Muusikaajalugu (6)

MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND – 20. SAJAND
Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750)
Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline , lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst , monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees.
Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil.
Barokiajastu ajalised piirid: 1) 1580 -1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630—1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680- 1740 : hiline periood, ajastu žanride kõrgaeg;
Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid , muusika õhtud.
Tuli monoodia -stiil, mis väljendub ühehäälselt.
17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda.

• Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi.
  
• Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette
  
• Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline , kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.
  

Barokkstiil tekkis algul ühemõttelise vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile. Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia . Varabaroki suurim geenius Claudio Monteverdi (1567-1643)-kuulus aaria “ Laske mul surra“ ooper „Orfeo“
Ooper tekkis umbes 1580 Firenze Camerata -poeetide ja muusikute ring, kuhu kuulusid krahv Bardi ja krahv Corsi. Nende eesmärk oli taas luua antiik müüdid. Algselt nimetati draama muusikas; lugu muusikas. Ottavio Rinuccini – esimene ooperilibretode autor. Esimesed ooperi muusika loojad Jacob Peri ja Giulio Caccini .
Esimene ooper „ Daphne “ etendati 1597 Firenzes krahv Corsi majas .Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse, esimene tõeline virtuoosiaaria.. Teine ooper „Eurydike“ kanti ette 1600, mõlema muusika lõi Peri. Alessandro Striggo ja Monteverdi 5- vaatuseline ooper „ Orpheus “ (1607), toetus müüdile, kasutab orkestrit.
1637. ehitati Veneetsiasse I vaba sissepääsuga ooperiteater . Seal hakati kordama esitusi, rahaliselt ei oldud nii hästi varustatud, hakati kokku hoidma koori arvelt, orkestri pealt. Dekoratsioonid olid tüüpilised, riietus pidulik, ajaloolist tõepära ei järgitud. Antonio Cesti- „Kuldõun“ Meespeaosad olid tavaliselt kirjutatud kastraartidele.
Kirikumuusika žanrid: Kammerlaul-ansamblimadrigal asendus 17. sajandi esimesel poolel sooloaaria ja duetiga, mida lauldi baso continuo või väikese ansambli saatel. Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist, teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga.
Kantaat - algselt pärineb 17.sajandi vaimulikust kontserdist , mille tekst oli võetud enamasti Piiblist või luteri koraalist, hiljem, koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati ühele solistile, keda saatis pisike ansambel . Kantaadiloojad olid samad, kes ooperi- ja oratooriumižanris –Carissimi, Stradella, Händel. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestritele, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Libreto võib olla nii ladina- kui itaaliakeelne. Keskseks solistiks on jutustaja , kes annab edasi põhilise osa sülüürilisi mõtisklusi, koori osatähtsus on suurem kui ooperis. Ladinakeelse oratooriumi suurmeister oli Giacomo Carissimi (1605-1674) „ Jefta “ Itaaliakeelse oratooriumi peameister oli Alessandro Scarlatti (1660-1725). Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium
Barokiajastu instrumentaalmuusika .
17.saj pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite , samuti kirikute juures. Sonaat - koosnes algul mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. Arcangelo Corelli (1653-1713)
Sonaadi paralleelvormiks on kontsert , eelduseks triost suurem koosseis. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole lisatud suurem ansambel, suurimmeister Arcangelo Corelli.
Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti . Kuulsaim looja Antonio Vivaldi (1678- 1741 ) Süit- instrumentaalmuusika vorm.-eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Samast viisist on tuletatud hulk eri karakteritega tantse.
Fuuga – tähtsaim polüfoonilise muusika vorm, selle aluseks on selge karakteriga meeldejääv meloodialõik ehk teema, mis kõlab algul ühehäälselt. Kõik ülejäänud hääled alustavad samuti teemaga ning astuvad sisse järjestikku. Soolokontsert- soolopilli ja orkestri vastandamine . Motetist, mille esitlusel osalesid pillid lauluhäälte toetajana, sündis monoodilise stiili mõjul vaimulik kontsert.
1570 aastal tegutses Pariisis haritlastering, mis pani aluse õukonnaballetile – kuhu kuulusid luule, muusika, tants, maali- ja kostüümikunst. 1650. aastal lisandus ballettkomöödia, selle aluseks oli komöödialavastus, millega seoti balletistseenid ja laulud. „Kodanlasest aadlimees“ Jean- Baptiste Lully (1632-1687).
Kuulsaimad esindajad: Prantsusmaa.
Jean-Baptiste Lully (1632-1687) „Cadmus ja Hermione“, „Alkestis“, „Roland“,“Armide“.
Henri Du Mont (1610- 1684 ) barokliku kirikumuusika looja
Marc -Antonie Charpentier (1634-1704)
Jaques Champion de Chambonnieres ( 1601 -1672)
Francois Couperini ( 1668 -1733) „ Unistaja “,“Ekslevad varjud “
Jean- Philippe Rameau ( 1683 -1764) „Harmooniatraktaat“,“Castor ja Polluk“,“Pygmalion“
Inglismaa
Henry Purcelli (1659- 1695 ) „Kuningas Arthur “,“haldjakuninganna“,“ Dido ja Aeneas“
Saksamaa
Michael Praetorius (1571-1621)
Heinrich Schütz (1585-1672) „Taaveti psalmid“, ooper“Daphne“
Valetin Meder ( 1649 -1719) ooper „Kindlameelne Argenina“
Georg Philipp Telemann ( 1681 -1767) ooper „Pimpinone“, oratooriumid „Päevaajad“ „Kohtupäev“
Johann Sebastian Bach ( 1685 -1750) Sündis Eisenachis. Tema elukäik jagatakse neljaks etapiks:1.Arnstadt ja Mühlhausen (1704-08) Töötas linnaorganistina, käis D.Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. II.Weimar(1708- 1717 ) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. III.Köthen (1717- 1723 ) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate.
IV. Leipzig (1723-1750) Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Kirjutas palju kantaate, esimene oratooriumlik suurteos- Johannese passioon, sügavaim – Matteuse passioon. Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit. „Hästitempereeritud klaviir “
Kantaadid: “Kristus oli surma kütkes“, “Jumala aeg on parim aeg“, “Mul on palju mure mõtteid“
Ilmalikud kantaadid: “Kohvikantaat“ ja „Talupojakantaat“.
Matteuse passion , Missa h- moll ,“Jõuluoratoorium“,“ Brandenburgi kontsert“, “Muusikaline ohver“
Bachi Helikeel -polüfooniline, valdavalt vaimulik,, kirjutas passioone, kontserte, prelüüde, fuugasid. (traditsioonidele tuginev)üle 40 suure oreliteose, süite, soolosonaate.
Georg Friedrich Händel (1685-1759) Sündis Tüüringis Halle linnas. Hamburgis esimesed ooperi –„Almira“ ja „ Nero “ siis Itaalia periood, kirjutas kammerkantaate. Sealt lahkus ta Londonisse ooper- „ Rinaldo “, üks kuulsaimad orkestriteoseid-süit“Veemuusika“, ooper-„ Kerjus “, sellest sai alguse inglise laulumäng ehk ballaad -ooper. Tänini hinnatuim „ Julius Caesar“
Händeli oratooriumid olid menukad juba tema eluajal, ooperitel pole nii hästi läinud, meespeaosad olid loodud kastraatidele. Avaldas trükis varemkirjutatud orkestri- ja klavessiinimuusikat.
1730. aastatel pöördus tagasi oratooriumi juurde. Teosed-„ Saul “, „Israel Egiptuses“ Ta rajas Inglise oratooriumi žanri, süžeed pärinevad Vanast Testamendist. „ Joosep ja tema vennad“,“Jefta“.
Tähtsal kohal tema loomingus on oratooriumil „ Messias “.Orkestrisüit-„Tulevärgimuusika“.
Händel- kammerkantaadid, ooper, ballaad-ooper, retsitatiiv ja aaria ühendus, oratooriumid, aariad,kammersonaadid, kontserdid.
Klassitsism 18 IIp.-19.sajand
Helikeel-funktsionaalharmoonia, perioodiliselt liigendatud meloodia, eelistatult homofooniline, sonaat(sümfoonia, kontsert),lauluvormid, rondo , eelistatult ilmalik, tantsulis laululine põhiloomus, menuett sonaaditsüklis, aadel ja kodanlus eristuvad aegamisi.
18. sajand valgustussajand .

