Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


10. kl Õpimapp (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Loksa I Keskkool





MUUSIKAAJALUGU
Õpimapp



Koostas: Kätlin Puusepp
Juhendaja : Riina Paartalu






2008
Muinasaeg ja vanaaeg
(40 000- 500 eKr)
Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima . Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima .
Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus.
  • Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle.
  • Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega.
  • Fa- keiser
  • Sol- minister
  • La- alamik rahvas
  • Do- riigiasjad
  • Re- Riigi üldolukord
  • Egiptus - muusika oli piduliku ja väärika iseloomuga ja muutus tänu orjadele elavamaks, kui see enne oli. Egiptuses oli templi(muusika) reform , st et kõrgemates klassides muusika keelati. Tänapäevaks pole Egiptuse muinasaegset muusikat säilinud, alles on vaid pildid, millel kujutatakse musitseerimist.
  • Kreeka- muusika oli kõrgel tasemel arenenud. Homerose „ Iliases “ rääkis kuulsatest lauljatest, kes kandsid eeposeid ette. Kreekas domineeris koorilaul.

Erinevad pillid :
  • KING - löökpill Hiinas. Koosnes 16 erineva suurusega kiviplaadist, mida mängiti puust haamritega.
  • Mitm . VILEPILLID - valmistati loomakontidest, mammuti sarvedest ja kihvadest.
  • VINA - kitarri eelkäija, tekkis Egiptuses. Legendi järgi koosnes surnud kilpkonna kestast ja pingul soolikatest.
  • Mitm . FLÖÖDID- teada on vaid põikiflööt ja otseflööt

Vaid Kreekas ja Egiptuses:


Muusika Vana-Kreeka ja Rooma kultuuriühiskonnas
(8 .saj eKr- 395 a pKr)
Vana- Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku:
  • Arhailine ajajärk: 8.- 6. sajand eKr
  • Klassikaline ajajärk: 5. sajand- 330. a eKr
  • Hellenismi ajajärk: 330- 146 eKr
  • Rooma võimu ajajärk: 146 a eKr- 395 a pKr

Informatisooni tolle ajastu muusika kohta on võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hiljema perioodi muusika ülestähenduste kaudu. Sõna „muusika“ tuleb kreekakeelsest sõnas musike ja tähendab muusade kunsti. Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, samas kujutavasse kunsti suhtuti kui käsitöösse.
Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki :
  • Auloodia- soololaul aulose(puhkpill) saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose pidustustel. Puhkpiilidest tunti ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit.
  • Kitaroodia - hingestatud soololaulud kitara(keelpill) saatel.

Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärgul muutus muusika võimu ning ainelist rikkust omavate inimeste elustiili kaunistavaks osaks. Sellest perioodist on pärit vanimad säilinud tähtsüsteemis muusika üleskirjutused. Kreeklaste helisüsteem koosnes 7- astmelistest laadidest, millest enim kasutati järgmisi:
  • Dooria (c d e f g a h c)- tõsine, mehelik, kindlameelne
  • Früügia (d e f g a h c d)- meeleline , kirglik, orgialik
  • Lüüdia (e f g a h c d e)- kaeblik, õrn, intiimne

Vana- Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega . Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras . Antiigi lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega ning muusikutena hakkasid tooni andma naaberaladelt sisse toodud orjad.

Keskaja muusika
(5.- 13. sajand)
Keskaja alguseks peetakse Lääne- Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt aastal 476. Sellele järgnes Suur Rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest,. Formeerusid rahvused - frangid, saksid , goodid, keldid jt. Keskajal tekib noodikiri, mille eelkäija on neuma . Tuli kasutusele 7. sajandil, ja sellele noodikirjale kirjutati 3-4 nooti. Esimene noodijoon võeti kasutusele 10.sajandil, mis oli punast värvi. Viierealine noodijoonestik tuli kasutusele 14.sajandil.
Muusikud : Varakristlik muusika- Milano piiskop Ambrosius ja paavst Gregorius Suur.
  • Ambrosius- suur laulumees, viiside koguja ja kirjutaja, elas 4. sajandil.
  • Gregorius- jätkas Ambrosiuse tööd, tegi lauludest kahehäälseid laule. Peale tema surma jäi kirikumuusika algtasandile.

Muusika jagunes kolmeks: kirikumuusika, õukonna- ehk ilmalik muusika, rahvamuusika .
Kirikumuusika oli ühehäälne ja saateta. Kaks põhilist laulmisviisi olid:
  • Psalmoodia- palvelaulude laulmine kindla teksti järgi; juudiusuline tekst
  • Hümnoodia- palvelaulude laulmine vabalt valitud teksti järgi.

Ilmalik muusika on vähe säilinud ja rahvamuusikat peeti patuseks.
Keskaja vaimulik muusika.
Rooma paavsti Gregoirus Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia , mis juurdus terves Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu- gregooriuse laulu- aluseks. (NB! Gregorius ise neid laule ei kirjutanud.) Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jägib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Gregooriuse laulu alla mahub palju esitusviise, žanre ja lauluvorme:
  • Retsireerimine- palvete ja pühakirjalõikude esitaime ühel noodil lauldes
  • Antifoon - refrääniliselt korduv vastulaul psalmi tsiteeimisele
  • Hümn- stroofilise värsstekstiga laul
  • Sekvetns- üks neam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud
  • Responsoorium- algselt koorirewfrääniga
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
10-kl Õpimapp #1 10-kl Õpimapp #2 10-kl Õpimapp #3 10-kl Õpimapp #4 10-kl Õpimapp #5 10-kl Õpimapp #6 10-kl Õpimapp #7 10-kl Õpimapp #8 10-kl Õpimapp #9 10-kl Õpimapp #10 10-kl Õpimapp #11 10-kl Õpimapp #12 10-kl Õpimapp #13 10-kl Õpimapp #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor r2pityd Õppematerjali autor

Lisainfo

Muinasaeg kuni Beethoven

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

17
doc
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
39
odt
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
30
docx
Muusika ajastud-õpimapp
24
doc
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
11
docx
Keskaja muusika - Muusikaajalugu
7
odt
Muusikaajalugu-suvetöö-Keskaeg renessanss ars nova-barokk Händel Bach Beethoven Mozart
20
doc
Renessanssi Žanrid-heliloojad
29
doc
Muusikaajalugu





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun