Georg Philipp Telemann ja saksa tüüpilised muusikazanrid · Georg Philipp Telemann (14. märts 1681 Magdeburg 25. juuni 1767) oli saksa helilooja · Õppis Leipzigi ülikoolis juurat · Muusikas oli ta iseõppija · Ta oli Johann Sebastian Bachi, Antonio Vivaldi ja Georg Friedrich Händeli kaasaegne · Telemannil oli mitmeid tähtsaid muusikalisi töökohti, ta asutas ja juhtis orkestreid ja oli õukonnamuusik · Telemanni on tihti kirjeldatud kui ajaloo kõige viljakamat heliloojat. · Telemann lõi ligi 1500 kirikukantaati, 1000
enda jaoks ümber minikontserdiks. Kava Air de Bravoure(Andre Jolivet) Aarne Ots Trompetikontsert(Aleksander Arutjunjan) Norman Verte Kontsertiino nr 21(Julien Porret) Marek Solomontsuk , klaveril Kaisa Laasik Sentimentaalne valss(Franz Schubert) Ingmar Nõmmann Neiu läheb tantsima , Minu isamajakene(rahvaviisid) Kaarel Taavet Saretok Muti metroo(Riho Päts) Andreas Kalvet Die Würde(Georg Philipp Telemann) Robert Lehtma Kavatiin(Karol Kurpinski) Laur Keller, klaveril Kaisa Laasik Anmut(Georg Philipp Telemann ) Jose Antonio Page Ramirez Cantabile et Scherzetto(Philippe Gaubert) Taavi Viljat Aaria(Georg Friedrich Händel) Robert Lehtma Trompetikontsert Es-duur I osa : Allegro con spirito(Johann Nepomuk hummel) Märt Metsla Pavaan, op 50(Gabriel Faure) Mart Aus Sonaat trompetile ja klaverile III osa(Karl Pilss) - Simmu Vasar
2 Igapäevane peamine jumalateenistus. Proprium (vahetub vastavalt kirikukalendrile), ordinarium (iga päev samad tekstid) 3 Ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla 4 Traktaat ARS NOVA J. Ockeghem; J. Desprez; H.Schütz; Lully; Corelli; Gluck6 Orlandus Lassus; A.Vivaldi; Rameau; Gabrielid; C. Janequin; Telemann; Scarlatti; Guillaume Machaut5; H.Purcell; D.Buxtehude; Palestrina 5 Esimene terviklik ühe autori tsükkel ,,Missa" 6 Tema idee oli seada muusika draama teenistusse
viiuldajana). Lõpetas gümnaasiumi. Muusikalise hariduse sai vanemalt vennalt ja omal käel õppides. T a elu kulges alalises töös õue- või kirikukomponistina (1723.- aastast töötas Leipzigi Thomas- kiriku kantorina [köster- kooliõpetaja]). Teda tunti ületamatu orelivirtuoosina, pedagoogina ja klahvinstrume ntide häälestajana. Bachi muusika on suguluses tema eellaste muusikaga- Buxtehude, Bachelbel, Frescobaldi, Vivaldi, Corelli, Händel, Telemann, Purcell. Bach ei loonud ainsatki ooperit ega üldse muusikat teatri tarbeks. Suu rt tähtsust tema kunsti puhul etendas seos protestantidega. Ta rajas oma muusika protestantlikule koraalile. 50-aastase loominguperioodi jooksul oli ta ainult 5 aastat huvitatud ilmalikust muusikast. Kirjutas tellimustöid (nt. 5 aastat järj est igal nädalal üks vaimulik kooriteos) ja vajalikku õppematerjali. Bach kirjutas peamiselt nendele instrumentidele, mida ta ise väga hästi mängida oskas (orel
sind es vor allem das Mal Seh'n Kino, Orfeo's Erben und das Filmtheater Valentin, die sich mit ihrer Programmarbeit einen Ruf weit über das RheinMainGebiet hinaus verschafft haben. Deutschen Filmmuseum Das Deutsche Filmmuseum, erstes seiner Art in der Bundesrepublik. Das Filmhaus Frankfurt, der Bundesverband Jugend und Film und das Medienzentrum Frankfurt sorgen dafür, dass auch der filminteressierte Nachwuchs in Frankfurt Unterstützung findet. Musik Seit Georg Phillippp Telemann im 18. Jahrhundert die Hausmusik in Frankfurt etablierte und Mozart seine ersten Konzerte gab, ist das musikalische Engagement und Interesse der Frankfurter ungebrochen. Möglichkeiten zur Aus und Fortbildung im Musikbereich: die Hochschule für Musik und Darstellende Kunst, Dr. Hoch`s Konservatorium, die Frankfurter Musikwerkstatt für Jazz und Popularmusik oder die Gesangsschule Scream Factory um nur einige zu nennen. Szenefoto aus der Oper Death in Venice: v.l.n.r. Kim Begley