• Vahetus kuulajaskond ja muusika põhitellija.
  
• Õukonna asemel kõrgkodanlaste muusikaühingud
  
• Valitses instrumentaalmuusika (väga palju kirjutati pillimuusikat)
  
• Vaimulik muusika tagaplaanil
  
• Uued žanrid ja vormid (kõige valitsevam oli sümfoonia).
  
• Inimtunnete vahetu jäljendamine (loomulikkus, tagasi looduse juurde-läks moodi)
  
• Lihtsad ja korrapäraselt liigendatud meloodiad
  
• Heakõlaline harmoonia
  
• Karakterite kontrastid ühe vormiosa sees
  

Klassikaline sonaadivorm koosneb reeglina kolmest lõigust: I. Ekspositsioon, töötlus, repriis.
Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: kolmeosaline kammersonaaditsükkel tempodega kiire-aeglane-kiire; neljaosaline sümfooniatsükkel:kiire-aeglane-menuett/skerto-kiire.(selline esineb ka keelpillikvartetis). Tavalisim koosseis klassikalise ajajärgu kammermuusikas ongi klaveridou mõne meloodiapilliga. Klassikalise orkestri aluseks oli neljahäälne keelpillirühm (viiulid, vioolad ning ühise bassihäälega tšellod ja kontrabassid). Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud näljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott)
Carl Philipp Emanuel Bach(1714-1788)ajastu üks nimekaimaid heliloojaid.Andis väljamuusikaõpiku
Ooper jagunes kolme liiki:
Opera seria- silmapaistvaim esindaja Händel. Süžeed vältisid rõhutatult seoseid igapäevaeluga ja reaalse inimesega, tegelased olid pärit mütoloogiast või kaugest ajaloost. (tõsine, kangelas ooper).
Laulumäng (opera comique)– rahvalik, lihtsakoeline, kõnetekstid vahel. Rousseau „Külaennustaja“
Opera buffa –koomilise sisuga ooper, algselt oli tõsise ooperi vahepala .
Giovanni Battista Pergolesi (1710-1736) „ Teenija -käskijanna“ esimene klassikaline opera buffa.
Saksa Singspiel (laulumäng) sündis sajandi keskel inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul – rajaja Hiller. Muusikateatri klassikasse kuuluvad vaid Mozarti singspiel´id „Haaremirööv“,“Teatridirektor“ ja „Võluflööt“ Eestis Kotzebue „Isalik ootus“
Ooperi reformiaks sai Christoph Willibald Gluck (1714-1787)
Glucki ja Calzabigi esimene koostöö oli ballett „Don Juan “, sai oluliseks reformiks baletti ajaloos- klassikalise draamaballetti algus. ( 1761 ) Ooperireformi aluseks oli nende ooper „Orpheus ja Eurydike“ (1762) killustasid ooperi üksikuteks etteasteteks, retsitatiivideks ja aariateks, ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Avamängud tähtsal kohal.
Sümfoonia- sümfooniaorkestrile loodud sonaaditsükkel vormis mitmeosaline heliteos . 4osa: hõlmab kiire sonaadiosa, aeglase laululise osa, menueti või skertso ning rondo või kiire sonaadiosa.
Viini klassikud: Joseph Haydn ( 1732 -1809) Sündis Alam- Austrias Rohrau külas. Eszterhazy õukond(1761-1790) pöördepunktiks tema karjääris. Algusest peale kirjutas ta peamiselt instrumentaalmuusikat , sellest tulebki suur sümfooniate arv(104) „Lahkumissümfoonia“, 24 ooperit-„Apteeker“ ja „Kuu maailm“, „Armida“. London ja Viin (1791-1809) sümfoonia „ Oxford “, oratooriumid-„Loomine“ ja „ Aastaajad “, hümn „Keisrilaul“ Tal on ka oratooriume-„Tobia tagasitulek “, vokaalset kirikumuusikat(missad). Keelpillikvartetid „Päikesekvartetid“, „Preisi kvartetid“, „Appunyi kvartetid“, „Erdödy kvartetid“.
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)
Sündis Salzburgis, 4aastaselt mängis klaverit , 8 aastaselt esimene heliteos. Esimene täismöödus koomiline ooper „Teeseldud lihtsameelsus“ Mozart komponeeris 1770. aastatel suurem osa oma vaimulikest teostest – missad, kontsertlikud motetid, kaks suurt vesprimuusika tsüklit ja neli litaaniat, kiriklikku instrumentaalmuusikat väikesele ansamblile (kirikusonaate). Tema klaverikontserdid võeti Viinis väga hästi vastu. 1786 „ Figaro pulm“ tähtsaim opera buffa., 1787 „Don Giovanni“, laulumäng „Võluflööt“, „Tituse halastus “1791. Oratoorium „Kahetsev Taavet“ 1785, Missa c-moll, Klaverisonaat c-moll, Reekviem .
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Sündis Bonnis-flaami päritolu. Tema õpetajaks peetaks C.G.Neefet. Esimene vabakunstnik. Kogu tema looming on seotud klaveriga, iseloomulik joon on marsikarakter, variatsioonivorm ja pateetilise alatooniga helistik c-moll. 1800 kõlas esmakordselt Beethoveni I sümfoonia, millest sai pikaks ajaks tema üks hinnatuim teos. Kirjutas muusika balletile“ Prometheuse lapsed“. Ainuke oratoorium „Kristus Õlimäel“. Ooper „Leonore“(teatri soovil sai selle nimeks „ Fidelio “) Üheksa sümfooniat, kolm klaverikontserti, 32 klaverisonaati, viiulikontsert , kolmikontsert, ooper, oratoorium, missa jpm. Kuuest laulust koosnev tsükkel „Kaugele armastatule“
Klassitsismi helikeel:lihtsad, kaunistustesta, lühikesed, korduvad teravdatud karakteriga faasid , tempokad resitatiivid, tõsised, jõulised karakterid, isikupärane väljenduslaad, polüfooniline.
Romantism 19. sajand
Klassitsismi ja romantismi helikeeles ei ole erinevusi. Muutub teoste sisu, aeg ja elulaad on teised. Murranguks on Suur Prantsuse Revolutsioon 1789. Muusika tõusis kõige kõrgemale tasemele , ülistatakse palju luuletustes , sugulus jooned barokkiga. Hakati huvi tundma vanamuusika vastu, pärast 100 aasta möödumist esitati taas Bachi Matteuse passiooni , sai alguse tava mängida varem loodud muusikat. Romantismi üheks põhijooneks on püüd teostamatuse järele. Struktuurid suurenesid: pikenes meloodia, esiplaanile tõusis maalilisus oma sujuvate värviüleminekutega.
Muusikas eksisteerisid kõrvuti erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikumuusika, salongimuusika, kodumuusika ja alaväärtuslik kitš (nn. plüüžsohva-romantika). Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele ( näit. Paganini, Liszt jpt.).
Kõrvuti klassitsistlike žanridega ilmusid mõned uued liigid:
poeetilised klaveriminiatuurid ( Chopin , Schumann ), soololaulud ( Schubert ), sümfoonilised poeemid (Liszt), muusikalised draamad ( Wagner ). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika.
Harmoonia
Arendatakse edasi klassikalist harmooniat kromatiseerimise, altereerimise, enharmoonia kaudu kuni atonaalsuse piirini sajandi lõpus. Armastati sekventse ja tertsi kaugusel olevate helistike vastandamist.
Meloodia
Nii nagu klassikutel, oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus. Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem.
Rütm
Aluseks klassikute rütmika, mida täiendati psühholoogilis-poeetiliste laiendustega nagu trioolid, trioolid duoolide vastu, punkteerimine kui idee fix, sünkoobid, polürütmika jne. Subjektivism toob sisse personaalrütmid, mis on loodud vastava helilooja karakterist tulenevalt.
Kõlavärvid
Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan , Arkaadia, karjuste idüll, jne.
Universaalsus , aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid . Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillideni
(näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid).
Historitsism
19.saj. seob end vanade traditsioonidega ja sulatab need omas laadis ümber, täidab uue poeetilise vaimuga ja muudab struktuure ( Liszti ja F.Busoni Bachi-transkriptsioonid). Kirjutatakse uusi teoseid, kus on kokku viidud baroklikud vormid ja kõrgromantismi harmoonia (C. Franck ).

• Valgustus kriitika Saksamaal, vara romantism.
  

• Eelkäijad Rousseau , rühmitus „ Torm ja tung“, Herder , Schopenhauer.
  
• Konflikt tegelikkusega (ei leitud õiget kohta, oli moes olla õnnetu).
  
• Kunstnik oli kõrgel positsioonil
  
• Põgenemine loodusesse , eksootilistesse maadesse, fantaasiamaailma.
  
• Keskaja idealiseerimine ( gooti stiil).
  
• Vastuseis mõistuse kummardamisele.
  
• Looduse hingestamine.
  
• Subjektivism (isikust lähtuv, enda autobiograafilisus)
  

Romantismi periodiseering:
Vararomantism 1800(15)-1830. Tähtsaimad heliloojad: Carl Maria von Weber (1786- 1826 ) ooper „Nõidkütt“, kirjutas ka laule ja laulis ise, end klaveril saates. Gioacchino Rossini (1792-1868) ooperid „Sevilla habemeajaja “, „Wilhelm Tell “
Franz Schubert (1797-1830) Viinis, geniaalne meloodia meister, oli olemas meelelahutus muusika. Soololaul, kunstide sünteesi poole püüdlemine, ühendati lauluga. Kirjutati sageli vokaaltsüklitena. 1815-„Nõmmeroos“, “ Metshaldjas “, 1824-tsükkel“Ilus möldrineiu“, 1827-„ Talvine teekond“, 1828-„Luige laul“. Tema hiline helikeel on täis traagikat, sügavaid armastustundeid ja sisemisthingestatust. Tal on üle 600 laulu, oopereid ja laulumänge, 7missat, koorilaule, 9sümfooniat, 14 keelpillikvartetti, kammermuusikat, sonaate, klaveripalu.
Klaverimuusika tähtsal kohal, lapsed pidid klaverit mängima., see käis hariduse juurde. Klaver oli: 1)kontsertpill; 2)koduse musitseerimise pill; 3)“Grammofoni aseaine“ lihtsustatud seaded ooperitest ; Klassikalised vormid ja žanrid nagu improvisatsioon, fantaasia , sonaat, rondo jäid ka 19. saj. käibele. Uutena lisandusid vararomantismi ajal väikesed lüürilised klaveripalad kui soololaulu paralleelvormid.
Kirjutati palju salongi- ja kodumuusikat, “grammofoni aseainena” levisid arvukad ooperite ja sümfooniate seaded neljale käele. Sellele ansamblile kirjutati meelsasti ka tantse, marsse jm. olmemuusikat. Vararomantismi väljapaistvamad klaveriteosed on kirjutanud Schubert ja Felix Mendelssohn, kelle “Sõnadeta laulud”(1829-45) on romantilise laulva klaveristiili parimad näited.
Lied tähendas esialgu lihtsat salmilaulu, mida lauldi kodudes klaveri või kitarri saatel sõprade seltsis , harva kontserdisaalides. Lied oli intiimse karakteriga, sageli kasutati moesolevat pseudofolkloorset stiili, mille eeskujuks oli rahvalaul nelik - värsilise ülesehitusega, sisuks idülliline maaelu looduse taustal.
Lied´is ühineb poeesia ja muusika. Luuletustes on oluline mõte või tunne ridade vahel, mida ainult muusika suudab sõnadeta esile tuua. Luuletustest tulenes ka lauluvorm. Lihtsa stroofilise ülesehituse kõrval kasutati varieeritud salmilaulu ja läbikomponeeritud laulu, kus muusika muutus vastavalt sõnadele ja korduvaid osi oli vähem.
Kõrgromantism 1830-1850
Hector Berlioz 1803-69
Felix Mendelssohn 1809-47
Fryderyk Chopin 1810-49
Robert Schumann 1810-56
Ferenc Liszt 1811-86
Richard Wagner 1813 -83
Giuseppe Verdi 1813-1901
Tegevus koondub Pariisi, salongi kunst õitses.
H.Berlioz –sümfoonia“Harold Itaalias“, „Romeo ja Julia “, oratooriumid „Fausti needmine“, „Kristuse lapsepõli“, Reekviem, Te Deum; ooperid:“Troojalased“,“ Beatrice ja Benedict“ Uut tüüpi sümfooniate looja, ühendas erinevaid žanre.
Klaverimuusik Fryderyk Chopin 1810-1849, isa oli prantslane , ise pidas end poolakaks. Sündis Varssavi lähistel Zelazova-Volas. Elas Pariisis, valdavalt klaverihelilooja. Rajas uue tehnika-pehme, laulev stiil. Tema teostest võib leida traagikat, dramatismi, südamlikkust, intiimsust, unistavust, suursugusust ja lihtsust. Kõik see on edasi antud väga peene poeetilisusega. Sageli leiame siit melanhoolse kurbuse ja õnne võluvat segu.
Chopin on muusikaajaloo üks suuremaid meloodiameistreid, teemade kordused on sageli kaunistatud meloodilise figuratsiooniga. Tihtipeale võib tema teostest leida poola rahvaviiside järelkaja. Chopini stiili üks olulisemaid jooni on tujukad rütmi- ning tempomuutused (tempo rubato). Tema harmooniale on iseloomulik eriline laulvus. Kui Liszti huvitas klaveri orkestraalne kõla, siis Chopin peenekoeline tämbriline atmosfäär lähtub klaveri spetsiifikast. Tähtsamad teosed:2 klaverikontserti,3 sonaati ( kuulus “Leinamarss”)
4 eksprompti, 4 skertsot, 4 ballaadi (Chopin tõi ballaadi žanri instrumentaalmuusikasse), 58 masurkat, 16 poloneesi, 17 valssi, 24 prelüüdi, 19 nokturni, 24 etüüdi.
Poola folkloori elementide ühendamine kõrgromantismi värvika harmooniaga.
Poeetiline melanhoolia ning sädelev virtuoossus (poolakate uhkus)
Ferenc Liszt (1811- 1886 )
Kõigi aegade üks suuremaid pianiste, andekas helilooja, pedagoog ja muusikakirjanik F.Liszt sündis 1811.a. Lääne-Ungaris Doborjani külas. 1830 algas ta klaverivirtuoosikarjäär, esimene pianist , kes andis 1939.a. iseseisvaid klaverikontserte. Töötas välja sümfoonilise poeemi žanri-„Prelüüdid“, “Tasso“,“ Hamlet “. Orkestriteosed „Faust-sümfoonia“ ja „Dante-sümfoonia“. 1862.a. valmis vaimuliku ooperi laadne oratoorium „Legend pühast Elisabethist“. Kaks pidulikku missat „Ungari kroonimismissa“. 400 ooperit. Põhiteosed klaverile: Etüüdid „Palverännakuaastad“, Sonaat h-moll; Kaks klaverikontserti, 3Mephisto valssi, 19 ungari rapsoodiat, Petrarca sonetid.
Robert Schumann (1810-56) ühendas poeetilise fantaasia uue klaveristiiliga.Sündis Saksamaal Zwickau linnas. Asutas muusikaajakirja, propageeris rahvalaulu. „Liblikad“
Schumann arendas edasi variatsiooniprinsiipi andes sellele uue väljendusrikkuse. Tema “Sümfoonilised etüüdid”(1834-37/1852) olid esimesed karaktervariatsioonid muusikaajaloos. Helilooja armastas väikesi motiive muusikaliste sümbolitena. „ Karneval “
Hilisromantism 1850-1890
Richard Wagner 1813-1883 Sündis Leipzig Pariisis lõpetas Wagner 1840.a. oma järjekordse ooperi “Rienzi”, millega lõpeb varajane loomeperiood 1834-40, kus ta jäljendas teiste teoseid, ning algab isikupärane romantiliste ooperite periood1841-59: 1841 “Lendav hollandlane ”, 1845 ”Tannhäuser, 1848 “Lohengrin”.
Tema viimane loomeperiood saab alguse 1859 .a. Siia kuuluvad uuenduslikud muusikalised draamad “Tristan ja Isolde ” 1859, tetraloogia “Niebelungide sõrmus” 1874 ja “ Parsifal ” 1882,“Reini kuld “. Ainus ajalooliskoomiline ooper „Nürnbergi meisterlauljad“.

