Bachi ja Händeli võrdlus SARNASUSED ERINEVUSED ELUS Sündinud Saksamaal, kaotasid oma vanemad varakult, Bach ei käinud Saksamaalt väljas, Händel käis reisimas mängisid viiulit ja orelit, käisid Buxtehude juures ei saanud Itaalias Londonis, Bachi tunti ainult Saksamaal Händelit ka peaorganistiks, Suurbritannias, LOOMINGUS Enamus teostest suurvormid, kirjutasid: orkestrisüdisid, Bachil säilinud u 1000 teost, Händelil 100 teost, conserto crossot, vokaalmuusikat - soolo- ja koorilaulud,
Valgus ja Heli: Lauri Pihlak, Lauri Randma, Robert Kürsa. Muusikalis esinesid kooli õpilased ja õpetajad, peamiselt: Mari-Liis Rahumets, (Maria Rainer), Margus Toomla (Kapten von Trapp), Laste osades olid Kertu Liisa Mooste (Liesl), Jüri Asper( Friedrich), Greeta Võsu (Louisa), Maria Rander (Brigitta), Liisbet Rümmel (Marta), Vincent Paul (Kurt), Retti-Lota Ilmjärv (Gretl), mõni neist oli väga noor aga sai oma osaga usutavalt hakkama. Helisevas muusikalis esitati orkestri- ja vokaalmuusikat. Vokaalmuusikat laulsid naised enamasti soprani. Muusikalis esitati aastast 1959. Richard Charles Rodgers, kes oli Ameerika helilooja, kirjujtatud muusikat. Muusikali lauludele sõnad on kirjutatud Oscar Hammerstein II poolt aastal 1959. Oscar Hammerstein ja Richard Charles Rodgers on sündinud Ameerika Ühendriikides, New York'is. Lavakujundus oli üle keskmise, kindlasti on ka paremaid "Heliseva Muusika" lavakujundusi, kuid Viimsi Kool ei jäänud ka palju alla
Ludwig Van Beethoven 1770-1827 Elulugu Sündis Bonni linnas Vanaisa oli Belglane Õppis Bonni ülikoolis 20 aastasena sai pianistina kuulsaks 1800 paiku hakkas kurdiks jääma Periodiseering Elu ja elulugu võib 4ks jaotada 1. 1770-1792 Bonni periood(kujunemisaastad) 2. 1792-1802 Viini I periood(varajane looming) Õppis Haydni juures. Õppis vokaalmuusikat. 3. 1802- 1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sümfooniad nr 4 - nr 8 1813-1827 Viini III periood (hiline looming). Looming Kirjutas 9 sümfooniat 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 2 balletti Ooper ,,Fidelio" (või ,,Leonore") Kuulmise kaotus 1801 kirjutas sõbrale oma kuulmishäirest Tal oli raske kuulda, mida inimesed rääkisid
Ta õppis viiulit isa käe all ning ühe allika andmetel asendas ta isa ka Püha Markuse Katedraali orkestris. Sellegipoolest pandi ta 15- aastaselt õppima preestriks. Kui 10 aastat hiljem Vivaldi preestriks sai, jäi ta tervislikel põhjustel selleks vaid vähem kui aastaks. Vivaldi töötas viiuliõpetajana ja hiljem ka orkestri- ja koorijuhina. ÕPINGUD Teda õpetas palju tema isa, kes oli viiuli mängija. Alates 18. sajandi teisest kümnendist hakkas Vivaldi vokaalmuusikat looma,ta kirjutas peamiselt ooperit ja tänu sellele pidi ta selle lavaletoomiseks palju reisima. 1740. aastal kolis Vivaldi Viini, et töötada viiuldajana keiser Karl VI õukonnas. TEOSED EESTIS Eestis esitatakse tema teoseid aegaajalt nii klassika raadios kui ka rahvarohketel üritusel nt:Estoonia talve- ja suveaedades.Suveaedades esitatakse ANTONIO VIVALDI loomigut: ''AASTAAJAD'' MUUSIKA https:// www.youtube.com/watch?v=GRxofEmo3HA&channe l=AnAmericanComposer
· Vanaisa ja isa olid mõlemad osavad muusikameistrid Sünnikoht Bonnis Ludwig van Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi 1) 1770-1792 Bonni periood (kujunemisaastad) · Esimesteks õpetajateks olid tema isa ja vanaisa · Tõeliseks õpetajaks peetakse C. G. Neefe't · 1787. a. kohtus Viinis W.A.Mozart'iga · Kirjutas sel perioodil ~50 teost 1796 2) 1792-1802 Viini I periood (varane looming) · Õpetajaks Haydn · Vokaalmuusikat õpetas Salieri · 1795. a. hakkas märkama oma kuulmisvaegust · Kirjutas 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (üle 100 teose) 1803 3) 1802-1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg) · Kõige väljapaistvama loomingu aeg · Kirjutas oratooriumi "Kristus Õlimäel" (1803) · Kirjutas oma 3. sümfoonia, mille pühendas Napoleonile · Kirjutas ooperi "Fidelio" ("Leonore") · Sümfooniad nr.4; nr.5; nr.6; nr.7; nr.8
põhjustel selleks vaid vähem kui aastaks. Vivaldi töötas viiuliõpetajana ja hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. Vaheaegadega oli ta seal tegev aastatel 1703–1740. Sealse orkestri ja koori viis ta nii kõrgele tasemele, et lapsi tuldi spetsiaalselt kuulama ka välismaalt. Alates 18. sajandi teisest kümnendist, mil sonaatide ja kontsertide kirjutajana tuntud Vivaldi ka vokaalmuusikat looma hakkas, hakkas ta peamiselt ooperite lavaletoomiseks palju reisima. 1740. aastal kolis Vivaldi Viini, et töötada viiuldajana keiser Karl VI õukonnas. Kuid juba järgmisel aastal Vivaldi suri, põhjuseks ilmselt astma, mis oli Vivaldit häirinud juba sünnist saati. Vivaldi on kirjutanud soolo-, kaksik- ja ansamblikontserte, soolo- ja triosonaate, avamänge, oopereid, vaimulikke vokaalteoseid ja kantaate, kokku umbes 770 teost. Tema tuntuimad helitööd on neljast
Mõiste renessanss tuleneb prantsuse keelest, võeti kasutusele 16.sajandil. Hõlmab ajavahemikku 14.-17.sajand. • Maalikunst: da Vinci „Püha söömaaeg“ • Arhitektuur: jumala kõrvale ilmus maine element, inimesekesksem, korrapärasus. • Skulptuur: „Taavet“ Michelangelo • Kirjandus: Leiutati trükikunst. • Teadus: Galilei. Perspektiiviteooria. Ma tiirleb ümber Päikese. Humanistlik iluideaal: kõik inimesele omane ja haritud, ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena. Muusika areng oli sotud kõige rohkem Madalmaadega. Vokaalpolüfoonilise stiili tähtamad põhijooned: rüütlilaulud, levisid suuliselt, viise ei kirjutatud üles. Ars Nova-uus kunst. Renessanssmuusika esimene ilming, uus stiil. Muutused kunstmuusika žanrides: mitmehäälne ilmalik laul, tuli motett, hakati komponeerima missa osi. • Motett-mitmehäälne vokaalteos. • Organum-kahehäälne laul. • Missa-jumalateenistus. Ars Nova heliloojad: Ph...