Sie war ein deutscher Komponist des Barock und ein auch zu seiner Zeit berühmter Organist und Cembalist. Er gilt heute als einer der größten Tonschöpfer überhaupt, der die spätere Musik wesentlich beeinflusst hat und dessen Werke im Original und in zahllosen Bearbeitungen weltweit präsent sind. Zu seinen Lebzeiten fand Bachs kompositorisches Schaffen keine große Beachtung, verglichen etwa mit dem seiner Zeitgenossen Georg Friedrich Händel oder Georg Philipp Telemann. Bachs heutige Berühmtheit hat ihre Wurzeln zum einen in der Tatsache, dass seine Werke die einzigen waren, die zu Beginn des 20. Jahrhunderts in großem Umfang von einem Barockkomponisten überliefert waren. Zum anderen übte seine konsequente Anwendung des Kontrapunktes, verbunden mit der Affektwirkung seiner Melodik und der kühnen Harmonik, auf spätere Komponisten eine große Wirkung aus. Seit dem 19. Jahrhundert schätzen kirchliche Kreise
kuulsatest oreliteostest. Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Seda näitavad tema tehtud Antonio Vivaldi kontsertide transkriptsioonid orelile 5. juulil 1722 suri Leipzigi Tooma kiriku kantor Johann Kuhnau ja koht jäi vakantseks. Pärast keskpäraste kandidaatide väljapraakimist jäi sõelale neli meest: Johann Fasch (kapellmeister Anhalt-Zerbstist), Georg Philipp Telemann (muusikadirektor Hamburgist), Christoph Graupner (kapellmeister Darmstadtist) ja Bach. Telemann sai aga just sel ajal Hamburgist palgakõrgenduse ning otsustas jääda sinna, loobudes kandideerimisest Leipzigisse. Kuna Bachi ülejäänud konkurente oma õukondadest vabaks ei lastud, jäi koht temale. Bachi tööülesannete hulka kuulusid muuhulgas poistekoori juhatamine ning pühapäevadeks ja suuremateks kirikupühadeks vokaalmuusika kirjutamine
6. Ooper muusikalis dramaatiline lavateos, miles õühinevad erinevad kunstiliigid, tekst, muusika, tants, kujutav kunst, kostüümid, kõike ühendab muusika, ooperi liigid: opera buffa, opera seria tõsine ooper, ooper sündis itaalias 1597.a esimene suur ooperi looja Monteverdi, A. scarlatti, Vivaldi, Lully, prantusse ooper oli omanäoline, tähtis koht tantsul, inglise ooper: purcell, handel, saksa: telemann, 7. Sonaat mängimiseks, instr. teos, kaks sonaaditüüpi: kiriku ja kammersonaat, kiriku osa tavaliselt algab aeglase osaga ja teine tavaliselt fuuga, kammer kiired osad on tantsulised. Sonaate kirjutatakse nii soolopillile, duosonaate: soolopill+basso continuo, triosonaat 2 solisti+bc. Triosonaadist kasvab välja concerto grosso: soli+tutti. Kammeransambel + orkester. 8
Võimukas absoluutne muusikute klass ; fagott, võeti kasutusele instrumentaalne Antonio Vivaldi monarhia + kodanlikud muusikud töötasid haamerklaver. Populaarsed tantsusüit, fuuga Georg Philipp Telemann revolutsioonid). õukonnakapellides ja ka oboe ja plokkflööt. Õukonnakeskus; kirikukapellides (ka kirik kontsertstiil võis olla kontserdipaik) ning ooperiteatrites (NB! Ooperi teke). Klassitsism (18
