10. kl Õpimapp (0)

Loksa I
Keskkool
MUUSIKAAJALUGU
Õpimapp

Koostas: Kätlin Puusepp
Juhendaja : Riina Paartalu
2008

Muinasaeg ja vanaaeg
(40 000-
500 eKr)
Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal
koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima . Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi
hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima.
8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel
5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima .
Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja
anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus.

• Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle.
  

• Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega.
  
• Fa- keiser
  
• Sol- minister
  
• La- alamik rahvas
  
• Do- riigiasjad
  
• Re- Riigi üldolukord
  
• Egiptus - muusika oli piduliku ja väärika iseloomuga ja muutus tänu orjadele elavamaks, kui see enne oli. Egiptuses oli templi(muusika) reform , st et kõrgemates klassides muusika keelati. Tänapäevaks pole Egiptuse muinasaegset muusikat säilinud, alles on vaid pildid, millel kujutatakse musitseerimist.
  
• Kreeka- muusika oli kõrgel tasemel arenenud. Homerose „ Iliases “ rääkis kuulsatest lauljatest, kes kandsid eeposeid ette. Kreekas domineeris koorilaul.
  

Erinevad pillid :

• KING - löökpill Hiinas. Koosnes 16 erineva suurusega kiviplaadist, mida mängiti puust haamritega.
  
• Mitm . VILEPILLID - valmistati loomakontidest, mammuti sarvedest ja kihvadest.
  
• VINA - kitarri eelkäija, tekkis Egiptuses. Legendi järgi koosnes surnud kilpkonna kestast ja pingul soolikatest.
  
• Mitm . FLÖÖDID- teada on vaid põikiflööt ja otseflööt
  

Vaid Kreekas ja Egiptuses:

• LÜÜRA- keelpill
  
• AULOS- nagu vilepill , 5-6 auku
  
• KITARA- puhkpill
  

Muusika Vana-Kreeka ja Rooma kultuuriühiskonnas
(8
.saj eKr- 395 a pKr)
Vana- Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku:

• Arhailine ajajärk: 8.- 6. sajand eKr
  
• Klassikaline ajajärk: 5. sajand- 330. a eKr
  
• Hellenismi ajajärk: 330- 146 eKr
  
• Rooma võimu ajajärk: 146 a eKr- 395 a pKr
  

Informatisooni tolle ajastu muusika kohta on võimalik saada
kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hiljema perioodi
muusika ülestähenduste kaudu. Sõna „muusika“ tuleb kreekakeelsest sõnas musike ja tähendab muusade kunsti. Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, samas kujutavasse kunsti
suhtuti kui käsitöösse.
Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat
tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustuste,
protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Pillisaatega
muusikas eristati kahte alaliiki :

• Auloodia- soololaul aulose(puhkpill) saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose pidustustel. Puhkpiilidest tunti ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit.
  
• Kitaroodia - hingestatud soololaulud kitara(keelpill) saatel.
  

Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärgul muutus muusika võimu
ning ainelist rikkust omavate inimeste elustiili kaunistavaks osaks.
Sellest perioodist on pärit vanimad säilinud tähtsüsteemis