Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Muusikaajalugu (6)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND – 20. SAJAND
Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750)
Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline , lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst , monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees.
Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil.
Barokiajastu ajalised piirid: 1) 1580 -1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630—1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680- 1740 : hiline periood, ajastu žanride kõrgaeg;
Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid , muusika õhtud.
Tuli monoodia -stiil, mis väljendub ühehäälselt.
17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda.
  • Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi.
  • Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette
  • Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline , kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.

Barokkstiil tekkis algul ühemõttelise vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile. Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia . Varabaroki suurim geenius Claudio Monteverdi (1567-1643)-kuulus aariaLaske mul surra“ ooper „Orfeo“
Ooper tekkis umbes 1580 Firenze Camerata -poeetide ja muusikute ring, kuhu kuulusid krahv Bardi ja krahv Corsi. Nende eesmärk oli taas luua antiik müüdid. Algselt nimetati draama muusikas; lugu muusikas. Ottavio Rinuccini – esimene ooperilibretode autor. Esimesed ooperi muusika loojad Jacob Peri ja Giulio Caccini .
Esimene ooper Daphne etendati 1597 Firenzes krahv Corsi majas .Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse, esimene tõeline virtuoosiaaria.. Teine ooper „Eurydike“ kanti ette 1600, mõlema muusika lõi Peri. Alessandro Striggo ja Monteverdi 5- vaatuseline ooper „ Orpheus “ (1607), toetus müüdile, kasutab orkestrit.
1637. ehitati Veneetsiasse I vaba sissepääsuga ooperiteater . Seal hakati kordama esitusi, rahaliselt ei oldud nii hästi varustatud, hakati kokku hoidma koori arvelt, orkestri pealt. Dekoratsioonid olid tüüpilised, riietus pidulik, ajaloolist tõepära ei järgitud. Antonio Cesti- „Kuldõun“ Meespeaosad olid tavaliselt kirjutatud kastraartidele.
Kirikumuusika žanrid: Kammerlaul-ansamblimadrigal asendus 17. sajandi esimesel poolel sooloaaria ja duetiga, mida lauldi baso continuo või väikese ansambli saatel. Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist, teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga.
Kantaat - algselt pärineb 17.sajandi vaimulikust kontserdist , mille tekst oli võetud enamasti Piiblist või luteri koraalist, hiljem, koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati ühele solistile, keda saatis pisike ansambel . Kantaadiloojad olid samad, kes ooperi- ja oratooriumižanris –Carissimi, Stradella, Händel. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestritele, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Libreto võib olla nii ladina- kui itaaliakeelne. Keskseks solistiks on jutustaja , kes annab edasi põhilise osa sülüürilisi mõtisklusi, koori osatähtsus on suurem kui ooperis. Ladinakeelse oratooriumi suurmeister oli Giacomo Carissimi (1605-1674) „ Jefta “ Itaaliakeelse oratooriumi peameister oli Alessandro Scarlatti (1660-1725). Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium
Barokiajastu instrumentaalmuusika .
17.saj pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite , samuti kirikute juures. Sonaat - koosnes algul mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. Arcangelo Corelli (1653-1713)
Sonaadi paralleelvormiks on kontsert , eelduseks triost suurem koosseis. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole lisatud suurem ansambel, suurimmeister Arcangelo Corelli.
Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti . Kuulsaim looja Antonio Vivaldi (1678- 1741 ) Süit- instrumentaalmuusika vorm.-eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Samast viisist on tuletatud hulk eri karakteritega tantse.