tähenduse concertare (võistlema). Soolopillide ansambel on vastandatud orkestrile. Meistrid: ALESSANDRO STADELLA, CORELLI ja peaaegu kõik barokkheliloojad peale neid, HÄNDEL. Soolokontsert Soolopilli ja orkestri vastandamine. Reeglina 3-osaline: kiire-aeglane-kiire. Kontserdis soleerib peamiselt viiul, aga ka tšello, fagott, oboe jne. Viiulikontserte on loonud VIVALDI (on tugevasti mõjutanud Bach'i, kes töötles Vivaldi kontserte), TELEMANN, BACH, TARTINI. Orelikontserte HÄNDEL, klavesiinikontserte BACH. Kõrgbaroki ajal arenes mazoor-minoor tonaalsus, oktaav jagati 12 võrdseks pooltooniks. Siitpeale sai võimalikuks kõigi helistike kasutamine. Pilliehituse õitseng: viiulimeistrid AMATI, STRADIVARIUS, GUARNERIUS, STEINER. Tšello tõrjus aegamisi kõrvale viola da gamba, põikflööt plokkflöödi, haamerklaver (esmakordselt ehitanud CHRISTOFORI Firenzes 1700. a. paiku) klavessiini ja klavikordi.
Need tehnikad võimaldasid kõige õrnemaid varjundeid. Samuti tehti edasi ka oforti, vasegravüüri ja muid tehnikaid. Väga levinud oli värviline graafika. https://karinakunstiajalugu.weebly.com/rokokoo.html https://et.wikipedia.org/wiki/Rokokoo http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rokokoo2 Vaata äkki leiad siit veel pilte ja infot http://kaajalugum.blogspot.com.ee/2014/02/rokokoo.html Muusikas rokokoomuusika esindajaid on F. Couperin, G. B. Pergolesi, J.-P. Rameau, G. P. Telemann. https://www.youtube.com/watch?v=8sFyywRq-SE https://www.youtube.com/watch?v=M4hf9ak9HnU
Määrava tähtsusega kohtumine Buxthudega 1674.a, siitpeale töötas ta ainult Läänemere regioonis 1674-1684 oli Tallinna Gümnaasiumi (preagu Gustav Adolfi Gümnaasium) kantor 1680 kandis selle kooli õpilastega ette oma esimese ooperi ,,Kindlameelne Argenia". Teine silmapaistev Mederi teos on 1700/1701 Riias kirjutatud Matteuse passioon. Georg Philipp Telemann (1681- 1767) Oli omal ajal palju olulisem tegija kui Johann Sebastian Bach. Muusikas oli iseõppinu, kuid mängis juba lapsena mitut pilli 12.aastaselt kirjutas oma esimese ooperi. 1701 läks Leipzigi õigusteadust õppima, 1704 asutas seal üliõpilaste muusikaühingu ,,Collegium Musicum". 1721 sai Hamburgi linna muusikadirektoriks. On loonud üle 1500 kirikukantaadi, umbes 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi ja passiooni ning kammermuusikat
See on mitmehäälne teos, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. 6. Nimeta barokiajastu heliloojaid ( Itaalist 2,Prantsusmaalt 2, Inglismaalt 1, Saksamaalt 4) Itaalia – Jacopo Peri, Claudio Monteverdi, Arcangelo Corelli, Antonia Vivaldi, Alessandro Scarlatti Prantsusmaa – Jean-Baptiste Lully, Jean-Philippe Rameau Inglismaa – Henry Pucell Saksamaa – Michael Praetorius, Heinrich Schütz, Georg Philipp Telemann 7. Kirjuta lühidalt J.S.Bachi (nimeta eluaastad) elust.Millised on suurimad erinevused võrreldes G.F.Händeliga? 8. Johann Sebastian Bach (1685-1750) sündis Saksamaal muusikute perekonnas. Tema organistist vend õpetas teda orelit mängima. Bach oli oma aja parimaid organiste. Kaks korda abielus ja 20 lapsest said heliloojatena tuntuks 4. Jäi elu lõpupoole pimedaks. Tema teosed on polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud
Helisev katekismus Kontsert toimus Narva Aleksandri kiriku tornisaalis. Toimumisaeg oli 19 oktoober, kell 18.00. Laulis kontserdil Moskva Peetri-Pauli koguduse koor. Kavas olid Buxtehude, Bach, Telemann, Luther. Samuti lauldi ka Taize kogumikulaule. Kohta oli küll vähe tornisaalis, aga inimesed olid toredad ja lasid abistavalt treppidest läbi. Vaatamata sellele, et paljud istusid trepiastmetel, nautisid nad ikkagi kõlavat muusikat. Orelil mängisid 3 inimest - Julia Lotova, Denis Zalnin ja Irina Vavilova. Flööti mängis Oleg Zalnin. Plokkflööti mängisid Irina Vavilova ja Darja Skurljatjeva. Darja Skurljatjeva mängis ka viola da gambat.