• Ühiskunstiteos, olulisel kohal tekst, muusika kulges pidevalt.
  
• Juhtmotiivide põimumisest tekkiv sümfooniline arendus(laulja peab hästi sobima )
  
• Kasutas suurt orkestrit:4-kordne kooseis , suurendatud vaskpillirühm
  
• Laulja kui orkestri täiendus, mitte lava valitseja.
  
• Lahendamata dissonantside ahelad
  
• Libretod saksa mütoloogiast
  

Giuseppe Verdi (1813-1901)
Ta sündis Põhja-Itaalias Parma provintsis Busseto lähedal Le Roncole külas.
I loomeperiood 1839-49
Ooperid “Oberto”39, “Kuningas üheks tunniks”40, “Nabucco”42, “Lombardlased”43, “Ernani”44, “Attila”46, “Macbeth”47, “Röövlid”47, “Legnano lahing”49.

Süžeed olid kaugest minevikust või teistelt maadelt, kuid seotud Itaalia vabadusliikumisega Austria ülemvõimu vastu.

Suur tähtsus kooridel

Vormilt numbriooperid

Bel canto kasutamine

Heroilised jooned, vähe psühholoogilisi peensusi
II periood 1849-59
“ Luisa Miller”49, “ Rigoletto ”51, “Trubaduur”53, “ Traviata ”53,
“Sitsiilia verepulm” 55, “Maskiball”59,

Tugevad karakterid, mis sünnitavad tugevaid kirgi

Tegelaste hulgas ebaharilikud tüübid: kurtisaan, õuenarr, palgamõrtsukas jt.

Erinevate temperamentide vastandamine

Bel canto kõrvale ilmub stilo misto (segastiil)

Kaldumine psühholoogiliste peensuste poole

Psühholoogilised nüansid meloodia abil, mitte orkestriga nagu Wagneril

Ooperite kõrgpunkt suurtel ansambli- ja kooristseenidel
III periood 1862-93
“ Saatuse jõud” 62, “Don Carlos ”67, “Aida” 71, “ Othello ”87, “Falstaff”93.

Lõpetatud numbrid peaaegu puuduvad

Lavalised draamad (Wagneril muusikalised draamad)

Orkestri osatähtsuse tõus

Kasutab juhtmotiive, kuid tunduvalt vähem kui Wagner.
Kogu elu ja eriti viimasel perioodil pani Verdi suurt rõhku libretodele.
Verismi noorema generatsiooni tähtsaim on Giacomo Puccini (1858-1924), kes sündis Luccas ja õppis Milaanos. Tema tähtsamad ooperid on: Boheem 1896, Tosca 1900, Madame Butterflay 1904 , Tütarlaps kuldsest Läänest 1910 , Trittico – 3 ühevaatuselist ooperit 1918, Turandot 1926( lõpetatud Alfano poolt.).
Realistlik ooper
Georges Bizet (1838-75)
Sündis Pariisis muusikute peres. 1848 asus õppima Pariisi konservatooriumi, õpetajaks oli J. F. Halevy – suure ooperi helilooja. 1858-60 oli Bizet´ tänu Rooma preemiale Itaalias. 1860 tuli tagasi Pariisi, kus õitses ooper, sümfooniline muusika oli tahaplaanil. Alles 1871.a. asutatud “Rahvusliku muusika ühing” hakkas propageerima instrumentaalmuusikat.
Bizet teoseid:
Pärlipüüdjad 1863
Juhan Julm 1865
Perthi kaunitar 66
Djamileh 71
Muusika A. Daudet ´draamale “Arleeslanna” 72
Kaks süiti 72
Carmen 75
Operett
Operetil on pikk eellugu , algul kirjutati ühevaatuselisi koomilisi oopereid (F. Herve ja J. Offenbach), seda nimetati “ genre primitif et gai”. Esimene mitmevaatuseline operett oli 1858.a. Jacques Offenbachi (1819-80) “Orpheus põrgus”. Termin operett tuli hiljem , algul nimetati opera bouffes. „ Nahkhiir “,“Mustlasparun“(J. Strauss jun.)
Veel Offenbachi operette:
Imeilus Helena 64 , Pariisi elu 66, Hoffmanni lood 81 (tegelikult romantiline ooper).
Operetile iseloomulikud jooned:

• Meelelahutuslik iseloom
  
• Kerge muusika
  
• Aktuaalse sisuga laulud
  
• Moodsad tantsud (cancan, valss , galopp, polka ) ja marsid, eeskuju võeti Pariisi varieteest
  

