ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt (0)

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I
KONSPEKT
VANA-KREEKA MUUSIKA
Lääne muusika ( kunstmuusika ) ajalugu
Kreeka mõiste musike(muusade kunst )-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm , muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga.
Pillid ja jumalad:
Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik
Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline.
4- keeleline formiks, millest arenes kitara.
Barbiton, harf , paanivile, tamburiin.
Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku:

Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ühine nimi on hümn . Kujunes nomose mõiste-reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldes mängima. 7saj. eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika -monoodiline lüürika(üks autor Alkaios ) ja koorilüürika(Pindaros).

Klassikaline-5saj-330eKr. Keskne zanr oli tragöödia , mis arenes Dianysose kultusest, rajajad Sophpkles, Euripides . 5saj. kujunes „uus muusika“-keerukam väljenduslaad . Sellest ajast on säilinud koorifrakmendid tragöödiast „Orestes“.

Hellenismi ajajärk-330-146 eKr-Säilinud mõnikümmend muusikanäidet-tähtsamad:Delfist päris hümn Apolloni auks. Klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega.
4. Rooma võimu ajajärk-146eKr-395pKr-lähtus vanakreeka muusikapärandist.
Muusikaõpetus: pentatoonikate asemel heptatoonikad. Dooria - mehelik , meelekindlust sisendav. Früügia-metsik, kirglik. Lüüdia-õrn, intiimne. Arvatakse, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Pythagoras-tema arvamuse kohaselt muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. Arvsuhetega tegelev suund muusikateoorias oli spekulatiivne. Platon kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone, kritiseeris „uue muusika“ meelelisust. Tema põhiteos on „Riik“-tahtis teatud laadid ära keelata, muusikat ei tohi kuulata naudingu pärast. Platoni õpilane Aristoteles oli teist meelt: rõhutas muusika osa kasvatuses, kuid jättis ruumi ka meelelisele naudingule. Eetos-muusika vaimne mõju.
Miks teame antiikmuusikast nii vähe?

• Õpime muusikat teistmoodi, pole ettekujutust,
  
• Materjale pole palju
  
• Kultuuri katkestus-võib oletada, et kreeka muusika mõjutas kristlasi, kuid teisest küljest ei pruukinud paganlike kreeklaste matkimine kristlastele meelejärgi olla. Kuid kindlasti on Euroopa muusikat mõjutanud kreeklaste õpetus muusikast. Sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel peetkase filsoof Boethiust.
  

KESKAEG
Varakristlik muusika
Kristluse sünd Palestiinas.

• Öeldi lahti paganlikest eesmärkidest
  
• Muusika eesmärk oli läheneda Jumalale
  
• Võeti vanast ajast üle ühehäälsus
  

Varakristlikud hümnid -keskuseks Rooma ja Milano-piiskop Ambrosius. Temaga seostatakse sümboolselt lääne kirikumuusika sündi. Tema järgi nimetati ambroosiuse laul. Rooma suurem tähtsus kasvas, kui paavstiks sai Gregorius Suur, kes võttis kasutusele uue liturgia . Legendi järgi sosistas valge tuvi talle laule kõrva.
Mida Gregorius tegi?

• Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste
  
• Greooriuse laulu reformi algataja
  

Gregooriuse laul-ühehäälne liturgiline laul, loomu poolest saateta. Tekstid valdavalt ladinakeelsed, vahetult tekstist lähtuv rütm.
Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsideerimine, veidi erinev sellest on psalmoodia.
Keskajal üks levunumaid vaimuliku luule vorme oli sekvents , tuntumaiks on saanud 20 stoofi pikkune surnumissa sekvents Dies irae (looja Thomas ). Laulutüübid võib jagada 3ks:

silbiline stiil-igale silbile vastab 1 noot

rühmaline stiil-silbile vastab 1-4 nooti

kaunistatud stiil
Kristlik kirikulaul on seotud 2 liiki liturgiaga:

tunnipalvus ehk officium-peetakse 8 korda päevas, peamiselt kloostrites.

Missa -igapäevane jumalateenistus. Missa korduvaid osi nim. ordinaariumiks, muutuvaid osi propriumiks.
Päeva teenistuste korraldus:
Matutinum-enne koitu
Laudes(kiitus)-päikesetõusul
Prima-1. päevatunnil
Teria-3. päevatunnil
MISSA
Sexta-6. päevatunnil
Nona-9. päevatunnil
Vesper-päikses loojangul
Completorium-öö tulekul
Missa ülesehitus
Kyrie Eleison-ainuke kreeka keeles
Gloria –au olgu jumalale kõrges
Credo-Nikaia usutunnistus
Sanctus/benedictus-püha, püha, püha on meie jumala
Agnus Dei-Kristus jumala tall
Keskaegsed helillaadid

• 4 põhilaadi, mis ehitatakse d, e, f, g-st. Igaühele on kõrvale leiutatud tuletatud laad.
  
• Igal laadil on 2 põhiheli: finalis-nagu toonika, lõpuheli ja tenor-domineeriv heli, mille ümber liigub meloodia .
  

Noodikiri
Vajadus noodikirja järele tekkis 8. saj. ning oli seotud Frangi suurriigi kujunemisega-see riik lõi esimesena võimaluse ja vajaduse ühtlustada kirikulaul suurel territooriumil. Kasutusele võeti neumad ja 11. saj alguses Guido Arezzost poolt noodijooned. Sama mees arendas välja ka tähtnimetuste kõrvale ka silnimed, mis olid võetud kaitsepühak Johannese auks loodud hümni esimesest salmist (ut-re-mi-fa-sol-la). 12. saj ilmusid neumadele kandilised noodipead.
9-12. saj muutus kirikulaulu suuline traditsioon aegamisi kirjalikuks ja tekkis loomingumeetod troop -traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. I aaastatuhande lõpul sündis pikkadest troopidest dialoogid, milles sündis liturgiline draama .
Keskaegne ilmalik laul
Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks olid goljaarid ehk vagandid-rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimlikud. Suurim vagandiluule kogu on „Carmina Burana“. Kõige enam on sälilinud rüütlilaule ja neid esitasid trubaduurid( laulikud Lõuna-Prantsusmaal) ja truväärid(laulikud Põhja-Prantsusmaal). Saksamaal oli nende nimeks minnensingerid. Rüütlilaul oli valdavalt Prantsusmaal ja Saksamaal ilmalik. Hispaaniast pärit suurim keskaegne laulukogu kannab nime „Cantigas de Santa Maria“ ning on koostatud kuningas Alfonso X poolt. Nimesid : truväär Richard I Lõvisüda.
Pillid ja pillimuusika
Esimesed teated kirikuorelistest pärinevad Strasbourgist ja Aachenist. Põhilisteks poogenpilli tüüpideks fiidel ja rebekk. Näppepillidest harf, mis tuli mandrile Iirimaalt ja Briti saartelt. Lisaks: lauto , keelpill organistrum. Puhkpillidest erinevad flöödid
MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL
Eeldusteks võib pidada ühiskonnas toimunud suuri muutusi, keskaja elu paranemist.
Siiski on ka ühehäälsusega kaasnenud lihtsad mitmehäälsuse tüübid:

Burdoon-saatehääl, meloodiast madalamal, enamasti mõne pilliga mängitakse.

Parafoonia-meloodia dubleerimine kvart või kvint kõrgemalt või madalamalt.

Heterofoonia-ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla .

Kuidas toimus mitmehäälsus?
Vox principalis-peahääl
Vox organalis-teine hääl
Esimesed näited mitmehäälsusest on päris 10. sajandist-sellest ajast teame mitmehäälsuse tüüpi organum .
Pariisi Notra-Dame koolkond
1150-1250 organum saavutab oma õitsengu. Notra-Dame koolkonnast on teada esimesed heliloojad -Leoninus ja Perotinus .
Leoninus(tegutses 1180-1201)-lõi kahehäälseid organumeid, kirjaviis eristab kahte noodivältust-longa ja brevis. Peamised värsimõõdud 1. trohheus – v, 2. jamb v --, 3. daktül –v--, 4. arapest v-- -- 5. -- -- -- 6. v v v Leoninuse laulud on koondatud „Magnus liber organi“.
Perotinus tegutses 12. saj lõpul. Kolme-ja neljahäälse organumi ilmumine.
13. sajandi prantuse muusikas ilmus prganumi kõrvale motett . Kõige tüüpilisemas gooti motetis on 3häält-alumises teksti vähe, esitati sageli pilliga, keskmine hääles oli ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas prantsuskeelne ilmalik tekst. . 1260 muusikateoreetik Kõlni Franco lõi uue notatsioonisüsteemi-iga noot ja paus sai kindla vältuse.
Keskajal muusikas eristati 3 suurt kategooriat:

Musica mundana-universumi muusika

musica humana-inimmuusika

musica instrumentalis-kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid.
RENESANSS
Muutused: roomakatoliku kirik elas üle tõsist kriisi 14. saj. Saja aasta pärast tõusis kriis esile reformatsiooniliikumisena. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi minatelg. 14. saj muutus ka Euroopa poliitiline pilt. Prantsuse-Inglise sõda. Esile hakkas kerkima Itaalia, kus renessanssi aluseks võib lugeda humanistlikku mõtlemist. 15-16 saj. vahetusel arendas Veneetsia trükkal Petrucci välja nooditrükitehnika. 14-15 muusikakirjutised hakkasid rohkem väärtustama ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus või harmooniline näis. Renessanss lepitab vastuolusid inimese ja Jumala vahel. Maailikunst oli muusika arengust eest. Kuna renessanssi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos on nii erinevad, räägivad muusikaloolased selle asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust.
14. sajandil ilmalikes teostes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessansiks. Selle stiili tähtsamad jooned:
1. Kujuneb uus kõlaideaal. Kui varem oli põhiliseks kvint, kvart, oktav, siis nüüd lähtub muusikaline kooskõla tertsist ja sekstist. Hääled luuakse korraga, mitte järjestikku.
2. Muusika on enam seotud tekstiga . Tekst hakkab määrama ka muusikalist vormi.
3. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega.
Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15. saj lõppu ja selle suurkuju on Josquin Desprez .
14. sajandi muusika ARS NOVA
Ars nova stiili iseloomustab helilooja põhitähelepanu rütmifiguuridel ja häälte kooskõla oli üsna vaba korraldusega.
Nimetusega ars nova tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320- 1380 . Mitmed muusikateoreetikud võtsid selle kasutusele, et vastandada oma põlvkonna muusikat varasemale, mida nimetati ars vetus või antiqua. 14. sajandil tekkis autori ja tema loomingu vahele isklik vahekord, on veel üks märk uue ajastu algusest.
Ars nova ajastul toimus oluline muutus kunstmuusika zanrites:
1. 12-13 saj olid olulisemad zanrid organum ja conductus, nüüd hakati komponeerima missa oridinaariumiosi.
2. Motett sai 14. sajandil kõige esinduslikumaks zanriks.
3. Kirikumuusika ja moteti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul.-ars nova muusika olulisim zanr.
Üks ajastu säravamaid isiksusi Prantsusmaal oli Philippe de Virty, keda peetakse ars nova alusepanijaks. Üks tema peateos on muusikateoreetiline traktaat „Ars nova“. Virty kolleeg oli Johannes de Muris. Uuenduseks oli taktimõõtude kasutuselevõtt. Kompositsiooni korrastamise huvitavaks võtteks sai pikemate korduvate rütmijärgnevuste kasutamine ehk isorütmika. Korduva rütmjärgnevuse nimeks oli talea ja korduva helikõrguste järgnevuse nimeks color.
Guillaume de Machaut(u 1300-1377)

• Ars nova silmapaistvaim helilooja
  
• Suur luuletaja
  
• Kõige keerukamas laadis on tema loodud motetid, kus on kasutatud matemaatilist korda ja iserütmilist tehnikat . Samas oli tema looming laulva meloodia ja tundelise väljendusega.
  
• Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Tema loomingu hulgas on hulk lai’sid(tantsulaulu vorm) ja virelai’sid(prantsuse ilmaliku luule ja muusika üks tähtsamaid vorme)
  
• Tema looming on tähelepanuväärne ka seetõttu, et esmakordselt tõuseb ilmalik laul vaimulikust muusikast kõrgemale.
  
• Tema kuulsaim teos on esimene terviklik neljahäälne missatsükkel „La messe de Nostra Dame“-kuueosaline
  

Ars nova ajastu lõpp, Ars subtilior.
Machaut looming oli 14. saj prantsuse muusika kõrgpunktiks, ars nova stiil hääbus paarikümne aastaga. Ajavahemik 1380- 1420 oli prantuse kultuuris kriisiaeg-poliitiline lõhe roomakatoliku kirikus. Seda ajastut , mis ei sünnita uusi muusikavorme, nim. ars subtiliori’ks. Seda ajastut iseloomustab peen ja maneerlik kunst . Julgemalt kasutati lühikesi noodivältusi, lubati endale helide kõrgendamist ja madaldamist.
Muusika 14. sajandi Itaalias. Trecento
Trecento tähistab 14. sajandi kultuuri Itaalias-tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand. Muusikaajaloos tähistab mõiste omapärast mitmehäälset muusikakultuuri. Trecento loomise suukuju on pime muusik Francesco Landino-temalt on säilinud 154 teost, enamik neist mitmehäälsed ballata’d. Ta jõudis laulvuseni, kus meloodia on palju rahulikum kui varasemas madrigalistiilis.
Madrigal ja caccia
Tähtsaim lauluvorm Itaalias 14. saj oli madrigal-enamasti kahehäälne, alumine hääl lihtsam, sisuks karjuseidüllid ja armastus. Teiseks põhivormiks oli caccia(it. Keeles „jaht“)-tavaliselt 3-häälne, alumine hääl kõige rahulikum.
MADALMAADE MUUSIKA 15-16 SAJAND
Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena kogu piirkonda, kus räägitakse flaami(hollandi) keelt. Madalmaades kujunenud muusikaline väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ja saavutas universaalsuse ja üldmõistatavuse, mis on renessansskultuuri ideaaliks. Seepärast mõistame muusikas renssansistiili all eelkõige Madalmaade 15-16saj vokaalpolüfooniat. Inglise muusika mõjutas suuresti muusikate segunemist, kui saja-aastase sõja inglastele kõige võidukamal perioodil oli palju inglasi Prantsusmaal. Väljapaistvam inglane, kes Mandri-Euroopa muusikat kõige enam mõjutas oli John Dunstable, kes jõudis läbinisti heakõlalise stiilini. Kooskõla aluseks said tertsid ja sekstid.
Uue zanrid 15-16. sajandi muusikas.
Esiplaanile tõusis taas kirikumuusika, kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaarimiosade tsükkel . 15. sajandi missatsüklid on ühendatud tervikuks ühe põhimeloodia- cantus firmuse abil, mille meloodiat laenati mujalt, kui kirjutati ise. Cantus-firmus missa kõrval oli tähtis ka paroodiamissa, mille aluseks on terve polüfooniline teos.
Teiseks põhizanriks jäi motett, kuid kaotas 15. sajandil isorütmilisuse ja mitmetekstilisuse. Renessanssiaja motett ja ladinakeelne polüfooniline laul.
Madalmaade koolkond
See koolkond kujunes Burgundia hetsogiriigi hiilgeajal, tähtsamaiks muusikakeskuseks oli sel ajal hertso Philippe Hea õukond Dijonis. Kujunes uus muusikaline keel, mida iseloomustas:

• Häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine
  
• Häälte üksteise jäljendamine-imitatsiooniline polüfoonia . Selle viimistletuim vorm on kaanon .
  
• 15. sajandi keskel kujunes normiks neljahäälsus-vaba bassihääle tulek.
  
• Tuli kasutusele mõiste a-cappella stiil-esitus koos kapelliga.
  

Madalmaade stiili areng jaotatakse 5 etapiks:
I PÕLVKOND( tegevusaeg 1420-1460)
I põlvkonna tegevusajal kujunes uus stiil: pehmeloomuline meloodia, tertsil, sekstil põhinev harmoonia , imitatsiooniline polüfoonia ja uued zanrid: missatsükkel, ühehäälne ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul.
Stiili alusepanijaks on Guillaume Dafay

• Pärit Burgundia riigi vaimuelu keskusest Cambraist, sai preestriks.
  
• Säilinud 200 teose käsikirjad.
  
• Muusikas suutis ühendada prantsuse rütmitehnika, inglise kooskõlad ja itaalia laulva meloodia.
  
• Tema legendaarseim teos on motett „Äsja rooside õisi“
  

Põlvkonna teine meister oli Gilles Bichois, kelle loomingus domineerivad prantsuskeelsed ilmalikud laulud.
II PÕLVKOND(tegevusaeg 1460- 1490 )
Põlvkonda iseloomustab muusika kompositsiooni muutus gootilikumaks-mõistuspärasemaks, keerukamaks. Meloodia liigendus asendus pideva arenguga, rütm muutus vabamaks ja kaotas seose tekstiga. Kõige iseloomulikum zanr on kaanon. Kaanonis võis kasutada erinevaid võtteid: peegelkuju e. inversioon, vähikäik ehk retrogaad ja inversiooni retrogaad.
Tähtsaim helilooja on Johannes Ockegem

• Peamiselt tegutses Pariisis, kus sai kuningakapelli liikmeks ja selle juhiks
  
• Üks tema kuulsaimatest teostest on polüfooniline reekviem-missa. Paljud teosed, mis arvati olevat tema kirjutatud, on nüüd omistatud teisele heliloojatele.
  