Populaarsed maskietendused (mütoloogilise/allegoorilise sisuga) Purcell: ainus inglise suuremat sorti helilooja. "Dido ja Aenas" autor (ainuke inglise ehe barokkooper). GER muusikud käisid õppimas ITAs, paljud muusikud olid Orlandus Lassuse õpilased -> polüfooniline kirjaviis säilis kauem kui mujal euroopas. Praetorius: esimeste GERkeelsete vaimulike kontsertide looja. Luteri koraalide kogu autor. Schütz: Saksa muusika isa. Pani aluse saksa oratooriumile millest sai kiriklik zanr. Telemann: helilooja, kes oli avatud kõigele uuele, ühendas kõiki stiile, kirjutas kõike. VÕRDLUS Georg Friedrich Johann Sebastian Bach ÜHINE Händel Väga hea organist, Jõukas olnud kontsertmeister, perekonnast, isa oli kapellmeister. muusikakarjääri
Barokkmuusika Saksamaal · Konservatiivsus polüfoonia jätkuvus. · 30-aastane sõda (1618-1648), häving, kapseldumine. · Hansalinnade (Hamburg, Lübeck) tõus, tihe läbikäimine Itaaliaga. · Lübecki Maarja kirik; maailma esimene kontserdisari (Abendmusik). · Protestantlik kirikumuusika, seotud protestantliku koraaliga. Heliloojad · Michael Praetorius · Heinrich Schütz · Dieterich Buxtehude Georg Philipp Telemann JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Elust: · Muusikud Bach'id tegutsesid 17. sajandil peamiselt Kesk-Saksamaal. Muusikalist haridust ja pillide valdamist õpetasid lastele peamiselt isad, vanemad vennad, sugulased. · Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis · 1694/95 surid isa ja ema · Vanema venna Johann Christophi hoole alla · Oma aja kohta korralik haridus: ladina kool hea humanitaar ja teoloogiline põhiharidus
· Concreto grosso ,,suur kontsert" ; põhilist osa mängib barokktrio, millega olulistes kohtades liitub orkestrikoosseis · Tantsusüit (allemande, courante, sarabande, gigue) Barokkmuusika suurimateks meistrideks on Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Tähtsamad heliloojad: Itaalia Antonia Vivaldi, Alessandro Scarlatti ja Arcangelo Corelli. Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully Inglismaa Henry Purcell Saksamaa Heinrion Schütz ja Georg Philipp Telemann Johann Sebastian Bach (16851750) Bach on üks kõigi aegade suurimaid heliloojaid. Pärines suurest saksa muusikute suguvõsast Tüüringimaalt. Helikeel valdavalt polüfooniline ja seotud saksa
23)Barokkmuusika Prantsusmaal: zanrid - õukonnaballett, ballettkomöödia, ooper, suur motett. Heliloojad: Jean-Baptiste Lully, Charpentier, Francois Couperin, Jean-Philippe Rameau. 24)Barokkmuusika Inglismaal:zanrid - maskietendus(olid põimitud sooloaariad, koorid, balletistseenid), semiooper. Heloloojad: H. Purcell, hiljem Händel. 25)Barokkmuusika Saksamaal:zanrid passioon, kirikukantaat. Heloloojad: Schein, Scheidt, Schütz, Telemann. Afektiõpetus- ratsionaalne õpetusinimese tundeseisunditest Monoodia- väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega m-s käib kaasas harmooniasaade. basso continuo-on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Kontsert- muusikateos(t)e ettekanne, itaaliakeelse sõna algtähendus on "koosmäng". bel canto- it.k -ilus laul, improvisatsiooniline kaunistuste laulmine; omane laulvus, kergus, kandvus.
