10. kl Õpimapp (0)

Loksa I Keskkool
MUUSIKAAJALUGU
Õpimapp
Koostas: Kätlin Puusepp
Juhendaja : Riina Paartalu
2008
Muinasaeg ja vanaaeg
(40 000- 500 eKr)
Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima . Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima .
Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus.

• Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle.
  

• Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega.
  
• Fa- keiser
  
• Sol- minister
  
• La- alamik rahvas
  
• Do- riigiasjad
  
• Re- Riigi üldolukord
  
• Egiptus - muusika oli piduliku ja väärika iseloomuga ja muutus tänu orjadele elavamaks, kui see enne oli. Egiptuses oli templi(muusika) reform , st et kõrgemates klassides muusika keelati. Tänapäevaks pole Egiptuse muinasaegset muusikat säilinud, alles on vaid pildid, millel kujutatakse musitseerimist.
  
• Kreeka- muusika oli kõrgel tasemel arenenud. Homerose „ Iliases “ rääkis kuulsatest lauljatest, kes kandsid eeposeid ette. Kreekas domineeris koorilaul.
  

Erinevad pillid :

• KING - löökpill Hiinas. Koosnes 16 erineva suurusega kiviplaadist, mida mängiti puust haamritega.
  
• Mitm . VILEPILLID - valmistati loomakontidest, mammuti sarvedest ja kihvadest.
  
• VINA - kitarri eelkäija, tekkis Egiptuses. Legendi järgi koosnes surnud kilpkonna kestast ja pingul soolikatest.
  
• Mitm . FLÖÖDID- teada on vaid põikiflööt ja otseflööt
  

Vaid Kreekas ja Egiptuses:

• LÜÜRA- keelpill
  
• AULOS- nagu vilepill , 5-6 auku
  
• KITARA- puhkpill
  

Muusika Vana-Kreeka ja Rooma kultuuriühiskonnas
(8 .saj eKr- 395 a pKr)
Vana- Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku:

• Arhailine ajajärk: 8.- 6. sajand eKr
  
• Klassikaline ajajärk: 5. sajand- 330. a eKr
  
• Hellenismi ajajärk: 330- 146 eKr
  
• Rooma võimu ajajärk: 146 a eKr- 395 a pKr
  

Informatisooni tolle ajastu muusika kohta on võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hiljema perioodi muusika ülestähenduste kaudu. Sõna „muusika“ tuleb kreekakeelsest sõnas musike ja tähendab muusade kunsti. Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, samas kujutavasse kunsti suhtuti kui käsitöösse.
Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki :

• Auloodia- soololaul aulose(puhkpill) saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose pidustustel. Puhkpiilidest tunti ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit.
  
• Kitaroodia - hingestatud soololaulud kitara(keelpill) saatel.
  

Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärgul muutus muusika võimu ning ainelist rikkust omavate inimeste elustiili kaunistavaks osaks. Sellest perioodist on pärit vanimad säilinud tähtsüsteemis muusika üleskirjutused. Kreeklaste helisüsteem koosnes 7- astmelistest laadidest, millest enim kasutati järgmisi:

• Dooria (c d e f g a h c)- tõsine, mehelik, kindlameelne
  
• Früügia (d e f g a h c d)- meeleline , kirglik, orgialik
  
• Lüüdia (e f g a h c d e)- kaeblik, õrn, intiimne
  

Vana- Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega . Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras . Antiigi lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega ning muusikutena hakkasid tooni andma naaberaladelt sisse toodud orjad.
Keskaja muusika
(5.- 13. sajand)
Keskaja alguseks peetakse Lääne- Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt aastal 476. Sellele järgnes Suur Rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest,. Formeerusid rahvused - frangid, saksid , goodid, keldid jt. Keskajal tekib noodikiri, mille eelkäija on neuma . Tuli kasutusele 7. sajandil, ja sellele noodikirjale kirjutati 3-4 nooti. Esimene noodijoon võeti kasutusele 10.sajandil, mis oli punast värvi. Viierealine noodijoonestik tuli kasutusele 14.sajandil.
Muusikud : Varakristlik muusika- Milano piiskop Ambrosius ja paavst Gregorius Suur.

• Ambrosius- suur laulumees, viiside koguja ja kirjutaja, elas 4. sajandil.
  
