docstxt/1313524765129285.txt
Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Koolitee 1885 Haapsalu kreiskool, õppis Catharina von Gernetti juures 1889 Tallinna Nikolai gümnaasium, mille lõpetas koduõpetaja kutsega 1893 Peterburi konservatoorium, lõputööks kantaat "Johannes Damaskusest" Elukäik Aastatel 1898 - 1904 töötas Peterburi Jaani koguduse organisti ja koorijuhina 1904...
Tallinna Lasnamäe Gümnaasium Inimese kuulmise ja heli akustiliste omaduste mõju heliteose kompositsioonis Johann Sebastian Bachi teoste Prelüüd ja fuuga C-duur ja c-moll näitel Uurimistöö A utor: Maria Mukasei Juhendaja: Merike Raudkivi Tallinn 2014 Sissejuhatus Oma töös mina uurin kuidas inimese kuulmisoskused ja heli akustilised omadused mõjutavad edukat heli vastuvõttmist. Olen valinud seda teemat sellepärast, et inimese kuulmise ja heli omaduste uuring aitab inimestele rohkem arendada muusikat.
kontsrtimeistina. Elu lõpuperioodil oli ta Leipzigi Toomakooli kantor ja linna muusikadirektor. Vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus ja Toomakooli õpilaste muusikahariduse eest, töötas koori ja orkestriga. Oli kirikumuusik. Isiklik elu. Oli 2 korda abielus ja 20st tema lapsest said 4 tuntuks heliloojatena. Elu lõpul süvenes temalühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaksjäämine. Looming: Missa h-moll ja 4 väiksemat missat, passioonid(matteuse), üle 300 kirikukantaati (talupojakantaat), jõuluoratoorium, 6 motetti. Üle 1000 teose, mis on pandud kataloogi. Palju oreliteoseid ja kirkikumuusikat, kuid mitte ühtegi ooperit. Tähtsus: Võttis kokku 300 aasta muusikatraditsioonid, arendas polüfoonilise muusika tippu, tema teosed on tuntud siiani
Beethoveni viies sümfoonia Käisin Estonia kontserdisaalis, 9. veebruaril kell 19 kuulamas „Beethoveni viiendat sümfooniat”. Kontserdil oli kavas: Sergei Prokofjevi klaverikontsert nr 3, C-duur ning Ludvig von Beethoveni sümfoonia nr 5 C-moll. Kontserdil esinesid Vladimir Mištšuk klaveril (Venemaa), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Valisin kontserdiks, mille põhjal kirjutada retsensiooni just seetõttu, et lähemalt tutvuda Sergei Prokofjevi loominguga, keda me tunnis põgusalt käsitlesime. Pianist, kelleks oli Vladimir Mištšuk on sündinud 13. jaanuaril 1968. aastal Leningradis. Õppimist alustas ta St. Petereburi muusikakoolis ning suundus sealt edasi St. Peterburi
Taktimõõt Taktimõõdu ülemine arv näitab, mitu lööki on ühes taktis. Taktimõõdu alumine arv näitab, mitmendik noot vastab ühele löögile (ehk kui pikk on üks löök). Näit.: 2/4 kaks lööki taktis ja ühe löögi pikkuseks on neljandiknoot (ehk veerandnoot ). 3/8 kolm lööki taktis ja ühe löögi pikkuseks on kaheksandiknoot ( ). Helilaad on mingilt astmelt üles ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel. DUUR helilaad rõõmsakõlaline JO astmelt MOLL helilaad kurvakõlaline RA astmelt -------------------- duur ---------------------------- I II III IV V VI VII I R, D, J L M N S R D J' I II III IV V VI VII I -------------------- moll --------------------------- Duuri valem J L M N S R D J' 1 1 ½ 1 1 1 ½
Flöödile ja klaverile Oboele ja klaverile Fagotile ja klaverile Metsasarvele ja klaverile Klaverile Klaverile neljale käele Teosed Orkestrimuusika: Sümfooniaorkestrile · Ajaviide sümfooniline süit (klaviir 1914, orkestreeritud 1930) · Valss-fantaasia h-moll (klaviir 1915 (Valss b-moll), orkestreeritud hiljemalt 1936) · Fantaasia viiulile ja orkestrile g-moll (klaverisaatega 1916, orkestreeritud 1964) · Prelüüd g-moll tsellole ja sümfooniaorkestrile (1917, saade seatud klaverile 1933) · Videvik sümfooniline pilt (1917) · Episood revolutsiooniajast a-moll (klaviir 1917, orkestreeritud hiljemalt 1934, red. 1967) · Koit sümfooniline poeem (klaviir 1915-1918, orkestreeritud 1920) · Öö hüüded sümfooniline poeem(1920-1921, red. 1960)
Barokk: (1600-1750) KLASSITSISM: (1750-1800) Üldiseloomustus: Barokkstiil on pärit Üldiseloomustus: Oli kunstisuund, mis poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides valitsevaks said duur- ja moll-helilaad, väljenduses ja vormis lihtsust, tuli juurde veel monoodia. Muusika tasakaalukust ja harmoonilisust. sidumine tekstiga oluline. Barokki nim. 1720-1760 võib pidada üleminekuajaks, Veel generaalbassi ajastuks. Veel isel. tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. Seda ajastust kotsert ja kontserdistiil. Domineerib homofoobiline faktuur ja polüfoonia säilitas oma koha.