Teda peetakse Saksa muusika isaks, julgustas noori muusikuid kirjutama Saksakeelseid teoseid. Pani aluse Saksa oratooriumile. Pärast sõda said Saksamaal kultuurikeskusteks Hamburg ja Lübeck. Hamburgist sai Saksamaa ooperikeskus. 1678 esimene ooperiteater. Lübeckist sai kirikumuusikakeskus. Kirikumuusika helilooja Dietrich Buxtehude (tähtsaim organist). Tema loomingu tähtsaim osa orelimuusikal. Kuulsamaid barokkmuusikaheliloojaid on Georg Philipp Telemann. Kirjutas 1500 kirikukantaati, 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi, passioone, oratooriume, tohutul hulgak kammermuusikat. Ooperite sisu julge ja fantastiline.
meloodia lineaarse (polüfoonia) asemel horisontaal (harmoonia) meloodika toetub kolmkõla- või gammakäikudele kontrastsed kujundid, mitu teemat II Varaklassitsim, 1760 1780 Üleminek hilisbarokilt Viini klassitsismile. Varaklassitsismi tähtsamad esindajad: 1. Mannheimi koolkonna heliloojad 1750ndatest aastatest: Johann Stamitz, Christian Cannabich, Franz Xaver Richter, Carl Stamitz 2. Bachi pojad W. F. Bach, C. Ph. E. Bach, J. Ch. Bach, G. Ph. Telemann, J. F. Agricola, J. J. Quantzi hilised teosed, J. Haydni varane period. Ka Christoph Willibald Glucki Pariisi-perioodi oopereid loetakse varaklassitsimi esindajaiks ("Armide", antiigiainelised "Iphigeneia Aulises" ja "Iphigeneia Taurises") Kirjanduses esindab varaklassitsismi nn "Tormi ja tungi" liikumine(Herder, noored Goethe ja Schiller) 5
Mängiti haaravat muusikat õukonna- publiku jaoks. Pillimängijad mängivad ja lauljad laulavad nüüd virtuoosselt ehk meisterlikult. Oli tarvis paremini hääles püsivaid pille- järgnes pillide hoogne areng. 3) Teatraalne stiil – seotud ooperi ja balleti sünniga. Ooper tekkis Itaalias- esimene ooper “Daphne”(1697)- Jacopo Peri. B)opera buffa ja opera seria C) C.Monteverdi,Al.Scarlatti, Pergolesi, Georg Philip Telemann, Henry Purcell. D)- E)kapellmeister- saksa tiitel kabeli või õukonna muusikadirektori kohta. F)sündisid samal aastal, mõlemad väga andekad ja oskasid mitut pilli, mõlemad surid pimedatena. G)Bach ei käinud Saksamaalt väljas aga Händel reisis palju, Bachi muusika on filosoofiline ja peenetundeline, Händeli muusika on särav ja efektne. Bach kirjutas rohkem passioone ja missasid, Händel rohkem oratooriume. Händel oli oma eluajal Euroopas tuntud helilooja, Bach sai tuntuks alles
esimesed nimepidi Francesco Landino Antonio Vivaldi Mozart tuntud autorid Leoninus Orlandus Lassus (ehk Henry Purcell Ludwig van Beethoven ja Perotinus (12. saj.). Orlando di Lasso) Jean-Philippe Rameau Giovanni Palestrina Jean-Baptiste Lully Georg Philipp Telemann Heinrich Schütz 1816 tunnistati talurahva- 1227- Eesti langes 1558-1583 Venemaa 17. saj. oli Eesti ala seadusega talupoeg
Konstrueeriti põikflööt ja fagott. grosso, fuuga, instrumentaalne tantsusüit: 1. Philippe Rameau, Arcangelo Corelli, Antonio Õukonnakesksus ja teatraalne kontsertsiil. Esile kerkis professionaalsete muusikute klass. Populaarsed ka oboe ja plokkflööt. Allemande; 2. Courante; 3.Saraband; 4. Gigue Vivaldi, Georg Philipp Telemann Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv; pillide tormiline areng; Nad leidsid teenistust eelkõige Võeti kasutusele haamerklaver. baraokkorkestri väljakujunemine; basso continuo printsiip. õukonnakapellides, kuid ka kirikukappelides Muusiak muutus rõhutatult tonaalseks. ja ooperiteatrites.