• Gregorius- jätkas Ambrosiuse tööd, tegi lauludest kahehäälseid laule. Peale tema surma jäi kirikumuusika algtasandile.
  

Muusika jagunes kolmeks: kirikumuusika, õukonna- ehk ilmalik muusika, rahvamuusika .
Kirikumuusika oli ühehäälne ja saateta. Kaks põhilist laulmisviisi olid:

• Psalmoodia- palvelaulude laulmine kindla teksti järgi; juudiusuline tekst
  
• Hümnoodia- palvelaulude laulmine vabalt valitud teksti järgi.
  

Ilmalik muusika on vähe säilinud ja rahvamuusikat peeti patuseks.
Keskaja vaimulik muusika.
Rooma paavsti Gregoirus Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia , mis juurdus terves Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu- gregooriuse laulu- aluseks. (NB! Gregorius ise neid laule ei kirjutanud.) Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jägib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Gregooriuse laulu alla mahub palju esitusviise, žanre ja lauluvorme:

• Retsireerimine- palvete ja pühakirjalõikude esitaime ühel noodil lauldes
  
• Antifoon - refrääniliselt korduv vastulaul psalmi tsiteeimisele
  
• Hümn- stroofilise värsstekstiga laul
  
• Sekvetns- üks neam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud
  
• Responsoorium- algselt koorirewfrääniga soololaul
  

Tekkis missa - katoliku kirki igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4.- 5. sajandil lauludega saatma . Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks . Missa osad jagunevad ordinaariumiks (kohustuslik igal missal ) ja propriumiks (lisatakse vastavalt kirikukalendri päevale).
Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8.- 9. sajandist. 9.- 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop . Troopide baasil tekkis 10. sajandi paiku keskaja kirikumuusikale väga iseloomulik žanr- liturgiline draama . Esimesed näites mitmehäälsest kirikulaulust on pärist 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolevmitmehäälsuse tüüp on organum - saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile.
13. sajandil tekkis olulisima mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett . Algselt oli motett kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Hiljem hakkasid ülemised hääled laulma prantsuskeelset ilmalikku teksti. Tüüpilises gooti ajastu motetis jagunesid hääled:

• Ülemine hääl- prantsuskeele ilmalik tekst
  
• Keskmine hääl- ladinakeelne vaimulik tekst
  
• Alumine hääl- vähe teksti, vahel mängiti pillil
  

13. sajandil keelati motetid kirikus, kuna neid peeti nii musikaalselt kui ka teksidelt liiga keeruliseks.
Keskaja ilmalik muusika.
Ilmalik muusika jäi pikemaks ajaks suuliseks traditsiooniks. Esimesed laulud panid kirja rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud . Suurim kogu leiti 13. sajandi algul. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid:

• Armastuslaulud- südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema
  
• Kangelaslaulud - muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel
  

Rüütlilaulikuid nimetati:

• Trubaduurideks- Lõuna- Prantsusmaal, kõige peenem stiil, palju kaunistusi
  
• Truväärideks- Põhja- Prantsusmaal
  
• Minnesingeriteks- Saksamaal
  

Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alles 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides.
Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide- fiidel , rebekk , harf , põikflööt, trompet , käsitrumm, tamburiin - saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii .
Renessanss
(14.- 16. sajand)
Renessanss ehk taassünniajastu Euroopas. Euroopas hakkasid majanduselus toimuma muutused, Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised, huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene.
16. sajandil hakkasid vokaal - ja instrumentaalmuusika teinetesiest eralduma. Uudsetest pillidest võesti kasutusele lauto , klavessiin ja klavikord . Renessanssiaegne muusika on seotud Madalmaadega. Idelaaliks on laulevm kaunis ja väljendusrikas meloodia. Tekkis uus muusikaliik - HOMOFOONILINE M. – mitmehäälne, esimene hääl- juhtiv, teised hääled- saatehääled. Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrükitehnika leiutamisele ja koolihariduse laiendamisele, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Seltskonnas tõusis konkurentsitult esiplaanile ilmalik vokaalpolüfoonia, mille populaarsemad alaliigid olid:

• Motett- erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga
  
• Madrigal - 14. sajandil 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest
  
