. Järgneval aastail pöördus Vivaldi sonaadivormi juurde korduvalt tagasi , kirjutades neid nii ühele kui ka mitmele instrumendile . (kokku on teada 78 taolist teost) Vivaldi teine oopus mille andis välja Veneetsias 1709.aastal Bortoli kirjastus ,koosnes 12 viiuli- ja tsembalosonaadist . 1711.aastal määrati Vivaldile kindel aastapalk ja tõusis varjupaiga muusikajuhiks.Sellest ajast peale hakkas ta kuulsust koguma kaugemal Veneetsiast.Välismaalased kes olid külastanud Veneetsiat pidid kindlasti kuulama tema orkestrit
Klaverikontsert oli algselt planeeritud sümfooniana ja seejärel sonaadina kahele klaverile). Teoste visandid hävitas ära! Loomingulisteks nõuandjateks olid sõbrad Joseph Joachim ja Clara Schumann. Arvatavalt on Brahmsi üks viimaseid teoseid "Neli tõsist laulu" bassile ja klaverile op. 121 (1896) valminud just Clarale mõeldes. Brahmsi loomingu omadused 1) Sümfoonilises muusikas järgib Brahms klassikalise sümfoonia traditsioone, mis ilmneb 4-osalises tsüklis, sonaadivormi kasutamises esimeses osas, selges ja ülevaatlikus vormikäsitluses ja motiivilises töötluses. Samas on B sümf ka kammermuusika mõjutusi, näiteks detailne viimistlus.; 2) Kammermuusikale on omane sümfooniline arendus (konfliktsed teemad, nende pingeline töötlemine); 3) Vokaalmuusika on mõjutatud barokk- ja renessanssmuusika polüfooniast (kaanon, fuuga). Teosed Orkestrimuusika: 4 sümfooniat (I c-moll, 1876; II D-duur, 1877; III F-duur 1883; IV e-moll 1885), 2
õukonnamuusikuna On kirjutanud üle kuuesaja teose:ooperid(,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt") sümfooniad, sonaadid, kontserdid, serenaadid, missad, reekviem jne. Ludwig van Beethoven(Saksamaa) pianist, viimane helilooja klassitsismiajastul ja esimene romantik. Tema ideedes on olulisel kohal vabadusearmastus, veendumus õigluse võidus ning tema muusikat iseloomustab dramaatiline väljenduslaad. Ta viis haripunkti sümfoonia ning täiustas sonaadivormi. Tema lomingusse kuuluvad sümfooniad, klaverisonaadid, kontserdid, avamängud, ooper ,,Fidelio", missad, oratoorium ,,Kristus Õlimäel" jm. Kunstnikud Jacques Louis David(Prantsusmaa) Horatiuse vanne, Napoleoni kroonimine Jean Augusete Dominique Ingres(Prantsusmaa) Türgi saun, allikas Kirjanikud Voltaire(Prantsusmaa) Kohtlane, Filosoofiline sõnaraamat Jean- Jacques Rousseau(Prantsusmaa) Goethe(Saksamaa) Faust, Egmont
kogu Põhja-Itaaliast 18.sajandil instrumentalistide ja eriti viiu korda pöördus ta avalikkuse ette trisonaatide autorina nagu muusikakirjastaja Giuseppe Sala Veneetsias välja tema 12. S pöördus Vivaldi sonaadivormi juurde korduvalt tagasi, kirjuta instrumendile. Vivaldi teine oopus, mille andis välja Veneet koosnes 12 viiuli- ja tsembla-sonaadist. 1711. aastal määrati Vi aastapalk ja ta tõusis varjupaiga muusikajuhiks. Sellest ajast peale hakkas ta suurt kuulsust koguma ka kaugemal Veneetsiast. Välismaalased, kes olid peatunud Veneetsias,pidid kindlasti kuulama tema orkestrit
tantsudega ), sonata da chiesa (kirikusonaat-kujunes canzoni lõikude iseseisvumise teel), algab piduliku avaosaga, millele järgnevad osad tempodega kiire-aeglane-kiire. Kujunes Ülem-Itaalias(Veneetsia, Bologna), hiljem pole kammer ja kirikusonaati enam rangelt eraldatud. Kooseisuks 2 viiulit ja basso continuo-trisonaat. Peameistrid Torelli, Corelli(itaalia) Purcell, Händel (inglis),Bach(saksa).Scarlatti valmistab ette klassikalist sonaadivormi.(elegantne virtuoosne klaveritehnika)500klavesiinisonaati. Concerto grosso- mõiste concerto (koos tegutsema, ühendama).Contcerto grosso puhul on tavalisele barokktriole (väike kooseis-consertino) lisatud suurem ansambel(concerto grosso).Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti ,et teda kõlaliselt täiendada. Concerto Grosso- on tegelikult laiendatud triosonaat ja kuna suur grupp vaid toetab väiksemat siis võib sellist kontserti mängida ka concertinoga. Selle ala
Klassitsismiajastu Wolfgang Amadeus Mozart Referaat 10B 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Klassitsismiajastu muusika.........................................................................................................3 Wolfgang Amadeus Mozart........................................................................................................4 ,,Võluflööt"..................................................................................................................................6 Kokkuvõte..........................................................................................................................