7. Kirjelda barokiajastu muusika arengut a) 3 barokiajastu muusikastiili - 1 Ooper; 2 Teised uued vokaal-instrumentaalžanrid; 3 Instrumentaalmuusika. b) barokk ooperistiilid – itaalia ooperistiil, tõsine ooper, koomiline ooper c) 5 heliloojat - Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti, Tomaso Albinioni, Johann Pachelbel, Georg Philip Telemann d) Muusikavormid – vana ehk kristlik stiil, kammerstiil, teatraalne stiil e) Kapellmeister - on saksa tiitel kabeli või õukonna muusikadirektori kohta. Kapellmeister võib olla ka kapelli juht, orkestri või koori dirigent. f) sarnasused Bachi ja Händeli eluloos ja loomingus - Mõlemad heliloojad on sündinud 1685. aastal Saksamaal. Peale ühise sünniaasta oli nende elus muidki ühtelangevusi
kategooriatest. Tekib esimene arusaamine laste kasvatamise vajadusest, varem oli lastesse suhtutud kui mitte- täielikesse (ehk puudulikesse) inimestesse. 7. Kirjelda barokiajastu muusika arengut 3 barokiajastu muusikastiili barokk ooperistiilid -*opera buffa – koomiline ooper Ingl.- l tekkis ballaad –ooper 5 heliloojat - Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti, Tomaso Albinioni, Johann Pachelbel, Georg Philip Telemann muusikavormid - kapellmeister - Händeli edu Itaalias oli suur ja talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.a. sai temast kapellmeister Hannoveri kuurvürsti õukonnas. a) sarnasused Bachi ja Händeli eluloos ja loomingus b) erinevused Bachi ja händeli eluloos ja loomingus fuuga - Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi
,,Alkestis", ,,Roland", "Armide" ooper ,,Kindlameelne Argenina" Henri Du Mont (16101684) Johan Sebastian Bach barokliku kirikumuusika looja Georg Friedrich Händel Charpentier (16341704) G. P. Telemann (16811767) Rameau (16831764) ooper ,,Pimpinone", oratoor peamiselt klavesiinimuusika iumid ,,Päevaajad" ,,Kohtu ,,Harmooniatraktaat", ,,Castor ja päev" Polluk", ,,Pygmalion" Georg Friedrich Händel (16851759) Sündis Saksamaal Halle linnas
Tema juures õppis ka Bach. Barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm oli fuuga. Selle aluseks on meeldejääv meloodialõik, mis kordub eri häältes. Teemal on 2 kuju: algkuju ja vastus laadi V astme helistikus. Hamburgis ja Lübeckis kujunes ka saksa kirikukantaat, mis koosneb paljudest eri karakteriga osadest. Saksimaalt pärit muusik Johann Valentin Meder töötas ka Tallinnas ning 1680. a kandis Tallinna õpilastega ette oma esimese ooperi „Kindlameelne Argenia“ Georg Philipp Telemann(1681-1767)-tema kuulsust varjutab Bach, kes polnud oma eluajal kuulus. Telemann oli muusikas iseõppinu, oma esimese ooperi kirjutas 12-aastaselt. Töötas Hamburgi linna muusikadirektorina ja vastutas kogu linna kontserdielu eest. Väga produktiivne helilooja: vähemalt 1500 kirikukantaati, 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi. Teda peeti grafomaaniks ja vastandati Bachile, kuid jäeti silmas pidamata, et Telemann oli avatud kõigele uuele ning pidas sammu kiiresti areneva muusikamaitsega