• Caccia - 3- häälne polüfooniline laul
  
• Šansoon- prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul
  
• Frottola - homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp
  
• Villanella - laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili
  
• Balletto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid
  

VARARENESSANSS (14.saj)
Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika.
Prantsusmaa
Suurimad muusikakultuurikeskused olid Pariis ja Avignon . Kõige esinduslikumaks žanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova, lad k „uus kunst “, alusepanijaks filosoof , ajaloolane, matemaatik , muusikateoreetik Philippe de Vitry.
Itaalia
Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal. Teine populaarne lauluvorm oli caccia. Väljapaistvam helilooja oli Fransesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik.
KÕRGRENESSANSS(15.saj)
15.sajand oli Madalmaade vokaalipolügoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgunida hertsogiriik. Aastatel 1420- 1470 oli sealse kultuuri kõrgperiood. 1475-1477 hävitas Prantsusmaa sõjas Burgundia , muusikud paisati mööda Euroopat laiali, tekkis kosmopoliitselt ühtne kultuur. Uuteks keskusteks said Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond.
Muusika oli rohkem tekstiga seotud. Tähtsaimaks sai lihtne, tundeline, laulev meloodia. Taas tõusis au sisse kirkikumuusika, kõige esinduslikum žanr oli missa. 15. sajandil muutus motett lihtsamaks, tekst oli ladinakeelne, enamasti vaimuliku sisuga. Vaimuliku muusika kõrval oli endiselt väga populaarne ilmalik polüfooniline laul. Madalmaade polüfoonia arendatuima võttena tekkis kaanon . Kõrgrenessanssi olulisim helilooja oli Josquin Desprez. Tänu nooditrüki leiutamisele on temalt säilinud umbes 20 missat, hulganisti motette ja ilmalikke laule. Tema muusikat iseloomustavad vormiselgus, voolavus , nii jõuline emotisonaalsus kui ka peen tundelisus.
HILISRENESSANSS (16.saj)
Itaalia
Hilisrenessansi väljapaistvamaid heliloojaid oli Orlando di Lasso , keda loetakse Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks. Suurema oma elu pühendas kirikumuusikale, umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke.
Saksamaa
1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. Sellega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne. Ladinakeelsele liturgiale hakati lisamas emakeelseid koguduselaule- luteri koraale.
Inglismaa
16. sajandit on peetud Inglise muusika kuldajastuks. Väljapaistvamad heliloojad olid John Taverner, Thomas Tallis ja William Byrd.
Barokiajastu muusika
(17.saj- 18. saj I pool)
Euroopa poliitiline elu oli rahutu . Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia ., õukonna elulaad nõudis palju raha.
Barokk - kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barroco tähendab lopergust pärlit. Vastandina renessansi harmoonilisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi žanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Kujunes välja profesionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides.
Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Konstrueeriti uusi puhkpille ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio , kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ja basso continuo – katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid.
Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18. saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes.
Üha enam populaarsust kogus homofooniline mitmehäälsus. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusika muutus rõhutatult helistikukeskseks.
Uued žanrid.

• Ooper - eelkäijateks olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri „ Daphne “ ja „ Orpheus ja Eurydike“. Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Caudio Monteverdit, kelle ooper „Orpheus“ oli esimene terviklik teos selles žanris. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater - Teatro San Cassiano .
  
• Oratoorium- sünnipaigaks oli Rooma. Oratoorium tuleb sõnast oratorio – palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jtulusi ja laudli vaimulikke laule. Eelkäijateks olid liturgilised draamad. Erineb ooperist lavalise tegevuse puudumise tõttu.
  

Passioon on oratooriumi alaliik , mille sisuks on Jeesuse kannatused.

• Kantaat- algselt sarnases paari aariaga ja ooperistseenidega. Saksamaal arenesid 17. sajandil kirikukantaadid , mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist.
  
• Kirikukontsert - barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid , koor ja orkester . Neid oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi, kuid säilinud oli ka vana polüfoonilise stiili võtted. Väljapaistvam meister oli Claudio Monteverdi
  
• Sonaat - instrumentaalteos( nii soolopillile kui ka ansamblile ), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust. Võis olla nii kirikumuusika teos kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli .
  