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit
200nda sünnipäeva puhul. Esinesid EMTA klaveriosakonna õppejõud : Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa, Age Juurikas, Ada Kuuseoks, Kai Ratassepp, Ivari Ilja, Tanel Joamets, Marko Martin, Mati Mikalai, Toivo Nahkur, Lembit Orgse ja Ralf Taal. Kava Ivari Ilja esituses Nokturn H-duur op 62 nr 1 Ada Kuuseoksa esituses Barkarool Fis-duur op 60 Tanel Joametsa esituses Polonees f-moll op 71 nr 3 Mati Mikalai esituses Ballaad g-moll op 23 Kai Ratassepa esituses Hällilaul des-duur op 57 Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa esituses Fantasia f-moll op 49 Vaheaeg Toivo Nahkuri esituses Polonees-fantaasia As-duur op 61 Age Juurika esituses Impromptu Fis-duur op 36 Ralf Taala esituses Skertso b-moll op 31 Lembit Orgse esituses 3 masurkat
märtsil kell 19.00 Malmö Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri kontserti mis toimus Estonia Kontserdisaalis. Saal oli üllatavalt tühi ja palju oli välismaalasi kes tundusid üksteist kõik tundvat millegi pärast. Dirigentiks oli Neil Thomson kes on pärit suurbritanniast ning solist viiludaja Vilhelmas Cepinski Leedust. Orkster esitas instrumentaalmuusikat kolme erineva helilooja loomingust: Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" (esiettekanne) ,Max Brauchi ,,viiulikontsert nr1 g-moll,op. 26" ja Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll. Op. 34" Kontserti esimese teosena kõlas Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" mille all mõisteti algselt hispaania päritoluga tantsu pidulikult mõõdukatempolises kolmeosalises taktimõõdus. Nimetatud tantsust on välja kasvanud variatsiooniline vorm , mis rajaneb pidevalt korduval bassiteemal või motiivil. Teose muutis nauditavaks valdavalt viiulite ja vioolade domineerimine mis oli segatud kontrabasside ja tsellodega.
märtsil kell 19.00 Malmö Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri kontserti mis toimus Estonia Kontserdisaalis. Saal oli üllatavalt tühi ja palju oli välismaalasi kes tundusid üksteist kõik tundvat millegi pärast. Dirigentiks oli Neil Thomson kes on pärit suurbritanniast ning solist viiludaja Vilhelmas Cepinski Leedust. Orkster esitas instrumentaalmuusikat kolme erineva helilooja loomingust: Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" (esiettekanne) ,Max Brauchi ,,viiulikontsert nr1 g-moll,op. 26" ja Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll. Op. 34" Kontserti esimese teosena kõlas Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" mille all mõisteti algselt hispaania päritoluga tantsu pidulikult mõõdukatempolises kolmeosalises taktimõõdus. Nimetatud tantsust on välja kasvanud variatsiooniline vorm , mis rajaneb pidevalt korduval bassiteemal või motiivil. Teose muutis nauditavaks valdavalt viiulite ja vioolade domineerimine mis oli segatud kontrabasside ja tsellodega.
oma venna korteris. Looming Balletid Ooperid "Vojevood" "Luikede järv" "Opritsnikul" "Uinuv kaunitar" "Kuldkingakesed" "Pähklipureja" "Jevgeni Onegin" "Padaemand" "Jolanthe" Looming Sümfooniad Klaveripalade tsükk el "Aastaajad" 1. Sümfoonia g- moll "Talveunelmad" Aprill - "Lumikelluke" 4. Sümfoonia f-moll November - "Troikal" 5. Sümfoonia e-moll Detsember - "Jõulud" 6. Sümfoonia h- Märts - "Lõokese laul moll "Pateetiline" " TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Üks tema tuntumaid tselloteoseid on variatsioonid rokokoo teemal. Balletid · "Luikede järv" · "Uinuv kaunitar" · "Pähklipureja" Ooperid · "Vojevood" · "Opritsnikul" · Sepp Vakula" (hiljem "Kuldkingakesed") · "Jevgeni Onegin" · "Padaemand" · "Jolanthe" Sümfooniad · 1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad" · 4. sümfoonia f-moll · 5. sümfoonia e-moll · 6. sümfoonia h-moll "Pateetiline" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" · Aprill - "Lumikelluke" · November - "Troikal" · Detsember - "Jõulud" · Märts - "Lõokese laul" Klaverikontserdid · Klaverikontsert nr 1 b-moll
rahvuslikuks ooperiks. Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928. Teose senises edukuses on olnud oluline roll ka Evald Aava ooperiprimadonnast abikaasal Ida Aav-Loo-Talvaril. 4 LOOMING Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi Vikerlased. Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll (1938), sümfoonilise poeemi Elu (1935), kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule. Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Hommik", "Öösse ära kadus" ja "Humal". Aava heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus. LAVAMUUSIKA 1927- Vikerlased, ooper kolmes vaatuses (Libreto E. Loo) [partituuri ja klaviiri käsikirjad TMM-is] (Esietendus "Estonias" 1928) Dateerimata: Muusika Ibseni draamale "Peer Gynt"
Klassitsismiajastu muusikazanrid Instrumentaalmuusika Retsensioon 30.aprillil kuulasime muusika tunnis erinevaid muusikapalasid, mis kuulusid klassitsismiajastu muusikazanrite hulka. Esimeseks kuulasime kahte sonaati, mis olid F. J. Haydn Klaverisonaat D-duur, I osa, esitajaks Ilya Yakushev ning L. Van Beethoven Klaverisonaat nr 8 c-moll (''Pateetiline''), I osa, esitajaks Daniel Barenboim. Sonaat on 3-osaline muusikateos soolopillile või soolopillile saatepilliga. Esimene sonaat, Klaverisonaat D-duur, I osa, oli Joseph Haydni kirjutatud. Loos oli kuulda selgelt põhihelistikku. Peateema oli energiline, aga kõrvalteema muutus aeglaseks. Esile kerkis kulminatsioon. Teine sonaat, Klaverisonaat nr 8 c-moll (''Pateetiline''), I osa, oli kirjutatud Ludwig van Beethoven
aastal ja sageli nimetatakse seda Beethoveni "kümnendaks". I sümfoonia esiettekannet juhtus kuulma ka pianist ja dirigent Hans von Bülow, kes oli sellest vaimustatud. Bülow pakkus Brahmsile võimalust oma teoseid "proovida" Meiningeni õukonnaorkestriga, mida ta ise juhatas. Nii tutvus Brahms ka Meiningeni orkestri klarnetimängija Richard Mühlfeld'iga, kelle mängust inspireerituna valmis Brahmsil mitu väga head kammerteost neist tuntuim on Klarnetikvintett h-moll op. 115 (1891). Brahms oli oma loomingu suhtes väga kriitiline ja nõudlik. Ta töötas teoste kallal alati väga kaua ja ei suutnud sageli otsustada, millisele koosseisule teos ikkagi kirjutada (Näiteks 1858. aastal valminud I Klaverikontsert oli algselt planeeritud sümfooniana ja seejärel sonaadina kahele klaverile). Teoste visandid hävitas ära! Loomingulisteks nõuandjateks olid sõbrad Joseph Joachim ja Clara Schumann. Arvatavalt on
lõplikult. Hakkas jooma ja tõmbus endasse. See periood on loomingus kui klassitsismilt üleminek romantismile. Seda on ka nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Beethoven suri 26. märtsil 1827. · 9 sümfooniat o 1, sümfoonia C-Duur, op. 21, 1800 o 2. sümfoonia D-Duur, op. 36, 1802 o 3. sümfoonia Es-Duur, op. 55 "Eroica", 1803/04 o 4. sümfoonia B-Duur, op. 60, 1806 o 5. sümfoonia c-moll, op. 67 "Saatusesümfoonia", 1808 Kuula 1. osa (abi·info) o 6. sümfoonia F-Duur, op. 68 "Pastoraalne sümfoonia", 1808 o 7. sümfoonia A-Duur, op. 92, 1811/12 o 8. sümfoonia F-Duur, op. 93, 1812 o 9. sümfoonia d-moll, op. 125 (viies osa kooriga Friedrich Schilleri "Ood rõõmule" tekstile), 1823 · 5 klaverikontseti o 1. klaverikontsert C-Duur op. 15, 1795-1801 o 2. klaverikontsert B-Duur op. 19, 1788-1801 o 3
"Kohvikantaat") nn "harjutustööd" Laula: katkend "Talupojakantaadist" Passioonid Passioon oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon MK nr 44 46 (koraal, Evangelisti aaria, koor "Lööge risti" Oratooriumid Oratoorium vokaalsümfooniline teos, milles erinevalt ooperist puudub lavaline tegevus "Jõuluoratoorium" Missa Bach kirjutas I kontsertmissa muusikaajaloos missa h-moll h-moll helistik, milles eri ajastute heliloojad on loonud oma kõige traagilisemad teosed On Bachi filosoofilne testament, tõeline hingeline pihtimus Fuuga barokiaja tähtsaim vorm, kus teema esitatakse kordamööda kõigis häältes, sellele järgneb töötlus. MK Missa h-moll Kyrie Mitmes missa osa see on? Mitmehäälne on fuuga? Instrumentaalmuusika Orelimuusika (millisel loominguperioodil kirjutas?) Orel oli Bachi lemmikinstrument
nädalas toimuvateks kontsertideks * Sellega saab seletada tema suurt sümfooniate arvu -- 104 * Esimest kümmet aastat kapellmeistri ametis on tihti nimetatud ka Haydni loomingu romantiliseks perioodiks * Tõepoolest katsetas Haydn mitmete tolle ajastu kontekstis ootamatute vormi- ja harmooniavõtetega * Ka on tema selle perioodi loomingus hämmastavalt palju minoorseid teoseid, esineb maneerlikkust ja dramaatilisust * Tüüpiliseks näiteks sümfoonia (nr.45) fis-moll "Lahkumissümfoonia" Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis
Dünaamika-helitugevus ja muutumine Piano-vaikselt,forte-valjult,ritenuto-aeglustades,pianissimo-väga vaikselt, diminuendo-vaiksemaks,crescendo-valjemaks Tempo-heliteose esitamise kiirus Presto-väga kiiresti,allegro-kiiresti,moderato-mõõdukalt,andante-rahulikult, adagio-aeglaselt,largo-väga aeglaselt Ansamblid,duo,duett(lauldav),trio,tertsett,kvartett,kvintett,sekstett Bemoll-madaldab,bekaar-tühistab,diees-kõrgendab,c-cis,jo-i,d-des,mi-mu, C,d,e,f,g,a,h, Diees-g-duur,e-moll,fis 2diees-d-duur,h-moll.fis,cis. 3diees-a-duur,fis-moll,fis,gis,cis. h-b Bemoll-f-duur,d-moll 2bemoll-b-duur,g-moll.es. 3bemoll-es-duur,c-moll.as,es
"Kohvikantaat") nn "harjutustööd" Laula: katkend "Talupojakantaadist" Passioonid Passioon oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon MK nr 44 46 (koraal, Evangelisti aaria, koor "Lööge risti" Oratooriumid Oratoorium vokaalsümfooniline teos, milles erinevalt ooperist puudub lavaline tegevus "Jõuluoratoorium" Missa Bach kirjutas I kontsertmissa muusikaajaloos missa h-moll h-moll helistik, milles eri ajastute heliloojad on loonud oma kõige traagilisemad teosed On Bachi filosoofilne testament, tõeline hingeline pihtimus Fuuga barokiaja tähtsaim vorm, kus teema esitatakse kordamööda kõigis häältes, sellele järgneb töötlus. MK Missa h-moll Kyrie Mitmes missa osa see on? Mitmehäälne on fuuga? MIS ON POLÜFOONIA? mitmehäälsuse liik, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega. Beach Boys God Only Knows
Väikevormid 58 masurkat masurka D-duur 17 valssi "Suur Briljant valss" Es-duur valss A-duur Valss op 64 nr 1 Des-duur "Minutivalss" Valss op 64 nr 3 As-duur (184647; Pühendatud Poola krahvinnale Catherine branickale, kes oli baltisaksa Engelhardtide aadlisuguvõsast pärit Alexandra von Engelhardti (17541838) tütar.) 16 poloneesi polonees As-duur 21 nokturni nokturn-öömuusika nr.2 Es-duur 26 prelüüdi Prelüüd nr 15 Des-duur "Vihmapiiskade prelüüd" 27 etüüdi Etüüd nr 10 c-moll "Revolutsiooniline etüüd" (arvatavasti kirjutatud, mõeldes ülestõusule kodumaal; "etüüd vasakule käele") 4 ekspromti 4 balladi Suurvormid 3 klaverisonaati sonaat nr.2 h-moll (III osa "Leinamarss") 4 skertsot Fantaasia f-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile klaverikontsert nr. 1 e-moll sonaat tsellole ja klaverile Vokaalteosed 17 laulu
järgnevusi vältiva harmooniaga, samuti lüürilise, tasakaalukalt jutustava kägu, 1922); Stalin - rahu lipukandja (tekst Lea Rummo, 1951) ; Emake väljenduslaadiga. Volga (tekst Otto Roots, 1952)´; Suvisel hommikul (tekst Otto Roots, 1952) * Elleri varases loomingus (umbes 1925. aastani) on impressionistlikke - Instrumentaalkammermuusika: Keelpillikvartett nr. 1 c-moll (1925) ; ("Öö hüüded") ja ekspressionistlikke ("Viirastused" , 1. ja 2. Keelpillikvartett nr. 2 f-moll (1930-1931) ; Kaks miniatuuri (Alla ballata, keelpillikvartett) tendentse. Keskmise perioodi (umbes 1925-1940) Vivo); Lüüriline pala nr. 1 E-duur; Lüüriline pala nr. 2 f-moll; ; Canzonetta loomingut iseloomustab rahvamuusikast tuletatud omapärane rahvuslik G-duur ; Moment musicale fis-moll ; Põhja viis e-moll ; Skertso D-duur ; koloriit (1
edasi sujus lendlevalt. Kõrged heliredeli käigud jäid kõlama. Meeleolu oli enamasti rõõmus. Keskel oli palju staccatos mängimist, kuid siis muutus jälle voolavaks ja kohati ka nukraks. Register on kõrge, on ka üle klaviatuuri liikumisi – ülemisest alumisse registrisse. Tempo on kiire. Lõpus hakkas meloodia kasvama ja heli muutus valjuks. Lõppes ühte nooti. 3. J.S Bach (1685-1750) Prelüüd ja fuuga es-moll HTK I osast – esitas Anna Maria Kaarma. Rahulik ja nukker meeleolu. Keskmine register, tempo on aeglane. Vahepeal tekib tunne nagu teos on paigal ja ei liigu kuhugi. Teose keskel muutub tempo kiiremaks ja meloodia muutub rõõmsamaks. Kõlab kolm erinevat häält, millest igaüks jutustab oma lugu. 4.S.Rahmaninov (1873- 1943) Prelüüd cis-moll op 3 nr 2 – algab ähvardavate akordidega ning sissejuhatus on sünge. Tempo on taaskord aeglane, jutustav. Register on väga madal ning seetõttu
1882 jt.). Selliste teoste harmoonias, koloriidis ja kõikuvas tonaalsuses leidub juba uue stiili - impressionismi eelaimdusi. · 13 sümfoonilist poeemi (esimesed Väikevormid muusikaajaloos) · 19 ungari rapsoodiat · 58 masurkat o ungari rapsoodia nr. 4 d-moll o masurka D-duur o ungari rapsoodia nr. 6 Des- · 17 valssi duur o "Suur Briljant valss" Es-duur o ungari rapsoodia nr. 2 cis- o valss A-duur moll o Valss op 64 nr 1 Des-duur · 2 kontserti klaverile ja "Minutivalss" sümfooniaorkestrile o Valss op 64 nr 3 As-duur
PÕHIVARA Helilaad on mingilt kindlalt astmelt ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel (duur JO rõõmsakõlaline, moll RA kurvakõlaline). Harmoonilise molli tunnus on #VII aste, meloodilises mollis #VI ja #VII ülesse minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring
Lüneburg Miikaeli klooseter, häälemurre. Arnstadt omavoliline puhkusevõtmine, liiga pikad orelisoolod. Weimar lossikiriku organist, kontsertmeister, suurem osa teoseid. Leipzig muusikadirektor, poistekoor, vokaalmuusika. Looming:Vokaal-instrumentaalteosed, teosed klahvpillidele, oreliteosed, kammerteosed, orkestriteosed. Vokaainstrumentaalteosed:Passioonid säilinud Johannese ja Matteuse passioonid. Kantaadid kirjutas ligi 300 kantaati, neist 20 ilmalikku. Missa h-moll, ,,Jõuluoratoorium". Teosed klahvpillidele: Klahvpillideks olid klavessiin, klavikord ja pedaalideta orel. Kogumik ,,Hästitempereeritud klaviir"- 2osa. Süidid- 6prantuse, 4 inglise süiti ja partitat. Väikesed prelüüdid ja fuugad. Oreliteosed: Tokaated- tuntuim Tokaata ja fuuga d-moll. Passacagliad- tuntuim passacaglia c- moll. Fantaasiad ja fuugad, prelüüdid ja fuugad. Kammermuusikateosed: ,,Muusikaline ohver"- teos flöödile, viiuline ja basso continuole.
aastal veelgi, ta suri 1827. aasta märtsis. Tema matustel osales umbes 10000 inimest. Klaverisonaadid: kokku 32. Julge ja novaatorlik kompositsioon, matkis orkestrimuusika tüüpilisi võtteid. Muutis vormi ülesehitust kolmeosalisest sageli kahe- ja neljaosaliseks. Ere väljendus, värvirikkus, romantilisus. Osad ei eraldu üksteisest selgelt, kasutatakse läbivaid motiive jne. Hilisemal perioodil kasutas palju fuugavormi ja polüfoonilisi võtteid. Tähtsamad ja tuntumad: c-moll "Pateetiline", cis-moll "Kuupaistesonaat", f-moll "Appassionata". Sageli virtuoossust nõudvad ja tehniliselt keerukad. Sümfooniad: kokku 9. Stiil on dramaatiline, heroiline. Ülev väljendus vs. loogiline ülesehitus. Laiendas klassikalist orkestrikoosseisu ja ka sümfoonia ülesehitust, tõi sisse vokaali jne. Asendas III osa, menueti, skertsoga, eemaldas avamängu (III. sümfoonia ), muutis vormi neljaosaliseks. Osad pole selgelt eraldunud, vaid neid ühendab mingi motiiv
intervall All/ehitamine/ ülal All/ lahendus/ ülal Duur / moll < 4 suurend. kvart IV (#) VII III I Mollis kõrge 7. aste >5 -vähend. kvint (#)VII IV I III Mollis kõrge 7. aste >VII (#)VII II IV I I III Mollis kõrge 7. aste D7 dom. septakord V (#)VII II IV I I I III v.7- väike septim V IV - D:s.6/s.3 M:v.6/v.3 s.2-suur sekund IV V - D:v
Skandinaavia maades. Kontserdi kirjutamise käigus konsulteeris Grieg Neupertiga pidevalt ja seepärast on igati seaduspärane, et teos on pühendatud talle. Teose esiettekanne toimus 1869. aasta 3. aprillil Casino suures saalis. Klaveripartii esitas Edmund Neupert, orkestrit juhatas Kuningliku Teatri peadirigent Holger Simon Paulli. Griegi klaverikontsert sai kiiresti väga populaarseks ja praegugi seisab ta pianistide tipprepertuaaris. Kui kusagil räägitakse "a-moll kontserdist", siis on enamasti tegemist Griegi klaverikontserdiga, nii nagu "b-moll kontsert" on seotud Tsaikovski nimega. Kontserdi kirjutamisel oli Griegi eeskujuks ilmselt Robert Schumanni klaverikontsert, mis oli heliloojale sügava mulje jätnud, kui ta seda 1858. aastal Leipzigis Clara Schumanni esituses kuulis. Sarnasust võime leida kontsertide helistikus (mõlemad a-moll) ja esimeste osade kõrvutamisel (mõlemad algavad sooloklaveri lühikese energilise
tegevustik. ,,Ilus möldrineiu'' ja ,,Talvine teekond''. Tsükkel ,,Ilus möldrineiu'' meeshääle7 ja klaverile koosneb 20 laulust. ,,Talvine teekond'' koosneb 24 laulust. Schubertiaadid- Schuberti muusika õhtud ; need toimuvad tänapäeval mitmes Euroopa riigis ; muusikafestivalid, kus esitatakse Schuberti loomingut. Umbes 600 soololaulu 9 sümfooniat (8.sümfoonia ,,Lõpetamata'') 22 klaverisonaati Lõhipalad klaverile Klaveripalad neljale käele( Fantaasia 4 käele - f-moll) 19 ooperit 7 missat F.Chopin Poola helilooja, 19.sajandi hinnatumaid klaverivirtuoose. Lõi ainulaadse klaverifaktuuri, oluline roll on harmooniliste nüansside peenel sulandamisel pedaliseerimise abil. Helilooja loomingule on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. Chopin kasutas tihti tempo rubato't, see kujundab tema helitööde fantaasiarikkalt improvisatsioonilise väljenduslaadi. Tema looming koosneb
BEETHOVEN Uuenduslikud jooned Beethoveni klaverisonaatides Klaver jäi Beethoveni jaoks talle olulisisimaks pilliks elu lõpuni. Tema klaverisonaate on 32, julge kompositsiooniga valmistavad need ette tema sümfooniaid ja kvartette ning väljuvad sageli zanri klassikalistest piiridest. Juba kümnes esimeses sonaadis ei piirdunud Beethoven tavalise kolmeosalise tsükliga, vaid laiendas sageli sümfoonia ja keelpillikvarteti eeskujul neljaosaliseks. ,,Pateetilise" sonaadi (op.13, c-moll) näitab Beethoveni raskemeelse dramatismi kõrval teises, aeglases osas ka vähem märgatud palet siirast ja helget lüürikat. Sissejuhatus matkib dramaatilist ooperiavamängu. Beethoveni sonaatides nr.17(d-moll, op. 31 nr.2"Torm") ja nr.23(f-moll, op.57, ,,Appasionata") on seos dramaatilise sümfonismiga. ,,Appasionata" on üks väheseid teoseid, kus traagika jääb domineerima ka lõpplahenduses. Enamasti lõppevad tema kangelaslikud teosed ohjeldamatute tantsustseenidega