Fuuga – tähtsaim polüfoonilise muusika vorm, selle aluseks on selge karakteriga meeldejääv meloodialõik ehk teema, mis kõlab algul ühehäälselt. Kõik ülejäänud hääled alustavad samuti teemaga ning astuvad sisse järjestikku. Soolokontsert- soolopilli ja orkestri vastandamine . Motetist, mille esitlusel osalesid pillid lauluhäälte toetajana, sündis monoodilise stiili mõjul vaimulik kontsert.
1570 aastal tegutses Pariisis haritlastering, mis pani aluse õukonnaballetile – kuhu kuulusid luule, muusika, tants, maali- ja kostüümikunst. 1650. aastal lisandus ballettkomöödia, selle aluseks oli komöödialavastus, millega seoti balletistseenid ja laulud. „Kodanlasest aadlimees“ Jean- Baptiste Lully (1632-1687).
Kuulsaimad esindajad: Prantsusmaa.
Jean-Baptiste Lully (1632-1687) „Cadmus ja Hermione“, „Alkestis“, „Roland“,“Armide“.
Henri Du Mont (1610- 1684 ) barokliku kirikumuusika looja
Marc -Antonie Charpentier (1634-1704)
Jaques Champion de Chambonnieres ( 1601 -1672)
Francois Couperini ( 1668 -1733) „ Unistaja “,“Ekslevad varjud
Jean- Philippe Rameau ( 1683 -1764) „Harmooniatraktaat“,“Castor ja Polluk“,“Pygmalion“
Inglismaa
Henry Purcelli (1659- 1695 ) „Kuningas Arthur “,“haldjakuninganna“,“ Dido ja Aeneas“
Saksamaa
Michael Praetorius (1571-1621)
Heinrich Schütz (1585-1672) „Taaveti psalmid“, ooper“Daphne“
Valetin Meder ( 1649 -1719) ooper „Kindlameelne Argenina“
Georg Philipp Telemann ( 1681 -1767) ooper „Pimpinone“, oratooriumid „Päevaajad“ „Kohtupäev“
Johann Sebastian Bach ( 1685 -1750) Sündis Eisenachis. Tema elukäik jagatakse neljaks etapiks:1.Arnstadt ja Mühlhausen (1704-08) Töötas linnaorganistina, käis D.Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. II.Weimar(1708- 1717 ) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. III.Köthen (1717- 1723 ) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate.
IV. Leipzig (1723-1750) Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Kirjutas palju kantaate, esimene oratooriumlik suurteos- Johannese passioon, sügavaim – Matteuse passioon. Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit. „Hästitempereeritud klaviir
Kantaadid: “Kristus oli surma kütkes“, “Jumala aeg on parim aeg“, “Mul on palju mure mõtteid“
Ilmalikud kantaadid: “Kohvikantaat“ ja „Talupojakantaat“.
Matteuse passion , Missa h- moll ,“Jõuluoratoorium“,“ Brandenburgi kontsert“, “Muusikaline ohver“
Bachi Helikeel -polüfooniline, valdavalt vaimulik,, kirjutas passioone, kontserte, prelüüde, fuugasid. (traditsioonidele tuginev)üle 40 suure oreliteose, süite, soolosonaate.
Georg Friedrich Händel (1685-1759) Sündis Tüüringis Halle linnas. Hamburgis esimesed ooperi –„Almira“ ja „ Nero “ siis Itaalia periood, kirjutas kammerkantaate. Sealt lahkus ta Londonisse ooper- „ Rinaldo “, üks kuulsaimad orkestriteoseid-süit“Veemuusika“, ooper-„ Kerjus “, sellest sai alguse inglise laulumäng ehk ballaad -ooper. Tänini hinnatuim „ Julius Caesar“
Händeli oratooriumid olid menukad juba tema eluajal, ooperitel pole nii hästi läinud, meespeaosad olid loodud kastraatidele. Avaldas trükis varemkirjutatud orkestri- ja klavessiinimuusikat.
1730. aastatel pöördus tagasi oratooriumi juurde. Teosed-„ Saul “, „Israel Egiptuses“ Ta rajas Inglise oratooriumi žanri, süžeed pärinevad Vanast Testamendist. „ Joosep ja tema vennad“,“Jefta“.
Tähtsal kohal tema loomingus on oratooriumil „ Messias “.Orkestrisüit-„Tulevärgimuusika“.
Händel- kammerkantaadid, ooper, ballaad-ooper, retsitatiiv ja aaria ühendus, oratooriumid, aariad,kammersonaadid, kontserdid.
Klassitsism 18 IIp.-19.sajand
Helikeel-funktsionaalharmoonia, perioodiliselt liigendatud meloodia, eelistatult homofooniline, sonaat(sümfoonia, kontsert),lauluvormid, rondo , eelistatult ilmalik, tantsulis laululine põhiloomus, menuett sonaaditsüklis, aadel ja kodanlus eristuvad aegamisi.
18. sajand valgustussajand .
  • Vahetus kuulajaskond ja muusika põhitellija.
  • Õukonna asemel kõrgkodanlaste muusikaühingud
  • Valitses instrumentaalmuusika (väga palju kirjutati pillimuusikat)
  • Vaimulik muusika tagaplaanil
  • Uued žanrid ja vormid (kõige valitsevam oli sümfoonia).
  • Inimtunnete vahetu jäljendamine (loomulikkus, tagasi looduse juurde-läks moodi)
  • Lihtsad ja korrapäraselt liigendatud meloodiad
  • Heakõlaline harmoonia
  • Karakterite kontrastid ühe vormiosa sees