Kerge sisuga operett aitas majanduslikult ja materjalistlikult orienteeritud seltskonnal peletada oma igavust ja hingelist rahutust.
1855 ja 67 korraldati Pariisis maailmanäitusi, kuhu tuli inimesi üle kogu maailma. Pariisi elu ja uut žanrit operetti hakati jäljendama ka teiste maades.
Kui Pariisi operetti iseloomustavad satiirilised tekstid, siis Viini operetis oli esiplaanil laul ja valss ( F. Suppe “Ilus Galathea”, J. Strauss “Nahkhiir”, “Öö Veneetsias”, “Mustlasparun”).
Hilisromantikud
Caesar Franck (1822-1890), Anton Bruckner (1824- 1896), Johannes Brahms (1833- 1897 ) kirjutasid põhiliselt mitteprogrammilist muusikat klassitsistliku vormi ja romantilise helikeelega.
Hilisromantismi iseloomustab erinevate suundumuste ja stiilide põimumine : historitsism, naturalism , cecilianism, rahvuslike koolkondade teke.
Sümfoonia romantismi ajal
19. saj. tekkis teatud vormikonflikt sümfoonia kui absoluutse muusika žanri ja romantilise väljenduslaadi vahel, mis sageli kaldus programmilisusesse. Sajandi keskel toimus sümfoonia taandumine sümfoonilise poeemi ees. Sajandi teisel poolel hakati jälle sümfooniaid kirjutama kasutades põhiliselt klassikalist vormi ja romantilist helikeelt.
Romantikute sümfooniad:
C. M.von Weber 2 sümfooniat 1807
F. Schubert 9 sümf. 1813-28
F. Mendelssohn 12 varajast keelpillisümfooniat 1821-23
5 suurt sümf. 1824-32, III - Shoti sümf., IV -Itaalia sümf.
V - Reformatsiooni sümf. (finaalis koraal “Üks kindel linn”)
R. Schumann 4 sümf. 1841-50, I – Kevadesümf., III Rheini sümf.
Anton Bruckner kirjutas 9 sümfooniat, viimase finaal on lõpetamata. Ta tegi oma teostest palju redaktsioone. Tema sümfooniate helikeel on wagnerlik, ta kasutas baroklikke ja orelipäraseid võtteid, loodusmotiive (linnulaulu), algintervalle (oktaav, kvint , kvart). Brucknerit on nimetatud baroklikuks inimeseks romantlisel ajastul.
Johannes Brahms 1833-1897 Sündis Hamburgis, Saksa reekviem, 4 sümfooniat, 2 avamängu, 2 klaverikontserti, 1 viiulikontsert, hulgaliselt klaveripalu, laule ja kammermuusikat.
Seoses Debussy ´ga tuli 90-ndail aastail muusikasse impressionism (sümbolism), millest on mõjutatud paljud sajandivahetuse ja 20. saj. alguse heliloojad.
Impressionism 19.sajandi lõpp-20.saj.algus
Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 19. saj. 70-ndatel aastatel. Stiili nimetus on tulnud Claude Monet ` maali järgi ” Impression , soleil levant “1874 (Mulje, tõusev päike). Oluliseks muutus isiklike muljete edasiandmine loodusest, peened nüansid, valguse ja värvi mäng.

• Muusikasse tuli impressionism 1890- datel . Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia.
  
• Tavapärase maž.-min.-süsteemi asemel eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi . .
  
• Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi , keelpille.
  
• Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega.
  
• Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus.
  
• Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved , aiad vihmas jne. „väljus ruumist“
  

Impressionistlik helikeel:koloriidiharmoonia, heledate tämbrite eelistamine, vanade laadide kasutus, meloodia killustatud motiivides, muutuv rütm, vaba vorm.
Claude Debussy (1862-1918)
oli stiilipuhtam impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Varajased tööd kuni 1890. Tuntuim Bergamasque süit 1890.
Keskmine per. 1890-1912. Tekib impr. helikeel: vanad laadid , akordiparalleelid, akord kui kõlavärv, pentatoonika , tervetoonihelirida, lahendamata dissonants värvi teenistuses. Orkestriprelüüd " Fauni pärastlõuna" (Mallarme poeemi järgi) 1892-1894.
Ooper "Pelleas ja Melisande " (Maeterlincki j. ) 1892-1902 – ajastu peateos, väljapaisvaim impressionistlik ooper. Orkestriteosed "Nokturnid" 1899, "Meri" 1905. D. on uue klaveristiili looja, mida iseloomustab impr. harmoonia, loodusmuljete edasiandmine. Tähtsaimad klaveriteosed: 24 prelüüdi 2 vihikus 1910-13, sonaadid viiulile ja klaverile.
Hilised tööd alates 1912. Klassikalised tendentsid, selgemad liinid .Lavaline oratoorium "Püha Sebastiani kannatused" , "6 antiikset epigraafi", "Valge ja must" 2 klaverile, 3 sonaati.
Debussyga saavutab prantsuse muusika taas üleilmse tähtsuse. 20. saj algul on kõik heliloojad temast mõjutatud ( Manuel de Falla – Hispaanias, Delius ja Scott –Inglismaal, Eestis osaliselt varajane Heino Eller ja Mart Saar).
Maurice Ravel (1875- 1937).
Sündis Püreneedes Ciboure`is, õppis Pariisi konservatooriumis. Alustas imp- ressionistina, kuid läbi fantastika ja rafineerituse leidis uusi jooni. "Vetemängud" 1901 on üks paremaid impr. klaveriteoseid. Ema poolt hispaanlane ( bask ), seetõttu armastas hisp . rütme ja meloodiaid: " Hispaania rapsoodia " 1908 , ooper " Hispaania tund" 1911, " Bolero " 1928. Traagilise alatooniga sümfoniseeritud tantsud "Valss", "Bolero" mõeldud algselt lavateostena.
Võrreldes Debussyga on Ravel selgema meloodia, rütmi ja vormiga . Tema orkestri- käsitlust iseloomustab erakordne värviküllus. Tähtsaim lavateos on ballett " Daphnis ja Chloe " 1912. Olles ise silmapaistev pianist kirjutas 2 klaverikontserti 1931 , üks neist vasakule käele. Teose tellis Paul Wittgenstein, kes kaotas sõjas parema käe. „Peegeldused“, „Öine viirastus “.
Ekspressionism 20.saj.algus
sai alguse 20. saj. esimestel aastakümnetel. Selle esimesed ilmingud avaldusid juba eelmise sajandi lõpul Mahleri ja R.Straussi teostes. Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi muljet, on ekspressionismis oluline tunnete väljendamine (expressio ladina k. väljendus, tunne).

• Pööratakse tähelepanu inimese hingeelus toimuvate protsesside vastu.
  
• Kujutatakse inimese konflikti ümbritseva maailmaga .
  
• Peategelaseks on sageli sisemisse kriisi sattunud inimene.
  
• Ekspressionism on linnakultuuri avaldus, urbanistlik irdumine loodusest.
  
• Sotsiaalne rahulolematus , hirm homse päeva pärast.
  