• Instrumentaalkontsert- soolopillideks olid kõige sagedamini viiul ja oboe . Barokk- kontsert oli tavaliselt 3-osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi.
  
• Concerto grosso – teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Cincerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli.
  
• Fuuga - barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. Mitmehäälne teos, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga –põgenemine. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus.
  

• Tantsusüit- sonaadi ja kontserdi kõrval instrumentaalmuusika olulisim vorm, mis kujutas endast eri karakteritega tantsude järgnevust. Kirjutati nii ansamblile, orkestrile kui ka soolopillile. 17.sajandil kinnistus Saksamaal 4- osaline süiditsükkel:
  
• Allemande- 4-osalises taktimõõdus aeglane Saksa tants
  
• Courante- 3- osalisel taktimõõdus kiire Prantuse tants
  
• Sarabande- 3- osalises taktimõõdus aeglane pidulik Hispaania tants
  
• Gigue - 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire Šoti hüppetants.
  

Nende osade vahele võidi paigutada ka teisi tantse, näiteks menuetti, gavotti, bourree ’s jt.
Tähtsamad heliloojad
Itaalia

• Jacopo Peri- esimeste ooperite „daphne“ ja „Orpheus ja Euridyke“ autor
  
• Claudio Monteverdi- esimene arvestatav ooperilooja, tuntumad ooperid „Orpheus“,
  

„ Odysseuse kojutulek“ ja „Ariadne“

• Arcangelo Corelli- kammersonaadi väljapaistvaim viljeleja
  
• Antonio Vivaldi- väljapaistvaim orkestrimuusika looja
  
• Alessandro Scarlatti - Napoli ooperi väljapaistvaim esindaja.
  

Prantsusmaa
Ooperi asemel sai Prantsuse õukonnas kuulsaks mütoloogiaaineline ballett , kus oli ka vokaalnumbreid. Hiljem lisandus ballettkomöödia.

• Jean-Baptiste Lully - kuningliku ooperiteatri looja ja juht, lõi kõrgetasemelise õukonnaorkestri, kirjutas Prantsuse stiilis tõsiseid oopereid ehk lüürilisi tragöödiaid, ooperid „Alkestis“, „Theseus“, „Attis“, „Roland“; pani aluse Prantuse avamängule.
  
• Jean-Philippe Rameau- viljakas klavessiinimuusika looja, elu teisel poolel kirjutas enam lavamuusikat, oma õpikuga „Harmooniatraktaat“ pani aluse klassikalisele õpetusele harmoonist, akordidest ja nende ühendamise loogikast, sellest sai klassitsistliku muusika teoreetiline alus.
  

Inglismaa
Õukonnale oli eeskujuks Prantsuse õukond ja Louis XIV valitsemisstiil, hästi oldi kursis ka Itaalia muusikaga, lavastati nii Itaalia kui ka Prantsuse oopereid.

• Henry Purcell- barokiajastu suurim Inglise helilooja, tema looming oli keset Itaalia invasiooni ainus inglaste rahvusliku uhkuse ülalhoidja, ainukese Inglise eheda barokkooperi „ Dido ja Aeneas“ autor, kirjutas kiriku- ja kammermuusikat
  

Saksamaa
Saksamaal toimunud reformatsioon mõjutas küll sealset kirikumuusikat, end muusikud käisid õppimas Itaalias.

• Michael Praetorius- esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertide looja
  
• Heinrich Schütz- on nimetatud Saksa muusika isaks, sest hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse kompneerima, pani aluse Saksa oratooriumile, millest sai vastupidiselt Itaalia oratooriumile kiriklik žanr
  
• Georg Philipp Telemann- üks lääne muusikaloo produktiivemaid heliloojaid, kes oli avatud kõigele uuele, ühendas originaalselt kõiki omaaegseid stiile
  

Johann Sebastian Bach
(1685-1750)
Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast vanemate varajast kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Tänu oma ilusale sopranihäälele valiti Bach Lüneburgi Michaeli kooli koori.
Bach oli oma aja parimaid organiste. Ta töötas kirikuorganistina Arnstadtis, Mühlhausenis ja Weimaris , õukonnakapelli kontsertmeistrina Weimaris ja õukonna kapellmeistrina Köthenis. Elu lõpuperioodil oli ta Leipzigi Toomakooli kantor ja linna muusikadirektor. Ta vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus ja Toomakooli õpilaste muusikahariduse eest, töötas koori ja orkestriga.
Elu lõpul süvenes tema lühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaksjäämine.
LOOMING
Vokaalmuusika

