1. Miks öeldakse, et Bach on ühe muusikaajaloo epohhi lõpetaja ? 1. Sest just tema loomingus jõudis kõrgpunkti polüfooniline väljenduslaad. 2. Räägi Bachi varasemast elust. 2. Sündis Saksamaal Eisenachi linnas muusikute perekonnas. 10.a jäi ta orvuks, teda õpetas vanem vend. Õppis Lüneburgi Michaeli koolis, kus laulis ka kooris. Sai klavessiini, oreli, viiulioskuse. Talle jättis sügava mulje prantsuse muusika ja just Lüneburgi koolist pärinebki ta huvi organisti ja orelimuusika vastu. 3. Mis tööd tal olid 1703-1708 ? 3. Töökohad Wimaris, Arnstadtis organistina ja Mühlhamenis. Võttis reisi ette Lübeckisse orelivirtuoosi D. Buxtehude juurde. Eesmärgiks oli ,,maad kuulata", kas vananev organist äkki järeltulijat ei vaja. Aga kuna ta tema tütrega ei abiellunud, siis suundus tagasi Arnstadti. Seal ta vallandati, siis töötas Mühlhamenis. 4. Mis juhtus Weimaris 1708-1717 ? 4. Temast sai hertsog Wilhemi õukonnaorganist ja kammermuusika esita...
See ajastu valitses 16.saj lõpust 18. sajandi alguseni. Stiil saab nime portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab veidrat, ebareeglipärast. Sellel ajastul eksisteerivad koos nii vana kui ka uus muusika. Kunstiteoste sisuks eelistati valida igapäevast elu või antiiklegende. Stiil ülistas kaunidust, toresust, kangelaslikkust ja liikumist. See oli suurte kontrastide aeg. Itaalia TUNTUMAD heliloojad: Claudio Monteverdi (1567- 1643), Areangelo Corelli (1653-1713), Antonio Vivaldi (1678-1741). Barokkooperile pani aluse Claudio Monteverdi. Ooperite ülesehitus oli lihtne ja tegevusi vähe. Saateorkester koosnes keelpillidest ja klavessiinist. Sisu tavaliselt eluline, ajalooline või koomiline. Uueks zanriks saab tantsusüit ja võitis populaarsust kogu Euroopas. See koosnes paljude rahvaste erinevatest tantsudest. 4 tantsu muutuvad kohustuslikuks. Need tantsud on: 1 ALLEMANDE - 2 osaline saksa tants rahulikus tempos. 2 - COURANTE - 3 osaline p...
peamiselt ooperi zanris. Nt: ,,Orlando". Kirjutas ka oratooriume (30 tk) nt: ,,Messias".Õppis Itaalias, kasutas teadmisi Inglismaal.On loonud veeö orkestrisüite , 20 orelikontserti jne.Johann Sebastian Bach-31 märts 1685 Eisenach-28. Juuli 1750 Lepzig.saksa.Õppis Ohrdrufi Lütseumis. Hiljem Lüneburgi Miikaeli kloostris.Töö-Arustadt (1704-1707), Mühlhausem (alates 1707), Weimar(1708- 1717)Käthen ( 1717-1723).Teosed: 5 passiooni Matteuse-, Johannesen passioon.Zanrid- kammermuusika, kantaadid, Klaviirimuusika, oratoriaalsed suurteosed, orelimuusika, orkestrimuusika. Georg Friedrich Händel-23.veebruar 1685-14aprill 1759 Saksamaal halle linnas. Töötas 1702 Halles organistina ja 1703-1706 Hamburgis. 1706-1710 reis Itaaliasse. Händel väljendas ennast peamiselt ooperi zanris. Nt: ,,Orlando". Kirjutas ka oratooriume (30 tk) nt: ,,Messias".Õppis Itaalias, kasutas teadmisi Inglismaal.On loonud veeö orkestrisüite , 20 orelikontserti jne
1694-95.aastal surid ema ja isa - Bachi kasvatas edasi tema vanem vend, kes andis talle ka muusika tunde. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadti periood (1703-1707) Bach oli ametis linnaorganistina. 1705.a.õppereisil Lübeckisse võttis Johann Sebastian Bach tunde heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Weimari periood (1708-1717) Bach oli hertsogi kammermuusik ja organist. Weimaris on kirjutatud paljud tema oreliteosed ja kantaadid. Kötheni periood (1717-1723) Bach töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi teenistuses. Sel perioodil suri Bachi esimene naine. Poolteist aastat peale esimese naise surma abiellus Anna Magdalenaga, kes laulis ja mängis ka klavessiini. Heliloomingus keskendus Bach peamiselt orkestri- ja klavessiinimuusikale. Leipzigi periood (1723-1750) Bachist sai Leipzigi Toomkiriku kantor ja linna muusikadirektor. Loomingus tulid esikohale kantaadid ja teised vokaal- ning instrumentaalteosed
1705.a tegi õppereisi Lübeckisse, kus kirkukantaadid võttis tunde kuulsalt heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimar (1708-1717) Weimari hertsogi Wilhelm Ernsti juures · Parimad oreliteosed õukonnaorganist ja kammermuusik; · (Tokaata ja fuuga d-moll; Passacaglia hiljem õukonnakapelli kontsertmeister. c-moll) Tutvus hertsogi noodikogus Vivaldi ja · Vaimulikud kantaadid Couperini teostega, mis mõjutasid hiljem tema loomingut Köthen (1717-1723) Vürst Leopoldi juures õukapellmeister. · Parimad klaviirteosed (Inventsioonid; Õukonnas ei hinnatud kirikumuusikat ning HTK I; ,,Anna Magdalena noodivihik") Bach kirjtuas peamiselt orkester- ja · Kammermuusika klavessiinimuusikat. · Orkesterteosed ( 6 Brandenburgi Esimene naine suri; abiellus Anna
orel. Sel perioodil suri tema esimene naine. Teine abielu Anna Magdalenaga, kes laulis ja mängis ka klavessiini. Heliloomingus keskendus Bach peamiselt orkestri- ja klavessiinimuusikale. Leipzigi periood (1723-1750) Bachist sai Leipzigi Toomkiriku kantor ja linna muusikadirektor õppetunnid, töö Toomakooriga, solistide ja ansambliga, esinemised igal pühapäeval kirikutes. Loomingus esikohal kantaadid ja teised vokaal instrumentaalteosed. Bach suri 28. Juulil. Pimedana. Orkestriteosed 4 süiti e. uvertüüri 6 Branderburgi kontserti Kontserdid soolopillidele orkestriga Teosed klahvpillidele Klahvpillideks olid klavessiin, klavikord ja pedaalideta orel. Kogumik `'Hästitempereeritud klaviir'' (HTK)- 2osa Süidid- 6 prantsuse, 6inglise süiti ja partitat Väikesed prelüüdid ja fuugad 2- ja 3-häälsed inventsioonid
Vokaalmuusika On sügav filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildusest Tema vaimulik muusika pole loodud palvetekstide saateks, vaid sunnib kuulajat mõtisklema sõnade sügavama tähenduse üle Kirjutas kõigis barokiaja zanrides, va ooper (põhjused?) Kantaadid Kantaat mitmeosaline teos koorile (saatega või ilma, lisada võib soliste), mille erinevad numbrid ei pea olem asisuliselt seotud 5 aastakäiku kirikukantaate Ilmalikud kantaadid ("Talupojakantaat", "Kohvikantaat") nn "harjutustööd" Laula: katkend "Talupojakantaadist" Passioonid Passioon oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon MK nr 44 46 (koraal, Evangelisti aaria, koor "Lööge risti" Oratooriumid Oratoorium vokaalsümfooniline teos, milles erinevalt ooperist puudub lavaline tegevus "Jõuluoratoorium" Missa Bach kirjutas I kontsertmissa muusikaajaloos
Händel: ilmalik muusika (peamiselt ooperid) kirjutas ka oratooriumeid, homofooniline muusika, reisis palju ja teostes olid ühendatud saksa, itaalia, inglise ja prantsuse elemendid 2. Mis on passioon? Passion on vaimulik oratoorium (eriliik), sisu on kristuse kannatused 3.Passiooni ja ooperi erinevus Passionis puuduvad kostüümid ja lavaline liikumine 4. Bachi lemmikzanrid Klaviirteosed, teosed orelile, kantaadid, süidid, oratooriumid 5. Mis keeles on Händeli ooperid? Itaalia keeles 6:Händeli ooperite peakangelased 7.Miks on osa Bachi orkestrikontserte Brandenburgi kontserdid? Seal olid mingid esimesed kontserdid vms ???? 8.Kes on kantor? kiriku muusika õpetaja 9.Mis stiili arendas Bach täiuseni? Polüfoonilist muusika stiili 10.Bachi tuntuim oreliteos mõttetu 11.Nimeta mõni Bachi ilmalik kantaat mõttetu 12
Käis Eisenachi ladina koolis, Ohrdurfi gümnaasiumis, 1700-03 Lüneburgi Michaeli koolis. 1703 sai 18 aastane Bach õukonna viiuldaja koha Weimaris. Töötas linnaorganisti ametis kahes väikelinnas. 1703-1708 linnaorganisti amet. Edasi õukonnamuusikuna. 1708 kammermuusik. 1717 kapellmeister Kötheriis. Abiellus 1707 Maria Barbaraga – 7 last. 1721 abiellus teise naisega – Anna Magdalenaga – sündis 13 last (kokku 20 last 7 neist suri imikuna). Vokaalmuusika, kantaadid (koraali osad) “Christ lag in Todes Bardu”, 19 osaline “Ich hatte viel ??? Bchunmirmis, “üks kindle linn ja varjupaik”, oreliteos tokaates-d-moll. Bachi muusika vaimsus ja kompositsioonilised võtted on palju enam seotud Euroopa ajaloolise muusikapärandiga. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani. Erinevaid muusikuid inspireeris Bachi muusika G.F.Händel (1685-1759) – sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi- habemeajaja jõukas perekonnas
orelimängu. Ohdruf organist, haris venda, öösiti kirjutas muusika käsikirju. Lüneburg Miikaeli klooseter, häälemurre. Arnstadt omavoliline puhkusevõtmine, liiga pikad orelisoolod. Weimar lossikiriku organist, kontsertmeister, suurem osa teoseid. Leipzig muusikadirektor, poistekoor, vokaalmuusika. Looming:Vokaal-instrumentaalteosed, teosed klahvpillidele, oreliteosed, kammerteosed, orkestriteosed. Vokaainstrumentaalteosed:Passioonid säilinud Johannese ja Matteuse passioonid. Kantaadid kirjutas ligi 300 kantaati, neist 20 ilmalikku. Missa h-moll, ,,Jõuluoratoorium". Teosed klahvpillidele: Klahvpillideks olid klavessiin, klavikord ja pedaalideta orel. Kogumik ,,Hästitempereeritud klaviir"- 2osa. Süidid- 6prantuse, 4 inglise süiti ja partitat. Väikesed prelüüdid ja fuugad. Oreliteosed: Tokaated- tuntuim Tokaata ja fuuga d-moll. Passacagliad- tuntuim passacaglia c- moll. Fantaasiad ja fuugad, prelüüdid ja fuugad.