Helikeelt iseloomustavad jooned :

• aforistlik ütlemislaad, killustatud meloodia
  
• äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine
  
• dissonantside kuhjumine
  
• järsud dünaamika kontrastid
  

Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951)
oli muusikas peamiselt iseõppija. Noorpõlves mängis viiulit ja tšellot. Töötas Viinis pangaametnikuna ja hiljem ühes Berliini kabarees muusikuna . Schönbergi looming jaguneb 3 perioodi:
I periood 1893 – 1910 op. 1 – 10
Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899 keelpillisekstett Selginenud öö ,
1912 Gurre- laulud vok.- sümf. teos solistile, koorile , orkestrile.

sümf. poeem Pelleas ja Melisande.
II periood 1910- 1916 op. 11 – 22 atonaalne muusika
Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid.
Mono-ooper Ootus 1909 - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas.
Kuu- Pierrot 1912 - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos.
1913- 1922 loomingu paus.
III per. 1923-1951 dodekafooniline muusika.

Viis klaveripala ( dodekafoonia esmakordne kasutamine viimases osas ja dodekafooniline klaverisüit. Dodekafoonia on 12 – heli tehnika. Schönbergi teoseid – Orkestrivariatsioonid 1928, ooper Moses ja Aron 1932 Klaverikontsert 1942, viiulikontsert 1936, Kantaat Ellujääja Varssavist 1947.
Schönberg koos oma õpilaste Alban Bergi ja Anton Weberniga moodustavad uus-Viini koolkonna.
Alban Bergi (1885- 1935 ) muusikat iseloomustab meeleline kõla ja strukturaalne mõtlemine. Ta püüdis dodekafooniat ühendada tonaalsete elementidega (kolmkõlad) ja olustikumuusika intonatsioonidega. Dodekafoonia reegleid kasutas vabamalt kui Schönberg. Tähtsamad teosed: ekspressionistlik ooper Wozzeck 1921, Lüüriline süit 1926, ooper Lulu 1935, Viiulikontsert 1935.
Anton von Webern ( 1883- 1945) oli neist kolmest radikaalseim. Teoseid iseloomustab aforistlik lühidus, kõik on oluline, kõik lähtub muusika põhiolemusest, ilma kaudsete kõrvalteedeta, ilma kordusteta. Valitseb lüürilis- ekspressivne põhitoon, minimaalne lähtematerjal ja ajaline kestvus ning maksimaalne väljendusjõud ja mõttetihedus. Oluliseks muutus üksikheli ja paus. Webern lähenes punktmuusikale. Kasutas lühemaid dodekafoonilisi ridu. Helilooja arvas , et muusika on rohkem looduse kui kunsti fenomen. Eesmärgiks oli leida loodusseadused, millele muusika peab alluma. Oli sõjajärgsetel aastatel noorte heliloojate iidol , tema loomingus nähti uusi teid – näiteks totaalne serialism.
Tähtsamad teosed: 6 bagatelli kvartetile 1913,5 pala orkestrile 1913, sümfoonia 1928, 2 kantaati .
Neoklassitsism 1920-1960(50)
Tekkis vastukaaluks eelmistele -ismidele. Puhta kunsti poolt, subjektiivse väljendus- laadi ja filosoofilise tagapõhja vastu muusikas.

• objektiivne, antiromantiline, intellektuaalne .
  
• erinevus klassitsismist: ei kuulu funktsionaalse harmoonia ajastusse, arvestab hilisemaid muusika arenguetappe, kasutab 20.saj. helikeelt.
  
• pearõhk teose struktuuril, vormil .
  
• selguse taotlemine nii vormis kui tämbrites
  
• tasakaalu loomine eri stiilide vahel
  
• graafiline , lineaarne polüfooniline faktuur
  
• polütemaatika
  
• rütmi osatähtsuse suurenemine, motoorsus, ostinaatsus, polürütmika
  
• tonaalne muusika
  
• eelistati väiksemaid koosseise
  
• üldmeeleolu optimistlik, asjalik , väljendatakse rõõmu musitseerimisest
  
• valdavalt instrumentaalne mõtlemine.
  

Neoklassitsism algas tagasivaatega 18. sajandile (süit, kontsert, sinfonia, sonaat):
Stravinski – ballett Pulcinella 1920
Prokofjev– I sümfoonia ( "Klassikaline") 1917.
Tagasivaade antiiki (uue lihtsuse otsimine):
Ravel ball. Daphnis ja Chloe 1912,
Satie Socrate 1919,
Orff Lavalised kantaadid Carmina burana , Catulli carmina ja Afrodite triumf .
Peatselt oli kasutusel muusikalise materjalina peaaegu kogu eelnev m. ajalugu oma stiilidega, isegi 19. saj., mida alles eemale tõrjuti, samuti muusika väljaspoolt Euroopat. Näit. Ameerikast tuli music-halli esteetika , džässi mõjud:
Hindemith Süit 1922 (rag –time, boston),
Stravinski Sõduri lugu (rag-time),
Ravel viiulisonaat ( blues ).
Igor Stravinski (1882- 1971 )
mõjukaim helilooja XX saj. I poolel. Pärines Venemaalt, isa oli kuulus Peterburi Maria teatri laulja. Loomingus kolm perioodi:
Vene periood (1907-1918). Iseloomulik on vene muusika rahvuslike traditsioonide arendamine. Kirjutas palju ballette Sergei Djagilevi tellimusel, kes korraldas Pariisis vene kunsti ja muusika sesoone: 1906 – kunst, 1907 - muusika, 1909 - ballett. Stravinski balletid: Tulilind 1910, Petruška, 1911, Kevade pühitsus 1913, Ööbik 1914, Soldati lugu 1918.
Teoseid iseloomustab rahvuslikkus, muinasjutulisus, allegooria , grotesk. Side vene rahvamuusika ja -tavanditega. Kasutab idamaist koloriiti. Lühikesed meloodiad kõlavad polüfooniliselt või paralleelselt, puhtad tämbrid - mitte impressionistlikult segatud , rütm vabaneb meetrumist, ürgsete rütmide orgia ( skandaal Kevade pühitsemise ettekande ajal).
1920-1940-ndad aastad - neoklassitsistlik periood.
1920 Pulcinella - ballett lauluga barokk-muusika ainetel, dekoratsioonid Picassolt.
”Komponeerimine on korra loomine”, ütles Stravinski. Tähtis oli rütm - ta oli üks esimesi, kes kasutas motoorset ja ebakvadraatset rütmikat. Tema muusika jäi tonaalseks, kasutas ka vanu helilaade. Iseloomulik on faktuuri lineaarsus , puhtad kõlavärvid.
Oktett puhkpillidele 1923, ooper-oratoorium Kuningas Oidipus 1927 ooper – oratoorium, Psalmide sümf. 1930, Viiulikontsert 1931.
1939 emigreerus USA-sse.
1940-71 hiline e. Ameerika periood.
Džässi mõjud - " Ebony Concerto" džässorkestrile 1945,
Dodekafoonilise ja seeriamuusika kirjutamine:
1952 Cantata, 1955 Canticum sacrum1957 Agon, 1958 Threni, 1958-59 Movements.
Alalhoidlik ja tihendatud stiil, minimaalne algmaterjal, kristlikud sümbolid.
Stravinski esines sageli oma teoste ettekandeil pianisti ja dirigendina,
sh. 1937 Eestis.
Paul Hindemith 1895 -1963

• Ühendas vanad vormid ( neobarokk ) ja uue elutunnetuse
  
• Tonaalse süsteemi avardamine. Otsis uut looduslähedast tonaalsust (Naturtonalität -ülemhelidest tuletatud tonaalsus )
  
• Kahepalgeline looming: elitaarsus ja laia auditooriumi poole pöördumine (Gebrauchmusik - tarbemuusika )
  
• Mitmekesised žanrid, kuid stiililt ühtne, väga viljakas helilooja
  
• Autobiograafilisuse vältimine,objektiivne, selge, asjalik temaatiline materjal.
  