Saksamaa Saksamaal toimunud reformatsioon mõjutas küll sealset kirikumuusikat, end muusikud käisid õppimas Itaalias. · Michael Praetorius- esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertide looja · Heinrich Schütz- on nimetatud Saksa muusika isaks, sest hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse kompneerima, pani aluse Saksa oratooriumile, millest sai vastupidiselt Itaalia oratooriumile kiriklik zanr · Georg Philipp Telemann- üks lääne muusikaloo produktiivemaid heliloojaid, kes oli avatud kõigele uuele, ühendas originaalselt kõiki omaaegseid stiile Johann Sebastian Bach (1685-1750) Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast vanemate varajast kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima
stroofide vahel. Arenenud itaalia rahvalikest laulutüüpidest ,nagu villanella. Meistrid: Schein ,Albert,Krieger. Lk.11 5.Instrumentaalmuusika baroki ajal. a)Muusika soolopillilise ricercar, cannzzzon, toccata, süit, soolosonaat. b)Muusika ansamblile või orkestrile- sonata da camera, sonata da chiesa(trisonaat).Concerto grocco, soolokontsert. Auturid:Frescobaldi, Buxtehude, Froberger, Coupern, Rameau, Telemann, Bech, Händel, Corelli, Domenico Scarrlatti. Instr. m. hoogustus . 17.asj., eesotsas itaalased. Viiuli võidukäik. Orelimuusika- vokaalpalade töötlused, esimesed iseseisvad orelipalad Veneetsia, saksa, inglise, heliloojetelt. Tähtis orelihelilooja Rooma Peetri kiriku organist Frescobaldi; arenenud variatsioonitehnika ricercaris (variatsioon ricercar), canzonis ja toccatas. Tema õpilane Froberger oli õukonnaorganistiks Viinis.
üheaegselt sama tüüpi analüüsile. Gestaltpsühholoogiast tuntud kolm rühmitamise põhimõtet: sarnasus, ruumiline lähedus ja nn hea järgnevus. Cocktail-party efekt. Helikõrguslik ja tämbriline eraldatus kui helivoogude rühmitamist soodustavad tingimused. Nn pseudopolüfoonia muusikas kui objektiivselt ühehäälse helijärgnevuse lõhenemine mitmeks tajutavalt samaaegseks helivooks. Pseudopolüfoonia kasutamine barokiajastu heliloojate loomingus (Johann Sebastian Bach, Georg Philipp Telemann). eesti regilaulu struktuur Regilaulu traditsioon on oma olemuselt suuline, lauludel puudub identifitseeritud autor. Noodistuse ja esituse vahelisest dihhotoomiast regilaulus rääkida ei saa. Regilaulu muusikalist kuju määratletakse sageli värsirea standardse esituse kaudu neljajagne kaheksasilbik; teksti ja viisi vahekord on süllaabiline . igale tekstisilbile vastab üks noot. Regilaulul on kolm põhitunnust : algriim , värsiridade parallelism, trohheiline neljajalaline värsimõõt.