LOOMING Muusika on sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagaadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid drmaatilisi kõlavärve, suur kõlamaalingute meister, karged kooskõlad. Tuumaks on tema 7 sümfooniat, mida ta kõiki kasutas, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili (mängitakse siiamaani). Lisaks sümfooniatele on tal veel viiulikontsert d-moll, sümfoonilised süidid ja poeemid, üle 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Enam tuntud on sümfooniline poeem "Finlandia"(1899) ja valss "Valse triste" näidendist "Kuolema". TEOSED süit "Karelia"(1893) ; "Kevadlaul"(1894) ; Vabamüürlaste rituaalimuusika(1927) sümfooniad: Sümf. nr.1, e-moll(1899) ; Sümf. nr. 2, D-duur (1901-02) ; Sümf. nr. 3, C-duur(1907) Sümf. nr. 5, es-duur(1915) ; Sümf. nr. 6, d-moll(1923) ; Sümf. nr
sepad " ( G. Suits ), " Neenia " ( F. R. Kreutzwald ) jm. · Melodraamad " Kalevipoja unenägu " (19051907) deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile. · Klaveri ja keelpillimuusikat · Oratoorium " Joonase lähetamine " 5 solistile, 3 koorile, orelile ja sümfoonia orkestrile esimene eesti oratoorium · Walpurgi burlesk " klaverile ( 1910 ) esimene eesti programmiline instrumentaalteos. · Klaverisonatiinid As duur ja c moll. · Ballaad " Sest Ilmaneitsist ilusast " sopranile ja sümfoonia orkestrile. · " Kalevipoja epiloog " deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile ( 1912 ). · Alustas 2 oratooriumit " Sealpool Jordamit " jm Peterburi aastate looming : · Orelile, N : Fuuga d moll, Koraalivariatsioonid orelile ja Sümfoonia orkestrile f moll · Keelpillidele N : keelpillikvartetti d moll, c moll ja C duur( viimane lõpetamata ), duett kahele viiulile
Glinka- esimese venekeelse orkestratsiooniõpiku autor. “Kamarinskaja” https://www.youtube.com/watch?v=hDQ2s dXs8mo Vene 19. sajandi väljapaistavamks sümfonistiks oli Pjotr Tšaikovski See žanr oli tema jaoks südamelähedane. Tšaikovski ooperi tundeskaalaga võrreldes on ta sümfooniate dramatism märksa jõulisem, meeleolukontrastid suuremad ning püholoogilised konfliktid teravamad. Kirjutas kuus sümfooniat 1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad" 4. sümfoonia f-moll 5. sümfoonia e-moll 6. sümfoonia h-moll "Pateetiline"
Bachi muusika kontrolltöö kosnpekt H-moll missa-vokaal suurteos Bachil kui luterlasel polnud põhjust luu mingit sellist liturgilist teost. Teos koostatud varemloodust elu lõpul. Missa 5 osa: Kyrie-Issand halasta; Gloria-Au olgu Jumalale; Gredo-Usutunnistus; Sanctus-Püha; Agnus Dei-Jumala Tall Kuulasime: Gloria Hästi Tempereeritud Klaviir (HTK) - klaviirimuusika Kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõikides mazoor- ja minoorhelistikes.
1914: kuni surmani töötas Berliini Kuninglikus Muusikakõrgkoolis muusikateooria professorina. 1918: 29. oktoobril suri kopsupõletiku tagajärjel. Panus Eesti muusikasse Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas: esimene sümfooniline helitöö avamäng "Julius Caesar" (1896) esimese kantaadi "Johannes Damaskusest" (1897) esimese klaverikontserdi d-moll (1897) esimese klaverisonaadi (1897) esimesed polüfoonilised helitööd (Fugett klaverile e-moll, 1897, Fuuga orelile d- moll 1898) esimese keelpillikvarteti d-moll (1899) esimese oratooriumi "Joonase lähetamine" (1909) esimese programmilise helitöö "Walpurgi burlesk" (1910) esimesed arvestatavad klaveriteosed Loomingule iseloomulik Loomingus püstitas ta kaks põhilist eesmärki: esiteks vaimuliku muusika
Uus huvitav kogemus Minu ooperi külastus oli 18.märtsil 2017. aastal Jõhvi kontserdimajas.Vaatamas käisinkontserdisarja ,,Kuldne klassika. Beethoven", mille esitajad olid Triin Ruubel, kes mängis viiulit,Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigent Mihhail Gerts. Ettekandele tuli Beethoveni ,,Prometheuse lapsed" millele järgnes Elgari viiulikontsert h-moll op.61 ja viimaks Beethoveni sümfoonia c- moll nr 5 op. 67. Avamänguks esitatud ,,Prometheuse lapsed" on loodud 1800-1801 aastail. Teose tellis itaalia tantsija ning koreograaf Salvatore Vigano. Kavas kirjeldatud beethovenlik väljenduslaad jõuline ja dramaatiline, oli vägagi tuntav, aga samas oli selles minu arvates ka üsna palju helget ja pehmet tooni. Viiulikontsert h-moll op. 61 on kirjutatud Edward Elgari poolt 1909-1910 aastail Londoni Kuningliku Filharmooniaühingu tellimusel Fritz Keisrile. See teos on pälvinud kogu
Osad keskaegsete Itaalia komöödianukkudega ( Pierrot, Arlekiin, Colombina). Tsükli lõpetab Davidsbündlerite marss need on Schumanni väljamõeldud Taaveti vennaskonna liikmed, keda ühendab huvi moodsa ja uuendusliku muusika, kunsti ja kultuuri vastu. Klaveriloomingust on tuntud veel Kuus Paganini-etüüdi ning ,,Sümfoonilised etüüdid" klaverile. Orkestrile on ta loonud 3 sümfooniat ja 3 kontserti: klaverikontsert a-moll, tsellokontsert a-moll ja viiulikontsert d-moll.