ballaad." Looming: Soololaulud, vok.sümf. teosed, ballaad." Looming: Soololaulud, vok.sümf. teosed, ballaad." Looming: Soololaulud, vok.sümf. teosed, kantaadid "Kalevipoeg" ja "Vanemuine", lavateosed- kantaadid "Kalevipoeg" ja "Vanemuine", lavateosed- kantaadid "Kalevipoeg" ja "Vanemuine", lavateosed- ooper "Luigelend", kantaatballett "Eesti ballaadid", ooper "Luigelend", kantaatballett "Eesti ballaadid", ooper "Luigelend", kantaatballett "Eesti ballaadid",
Vokaalmuusika On sügav filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildusest Tema vaimulik muusika pole loodud palvetekstide saateks, vaid sunnib kuulajat mõtisklema sõnade sügavama tähenduse üle Kirjutas kõigis barokiaja zanrides, va ooper (põhjused?) Kantaadid Kantaat mitmeosaline teos koorile (saatega või ilma, lisada võib soliste), mille erinevad numbrid ei pea olem asisuliselt seotud 5 aastakäiku kirikukantaate Ilmalikud kantaadid ("Talupojakantaat", "Kohvikantaat") nn "harjutustööd" Laula: katkend "Talupojakantaadist" Passioonid Passioon oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon MK nr 44 46 (koraal, Evangelisti aaria, koor "Lööge risti" Oratooriumid Oratoorium vokaalsümfooniline teos, milles erinevalt ooperist puudub lavaline tegevus "Jõuluoratoorium" Missa Bach kirjutas I kontsertmissa muusikaajaloos
rahvalaulu traditsiooni ning muuta selle paljudele eestlastele taas igapäevaseks ja mõsitetavaks. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958). Hiidtsükli "Eesti kalendrilaulud" aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Tsükkel koosneb viiest alltsüklist "Mardilaulud", "Kadrilaulud", "Vastlalaulud", "Kiigelauliud" ning "Jaanilaulud". Iga sarja lauldes on Tormis säilitanud eri maanurkadest pärit rahvaviiside algupärase kuju, kuid "rüütanud" need tänapäevasesse helitausta. Neis
· Kooridirigent, orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist · Õppis: Cimze seminaris, Saksamaal Dresdeni Konservatooriumis · Töötas: kooliõpetajana Puhjas ja Nõos, klaveriõpetajana, ajalehe Postimees muusikakriitikuna · Moodustas esimese eesti sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed, õpetajad, kooliõpilased) Looming: · ligi 150 koorilaulu; 15 soololaulu (''Primula veris''); kantaadid (''Rändajad ja tähed''); orkestri-, klaveri- ja viiulipalad · Laulud: ''Kus Põhjalahe kohiseb'', ''Kuldrannake'', ''Malemäng'', ''Ärka üles, isamaa''; ''Laul rõõmule''; ''Küla kõrtsis''; ''Pilvedele'' · Avamäng ''Kalevala''; Lühemad palad ''Eesti tants'', ''Tempo di mazurka''
`Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Oratoorium: Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Ka oratooriumide eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Kantaat: Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Sonaat: Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks
Viis- laenviisid, tantsuviisid Esitlus- lauldakse üksi, saatemuusikaga, lauldi ajaviiteks Liigid- meeste laul ja meeste teema, naistelaul, ringmängulaulud Rahvapillid: ¤ Puhkpillid- sarvpillid, kõrrepill, torupill, karjapasun, trompet ¤ Keelpillid- kandeled, hiiukannel ¤ Lõõtspillid- ¤ Löökpillid- lokkupill, parmupill M. Härma looming: ¤ tegeles rahvalaulude töötlusega. ¤ kantaadid, koorilaulud, soololaulud Teemad: 1. isamaalised laulud- "Enne ja nüüd" ; "Meeste laul" 2. lüürilised armastuslaulud- "Kui sa tuled, too mul lilli" 3. rahvaviisi seadmed(liitis mitu rahvaviisi üheks tervikuks)- "Tuljak" ; "Lauliku lapsed" ; "Ei saa mitte vaiki olla" 1) Refräänsõnade kasutamine. 2) Võrdlus- uus ja vana rahvalaul 3) Pillid(nim.) 4) Asjaarmastajad, heliloojad(laulud) 5) M
Koostaja Tanel Altement Lõpetas Tallinna konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika erialal 1934 lõpetas sama kooli kompositsiooni erialal 19371941 töötas Tallinna konservatooriumis õppejõuna 1944 asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Ooperid: "Pühajärv" "Tormide rand" Teatri ja filmimuusika: S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" lühifilmile "Uus elu" Kantaadid: "Kuulge, oh kuulge mu kõnet" "Laululavalt lahkuvatele kooridele" Koorilaulud: "Ehitaja laul" "Laul kevadest" Eesti Punase Risti teenetemärk Tööpunalipu orden Stalini preemia kontserdi ja interpreteerimistegevuse eest Stalini preemia ooperi "Tormine Rand" muusika eest ENSV riiklik preemia Lenini orden NSVL rahvakunstnik Orden "Austuse Märk" Lenini preemia Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks 5 raamatut:
ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. ORATOORIUM Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi 4 evangeeliumil (Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeelium). KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. KIRIKUKONTSERT 1602
ladinakeelne; keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väljendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi 4 evangeeliumil (Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeelium). KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17
Hakati hindama kui orelikunstnikku ja asjatundjat. · Orgel-Büchlein "Wachet auf, ruft uns die Stimme" (koraalitöötlus) · 1714 sai õukonna kontsertmeistriks, pidi looma kantaate. Pidulikud, virtuoossed, säravad. · Lahkub siiski Weimarist, konflikt hertsogiga. III Köthen (1717-1723) · Õukonna kapellmeister · Noor vürst Leopold "armastas ja mõistis muusikat" (oli kalvinist) · Kammermuusika ja instrumentaalkontserdid, ilmalikud kantaadid · 1720 abikaasa Maria Barbara surm · Abiellus uuesti Anna Magdaleenaga ("Anna Magdaleena Bachi noodivihik") · Töötingimuste poolest üks parimaid kohti Bachi jaoks, aga otsib ikka uut töökohta · 1720 Hamburgis, soov tegeleda kirikumuusikaga. · 1721 Brandenburgi kontserdid (6 orkestrikontserti) · 1722 vabanes Leipzigi kantori koht, kandideeris, sai selle koha IV Leipzig (1723-1750)
Isiklik elu Elas kogu elus Saksamaal(?). Polnud naist ega lapsi. Jäi Teenis jumalat läbi muusika pimedaks. Jäi kolm korda tegemise. Probleemid tervisega. panktrotti. Jäi pimedaks. Looming, zanrid, tähtsamad Oratooriumid, passioonid, Ooper, passioon, orkestrisüit, teosed orkestrisüidid, kantaadid, fuuga oratoorium ,,xerxes" ja ,,h moll fuuga" ja ,,kohvikantaat" ,,julius caesar"
Tema elukäik jagatakse neljaks etapiks: I. Arnstadt ja Mühlhausen (1704-08) Töötas linnaorganistina, käis D.Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. II. Weimar (1708-1717) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. Niisiis sündis siin suurem osa tema klavessiinimuusikast ning ka palju ilmalikke kantaate. Bachi loodud on ka sellised huvitavad teosed nagu ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupojakantaat" Samuti kirjutas ta sel ajal enamuse oma fuugadest ja prelüüdidest ning ka orkestrimuusikat. III. Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika
Fuuga D-duur) ka Inglise kuningakoda On kirjutanud „Tulevärgimuusika“ klaviirmuusikat- klahvpillidele(Hästi tempereeritud klaver-24 prelüüdi ja fuugat) Üle 40 concerto grosso (Brandenburgi kontserdid) Sündinud Eisenachis Sündinud Halles Armastas oopereid, aga Kirjutas 40 ooperit ei kirjutanud ühtegi „Julius Caesar“ Vokaalmuusika Kantaadid, sonaadid, koorihümnid U 200 kantaati kirjutas elu viimastel aastatel oratooriumid, passioonid, kooridele, solistidele orkestritele
Filmharmoonia Kammerkoor Tänapäevani üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste ning tuntud kogu maailmas Looming Eelkõige koorimuusikahelilooja Tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile Kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse Modernne helikeel Instrumentaalteosed, ooper, kantaat-ballett, näidendi- ja filmimuusika Varane looming Pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem Kantaadid, prelüüdid ja fuugad klaverile ning kaks avamängu orkestrile Avamäng nr 2 on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid Uued suunad helikeeles Otsis lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi Tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele Klastrid ja kunstlikud helilaadid, kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/compo http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/compo