• Džässi mõjud: süit "1922" klaverile
  
• Pidas oluliseks muusika eetilist mõju
  
• Vana polüfoonia taastaja. Harmoonilise figuratsiooni asemel häälte kontrapunktiline juhtimine. Oli suurim polüfoonik oma aegruumis:
  

Sündis Saksamaal Hanau´s Frankfurdi lähedal. 1934 keelustati tema muusika. Goebbels : "Hindemith on atonaalne mürategija". 1935 Türgis, 38 Shveitsis, 40-53 USA-s, 1953 Blonay ( Shveits ), suri Frankfurtis.
Hindemithi traagika : tema elitaarne muusika oli raskesti mõistetav, kuid ka tema tarbemuusika ei meeldinud publikule, sest eelistati leebema helikeelega muusikat näit. Kirjutas peaaegu kõikidele pillidele. Eesmärgiks oli partituur läbikirjutada: 7-osaline Kammermusik erinevatele pillidele. Muusikale omane lineaarsus, kus heli ei ühine harmoonilise funktsiooniga. Kasutas vanu vorme: kontserdid, süidid. Kirjutas praktilist õppemuusikat noortele, koduse musitseerimise jaoks.
" Ludus tonalis" klaverile jätkas Bartoki liini. Seal on 12 fuugat, 11 interluudiumi, 1 prelüüd ja 1 postluud. Teos on kirjutatud oma tonaalses süsteemis (Naturtonalität).On loonud sümfooniaid, kontserte, 6 keelpillikvartetti, koorilaule, muusikat
Carl Orff (1895-1982)

• Oli ülekaalukalt lavahelilooja, puhast instrumentaalmuusikat vähe
  
• Sünteesis oma loomingus muusikat, liikumist ja kõne kui ürgseid inimlikke väljendusvahendeid.
  
• Esiplaanil retsiteeritud või lauldud sõna ja maagiline kordus.
  
• Eeskujuks oli antiik- ja mitmed varajased muusikavormid. On kirjutanud ka ise tekste , kasutanud vana-baieri dialekti, hilis -ladina, vana-saksa ja vana-prantsuse keelt.
  

Teosed: Schulwerk 1930-35, 50-54 kokku 5 köidet.
Lavalised kantaadid: Carmina Burana 1935-36 , Catulli Carmina 43, Trionfo di Afrodite 53.
Ooperid Der Mond 37-38 , Die Kluge 41-42 , Antigone 47-48, Oedipys der Tyrann 59
Monteverdi teoste töötlused: Orpheus, 1925 ja 40 Tants der Spröden 25, 40
Ariadne kaebelaul 25, 40
Bela Bartok 1881-1945 Sündis Ungari provintsilinnakeses Nagyszentmiklos´is.

• Kasutada seda, mis on viisis juba olemas
  
• Kasutada seda, mida viisis ei ole
  
• Olulisel kohal rütm - rõhk esimesel silbil nagu ungari keeles
  
• Harmoonias kasutas nn. teljesüsteemi
  

Nii Bartoki kui ka teiste heliloojate juures on rahvamuusika töötlemisel kolm astet:

• Otsene tsiteerimine
  
• Motiiviline töötlemine
  
• Rahvamuusika pinnal tekkinud uuslooming heliloojale omasel viisil
  

Kõige küpsem ja tähelepanuäratavam teos oli Allegro barbaro 1911 - seal ilmneb rütmi teravnemine , tonaalsuse avardamine, bitonaalsus, arhailised laadid, uudsed dissonantsid, klaveritehnika julge avardamine. On seoseid Stravinski vene perioodi teostega.
1911 esimene lavateos " Hertsog Sinihabeme loos", 1916 dramaatiline pantomiim "Puust prints ". Bartokil oli algul oma teostega raske esile pääseda, esimene läbimurre toimus 1918.a. Kaalukas artikkel Baroki muusikast ilmus Kodaly sulest samal aastal.
Kolmandat lavateost balett-pantomiimi "Võlumandariin" (1918-19/24 ) ei kantud komponisti elu ajal kodumaal ette moraalsetel põhjustel. Teoses valitseb rütmipinge ja ekspressiivselt lõhestatud meloodika
Olivier Messiaen 1908-92 Messiaeni võib nimetada XX sajandi üheks tähtsamaks muusikuks. Ta oli silmapaistev helilooja, organist ja õpetaja. sündis Avignonis,
Messiaeni muusika kolm allikat on religioossus , eksootika ja panteism .
Tema muusikat iseloomustab modaalsus st. muusika aluseks on tema enda loodud helilaadid ja rütmid, millede eeskujuks on gregooriuse koraalid, antiik-kreeka luulerütmid ja india rütmid.
Heliread ja rütmivõtted on talle omase tehnika abil ühendatud keeruliseks konstrukt -siooniks. Seda on ta selgitanud raamatus "Minu helikeele tehnika" 1944.
Messiaeni helikeel on täielikult väljenduslikkuse teenistuses: ta muusika tugineb sageli religioossetele kujutluspiltidele ja sümbolitele.
Üle 40 aasta jäädvustas ja uuris ta linnulaulu ning kasutas seda oma teostes. Erinevalt "konkreetsest muusikast" kasutas ta seda materjali mitte otse tsiteerides, vaid nn. moduste e. mudelitena (muutis registreid, tempot jne. )
1953 "Lindude ärkamine" klaverile orkestriga
1956 " Eksootilised linnud " klaverile, puhk- ja löökpillidele
1958 "Lindude kataloog" klaverile
Euroopa muusika XX sajandi II poolel
Muusika üldpilti mõjutasid järgmised suundumused:

• Poliitiline, moraalne ja majanduslik uuestisünd pärast II maailmasõda
  
• Muusika ja teiste kunstiliikide esteetilise käsitluse avardumine. Laienevad ettekujutused muusikalisest helist, rütmist, vormist .
  
• Stiililiselt neoklassitsismi lõpp ja seriaalse mõtlemise algus (Messiaen)
  
• Elektroonilise muusika teke ja sellega seotud uus kõlamaailm (Karlheinz Stockhausen )
  
• Eeskujud pärast II maailmasõda: Bartok, Stravinski, Hindemith.
  
• Messiaen ja Luigi Dallapiccola esindasid mõõdukat modernismi.
  
• Avangardistid ( Boulez , Ligeti) otsisid uusi teid.
  

Muusika jagunes: kontserdisaalide muusikaks ja festivalide muusikaks. Esimesele oli omane laiem kuulajaskond, traditsioonilised žanrid ja vormid, mõõdukas modernism .
Festivalidel kõlas kitsamale spetsialistide ringile mõeldud avangardistlik muusika.
Esimesed moodsa muusika festivalid olid: Donaueschingenis (alates1921 ja 50)Darmstadtis (1946). "Varssavi sügis" (alates 1956), mis mõjutas eesti noori heliloojaid.
Pierre Boulez (1925)
Üks olulisemaid XX sajandi heliloojaid ja dirigente. Sündis 25.märtsil 1925 Kesk-Prantsusmaal Montbrison/Loire´is..
1945 ilmusid "3 psalmoodiat klaverile", kus avaldus Messiaenile omane modaalsus, millest ta hakkas edaspidi kiiresti eemalduma. Hiljem ta seda teost oma teoste nimekirja ei võtnud. Tollal valitses prantsuse muusikaelus Pariisi koolkond, mis lähtus Stravinskist ja "6" suundadest. Alates sõjaajast olid keelatud atonaalsus ja serialism kui märgid marksistlikust dekadentsist (Schönberg). Traditsioonide tundmaõppimine oli takistatud. Uue Viini koolkonna mõju ei saanud eitada, samas oli suur vastasseis nende poolt, kes väitsid, et seeriamuusika maeti juba 40 aastat tagasi maha. Noortele jäi nendest raamatutest väheks.
1945 tutvus Boulez esimest korda seeriamuusikaga ühes Pariisi salongis.Boulez palus Leibowitzilt tunde. Kahjuks Leibowitzil ei olnud muusikalist annet .
Komponeeris öösiti, kirjutas pikki uurimusi. Oli moodsa muusika peamisi esindajaid, välismaal mängitav, kodumaal aga vilistati tema teosed välja. Pariisis oli moodsa muusika olukord halvemini määratletav. Boulezile tehti ülesanne organiseeri
Vastureakstsioonina serialismi üliorganiseerimisele sündis avangardmuusika teine suund - kõlavärvimuusika e. sonorism
John Cage (1912-92)
Pärineb Los Angeles ´ist.Tema muusika omab suurt tähtsust eelkõige helikunsti piiride enneolematu laiendamise tõttu. Võttes aluseks Cowelli teose "Uued muusikaressursid"1930 ja Schönbergi dodekafooniatehnika meetodi, arendas ta siit edasi oma lähtekoha:"kõik on muusika". Siit mitmes suunas edasi töötades jõudis Cage "juhuste muusikani Juhusemuusika euroopalik variant on aleatoorika ( juhitud juhuslikkus) - improvisatsioon helilooja poolt etteantud raamides. Kasutati rütmi-, vormi-, kontrapunkti-aleatoorikat.
Heliloojad leidsid rohkesti uusi tämbreid: võeti kasutusele uusi pille ja mänguvõtteid. Uute tämbrite otsingud viisid elektronmuusika tekkele 1940-50.
Esimene elektronmuusika stuudio rajati 1951.a. Kölnis.
60-ndail algas pööre postmodernismi suunas, kus kasutatakse eri stiilide sümbioose.
Varasemate stiilitunnuste või tsitaatide kõrval on selgelt olemas XX sajandi teise poole modernismi jooned. Lääne -Euroopa varajase postmodernismi teosed on Stockhauseni "Stimmung" 1968 ja Luciano Berio "Sinfonia" 1968/69.
USA läänerannikul sündis 1960-ndate keskel minimalistlik e. korduste muusika. Seda viljelesid Steve Reich, Terry Rily ja Philipp Glass. See on sulam lihtsate motiivide kordustest, rafineeritud polürütmiast ja idamaisest staatikast. Minimalism väldib dramatismi ja jutustavust. Euroopasse ilmus minimalism 1970. aastatel.
Samal ajal algas "uuenemine vana kaudu". Pöörduti folkloori poole, hakati taas esitama keskaja ja renessanss -muusikat. Tulid käibele mõisted " uuslihtsus " ja "uustonaalsus" ja "uusromantism". Modernismi kõrvale tekkinud muusikavoolud ei tõrjunud modernismi välja vaid jäid alternatiiv -vooludena eksisteerima .
Modernism on ka teisenenud: 1980-90. aastate modernism on postserialistlik ehk neoekspressionistlik. Serialismi ridadest on loobutud , säilinud on meloodia ja rütmi diferentseeritus, välditakse kordusi. Valitseb keerukas polüfoonia. Kõla on väga oluline, lähtutakse mitte suurtest kõlakogumitest vaid üksikhelidest. Detailid on kindlaks määratud, aleatoorikat kasutatakse vähe. Harmoonia on mitmekesine , ei väldita ka kolmkõlasid, küll aga funktsionaalset harmooniat.
Prantsusmaal uuritakse helide ülemhelikoostist ning kasutatakse harmoonia ja tämbrikeele loomisel arvutiprogramme. Sellega tegelevad nn. spektraalmuusika loojad Gerard Grisey, Tristan Murail jt.
Veljo Tormis Sündis 7. augustil 1930 Kuusalus. Ühendas folkloori nüüdisaegse muusika väljendusvõimalkustega. Kantaadid- „Kalevipoeg“,“Laulu algus“.Kooritsüklid-„Hamleti laulud“, „Eesti kalendrilaulud“, „Soome-ugri maastikke“. On kirjutanud meeskoorile, solistidele, segakoorile, nõiatrummile, oodi „Laulja“meeskoorile, orelile ja löökpillidele, tsükleid häältele ja klaverile“Kümme haikut“, ooperi „ Luigelend “, kantaat-balleti „Eesti ballaadid “, 2 avamängu muusikafestivalidele ja filmimuusikat „Kevade“, „Libahunt“.
Erki -Sven Tüür Sündis 16.okt. 1959 Kärdlas. Helikeelde kuulub paljude 20. saj. muusikastiilide elemente, eriti olulised on tonaalsuse ja atonaalsuse vastandused ning sujuvad üleminekud ühest teise. Teostes on täpne dramaturgia . Kirjutanud vokaalsuurvorme „Requiem“ P.Lilje mälestuseks, 2sümfooniat,“…de facto“ 3-le elektrikitarrile ja sümfooniaorkestrile,“ Insula deserata“ ja elektroonilisi teoseid „Mängu võlu“, kammermuusikat „Arhitektoonika“ ning filmimuusikat.
Lepo Sumera. Sündis 8.mai 1950 Tallinnas. Looming on kompositsioonitehniliselt ja väljenduslikult mitmekesine, tema stiili püsijooned on muusikalise materjali põhjalik arendus ja eripäraste dramaturgiliste ideede põhjustatud tavatud vormilahendused; Esimesena kasutanud arvuti abi. Kirjutanud balletid „ Anselmi lugu“,“Pantomiim“ ja „Sisalik“, 4 sümfooniat, kantaate „Elust ja surmast“, klaverikontserdid, orkestriteosed „Olümpiamuusika“ (1980), elektroakustilisi ja kammerteoseid, klaverpalu ning muusika umbes 50 filmile .
Arvo Pärt. Sündis 11.sep.1935 Paides. 1980 emigreerus, Austria kodanik, elab Berliinis. Viljeles 1960 eesti muusika avangardset suunda äärmuslikemalt, rakendas esimesena dodekafooniat (“Nekroloog“ sümfooniaorkestrile) aastast 1963 ühendas seda sonoristliku kõlakäsitlusega ja aleatoorikaga, sageli ka kollaažtehnikaga. Hakkas 1971 kirjutama valdavalt diatoonilist muusikat, jõudis meditatiivse stiilini, ühtlasi kujundas algupärase kompositsioonitehnika, mis sisaldab keskaegse polüfoonia ja 20. saj. seeriamuusika sugemeid. Eeslistanud väikesi esituskooseise, vokaalteostes kasutanud ladinakeelseid liturgia ja piiblitekste. Teoseid:3 sümfooniat, Perpetuum mobile sümfooniaorkestrile, Credo klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile, Tabula rasa2 viiulile ja kammerorkestrile, orelile, vokaal -instrumentaalteoseid,(Johannese passioon) ja Berliini missa.
28