Henry Purcell Henry Purcell sündis aastal 1659 ja oli oma aja parim ning originaalseim helilooja. Kahjuks suri ta noorelt : aastal 1695 ehk 36 aastaselt. Ta sündis musikaalsesse perekonda ja kasvas üles koorilauljana nagu paljud kuulsad heliloojad. Henry Purcelli isa töötas kuninglikus laulukooris nagu Purcell isegi ja laulis seejuures kuningas Charles II kroonimisel. Henry Purcellil oli kolm venda: Edward, Henry ja Daniel, kellest noorim oli samuti helilooja. Pärast oma isa surma 1664 aastal asusid vennad elama oma onu juurde, kes kasvatas neid suure kiindumusega. Räägitakse, et Henry Purcell kirjutas muusikat juba üheksa aastaselt, aga tema varaseim leitud töö on aastast 1670 ja see on ood kuninga sünnipäevaks. Jätkates oma isa traditsiooni töötas ta suurema osa elust õukonnas. Kuni
Henry Purcell Henry Purcell sündis 10. Septembril, aastal 1659 ja suri 21. Novembril aastal 1695. Ta oli barokiajastu suurim inglise helilooja, kes ühendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiili elemente ja kujundas välja äratuntava inglise barokkmuusika stiili. Henry Purcelli perekond elas Londonis, mõnisada jardi Westminster Abbeyst läänes. Tema isa Henry Purcell seenior oli kuningliku kapelli liige ja oli laulnud kuningas Charles II kroonimisel. Tal oli kolm poega: Edward, Henry ja Daniel. Noorim poeg Daniel oli viljakas helilooja, kes muuhulgas kirjutas pärast Henry surma suurema osa ooperi "India kuninganna" viimasest vaatusest. Pärast oma isa surma 1664. aastal sai noor Henry onu hoolealuseks, kes oli temasse väga kiindunud. Ta oli kuningliku kapelli liige ja korraldas ka Henry vastuvõtmise kooripoisiks
Henry Purcell Henry Purcell Sündis 10. september 1659 Suri 21. november 1695 Henry Purcell Oli barokiajastu suurim inglise helilooja. Ta ühendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiili elemente. Kujundas välja äratuntava inglise barokkmuusika stiili. Perekond Henry Purcelli perekond elas Londonis, Westminsteris. Tema isa oli samuti muusik. Purcellil oli kaks venda Edward ja Daniel. Tegemised Henry Purcell läks 1664. aastal kooripoisiks. Sai aastal 1673 orelimeistri John Hingstoni abiliseks.
Tuntuim looja – Francois Couperini. Avaldas klavessiinimängu õpiku ja neli köidet 27 süidiga („Unistaja“, „Salapärane“ jne) Tema loomingut on nimetatud prantsuse loomingu kokkuvõtteks. Prantsuse muusika suurkuju - Jean Philippe Rameau. Lõi palju klavessiinimuusikat, kuid ei ületanud Couperinit. Muusikateoreetik – rajas klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast → klassitsistliku muusikastiili alus. Inglismaal Henry Purcell lõi muude teoste kõrvale ka kammer- ja klavessiinimuusikat. Soololaulude saateks basso continuo. Kirevad, lihtsalt meloodiad. Saksamaa J. H. Schein – kirjutas instrumentaalsüite. Esimesed kammerliku koosseisuga kontserdid 1-2 lauljale, 1-2 meloodiapillile + basso continuo. S. Scheidt – üks oma aja väljapaistvamaid klaviirimuusika loojaid. H. Schütz – avaldas vaimulike tekstidega kontserte 1-3 lauljale väikse ansambli saatel. FUUGA Tähtsaim polüfoonilise muusika vorm.
HENRY PURCELL 1659-1695 Baroki ajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell. Ta sündis musikaalsesse perekonda ja kasvas üles koorilauljana nagu paljud kuulsad heliloojad. Tema isa Henry Purcell seenior oli Kuningliku kapelli liige ja oli laulnud kuningas Charles II kroonimisel. Tema vanem vend Thomas Purcell oli samuti muusik. Henry Purcell seenioril oli kolm poega: Edward, Henry ja Daniel. Pärast oma isa surma 1664 aastal asusid vennad elama oma onu juurde, kes kasvatas neid suure kiindumusega. Ka Thomas oli kuningliku kapelli liige ja korraldas ka Henry vastuvõtmise kooripoisiks. Henry oli kooripoiss kuni häälemurdeni 1673. aastal, mil ta sai orelimeistri John Hingstoni abiliseks.Hingstoni ülesandeks oli hoida ja hooldada kuninga õukonna pille Tema õpetajateks olid oma aja suured inglise heliloojad Humpfrey ja Blow.
numbreid (sooloaariad, koorid, balletistseenid) ning erilise tunnusena pantomiim. Pärast Cromwelli ajastu lõppu oli Inglismaal suurmoeks kirjutada muusikat draamaetendustele, sellest arenes välja nn.semiooper (lad.k. semi- = pool, pooleldi). Selles zanris puuduvad retsitatiivid, nende asemel antakse dramaatilist tegevust edasi kõnedialoogide abil. Üks esimesi tuntud lavateoseid selles stiilis oli John Blow´ "Venus ja Adonis" (1684/85). Barokiajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell (1659-1695), kaasaegsete poolt kutsutud Briti Orpheuseks. Sündinud õukonnamuusiku pojana ning juba lapsena laulnud kuninglikus kapellis, sai ta oma aja kohta tipptasemel muusikahariduse (üheks õpetajaks ülalpool nimetet Blow). Juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esimesed laulud, 1677 sai Purcellist kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 Westminster Abbey (kuningate kroonimiskirik ja viimne puhkepaik) organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja.
Neis kõigis kasutatakse sooloaariaid, vokaalansmableid, suurt segakoori, retsitatiive (sisu ümber jutustaja), instrumentaalseid koraale. Teiste erinevused tulenevad aga eesmärkidest ja sisust. Tekstina kasutatu piiblitemaatikat, aga ladina keeles. Vaimulikud kontserdid arenesid välja motettidest. Lauluhäälte saateks esinevad pillid. Peale Itaalia ja Saksamaa kujunesid veel eeslinlikekes barokkmaadeks veel Inglismaa ja Prantsusmaa. Tuntumad Inglise heliloojad Hnery Purcell (1659-1695), Thomas Morley (1557-1602). Barokk ajastu tippu kerkis ka Prantsusmaa, kus kaheks tähtsamaks heliloojaks olid Francois Couperin (1668-1733) ja Jean-Philippe Paneau (1683-1764) KUULAMISED: 1) Claudio Monteverdi "Ball kutsututele" sissejuhatus koos Amori ja Veenuste aariatega 2) Johan Dachelbel (1653-1706) Sakslane, tantsusüit, keelpillid ja orel, allemande. 3) Vincenzo Manfredini (1737-1799) "concerto grosso" Largo 4)
Üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos. Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632 - 1687), kes alustas oma karjääri toapoisina. Ta oli ka andekas viiuldaja, kes hiljem nimetati õukonna heliloojaks. Ta asutas 16 mängijast koosneva õukonnaorkestri, oli kuningaperekonna muusikaõpetaja. 1672.a. sai õiguse luua ooperiteater, temast sai ka ooperijuht. Inglismaa - Henry Purcell, G. F. Händel Barokkooperit iseloomustab: Hiilgav õukondlik lavateos Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega Numbriooper Rohkelt tantsunumbreid Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased. Baroki heliloojad: Itaalia - Claudio Monteverdi, Domenico Scarlatti, Antonio Vivaldi Prantsusmaa Jean - Baptiste Lully, Jean Pilippe Rameau
esimesed teosed 1933. lõpetas Londoni Kuningliku Muusikakolledzi Mõni aeg hiljem tutvus luuletaja Wystan Hugh Audeniga Ta suri 4.detsember 1976 Tema teosed Night male (1936) Variations on a Theme of Frank Bridge (1937) Ceremony of Carols (1942) Serenade (1943) Peter Grimes (1945) Billy Budd (1951) Suveöö Unenägu (1960) William Shakespeare järgi Muud huvitavat Britteni suurim eeskuju oli Henry Purcell Mitmetes teostes avaldas ta Purcellile austust Ta on esimene Briti helilooja, kes pööras selja traditsioonilisele "inglisepärasusele" ja võttis täielikult omaks mandriEuroopa kultuuri ajaloos Brittenit pärjati mitmete autasudega Tänan kuulamast! =)
Romantism. Ooper Sai alguse Saksamaal. 19 sajand. Goethe, Schiller. Ooper on 400 aastane. Esimene ooper Firenzes 1597 (või 1594) Jacopo Peri ,,Daphne'' Oopereid kirjutasid: Monteverdi, Gluck, Händel, Purcell 18. saj ooper Opera seria - tõsine ooper Opera buffa - koomiline ooper Retsitatiiv - poolkõnes laul Aaria Da capo aaria - kolmeosaline laul, ABA vorm, viimane osa esimese osa kaunistatud versioon. 19. saj. Romantiline ooper Pariis oli ooperi pealinn. Põhjuseks raha. Itaalias: 3 stagione't (ehk hooaega) Igal hooajal erinev trupp. Teatrit pidas impressario. Heliloojal polnud mingit erilist õigust.
14. G.F.Händel Oratoorium Messias Ma tean, et mu lunastaja elab 6:13 15. A. Vivaldi Caiuse aaria oop ,,Ottone in villa" 3:23 16. C. Monteverdi avafanfaarid oop. ,,Orpheus" 1:38 17. A. Corelli Concerto grosso op.6 7:17 18. J. S. Bach Kantaat nr. 140 I 6:16 19. H. Purcell ,,Music for a while" 4:11 20. J. P. Lully oop. ,,Kodanlasest aadlimees" Türklaste tseremooniamarss 1:31 21. M. A. Charpentier Te Deum Prelüüd 2:01 22. H. Schütz Taaveti psalmid ,,Jauchzet dem Herren alle Welt" 4:19
Paljude teiste autasude seas sai Ta Teenete ordeni, seda kolmanda heliloojana Inglismaa ajaloos Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teos Henry Purcelli auks Antud teos on loodud Henry Purcelli vastu. Oma teoses Young Persons' Guide to the Orchestra, kasutas ta ühte Purcelli teemat. Teose on tuntud ka kui Variations and Fugue on a Theme of Purcell (Variatsioonid ja fuuga ühele Purcelli teemale). Britten võtab keskseks teemaks ühe meloodia Henry Purcelli Abdelazarist. Igale orkestripillile annab ta oma variatsioonid, alustades puupuhkpillidest ning minnes edasi keelpillide, vaskpuhkpillide ja lõpuks löökpillide juurde. Seejärel toob ta kogu orkestri fuugas jälle kokku ja töö lõpetuseks kordab teemat ,,Teejuht noortele orkestri juurde" ,,The Young Person's Guide to the
ja 17. sajandi vahetusel. Need olid mütoloogilise või allegoorilise sisuga etendused, mille juurde kuulusid pantomiim, tantsud, sooloaariad, muusikalised dialoogid ning koorid. See teatrivorm sai aluseks inglise ooperile. Inglise heliloojad kirjutasid palju muusikat draamaetendustele, laialt olid levinud ka nn. semiooperid, mille ülesehituses oli muusikal väga suur osa, dramaatiline tegevus aga anti edasi peamiselt kõnedialoogides. Baroki ajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell HENRY PURCELL 1659-1695 Ta oli õukonnamuusiku poeg ja laulis juba poisina kuninglikus kapellis. Purcelli karjäär oli väga kiire: juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esinesed laulud, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 kuningate kroonimiskiriku Westminster Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja, 1683.aastast surmani vastutas Purcell ka kapelli pillide seisukorra eest.
ja 17. sajandi vahetusel. Need olid mütoloogilise või allegoorilise sisuga etendused, mille juurde kuulusid pantomiim, tantsud, sooloaariad, muusikalised dialoogid ning koorid. See teatrivorm sai aluseks inglise ooperile. Inglise heliloojad kirjutasid palju muusikat draamaetendustele, laialt olid levinud ka nn. semiooperid, mille ülesehituses oli muusikal väga suur osa, dramaatiline tegevus aga anti edasi peamiselt kõnedialoogides. Baroki ajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell HENRY PURCELL 1659-1695 Ta oli õukonnamuusiku poeg ja laulis juba poisina kuninglikus kapellis. Purcelli karjäär oli väga kiire: juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esinesed laulud, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 kuningate kroonimiskiriku Westminster Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja, 1683.aastast surmani vastutas Purcell ka kapelli pillide seisukorra eest.
arenes välja semiooper Ladina keelest "semi" tähendab pool,pooleldi Selles zanris puuduvad retsitatiivid Dramaatiline tegevus antakse edasi kõnedialoogide abil John Blow "Venus ja Adonis" (1684/85) "Dido ja Aedenes" "Venus ja Adonis" John Blow Henry Purcell (16591695) Barokkajastu tuntuim helilooja Inglismaal, kaasaegsete poolt kutsutud ka Briti Orpheuseks Sündinud õukonnamuusiku pojana ning laulis lapsena kuninglikus kapellis, sealt sai oma kõrgtasemel muusika hariduse Ta ühendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiilis elemente ja kujundas väga ära tuntava inglise barokkmuusika stiili Elulugu ·1675 ilmusid trükis tema esimesed laulud
Lõpetas gümnaasiumi. Muusikalise hariduse sai vanemalt vennalt ja omal käel õppides. T a elu kulges alalises töös õue- või kirikukomponistina (1723.- aastast töötas Leipzigi Thomas- kiriku kantorina [köster- kooliõpetaja]). Teda tunti ületamatu orelivirtuoosina, pedagoogina ja klahvinstrume ntide häälestajana. Bachi muusika on suguluses tema eellaste muusikaga- Buxtehude, Bachelbel, Frescobaldi, Vivaldi, Corelli, Händel, Telemann, Purcell. Bach ei loonud ainsatki ooperit ega üldse muusikat teatri tarbeks. Suu rt tähtsust tema kunsti puhul etendas seos protestantidega. Ta rajas oma muusika protestantlikule koraalile. 50-aastase loominguperioodi jooksul oli ta ainult 5 aastat huvitatud ilmalikust muusikast. Kirjutas tellimustöid (nt. 5 aastat järj est igal nädalal üks vaimulik kooriteos) ja vajalikku õppematerjali. Bach kirjutas peamiselt nendele instrumentidele, mida ta ise väga hästi mängida oskas (orel
Kui algas teine maailmasõda lahkus Britten Euroopast ning siirdus USAsse, kuid kolme aasta pärast tuli ta tagasi, kuigi sõda ei olnud lõppenud. Ise põhjendas ta naasmist, kui igatsust kodu järele. Brittenit pärjati mitmete autasudega. Paljude teiste autasude seas sai Britten teenete ordeni (Orden of Merit), seda kolmanda heliloojana peale Edward Elgari ja Ralph Vaughan Williamsi järel. Britteni suurim eeskuju oli Henry Purcell. Mitmetes teostes avaldas ta Purcellile austust. Britteni soov oli teha koos Purcelliga muusikat, aga kuna Purell ei olnud enam elavate kirjas jäi see soov täitmata. Teised Britteni tuntumad teosed on ooper Peter Grimes ja A Midsummer Night's Dream (suveöö unenägu, William Shakespeare järgi). Mõned britteni teosed põhinevad briti rahvalauludel, ja nagu ka paljud tema ooperirollid olid need kirjutatud tema partnerile tenor Peter Pearsile.
Esimese helitöö kirjutas 5-aastaselt Sai stipendiumi Londoni Kuninglikku Muusikakolledzisse Õppis klaverit ja kompositsiooni Kooli lõpetas 1933.aastal 1939.aastal sõitis Britten puhkeva sõja eest USA-sse, kuid naasis sealt juba 1942.aastal Peale sõda kogus ta muusika üha enam tunnustust 1948.aastal asutas ta Aldeburghi festivali Saanud mitmeid auhindu ja aunimetusi Britten sai Teenete ordeni kolmanda heliloojana Enne surma tõsteti ta aadliseisusesse Suurimaks eeskujuks Henry Purcell Looming 20.saj väljapaistvaim Inglise helilooja Andekas dirigent ja pianist Tema varajastes teostes on tunda Stravinski ja Mahleri mõjutusi Tundis huvi Schönbergi ja Bergi loomemeetodite vastu ning katsetas ka ise 12-helitehnikaga Tema teosed on tavaliselt tonaalsed ja selgete vormiskeemidega Tal oli silmapaitsev meloodiaanne Teda võib siduda neoklassitsismiga Jõudis kirjutada muusikat kõigis zanrides Väljapaistvaimaks kujunesid aga ooperi-,
täiuslikem imitatsioonilise polüfoonia vorm fuuga. See oli enamasti kahe kuni viiehäälne ja võis olla nii vokaal kui instrumentaalteos või selle osa. Aegade suurimaid polüfooniameistreid on Johann Sebastian Bach, kes armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele. Baroki heliloojad Itaalia Claudio Monteverdi Domenico Scarlatti Antonio Vivaldi Prantsusmaa JeanBaptiste Lully Jean Pilippe Rameau Inglismaa Henry Purcell Georg Friedrich Händel Saksamaa Johann Sebastian Bach Heinrich Schütz http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/sissejuh http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/sisseju http://et.wikipedia.org/wiki/Barokkmuusika http://en.wikipedia.org/wiki/Baroque_music http://www.baroquemusic.org/ http://baroquemusic.com/
saj) Barokk sai alguse arhitektuurist. Barokk on pilkenimi, mis tähendab lopergust pärli. Barokk õitses õukondades ja katolikus kirikus. Baroki ajal omistati muusikalekunstiline väärtus. Muusika pidi kajastama äärmuslikke emotsioone ja kutsuma esile tundeelamusi. Tekkinud pillid: flööt, oboe, fagott, klavessiin Tekkinud žanrid: concerto grosso, prelüüd, fuuga, ooper, oratoorium, passioon, kantaat, ballett Heliloojad: Claudio Monteverdi – Itaalia Henry Purcell – Inglismaa Antonio Vivaldi – Itaalia Johann Sebastian Bach – Saksamaa Georg Friedrich Händel – Inglismaa Kuulamine: kaunistatud Klassitsism(18.saj) Klassitsism oli mõistuse ajastu. Sümfooniaorkestri koosseis kujunes välja klassitsismi ajal. Valdavaks said ilmalik teema ja homofooniline mitmehäälsus. Klassitsismi ajal loodi mitmed tänapäeval kasutatavad žanrid. Tekkinud žanrid: sonaat, sümfoonia, kontsert Heliloojad:
üle 40suure oreliteose.stiilide kokkuvõttja ja täiuslikkuseks arend aja.G.F.Händel-1685-1759sündis saksas,elas rohkem inglismaal,oli palju ringi rännand,kõva lärmiga läbi elu,teravad kontastid,oskas palju keeli,muusika ülikutele,tuli saksast luba küsimata ära,õukonnamuusik tõlk;looming:üle40ooperi(julius caesar,xerxes,alcina),üle 30 oratooriumi(messias,sinson),orkestrisüidid(veemuusika,tulevärgimuusika).-it- J.peri,cC.moroverdi,vivaldi.pr-j-b lully,ing-Purcell. 1.antonio vivaldi"aastaajad"suvi I osa-hakiv viiuliga,algab rahulikult2.heinrich schütz"jõululugu"- viiul,mutt möliseb kõrval 3.claudio moroverdi avafanfaarid"orpheus"-ergas,viiul pinin.4.G.F.Händel"veemuusika"allegrio alla-viiuliga tuntud,tu-tu,tutu 5.händel"tulevärgimuusika"la rejouissance-viiul orkester,saagimine6.händel"tule.."menuett-viiul saagib tõ-tõ-tõ-tõõ,aeglasem 7.händel koor ,,halleluuja"oratooriumist messisas8.händel xerxese aaria ooperist xerxes-
Kevin Kuhi 10.b klass Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17.sajandi vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: vanakreeka tragöödia, mill...
eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Vastand renessanssile. Valitsevaks said duur- ja moll-helilaad ning tuli monoodia-still(ühehäälne meloodia). Barokkmuusika iseloomulikku harmooniasaadet tähistab mõiste basso continuo(basspill+harmooniapill). 17. sajandis Itaalias kujunes ooper. Pillidest kasutati peamiselt viiulit, lautot, oboed, flööti, orelit, klavessiini, klavikordi. Tuntumad heliloojad olid Monteverdi, Vivaldi, Lully, Purcell, Bach ja Händel. Peamised žanrid olid ooper, instrumentaalmuusika. 4. Milline on sinu arvates renessanssi- / barokiajastu muusika? Mille poolest erineb see teiste õpitud ajastute muusikast? Iseloomusta seda kuulatud palade põhjal. Renessanssimuusika on laulev, rahulik, tundeline. Barokkmuusika on liikuv, rahutu, kirglik, ülitundlik. 5. Kuidas hindad Händeli osa muusikaloos? (Milles seisnes tema tähtsus ja mis uuendusi ta muusikasse tõi?) Millistes žanrites ta kirjutas
prelüüd ja fuuga, ooper, madrigal. sümfoonia, klassikaline oratoorium, passioon, kontsert, klassikaline kantaat Josquin Desprez keelpillikvartett, trio, Orlandus Lassus kvintett Johann Sebastian Bach John Taverner Georg Friedrich Händel Franz Joseph Haydn Henry Purcell Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 3. Sonaadi-vorm on muusikavorm, mille skeem on: sissejuhatus, ekspositsioon (teema tutvustus), töötlus (teema arendus)+kulminatsioon, repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa). Kasutatakse tsüklite kiiretes osades, aeglastes osades, ooperiavamängudes
Barokkajastu instrumentaalmuusika Antonio Vivaldi - Viiulikontsertide tsükkel 'Aastaajad', Kontsert nr. 1 'Kevad', I osa Allegro Antonio Vivaldi - Viiulikontsertide tsükkel 'Aastaajad', Kontsert nr.2 'Suvi', II osa Adagio-Presto Prantsusmaa barokkmuusika Jean-Baptiste Lully - ballett-komöödia 'Le Bourgeois Gentilhomme' (Kodanlasest aadlimees), Türklaste marss Inglismaa barokkmuusika Henry Purcell - muusika näidendile 'Abdelazar' (Mauri kättemaks), Rondo Kõrg- ja hilisbarokkmuusika Johann Sebastian Bach - 'Prelüüd ja fuuga C-duur', kogumikust 'Hästitempereeritud klaviir' Johann Sebastian Bach - 'Tokaata ja fuuga d-moll', orelile (katkend) Johann Sebastian Bach - 'Brandenburgi kontsert' nr.5, I osa Allegro (katkend) Johann Sebastian Bach - 'Missa h-moll', osa 'Sanctus' Georg Friedrich Händel - orkestrisüit 'Veemuusika', IV osa 'Hornpipe'
5. Passioon kristuse kannatuslugu, oratoriaalne teos, 6. Ooper muusikalis dramaatiline lavateos, miles õühinevad erinevad kunstiliigid, tekst, muusika, tants, kujutav kunst, kostüümid, kõike ühendab muusika, ooperi liigid: opera buffa, opera seria tõsine ooper, ooper sündis itaalias 1597.a esimene suur ooperi looja Monteverdi, A. scarlatti, Vivaldi, Lully, prantusse ooper oli omanäoline, tähtis koht tantsul, inglise ooper: purcell, handel, saksa: telemann, 7. Sonaat mängimiseks, instr. teos, kaks sonaaditüüpi: kiriku ja kammersonaat, kiriku osa tavaliselt algab aeglase osaga ja teine tavaliselt fuuga, kammer kiired osad on tantsulised. Sonaate kirjutatakse nii soolopillile, duosonaate: soolopill+basso continuo, triosonaat 2 solisti+bc. Triosonaadist kasvab välja concerto grosso: soli+tutti. Kammeransambel + orkester. 8
mõjutusvahend, objektist astus homofooniline tähtsaimaks soolopilliks sai oratoorium, kantaat, Claudio Montoverdi dünaamiline, rahutu, kuulamisobjektiks- mitmehäälsus viiul (NB!Cremona passioon, Henry Purcell peegeldas konflikte kontserdid publikule. viiulimeistrid) instrumentaalkontsert, Jean-Philippe Rameau ühiskonnas (NB! Tekkis profesionaalsete Konstrueeriti põikflööt ja concerto grosso, Arcangelo Corelli
Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. Barokkiajastu esileküündinud ja kuulsamad heliloojaid: itaallased A. Scarletti, A. Corelli, A. Vivaldi, saksalsed J. S. Bach, G. Händel ja inglane H. Purcell. Kokkuvõtteks saaksime öelda, et barkkoiajastul püüti näidata katoliku kiriku ning absolutsimi hiilgust ja vägevust. Allutada inimesi taas usule, kes olid sellest ära pööranud. Võime samuti öelda ka, et barokk ei levinud Euroopas ühtlaselt. Muusikas tuli juurde uusi suundasid, mis on ka tänapäeval kasutusel. Aili Volkova
· 2008 Bass, Haagma (Tiit Ojasoo, Ene-LiisSemper "Ruja") · 2008 Bruno (Janno Põldma, Heiki Ernits, Priit Pajusaar "Detektiiv Lotte") · 2009 Muusik (ÖdönvonHorvath "Lood Viini metsadest") · 2009 Bruno (Janno Põldma, Heiki Ernits "Lotte ja Bruno muusikatund") · 2010 Arnu (Mati Unt"Huntluts") · 2010 Hr Mooney / Politseinik /Baarmen / Dr Marston (DanGordon "Vihmamees") · 2011 Esimene statist,Sõdur (Mati Unt "Viimnepäev") · 2011 Lysander (Henry Purcell "Haldjakuninganna") · 2011 Cleante (Molière "Ebahaige") · 2012 - Zlava (Uku Uusberg "Karjäär") · 2013 - Thomas Magill (Enda Walsh "Härrasmees") Rollid Draamateatris: · 2013 - (John Hodge "Kollaborandid") · 2014 - (Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahmani, Piret Saul-Gorodilovi ,,Laul, mis jääb") · 2014 - (Paavo Piik, Mari-Liis Lill "Varesele valu..")
11. Nimeta barokkajastu klahvpille! (4) Klavesiin, klavikord ja positiivorel. 12. Prantsusmaa olulisemad zanrid ja heliloojad Tähtsamad zanrid: ooper, ballett komöödia, õukonna ballett, lüüriline tragöödia. Heliloojad: Jean-Babtiste Lully ,,Amori ja Bacchuse pidustused", ,,Cadmus ja Hermione." 13. Inglismaa olulisemad zanrid ja heliloojad Tähtsamad zanrid: ooper, barokkooper, draama etendused, semiooper. Heliloojad: Henry Purcell ,,My heart is inditing", John Blow ,,Venus ja Adonis", Pelham Humpfrey ,,Hear, o heav'ns". 14. Saksamaa olulisemad zanrid ja heliloojad Tähtsamad zanrid: süit, sonaat, fuuga, kantaat, kirikukontsert, passioon. Heliloojad: Johhann Hermann Schein ,,Opella nova", Samuel Scheidt ,,Tabulatura nova", Heinrich Schütz ,,Symphoniae sacrae", ,,Kleine geistliche Konzerte". 15. J. S. Bachi elukäik ja looming Bach (1685-1750) Sai esimesed muusikalised teadmised vennalt
Koraalimotetist kujunes monoodia elementide sissetungiga kantaat. Jäljendati ilmalikku soolokantaati. Tsüklis vahelduvad sooloaaria, retsitatiiv, koor; tihti ka instrumentaalsed sissejuhatsed ja vahemängud. Sisukeskmes enamasti piiblitekstid koos koraaliga, mille stroofid on varieeritud. Kasutati ka luuletatud tekste. Heliloojad: KUHNAU ( +1722, Bach'i eelkäija Leipzigi kantoriametis), BYXTEHUDE ( +1707, kirjutas kantaaditsükleid Lübecki õhtumuusika kontsertidele), PURCELL (32 kantaati oreliga, 20 orkestriga). Kõrgpunktiks sai J. S. BACH'i looming. ILMALIK VOKAALMUUSIKA BAROKI AJAL Ilmalik kantaat (kammerkantaat). Ooperi monoodiline stiil inspireeris ilmalike tekstidega iseseisvat solistilist vokaalmuusikat. Cantada (=teos laulmiseks). Enamasti oli seotud retsitatiivide ja aariatega. Zanri piirid laienesid mitme solisti või ansambli ning pillide lisamisega. Itaalias oli 17. saj. ilmalik kantaat üks armastatumaid zanre
Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Barokkiajastu esileküündinud ja kuulsamad heliloojaid: itaallased A. Scarletti, A. Corelli, A. Vivaldi, saksalsed J. S. Bach, G. Händel ja inglane H. Purcell Georg Friedrich Händel- Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, kuid isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas poissi õigusteadust õppima. Noor Händel olevat siiski käinud salaja pööningul klavikordi harjutamas. Kord kuulnud üks hertsog tema orelimängu ja soovitanud talle tungivalt muusikaõpinguid. Händel on hilisbaroki muusikapildis omalaadne "polüglott" tema helikeel
17. Sajandil rändasid Suurbritanniast välja paljudesse kohtadesse, kus nüüd kõneletakse Inglise keelt, rändajad võdsid ka oma kultuuri-, sealhulgas ka muusikatraditsioonid. Sellepärast on Suur Britannia mõjutanud mitmete eri piirkondade muusikat. Nii Inglise kui ka Soti rahvalaulud on tihti jutustava sisuga. Palju on ka tantsulaule ja ka mereteemalisi laule. Rahvapillidest on eriti tuntud torupill, kelti harf ja feydl. Suur Britannia tuntuimad heliloojad on Henry Purcell, Georg Friedrick Händel. Maailma popmuusikat mõjutasin 1960-ndatel aastatel Briti rock-ansamblid, kellest kuulsaim oli The Beatles. Greograafiline asend Briti Ühendatud Kuningriik koosneb Inglismaast, Sotimaast, Wales'ist ja Põhja-Iirimaast. Esimesed kolm asuvad Ühendatud Kuningriigi suurimal saarel, Suurbritannial (Great Britain), millest käesolev referaat räägibki. Seda piirab idast Atlandi hoovus, põhjast
Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd mis valmistas kuulajat ette keerulise fuuga kuulamiseks. Barkoki ajastu juhtuvad muusikamaad ja tuntumad heliloojad : Itaalia: Jacopo Peri 1561-1633 oli esimeste ooperite autor Claudeio monteverdi 1567-1643 barokkooperi rajaja Antonio vivalidi 1678-1741 soolokontserdi rajaja Prantsusmaa: jean baptiste lully 1632-1687 prantsuse ooperi rajaja jean philippe ramear 1683-1764 klavessiini muusika looja inglismaa: henry purcell 1659-1695 inglise ooperi rajaja saksamaa: michael praetorius 1571-1621 esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertite looja heinrich schültz 1585-1672 saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima johan sebastian bach1685-1750 georg ftiedrich händel 1685-1759 Georg Früdrich Händel (1685 1759) 28.03.07
highway men and wore huge amounts of makeup. 1990s - Britpop This was the general name given in the 1990s to a new wave of successful British bands who made a big impact in the United States and Europe, as well as in England. The most successful have been Radiohead, Oasis, Blur, Pulp, Massive Attack and The Spice Girls. A few of our Composers John Dunstable (1390 - 1453) Henry Vlll Henry Purcell (1659 - 1695) Handel (1685 -1759) Elgar (1857 - 1934) Ralph Vaughan Williams (1872 - 1958) Gustav Holst (1874 - 1934) Benjamin Britten (1913 - 1976) Musical Song Writers Noel Coward (1899 - 1973) Lionel Bart (1930 - 1999) Andrew Lloyd-Webber (b. 1948) Pop and Rock Cliff Richard The Beatles The Rolling Stones Elton John David Bowie Rod Stewart Freddie Mercury Sting George Michael
saj algusest. Pariisi õukonnas palju ITA muusikuid. Ooperi asemel populaarne mütoloogiaaineline ballett, hiljem lisandus ballettkomöödia. Lully: kuningliku ooperiteatri looja ja juht. Rameau: oma õpikuga "harmooniatraktaat" pani aluse klassikalisele õpetusele harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. ENG õukonnale eeskujuks FRA õukond ja valitsemisstiil. Oldi kursis ka ITA muusikaga. Populaarsed maskietendused (mütoloogilise/allegoorilise sisuga) Purcell: ainus inglise suuremat sorti helilooja. "Dido ja Aenas" autor (ainuke inglise ehe barokkooper). GER muusikud käisid õppimas ITAs, paljud muusikud olid Orlandus Lassuse õpilased -> polüfooniline kirjaviis säilis kauem kui mujal euroopas. Praetorius: esimeste GERkeelsete vaimulike kontsertide looja. Luteri koraalide kogu autor. Schütz: Saksa muusika isa. Pani aluse saksa oratooriumile millest sai kiriklik zanr. Telemann: helilooja, kes oli avatud kõigele uuele, ühendas kõiki
· Concreto grosso ,,suur kontsert" ; põhilist osa mängib barokktrio, millega olulistes kohtades liitub orkestrikoosseis · Tantsusüit (allemande, courante, sarabande, gigue) Barokkmuusika suurimateks meistrideks on Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Tähtsamad heliloojad: Itaalia Antonia Vivaldi, Alessandro Scarlatti ja Arcangelo Corelli. Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully Inglismaa Henry Purcell Saksamaa Heinrion Schütz ja Georg Philipp Telemann Johann Sebastian Bach (16851750) Bach on üks kõigi aegade suurimaid heliloojaid. Pärines suurest saksa muusikute suguvõsast Tüüringimaalt. Helikeel
Monteverdi kasutab rohkesti pille. Erinevad pillid ja neile iseloomulikud tämbrid väljendavad tegevusi, tegelasi. Tema ooperid on tundelised, väljendavad hingeseisundit. Orkester on laval toimuva illustreerumiseks 17. Klahvpillid: Klavessiin, orel, klavikord. 18. Instrumentaalmuusikas olid tähtsamail kohal sonaat + erinevad sonaadivormid, kontsert, concerto grosso, süit, soolokontsert. 19. Itaalia- Vivaldi, Monteverdi Prantsusmaa- Charpentier, Lully 20. Inglismaa- Purcell Saksamaa- Bach, Shütz 21. Mõisted Da capo aaria- 3osaline A-B-A vormis aaria. Esimene ja viimane osa onsamad. Bel canto- ilus laul Napoli koolkonnas Basso continuo- generaalbass, barokiajastu on basso continuo ajastu, barokile iseloomulik harmooniasaade. Fuuga- polüfoonilise muusika põhiline vorm, üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes. Opera seria- itaalia tõsine ooper
Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias? 1) Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi 2) Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida pidid järgima 3) Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte Inglismaa Saksamaa Prantsusmaa Itaalia * Henry Purcell * Michael Praetorius *Descartes *Michelangelo * John Milton * Martin Opitz *Molie *Monteverdi * John Donne * Corneille 15. Mis on draama ja millal kujunes see välja iseseisva zanrina? Tõsise konfliktida näiden, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. Zanr arenes välja alles 18. sajandil, kui oluliseks publikuks teatris sai keskklass. 16. Nimeta draama põhiliike (4 5). *Karakterdraama
Mitmekesisust lisas muusika. See oli oreli ja keelpillimuusika kõrgaeg.16. sajandi lõpul tekkisid orkestrid. Professionaalsete muusikute põhitööks sai esinemine õukonnapidustustel. Arenes välja kammermuusika. Sündisid ooperizanr,oratoorium, sonaat, süit. Vaimulik muusika taandus. Barokiajastu kuulsamad heliloojad on itaallased A. Corelli, A. Vivaldi ja A. Scarlatti, sakslased J. S. Bach ja G. F. Händel ning inglane H. Purcell. Kirev on ka barokkstiili nimetuse sünnilugu. Algselt oli sõna barokk juveliirikunsti termin (portugali keeles barroco "korrapäratu poolümmargune pärl"). Itaalia keeles tähendab barocco eriskummalist, tujukat. Et barokk märgib tegelikultabsurdi või groteski, sai barokk 18. sajandil arhitektuuri pilkenimetuseks. Miks? Nimelt heideti barokiaegsetele arhitektidele ette antiikarhitektuuri rangete reeglite eiramist kui ränka maitsevääratust
1607.a. valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus", mille tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. · Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632 - 1687), kes alustas oma karjääri toapoisina. Ta oli ka andekas viiuldaja, kes hiljem nimetati õukonna heliloojaks. Ta asutas 16 mängijast koosneva õukonnaorkestri, oli kuningaperekonna muusikaõpetaja. 1672.a. sai õiguse luua ooperiteater, temast sai ka ooperijuht. · Inglismaa - Henry Purcell, G. F. Händel Heliloojad Itaalia · Claudio Monteverdi · Domenico Scarlatti · Antonio Vivaldi Prantsusmaa · Jean-Baptiste Lully · Jean Pilippe Rameau Inglismaa · Henry Purcell · Georg Friedrich Händel Saksamaa · Johann Sebastian Bach · Heinrich Schütz Baroki heliloojad Jean-Baptiste Lully Georg Friedrich Händel Johann Sebastian Bach Henry Purcell
Barokk (17.-18.saj) Taustmuusika: kõlas õukondades ja kirikutes. Emotsioonide vallandumine, liikumishoog ja kaunistuslikkus. Õukonna ballitantsud leidsid tee heliloojate teostesse. Menuett sai õukonna lemmiktantsuks. Vokaalzanrite kõrvale ilmusid esimesed instrumentaalzanrid. Uued muusikazanrid: tantsusüit, kontsert, concerto grosso, prelüüd ja fuuga, ooper, oratoorium, passioon, kantaat. Heliloojad: Claudio Monteverdi, Jean-Baptiste Lully, Arcangelo Corelli, Henry Purcell, Alessandro Scarlatti, Francois Couperin, Antonio Viavaldi, Jean-Philippe Rameau, Johann Sebastian Bach (1685 -1750), Georg Friedrich Händel (1685 -1759). Kunstnikud: Caravaggio, Peter Paul Rubens, Anthonis van Dyck, Diego Velazques, Rembrandt, Jan Vermeer. Teadus ja ajalugu: Isaac Newton sõnastas gravitatsiooniseaduse, lahutas valge valguse klaasprisma abil värviliseks spektriks ning oli ka taevamehaanika aluste rajaja astronoomias. 1628 avastas William Harvey vereringe
aadlimees", M.A.Charpentier "Te Deum", F. Couperin "Unistaja". Inglismaa. Tudorite dünastia viimase valitseja Elisabeth I surmaga lõppes inglise muusika kõrgaeg. Hääbus nii vaimulik kui ka ilmalik muusika. Uus valitseja Charles II võttis vastu mõjusid Prantsusmaa muusikaelust (eeskuju Louis XIV). Lavastati nii prantsuse kui ka itaalia oopereid, tekkis uus zanr õukondlik maskietendus (mütoloogiline). Etendati ka nn semioopeeid, milles tegevust kandis edasi dialoog. Henry Purcell ooper "Dido ja Aeneas" Saksamaa. Muusikalised suhted Itaaliaga olid säilinud hoolimata 16. sajandi reformatsioonidest. Saksa barokkmuusikas säilisid renessanslikud jooned, võeti hõlpsasti üle kõige moodsamaid muusikavõtteid teistelt maadelt. Sündis saksa oratoorium, fuuga ning passioon. Sellesse ajajärku kuuluvad suurimad orelimuusika autorid J.S.Bach ja Dietrich Buxtehude.
erinevusi ma küll ei leidnud. Ma mainisin seda pärast kontserti ka emale ja ka talle oli tundunud, et lugusid üksteisest meloodia järgi eristada on raske. Siiski oli tema arust üks lugu teistest natuke erinev (enam ei mäleta milline neist). Kontserdil mängiti kokku seitsme erineva helilooja teoseid (kui välja arvata see esimene sissejuhatav lugu, mille kohta puudub täpsem informatsioon). Nendeks olid C. Dieupart, G. Keller, G. Finger, W. Williams, W. Croft, A. Parcham ja H. Purcell. Mina neist autoritest varem kedagi kuulnud polnud. Iga teos oli jagatud väiksemateks osadesks. Näiteks: Adiago-Allegro-Adiago-Allegro-Presto. Igal teosel olid need osad erinevad, sellegipoolest ei suutnud mina neid meloodia poolest eristada. Võib-olla ei suutnud ma lihtsalt keskenduda muusikale, kuna ma olin natuke väsinud veidi varem tehtud spordist. Teosed tervikuna tundusid mulle ikka ühesugused. Pillimängijaid oli neli
pidulik hispaania tants, Gigue on kiire soti hüppetants. Arenes välja 17. Saj. Pr.maal. 22)Barokiajastu klahvpillid: orel, klavessiin, klavikord, positiiv, portatiiv. 23)Barokkmuusika Prantsusmaal: zanrid - õukonnaballett, ballettkomöödia, ooper, suur motett. Heliloojad: Jean-Baptiste Lully, Charpentier, Francois Couperin, Jean-Philippe Rameau. 24)Barokkmuusika Inglismaal:zanrid - maskietendus(olid põimitud sooloaariad, koorid, balletistseenid), semiooper. Heloloojad: H. Purcell, hiljem Händel. 25)Barokkmuusika Saksamaal:zanrid passioon, kirikukantaat. Heloloojad: Schein, Scheidt, Schütz, Telemann. Afektiõpetus- ratsionaalne õpetusinimese tundeseisunditest Monoodia- väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega m-s käib kaasas harmooniasaade. basso continuo-on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Kontsert- muusikateos(t)e ettekanne, itaaliakeelse sõna algtähendus on "koosmäng". bel canto- it
paljuski sarnane. Rahvalaulude hulgas on oluline osa ballaadidel, mis räägivad kangelaste vapratest võitlustest ja ajaloosündmustest. Väga populaarsed on ka looduslüürika ja armastuslaulud. Palju on mereteemalisi laule. Levinumad rahvatantsud olid jig, reel ja hornpipe. Üks armastatuimaid rahvapille on torupill, mida on mitut liiki. Keelpillidest on populaarsemad näppepillid lauto ja keldi herf ning poognaga mängitav viiulilaadne fiidel. Inglise tuntud heliloojad on Henry Purcell (1659-1695), Georg Friedrich Händel (1685-1759), Benjamin Britten (1913-1976), Andrew Lloyd Webber. Inglismaa tuntumad ansamblid ,,The Beatles", The Rolling Stones, Led Zeppelin, Queen jne. Maailmakuulsad solistid- Sting, Elton John, Freddie Mercury.
"Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649. Veneetsia koolkonna levik. Cesti. 7. Muusikalised etendused Prantsusmaal 17. sajandil. Komöödia-ballett. Comédie-ballet. Lully ja Molière´i koostöö. 8. Prantsuse klassitsistlik tragöödia sõnateatris ja muusikaline tragöödia e. tragédie lyrique (tragédie en musique). Lully "Atis" (Atys) 1676 ja Armide 1686. 9. Teatrisituatsioon ja muusikalised etendused Inglismaal. Semiooper e. dramatick opera. Purcell "Dido ja Aeneas" (Dido and Aeneas) 1684(?). Saksa ooperisituatsioon. Ooper Tallinnas. Mederi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenie) 1680. SETTECENTO (1700ndad aastad): 10. Ooper Itaalias 1690-1770. Arkaadia Akadeemia. Napoli koolkond. Opera seria, eelklassitsistlik e. Metastasio ooper. 11.-12. Händel ja opera seria Hamburgis, Itaalias. Agrippina 1709. Händel Londonis: Rinaldo 1711, "Julius Caesar" (Giulio Cesare) 1724, Orlando 1733, "Xerxes" (Serse) 1738
Itaalia ooper vallutas kogu Euroopa. 17.sajandi keskpaigast sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate domineerimine ja kummardamine ooperis, neil olid alati kõrgeimad honorarid. Kastraadil oli kunstlikult säilitatud poisihääle puhtus, täiskasvanu hääle jõulisus ja varjundirohkus. Barokkoopereid lõid: Itaalias: Alessandro Scarlatti (1660-1725) 114 ooperit Prantsusmaal: Jean Baptiste Lully (1632-1687) Jean Philippe Rameau (1683-1764) Inglismaal: Henry Purcell (1659-1695) Georg Friedrich Händel (1685-1759) Kui Itaalias loodi ooper, siis Prantsusmaal tekkis õukonnaballett. Algul esinesid õukondlased ise, hiljem tantsisid prefessionaalid. Louis XIV oli kirglik tantsija, rajas kuningliku tantsuakadeemia, sealt saab alguse Euroopa ballett, tuntud positsioonid on pärit just sellest koolist. Õukonnaballetis oli lisaks tantsunumbritele ka soolo ja koorilaule, mis kirjeldasid sündmustikku.
Üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos. · Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632 - 1687), kes alustas oma karjääri toapoisina. Ta oli ka andekas viiuldaja, kes hiljem nimetati õukonna heliloojaks. Ta asutas 16 mängijast koosneva õukonnaorkestri, oli kuningaperekonna muusikaõpetaja. 1672.a. sai õiguse luua ooperiteater, temast sai ka ooperijuht. · Inglismaa - Henry Purcell, G. F. Händel Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Barokkmuusika Õhtumaade Muusikaajalugu 1(Toomas Siitan)
ja v?jaspool kirikut etendatud m?teeriumid. Varane ooper oli eelk?ge aadlike privileeg , sest kuna ja ooperietendus oli v?a kulukas , said seda endale lubada v?esed ?konnad. 1637a. Avati Veneetsias esimene ooperiteater.. Kujunes v?ja kaks barokkooperi koolkonda : Veneetsia ja Napoli. Olulisemad barokiajastu heliloojad Itaalia Claudio Monteverdi Domenico Scarlatti Antonio Vivaldi Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully Jean Pilippe Rameau Inglismaa Henry Purcell Georg Friedrich H?del Saksamaa Johann Sebastian Bach Heinrich Sch?z Kasutatud Kirjandus http://209.85.129.132/search? q=cache:VFs9qYFsNZ8J:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/01.BAR OKK.doc+kunstikeskus+barokk&hl=et&ct=clnk&cd=3&gl=ee&lr=lang_et&client=firefox-a (HTML) l http://209.85.129.132/search? q=cache:0xhaS0UFd14J:www.koolielu.ee/pages.php/03140102%3Ftxtid%3D3155%26get %3D0+barokkooper&hl=et&ct=clnk&cd=2&gl=ee&client=firefox-a (HTML)
annaabi.ee 