III PÕLVKOND(tegevusaeg 1490-1520)
Periood langeb kokku kõrgrenessansiga Itaalia kujutavas kunstis. Muutused muusikas:kaanonivõtted haaravad kõiki hääli, eelistati pala selget liigendust, isegi sümmeerilist ülesehitust, rütm lihtsustus, harmoonia mängib järjest suuremat rolli, tekst hakkab järjest rohkem inspireerima muusikalist väljendust.
Üks selle põlvkonna varasemaid meistreid on Jakob Obrecht

• Looming peamiselt kiriklik, põhirõhk missatsüklitel, vormiselgus.
  

Suurim põlvkonna helilloja oli Josquin Desprez

• Sünd. Põhja-Prantsusmaal, õppis arvatavasti Ockeghemi juures.
  
• Kokku on temalt säilinud 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu.
  
• Talle on iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm, isikupärane väljenduslaad, sageli jõuliselt emotsionaalne.
  
• Tema muusikas on tihti nähtud veelahet keskaja ja uusaja vahel.
  
• Meisterlikud missad on kirjutatud konservatiivses laadis ja kasutatud mõnd ilmalikku laulu cantus firmusena.
  
• Kuulsaim motett on „Ave Maria.. virgo serena“-kirgas lahendus, peene tundelisus.
  
• Petrucci avaldas tema teoseid.
  

IV PÕLVKOND(tegevusaeg 1520- 1560 )
See aeg oli Euroopa kultuurile kriitiline: läänekirikut lõhestas reformatsioonilaine. Muutused muusikas:
Hinnati isikupära, 4-häälsuse kõrval esineb ka 5-häälsust, muusika väljenduslaad muutus peenemaks ja maneerlikumaks. 16. sajandi teisele poolele on iseloomulik mõiste musica reservata-väikesele suletud kuulajaskonnale mõeldud muusika. Helilloojaid: Nicolas Combertm, Papa, Willaert.
V PÕLVKOND(tegevusaeg 1560-1600)
Sel perioodil tõusid esile itaallased. Muutused muusikas: ideaaliks sai jõuline, värvirohke väljendus , polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse, suurema tundelisuse, ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige paremini.
Üks kuulsamaid muusikas oli Philippe de Monte .
Euroopa imetletuim muusika oli Orlandus Lassus

• Tema teoseid üle 2000.
  
• Legend räägib, et oma kauni lauluhääle pärast olevat teda lapsepõlves 3 korda röövitud.
  
• Suure osa elust pühendas kirikumuusikale, elu hilisemas perioodis domineerib kannatuse ja surma teema.
  
• Kasutas vähendatud ja suurendatud intervalle, suuri dünaamikakontraste, helistike ootamatuid vastandusi.
  

Hilisrenessanssi kirikumuusika
1517. naelutas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele oma 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müümise ning algatas sellega roomakatoliku kirikust lahtilöömise. Muusikal oli tema silmis suur kasvatuslik tähtsus, liturgiates oli kindel koht saksakeelsetel hümnidel. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks-aluseks stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Koguduselaulu saatmine orelil sai üldtuntuks alles 18.saj. lõpul. Esimesed luterlikud lauluraamatud ilmusid 1524 ja sisaldasid ka Lutheri loomingut (tuntumad „Üks kindel linn ja varjupaik“, „Ma tulen taevast ülevalt“).
Reformatsiooni kalvinistlik suund suhtus kultuuritraditsioonidesse erinevalt-orelid lõhuti välja, puhastati kunstist, pole kunstmuusikale kohta, ei lubata laulda tekste, mis pole Piiblist pärit.
Vastureformatsioon-Trento kirikukogus arutati reformatsiooni leviku üle ning püüti protestantidega leppida. Viisid sisse mitmeid reforme, mis pidid Rooma kirikut tugevdama. 1) gregooriuse laulu lihtsustamine, kaunistuste lühendamise teel. Üldine otsus oli, et muusikas ei tohi olla midagi kirglikku ja ebapuhast.
Rooma koolkond
Rooma koolkond kujunes kirikukogu juhiste järgijatest. Kõige tähtsam esindaja oli G.P da Palestrina . Teda tuntakse eelkõige missatsüklite põhjal, neid on säilinud 104, neis kuulsaim on paavst Macellus II pühendatud missa. Tema peamine kompositsiooniline taotlus on elementide harmoonia. Ideaaliks kulgev, iseseisev meloodia, astmeline liikumine, peamiselt kolmkõlaharmoonia, dissoneerivaid kooskõlasid vähe. Kokkuvõtvalt: konservatiivne stiil, puhtus kompositsioonis. Palestrina tuntuim õpilane oli T.L de Victoria.
Veneetsia koolkond-linna vaimu väljendab Püha Markuse kirik, kus asub 2 orelit ning sellest sai alguse mitmekoorimuusika, kus lõpuks polnud haruldased isegi 12, 16 ja 20-häälsed kompositsioonid, armastati kajaefekti, kasutati mitmeid pille. A. Gabrieli-Markuse kiriku organist ja helilooja. G. Gabrieli-Veneetsia koolkonna silmapaistvaim helilooja.
Inglise kirikumuusika-16.saj I poole silmapaistev helilooja oli John Taverner. Sajandi keskel viidi sisse uus liturgia. Omapärane anglikaani kirikumuusika hakkas juurduma Elisabeth I valitsuse all, seda iseloomustavad lihtne akordiline stiil, mille keskpunktiks inglisekeelne tekst. Anglikaani kirikumuusika 2 põhilist vormi on service (kindlad osad)ja anthem (vastab ladina motetile) Full anthem-tervikune polüfoonilises stiilis kooriteos ja verse anthem-loodud ühele või mitmele soolohäälele ja sellele lisatakse lühikesed koorilõigud.
Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil
16.sajandil trükiti kunstmuusikat väga palju ning seda võidi
a. kõiki hääli laulda
b. kõiki hääli mängida, kusjuures pillikoosseis oli vabalt valitav
c. hääli võis vabalt jagada mängijate ja lauljate vahel
d. kõiki hääli võidi laulda ja neid pillidel dubleerida.
Prantsuse sansoon-pr. Keelse ilmaliku laulu üldnimetus. 16. saj oli see valdavalt 4-häälne ja armastussisuga. Clement Janequin-sansoonide looja. Sajandi teisel poolel kaotas sansoon oma polüfoonilisuse ning peameloodiaks sai ülemine hääl.
Itaalia lauluvormid-16. sajandi ilmalikus laulus eristati 2 suunda.

hulk rahvalikke laulutüüpe, mida kirjutasid peamiselt itaallased

peen madrigal, mille kujunemine oli seotud eelkõige madalmaade heliloojatega.
Rahvalikku laulu üldnimetus 16. sajanil oli frottola-lihtsas vormis dtroofiline tekst, sageli korduv refrään, ülemises hääles meloodia.
Madrigal-sai alguse 1530.a paiku. Iseloomulikud jooned: vaba värsivorm, puändiga lõpetus paaris viimases reas. Sisult armastuslaulud, sageli ka filosoofilise, erootilise või religioosse alltekstiga. Varane madrigal oli 4-häälne, zanri kõrgajal 1550-80 kirjutati 5 ja 6-häälseid madrigale. Madrigalide suurimad autorid on P. de Monte, Palestrina, O. Lassus. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse. Sajandi lõpus ilmusid soolomadrigalid.
Saksamaa-seal püsis pikka aega ühehäälne laulukunst tänu minnensingeritele. Polüfooniline laul kerkib esile 16. sajandil. Tähtsaim laululooja oli H. Isaac.
Inglismaa-Ilmaliku laulu kõrgajaks oli Elisabeth I ajastu. 16.saj lõpus jõudis sinna ka lautosaatega soololaul, mille meistriks oli John Dowland.
Instrumentaalmuusika 16.sajandil
Varaseimad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika seaded. Soolorepertuaari jaoks kujunes välja omapärane praktiline noodikiri tabulatuur, mis paneb kirja mänguvõtted. Pillimuusika oli alguses peamisel improvisatsioon. Klahvpillidest olid kasutusel orel , klavessiin ja klavikord. Lisaks olid pillidest kasutusel viola da gamba, viola da braccio, pommer, dulcian, krummhornid, trompetid, tromboonid, tsink . Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud. Üks levinum tants on branle, pavaan, galiard, saltarello.
BAROKK
16. sajandil sai muusikas püüdluseks looduse, tundemaailma ja inimmaailma immiteerimine looduses. Ratsionaalne õpetus inimeste tundeseisundeist- afektiõpetus , millele pani aluse Descartes. Muusika eesmärgiks sai rõõmu valmistamine.
Barokk on päris portugali keelsest sõnast barrocco, kus see tähistas ebakorrapärast pärlit. Barokki tähistatakse aastatega 1600-1750, täpsemalt jaotatud:

varane periood-uute väljendusvahendite ja vormide kujunemine 1580-1630

keskmine periood-erinevate stiilide väljakujunemine 1630-80

hiline periood-ajastu zanrite kõrgaeg 1680- 1740
Uue stiili kujunemine

• Ooperi sünd
  
• Polüfoonia asemel tuli monoodia , mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias.
  
