ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt (0)

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I
KONSPEKT
VANA-KREEKA MUUSIKA
Lääne muusika ( kunstmuusika ) ajalugu
Kreeka mõiste musike(muusade kunst )-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm , muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga.
Pillid ja jumalad:
Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik
Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline.
4- keeleline formiks, millest arenes kitara.
Barbiton, harf , paanivile, tamburiin.
Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku:

Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ühine nimi on hümn . Kujunes nomose mõiste-reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldes mängima. 7saj. eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika -monoodiline lüürika(üks autor Alkaios ) ja koorilüürika(Pindaros).

Klassikaline-5saj-330eKr. Keskne zanr oli tragöödia , mis arenes Dianysose kultusest, rajajad Sophpkles, Euripides . 5saj. kujunes „uus muusika“-keerukam väljenduslaad . Sellest ajast on säilinud koorifrakmendid tragöödiast „Orestes“.

Hellenismi ajajärk-330-146 eKr-Säilinud mõnikümmend muusikanäidet-tähtsamad:Delfist päris hümn Apolloni auks. Klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega.
4. Rooma võimu ajajärk-146eKr-395pKr-lähtus vanakreeka muusikapärandist.
Muusikaõpetus: pentatoonikate asemel heptatoonikad. Dooria - mehelik , meelekindlust sisendav. Früügia-metsik, kirglik. Lüüdia-õrn, intiimne. Arvatakse, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Pythagoras-tema arvamuse kohaselt muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. Arvsuhetega tegelev suund muusikateoorias oli spekulatiivne. Platon kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone, kritiseeris „uue muusika“ meelelisust. Tema põhiteos on „Riik“-tahtis teatud laadid ära keelata, muusikat ei tohi kuulata naudingu pärast. Platoni õpilane Aristoteles oli teist meelt: rõhutas muusika osa kasvatuses, kuid jättis ruumi ka meelelisele naudingule. Eetos-muusika vaimne mõju.
Miks teame antiikmuusikast nii vähe?

• Õpime muusikat teistmoodi, pole ettekujutust,
  
• Materjale pole palju
  
• Kultuuri katkestus-võib oletada, et kreeka muusika mõjutas kristlasi, kuid teisest küljest ei pruukinud paganlike kreeklaste matkimine kristlastele meelejärgi olla. Kuid kindlasti on Euroopa muusikat mõjutanud kreeklaste õpetus muusikast. Sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel peetkase filsoof Boethiust.
  

KESKAEG
Varakristlik muusika
Kristluse sünd Palestiinas.

• Öeldi lahti paganlikest eesmärkidest
  
• Muusika eesmärk oli läheneda Jumalale
  
• Võeti vanast ajast üle ühehäälsus
  

Varakristlikud hümnid -keskuseks Rooma ja Milano-piiskop Ambrosius. Temaga seostatakse sümboolselt lääne kirikumuusika sündi. Tema järgi nimetati ambroosiuse laul. Rooma suurem tähtsus kasvas, kui paavstiks sai Gregorius Suur, kes võttis kasutusele uue liturgia . Legendi järgi sosistas valge tuvi talle laule kõrva.
Mida Gregorius tegi?

• Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste
  
• Greooriuse laulu reformi algataja
  

Gregooriuse laul-ühehäälne liturgiline laul, loomu poolest saateta. Tekstid valdavalt ladinakeelsed, vahetult tekstist lähtuv rütm.
Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsideerimine, veidi erinev sellest on psalmoodia.
Keskajal üks levunumaid vaimuliku luule vorme oli sekvents , tuntumaiks on saanud 20 stoofi pikkune surnumissa sekvents Dies irae (looja Thomas ). Laulutüübid võib jagada 3ks:

silbiline stiil-igale silbile vastab 1 noot

rühmaline stiil-silbile vastab 1-4 nooti

kaunistatud stiil
Kristlik kirikulaul on seotud 2 liiki liturgiaga:

tunnipalvus ehk officium-peetakse 8 korda päevas, peamiselt kloostrites.

Missa -igapäevane jumalateenistus. Missa korduvaid osi nim. ordinaariumiks, muutuvaid osi propriumiks.
Päeva teenistuste korraldus:
Matutinum-enne koitu
Laudes(kiitus)-päikesetõusul
Prima-1. päevatunnil
Teria-3. päevatunnil
MISSA
Sexta-6. päevatunnil
Nona-9. päevatunnil
Vesper-päikses loojangul
Completorium-öö tulekul
Missa ülesehitus
Kyrie Eleison-ainuke kreeka keeles
Gloria –au olgu jumalale kõrges
Credo-Nikaia usutunnistus
Sanctus/benedictus-püha, püha, püha on meie jumala
Agnus Dei-Kristus jumala tall
Keskaegsed helillaadid

• 4 põhilaadi, mis ehitatakse d, e, f, g-st. Igaühele on kõrvale leiutatud tuletatud laad.
  