Tema elukäik jagatakse neljaks etapiks: 1. Arnstadt ja Mühlhausen (17041708): Töötas linnaorganistina, käis D.Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. 2. Weimar (17081717): Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. 3. Köthen (17171723): Õukonna kapellmeister, keskendus nüüd peamiselt orkestri ja klavessiinimuusikale 4. Leipzig (17231750): Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Kirjutas palju vokaalmuusikat kantaadid ja passioonid Instrumentaalmuusika Bach kirjutas muusikat peamiselt nendele pillidele, mille mängukunsti ta ise väga hästi valdas (näit. orel,
Lüneburgi Michaeli koolis. 1703 sai 18 aastane Bach õukonna viiuldaja koha Weimaris. Töötas linnaorganisti ametis kahes väikelinnas. 17031708 linnaorganisti amet. Edasi õukonnamuusikuna. 1708 kammermuusik. 1717 kapellmeister Kötheriis. Abiellus 1707 Maria Barbaraga 7 last. 1721 abiellus teise naisega Anna Magdalenaga sündis 13 last (kokku 20 last 7 neist suri imikuna). Vokaalmuusika, kantaadid (koraali osad) "Christ lag in Todes Bardu", 19 osaline "Ich hatte viel ??? Bchunmirmis, "üks kindle linn ja varjupaik", oreliteos tokaatesdmoll. Bachi muusika vaimsus ja kompositsioonilised võtted on palju enam seotud Euroopa ajaloolise muusikapärandiga. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani. Erinevaid muusikuid inspireeris Bach muusika G.F.Händel (16851759) sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgihabemeajaja jõukas perekonnas
Ferenc Liszt(1811.1886) Oli üks väljapaistvaim pionist helilooja, pedagoog, dirigent ja muusika bublitsist. Sündis Ungaris Saksa keelt kõnelevas piirkonnas, Ei õppinud korralikult ungari keel ära. Isa oli harrastusmuusik. Pionisti võimed avaldusid väga varakult 9aastaselt esines publiku ees. Ungari aadlikud olid nõus toetama tema muusikaõpinguid Viinis. Komposisatsiooni õppejõuks oli Salieri. Oma õpingute ajal kohtus ta Beethoveniga. Hiljem õppis Pariisis eraviisiliselt teooriat ja komposisatsiooni. 1827a. Isa suri ja ebaõnnestunud armusuhe vallandas temas sügava kriisi. Ta eraldus sõpradest tuttabatest ja süvenes religioonsesse müstikasse. 1830 hakkas tegelema muusikalise enesetäiendamisega. Üheks kõrghetkes tema elus sai kohtumine viiuli virtuoosi Paganiniga. 1832 armus ja põgenes Itaaliasse. Kooselus krafinnaga sündis kolm last ja ühest lapsest sai Wagneri naine. 1842 aastast töötas Liszt Weimari õukonna kapellmeistrina. Ta muutis We...
Üle 100 ,,Must lind"sünge soololaul, üksildust kajastav, tähendab surma. ,,Põhjavaim" üks tuntumaid koorilaule Aleksander Läte Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest proffesionaalne muusikakriitik. Ta kegi kaastööd ajalehele ,,Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri ja orelisolitsina. Üks selle aja haritumaid mehi. LOOMING. Kooriteosed: soololaulud, naiskoorile, meeskoorile(,,Pilvedele", ,,Kuldrannake"), kantaadid, sümfoonilised teosed (ei ole tegija) kammerteosed. Cyrillus Kreek Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Helolooja, pedagoog,... Peterburi konservatooriumis õppis ta algul trombooni, seejärel kompositsiooni. Ta kogus umbes 6000 rahvaviisi. Palju vaskpille loomingus, madal register. ,,Reekviem"
1956 NSV Liidu rahvakunstnik 1965, 1988 orden Austuse märk 1970 Lenini preemia 1974 sotsialistliku töö kangelane 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden 1978 Tallinna aukodanik Gustav Ernesaks avaldas viis raamatut "Suu laulab, süda muretseb" 1971 "Nii ajaratas ringi käib" 1977 "Kutse" 1980 "Laine tõuseb" 1983 "Laul, ava tiivad" 1985 Helilooming Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik: koorilaulud, ooperid, kantaadid, teatri-ja filmimuusika, soololaulud, instrumentaalmuusika. „Hakkame, mehed, minema“ „Tormide randa“ „Mu isamaa on minu arm“ „Rongisõit“ Mälestuse jäädvustamine G. Ernsesaksa nimeline sihtkapital annab välja koorimuusika stipendiumi. Gustav Ernesaksa pronkskuju Tallinna lauluväljakul. 2009. aastal avati Kadriorus Ernesaksa majamuuseum. https:// www.youtube.com/watch?v=Hjd54YXRv8M https:// www.youtube.com/watch?v=ofjtJun49nU
Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, kuid ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi ta Tartus kaastööd ajalehele ,,Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana. Läte loomingu põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned kantaadid, sümfoonilised teosed, kammermuusikat ja mõned soololaulud. Tema teoste hulka kuuluvad näiteks koorilaulud ,,Laul rõõmule" ja ,,Tänu ja kiitus", soololaulud ,,Mälestus" ja ,,Vahtijad", kantaadid ,,Rändaja ja tähed" ja ,,Vaba Eesti". Mart Saar (1882-1963) oli helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Ta sündis Viljandimaal. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning väga noorelt proovis juba orelit mängida
Tema elukäik jagatakse neljaks etapiks: I. Arnstadt ja Mühlhausen (1704-08) Töötas linnaorganistina, käis D.Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. II. Weimar (1708-1717) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. Niisiis sündis siin suurem osa tema klavessiinimuusikast ning ka palju ilmalikke kantaate. Bachi loodud on ka sellised huvitavad teosed nagu ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupojakantaat" Samuti kirjutas ta sel ajal enamuse oma fuugadest ja prelüüdidest ning ka orkestrimuusikat. III. Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult
sajandi vahetusel Veneetsias. Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi (virtuoosad, värvikad orkestrivahemängud), kuid säilinud olid ka vana polüfoonilise stiili võtted. Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17
lõu uue klaverimängustiili, klaveri kõla jõuliseks, värvikaks, jäädes poeetiliseks programmilise muusika pooldaja ja arendaja põhirõhm klaverimuusikal, sümf teostel. Ka improvisatsioonilisi teoseid uus zanr sümfooniline poeem (1osaline, tav sonaadi vormis, konkreetse sisuga) sümfoonia poeemid, ungari rapsoodid, konsertetüüdid, klaveripalad, 2sümfooniat klaveripalade tsüklid, 90 laulu ja romanssi reekviem, oratooriumid, kantaadid Franz Schubert (1797-1828) austria helilooja kooliõpetajaperes, elas sõprade juures, loomingu tähtsaim osa laulud helikeel-väga väjendusrikkad, meeldejäävad meloodiad, tähtis osa klaverisaatel toob esile tunnete ja meeleolude varjundeid sagedane mazoori ja minoori vaheldumine üle 1,5 tuhande erinevas znris teose sõbralik,heatahtlik,siiras,südamlik ka tema muusika loomingus esikohal isikulised läbielamised,mõtted,unistused soololaulud muutis konsertteosteks
mängida oskas (orel. klavessiin, klavikord), nii et ükski kaasaegne temaga v& otilde;istelda ei suutnud ega julgenudki. Armastas ka viiulit. Kirjutas Chaconne (vana hispaania tants pidevalt korduva teemaga), mis kuulu viiulisüiti. Palju on loonud ka Concerto Grosso'sid (nt. Kuus Brandenburgi kontserti). Seoses klaveri kasutu selevõtuga kirjutas Bach "Hästi Tempereeritud Klaver"-i 2 osa (á 24 prelüüdi ja fuugat). Kooriteosed on enamasti piiblitekstile- kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras kirikumuusikale esitatud range id nõudeid ja sai tihti etteheidete osaliseks, et missad ja passioonid on "ooperlikud". LOOMING: "Johannese passioon" "Matteuse passioon" "h-moll missa" ILMALIKEST TEOSTEST: "Kohvikantaat" "Külakantaat" Forte ja p iano ilmuvad tema teostes üleminekuta. Meeleolu ei muutu kogu teose või osa vältel. Muusika majesteetlikku voogu toetab kindlalt enamasti ühtlases rütmis liikuv bass.
Antonio Vivaldi 1678-1741 Vivaldi on itaalia helilooja, kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Lapsepõlv Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega. Sagedased hingamisteede haig...
Ferenc Liszt · Ung a ri p ia nis t ja h e lilo o ja · Ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas · 19.sajandi suurim klaverivirtuoos ning sümfoonilise poeemi looja · Andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata · Arendas klaverimängimise tehnikat · Aitas heliloojatel rohkem kuulsust saavutada mängides oma kontserditel nende teoseid · Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit Lapsepõlv · Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal · Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt oli sündinud Austrias · Imepärased muusikaanded avaldusid juba 5aastaselt · 9aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades Muusikaõpingud · Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Esz...