• Missa h- moll ja 4 väiskemat missat
  
• Passioonid , tuntumad „ Johannese passioon“ ja „Matteuse passioon“
  
• Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad „Talupojakantaat“ ja „Kohvikantaat“)
  
• „Jõuluoratoorium“
  
• 6 motetti
  

Instrumentaalmuusika

• Üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia’ d)
  
• 2- ja 3- häälsed inventsioonid
  
• „Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik“, „Anna Magdalena Bachi noodivihik“
  
• „Hästitempereeritud klaviir“ I, II
  
• „Inglise süidid“, „Prantsuse süidid“, 6 partia’ t
  
• 6 Brandenburgi kontserti
  
• Orkestrisüidid, viiulikontserdid, klavessiinikontserdid
  
• Soolosonaadid, partita’ d
  

Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina; suur osa klaviirimuusikast ja kammermuusikast on kirjutatud Köthenis. Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud „ Fuugakunst “, mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil , klaveril, klavessiinil, võimalik ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub. See on polüfooniakunsti tippteos.
Georg Friedrich Händel
(1685-1759)
Händel sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi- habemeajaja jõukas perekonnas, Kuigi isa oli poja muusikaukarjääri vastu, lisandusid juurastuudiumile siiski muusikaõpingud tollase tipporganisti Zachow’ juures. Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositisooni. Ühe aasta töötas ka organistina, kuid kirikurutiin teda ei rahuldanud.
Händel oli põhimõtteline vastand Bachile. Tema loomingus puudus kirikumuusika ning tema anne avaldus peamiselt ooperis, mida Bach üldse ei kirjutanud.
Peamise osa elust veetis Händel Londonis, mistõttu tema loominuline tegevus on ka otsapidi Inglise muusikakultuuri lahutamatu osa. 1719 sai temast Londoni vastloodud ooperiteatri muusikaline juht ning järgneva enam kui 20 aasta jooksul kirjutas ta igal aastal 1-2 ooperit. Teatri korduvad pankrotid laostasid ka Händeli. Peale seda tabas teda a jurabandus ning 1714 kirjutas ta viimase ooperi. Pärast ajurabandust pöördus Händel igavikuteemaliste oratooriumide poole, mis said suure menu osaliseks juba tema eluajal. Perekonda Händelil ei olnud. Nagu Bach, jäi ka Händel elu lõpul pimedaks . Ta maeti kui rahvuskangelane Westminster Abbey ’sse.
LOOMING

• Üle 40 ooperi(„ Julius Caesar“, „ Xerxes “, „Alcina“, „ Rinaldo “)
  
• Üle 30 oratooriumi („ Messias “, „Simson“, „Iisrael Egiptuses“, „ Juudas Makabeus“)
  
• 18 concerto grosso’ t
  
• Orkestrisüidid („ Veemuusika “, „Tulevärgimuusika“)
  
• Kontserdid orelile ja orkestrile
  

Händeli ooperite muusikaliseks eeskujuks oli Napoli ooper, kuid tema teosed olid palju dramaatilisemad ja jõulisemad. Tal õnnestus siduda üksikud ooperinumbrid suurteks dramaatilisteks stseenideks. Oratooriumid olid edukad juba helilooja eluajal, üheks põhjuseks oli ingliskeelne tekst. Enamik orkestriteoseid on loodud pärast 1730 . aastat, mil helilooja majanduslik seis oli raske ning ooperiteatrit kummitasid pankrotid.
Klassitsismiajastu muusika
(18.saj II pool- 19. saj I veerand)
Klassitsism on tulnud ladina keelsest sõnast classicus ehk esmaklassiline, parim. Algas hilisbarokis, ja koosneb kolmest perioodist:

• 1720- 1760 Eelklassitsismi periood – tekkisid uued muusikavormid ja- žanrid
  

• 1760-1780 Varaklassitsismi periood – eelmisel perioodil tekkinud vormide ja žanrite kujunemine küpsele tasemele
  

• 1780-1810 Klassitsismi kõrgaeg – Haydni ja Mozarti tähtsamate teoste valmimise periood. Beethoveni esimesed teosed.
  