Klassitsim 1. Mida tähendab ladina keelne sõna classicus? Klassitsismi kaks mõistet. Sõna classicus tähendab eeskujulikku, esmaklassilist (loe lk. 267 klassitsismi kaks mõistet). Klassikaliseks nimetatakse kunsti, mis kestab üle oma ajastu. Kitsamas mõttes ajavahemik 1750-ndatest 1830-ndateni, Viini klassikaline koolkond. 2. Missugused poliitilised sündmused mõjutasid Euroopa kultuuripilti 18.s. lõpus ja 19.s. alguses? Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist (1789 1794) ja Napoleoni sõdadest (1799 1814). ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), mis võtab kokku 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofide (Voltaire, Diderot, Rousseau) ideed, märgib sümboolselt nn. Vana Euroopa lõppu. Selles deklareeritakse seisuslikust sünnipärast tingitud eelisõiguste lõppu, uuteks väärtusteks said inimese loomupärased omadused andekus, haritus, läbilöögivõime. Viini kongress (...
hakkas hoiduma inimestega suhtlemisest. Beethoven kaalus tol ajal suures masenduses koguni oma elu lõpetamist, kuid muusika ja peagi saabunud edu andsid uut jõudu. Aastatel 1800- 1812 lõi Beethoven suurema ja tuntuima osa omaloomingust: üheksast sümfooniast kaheksa, pooled klaverisonaatidest jakeelpillikvartettidest, 7 viiulisonaati, 3 klaverikontserti, ooper "Fidelio" jpm.Beethoveni looming lähtub sel perioodil klassikalisest loogikast, kuidlaiendab tohutult tavapärase sonaadivormi raame. See väljendub eelkõige klaverisonaatides, keelpillikvartettides ja sümfooniates. Juba tema kolmanda sümfoonia avaosa on tavapärasest kolm korda ulatuslikum. Kui Haydni jaMozarti sümfooniad kestavad paarkümmend minutit, siis Beethoveni IXsümfoonia enam kui tunni. 1818. aastal kurdistus Beethoven täielikult. Loomingulisel teel oli ta selleks ajaks jõudnud kokkuvõtete tegemiseni. Kui aastail 1800-1812
Religioon asendus ratsionaalse moraaliõpetusega, kirikust olulisemaks sai inimese isiklikud kogemused. 18 sajand hakkasid heliloojad suhtlema suurema ja anonüümsema publikuga, mistõttu tähtsaks sai isikupära. Sündisid mitmed kuulsad kontserdisarjad ning 1725. aastal esimene regulaarselt ilmuv muusikaajakiri Hamburgis. Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti kirjutas 555 klavessiinisonaati, mis valmistasid ette klassikalise sonaadivormi, mis koosneb reeglina 3 lõigust: 1. Ekspositsioon-esitleb omaette lõikudes 2 peamist helistikku-toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Sageli on peateema jõuline ja kõrvalteema lüüriline. 2. Töötlus-sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt pingestatuma väljendusega keskosa, mis arendab ekspositsioonis esitletud muusikalist materjali. 3.Repriis-kordab ekspositsiooni muusikalist materjali, vältides helistike konflikti. On kõige stabiilsam vormiosa.
Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud meloodia. Tavalise on mitme teema kasutamine ja järsud kontrastid teemade vahel- avalõik on reeglina jõuline ja sellele järgneb kontrastina lüüriline lõik. Kahe põhihelistiku ning neile vastavate erinevate erinevas karakteris teemade vastandamine on klassikalise sonaadivormi alus. See koosneb reeglina kolmest lõigust: Ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. Sonaadivormi kasutatakse enamasti sonaaditsüklite kiiretes osades. 18. sajandil hakkas kaduma barokiajastu instrumentaalgruppide iseloomulikum osa basso continuo. Selle improviseeritud saateharmooniat võis asendada helilooja poolt väljakirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise
Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3. Muusika oli ühehäälne. 2. Vana kreeka muusika: Täiuslikul kujul esines ...