• Firenze koolkond Camerata .
  
• Kontsertstiil
  
• 17. sajandil uue stiili tekkimisel jäi kasutusele ka vana ning sel perioodil peaks eristama 3 stiili:
  

Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi

Kammerstiil-hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele.

Teatraalne stiil-kõige uudsem ja julgem- tundeline ja kirglik väljenduslaad.

• Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia(suurimaks meistriks Claudio Monteverdi .
  
• Basso continuo , generaalbass -muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia ning mida mängiti basspillidega või harmooniapillidega(klavessiin, orel)
  

Ooperi sünd
Ooperi idee sündis Firenzes Cameratas 1600 aasta paiku. Seal tegutses ka Ottavio Rinuccini, kes oli esimeste ooperilibretode autor. Esimene ooper „ Daphne “ etendati 1597. aastal-tekst Rinuccini, muuiska Jacopo Peri . Esimene suur ooperilooja on siiski Claudio Monteverdi.

• 1607 valmis tema ooper „ Orpheus “
  
• Paljud tema ooperitest on kadunud, säilinud on veel „Odysseuse kojutulek“ ja „Poppea kroonimine“.
  

Vokaalmuusika barokiajastu Itaalias
Kirikumuusika-1602 Lodovico Viadana kogumik pani aluse solistilisele kontsertmotetile basso continuo saatel. Kammerlaul-ansamblimadrigal asendus sooloaaria ja duetiga. 17. sajandi peamised vokaalzanrid olid kantaat , oratoorium ja ooper. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo- aaria vorm(ABA vorm).
Retsitatiiv -kõnelähedane laul. Secco-retsitatiiv-retsitatiivi saadetakse vaid basso continuo harvade akordidega. Saatega retsitatiiv-retsitatiivile lisatakse ansambel või orkester ja ta muutub meloodilisemaks.
Kantaat-algselt tähendas vaid vokaalteost, 17 sajandil kujunes kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist.
Oratoorium-kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Oratoorium sündis Roomas, oratooriumi libreto võib olla nii itaalia-kui ladinakeelne. Ladinakeelse oratooriumi suurim meister oli Giacomo Carissimi. Itaaliakeelse oratooriumi hiilgeaeg oli 1700.a paiku ja tähtsaim helilooja Alessandro Scarlatti.
Ooper-esimene avalik ooperiteater avati 1637. aastal Veneetsias. Veneetsia ooperi üks juhtivaid heliloojaid oli Cavalli, kes oli Monteverdi õpilane. 17. sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, kes keskendus rohkem muusikale ja laulule . Ideaaliks oli kõrge laulukultuur nn. bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, väljendusrikkus. Draama jäi Napoli ooperis tahaplaanile(Veneetsias oli tähtis). Loodi nii tõsiseid oopereid( opera seria ), koomilisi oopereid(opera buffa ) kui ka meelelahutuslikke vahemänge(intermeediume). Koolkonna tähtsaim helilooja on Alessandro Scarlatti(kirjutas 114 ooperit).
Barokiajastu instrumentaalmuusika
17. saj pillimuusikas oli oluliseks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli ja soolopillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas( N. Amati, A. Guarnieri, A. Stradivari). Itaalia barokkmuusikas oli tavalisemaks pilliansabliks barokktrio , mille koosseisus olid 2 meloodiapilli ja basso contnuo. Barokktrio oli aluseks ka itaalia orkestri tekkimisele.
Sonaat -ansamblile loodud teost nim. sonaadiks. 1700. a paiku kujunes välja 2 sonaaditüüpi:
1)kirikusonaat-4osaline-aeglane-kiire-aeglane-kiire. Ja 2) kammersonaat-koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast. Klassikalised näited mõlemad tüübist on loonud A. Corelli . Kesk-Euroopa väljapaistvaim viiuldaja -helilooja oli H.I. F. Biber.
Kontsert -koosmäng või ansambel.Eristati 3 kontserditüüpi:
1.Mitmekooriline kontsert-kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühme.
2. Concerto grosso -barokktriole on lisatud suurem ansambel(concerto grosso)
3. Soolokontsert-vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Kontsert on reeglina 3-osaline. Peamine helilooja Antonio Vivaldi . Tema tuntum teos on „ Aastaajad “. Temalt on tuntud 770 teost. Ühe ooperi „ Tito Manlio“ kirjutas ta 5 päevaga.
Süit-eri karaktereis tantsudest, kui ka instrumentaalpalade tsükkel. 17. sajandil kujunes süidile Saksamaal ka kindlam vorm:
1. allemande-4-osalises taktis rahulik saksa sammtants
2. courante-3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants
3. sarabande-aeglases 3-osalises taktis pidulik hispaania tants
4. gigue-soti hüppetants, süidi kiireim osa.
Itaaalias nimetati süiti partitaks ja sellele polnud kindlat vormi.
Klaviirimuusika -klaviirimuusika alusepanija oli Rooma Peetri kiriku organist G. Frescobaldi.
Barokkmuusika Prantsusmaal
1570. aastast tegutses Pariisis haritlastering Academie de Poesie et de Musique ning kelle tegevuse tulemusena sündis õukonnaballett. 1650.ndatel lisandus tõsisele õukonnaballetile ballettkomöödia, mille aluseks on sõnaline komöödialavastus. Kuulsaks tegi selle zanri Moliere ja Jean Baptiste Lully .
Lully(1632-87)

• Alustas toapoisina, 1653 sai õukonna heliloojaks.
  
• 1672. asutas Kuningliku Muusikaakadeemia, millest kasvas Prantsuse Rahvusooper.
  
• 1673. valmis esimene prantsuse stiilis tõsine ooper ehk lüüriline tragöödia „Cadmus ja Hermione“
  
• Tema kuulsamad ooperid on „Alkestis“, „Theseus“, „Attis“, „Roland“, „Armide“.
  
• Pani oma varastes ballettides aluse prantuse stiilis avamängule(ouverture)
  
• Tema ooperites hinnati enim efektseid koori-ja tantsutseene.
  
• Surres oli ta kogunud endale kõik tiitlid , mis sel ajal muusik võis saada.
  
• Ta on ajalukku läinud esimese suure orkestri-ja teatrijuhina.
  
• Tema surmast räägitakse selliseid lugusid: teost juhatades oli ta dirigeerimissauaga vastu maad põrutanud, varvast vigastanud ja gangreeni surnud.
  

Vaimulik muusika oli prantsuse barokis tagaplaanil. Esimene barokiliku kirikumuusika looja oli Henri Du Mont. Tähtsaim esindaja oli M-A. Charpentier-tema kuulsaim teos on pidulik hümn „Te Deum“. Prantsuse klavessiinimuusika tipuks on Francois Couperini looming, mida on nimetatud ka prantsuse muusika kokkuvõtteks. Prantsuse hilisbaroki suurkuju oli J-P. Rameau . Tema 1722 . aastal ilmunud „Harmooniatraktaat“ rajas klassikalise õpetuse hramooiast, akordidest ja nende ühendamise loogikast.
Muusika 17. sajandi Inglismaal
Inglise muusika kõrgaeg lõppes Elisabeth I surmaga. Sellele järgnenud puritanismist innustatuna hävitati noote ja pille. 1660 aastal võimule tulnud Charles II püüdis vana korda taastada, kuid võttis eeskuju Louis XIV valitsusstiilist ja muusika sattus prantsuse mõju alla. Segunesid prantsuse, Itaalia ja vana inglise muusikatraditsioon.
Henry Purcell-baroki aja suurim Inglise helilooja.

• Poisina laulis kuninglikus kappellis, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja ja 1679 Westminister Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja.
  
• Tema tähtsaim lavateaos on ooper „ Dido ja Aeneas “. Teos jutustab Kartaago lesestunud kuninganna Dido ja Trooja sõja kangelase Aenease traagilise loo.
  
• Kirjutas hulga pidulikke oode ja pühendusteoseid enamasti kuningaperekonna liikmetele .
  
• Elas vaid 36-aastaseks nagu Motzartki.
  
• Tema looming hoidis veel aastakümneid ülal inglise rahvuslikku uhkust .
  