Klassitsismi lõppu on raske määratleda, kuna sel ajal tegutsesid kõik Viini klassikud Viinis , ja Suur Prantsuse revolutsioon ning Napoleoni sõjad tekitavad ka segadust.
Klassikalise stiili kujunemine
Kuni 18.sajandini „tellis“ muusikat õukond ja kirik , kuid 18.sajandi alguses hakkasid heliloojad suhtlema lihtrahvaga, ning nende eluolust kirjutama. Klassitsismiaegne muusika ilustab lihtsat inimest, tema tavaelu, tema õnne ja rõõmu.
Klassitsismiajastu olulisemad vormid ja žanrid kujunesid välja instrumentaalmuusikas . See protsess oli alanud juba 18. sajandi alguse Itaalia muusikas( D. Scarlatti klaverisonaadid) ja jõudis lõpule Viini klassikute hulgas.
Ajastu tähtsaim vorm- sonaadivorm , selle ülesehitus on järgmine:

• Ekspositsioon - teema esitlus
  
• Töötlus- teema arendus
  
• Repriis - korratakse I osa, veidi muudetul kujul.
  

Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel, mille esimene osa on alati sonaadivormis. Sonaaditsükkel võib olla 3- või 4- osaline.
Erinevad sonaadivormid:

• Sümfoonia- sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, neljaosaline
  
• Vamäng- sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, üheosaline, enamasti sissejuahtuse mingisugusele suuremale muusikateosele
  
• Instrumentaalkontsert- sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile ja soolopillile, kolmeosaline, nimi sõltub soolopillist
  
• Trio- sonaadivormis teos kolmele pillile, viiul+ altviiul + tšello
  
• Kvartett - sonaadivormis teos neljale pillile, 2 viiulit+ altviiul+ tšello
  

Uued suunad 18. sajandi ooperis

• Hakati ehitama esimesi avalikke ooperimaju.
  
• 18. sajandi algul valitses nn „tõsine ooper“, selle kõrvale tekkis nn „ koomiline ooper“. Ooperit vaheajal etendati intermeediume( nagu satiir ).
  
• Kuulsaim intermeedium oli Pergulezi poolt kirjutatud „Teenijanna- käskijanna“
  
• Prantsuse muusikas jätkas Lylli tööd J.P. Ramerau.
  
• 18. sajandi keskel toimus ooperireform, reformijaks oli saksa helilooja C.W. Gluck .
  

Franz Joseph Haydn
( 1732 -1809)
Haydn oli pärist Austriast Rohrau külast tõllassepa perest. Tema isa oli musikaalne , laulis ja mängis harfi . Kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8. aastaselt Viini Püha Stepheni Toomkirikusse kooripoisiks. Laulmise kõrvalt õppis klaviiri - ja viiulimängu. Õppis 10. aastat Toomkirikus ja lahkus häälemurde tõttu.
Teenis elatist klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja ansamblites ning toapoisi ja klaverisaatjana Nicola Porpora juures. Temalt õppis Haydn laulmist ja kompositsiooni ning tänu talle pääses Haydn Viini parimatesse muusikasalongidesse.
LOOMING
Instrumentaalmuusika

• 104 sümfooniat (6 kuulsamat „Pariisi sümfooniat“, 12 „Londoni sümfooniat“ ja „Lahkumissümfoonia“)
  
• Üle 70 keelpillikvartetti ( mis sarnaseid sümfooniaga )
  