Domineerib homofoobiline faktuur ja polüfoonia säilitas oma koha. Muusikaelus toimusid põhjalikud muutused. Muusikazanrid: Barokkmuusika oli rikas Muusikazanrid: Klassitsimi ajal muusikazanride poolest. kujunesid välja mitms klassikalised Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, muusikazanrid ja nende nimetused mis oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad on kasutusel tänaseni. laulud Instrumentaalmuusika zanriteks - Zanrid: tantsusüit, concerto grosso, süidid Sonaat erinevatele pillidele, prelüüdid ja Trio fuugad Sümfoonia Lavateosed ooper Intstrumentaalkontsert Lemmikzanriteks kujunesid concerto Sümfoonia grosso ja tantsusüit. Intstrumentaalmuusikas toimus kõige
Alates 1867. aastast külastas igal aastal Ungarit Seved veetis Weimaris, talved Roomas Viimased aastad oma elust elas Liszt tütre Cosima juures (Wagneri naine) Suri 1886. a. Looming Programmiline muusika Mõtted kujutavast kunstist ja kirjandusest Kasutab palju dissonantse Monotemantism Klaver kõlab nagu orkester Uus zanr- sümfooniline poeem Helilooming Suurem osa klaverile, kuid ka sümfooniad, etüüdid, prelüüdid, kantaadid 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) 19 ungari rapsoodiat 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile 2 sümfooniat u 90 laulu ja romanssi Kontsertetüüdid Vaimulik muusika 6 etüüdi 11 transedentset etüüdi Klaverimuusika Transkriptsioonid, parafraasid või Orginaalteosed fantaasiad ,,Harmonies poétiques et transkriptsioonid religieuses" (1833) Schuberti laulest
orkestrijuhi rolli. Vormid ja Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi zanrid ja tantsusüit. zanreid. Tähtsaimaks neist oli da-capo-aaria, sümfoonia. Lisaks olid veel Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, klassikaline sonaat, klassikaline oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud. keelpillikvartett, instrumentaalkontsert Instrumentaalmuusika zanrid - tantsusüit, ja ooper. concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad. Lavateosed - ooper Mitmehäälsuse Kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide Helikeel muutus lihtsamaks. liik muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii Harmoonia oli heakõlaline,
Tobias oli tähtis sümfoonilise muusika looja, polüfooniameister ja suurvormide autor, kelle tähtsaimaks muusika osaks oli tema looming. Ta lõi eesti muusikasse palju uusi žanre. Artur Kapp Artur Kapp elas aastatel 1878-1952 ning oli väga võimekas organist ja virtuoosne improvisaator. Tallinnas töötas Kapp aastatel 1920-1944 dirigendina Estonias ning pedagoogina Tallinna Konservatooriumis. Loomingu alla kuuluvad oratoorium „Hiiob“, patriootilise sisuga kantaadid „Päikesele“ ja „Ärka, rahvas“, 5 sümfooniat, instrumentaalkontserdid orelile, metsasarvele ja klarnetile ning tšellole ning kõik koos sümfooniaorkestriga, orelimuusika, soololaulud, instrumentaalmuusika, kooriteosed „Mu süda“ ja „Palumine“ ja 4 süiti sümfoonia orkestriga. Arturi kuulsaim teos on romanss „Metsateel“, mille ta lõi 1895 aastal. Artur Kappi tähtsus põhines tema teoste nimistuses, kus olid esikohal suurvormid
Ferenc Liszt Valeria Suvorova 11a Üldinfo •Ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas •Üks 19. sajandi suurimatest klaverivirtuoosidest ning sümf oonilise poeemi loojatest •Arendas klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks •Ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit Elukäik •Sündis 22. oktoobril 1811. a. Ungaris, Soproni linna lähedal •Muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt •9-aastaselt esines esmakordselt publiku ees •1882. a. alustas õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all •1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi Elukäik •1830.–1840. aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal •1842. aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas •1848–1861 elas helilooja Saksamaal •Viimased 25 aastat olid seotud rohkem Itaaliaga •31. juuli 1886 Looming •Suu...
LEPO SUMERA(1950-2000) Koostasid:Kadi Vildersen,Elis Metsar 03.01.13 Sample footer 1 Elulugu o 08.08.1950 Tallinn -02.06.2006 Tallinn o Oma põlvkonna üks huvitavaim helilooja ja pedagoog. o Õppis kompositsiooni Tallinna Muusikakoolis (Veljo Tormis). o 1968-1973 Tallinna Riiklik Konservatoorium(Heino Eller). o 1979-1982 Moskva Konservatoorium. o Oli Eesti Heliloojate Liidu juht. o On olnud ka kultuuriminister. o Helirezissöör Eesti Raadios(1971-80) o 1981.aastast Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni õppejõud. o 1988-89 kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja. o Aastast 1993 professor. o Kasutas muusika komponeerimisel arvutit.(80-ndad) 03.01.13 Sample footer 2 o Oli Eesti Muusikaakadeemia üks rajajaid. o Teoseid on esitanu...
Rudolf Tobias Sündis 1873. a. Hiiumaal ja suri 1918. a. Berliinis. Oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd, sealhulgas ka eesti muusikas esimese sümfoonilise avamängu ("Julius Caesar") ja esimese oratooriumi ("Joonase lähetamine"). Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud sellest ajast, mil Tobias oli 9-aastane. Ta õppis Haapsalu Kreiskoolis klaverit.Õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. 1898-1904 t...