Barokkmuusika Saksamaal
Saksa koolkond kujunes sajandivahetusel Orlandus Lassuse õpilastest. Esimene helilooja, kes suutis siduda Veneetsia koolkonna kontertliku stiiliga saksakeelse moteti ja luteri koraali, oli Michael Praetorius. Ta kirjutas ka ajastu kõige põhjalikuma muusikateoreetilise töö. Saksamaa tõusu muusikamaastikule katkestas kolmekümneaastane sõda, samuti kultuuriline kapseldumine.
Saksa barokkmuusika näo kujundasid 17. sajandi esimesel poolel 3 heliloojat-„3 suurt S-i“-Heinrich Schütz, Johann Hermann Schein ja Samuel Scheidt.
Johann Hermann Schein

• Muusikukarjääri tipuks oli kapellmeistri koht Weimaris ja kantoriamet(muusikaõpetaja) Leipzigi Tooma kirikus.
  
• Kogumik „Opella nova“-esimesed kammerliku kossseisuga vaimulikud kontserdid.
  

Samuel Scheidt

• Väljapaistev klaviirimuusika looja, kogumik „Tabulatura nova“ on sellel alal ajastu peateos.
  

Heinrich Schütz(1585-1672)

• Teda on nimetatud saksa muusika isaks, õigustades seda sellega, et ta oli õpetanud kõiki heliloojaid kirjutama muusikat saksa keeles.
  
• Muusika loomine algas tema jaoks sõnadest.
  
• Sündis Saksimaal varaka kaupmehe pojana, vanemate soovil läks ülikooli õigust õppima, kuid krahv Moritz astus sellele vahele ja andis talle raha, et ta võiks muusikaliselt end Veneetsias harida. Veneetsias viibis ta 4 aastat ja naases seejärel Saksamaale, kui sai kuurvürsti õukonna kapellmeistriks.
  
• Kolmekümne aastase sõja ajal kirjutati muusikat ainult kammerlikele koosseisudele, kuna suured kapellid olid lagunenud või virelesid.
  
• 1628-9 käis taas Veneetsias, kus puutus kokku Claudio Monteverdiga.
  
• Schütz pani aluse saksa oratooriumile, mis kujunes kiriklikuks zanriks. Saksa oratooriumi 3 peamist süzeed on: jõululugu, Jeesuse kannatuslugu ja tema ülestõusmise lugu. Oratooriumi tähtsaimaks alaliigiks protsetantlikus muusikas sai passioon -Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeeliumist.
  
• Schützi tähtsaim motetikogu on 1648. a ilmunud „Vaimlik koorimuusika “(Geistliche Chormusik)
  

Muusika hansalinnades 17.sajandi II poolel
Saksamaa peamisteks muusikakeskusteks said Hamburg ja Lübeck. Hamburgis avati 1678. aastal Saksamaa esimene ooperiteater. Hamburgi tähtsaim ooperilooja oli Reinhard Keiser.
Kirikumuusika tähtsaim keskus oli Lübeck. Lübecki Maarja kiriku kuulsaim organist ja ajastu üks väljapaistvamaid kirikumuusikuid oli D. Buxtehude. Tema loomingu tähtsaim osa on orelimuusika . Tema juures õppis ka Bach .
Barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm oli fuuga . Selle aluseks on meeldejääv meloodialõik, mis kordub eri häältes. Teemal on 2 kuju: algkuju ja vastus laadi V astme helistikus.
Hamburgis ja Lübeckis kujunes ka saksa kirikukantaat, mis koosneb paljudest eri karakteriga osadest. Saksimaalt pärit muusik Johann Valentin Meder töötas ka Tallinnas ning 1680. a kandis Tallinna õpilastega ette oma esimese ooperi „Kindlameelne Argenia“
Georg Philipp Telemann (1681-1767)-tema kuulsust varjutab Bach, kes polnud oma eluajal kuulus. Telemann oli muusikas iseõppinu, oma esimese ooperi kirjutas 12-aastaselt. Töötas Hamburgi linna muusikadirektorina ja vastutas kogu linna kontserdielu eest. Väga produktiivne helilooja: vähemalt 1500 kirikukantaati, 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi. Teda peeti grafomaaniks ja vastandati Bachile, kuid jäeti silmas pidamata, et Telemann oli avatud kõigele uuele ning pidas sammu kiiresti areneva muusikamaitsega. Ta rajas 1704. aastal Leipzigi ülikooli juurde muusikaühingu Collegium Musicum.
JOHANN SEBASTIAN BACH( 1685 -1750)
Bach võtab kokku väga pika aja kunstmuusika kogemused ning teda peetakse üheks suurimaks meistriks muusikaajaloos.
Bach sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis. 1694/95 surid tema ema ja isa ning elas ja sai suure osa muusikaharidusest vennalt Johann Christophilt. Tal oli oma aja kohta hea kooliharidus-Eisenachi ladina kool, Ohrdurfi gümnaasium ja Lüneburgi Michaeli kool. Bachi elukäik on tavaks elukohtade ja ametite järgi jagada 4 perioodi.
I Arnstadt ja Mühlhausen(1703-08)
1703 sai viiuldaja koha Weimeris, kuid lahkus sealt kiiresti Arnstadti, kus vabanes organisti koht. Sel perioodil käis Bach Lübeckis Buxtehude juures õppimas. 1707 vahetas organisti koha samasuguse vastu Mühlhausenis, kus tauniti kunstmuusikat ning seega see polnud Bachile vastuvõetav.
II Weimar (1708-1717)
1708 sai Bachist Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Seal puutus kokku ka Vivaldi teostega ning see mõjutas tema käekirja. Weimari aastatel sündis enamik tema oreliteostest. 1714. ülenadati ta õukonnakapelli kontsertmeistriks. Ilmselt lahkus ta Weimarist konflikti tõttu hertsogiga.(ilmselt väljendas ta oma lahkumissoovi teravalt, sest enne lahkumist pidi Weimaris kuu aega arestis olema)
III Köthen (1717- 1723 )
Selle perioodi alguses kolis Bach Köthenisse, kus sai kapellmeistri koha. Koha vürst oli kalvinist , siis ei olnud vaja kirikumuusikat ning Bach pühendus kammer -ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele. 1720. aastal reisilt naastes leidis ta oma abikaasa Maria Barbara juba maetult. Nende kooselust sündis 7 last(3surid imikuna).1721. aastal abiellus ta Anna Magdalenaga-sopranilauljaga. Sellest abielust sündis 13 last(7surid sündides või imikuna ja 3 enne viiendat eluaastat). 1722. vabanes Leipzigis kantorikoht, mille ta endale sai(kõheldes).
IV Leipzig (1723-1750)
Leipzigis sai tema ülesandeks linna muusikaelu eest hoolitsemine, 50-60 õpilase koolitamine ning esinemine igal pühapäeval kantaadiga koos koori, solistide ja orkestriga. 1723 valmis üks säravamaid vokaalteoseid Magnificat ja järgmisel aastal Johannese passioon. 1729. võttis ta üle Collegium Musicumi juhtimise. 1740 aasta paiku hakkas aktiivsest muusikaelust kõrvale tõmbuma. Bachi nooruspäevil tundus tema muusika publikule liiga raske, elu lõpu poole aga liiga iganenud. Elu viimasel kümnendil kirjutas palju teoseid, mis võtsid kokku tema lihvitud kompositsioonikunsti nt. Missa h- moll , lõpetamata jäänud „ Fuugakunst “. Elu lõpus jäi pimedaks , talle tehti ebaõnnestunult 2 silmaoperatsiooni ning peale seda hakkas ta tervis halvenema ning ta suri 28. juuli 1750.
LOOMING
Vokaalmuusika
Lõi ilmselt üle 300 kirikukantaadi. Kantaat pärineb 17. sajandi vaimulikust kontserdist, mille tekst oli võetud Piiblist või luteri koraalist. Enamik kantaate pärineb Leipzigi perioodist.
Vokaalsed suurteosed on kõik kirjutatud Leipzigis-tema 5 passioonist on tuntud 2-Johannese ja Matteuse passioon. Matteuse passiooni võib pidada Bachi peateoseks. Teine peateos on Missa h-moll-see on koostatud varemloodust. 2-tunnine teos.
Instrumentaalmuusika. Orelimuusika
Tema tuntuim oreliteos on Toccata d-moll. Korduvale bassiteemale loodud variatsioonide hiilgavaim teos kogu barokiajastul on Bachi Passacaglia c-moll.
Klaviirimuusika-suur osa klaviirimuusikast on sündinud Köthenis. Tuntud on tema kogumikud „Hästitempereeritud klaviir I ja II“. Bach ei teinud midagi eriti selleks, et kuulsaks saada, ta toimetas trükki vaid 4 kogumikku klaviirimuusikat. „Goldbergi variatsioonid“
Orkestrimuusika-kirjutas Köthenis ja Leipzigis, kus juhtis 2 head orkestrit . Tema tähtsamad orkestriteosed on 6 kontserti erinevatele koosseisudele, mida tuntakse „Brandenburgi kontsertide“ nime all. Bachi viiulikontsertidest on säilinud 3, orkestrisüitidest 4.
Kammermuusika -„Muusikaline ohver“, „Fuugakunst“-mõlema aluseks on kogu tsükli ulatuses 1 põhiteema, mida on püütud võimalikult mitmekülgselt ära kasutada. Esimene neist on loodud piduliku annetusena Preisi kuningale Friedrich Suurele , kelle juures töötas Bachi poeg. „Fuugakunst“ valmis tõenäoliselt viimase 5 eluaasta jooksul ja peale meistri surma viisid pojad selle trükki. Tsükkel on lõpetamata-14. fuuga jäi lõpetamata, kuid on arvatud, et see pidigi olema viimane. Üks põhjus nii arvata on seotud mõnel pool Bachi kasutatud arvsümboolikaga: numbritähestik annab Bachi nimearvuks 14(B-2, A-1, C-3, H-8). Eelmise sajandi sajandi ühe kuulsama Bachi monograafia autor Albert Schweitzer määratleb helilooja koha ajaloos nii:“Bach on lõpp. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani“.
GEORG FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759)
Sündisid samal aastal ja lähedastes linnades, samuti olid nende eeskujud samad, kuid kujunesid väga erinevateks isiksusteks. Händel avaldas end põhiliselt oopertis-ainsas zanris, mis Bachil puutumata jäi ning Händeli muusikas pole ühtki olulist kirikumuusikateost.
Händel sündis Halles 23. veebruaril 1685.a. Tema isa oli tunnustatud kirurg ja õhutas poega õigusteadust õppima. Ühel perekondlikul visiidil kuuldi Händeli orelimänguoskust ning soovitati muusikaõpinguid, mispeale anti poiss Halle organisti Friedrich Wilhelm Zachow käe alla. 1702 astus ta Halle ülikooli, kus õppis õigusteadust. Kuid kuna Halles polnud tema muusikalistele abitsioonidele ruumi, siis lahkus ta 1703. aastal Hamburgi.
I Hamburg(1703-1706)
Hamburgis sai temast esmalt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, seejärel orkestrijuht ning 1705 aastal tulid lavale tema esimesed ooperid „ Almira “ ja „Nero“. 1703 käis Händel külas Buxtehul, et saada organistikoht, kuid tingimuseks oli, et ta peab abielluma mehe tütrega, kes polnud just kõige noorem, ning asi jäi katki(sama põhjus oli Bachil). Händel mõistis, et vajab ooperi vallas veel koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias.
II Itaalia ja Hannover (1706-12)
1706-9 külastas ta Itaalia tähtsamaid muusikalinnu ning puutus kokku itaalia heliloojate Corelli ja Scarlattiga, kes aitasid kaasa tema karjäärile. 1709. aastal Veneetsias esitatud ooperil „Agrippina“ oli suur menu . 1710 võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas , kes pretendeeris inglise troonile. 1712 . aastal sai Händel vürstilt loa uueks Londoni reisiks(oli seal enne olnud 8 kuud), tingimusel, et ta tuleb varsti tagasi. Kuid seda ei juhtunud.
London (I) Ooperid
Ta võeti Inglismaal kuninganna Anne’i pool hästi vastu ning tema ooper „Rindaldo“ mida esitati Kuninglikus Teatris, sai suure menu osaliseks . Kuninganna Anne suri 1714 ja troonile sai Hannoveri kuurvürst nüüd juba Georg I-na. 1719 rajati ooperiteater ning Händelist sai selle muusikaline juht. 1728 tuli lavale „ Kerjuseooper “, mis saavutas ülisuure menu. Ooperiakadeemia(Royal Academy of Music) läks täielikult pankrotti 1733. aastal(esimest korda 1728.a). Sellega algas Händeli elu raskeim aeg.
London II.. Oratooriumid
Mjanduslikult väga raske periood sundis Händelit 1730 .ndatel leidma uusi võimalusi-ta hakkas oma muusikat trükis avaldama. Olulisim muutus selle aja mehe loomingus oli tagasipöördumine oratooriumi juurde. 1732 . aastal Kuninglikus Teatris esitatud „Esther“ oli ilmselt esimene oratoorium, mida Londonis kuuldi. Siit algas Händeli uus tõus-üks põhjus võis olla selles, et ta kirjutas inglise keeles. Inglise oratooriumi kõrgaeg Händeli loomingus algas 1739. aastast teostega „ Saul “ ja „Iisrael Egiptuses“. Eriline koht on oratooriumil „ Messias “-3-osaline. 1-osa-ettekuulutused. 2-osa Jeesuse kannatuslugu, surm ja ülestõusmine 3-osa- lunastus ja igavene elu. Kuigi meistri tervis hakkas nüüd nõrgenema, tõusis ta uuesti Londoni muusikaelu keskpunkti . 1751. aastal kui ta komponeeris oma viimast oratooriumi „ Jefta “, hakkas kiiresti ta nägemine nõrgenema. Järgmisel aastal tehti talle 3 edutut silmaoperatsiooni ja ta jäi pimedaks. Ta suri 14. aprillil 1759 ja maeti Westminister Abbey’sse.
Sakslased ja inglased pole kuidagi suutnud teda jagada-päritolult sakslane , sai ta Briti kodanikuks, kuid muusikalistelt maneeridelt võiks hoopis itaallased teda omaks pidada.
KLASSITSIM ld keeles classicus-esmaklassiline, parim
Muusika, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad, nimetatakse klassikaliseks muusikaks, Kitsamas tähenduses on see seotud 3 Viini klassiku -Haydni, Mozarti ja Beethoveniga ning 18 sajandi teise poole ja järgmise sajandi algusega. Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. a paiku sündinud uutest vooludest.

• Ajavahemikku 1720-60 võib nimetada eelklassitsismiks, mil tekkisid uued muusikavormid ja zanrid.
  
• Ajavahemikku 1760-80 võib pidada varaklassitsismiks, mil vormid ja zanrid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni,
  
• Ajavahemikku 1780-1810 peetakse klassitsismi kõrgajaks. Nendesse aastatesse jäävad Haydni ja Mozarti olulisemad teosed. Nende mõnekümne aasta jooksul toimusid Euroopas tohutud muutused-põhjuseks eelkõige Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad .
  

Klassikalise stiili kujunemine
Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religioon asendus ratsionaalse moraaliõpetusega, kirikust olulisemaks sai inimese isiklikud kogemused. 18 sajand hakkasid heliloojad suhtlema suurema ja anonüümsema publikuga, mistõttu tähtsaks sai isikupära. Sündisid mitmed kuulsad kontserdisarjad ning 1725. aastal esimene regulaarselt ilmuv muusikaajakiri Hamburgis.
Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti kirjutas 555 klavessiinisonaati, mis valmistasid ette klassikalise sonaadivormi , mis koosneb reeglina 3 lõigust:
1. Ekspositsioon-esitleb omaette lõikudes 2 peamist helistikku-toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Sageli on peateema jõuline ja kõrvalteema lüüriline.
2. Töötlus-sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt pingestatuma väljendusega keskosa, mis arendab ekspositsioonis esitletud muusikalist materjali.
3.Repriis-kordab ekspositsiooni muusikalist materjali, vältides helistike konflikti. On kõige stabiilsam vormiosa.
Sonaadivormi kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiretes osades.
Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid:
1. 3-osaline kammersonaaditsükkel tempodega kiire-aeglane-kiire.
2. 4-osaline sümfooniatsükkel. Eelmise tsükli ette on lisatud menuett või skertso :kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire.
18. sajandi keskel toimusid olulised muutused instrumentaalkoosseisudes:kaduma hakkas basso continuo. Tavalisim koosseis klassikalis -romantilise ajajärgu kammermuusikas on klaveriduo koos mõne meloodiapilliga.
Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal. 18. sajandist pärinevad ka esimesed uusaegseid haridusideaale kandvad muusikaõpikud.
Uued suunad ooperis 18. sajandi keskel
Sajandi aluses valitses Euroopas itaalia tõsine ooper, opera seria. Opera seria süseed vältisid igapäevaprobleeme, tegelased pärit tihti kreeka-rooma mütoloogiast, keskseks on väärtuste konflikt-truudus, meelekindlus, alatus, salakavalus. 18. sajandi keskel saab valdavaks aga koomiline ooper, mis toob vaataja reaalse elu keskele.
Koomiline ooper ja laulumäng Koomilise sisuga ooper, opera buffa, oli Itaalias tuntud juba 17. saj. Tuntud olid ka intermeediumid-naljakas ja põhiooperit parodeerivad stseenid . Kuulsaim intermeedium on Giovanni Battista Pergolesi „Teenija-käskijanna“, mida on peetud esimeseks opera buffaks. Selle teose legendaarseimad etendused toimusid 1752. aaastal Pariisis, millest vallandus vaidlus itaalia uue ooperi ja prantsuse muusika vanade väärtuste ümber. Prantsuse muusika auväärseim kaitsja oli Jean-Philippe Rameau ning tema ägedaim vastane Jean. Jacques Rousseau , kes lõi samal aastal prantsuse laulumängulaadse ooperi. Saksa Singspiel sündis sajandi keskel ning selle rajajaks oli Johann Adam Hiller.
Tõsise ooperi reform- 18 sajandi teisel veerandil püüdsid mitmed heliloojad, nende hulgas Händel, muuta napoli stiilis opera seriat lavaliselt dünaamilisemaks. Ooperi tõeliseks reformijaks sai aga Christoph Willibald Gluck

• Pärit L-Saksamaalt, õppis Praha ülikoolis, puutus kokku ka Händeliga.
  