Klassikaline sonaadivorm koosneb reeglina kolmest lõigust: I. Ekspositsioon, töötlus, repriis.
Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: kolmeosaline kammersonaaditsükkel tempodega kiire-aeglane-kiire; neljaosaline sümfooniatsükkel:kiire-aeglane-menuett/skerto-kiire.(selline esineb ka keelpillikvartetis). Tavalisim koosseis klassikalise ajajärgu kammermuusikas ongi klaveridou mõne meloodiapilliga. Klassikalise orkestri aluseks oli neljahäälne keelpillirühm (viiulid, vioolad ning ühise bassihäälega tšellod ja kontrabassid). Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud näljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott)
Carl Philipp Emanuel Bach(1714-1788)ajastu üks nimekaimaid heliloojaid.Andis väljamuusikaõpiku
Ooper jagunes kolme liiki:
Opera seria- silmapaistvaim esindaja Händel. Süžeed vältisid rõhutatult seoseid igapäevaeluga ja reaalse inimesega, tegelased olid pärit mütoloogiast või kaugest ajaloost. (tõsine, kangelas ooper).
Laulumäng (opera comique)– rahvalik, lihtsakoeline, kõnetekstid vahel. Rousseau „Külaennustaja“
Opera buffa
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Muusikaajalugu #1 Muusikaajalugu #2 Muusikaajalugu #3 Muusikaajalugu #4 Muusikaajalugu #5 Muusikaajalugu #6 Muusikaajalugu #7 Muusikaajalugu #8 Muusikaajalugu #9 Muusikaajalugu #10 Muusikaajalugu #11 Muusikaajalugu #12 Muusikaajalugu #13 Muusikaajalugu #14 Muusikaajalugu #15 Muusikaajalugu #16 Muusikaajalugu #17 Muusikaajalugu #18 Muusikaajalugu #19 Muusikaajalugu #20 Muusikaajalugu #21 Muusikaajalugu #22 Muusikaajalugu #23 Muusikaajalugu #24 Muusikaajalugu #25 Muusikaajalugu #26 Muusikaajalugu #27 Muusikaajalugu #28 Muusikaajalugu #29
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-08-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 294 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisa905 Õppematerjali autor

Lisainfo

Konspekt muusikaajaloost,
Barokk 17.-18.saj,
Klassitsism 18.-19.saj,
Romantism 19.saj,
Hilisromantism 185.-1890.a ,
Improvisionism 19.saj lõp- 20.saj alg. ,
Ekspressionism 20.saj,
Neoklassitsism 1920.-1960.a ,
Euroopa muusika 20 saj teine pool.

ooper , kammerlaul , klassikud , soololaul , klaverimuusika , operett , sümfoonia , tuntumad isikud

Mõisted


Kommentaarid (6)

Kkasutaja profiilipilt
Hanna Liisa: väga hea konspekt aitas mind täiega
19:01 31-01-2010
Mervyn profiilipilt
Mervyn: Vott, see on juba midagi :)
15:17 12-10-2009
Collapse profiilipilt
Collapse: väga põhjalik. hea .
10:03 24-10-2009


Sarnased materjalid

12
doc
Muusikaajalugu
2
docx
MUUSIKA AJALUGU
24
doc
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
10
doc
Muusikaajalugu
17
docx
MUUSIKAAJALUGU
25
docx
Varane muusikalugu
8
doc
Muusikaajalugu-mõisted-isikud
6
doc
Muusikaajalugu 11-klass



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun