1 Felix Mendelssohn-Bartholdy 18091847 Romantismi klassikalise, konservatiivsema suuna esindaja. Mitmekülgne muusik: helilooja, dirigent, pianist, muusikaelu korraldaja ja suunaja. 1829. a. kõlas Berliinis Mendelssohni initsiatiivil ja dirigeerimisel, ligi 100 aastat pärast teose valmimist, Bachi Matteuse passioon. 1842. a. püstitati Mendelssohni eestvedamisel Leipzigis Bachi ausammas, Mendelssohni dirigenditöö eesmärk oli nii suurte eelkäijate
Felix Mendelssohn-Bartholdy 1809-1847 Mendelsson sündis Hamburgis rikkas ja kõrgelt haritud juudi perekonnas. Is aoli ungarlane, pankur. Perekonna jõukus ja inimesed, kellega suheldi mõjutasid otseselt Mendelssohni arengut ja käekäiku. Muusikaõpinguid alustas kalveril ja viiulil. 1819 algasid kompositsiooni õpingud ja lisandusid ka teised (solfedzo, literatuur jne). Eeskujud: J. S. bach, G. F. Händel, A. Vivaldi. Kuni Mendelssohn polnud oma raske iseloomu tõttu enamike kolleegidega vastuolus kogub üha uusi sõpru. Lähimad: R. Schumann, F. Chopin, F. Liszt. Kontakteerub Hector Berlioziga. Tööpaigad: Leipzig, Berliin, Köln. Üle-Euroopaline sündmus: Leipzigi konservatooriumi avamine 1843. Avamise tingis proffessionaalsete muusikute puudus. Kool hakkab koolitama kogu Euroopale. Eeldas parimaid õppejõude (sh Schumann). 1. rektor oli Mendelssohn ise. Asutas Gewandhaus orkestri (1844). Võtab kasutusele dirigendikepi
Dresdenisse lootes, et kohavahetusega kaasneb depresiooni kadumine, mis teda valvasid . Üheks põhjuseks oli oma abikaasale vaid muusikaliseks varjuks olemin. Drezdenid oon ta ooriühingu juht. 185. on ta Düsserdorfis muusika ala direktor. Selles pakkumises mängis olulist rolli Mendelsson. Pinge ja töö ning arusaamatused raejuhtidega viisid Shumanni psüühika lõplikult tasakaalust välja. Elu lõpu veedab Endemichis kinnises psühiaatriahaiglas. LOOMING Felix Mendelssohn Mendelssoni nimetatakse klassikalise orjentatsiooniga mõõdukaks romantikuks. Tal polnud kunagi raskusi väljendamaks oma muusikalisi eesmärke. Muusika oli põhiliselt lüüriline, tihedasti seotud saksa folklooriga, tugevate sentimentaalsete sugemetega. Instrumentaallooming sisaldab 22 sümfooniat, millede soti, itaalija ja reformatsiooni sümfooni tõid veelgi enam esile suurt romantilist kvaliteeti. Veel on
Esimese kontserti andis 9 aastaselt, esimese kirjastatud töö: klaverikvartett nr 1 C-duur komponeeris ta 13 aastaselt, 15 aastaselt esimene sümfoonia. 16 aastaselt kirjutatud keelpillioktett näitas tema tõelist geniaalsust. Hiljem õppis veel Ignaz Moschelese käe all. Tema tööd näitavad tema teadmisi barokkmuusikast. Eriti tema fuugades ja koraalides peegelduvad kõlaselgus ja kontrapunktikasutus, mis on omased Johann Sebastian Bachile, kelle muusikast oli Felix Mendelssohn tugevalt mõjutatud. Kirjutas sümfooniaid, instrumentaalkontserteid, kammermuusikat, koorimuusikat, klaverimuusikat, orelimuusikat, lisaks veel erinevaid orkestriteoseid. Ta oli ka dirigent Tähtsaimad teosed: 1825 "Keelpillioktett" 1826 Uvertüür "Suveöö unenägu" 1829–1845 "Sõnadeta laulud" klaverile 1830 "Herbiidide uvertüür" 1832 "Klaverikontsert nr 1" 1833 "Sümfoonia nr 4" 1836 Oratoorium "Paulus" 1837 3 prelüüdi ja fuugat orelile op. 37
Kuulasin seda: https://klassikaraadio.err.ee/740430/jarjehoidja-felix-mendelssohn-bartholdy-170-surmaaasta paevaks Felix Mendelssohn Bartholdy Kunstnike kes elab kõrge vanuseni on olnud läbi aegade vähe, samuti ei elanud kaua ka Mendelssohn. Ta suri kolm kuud enne 38 aastaseks saamist. Tema elu loomingut esitati tema eluajal ja ka tänapäeval. Tema muusika heakõlalisus tõi kaasa palju kriitikat. Liiga ilus on liiga hea. Tema looming oli liiga hea kõlaline, et kajastada ajastu probleeme. Teatud aegadel tuli tema muusika esitamise takistused tema rahvusest ja tema ideoloogilistest hoiakutest. Näiteks 20. sajandi teisel poolel tõusis tema muusika esitamise sagedus. Teatud ajal loobuti juudi rahvusest pärit muusikast.
Romantismi muusika võib jagada kolme perioodi I. 18101830 vararomantism Beethoveni hiline looming, Schuberti looming tervenisti, Karl Maria von Weber. Iseloomulik sellele perioodile: säilivad klassikalised vormid, avarduvad aga nende vormide piirid ja täituvad romantilise sisuga. sünnib uus zanr lied (laul) saksa laul. sünnib rahvusromantiline ooper Helikeeles suuri muutusi toimu. II. 18301850 kõrgromantism Schuman, Chopin, Berlioz, Bellini, Mendelssohn. Tekivad uued zanrid. Klaverimuusikas oluline muutus, muusikalised portreed, karakterpalad. sünnib sümfooniline poeem, üheosaline kirjandusliku või filosoofilise programmiga. Heliloojad tahavad muusika helidega enam kirjeldada, maalida. (Liszti sümfoonilised poeemid) Ka sümfoonia areneb programmilisuse suunas (Berliz "Fantastiline sümf") Meloodiad muutuvad keerulisemaks, pikemaks, altereeritumaks harm. keerulisem. Avardub dünaamiline ja tämbriline diapasoon.
Esinesid erinevad meeskoorid, sest esineda lubati vaid meeskooridel. See tõi kaasa selle, et paljud koorid pidid oma laulud ümberseadma ja ka ümberõppima. Suuremal määral kõlas I üldlaulupeol ilmalikud laulud nagu näiteks "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner), "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel), "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) kuid kõlasid ka ilmalikud laulud nagu näiteks "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer), "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn), "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig), "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser) . Peol kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena Aleksander Kunileiu ,, Sind surmani" ja ,, Mu isamaa on minu arm". Ülejäänud lood, mis I üldlaulupeol esitati olid saksakeelsed. Lii Konts
mis Bachi tervist laastasid. Selle tulemusel tabas heliloojat ajurabandus ja kopsupõletik, millele lõpuks järgnes surm. Uusima käsitluse kohaselt põhjustas surma hoopis diabeet. Looming Johann Sebastian Bachi looming oli 18. sajandi kuulajaskonna jaoks liiga raskepärane ja komplitseeritud. Tema muusika avastati laiema publiku jaoks alles 19. sajandil tänu helilooja Felix Mendelssohn Bartholdyle. Pärast helilooja surma oli just Mendelssohn see, kes Bachi Matteuse passiooni esmakordselt dirigeeris. Mendelssohni jaoks oli Bach suureks eeskujuks. Bachi loomingust olid inspireeritud veel 19. sajandi heliloojad Robert Schumann ja Ferenc Liszt. Looming Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja.
("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Heliloojad. Niccolo Paganini Franz Shubert Hector Berlioz Robert Shumann Felix Mendelssohn-Bartholdy Fryderyk Chopin Ferenz Liszt Giuseppe Verdi Richard Wagner Johannes Brahms Georges Bizet Modest Mussorgski Pjotr Tšaikovski Bedrich Smetana antonin dvorak Edvard Grieg Jean Sibelius
Josif Feigelsoni repertuaaris on üle 50 tsellokontserdi, umbes samapalju sonaate ja jm tsellole loodut, samuti ka tema enda transkriptsioone tsellole. Peep Lassmann on väljapaistvamaid pianiste eesti muusikaloos. Lassmann tööle Tallinna konservatooriumi, millega ta on seotud olnud tänaseni: algul õppejõud, 1987. aastast klaverikateedri juhataja, 1992. aastast Eesti Muusikaakadeemia rektor. Üle kümne aasta on ta tegutsenud ka RAMi kontsertmeistrina. Kavas oli: Mendelssohn. Kontsertvariatsioonid op. 17 Sonaat tsellole ja klaverile op. 45 Sonaat tsellole ja klaverile op. 58 Sõnadeta laul op. 109 Sama kavaga esineti 2009. aastal Mendelssohni sünniaastapäeva puhul ka Prahas, Varssavis ja USAs.
hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. · Oma fantaasiamaailmas lõi Schumann kujutluse, milles kõik suured kunstnikud ühinevad nn. Taaveti liiduks. Teda võlus piiblistseen, kus Taavet võidab Koljati. Taaveti liitu kuulusid Schumann, tema naine Clara, tolle isa, heliloojad Felix Mendelssohn, Frédéric Chopin jt. Taaveti liidust kirjutas ta ka oma ajakirjas. · Robert Schumann oli abielus pianist Clara Schumanniga. · 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. · Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on
Sümfoonia Orkester) kontsert. Kontserdi raames tähistatakse Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva, mille raames käib orkester musitseerimas ka mujal maailmas väljaspool Eestit. Esitati orkestrimuusikat. Esimesena kõlas kodumaa helilooja Heino Elleri (1887- 1970) "Kodumaine viis" tsüklist "Viis pala keelpilliorkestrile". Peale Elleri loomingut tuli lavale puhkpilli koosseis suure aplausi saatel. Järgmisena esitati Saksa helilooja Felix Mendelssohn- Bartholdy (1809-1847) loomingust Viiulikontsert, solistiks Triin Ruubel. Tegu oli väga meeldiva loominguga, mis pani minu kui orkestrimuusikat vähehindava inimese suhtuma klassikalisse muusikasse varasemast hoopis teisiti. Soome komponisti Jean Sibeliuse (1865-1957) loomingust esitati Sümfoonia nr.3, Triin Ruubel viiulil. Tema oli ka kontserdi eestvedajaid. Orkestridirigendiks oli tunnustatud endine Rahvuooper Estonia ning praeguse Itaalias asetseva
eesmärgiks oli saksa vaimu ülendamine saksa kunsti kaudu. Schumann võitles keskpärasuse vastu muusikas, propageeris rahvalaulu, esitas muusikutele kõrgeid eetika- ja moraalinõudeid kuulus 1843.a Leipzingis rajatud esimese saksa konservatooriumi õppejõudude hulka Schumann lõi oma vaimus sümboolse Taaveti vennaskonna Davidsbundi, kuhu kuulusid lemmikmuusikud ja tuttavad (nt abikaasa Clara ja tema isa Friedrich, Mendelssohn, Bach jt). Taaveti vennaskond võitles vanameelsete ja tagurlike filisteridega Schumann ise esines kahel kujul: Florestan (tema kirglik pale) ja Eusebius (lüüriline mina). Nende nimede all avaldas ta erineva vaatenurgaga artikleid 1840ndatel aastatel tabas Schumanni (ilmselt) pärilik vaimuhaigus, mis võimaldas tal veel ainult periooditi muusikat kirjutada. Oma elu viimased aastad veetis ta vaimuhaiglas, kus ta kannatas maniakaalse masenduse ja psühhoosi all.
"Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner) "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel) "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) "See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer) "Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner) "Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven) "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart) "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer) Ilmalikud laulud: "Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz) "Oh mets" (Häser) "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer) "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn) "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig) "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser) "Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda) "Õhtu kellad" (F. Abt) "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius) "Mu meeles seisab alati" (K. Collan) "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) "Sind surmani" (A. Kunileid) Kasutatud materjal · www.laulupidu.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_eesti_%C3%BCldlaulupidu · · www.annaabi.com · www.google
7ooperit, 6laulumängu , 9.sümfoonia on lõpetamata sümfoonia. Tunnis kuulasime Ave Mariat, Metshaldjas, Serenaad Schumann: Saksa helilooja. romantismiesindaja. Tahtis saada pianistiks aga harjutas üle ja siis keelati mängimine ära. Kirjutas laulutsüklid (Poeedi armastus (10laulu), Naise elu ja armastus( 8laulu) ), klaveriteosed(liblikas) , lastetseenid, sümfooniad(Kevad sümfoonia, Reinisümfoonia) Tunnis kuulasime ka .unistust,, viiulikontsert, valss albumilehel Mendelssohn- Saksa helilooja. Teosed: Orkestri teosed sümfooniad ,(5.sümfoonia, Reformatsiooni sümfoonia,Itaalia sümfoonia,Soti sümfoonia. Avamängud: Hebriidid, Kontserdid, Viiulikontsert. Kammermuusika, kvartetid,vintetid,oktetid. Klaverimuusika: prelüüdid,fuugad, (Sõnadeta laul) , Orelimuusika: sonaadid. Lavateosed: Suveöö muusika. Üle 10laulu PULMAMARSS ON TEMA OMA! Chopcn-Poola helilooja Intiimne looming ,mõeldud väikesele seltskonnale. Mazurka-poola
1723. aastal sai Bachist Thomaskirche kooli kantor Leipzigis. Ta põdes viimastel eluaastatel silmahaigust ning kaotas nägemise. Teenistuslikult sõltus Bach õukonnast ja kirikust. Eluajal tunti teda rohkem organistina, kes hämmastas võrratu improviseerimisoskusega; tema muusika demokraatliku suunitlust, mis väljendus tugevas seoses rahvaloominguga, ei hinnatud. Alles 19. sajandi alguses, kui muusikateadlane J. N. Forkel avaldas Bachi eluloo ja kui F. Mendelssohn-Bartholdy juhatas Berliinis Bachi ''Matteuse passiooni'' ,huvituti tema muusikast. Bachi rohkem kui 1000 teosest koosnevas loomingus kajastuvad Euroopa muusikakultuuri parimad saavutused. Barokiajastu suurkujuna arendas ta kõrgpunkti polüfoonilise muusika ning avas uue ajastu harmoonilisele muusikale. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Teostele on iseloomulik isikupärane
( 8-aastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi mängitud. + Õppis Tartu saksakeelses tütarlastekoolis. Võttis muusikatunde Karl August Hermannilt. + 1883.aastal siirdus Peterburi konservatooriumi orelit õppima. + Pärast konservatooriumi lõpetamist reisis ta Euroopas, esinedes orelikontserdiga mitmel pool Saksamaal. + Oli esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust kaugel kodust. + Samuti Eestis andis ta orelikontserteid. +Härma kavades oli palju Bachi, Mendelssohn Bartholdy jt oreliteoseid. +Tema kontserdid tutvustasid maarahvale klassikalist muusikat. + Sageli esines koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. + 1894.aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka väljapool Eestit. Esineti Riias, Pihkvas ja Peterburis. + 1903.aastal läks M.Härma 12aastaks Kroonlinna muusikaõpetajaks. Nendeks aastateks aga koori töö jäi soikuma. Kodumaalt lahkus, kuna oli vajadus leida soodsamaid teenimisvõimalusi
J. Künkel) · "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) · "See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer) · "Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner) · "Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven) · "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart) · "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer) · Ilmalikud laulud: · "Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz) · "Oh mets" (Häser) · "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer) · "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn) · "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig) · "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser) · "Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda) · "Õhtu kellad" (F. Abt) · "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius) · "Mu meeles seisab alati" (K. Collan) · "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) · "Sind surmani" (A. Kunileid) Tähtsus rahvuslikus liikumises · See oli esimene sündmus,kus osales kogu eesti rahvas, see oli esimene sündmus mis tekitas
Sibeliuse loomingus kajastub Põhjamaa karge loodus, Soomlase kinnine iseloom. Tegutses dirikendina, heliloojana. Looming: Esimesel kohal on sümfooniad ja neid on tal seitse. 2) Programmiline muusika- ,,Kalevala"ainelised teosed 3) Orkestriteos ,,Finlandia". On kirjutanud veel soololaule, filmimuusikat jne., Edward Grieg (1843-1907) Sündis Bergenis, õppis klaverit, Noora tuntud viiuldaja Ole Bulli soovitusel edasiõppimine Leipzigis, eeskujud Schumann ja Mendelssohn, elamine Taanis, kompositsiooniõpingud Niels Gade käe all, abielu nõo Nina Hagerupiga, elamine Oslos eraõpetaja ja dirigendina, Oxfordi ja Cambridge'i audoktor; kaunis, siiras ja varjunditundlik muusika; inspireeringud Norra rahvamuusikast; loonud miniatuure, klaverikontserte ja instrumentaalset kammermuusikat; Antonin Dvorak (1841-1904) Sündinud Nelahoseves; õppis külakoolis viiulit; oreli ja muusikateooria õpingud; elu Prahas
Looming: romantilised tsüklid klaverile "Karneval", "Davidsbündlerite tantsud", "Noorte album", "Lastestseenid", "Liblikad","Metsastseenid" ,"Sümfoonilised etüüdid klaverile" Laulutsüklid:"Lauluring" I ja II, "Mirdid", ,"Naise elu ja armastus", "Poeedi elu ja armastus" Sümfooniline looming: 4 sümfooniat, klaverikontsert, viiulikontsert, tsellokontsert, avamängud. Kammermuusikat erinevatele koosseisudele ja vokaal-sümfoonilisi teoseid Felix Mendelssohn-Bartholdy 1809-1847 Mendelssohn oli romantismiajastu konservatiivsema suuna esindaja, väga mitmekülgne muusik: helilooja, dirigent, pianist, muusikaelu korraladaja. Mendelssohni tegevus juhatas sisse Bachi muusika taassünni 1829.a juhatas ta Berliinis Bachi Matteuse passiooni.. 1842. a püstitati Mendelssohni eestvedamisel Leipzigis Bachi mälestussammas ja 1843.a avati Leipzigis Saksamaa esimene Konservatoorium, millest sai Euroopa juhtivamaid
Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift ür Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. Oma fantaasiamaailmas lõi Schumann kujutluse, milles kõik suured kunstnikud ühinevad nn. Taaveti liiduks. Teda võlus piiblistseen, kus Taavet võidab Koljati. Taaveti liitu kuulusid Schumann, tema naine Clara, tolle isa, heliloojad Felix Mendelssohn, Frédéric Chopin jt. Taaveti liidust kirjutas ta ka oma ajakirjas. Robert Schumann oli abielus pianist Clara Schumanniga (sündinud Wieck). 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Looming Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250
korda abielus. Tema 20 lapsest said heliloojatena tuntuks neli: Wilhelm Friedemann, Carl Philipp Emanuel, Johann Christoph ja Johann Christian. Elu lõpul süvenes tema lühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaksjäämine. Bach omas ilusat lauluhäält. 1703 võetakse ta vastu Lüneburgi Püha Michali kirikukooli ja koori. Häälemurde tõttu pidi koolist lahkuma. Omal ajal ei peetud tema loomingust lugu, seda hakati väärtustama alles 100 aastat pärast Bachi surma. Mendelssohn Bartholdy pani aluse Bachi loomingu esiletõstmisele. Bachi looming on tõsine ja sügavasisuline. Puudub välissära ja efektid. Ta kirjutas kõikides muusikazanrites ja kõikidele pillidele ning koosseisudele. 1850. a asutatud Bachi ühing koordineerib tänaseni tema nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. Vokaalmuusika 1) kantaadid. Bach kirjutas nii ilmalikke kui ka vaimulikke kantaate. üle 300 kirikukantaadi ja 20 ilmalikku
teams. Culture · Scotland has a busy cultural life. A lot of musicians, actors and singers come to Scotland to give concerts. It the evenings the opera house, the cinemas and the concert halls are full. In cafes and pubs small groups sing, act, read poetry. Robert Burns Robert Burns, Scotland's national poet, was born on January 25, 1759 in Scotland. The poetry and songs of Robert Burns are famous all over the world. Robert Burns's poems and verses inspired Beethoven, Schumann, Mendelssohn and other composers who wrote music to them. The most popular poems of Robert Burns are «The Tree of Liberty», «My Heart's in the Highlands», «A Red, Red Rose» and many others. Robert Burns began to write poetry when he was fifteen. He composed verses to the melodies of old folk-songs, which he had admied from his early childhood. He sang of the woods, fields and rwonderful valleys of his native land. Burns published some of his poems in 1786. Their success was complete
Armastatud erinevad instrumentaal väikevormid(soololaul, ooper), iseloomulik oli meloodilisus. Orkestri kooseis täienes vaskpuhkpillide ja löökpillidega, sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ja legendidest. Armastatuimaks seltskonnatantsuks sai valss. Uued muusika zanrid: sümfooniline poeem; programmiline süit; programmiline sümfoonia; operett. Heliloojad: Edvard Grieg; Franz Schubert; Felix Mendelssohn-Bartholdy; Ferenc Liszt; Fryderyk Chopin; Johannes Brahms; Jean Sibelius; Giuseppe Verdi; Modest Mussorgski; Niccolò Paganini; Richard Wagner; Robert Schumann; Kunstnikud: Theodore Gericault; Eugene Delacroix. Kirjanikud: Alexandre Dumas(vanem); Charles Dickens; George Byron; H de Palzac; Heinrich Heine; Victor Hugo. Teadus ja ajalugu: Röntgen- x-kiired; Darwin- evolutsiooni teooria, raku teooria; Pastoi vaktsineerimine; auruvedur; telegraafia; telefon
ja kaldusid sageli liialdustesese. Romantism muusikas Romantismi jagatakse kolmeks perioodiks. 1. Vara Romantism 1790-1830 Levis peamiselt Austrias ja Saksamaal, Euroopa muusikaelu keskus oli endiselt Viin. Tähtsaimad muusikud olid Beethoven, Weber, Schubert, Rossini. 2. Kõrgromantism 1830-1850 Romantism levis üle kogu Euroopa. Muusikakeskuseks sai Pariis ja üldse kogu Prantsusmaa. Heliloojad Paganini, Berlioz, Mendelssohn, Chopin, Schuman, Liszt, Wagner, Verdi. Paljud kunstnikud, s.h heliloojad sooritasid enesetapu või surid nälga, mistõttu nii mõnegi eluiga ei küündinud üle 40. aasta. Nt Schumann veetis elu lõpu hullumajas, Verdi seevastu elas üsna vanaks (88). 3. Hilisromantism 1850-1890 Muusikaelu keskuseks saab taas Viin. Esilekerkisid ka väikerahvaste heliloojad nt. Norralane Grieg, tsehhid Dvorak ja Smetana, vene heliloojad Mussorgski ja Tsaikovski
Tekkis enneolematu virtuoosikultus. 18.Too näiteid heliloojate „spetsialiseerumisest“ kindlatele žanritele. Verdi ja Wagner kirjutasid peamiselt oopereid Nt: „Macbeth“ ja „Valküürid“ Liszt ja Chopin kirjutasid klaveriteoseid Nt: „Rännuaastad“ Schubert ja Schumann kirjutasid laule Nt: „Ilus möldrineiu“ ja „Mirdid“. Berlioz ja Brahms kirjutasid sümfooniaid Nt: „Fantastiline“ ja „Traagiline avamäng“ 19.Millega tegelesid heliloojad peale muusika kirjutamise? Mendelssohn avas 1842. aastal Leipzigis konservatooriumi. Schumann terava sulega kriitik, kes andis välja oma muusikaajakirja. Liszt oli kriitik Wagner viis ellu unistuse oma ooperiteatrist (Bayreuthi ooperimaja) ja selgitas abivalmilt publikule, kuidas on õige muusikat kuulata. 20.Seleta mõistet „virtuoos“. Mis seos oli neil (ja on alates romantismiajastust ka tänapäeval) heliloojatega? Virtuoos tähendab seda, et esitaja peab olema tehniliselt väga kõrge tasemega. 21
Käis mallorcal tervist taastamas, suri tuberkuloosi. Teosed klaveripalad, poloneesid, masurkad. Kuulamine: etüüd"revolutsiooniline"-klaveri klimberdamine,kiire ,,vihmapiiskade"prelüüd-rahulik,aeglane,vihmapiisa kukkumine Edward Grieg: Norra, sündis ja suri Bergenis. Varakult klaverimäng selge. Ole Bulli soovitusel jätkas õpinguid Leipzigi konservatooriumis. Kuulis Clara schumanni mängimas,sai inspiratsiooni klaverikontserdi kirjutamiseks. Eeskujudeks olid Schumann ja Mendelssohn. Elas taanis,komposeeris Niels Gade käe all. Abiellus oma nõo Nina Hagerupiga,kes oli inspiratsiooniks. Elas oslos,oli eraõps ja dirigent, oli sealse muusikaakadeemia asutaja. Roomas tutvus Lisztiga,kes inspireeris. Dirigeeris Bergeni Filharmoonikuid, rajas villa,kus asub ta majamuuseum. Oxfordi ja Cambridge'i audoktor. On norra kõigi aegade kuulsaim ja rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja. Teos Ibseni värssdraamale ,,Peer Gynt"- rida palasid.
G. Geissler Sind, Issand, meie kiidame F. Brenner Taevas ning maa kaovad F. J. Künkel Hõiska kõik see maailm G. Neumann Tänu sul, Jeesus C. Palmer See on kaunis lõbus hää F. Brenner Issandat kiitke kõik paganad L. van Beethoven Kõik taevad laulvad W. A. Mozart Tere, tere, Jeesus Kristus C. Kreutzer Nüüd rõõmu päev on käes · Ilmalikud laulud: J. Stuntz Eesti vennad, laulgem rõõmsast Häser Oh mets C. Kreutzer Mis hiilgab veel õhtul F. Mendelssohn Tere nüüd, sa kallis päev A. Zvyssig Suur rõõmu päev on tulnud Häser Kui ju jõed rõõmsast jooksvad J. Kallivoda Kui meie vaim siin linnu tiivul F. Abt Õhtu kellad Fredrik Pacius Mu isamaa, mu õnn ja rõõm K. Collan Mu meeles seisab alati A. Kunileid-Saebelmann Mu isamaa on minu arm A. Kunileid-Saebelmann Sind surmani 3 4
Johannes Brahms Mõjutused: Beethoven, Mendelssohn, Schumann Ta oli programmilise muusika eitaja., sest programmidel puudus idee ja kunstiline väljendusjõud. Tema helikeelt avardavad romantismi meloodilised, harmoonilised ja rütmilised vahendid. Orkestratsioonis kasutab tumedaid toone, keerulist rütmikat ning muusika on lihtsalt ilus; puudub programm. Muusikas on ühte sulanud intellekt ja emotsioonid huvitav ja kaunis. Et mõista Brahmsi teoseid on tähtis teada, kellele see on pühendatud lähedastele sõpradele (Billroth), Ungari tantsud muusikakriitik Hanslickile (keda autor väga kõrgelt ei hinnanud). Suurde muusikasse jõudis ta klaveri ja kammermuusika kaudu. Teda huvitas rahvalaul, tema muusikas on palju polüfoonsust /horisontaalsust. Teosed: 4 sümfooniat ; Uuendus sümfooniates on see, et viis kulminatsiooni lõppu(finaali). Kaotati ära ka · 1876. dmoll sümfoonia 3. osa (menuettskertsoval...
Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. Lisa Pilte Johann Sebastian Bachist Kokkuvõte Bachi surma ajal oli muusikaline mood kiires muutumises ning tema loomingut peeti vanamoeliseks. Eluajal on ta tuntust kogunud orelikunstnikuna, mitte heliloojana. Võrreldes Beethoveni ja Mozardiga oli tal peale surma vähe mõju, kuni Mendelssohn 19. sajandil taasavastas Bachi geniaalsed kooriteosed ning tema helitööd said tuntuks. Praegu austatakse ja räägitakse temast kui ühest suurimast kõigist heliloojatest. Kirjandus *http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach *http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_sebastian_bach_jane.htm *Tea laste- ja noorte e-entsüklopeedia *Max Wade-Matthews ja Wendy Thompson, 2006, `'Muusikaentsüklopeedia'', Sinisukk, lk 304-
Aastatel 1848-61 elas Weimaris. Pühendus rohkem heliloomingule ning võttis seetõttu vastu Weimari õukonna kapellmeistri koha. Õukonnas oli hea orkester ja ooperiteater Liszt lõi sümfoonilisi teoseid ning dirigeeris neid ise. Tutvus Wagneriga, kes hiljem abiellus Liszti tütre Cosimaga. Neil aastail saavutaski Liszt tuntuse helilooja ja dirigendina. Sel ajal tekkis Saksamaal ka nn konservatiivide (keskus oli Leipzig, juhtfiguurid Mendelssohn ja Brahms, kriitik Eduard Hanslick) ja radikaalide (Liszt, Berlioz, Wagner) konflikt. Esimesed pooldasid klassikalisi zanre, Viini klassikute eeskuju vormis ja harmoonias; absoluutse muusika ideed. Teised (kelle juhtfiguur oli Liszt) pooldasid programmilist muusikat, kromaatilist ja pingestatud harmooniat, Viini klassikute vormide (sümfoonia, sonaat) vaba laiendamist, arendamist. Liszti ja tema mõttekaaslaste ringi nimetati ka Uus Saksa või Weimari koolkonnaks.
Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis). Ta oli esimene interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust. Tartusse naastes jätkas ta Kokõrval ka paljudes maakirikutes ( Tarvastus, Helmes, Paistus, Hallistes, Vändras, Suure-Jaanis jm), kus taolised kontserdid olid veel haruldased. Tema kavades oli palju Bachi, Mendelssohn - Bartholdy jt oreliteoseid. Miina Härma kontserdid tutvustasid maarahvast klassikalise muusikaga. Sagel esines ta koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. 1894.aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka kaugemal - esineti Riias, Pihkvas ja Peterburis. Kui Härma 1903.aastal tosinaks aastaks Kroonlinna muusikaõpetajaks läks, jäi koori tegevus ajutiselt soiku. Kodumaalt sundis teda lahkuma vajadus leida soodsamaid teenimisvõimalusi. Ta naasis Tartusse 1915
4 Mitu sümfooniat on loonud: Haydn-104 Beethoven-9 Mozart-41 Schubert-9 E. Tubin-11 A. Kapp-5 5 Kes on kirjutanud: Esimese ooperi Euroopas-J. Peri, Dafne. Esimese Eesti oratooriumi-R. Tobias, Joonase lähetamine. Esimese Eesti klaverikontserdi-R. Tobias, Kontsertpala. Esimese Eesti reekviemi-C. Kreek, reekviem c-moll. Esimese Eesti balleti-E. Tubin, Kratt. 6 Nimeta 3 heliloojat, kes olid: Head pianistid-Chopin, Beethoven, Liszt. Head dirigendid-Wagner, Mendelssohn, Bülow 7 Nimeta: 3 Mozarti ooperit-Võluflööt, Figaro pulm, Don Giovanni. 3 Soololaulutsüklit-Mussorgski "Lastetuba", Schubert "Ilus möldrineiu", Schubert "Talvine teekond". 3 heliloojat, kes on kirjutanud reekviemi-Mozart, Kreek, Schubert. 3 Tsaikovski balletti-Pähklipureja, Luikede järv, Uinuv kaunitar. 8 Kirjelda barokiajastu muusikat: Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika
Sümfooniad: ,,Kevad sümfoonia'' , ,,Reini sümfoonia'' Klaveritsüklid: ,,Liblikad'' , ,,Karneval'' , ,,Kreisleriana'' , ,,Lastestseenid'', ,,Novelletid'', ,,6 fuugat teemale BACH orelile op.60'' Vokaaltsüklid: ,, Naise elu ja armastus'' , ,,Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem'' , ,,Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks''. 2. Helilooja ja pala nr.1 J.Brahms Symphony No.4 E minor- J.Allegro non troppo Helilooja ja pala nr.2. -Felix Mendelssohn- Symphony No.4 ,,Italian'' I mov- Allegro Vivace Helilooja ja pala nr.3 F.Liszt Chasse-neige (Andante con moto)12 Helilooja ja pala nr.6- F.Schubert Ave Maria Helilooja ja pala nr.7- F.Chopin - Raindrop; Prelude in D flat Major Op.28 NO.15 Helilooja ja pala nr.8- F.Schubert- Erlkonig, Op.1 D.328 Helilooja ja pala nr.9- J.Brahms- Hungari
Brenner) "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel) "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) "See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer) "Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner) "Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven) "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart) "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer)), Ilmalikud laulud ("Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz) "Oh mets" (Häser) "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer) "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn) "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig) "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser) "Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda) "Õhtu kellad" (F. Abt) "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius) "Mu meeles seisab alati" (K. Collan) "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) "Sind surmani" (A. Kunileid)) (http://et.wikipedia.org/wiki/I_ %C3%BCldlaulupidu ) PILDIL ON ESIMESE ÜLDLAULUPEO PILLIMEHED Teine üldlaulupidu II üldlaulupidu toimus 20.–22
MUUSIKAS: Formaalse struktuuri Kindla helitöö emotsionaalne vajadus distsiplineeritus on kasutoov dikteerib muusika vormi 1.1. AJASTU JAOTUS MUUSIKAS 1800-1830 vararomantism Weberi "Nõidkütt" I rahvusromantiline ooper; Schuberti laulud; 1830 1850 kõrgromantism Juulirevolutsioon Prantsusmaal, Viini asemel keskuseks Pariis: kirjanikud:Hugo, Balzac, Dumas; heliloojad Paganini, Liszt, Chopin, Schumann, Mendelssohn, Wagner, Verdi... 1850 1890 hilisromantism Revolutsioonide laine, mis mõjutasid heliloojate loomingut: Liszti sümfoonilised poeemid; Wagneri muusikalised draamad; Mahleri ulatuslikud sümfooniad; 1.2. ROMANTISM MUUSIKAS Tõenäoliselt on 1789. a. Prantsuse kodanlik revolutsioon stardiks romantismile. Prantsuse revolutsioon lõhkus seisuste vaheseinad. Seni oli olnud kunsti suurimaks tarbijaks aadelkond.
kaasa islami. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. 8 Kultuur Saksa keel oli varem lingua franca Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas ja on inglise keele järel teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner. · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer. · Kunstnikud: Altdorfer, Dürer, Ernst, Baselitz, Beuys. · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer. · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen. · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse.
Nekroloogi järgi oli surma põhjuseks ebaõnnestunud silmaoperatsioon ja rohud, mis Bachi tervist laastasid. Selle tulemusel tabas heliloojat ajurabandus ja kopsupõletik, millele lõpuks järgnes surm. Uusima käsitluse kohaselt põhjustas surma hoopis suhkurtõbi. Bachi muusika taassünd Johann Sebastian Bachi looming oli 18. sajandi kuulajaskonna jaoks liiga raskepärane ja komplitseeritud. Tema muusika avastati laiema publiku jaoks alles 19. sajandil. Pärast helilooja surma oli just Mendelssohn see, kes Bachi Matteuse passiooni esmakordselt dirigeeris. Mendelssohni jaoks oli Johann Sebastian Bach suureks eeskujuks, näiteks tema oreliteosed: 6 orelisonaati ning 3 prelüüdi ja fuugat on inspireeritud viimase Leipzigi- aegsest loomingust. Bachi loomingust olid inspireeritud veel 19. sajandi heliloojad Robert Schumann ja Ferenc Liszt. Neist viimane kirjutas ulatusliku prelüüdi ja fuuga orelile teemal B-A-C-H, kus tähed märgivad vastavalt B-, A-, C- ja H-nooti.
Künkel) ·"Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) ·"See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer) ·"Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner) ·"Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven) ·"Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart) ·"Nüüd rõõmu päev on käes" (C.Kreutzer) Ilmalikud laulud: ·"Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz) ·"Oh mets" (Häser) ·"Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer) ·"Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn) ·"Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig) ·"Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser) ·"Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda) ·"Õhtu kellad" (F. Abt) ·"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius) ·"Mu meeles seisab alati" (K. Collan) ·"Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) ·"Sind surmani" (A. Kunileid) Kokkuvõte
rondo jäid ka 19. saj. käibele. Uutena lisandusid vararomantismi ajal väikesed lüürilised klaveripalad kui soololaulu paralleelvormid. Kirjutati palju salongi- ja kodumuusikat, "grammofoni aseainena" levisid arvukad ooperite ja sümfooniate seaded neljale käele. Sellele ansamblile kirjutati meelsasti ka tantse, marsse jm. olmemuusikat. Vararomantismi väljapaistvamad klaveriteosed on kirjutanud Schubert ja Felix Mendelssohn, kelle "Sõnadeta laulud"(1829-45) on romantilise laulva klaveristiili parimad näited. Lied tähendas esialgu lihtsat salmilaulu, mida lauldi kodudes klaveri või kitarri saatel sõprade seltsis, harva kontserdisaalides. Lied oli intiimse karakteriga, sageli kasutati 10 moesolevat pseudofolkloorset stiili, mille eeskujuks oli rahvalaul nelik- värsilise
"Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner) "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel) "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) "See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer) "Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner) "Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven) "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart) "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer) Ilmalikud laulud: "Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz) "Oh mets" (Häser) "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer) "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn) "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig) "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser) "Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda) "Õhtu kellad" (F. Abt) "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius) "Mu meeles seisab alati" (K. Collan) "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) "Sind surmani" (A. Kunileid) (6) Kasutatud kirjandus 1. http://maa-ja-ilm.laulupidu.ee/ajalugu/laulupeod/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Laulupidu 3. http://www.puhkaeestis
A. Mozart) "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer) Ilmalikud laulud: "Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz) "Oh mets"(C. Häser) "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer) "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn) "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig) "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (C. Häser) "Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda) "Õhtu kellad" (F. Abt) “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (F. Pacius) "Mu meeles seisab alati" (K
•"Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel) •"Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) •"See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer) •"Issandat kiitke kõik paganad" (Brenner) •"Kõik taevad laulvad" (L. Van Beethoven) •"Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart) •"Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer) Ilmalikud laulud: •"Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz) •"Oh mets"(C. Häser) •"Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer) •"Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn) •"Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig) •"Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (C. Häser) •"Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda) •"Õhtu kellad" (F. Abt) •“Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (F. Pacius) •"Mu meeles seisab alati" (K. Collan) •“Mu isamaa on minu arm“ (A. Kunileid) •„Sind surmani“ (A. Kunileid) II üldlaulupidu II üldlaulupidu toimus 20.-22. juunil 1879. aastal Tartus
aastal. Pere kolis 1850 aastal Naumburgi, kus elati Karl Ludwigi ema juures. Fredrich pandi juba viie aastaselt õppima rahvakooli ja hiljem erakooli. Fredrich ei tundnud ennast just koolis mugavalt, ta oli pisut kinnine ja vähese jutuga, kollektiivist eraldustunne jäi teda saatma kuni tema elu lõpuni. Õpingud koolis ja hiljem gümnaasiumis kujunesid talle kergeks. Õppimisest rohkem huvitus Fredrich aga poeesiast. Tema ebajumalateks kujunesid klassikud: Mozart, Haydn, Schubert, Mendelssohn, Beethoowen ja Bach. Neid kes muusikat põlgasid, pidas Nietzsche ,, hingetuteks, loomasarnasteks olevusteks" . 1858. aastal tehti Fredrichi emale ettepanek võimaldada pojal asuda edasi õppima Pforta internaadis, mis oli üks mainekamaid Saksamaa õppeasutusi. Maailmavaade, mis Fredrichil internaadis välja kujunes leidis tema poolt kajastust 1861. avaldatud essees Johann Hölderini kohta. Ta köitis noormeest seetõttu, et Hölderlin oskas väljendada just neid meeleolusid, mis
o Leidis õpetajaks härra Wieck, leidis tema tütre Clara, armus temasse, nain vastu, Wieckele see ei meeldinud. Kokku said kui vana ära suri. Abiellusid. · Pianistiks ei saanud, kuna käed olid harjutamisest ära rikutud. · Temast sai helilooja · Rajas saksamaal esimese muusika ajakirja o Tänu ajakirjale said terve rida heliloojaid ja pianiste kuulsaks o Peeti tähtsaks muusikalist haridust ja noorte artistide kuulutamist Felix Mendelssohn (1809-1847) · Sündis pankuri perre · Leipzig-i konservatooriom oli töö koht · Abiellus ühe luteri kiriku õpetaja tütrega, tegi viis last · Suri kuna õda siri, ning msendus tappis · Kuulsaim teos ,,suveöö unenägu" Sümfooniline muusika Orkestri muusika Orkestrid muutuvad suuremaks, lisandub vaskpuhkpille Orkestrile kirjutatakse: a. Sümfoonia a.i. Schubert a.ii. Hector Berlioz (prantslane)
ühiskonnaga. Ta tõuseb kõrgemale oma ajast ja loob 19.saj.- mida nimetatakse Beethoveni ajastuks. Teosed: Ooper "Fidelio" ; kaks missat; 9 sümfooniat; avamängud, muusika balleti ja draamaetendustele,5 klaverikontserti, viiulikontsert, arvukalt kammerteoseid, 32 klaverisonaati, 24 variatsioonitsüklit, 66 laulu. kogutud teoste sari ilmus alates 1864.a. VII TEEMA ROMANTISM. 1. Stiili üldiseloomustus. Varane-romantism 1815-1880(Schubert, Mendelssohn- Bartholdy) Kõrg-romantism 1830-1850 Programmiline sümfoonia, kunstide süntees- Hilis-romantism 1850-1890 Berlioz, List, Chopin, Shumann 150 aastat kestab üks periood, (esimesed 50 segunevad uus ja vana stiil, järgmised on uus ajastu ja viimased 50 jälle segunemine) Romantismis saab oluliseks vaimne liikumine, seab tundelise olulisemaks mõistuslikust, hõlmab kõiki elu valdkondi.(eriti muusikas, luules, maalikunstis)
2 9. Sajandi lõpukümnenditel impressionism. Teema 3. 19. saj. ühiskond ja seos muusikaga. Kandev ühiskond on kodanlus e. keskklass. (Kindlustub tänu Pr. revolutsioonile). Tänu keskklassile tekkis avalik kontserdielu. Finantseerisid tollased rikkad kaupmehed. Põhilised linnad avalikeks kontsertideks olid Pariis, London, Leipzig. 1781 Gewandhaus (noobel kaubamaja), seal tegutses oma orkester. 1830 läks sinna dirigendiks Felix Mendelssohn. (Kontsertmeistriks oli Ferdinand David, Raadi mõisast). Esimesed kolm, kes dirigendikeppi hakkasid kasutama: · Mendelssohn (viis sisse ka selle, et on seljaga publiku poole). · Webber · Spohr Erard, Pleyel saalid, klaverid. Saalidesse võeti kasutusele Vana-Kreeka templite kujundust, arhitektuuri. Kodanluse esinduszanriks sai sümfoonia. 19. saj. muusikaajakirjandus oli keskklassi häälekandja seega oli keskklass suuresti ka muusikalise maitse mõjutaja ja määraja.
F. Brenner "Taevas ning maa kaovad" F. J. Kunkel "Hõiska kõik see maailm" G. Neumann "Tänu sul, jeesus" C. Palmer "See on kaunis lõbus hää" F. Brenner "Issandat kiitke kõik paganad" L. van Beethoven "Kõik taevad laulvad" W. A. Mozart - "Tere, tere, jeesus kristus" C. Kreutzer "Nüüd rõõmupäev on käes" ILMALIKUD LAULUD: J. Stuntz "Eesti vennad, laulgem rõõmsast" K. Häser "Oh mets" K. Kreutzer "Mis hiilgab veel õhtul" F. Mendelssohn-Bartholdy "Tere nüüd sa kallis päev" A. Zwyssig "Suure rõõmu päev on tulnud" Häser "Kui jõed rõõmsast jooksevad" J. Kalliwoda "Kui meie vaim siin linnu tiivul" F. Abt "Õhtu kellad" Fr. Pacius "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" K. Collan "Mul meeles seisab alati" A. Kunileid-Saebelmann "Mu isamaa on minu arm" A. Kunileid-Saebelmann "Sind surmani" 6 Pidupäevad 17
trtust, Tallinnast,V6rust, Kuressaarest, Rakverest,Paidest,Viljandist ja mujalt on v5i Narva sattusneid'lartusse, sedaiust soodsaasukohat6ttu fuia-Peter- teateidkoolikooride heatasemelise esinemisekohta. Esitati kitllalt keerukaidteoseid buri liinil. TeistehulgasesinesidTartus kolme kontserdigaka FerencLiszr (1842) ja Haydni, Mozarri, Hdndeli, aga ka heliloojate-romantikute Felix Mendelssohn- Clara Schumann (1844). Sidemed Tallinna ja Peterburi vahel tihenesid alles Bartholdy,Louis Spohri .jt loomingust. raudteeliiklusealgusega1870. aastal.Suursi.indmuseksThllinnas kujunes Beethoveni Tallinnas k6las 19. sajandi jooksul peaaegu kogu Laane-Euroopaooperite 100. s0nniaastapd.eva tdhistamine (1870), milles osalesidka ktilalissolistidSaksa-
neljahäälsed rahvaviisiseaded on värvikama harmooniaga kui teised tolleaegsed katsetused. Miina Härma (1864-1941) – sündis muusikute perre, mistõttu alustas juba muusika tegelemisega noorelt. 1883.a. suundus Miina Peterburi konservatooriumi orelit õppima ning peale lõpetamist reisis mööda Euroopat. Miina Härma oli tõenäoliselt esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust Eestist kaugemalt. Tema esinemised Eestis tutvustasid kohalikele klassikalist muusikat (nt Bach, Mendelssohn-Bartholdy teoseid). Inimesena oli ta väga seltskondlik ning aktiivne, tegi oma koori (Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor) ning juhatas koore maakondade laulupidude raames. Samuti aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Tema teostes on kolm “suurt haru” - isamaalaulud (muusikalise dramaturgiaga, nt “Meeste laul”), lüürilised laulud (nt “Ei saa mitte vaiki olla”) ja rahvaviisiseaded (mitmehäälsed, saksa mõjutustega, nt “Tuljak”).
annaabi.ee 