• 1750. aastaks oli temast saanud tunnustatud ooperihelilooja.
  
• Läbimurre toimus, kui ta kohtus poeedi ja libretisti Calzabigiga. Nende koostööst sündis ballett „Don Juan “( 1761 ), millest loetakse klassikalise dramaatilise balleti algust.
  
• 1762. tuli lavale nende ooper „Orpheus ja Eurydike“, mis sai ooperireformi aluseks.
  

Ooperi sisu: I vaatuses ilmub Eurydiket leinava Orpheuse juurde Amor jumalate sõnumiga-Orpheus võib armastatu allilmast ära tuua tingimusel, et ta naisele ühtki pilku ei heida. II vaatuses läheb O allilma. III vaatuses püüab ta armastatuga lahkuda, aga kuna naine ei tea kokkuleppest midagi, siis ta arvab , et mees teda enam ei armasta, O heidab talle pilgu ja kaotab ta uuesti, kuid Amor toob loole õnneliku lõpu.

• Nende koostööst sündis veel 2 ooperit-„Alkestis“ ja „Paris ja Helena“.
  
• Kui varem oli ooperi ajal inimestel kombeks jalutada ja vestelda, siis nüüd jälgiti kogu ooperit pingsalt vaikides.
  

VIINI KLASSIKUD
JOSEPH HAYDN (1732-1809)
Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister. Mozarti ja Haydni varajane looming sündis ühel ajal: Haydnil 30 eluaasta paiku ja Mozartil väga noores eas.
I Kujunemisaastad(1732-1761)
Haydn sündis 31. märts 1732. Alam-Austrias Rohrau külas. Paar aastat käis ta koolis Hainburgis, kus oli ka kooripoiss. Väidetakse, et tema isa armastas väga muusikat ning mängis harfi. 1740. aastal kutsus Viini Stephani toomkiriku kapellmeister ta kooripoisiks. Seal toomkoolis õppis ta ligi 10 a. ja lahkus peale häälemurret. Kuna poiss ei läinud vaimulikuks õppima, lõppes ka vanemate toetus. Aastaid teenis ta elatist klaveritundide andmisega ja viiulimänguga. Tema elu vabakutselise muusikuna lõppes 1759. kui ta sai töö krahv Morzini kapelli juhina . 2 aasta pärast läks aga kapell laiali ja ta oli taas tööta. Selle perioodi loomingust ei ole kuigi palju säilinud.
II Eszterhazy õukond(1761-1790)
1761 kutsuti ta kapellmeistriks Eszterhazy õukonda Gregor Werneri kõrvale. Peale surma sai ta ülemkapellmeistri tiitli. Haydn kirjutas peamiselt instrumentaalmuusikat õukondlikuks meelelahutuseks ha regulaarselt 2 korda nädalas toimuvateks kontsertideks-sellega on seletatav ka tema suur sümfooniate arv-104. Aega 1768-1772 nimetatakse Haydni „tormi ja tungi“ ajastuks-kirjutas palju. 1776. aastast toimusid Eszterhazy lossis ka regulaarsed ooperietendused. Haydn ise on 24 ooperi autor. Tema teenistus lõppes vürst Nikolausi surmaga 1790. aastal.
III London ja Viin (1791-1809)
Peale vürsti surma sai ta palju tööpakkumisi, ta võttis vastu Johann Peteri ettepaneku, mille järgi ta pidi kirjutama 6 sümfooniat, 1 ooperi ja sai palju kontserte Londonis. Ta sai ka Oxfordi ülikooli muusikadoktori kraadi ja sel puhul esitas ta ühe sümfoonia , mida sealtpeale tuntakse nime all „ Oxford “(nr.92, G- duur ). 1795. pöördus mees lõplikult Viini tagasi. Londoni periood oli talle väga rikkas, tema 12 Londoni sümfooniat võib pidada orkestriloomingu tipuks. 1797. kirjutas ta „Keisrilaulu“, millest sai hiljem Austria ja Saksamaa rahvushümn. Tema elu lõpuaastad möödusid rahulikult . Kui Napoleon tungis 1809. aasta mais vägedega Viini, käskis ta helilooja maja juurde panna koguni relvastatud auvalve. Haydn suri selles sõjasegaduses 31. mail 1809.
Vokaalmuusika-Lisaks 104 sümfooniale, 70 keelpillikvartetile, 24 ooperile, mitmele oratooriumile lõi ta ka 14 missat. Esimese oratooriumi „Tobia tagasitulek“ kirjutas Haydn oma ooperiloomingu kõrgajal. Haydni tähtsaim oratoorium on „Loomine“. „Loomine“ kujutab pilte maailma ja eluslooduse loomisest ja lõpeb esimese inimpaari õnneliku stseeniga enne paradiisist väljaajamist. Tema teine tuntuim oratoorium on „Aastaajad“
Instrumentaalmuusika- Sümfoonia oli 1750. aastatel üsna pretensioonitu orkestriteos. Haydni „Tungi ja tormi ajastut“ iseloomustavad pingestatud väljenduslaad, ebakorrapärased vormid, rahutud rütmifiguurid ja harjumatu harmoonia. Selle ajajärgu tuntuim teos on sümfoonia nr 45 fis-moll, „Lahkumissümfoonia“. Kammerzanritest oli Haydni jaoks tähtsaim keelpillikvartett.
WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791)
Temast rääkides kasutatakse ülivõrret. Tema isa Leopold Mozart oli Kesk-Euroopa väljapaistev muusik. Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal Salzburgis. Ta oli vanemate 7 ja viimane laps. Suureks kasvasid neist ainult Mozart ja tema õde Anna Maria(hüüdnimega Nannerl). Isa pani tema esimesed klaveripalad kirja 5 aastaselt. 1762. oli laste esimene esinemine ja sealt peale algasid väsitavad kontsertreisid.
I Pariis, London, Viin ja Itaalia(1763-73)
Mozarti isa eesmärk oli laste esitlemine kõigis tähtsamates muusikakeskustes. Londonis oli Mozartil kokkupuude Johann Christian Bachiga, kelle eeskujul ta kirjutas esimesed sümfooniad. 1769. aasta veetsid Mozartid kodus ja Mozart võeti õukonnakapelli asekontsertmeistrina tööle. Reisimine polnud aga läbi: 1770-73 tegid isa ja poeg 3 väga edukat Itaalia reisi. Ta sai Rooma paavstilt Kuldkannuse ordeni rüütli staatuse.
II Salzburg (1773-1381)
Salzburgis 1770 aastal komponeeris ta enamiku oma vaimulikest teostest. Salzburgis tuli võimule uus vürstpeapiiskop Colloredo, kes oli raske iseloomuga ning Mozart ei olnud harjunud kellelegi alluma. Vastuolu piiskopiga kasvas iga aastaga ning 1777-78 reisis ta koos emaga, kuna isa Leopold ei söendanud oma kohustusi piiskopi ees jätta. Tema tee viis Mannheimi, kus ta armus 16-aastasesse sopranilauljasse Aloysia Weberisse, kellest ta tahtis teha tõelise primadonna, kuid isa vihane kiri lõpetas selle plaani. 1778. jõudsid nad pariisi, kus ta polnud kuigi suurt edu ning pealekauba suri ema juulis. Jõudes tagasi koju, olid järgnevad aastad üsna sündmustevaesed, kuni 1780 aastal sai ta ooperitellimuse ja asus kirjutama oma tähtsaimat opera seriat „Idomeneo“.
III Viin(1781-1791)
1981. aastal oli Mozart peapiiskoppi saatmas Viinis ja seal jõudis haripunkti nende konflikt, mispeale Mozartist sai taas vabakutseline muusik. Nende aastate tähtsaim teos oli singspiel „Haaremirööv“. 1782 . aastal ta abiellus Aloysia noorema õe Constanze Weberiga. 1786. aasta pühendas ta oma tähtsaime opera buffa „ Figaro pulm“ loomisele. Mozartit tunti kogu Euroopas, kuid ometi ei kaasnenud sellega suuri tellimusi. Tema elu lõpuaastad oli majanduslikult ebakindlad, kuid ta polnud ka kõige parem majandaja(teenrid ja tõld kuulusid majapidamise juurde). 1791. valmis tema armastatuim ooper „ Võluflööt “. Mozart suri 5. detsember 1791 ja tänini ei teata, mis haigus ta täpselt hauda viis, siis on see andnud alust romantilistele legendidele. Ta maeti ühishauda(jällegi teadmata miks).