Vokaalmuusika

• 24 ooperit, mitu oratooriumit ja hulk vokaalset kirikumuusikat
  
• Lavamuusika- ooper „ Apteeker“
  
• Oratooriumid- „Aastaajad“ ja „Maailma loomine“
  

P. Tšaikovski Haydni kohta: „ Kui poleks Haydnit, poleks olnud ka Mozartit ja Beethovenit.“
Wolfgang Amadeus Mozart
(1756-1791)
Mozart oli pärit Austriast, sündis Salzburgis. Oli helilooja ja viiuldaja Leopold Mozarti poeg. Peeti imelapseks, kuna tema geeniuslikus tekkis üleöö.
5. aastaselt- mängis suurepäraselt klavessiini
7. aastaselt- alustas iseseisvate kontsertite andmisega
8. aastaselt- kirjutas esimese sümfoonia
11. aastaselt- kirjutas esimese ooperi
Auahne isa nõudis lastelt väga suure koormusega töötamist, seega rändasid nad kolmekesi Euroopa kõik suuremad linnad läbi. Aastatel 1763-1773 viibis Mozart pikemat aega Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalia linnades. Seal võeti teda vastu kui väljakujunenud helilojat, dirigenti ja virtuoosi. 1778. aastal sai Mozartist Salzburig peapiiskopi õukonnamuusik, kui nad läksid riidu ja Mozart lahkus Viini, kus temast sai vabakutseline. Peamureks oli Mozartile majanduslik kitsikus, kuna tema raha läks peamiselt bordellidele ja alkoholile.
LOOMING

• Üle 40 sümfoonia + pealkirjad on seotud mõne eluetapiga „Jupiteri sümfoonia“, „ Praha sümfoonia“
  
• Serenaad „Väike öömuusika“
  
• Viiulikontsertid- 1775- järjest 5 viiulikontserti (pühendas kõik oma isale ), 1776- lisandus veel 6
  
• Ooperid- Mozart on klassikalise ooperi aluspanija , kokku 16 ooperit
  

Mozarti muusika on viisirikas ja kuni meloodiaga, ainestik on põhiliselt minevikust, vaid paar on tema kaasajast. Kõiki tema teoseid läbib armastus ja headuse teema.
Ludwig van Beethoven
(1770-1827)
Beethoven oli Saksa helilooja, sündis Bonnis, muusikute perekonnas. Vanaisa oli väga hea viiuldaja, teenis kuurvürsti õukonnas. ( Seal elas terve nende pere.) Beethovenil oli raske lapsepõlv, kuna peale vanaisa surma langes kõik töö ema õlule- isa oli joodik .
1782. aastal, kui Beethoven oli 12. aastane, sai temast Bonne’i õukonna organisti Neefe õpilane. Neefe juures hakkas tundma õppima Bachi loomingut. Läbi Neefe õnnestus esineda ka kõrgematele kihtidele. Sai Mozarti õpilaseks, kuid õppida ei saanud, kuna ema suri, ja ta pidi pere eest hoolitsema.
1792- Viini külastab Haydn ja talle esitletakse Beethovenit. Poisist sai Hayndi õpilane, need aastad olid Beethoveni kõige õnnelikumad.
23. aastaselt hakkas kurdistuma, kuid see-eest arenes tal sisemine kuulmine. 25. aastaselt oli täielikult kurt. Kaalus ka enesetappu, kuid loobus sellest. Beethovenil oli palju keerukaid armusuhteid. Ühe korra jõudis kihluseni, kuid siiski ei abiellunud.
1812- kirjutas armastuskirja, mis leiti peale tema surma, „Tundmatule armsamale“.
LOOMING
Oli väga tõsine ja traagiline.

• Sümfooniad- 9 suuremat, kuulsamad „5 ehk Saatusesümfoonia“ ja „9 sümfoonia“
  
• Klaverimuusika- klaverisonaadid, kuulsamad „ Kuupaiste sonaat“. „Pateetiline sonaat“ ja „Appasionata“ + klaverikontsertid
  
• Ooper „Fidelio“
  

Beethoven saavutas kuulsuse juba eluaja.. Esines keisritele, kõrgklassidele, ülikutele ja õukondadele. Jäi erakuks, ei suhelnud eriti kellegagi.
1825. aastal haigestus soolepõletikku ja hiljem lisandus sellele veretõbi.
Suri 26. märts 1827, Beethoveni matustel käis üle 10 000 Viini elaniku.
Sisukord

Muinasaeg ja vanaaeg

Muusika Vana-Kreeka ja Rooma kultuuriühiskonnas

Keskaja muusika

Renessanss

Barokiajastu muusika

J. S. Bach

G. F. Händel

Klassitsismiajastu muusika

F. J Haydn

W. A. Mozart

L. Van Beethon

Kontrolltööd ja seminarid