naerma, luues seega distantsi enese ja elu vahele, peab jätkama ka piinarikast, kuid tõhusat eneseavastuse mängu. Eesmärk pole küll veel saavutatud, kuid Harry teab, kuidas selleni jõuda, kuidas surematute eeskujul elu kunstiks muuta. ,,Stepihundis" on Hesse leidnud vormi, mis vastab peategelase otsingutele: see pole lõpetatu, tasapisi arenev lugu. Teose kompositsioonis püütakse luua samasugust simultaansust ja avatust, nagu seda on Hesse inimesekäsituses. Selleks et Hesse kasutanud sonaadivormi ja vastastikku seotud peeglite ja ta põhimõtet sellele osutab sõnaselgelt ka tekst. Sonaadil on kolm osa: ekspositsioon, töötlus, ja repiis. Samad osad on eristavad ka ,,Stepihundiks." Ekspositsioonil on mazoorne ja minoorne teema: hunt ja kodanlane. Kolmekordne sissejuhatus on omakorda sonaadivormis. Töötlus esitab kummagi teema võimalusi: meeleheide, Hermine ja tema maailm. Kokkuvõte kordab teemasid ja lahendab konflikti: maagiline ja teater
Loksa I Keskkool MUUSIKAAJALUGU Õpimapp Koostas: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu 2008 Muinasaeg ja vanaaeg (40 000- 500 eKr) Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inim...
Ta tuli muusikasse 20-aastaselt täiesti küpse Heliloojana. Tema loomingut iseloomustavad: * plagaalse kallakuga harmoonia, mazoori ja minoori vaheldumine, III astme rõhutamine, moduleerivad sekventsid. 4 * Teemad on on alati edasiarendatud, mitte lihtsal lõpetatud kujul. Kasutas meelsasti vanu vorme vana sonaat, ostinaatsed variatsioonid, süit, concerto grosso. * Ühendas sonaadivormi variatsioonidega. Tõi sümfooniasse kammermuusikale iseloomuliku tiheda faktuuri. * Brahms sidus end mitte romantiliste sümfooniatega vaid Beethoveni sümfonismiga (tema I sümfooniat on nimetatud Beethoveni kümnendaks). * Tema muusikas on historitsismi jooni, ta otsis vaimsust vanadelt meistritelt, kohati ennetas neoklassitsismi. * Brahmsi orkester on kahekordse koosseisuga nagu viini klassikutel, ilma väliste efektideta, graafilise koloriidiga.
loomisel kasutatud kompositsioonitehnika jpt kunstiloome lõpp-produkt-teost- iseloomustavad tunnused. Näib, et tänapäeva ühiskonnas muutub aina olulisemaks muusika terapeutiline funktsioon. Seda kasut.üha enam ja enam lõõgastumiseks, et vabaneda pingetest, ja sellisel puhul näib teosele tuginev arusaam muusikast kaotavat küll igasuguse tähtsuse. Muusika sobivus pingete maandamiseks ei sõltu vist põrmugi sellest, kas teose loomisel on kasutatud sonaadivormi, ega sellest, millised asjaolud helilooja biograafias seostuvad selle teose sünniga. Muusika väärtustamist kirjeldatakse nn tippelamustega (peak experience). Katsete tulemusel on ilmne, et muusikute suhe kuuldavasse on sootuks teadvustatuma iseloomuga kui mittemuusikutel. Üks olulisemaid muusikaliste tippelamuste uurimisel saadud tulemusi on järeldus, et muusika enese mõju kõrval osalevad tugevate elamuste kujunemises ka tegurid, mis muusikaga ei tarvitsegi olla otseselt seotud
Just siis hakatai kutsuma varasemat muusikastiili baroklikuks ja see oli algselt pilkesõna. Uue muusikastiili õpetuslikuks aluseks saigi uudne harmooniakästilus, mille rajas üks prantslane Rameau. Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti(Bachi ja Händeliga ühe vanune, ja Händeli mõjutaja Alessandro Scarlatti poeg) tegutses suurema osa elust õukonnaklavessinistina Madridis, kirjutas 555 klvassiinisonaati, need valmistasid ette klassikalise sonaadivormi, kogu klassikalis-romantilise ajastu tähtsaima vormipõhimõtte kujunemist. Milano kapelleister kirjutas esimesi varaklassikalisi sümfooniaid. Varaklassikaline orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne 14 harmoonia. Klassikaline sonaadivorm (millel on kolm lõiku: Ekspositsioon, töötlus ja repriis). Muusikateose vorm tähendab teose ülesehitust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