Händel seevastu jäi järgnevaile põlvkondadele uusaegse karjäärimuusiku mudeliks. Kuid kas barokiajastu muusika on ikkagi vaimulik või ilmalik? Sellele küsimusele vastust otsides võib kohata erinevaid arvamusi. Vaadeldes Bachi loomingut võib öelda, et peaaegu kõik on kirjutatud jumalale. Vaadeledes kasvõi tema kantaate, neist säilinud on 200 vaimulikku ning kõigest 20 ilmalikku kantaati. Kantaadil oli väga tähtis sisuline osa jumalateenistusest. Bachi tuntuimad kantaadid on : ,, Ein feste Burg ist unser Gott" ja ,, Wachet auf, ruft uns die Stimme" , ilmalikest kantaatidest on tuntud ,,Kohvikantaat". Selle põhjaks võiks järeldada, et barokiajastu muusika oli pigem vaimulik. Siin kohal ei saa aga unustada Händelit, kes nagu eelpool mainitud, ei kirjutanud suurt vaimulikku muusikat. Algselt kirjutas ta oopereid, kuid nendega ei läinud kuigi hästi. Üks tuntuimaid Händeli oopereid on ,,Rinaldo"
Detroiti Sümfooniaorkestri peadirigent · Jaapani Filharmoonikute esimene külalisdirigent · Kungingliku Soti Rahvusorkestri audirigent · Viimase 12 aasta jooksul andnud 1119 kontserti, 125 linnas, 72 orkestriga · Sajandi eestlase tiitel · 2012. Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia PLAADID · ARVO PÄRT Paavo Järvi ja Viktoria Mullova juhendamisel. 2018. · SERGEI PROKOFJEV. Vadim Gluzmani ja Paavo Järvi juhendamisel. 2016. · DMITRI SOSTAKOVITS kantaadid. Paavo Järvi juhendamisel. 2015. · RUDOLF TOBIAS "Joonase lähetamine" Neeme Järvi. 2011. NÄITED · https://www.youtube.com/watch?v=DnWU x21VX5Q · https://www.youtube.com/watch?v= RWQct5Uxd9Y KASUTATUD ALLIKAD · https://et.wikipedia.org/wiki/ Eesti_Riiklik_Sümfooniaorkester · http://www.erso.ee/orkestrist/dirigendid/ · http://www.erso.ee/orkestrist/tutvustus/ · http://www.erso.ee/orkestrist/ajalugu/ · https://et.wikipedia.org/wiki/Neeme_Järvi TÄNAN KUULAMAST!
Ferenc Liszt Merilin Adelbert Tallinna Lilleküla gümnaasium 9B Lühitutvustus · Ferenc Liszt (22. oktoober 1811 31. juuli 1886) oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. · Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit . F.Lisztist · Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus koguaeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Paljusid tema loominguid oli palju raskem mängida kui neid töid, mis olid valminud varem. Sel viisil arendas ta klaverimängimise tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingutes kasutas ta tihti uusi ideesid, mis tundusid sel ajal väga ka...
Antonio Lucio Vivaldi 1678-1741 Vivaldi on Itaalia barokiajastu viiulimängija ja helilooja, kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Lapsepõlv Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja ...
Omal ajal ei peetud tema loomingust lugu, seda hakati väärtustama alles 100 aastat pärast Bachi surma. Mendelssohn Bartholdy pani aluse Bachi loomingu esiletõstmisele. Bachi looming on tõsine ja sügavasisuline. Puudub välissära ja efektid. Ta kirjutas kõikides muusikazanrites ja kõikidele pillidele ning koosseisudele. 1850. a asutatud Bachi ühing koordineerib tänaseni tema nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. Vokaalmuusika 1) kantaadid. Bach kirjutas nii ilmalikke kui ka vaimulikke kantaate. üle 300 kirikukantaadi ja 20 ilmalikku. Tuntumad on ,,Talupojakantaat", mis oli tellimustöö, ,,Kohvikantaat" ning ,,Reformatsioonikantaat" (ilmalikud). ,,Üks kindel linn ja varjupaik", ,,Ärgake, nüüd vahid hüüdvad" (vaimulikud). 2) Passioonid. Enamasti Kristuse kannatusloost, tekst evangeeliumi tekstidest. Tuntuim ,,Johannese passioon", mida kirjutas 2 aastat. 3) Missa h-moll
Sümf. nr. 5, es-duur(1915) ; Sümf. nr. 6, d-moll(1923) ; Sümf. nr. 7, C-duur(1924) sooloinstrumendile ja orkestrile: viiulikontsert, d-moll(1903) ; kaks serenaadi viiulile ja orkestrile nr.1, D-duur(1912) lavamuusika: Arvid Järnefelt "Surm"(1903;1911) ; W.Shakespeare "Kaheteistkümnes öö"(1909) ; "Torm" (1925) kammermuusika: keelpillikvartett, B-duur(1889) ; sonaat viilile ja klaverile, E-duur(1915) klaveriteosed: kuus impromti(1893) ; klaverisonaat, f-duur(1893) kooriteosed ja kantaadid: "Jäägrimarss"(1917) ; "Oma maa"(1918) ; "Hümn"(1925) lauluhäälele ja orkestrile: 7 Runebergi laulu klaveri saatel(1891) ; "Koselaskujua mõrsjad"(1897) ; "Luonnotar"(1913) soololale klaveri saatel: 5 jõululaulu klaveri saatel(1895-1913)
Ferenc Liszt Sissejuhatus ...oli Ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaveri virtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta kirjutas väga palju klaverimuusikat. Ta kohta on öeldud, et ta kasutas klaverit kui tervet orkestrit. Paljusid tema loominguid oli palju raskem mängida kui neid töid, mis olid valminud varem. Sel viisil arendas ta klaverimängimise tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingutes kasutas ta tihti uusi ideesid, mis tundusid sel ajal väga kaasaegsed. Ta oli väga abivalmis teiste heliloojate,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