Mida arvan keskaegsest muusikast? Keskaegne muusika oli liturgiline muusika. Mitme sajandi jooksul oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloodiad olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Paavst Gregorius I auks hakati neid nimetama Gregoriuse koraalideks. Kuulasin Gregoriuse koraali, ning see tundus omamoodi huvitav. See on veidi uimane, kurb, murelik, helisev ning sujuv. Gregooriuse laulud väljendasid uskliku inimese meelelaadi. Laulud olid enamasti nukra varjundiga, karmid ja askeetlikud. See oli muusika, milles teadlikult välditi isikupärase tundeelu väljendamist. Algul levisid laulud suuliselt, kuid 11. Sajandil noodikirja leiutamisega hakati laule kirja panema munkade poolt. Keskajal olid ka teadatuntud rüütlilaulud. Rüütlilaulud olid keskaegsed armastuslaulud. Minu arvates ei ole neid võimalik võrrelda tänapäevaste arma...
kindlasti pakkuda meelelahutust aga ka mälestada Michael Jacksonit. Nagu mainitud, jutustas etendus Michael Jacksoni eluloost. Lauldi tema tuntumaid laule ja räägiti lauljast lähedamalt. Lauljaid oli etenduses viis, kellel kõigil oli väga sarnane hääl Jacksoniga, mida oli eriti huvitav kuulata, sest tihti jäi mulje nagu laulaks popstaar ise. Peale lauljate täitsid lava ka tantsijad ning kasutati palju rekvisiite, et teha etendust põnevamaks. Etendusel esitati vokaalmuusikat ja eeslauljad oli Jordan Alexander, Alex Buchanan, Treynce Cobbins, Ryan Shaw ning Haydon Eshun. Etenduselt sain rohkem teada Jacksoni elu klohta. Michael (Joseph) Jackson sündis 29. augustil 1958 ja suri 25. juuni 2009. Ta oli ameeriklasest poplaulja ning läbi aegade kõige edukam meelelahutaja. Teda kutsuti ka kui King of Pop ja King of rock ( popi- ja rokikunungas). Kontserdi tegi erilisieks bänd, kes koosnes kahest kitarristist, klahvpillimängijast ning trummarist.
SILVA Kuulatud kontserdi pealkiri oli Silva. Käisin etendust vaatamas 2012.aasta kevadel Rahvusooper Estonias Tallinnas. Operett põhines armastusel, mille keskmeks on üldiselt Silva, kelle ümber käib palju sehkeldusi, kuid lõpuks saavad siiski õiged paarid kokku. Rõhutatakse, et ilma naisteta on kurb maailm. Teoses esitati vokaalmuusikat ning ka orkestrimuusikat. Muusika autor on Imre Kálmán, kes on ungari helilooja. Selles etenduses esinesid Eesti näitlejad ja muusikud, nt Janne Sevtsenko, Mart Sander, Raivo. E. Tamm, René Soom. Lavastuse meeskonda kuulusid muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik Mart Sander, koreograaf, lavavõitluskoreograaf Hellar Bergmann ning valguskunstnik Anton Kulagin. Eriliseks tegi selle etenduse see, et see oli vaimukas, näitlejad oskasid oma rolle mängida, oli
Riho Päts (26.06.1899 Tartu - 15.01.1977 Tallinn) Põlvkonna iseloomustus 1919. aastal avati Tallinnas ja Tartus kõrgemad muusikakoolid. 1920.-1930. aastatel kujunes välja kaks eriilmelist heliloomingukoolkonda. Tallinnas Artur Kapi juures õppinud Tuudur Vettik, Riho Päts, Gustav Ernesaks, Evald Aav, Eugen Kapp ja Villem Kapp on eesti muusikale kinkinud eeskätt palju vokaalmuusikat (koori- ja soololaule, oopereid). Sajandi keskel oli just selle põlvkonna heliloojate saatus väga keeruline ja kirev. Paljud, nagu Vettik ja Päts, veetsid pikka aega alusetult vangilaagrites. Bla bla bla.... Artur Kapp Elulugu Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus. Muusikaõpinguid alustas ta seal 1915. aastal eraviisiliselt Mart Saare juures, järgmisel aastal jätkas ta Tartus Rudolf Griwingi muusikakoolis ning 1920. aastast Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Aastatel 1923-1927 õppis ...
tihti ka refrään, Villanella-laul, mis matkib lihtsat rahvamuusikastiili, Balleta, Motett, Madrigal-tõsine armastusluule. 6. Kirjelda luteri koraali Saksa protestantlik kirikulaul. Igas salmis korduv viis ja stroofiline värsstekst. 7. Nimeta renessansiajastu pille Orel, klavessiin, klavikord, plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn, trompet, tsink, viola. 8. Mis iseloomustab barokiajastu vokaalmuusikat? - (oli töös 1. Real) 9. Seleta mõistet monoodia? Ühehäälne meloodia, millega käib tavaliselt kaasas ka harmooniasaade. 10. Seleta mõistet basso continuo? Barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest. (oli töös 1. Real) 11. Seleta mõistet kantaat? Mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel. 12. Seleta mõistet oratoorium
Renessanssmuusika Renessanss oli 14.- 16. sajand. Renessanss jaguneb 3 perioodiks: vara-, kõrg-, hilisrenessanss. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega. Ilmalikud zanrid ilmusid vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest kujunesid välja konservatooriumid. Kirikumuusikat esitasid kirikukapellid. 14. saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal. Sageli põhinesid renessanssi aegsed laulud rahvaviisidel. 16. saj. hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto, klavessiin, klavikord. Vokaalmuusika populaarsusest tulenevalt peeti täiuslikemaks instrumendiks inimhäält. Leiutati nooditrükitehnika ja kooliharidus laienes, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, ca...
Valisin selle, kuna olin kuulnud palju kiidusõnu selle kohta. Etendusele oli muusika loonud Priit Pajusaar, kes on kuulus Eesti helilooja. Sealhulgas on ta kirjutanud palju laule lastele. Etenduse dirigent oli Kaspar Mänd, kes on pälvinud ka 2012. aastal Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia. Osades olid Urmas Põldma, Andres Köster, René Soom, Rauno Elp jt. Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Olen selle külastusega väga rahul. Tänu Ilvese selgetele ja arusaadavatele sõnadele tuli lugu üldjoontes väga hästi tekstitihedast ooperist välja. Kuigi tantse seal palju polnud, siis oli koreograafia siiski väga hea ja liikumine oli sujuv ning loogiline. Muusikalises mõttes on Pajusaar kirjutanud emotsionaalse ning muinasjutulise helimaastiku. Minu lemmik oli teise
Muusika retsensioon Külastasin 2. novembril ooperit „Rinaldo“ Rahvusooperis Estonia. Teose autor on Georg Friedrich Händel, kes on Johann Sebastian Bachi kõrval üks tähtsamaid barokiaja heliloojaid. Ta kirjutas nii instrumentaal- kui ka vokaalmuusikat, pühendades suurema osa oma elust siiski itaalia ooperiedendamisele Inglismaal. Ta lõi esimese inglisekeelse oratooriumi. Händel sündis 23. veebruaril 1685. aastal Halles Saksi-Weissenfelsi hertsogi õukonna kirurgi Georg Händeli ja pastori tütre Dorothea Tausti teise lapsena. Lapsepõlves näitas poiss erakordset muusikalist andekust. Isa vastuseisu tõttu „muusiku kerglase elukutse vastu“ ei olnud noorel Händelil muud võimalust
isiksused. "Julius Caesar" - 1724 - Caesari sõjakäik Egiptusesse ja tema armastus kuningatar Kleopatra vastu. "Xerxes" - 1738 - peategelane Xerxes on noor Pärsia kuningas. Erilise populaarsuse on võitnud Xerxese largo (H nimetas mõtisklevaid aariaid largodeks), aariale eelneb retsitatiiv H on suur meloodiameister Nagu opera seria's, nii on ka Händeli ooperites valitsev soololaul, mis tõstab laulja isiksuse kõige kõrgemale. Vähe ansambleid ja koore, st mitmehäälset vokaalmuusikat Händeli ooperite edu ei püsinud lõputult 1728.a. toodi lavale ooper-paroodia "Kerjusteooper"John Gay , mis oli suunatud ühelt poolt valitseva seltskonna kombelõtvuse, teiselt poolt itaalia ooperi ja Händeli vastu, milles nähti tõket rahvusliku kunsti arengule. Parodeeriti itaalia ooperi jooni ja H meloodiaid, H juhitud teater läks pankrotti ja ta otsustas loobuda ooperite kirjutamisest. Händelile kuuluvad esimesed täisväärtuslikud oratooriumid muusikaloos
Retsensioon Käisime klassiga 17. märtsil 2013 vaatamas ooperit ,,Prints ja Kerjus". Valisime selle, kuna tegemist on uue ooperiga ning mõtlesime, et see võib hea kogemus olla. Etenduse dirigent oli Risto Joost, osades Märt Pius, Priit Pius, Jassi Zahharov jt. Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Mul ei tekkinud ühte ja ainust lemmikpala. Kõik lood olid minu arvates sarnased ja lemmikut välja valida ei oska. Ooperi helilooja on Priit Pajusaar, kes on Eesti helilooja. Sündinud 6. aprillil 1964. Tema senised suurimad saavutused on seotud eurolauludega. Ta on loonud mitmeid laule Eurovisiooniks ning on olnud saate ,,Kaks takti ette" züriiliige. Tema looming on üpris rõõmsameelne ja kaasahaarav. Head meloodiad. Teemaks
1998 tuli Jäääär koosseisus Jaan, InBoil, Tõun ja Tarz jälle kokku. Järgneva 10 aasta jooksul salvestati `Tartu - väike puust linn' (1998), `Oota' (2003), `Väikesed raamatud' (2004), duubelplaat (teine ketas Jäääär `tribute') `Ei üle ega ümber' (2005), kontsertplaat koos hää sõbra Bonzoga `VIIS (4+1)' (2005), DVD `Vaaaata' (2006). Viimaseks albumiks on 2011 aastal ilmunud album ,,Juuuubel". Kontserdi kokkuvõte: Sellel kontserdil esitati igasugust muusikat vokaalmuusikat, instrumentaal muusikat ja palju teist muusikat. Ja sama moodi esitati kontserdil lisaks mitut erinevat muusika stiili(näiteks pop muusikat ning teisi sttile). See kontsert oli oma ülesehituselt suhteliselt huvitav, sest alguses olid nooremad ja vähem tuntud koor ja noorte alcapella bänd. Seejärel tuli Jäääär mis on küll vanaem ansambel kuid ta pole hetkel Eestis nii kõva tegija muusikas kui näiteks Maarja-Liis Ilus ja Tanel Padar kes küll alustasid kahekesi lauldes duetti
Pärast Stalini surma hakkasid Eestisse levima ka mõned läänemaailmas levinumad uuemad muusikalised suundumused. Toimusid kultuuripoliitilised muudatused. 2. Mille põhjal võib väita, et Eino Tamberg oli mitmekülgne helilooja? Peale selle, et ta oli väga mitmekülgne inimene ja mitme ametiga, on ta ka väga mitmekülgne helilooja. Tema loomingus on nii orkestrimuusikat, teoseid solistidele ja orkestrile, vokaalsümfoonilist muusikat, lavamuusikat, kammermuusikat, teoseid klaverile, vokaalmuusikat, koorimuusikat. 3. Miks on Tambergi „Concerto grosso“ eesti muusikas oluline teos? Sest see tähistab uue ajaarvamise algust Eesti muusikas. 4. Iseloomusta Tambergi teost „Concerto grosso“ mõne lausega! (min 3, kuidas on üles ehitatud, millised pillid, muusika iseloom) See algab puhkpilli soologa, millel praktiliselt kohe lisanduvad löök- ja keelpillid. Lugu on väga emotsionaalne ja kohati väga ärev ja müstiline. Teos on väga dünaamiline ja kohati väga erinevate tempodega
Klassitsism 18.saj IIpool-19.saj algus -ajastu on saanud oma nime ladinakeelse sõna clasicus järgi, mis tähendab esmaklassilist. -Kunstis püüti jäljendada antiik põhimõtteid -18.saj II poolel hakati klassitsimi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. -Armastati eriti suuri orkestriteoseid(sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid(sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdvaks sai ilmalik muusika ja homofoonia.- Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või...
stroofid on varieeritud. Kasutati ka luuletatud tekste. Heliloojad: KUHNAU ( +1722, Bach'i eelkäija Leipzigi kantoriametis), BYXTEHUDE ( +1707, kirjutas kantaaditsükleid Lübecki õhtumuusika kontsertidele), PURCELL (32 kantaati oreliga, 20 orkestriga). Kõrgpunktiks sai J. S. BACH'i looming. ILMALIK VOKAALMUUSIKA BAROKI AJAL Ilmalik kantaat (kammerkantaat). Ooperi monoodiline stiil inspireeris ilmalike tekstidega iseseisvat solistilist vokaalmuusikat. Cantada (=teos laulmiseks). Enamasti oli seotud retsitatiivide ja aariatega. Zanri piirid laienesid mitme solisti või ansambli ning pillide lisamisega. Itaalias oli 17. saj. ilmalik kantaat üks armastatumaid zanre. Meistrid: ALESSANDRO STRADELLA (mõrvatud 1682), ALESSANDRO SCARLATTI (+1725), HÄNDEL, BACH. INSTRUMENTAALMUUSIKA BAROKI AJAL Kujunemisajal olid sageli vabad koosseisud, aegamisi kujunes spetsiifiline mängutehnika. Orelimuusika Vokaalpalade töötlused
esituses ning seal on kokku 5 kontserti. ,,Pathetique" on Pjotr Tsaikovski, vene klassikalise sümfoonia rajaja, VI sümfoonia ning tähendab eesti keeles pateetilisust ehk ülipidulikkust. Pärast selle teose esiettekannet paar päeva enne oma surma ütles ta: "Olen selle sümfoonia üle uhkem kui ükskõik millise teise oma teose üle." Lisaks orkestrimuusikaklassikaks saanud sümfooniatele on Tsaikovski loonud ka teatri-, kammer- ja vokaalmuusikat. Kontserdil mängis ERSO ehk Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Nikolai Aleksejev, Peterburi uue dirigeerimiskoolkonna üks silmapaistvam esindaja ja ERSO peadirigent aastail 20012010, pühendas kontserdi kahele 2010. aastal meie hulgast lahkunud heliloojale Eino Tambergile ja Boriss Tistsenkole. Mõlemal suurmehel on olnud Aleksejevi elus tähtis roll, ta on korduvalt juhatanud nende teoseid. Nikolai Aleksejev
Gustav Mahler(1860-1911)- Elulugu- Tsehhis sündinud, vaesest perest, sama andekas kui Mozart, 8.a mängis tänaval pilli, 10.a sõitis Viini, alustas muusikaõpinguid, lõpetanud Viini Konservatooriumi, temast sai Viini õukonna Ooperiteatri direktor, kunstiline juht ja peadirigent. Väga nõudliku iseloomuga ja edu oli kõige tähtsam. 1907-1911 elas Ameerikas, 3 kuud pärast Viini saabumist suri Viinis südamehaigusesse Looming- 8 sümfooniat (võrreldakse Beethoveni omadega, kasutanud palju vokaalmuusikat, väga pikad (80 min), topelt pillirühmad, enamasti programmilised - filosoofilised), orkestri saatega laulutsüklid: ,,Rändselli laulud", ,,Laulud surnud lastest", kuulsad sümf on 1.(viini valsi eelkäija) ja 5. (viieosaline). Claude Debussy(1862-1918)- Elulugu- Pariisist, keskm. jõukusega perest, õppinu klaverit, 11.a läks Pariisi Konservatooriumisse, 18.a tutvus Nadezhda von Meckiga (aitas tal tööd leida), eeskujuks Tsaikovski, 1882 läks Pariisi, et võita Rooma preemia, 1883
ta aru , et lapsepõlv on elus väga tähtis ja on hea kui tema lapsed saavad seda nautida. Laste austus nende uue õpetaja vastu kasvas tohutult ja ta sai neile väga kalliks. Koos osaleti ka lauluvõistlusel, mis võideti. Lõpuks kosis von Trapp Maria ja nad said väga õnnelikuks ühtseks pereks. Minu arust sobis muusikali pealkiri väga hästi sisuga, sest etendus oli täis muusikat ja lusti. Esitati vokaalmuusikat. Palju oli soolosi ja tänu sellele sai kuulda erinevaid hääleliike ja tämbreid. Kindlasti oli see väga suureks plussiks, sest nii ei muutunud muusikali vaatamine üksluiseks. Mõnede laulude taustaks mängis Vanemuise sümfooniaorkester, mida dirigeeris Tarmo Leinatamm. Muusikalis esitati Richard Rodgersi muusikat, aastast 1959. Richard Rodgers sündis New York City's muusikalembeses perekonnas. Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm
Karlheinz Stockhausen Karlheinz Stockhausen ja Boulez olid avangardse muusika ühed juhtfiguurid. Neil on mitmeid ühisjooni: mõlemad õppisid nooruses Olivier Messiaeni juures, eksperimenteerisid serialismiga, tegutsesid Darmstadti suvekursustel ning töötasid elektronmuusikastuudiotes. Viimases valdkonnas alustas Stockhausen Boulezist tunduvalt varem. Kuid Stockhausen on kirjutanud väga mitmes stiilis-tehnikas, seetõttu ei saa teda käsitleda vaid serialistlikku muusikat kirjutava heliloojana. Sündinud Kölni lähedal Mödrathis, puutus Stockhausen noorena varakult kokku kultuurieluga, kuna tema ise oli õpetaja ja ema asjaarmastaja lauljanna. Muusikuteed alustas Stockhausen 1947. aastal Kölni muusikakõrgkoolis, kus tema kompositsiooniõppejõuks oli Frank Martin. 1951. aastal jätkas ta oma haridusteed Pariisis Olivier Messiaeni juhendamisel. Umbes samal ajal hakkas ta osa võtma ka Darmstadti suvekursustest,...
Mauril ning Baleriinil. Petruska on veidi eksinud, ega tea päris kindlalt, kes ta on, miks ta tunneb nii, nagu tunneb ja miks ta nii väga igatseb baleriini järele. Teemaks on identiteet ja inimese olemus: inimesed on need, kes nad on ning nad peavad seda tunnistama, et olla võimelised muutuma. Inimeste võimetus enda tundeid väljendada on peategelaste-vahelise konflikti allikaks. Etendusel esitati enamasti orkestrimuusikat ning vähesel määral ka vokaalmuusikat. Teatris kanti ette Maurice Raveli "Seherezade",prantsuse helilooja Claude Debussy "Fauni pärastlõuna" ja vene helilooja Igor Stravinski "Petruska". Etendus algas Maurice Raveli lauludetsükliga, mida laulis Karmen Puis, ta oli ka ainuke solist terve õhtu jooksul. Ta laulis ooperit, mis oli väga võimas ning muljetavaldav. Esinesid välismaalt ballettitantsijad ning muusikalist poolt pakkus meile Vanemuise Sümfooniaorkester, mille
BAROKK Sõna baroco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18saj sai nimest pilkenimi. Barokk jaguneb 3 perioodiks: varane periood (1590-1600), keskmine periood (1630-1680) ja hiline periood (1680-1740). MUUSIKA Barokk muusika on pärit Itaaliast. Muusikas kasutatakse rohkelt kaunistusi. Suhtutakse vabamalt polüfoonia rangetese reeglitesse, hakati jälgima tekstikujundite jäljendamist muusikas. Tähtsamaks sai inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundist (afektiõpetus). ,,Muusika eesmärk oli rõõmu valmistada" Baroki periood on suur murrang muusika arengus (kiire muusika zanrite areng, instrumeltaal muusika tähtsuse kasv, muutus kompositsiooni tehnikas). Tekkis varasema polüfoonia asemele monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millega käib kaasas harmoonia saade. Uus monoodiline stiil tõi kaasa soololaulu ja instrumentaalse soolo. Tekkis kontsertstiil muusikas. P...
Nicholas Gombert Jacobus Clemens non Papa. Adrian Willaert- vaata eestpoolt!!! Töötas Püha Markuse kirikus kapellmeistrina. Uuris akustikat(heli levimine ruumis). Katsetas kahe kooriga vastamisi lauldes. Mitmekooritehnika. Zanritest sonaata, toccata. Järeltulijad Andrea ning Giovanni Gabrielli. Panid aluse dünaamikale. Kirjutasid tseremoniaalmuusikat, kappeli laude arendamine. NT ka 20-häälne kontsert ,,Dulias Jesu" Giovanni Gabrielli. a capella- Tavaliselt mõistetakse pillisaateta vokaalmuusikat. Renessanssis tähistas esitust kapelliga(ansambliga). Kui mõni koorihääl puudus, asendas puhkpill. Madamaades pandi lõplikult ka paika 5 noodijoone väljakujunemine. Võtsid kasutusele ka 4 häält, madalaimaks bass! Ars subtilior- pärast Guillame de Machaut loomingut hääbus prantsuse muusika. Hävineb lõplikult suure Skismaga. Muusikaline kirjatehnika muutus keerukamaks. Kasuti julgemalt lühikesi noodivältusi ja raskeid rütmikombinatsioone. Helide kõrgendamine ja madaldamine.
1) Ta kasutas koori 2) Sümfoonia kestab 70 minutit, olles seega peaaegu kaks korda pikem kui ülejäänud Beethoveni sümfooniad. 3) Euroopa hümn ja see oli tema viimane sümfoonia 24 Nimeta Beethoveni loodud kuulsamaid teoseid (žanr + nimi) Sümfooniad – 3(Kangelassümfoonia), 5(Saatuse), 9(ood Rõõmule). Klaverisonaadid – Appasionata, Kuupaistesonaat, Für Elise. 2 25 Miks kirjutas Beethoven rohkem instrumentaal- kui vokaalmuusikat? Sest ta alustas oma karjääri klaverivirtuoosina ja klaver jäi tema kõrvale elu lõpuni. Tal oli kuulmisega probleeme 26 Mozart ja Beethoven saavutasid Viinis kõigepealt tuntuse kui ..........................? Klaverivirtuoosidena ehk pianistidena. Nimeta muusikapala žanr ja helilooja Kuupaistesonaat – Beethoven ja klaverisonaat Sümfoonia nr 40 g-moll – Mozart Fidelio – Beethoven ja ooper, algselt nim Leonore
Isa andis talle esimesed muusikalised teadmised ja oskused. Esimesed heliteosed komponeeris ta 9 aastaselt. 12 koraaliprelüüdi. Tobias sai kodust tõsise suhtumise töösse, samuti huvi klassikalise muusika vastu. Õppides Haapsalu Kreiskoolis, käis ta pühapäeviti Haapsalu kirikus orelit mängimas. Seal pälvis ta ühe Saksa pianisti tähelepanu, kes hakkas teda klaveri mängus tasuta õpetama. Tollal komponeeris ta juba ka vokaalmuusikat orelisaatega oma õdedele, kellega koos ta sageli kirikus esines. Pärast Kreiskooli lõpetamist 1889. aastal sõitis Tobias Tallinnasse sooviga õppida õpetajaks. Tallinnas hakkas ta Toomkirikus Ernst Reinicke juues orelit, teooriat ja kontrapunkti õppima. Sel ajal komponeeris ta mõned vokaal kammerteosed oreli saatel piibli tekstidele. 18931892 aastal õppis Tobias Peterburi konservatooriumis kompositsiooni ( N. Rimski Korsakov ) ja oreli erialal ( L. Homilius )
Originaaltantsu kategoorias määratakse igal hooajal üks rütm. Paari eesmärgiks on koostada kava, mis toob esile valitud muusika karakteri, kasutades selleks tantsusamme, tõsteid, piruette. Käesoleval hooajal tantsivad meeste-naiste paarid folk- või kantrimuusika järgi. Vabatantsu kategoorias esitavad uisutajad kava nende endi poolt valitud muusika järgi ja kõik liigutused peaksid väljendama muusika karakterit. Originaal- ja vabatantsudes on lubatud kasutada ka vokaalmuusikat. Kasuks tuleb hea uisutamistehnika ja ka isikliku kontseptsiooni näitamine ning oskus seda kõike kunstiliselt esitada. Lõpugala Lõpugala on pingeliste võistluspäevade hiilgav finaal ja suur show. Iga kategooria viis parimat koos võõrustajamaa tippesindajatega uisutavad uuesti publiku ees. Sageli on selleks ette valmistatud ka eraldi programm, kus muusika, valgus, kostüümid on vähemametlikud, esinetakse pingevabamalt, et näidata oma kunstilist annet ja kavade ainulaadseid elemente
Antonio Lucio Vivaldi SuPeRjUuStUsAi Sisukord sissejuhatus elulugu looming kokkuvõte kasutatud kirjandus sissejuhatus Antonio Lucio Vivaldi, sündinud 4. märtsil 1678 Veneetsias, suri 28. juulil 1741 Viinis, oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Õppides viiulit isa käe all asendas ta teda ka Püha Markuse Katedraali orkestris. 15-aastaselt pandi ta õppima preestriks, kelleks Vivaldi 10 aastat hiljem ka sai kuid töötas preestrina tervislikel põhjustel vähem kui aasta. Ta töötas viiuliõpetajana ning hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. 18.saj tesest kümnendist hakkas sonaatide ja kontserdite kirjutaja Vivaldi looma ka vokaalmuusikat, ning esinemiseks palju reisima. Vivaldi loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis. Paistes silma erakordse produktiivsuse ja töötempoga. 40 aastaga jõudis ta kirjutada 770 teost, olles barok...
viieteistkümne aasta jooksul alates 1794. aastast. Enne seda oli ta 14-aastasena esitanud Bonni kuurvürsti õukonnas Es-duur klaverikontserdi. Ludwig van Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi: 1. 17701792 Bonni periood (kujunemisaastad). 1787. aastal kohtus Viinis Mozartiga. Kirjutas sel perioodil umbes 50 teost. 2. 17921802 Viini I periood (varane looming). Elas vabakunstnikuna Viinis, kus aasta jooksul õppis Haydni juures. Vokaalmuusikat õpetas Antonio Salieri. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose). 3. 18021812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Tähtsamad teosed: oratoorium "Kristus Õlimäel" (1803), 3. sümfoonia, mille pühendas esialgu Napoleonile, ooper "Fidelio" ("Leonore"), sümfooniad nr 4; nr 5; nr 6; nr 7; nr 8.
1. 1770-1792 Bonni periood (kujunemisaastad).1787. aastal kohtus Viinis Mozartiga. Kirjutas sel perioodil umbes 50 teost. 2. 1792-1802 Viini I periood (varane looming).Elas vabakunstnikuna Viinis, kus aasta jooksul õppis Haydni juures. Vokaalmuusikat õpetas Antonio Salieri. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose)
keerulisemateks ja omapärasemateks. Need väljendavad helilooja hilist filosoofilist vaimulaadi. Iga viimane kvartett on ere jutustus tema sisemaailmast. Neis on palju reipaid ja elujaatavaid momente. * * * Kokku on Beethoven kirjutanud sümfooniaid, avamänge, muusikat lavateostele, tantse orkestrile, klaverikontserte, sonaate viiulile, klaverile, tshellole, klaverivariatsioone, teoseid mandoliinile, vokaalmuusikat ooperile, missadele, oratooriumitele, aariaid. Armastus, kannatus, tahtekindlus, masendus ja uhkustunde tõusud ja mõõnad, sisemised tragöödiad see kõik kajastub Beethoveni loomingus. 5
Viimased teosed loomingust filosoofilisemad ning sagedamini esitatavad. ,,Orkestrikontsert" (1943) Viieosaline sümfoonia suurele orkestrile. Partiid olid suhteliselt keerukad ning kuigi maailma tunnustatuimad sümfooniaorkestrid on pidanud auasjaks võtta ,,Orkestrikontsert" oma repertuaari, söandasid veel lähiminevikus siiski vaid vähesed sellega suurtel kontserdilavadel publiku ees ka välja tulla. Kuigi Bartoki tuntakse peamiselt instrumentaalteoste loojana, on ta kirjutanud ka vokaalmuusikat: laulutsükleid Ungari rahvaviiside ainetel ja koorikompositsioone, millest on tuntuim kantaat ,,Cantata profana" (1930). Carl Orff (1895-1982) Elu Carl Orff sündis Münchenis sõjaväelase peres ning puutus juba lapsena kokku Baieri rahvalike laulumängude ja tänavaetendustega. Muusikaline haridustee sai alguse kodusest ansamblimängust. Kaks aastat õppis Orff Müncheni Muusikaakadeemias kompositsiooni ja dirigeerimist, kuid lahkus
Positiivse lõpplahendusega kaasnes üha sagedamini pulbitsev tantsulisus. Beethoveni matustel osales üle 10 000 inimese. Periodiseering Ludwig van Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi: 1. 17701792 Bonni periood (kujunemisaastad). 1787. aastal kohtus Viinis Mozartiga. Kirjutas sel perioodil umbes 50 teost. 2. 17921802 Viini I periood (varane looming). Elas vabakunstnikuna Viinis, kus aasta jooksul õppis Haydni juures. Vokaalmuusikat õpetas Antonio Salieri. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose). 3. 18021812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Tähtsamad teosed: oratoorium "Kristus Õlimäel" (1803), 3. sümfoonia, mille pühendas esialgu Napoleonile, ooper "Fidelio" ("Leonore"), sümfooniad nr 4; nr 5; nr 6; nr 7; nr 8.
fuuga. Positiivse lõpplahendusega kaasnes üha sagedamini pulbitsev tantsulisus. Beethoveni matustel osales üle 10 000 inimese. Periodiseering Ludwig van Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi: 1. 17701792 Bonni periood (kujunemisaastad). 1787. aastal kohtus Viinis Mozartiga. Kirjutas sel perioodil umbes 50 teost. 2 17921802 Viini I periood (varane looming). Elas vabakunstnikuna Viinis, kus aasta jooksul õppis Haydni juures. Vokaalmuusikat õpetas Antonio Salieri. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose). 3 18021812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Kohtus Goethega (muusika tragöödiale "Egmont"). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal
20 sajandi esimese poole muusikasse jätsid Lääne-Euroopa heliloojate kõrval märkimisväärse jälje ka mitmed Kesk-Euroopa heliliijad- sealhulgas ka Bela Bartok Bartokiga on Euroopa helikunstis seotud ka üks kvalitatiivselt uus nähtus, nimelt rahvamuusika ühendamine kunstmuusikaga. Tõsi, üksikuid rahvaviiside intonatsioone või tsitaate olid oma loomingus kasutanud paljud heliloojad varemgi, kuid Leos Jana©ek ei tsiteerinud, vaid tema muusika lähtus pea alati Tsehhi muusikalisest folklorist. Temast terve põlvkond nooremad Kodaly ja Bartok olid aga esimesed, kes pöördusid rahvamuusika poole juba muusikateaduslikel alustel ja süstemaatiliselt. Mõlemad korraldasid rahvaviiside uurimiseks ja kogumiseks ulatuslikke ekspeditsioone mitte ainult Ungaris, vaid ka Rumeenia, Tsehhimaa ja Jugoslaavia aladel. Mõlemad olid ka väljapaistvad muusikateadlased- Bartoki mahukas uurimus "Ungari rahvalaul" (1924) kuulub tänini muusikalise etnograafia varamusse...
ning saavutas univesaalsuse ja üldmõistetavuse, mis on renessansskultuuri ideaaliks. Seepärast mõistame muusikas renessansistiili all eelkõige Madalmaade 15.16. sajandi vokaalpolüfooniat.(Kuna aga Burgandia riigi langus oli niisama kiire kui tema tõus, siis pudenes Madalmaade muuskakunst 15. sajandi lõpul mööda Euroopat laiali). 3. Mida tähendab mõiste a cappella: *Renessansiajastulpillisaateta vokaalmuusika, kuid see pole päris täpne. Tolleaegset vokaalmuusikat on päris stiilne ette kanda koos pillidega, nii et mõni pill võib puuduvat koorihäält asendada, samuti võivad kõik hääled olla pillidega dubleeritud. A cappella ei tähista esitust ilma pillideta, vaid kapelliga, ansambliga, kuhu võisid kuuluda(õigeminikuhu eelistatult kuulusid)ka pillid. A cappaellastiil tähendab lihtsalt võrdväärsete häältea ansamblipolüfooniat. *tänapäeval Kuni 16. sajandi lõpuni ei kirjutanud helilooja üldiselt partituuri oma teose koosseisusee
Originaaltantsu kategoorias määratakse igal hooajal üks rütm. Paari eesmärgiks on koostada kava, mis toob esile valitud muusika karakteri, kasutades selleks tantsusamme, tõsteid, piruette. Käesoleval hooajal tantsivad meeste-naiste paarid folk- või kantrimuusika järgi. Vabatantsu kategoorias esitavad uisutajad kava nende endi poolt valitud muusika järgi ja kõik liigutused peaksid väljendama muusika karakterit. Originaal- ja vabatantsudes on lubatud kasutada ka vokaalmuusikat. Kasuks tuleb hea uisutamistehnika ja ka isikliku kontseptsiooni näitamine ning oskus seda kõike kunstiliselt esitada. Lõpugala Lõpugala on pingeliste võistluspäevade hiilgav finaal ja suur show. Iga kategooria viis parimat koos võõrustajamaa tippesindajatega uisutavad uuesti publiku ees. Sageli on selleks ette valmistatud ka eraldi programm, kus muusika, valgus, kostüümid on vähemametlikud, esinetakse pingevabamalt,
Muusikaelust Eestis 19. sajandi esimesel poolel Juba 18. sajandi lpus hakkas krgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi trkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, niteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis nited eesti rahvalauludest koos noodinidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tlkes avaldas. 19. sajandi alguses svenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksaprase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lhenemist saksaprasele muusikale mjutasid tublisti ka kool ja kirik. Heliloojate I plvkond (sndinud 1845-1865) Eesti heliloojate esimesse, rkamisaegs...
Selle helikeele parimaks näiteks sai imitatsiooniline polüfoonia, milles hääled üksteist jäljendavad Selgeim vorm-kaanon, kus on testist lähtuv hingav meloodia ja tekstirütmist sõltuv laulurütm Peegelkaanon, vähikaanon, peegelvähikaanon Alumise hääle ehk tenori asemele tuleb bass Seoses bassi lisamisega kolmehäälsele polüfooniale 15. Saj. Keskel pandi alus harmooniasüsteemi arengule (homofoonia) A capella tähendab saateta vokaalmuusikat madalmaade muusikas tähendas võrdsete häältega ansamblipolüfooniat, esitasid nii instrumentaal- kui vokaalmuusikud 1.Põlvkond 1420-1460 Guillaume Dufay (preester) Madalmaade muusikastiili alusepanija Uusaegse heakõlalise kompositsioonilaadi rajaja Ühendas prantsuse keeruka rütmitehnika ja inglise kooskõlad itaalialiku laulva meloodiaga 2.Põlvkond Johannes Ockeghem (peameister) Helilooja ja laulja Järgmiste põlvkondade heliloojate õpetaja 3
heliõpetus. Mis on muusika? Muusika on üks kaunitest kunstidest mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid. Selles väljendatakse tundeid ja mõtteid helidega. Muusika väljendusvahenditeks on: meloodia, rütm, tempo, harmoonia, dünaamika, orkestratsioon jm. Need põhinevad helide kõrgusel, vältusel ja kõlavärvingul. Eristatakse vokaalmuusikat ja instrumentaalmuusikat, nende ühend on vokaal- instrumentaalmuusika. Muusikat liigitatakse ka ettekandeviisi, otstarbe, stiili jmt. tunnuste järgi. Noodikiri Muusika ülesmärkimiseks kasutatakse noodikirja. Noodikirja kasutatijuba antiikajal. 9. saj. võeti kasutusele noodimärgid (neumad), et jäädvustada kirkilualude meloodiaid. 13.- 17. saj. kasutati mensuraalnoodikirja. Sellest on arenenud praegugi kasutatav noodikiri. Millega muusikat tehakse?