liigendamisel. Gestaltpsühholoogiast tuntud kolm rühmitamise põhimõtet: sarnasus, ruumiline lähedus ja nn hea järgnevus. Cocktail-party efekt. Helikõrguslik ja tämbriline eraldatus kui helivoogude rühmitamist soodustavad tingimused. Nn pseudopolüfoonia muusikas kui objektiivselt ühehäälse helijärgnevuse lõhenemine mitmeks tajutavalt samaaegseks helivooks. Pseudopolüfoonia kasutamine barokiajastu heliloojate loomingus (Johann Sebastian Bach, Georg Philipp Telemann). Gestaltpsüholoogia-kuju või kujund. Picketfence effect-valge koera ja piiritletud tala effekt. Ei ole vaja kõige näha, et aru saada kes aia taga on. Gestaltpsüholoogia 3 printsiipi:1)sarnasuse printsiip;2)läheduse p.-rütmivoogude rühmitamine;3)hea siduvuse, järgnevuse p.-nt kõrged, madalad helid. cocktail party effect-see on võime kuulata ühte inimest massisaginas, ignoreerides kõiki muid kõrvalolevate inimeste vestlusi.
seotud kirikuga vaid pigem inimese isiklike usuliste kogemsutega. Sajandeid oli teinud muusikat peamiselt kirik ja õukond. Kirikumuusika pidi eelkõige vastama oma funktsioonile jumalateenistuses, õukonnamuusika aga suhteliselt kitsa publikugrupi maistele. Kumbki valdkond ei jätnud ruumi helilooja isikupärale. 18.saj hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga asjatundliku publikuga. 1725 algas Pariisis avalike kontserdite sari ja umbes samal ajal hakkas Telemann korraldama Hamburgis kontserte sissepääsumaksu ja trükitud kavadega. Tekksiid mitmed uued kontserdisarjad. Muusikaelus tõusis väga olulisele kohale ka muusikaajakirjandus ja -kriitika. Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Just siis hakatai kutsuma varasemat muusikastiili baroklikuks ja see oli algselt pilkesõna. Uue muusikastiili õpetuslikuks aluseks saigi uudne harmooniakästilus, mille rajas üks prantslane Rameau.
Jean-Philippe Rameau (1683-1764) ,,Harmooniatraktaat","Castor ja Polluk","Pygmalion" Inglismaa Henry Purcelli (1659-1695) ,,Kuningas Arthur","haldjakuninganna","Dido ja Aeneas" Saksamaa Michael Praetorius (1571-1621) Heinrich Schütz (1585-1672) ,,Taaveti psalmid", ooper"Daphne" 3 Valetin Meder (1649-1719) ooper ,,Kindlameelne Argenina" Georg Philipp Telemann (1681-1767) ooper ,,Pimpinone", oratooriumid ,,Päevaajad" ,,Kohtupäev" Johann Sebastian Bach (1685-1750) Sündis Eisenachis. Tema elukäik jagatakse neljaks etapiks:1.Arnstadt ja Mühlhausen (1704-08) Töötas linnaorganistina, käis D.Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. II.Weimar(1708-1717) Hertsogi
Tallinnas 1680. Meder töötas 1674-84 Tallinna gümnaasiumi kantorina. "K.A" on Tallinnas loodud ja pühendatud Rootsi kuningale. Ette kandsid õpilased ja Meder ise. Saksa õukondade juures viljeleti esmajoones itaalia ooperit (Hannoveris, Dresdenis, Viinis), kuid esitati ka saksa ooperit. I vabapääsuline ooperiteater avatakse Hamburgis 1678.a. Johann Theile ooperiga "Adam ja Eva" (teos pole säilinud) Silmapaistvad ooperiloojad: Reinhard Keiser, Johan Mattheson, G. P. Telemann (45 ooperit) Ooper Tallinnas Gildisaalides mängisid kohalikud asjaarmastajad. 18. saj. lõpul tegutses ka Mme Tilly trupp. 10. SETTECENTO (1700ndad aastad) Opera seria (tõsine ooper)valitseb 1690-1770. Perioodi 1720-1770 opera seria't nimetatakse ka: eelklassitsistlik ooper ehk Metastasio ooper (juhtiva ja mõjuka libretisti Pietro Metastasio - 1698-1750 - järgi). Opera seria kujunemine on tihedalt seotud Napoli koolkonna kujunemisega. Tähtsad keskpunktid opera seria arengus
annaabi.ee 