Reekviem-Mozarti tähtsaim teos on surmaga võidu joostes kirjutatud ja lõpetamata jäänud Reekviem d-moll. Legend räägib, et keegi salapärane võõras oli talt käinud surnumissat tellimas. Tegelikult oli tellija krahv Walsegg, kes tahtis seda esitada kui enda teost. Reekiviem lõpetas Mozarti õpilane Süssmayr.
Viini ooperid –Tähtsaimad ooperid on „Haaremirööv“, „Figaro pulm“, „Don Giovanni“. „Don Giovanni“ süsee aluseks on 2 hispaania legendi, üks küünilisest võrgutajast don Juanist ja teine „kivist külalisest“-hauamonumendist, kes tuleb kätte maksma teda pilganud ülbele rüütlile. Mozarti viimane ooper „Võluflööt“ on lugu täis vabamüürlikke ideid ja sümboolikat: vastakuti on 2 võimu: valeliku Öökuninganna pimeduseriik ja targa ja õiglase Sarastro valguseriik, kuhu jõudmiseks peab läbi tegema hulga katsumusi. „Võluflööti“ on nimetatud Mozarti testamendiks.
Viimased sümfooniad- Mozarti orkestriloomingu kõrgpunktiks on 1788 aastal kolme suvekuu jooksul loodud 3 sümfooniat: Es-duur, g-moll ja C-duur ehk „Jupiter“.
LUDWIG VAN BEETHOVEN (1770-1827)
Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi, kuid ei ole Haydni ega Mozarti põlvkonnakaaslane, kuna siis kui Beethoven alustas 1780ndail, olid Haydn ja Mozart jõudnud juba küpse loominguni, Beethoven alustas aga juba teistsuguses muusikalises keskkonnas.
I Bonn(1770-1792): kujunemisaastad
Beethoven sündis 1770 aasta detsembris(täpne päev teadmata) Bonnis. Tema isa Johann andis talle esimese muusikalise hariduse klaveri-ja viiuliõppe näol. Peale legendide on tema lapsepõlvest vähe teada. Lood räägivad, et ta isa olnud joomakalduvustega, samuti, et isa tahtis teha temast teist Mozarti ning esitles poega nooremana(viimane võib isegi tõsi olla, sest täiskasvanuna pidas ta end ise aasta või paar nooremaks, kui ta tegelikult oli). Tema esimeseks tõeliseks õpetajaks peetakse C. G. Neefet, kes oli Bonni õukonnaorganist. 1787. sõitis ta esmakordselt Viini, soovides saada Mozarti õpilaseks. Ilmselt oli kontakt vaid põgus ja ta naasis Bonni, kus tema ema suri. Alaliselt asus ta Viini elama 1792. aastal ning juba siis võib märgata talle omaseid jooni: marsikarakter, variatsioonivorm ja c-moll, mida ta on kasutanud mitme olulise teose puhul.
II Viin (1792-1802): varane looming
Beethoven sai väheses ajaks ka Haydni õpilaseks, kuid on koguni öelnud , et ta ei õppinud temalt midagi. Kuni 1800 aastani elas ta kontserdi ja teoserahadest. 1808 aastal pakuti talle kapellmeistri kohta ja ta sai aastapalgana 4000 kuldnat. 2. aprillil 1800 toimus Viinis Burgtheateris avalik esinemine, kus kõlas tema I sümfoonia, millest sai pikaks ajaks üks tema hinnatumaid teoseid. 1795. a. märkas esmakordselt oma kuulmisvaegust ning 1801-2 elas läbi kriisi, sest mõistis et haigus viib ta nii või teisiti kurtuseni. 1802 aastal kirjutas ta oma vendadele ning tunnistab , et lahendab olukorra vabasurma minekuga, sest kirja tuntakse Heiligenstadti testamendina. Kuid siiski saabus isikliku kriisiga erakordne loominguline aktiivsus.
III Aastad 1802- 1812 : loomingu kõrgaeg
1803 kirjutas ta oma ainsa oratooriumi „Kristus õlimäel“. Samal aastal algas töö ka III sümfooniaga, mis on kirjutatud/pühendatud Napoleonile. Beethoveni ainus ooper on „Fidelio“, mille 3 versioon saavutas alles edu. Sellel perioodil valmisid ka V ja VI sümfoonia. 1809 talliti Beethovenilt muusika Goethe draamale „Egmont“ ning sellest sai keskmise perioodi viimane jõuline laine. Beethoveni isiklik elu oli keerukas-ühestki tema arvukaist suhtest ei sündinud midagi püsivat. 6-7. juulil 1812 kirjutas ta Teplitzis oma kuulsaima ja ühtlasi kõige õrnema ja isiklikuma armastukirja, mille anonüümset adressaati tuntakse „Surematud armsamana“ (peale tema surma leiti see tema asjade hulgast). Beethoveni biograaf M. Solomon väidab, et kirja adressaadiks oli Antonie Brentano.
IV Aastad 1813-15: kriis
Peale aktiivset perioodi saabusid mitu aastat vaikust. Sellel perioodil loodud sümfoonilist lahingupiolti „Wellingtoni võit“ peetakse tema elu kõige piinlikumaks ebaõnnestumiseks. 1815 mängis ta viimast korda publiku ees klaverit (mõned kirjeldused väidavad, et haiguse tõttu polnud ta tegelikult selleks suuteline)
V Aastad 1816-27: hiline looming
Vananevat geeniust peeti Viini seltskonnas hulluks või veidrikuks. 1818 . aastast ei aidanud ka enam sõbra Mältzeli konstrueeritud kuuldetorud. Beethoven oli kurt ning jõi üsna ohtralt. Aastatesse 1822-24 jäi suurem osa tööst IX sümfooniaga. Ta ise on oma tähtsaimaks tööks nimetanud Missa solemnist (pidulik missa). IX sümfoonia esiettekanne toimus koos 3 Missa solemnise osaga 7. mail 1824 ningsee oli tema viimane menukas esinemine Viinis. Ta oli küll ise dirigendipuldis, kuid tegelikult juhtis seda kapellmeister, kes oli hoiatanud orkestrit ja koori osutamast heliloojale vähematki tähelepanu. Beethoven suri 26. märtsil 1827. a.
LOOMING
Helilooja on ise oma muusikat nimetanud „poeesiaks helides“.
Klaverisonaadid-klaver jäi talle olulisimaks pilliks elu lõpuni. Kõige olulisemaks klavverizanriks on sonaat. Väga tuntud on tema sonaat cis-moll, mille Ludwig Rellstab ekslikult nimetas „ Kuupaistesonaadiks“, kuna ta arvas seal kuulvat sentimentaalset loodulüürikat. Klaverirepertuaari üheks nõudlikumaks teoseks võib pidada Beethoveni klaverisonaat nr 29-B-duur.
Sümfooniad-Viini klassikute hulgas on näha hästi selle zanri muutumist: haydnile 104 sümfooniat, Mozartil 50 ja Beethovenil 9. Tema I ja III sümfooniat nähakse tavaliselt kui ettevalmistust. III sümfoonias nähakse küpse orkestristiili ja ühtlasi kogu 19 sajandi sümfonismi algust. V sümfoonia on Beethoveni heroilise sümfonismi iseloomulikem näide ja tema teostest armastatuim ning kannab nime „Saatussümfonia“ , kuna Beethoveni sõber ja biograaf väitis, et helilooja oli teose algustaktide muusikalist kujundit seletanud sõnadega: „Nõnda koputab saatus uksele“. IX sümfoonia valmis tema elutöö kokkuvõttena. Teos kestab kuskil 70 minutit. Teose põhiideena võib näha saatuse ja rõõmu vastandumist.
Võrreldes oma eelkäijatega Haydni ja Motzariga kirjutas ta põhjalikult muutunud Euroopas-see polnud enam Friedrich Suure ja Voltaire ’i, viad Napoleoni ja Goethe Euroopa. Ta oli omapärane geenius , kes ei suutnud kohaneda oma ajastu ja ühiskonnaga.
17