sajandi II poolel kuni tänapäevani. Enn Võrk- töötas pikalt Tallina Jaani kiriku koorijuhina ja organistina. Kirjutanud hulgaliselt vaimulikku koorimuusikat. Peateos oratoorium „Ärgake“ Hugo Lepnurm-oli helilooja, pedagoog ning organist. Kirikumuusika õppejõud. Õpetas 1958 kuni surmani orelit ning kirikumuusikat EMTA-s. Jätkas orelikoolkonna rajamist. Raamatud, heliteosed, Roman Toi- kirjutanud arvukalt vaimulikku vokaalmuusikat ning orelimuusikat, Kaljo Raid-Hulgaliselt vaimulikku vokaalmuusikat Anne-Ellerhein Metsala- õppis ristiisa Cyrillius Kreegi juures, kirjtuanud palju vaimulikku koorimuusikat Kuldar Sink- helilooja ja flötist. Vaimulik temaatika ning vene õigeusu sakraaltekstid. Piibliteemaline ooper Leo Semlek-loonud üle 400 vaimuliku laulu Piret Rips-Laul- Üks viljakamaid kirikumuusika loojaid praeguses Eestis, kirjutanud
M. Härma reisis pärast konservatooriumi lõpetamist ja esines orelikontsertidega. 1894.a asutas Tartus segakoori, lõi kaasa Tartu Kõrgema Muusikkooli asutamisel. Koorilaulud (Meeste laul, Enne ja nüüd, Ööbiku surm, Pidu hakkab, Tuljak), kantaat (Kalev ja Linda), laulumäng (Murueide tütar). K. Türnpu pärast lõpetamist täiendas end Saksamaal koorijuhtimise alal, 1916.a kutsuti Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks, 1921.a pandi Eesti Lauljate Liidule. Ta lõi vokaalmuusikat. Ligi 60 koorilaulu(Mu isamaa nad oli matnud, Kevade tunne, Talvine õhtu) ja 7 soololaulu (Üks ainus kord, Tasa, tasa ). R. Tobias jäi pärast konservatooriumi lõpetamist Peterburi Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. Elas mõnda aega Tartus, kuid ei saanud end seal teostada ja kolis uuesti välismaale. Ta oli esimene komponistiharidusega helilooja, eesti sümfoonilise muusika esikteose avamäng ,, Julius Caesar,, looja, esimese keelpillikvarteti asutaja, esimese klaverkontserdi looja
Juhendaja Maia Lilje ' Tallinn 2008 2 ABSTRAKT Jean Sibelius on helilooja, keda tunnevad kõik muusikast huvituvad inimesed. On ju kõikidele teada, et Sibelius on suur sümfooniatemeister, kuid tema saavutustega väiksemates zanrites ei ole just paljud kursis. Oma kursusetöös proovingi tutvustada Jean Sibeliuse vokaalmuusikat ning täpsemalt soololaule. Püüan leida vastuseid küsimustele, miks suurmeistri laulud ei ole väga populaarsed tänaste lauljate repertuaaris ja mida erilist on Sibelius soololaulu zanris saavutanud. 3 SISUKORD Abstrakt Sisukord Sissejuhatus 1. Jean Sibeliuse biograafia lühikokkuvõte 2. Sibeliuse loomingu ülevaade 3. Sibeliuse laululooming 3.1 Keelelised probleemid 3.2 Luule 3
6 Muusikast ja instrumentidest võib lugeda ka teistest kirjalikest allikatest nii Sanskriti, Pali kui Prakriti keeles, kinnitades kõik muusikateoreetilistes töödes kirjeldatud muusikainstrumentide nimesid ja termineid. Eraldi võiks välja tuua näiteks ajaarvamise algusest pärineva Tamili teose Cilappatikrami,7 mis sisaldab muuhulgas tehnilisi seletusi muusikast ning draamast.8 3. Sagta muusikateadus Muusikakunsti tähistav mõiste Indias on Sagta , hõlmates meie mõistes nii vokaalmuusikat (gta), instrumentaalmuusikat (vdya) kui ka tantsu (nrtta). Neist kõige tähtsam on vokaalmuusika, millele instrumentaalmuusika toetub, ning tants on omakorda loodud nii vokaal- kui instrumentaalmuusika toel.9 13. sajandist pärit üks India muusika olulisemaid uurijaid Srgadeva jagas teaduse sagtast seitsmeks: svara ehk noodikõrgused, rga ehk viis/laad, prakrnaka ehk meloodiline viimistlemine ja vokaalansamblid, prabandha ehk
Isa andis talle esimesed muusikalised teadmised ja oskused. Esimesed heliteosed komponeeris ta 9 aastaselt. 12 koraaliprelüüdi. Tobias sai kodust tõsise suhtumise töösse, samuti huvi klassikalise muusika vastu. Õppides Haapsalu Kreiskoolis, käis ta pühapäeviti Haapsalu kirikus orelit mängimas. Seal pälvis ta ühe Saksa pianisti tähelepanu kes hakkas teda klaveri mängus tasuta õpetama. Tollal komponeeris ta juba ka vokaalmuusikat orelisaatega oma õdedele, kellega koos ta sageli kirikus esines. Pärast Kreiskooli lõpetamist 1889 aastal sõitis Tobias Tallinnasse sooviga õppida õpetajaks. Tallina hakkas ta Toomkirikus Ernst Reinicke juues orelit, teooriat ja kontrapunkti õppima. Sel ajal komponeeris ta mõned vokaalkammerteosed oreli saatel piibli tekstidele. 1893 1897 a. õppis Tobias Peterburi konservatooriumis kompositsiooni ( N. Rimski Korsakov ) ja oreli erialal ( L. Homilius )
ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. 3. Köthen (17171723): Õukonna kapellmeister, keskendus nüüd peamiselt orkestri ja klavessiinimuusikale 4. Leipzig (17231750): Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Kirjutas palju vokaalmuusikat kantaadid ja passioonid Instrumentaalmuusika Bach kirjutas muusikat peamiselt nendele pillidele, mille mängukunsti ta ise väga hästi valdas (näit. orel, klavessiin, klavikord, viiul). Oma oreliloomingus ühendas Bach saksa erinevate koolkondade stiilid. Ta arendas täiuseni kõik barokiaegse orelimuusika vormid, mistõttu võib vaadelda tema loomingut kogu varasema saksa orelikunsti kokkuvõttena. Tema teiseks lemmikpilliks oli viiul, millele ta on kirjutanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