• Igal laadil on 2 põhiheli: finalis-nagu toonika, lõpuheli ja tenor-domineeriv heli, mille ümber liigub meloodia .
  

Noodikiri
Vajadus noodikirja järele tekkis 8. saj. ning oli seotud Frangi suurriigi kujunemisega-see riik lõi esimesena võimaluse ja vajaduse ühtlustada kirikulaul suurel territooriumil. Kasutusele võeti neumad ja 11. saj alguses Guido Arezzost poolt noodijooned. Sama mees arendas välja ka tähtnimetuste kõrvale ka silnimed, mis olid võetud kaitsepühak Johannese auks loodud hümni esimesest salmist (ut-re-mi-fa-sol-la). 12. saj ilmusid neumadele kandilised noodipead.
9-12. saj muutus kirikulaulu suuline traditsioon aegamisi kirjalikuks ja tekkis loomingumeetod troop -traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. I aaastatuhande lõpul sündis pikkadest troopidest dialoogid, milles sündis liturgiline draama .
Keskaegne ilmalik laul
Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks olid goljaarid ehk vagandid-rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimlikud. Suurim vagandiluule kogu on „Carmina Burana“. Kõige enam on sälilinud rüütlilaule ja neid esitasid trubaduurid( laulikud Lõuna-Prantsusmaal) ja truväärid(laulikud Põhja-Prantsusmaal). Saksamaal oli nende nimeks minnensingerid. Rüütlilaul oli valdavalt Prantsusmaal ja Saksamaal ilmalik. Hispaaniast pärit suurim keskaegne laulukogu kannab nime „Cantigas de Santa Maria“ ning on koostatud kuningas Alfonso X poolt. Nimesid : truväär Richard I Lõvisüda.
Pillid ja pillimuusika
Esimesed teated kirikuorelistest pärinevad Strasbourgist ja Aachenist. Põhilisteks poogenpilli tüüpideks fiidel ja rebekk. Näppepillidest harf, mis tuli mandrile Iirimaalt ja Briti saartelt. Lisaks: lauto , keelpill organistrum. Puhkpillidest erinevad flöödid
MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL
Eeldusteks võib pidada ühiskonnas toimunud suuri muutusi, keskaja elu paranemist.
Siiski on ka ühehäälsusega kaasnenud lihtsad mitmehäälsuse tüübid:

Burdoon-saatehääl, meloodiast madalamal, enamasti mõne pilliga mängitakse.

Parafoonia-meloodia dubleerimine kvart või kvint kõrgemalt või madalamalt.

Heterofoonia-ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla .

Kuidas toimus mitmehäälsus?
Vox principalis-peahääl
Vox organalis-teine hääl
Esimesed näited mitmehäälsusest on päris 10. sajandist-sellest ajast teame mitmehäälsuse tüüpi organum .
Pariisi Notra-Dame koolkond
1150-1250 organum saavutab oma õitsengu. Notra-Dame koolkonnast on teada esimesed heliloojad -Leoninus ja Perotinus .
Leoninus(tegutses 1180-1201)-lõi kahehäälseid organumeid, kirjaviis eristab kahte noodivältust-longa ja brevis. Peamised värsimõõdud 1. trohheus – v, 2. jamb v --, 3. daktül –v--, 4. arapest v-- -- 5. -- -- -- 6. v v v Leoninuse laulud on koondatud „Magnus liber organi“.
Perotinus tegutses 12. saj lõpul. Kolme-ja neljahäälse organumi ilmumine.
13. sajandi prantuse muusikas ilmus prganumi kõrvale motett . Kõige tüüpilisemas gooti motetis on 3häält-alumises teksti vähe, esitati sageli pilliga, keskmine hääles oli ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas prantsuskeelne ilmalik tekst. . 1260 muusikateoreetik Kõlni Franco lõi uue notatsioonisüsteemi-iga noot ja paus sai kindla vältuse.
Keskajal muusikas eristati 3 suurt kategooriat:

Musica mundana-universumi muusika

musica humana-inimmuusika

musica instrumentalis-kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid.
RENESANSS
Muutused: roomakatoliku kirik elas üle tõsist kriisi 14. saj. Saja aasta pärast tõusis kriis esile reformatsiooniliikumisena. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi minatelg. 14. saj muutus ka Euroopa poliitiline pilt. Prantsuse-Inglise sõda. Esile hakkas kerkima Itaalia, kus renessanssi aluseks võib lugeda humanistlikku mõtlemist. 15-16 saj. vahetusel arendas Veneetsia trükkal Petrucci välja nooditrükitehnika. 14-15 muusikakirjutised hakkasid rohkem väärtustama ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus või harmooniline näis. Renessanss lepitab vastuolusid inimese ja Jumala vahel. Maailikunst oli muusika arengust eest. Kuna renessanssi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos on nii erinevad, räägivad muusikaloolased selle asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust.
14. sajandil ilmalikes teostes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessansiks. Selle stiili tähtsamad jooned:
1. Kujuneb uus kõlaideaal. Kui varem oli põhiliseks kvint, kvart, oktav, siis nüüd lähtub muusikaline kooskõla tertsist ja sekstist. Hääled luuakse korraga, mitte järjestikku.
2. Muusika on enam seotud tekstiga . Tekst hakkab määrama ka muusikalist vormi.
3. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega.
Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15. saj lõppu ja selle suurkuju on Josquin Desprez .
14. sajandi muusika ARS NOVA
Ars nova stiili iseloomustab helilooja põhitähelepanu rütmifiguuridel ja häälte kooskõla oli üsna vaba korraldusega.
Nimetusega ars nova tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320- 1380 . Mitmed muusikateoreetikud võtsid selle kasutusele, et vastandada oma põlvkonna muusikat varasemale, mida nimetati ars vetus või antiqua. 14. sajandil tekkis autori ja tema loomingu vahele isklik vahekord, on veel üks märk uue ajastu algusest.
Ars nova ajastul toimus oluline muutus kunstmuusika zanrites:
1. 12-13 saj olid olulisemad zanrid organum ja conductus, nüüd hakati komponeerima missa oridinaariumiosi.
2. Motett sai 14. sajandil kõige esinduslikumaks zanriks.
3. Kirikumuusika ja moteti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul.-ars nova muusika olulisim zanr.
Üks ajastu säravamaid isiksusi Prantsusmaal oli Philippe de Virty, keda peetakse ars nova alusepanijaks. Üks tema peateos on muusikateoreetiline traktaat „Ars nova“. Virty kolleeg oli Johannes de Muris. Uuenduseks oli taktimõõtude kasutuselevõtt. Kompositsiooni korrastamise huvitavaks võtteks sai pikemate korduvate rütmijärgnevuste kasutamine ehk isorütmika. Korduva rütmjärgnevuse nimeks oli talea ja korduva helikõrguste järgnevuse nimeks color.
Guillaume de Machaut(u 1300-1377)

• Ars nova silmapaistvaim helilooja
  
• Suur luuletaja
  
• Kõige keerukamas laadis on tema loodud motetid, kus on kasutatud matemaatilist korda ja iserütmilist tehnikat . Samas oli tema looming laulva meloodia ja tundelise väljendusega.
  
• Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Tema loomingu hulgas on hulk lai’sid(tantsulaulu vorm) ja virelai’sid(prantsuse ilmaliku luule ja muusika üks tähtsamaid vorme)
  
• Tema looming on tähelepanuväärne ka seetõttu, et esmakordselt tõuseb ilmalik laul vaimulikust muusikast kõrgemale.
  
• Tema kuulsaim teos on esimene terviklik neljahäälne missatsükkel „La messe de Nostra Dame“-kuueosaline
  

Ars nova ajastu lõpp, Ars subtilior.
Machaut looming oli 14. saj prantsuse muusika kõrgpunktiks, ars nova stiil hääbus paarikümne aastaga. Ajavahemik 1380- 1420 oli prantuse kultuuris kriisiaeg-poliitiline lõhe roomakatoliku kirikus. Seda ajastut , mis ei sünnita uusi muusikavorme, nim. ars subtiliori’ks. Seda ajastut iseloomustab peen ja maneerlik kunst . Julgemalt kasutati lühikesi noodivältusi, lubati endale helide kõrgendamist ja madaldamist.
Muusika 14. sajandi Itaalias. Trecento
Trecento tähistab 14. sajandi kultuuri Itaalias-tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand. Muusikaajaloos tähistab mõiste omapärast mitmehäälset muusikakultuuri. Trecento loomise