Prelüüd - iseseisev väikepala, üks väiksemaid väikevorme, mõni kestab alla minuti.Vihmapiiskade prelüüd (Prelüüd Des duur) kuulajate antud pealkiri, üks heli kostab taustal terve prelüüdi vältel, mis meenutab vihmapiiskade langemist. Etüüd-harjutuspala. Lisaks tehnilisele küljele on Ch etüüdidel ka emotsionaalne sisu - need on kontsertetüüdid. Etüüd E-duur - kaunis laululine meloodia, millele hiljem loodud ka sõnad. Etüüd c-moll - loodud Varssavis puhkenud ülestõusu vahetu mõju all, üks dramaatilisemaid teoseid tema loomingus, nim. kuulajate poolt Revolutsiooniliseks etüüdiks. Nokturn - õhtu (öö) pala - lüürilised, melanhoolsed, romantilised unistused , salajased pihtimused (väga tuntud Nokturn Es-duur) Ballaad Chopin lõi esimesi instrumentaalballaade (tõi luulest muusikasse) - jutustav, kirjeldav pala, võib ette kujutada mingit programmi.
Orkestriteosed 4 süiti e. uvertüüri 6 Branderburgi kontserti Kontserdid soolopillidele orkestriga Teosed klahvpillidele Klahvpillideks olid klavessiin, klavikord ja pedaalideta orel. Kogumik `'Hästitempereeritud klaviir'' (HTK)- 2osa Süidid- 6 prantsuse, 6inglise süiti ja partitat Väikesed prelüüdid ja fuugad 2- ja 3-häälsed inventsioonid Oreliteosed Tokaatad- tuntuim tokaata ja fuuga d-moll Passacagliad- tuntuim passaclia c-moll Koraaliperelüüdid Fantaasiad ja fuugad Perelüüdid ja fuugad Kammermuusikateosed `'Muusikaline ohver'' teos flöödile, viiulile ja basso continuole `'Fuugakunst'' Viiuli ja tsellosonaadid Vokaali- instrumentaalteosed Passioonid: säilinud Johannese ja Matteuse passioonid Kantaadid: kirjutas ligi 300 kantaati, neist 20 ilmalikku Missa h-moll Bachi loomingu
• 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale ja asus elama Klini. • 1893. aastal kihlus salaja Maria Kobjakoga. • 1893. aastal suri Sankt-Peterburgis koolerasse. LOOMING • Balletid: “Pähklipureja”, “Luikede järv” ja “Uinuv kaunitar” https://www.youtube.com/watch?v= 9rJoB7y6Ncs • Ooperid: “Jevgeni Onegin”, “Padaemand” https://www.youtube.com/watch?v= 9AgG79sWLvY • Sümfooniad: g-moll "Talveunelmad”, h-moll "Pateetiline” https://www.youtube.com/watch?v= wHAfvUFtCIY • Klaveripalade tsükkel “Aastaajad” https://www.youtube.com/watch?v= 7ABGZhFsXYI • Klaverikontsert nr 1 b-moll https://www.youtube.com/watch?v= ItSJ_woWnmk ADOLPHE CHARLES ADAM • 1803-1856 • Prantsuse helilooja • Pariisi konservatooriumi klaveriõpetaja poeg. • Töötas ka kriitiku ning kompositsiooniõpetajana Pariisi konservatooriumis.
Mendelssohn (38-aastaselt!) sama aasta sügisel (insult). Erilise populaarsuse, nii helilooja kui oreli-ja klaverivirtuoosina ning dirigendina saavutas Mendelssohn Inglismaal, kus juhatas muuhulgas eriti suurvorme, näit. 1847 Händeli "Messiast", Haydni "Loomist", Beethoveni "Missa solemnist". Looming Mendelssohni looming hõlmab mitmeid zanre, tänapäeval on tuntuimad teosed avamäng Shakespeare`i komöödiale "Suveöö unenägu", "Sõnadeta laulud"' klaverile, Viiulikontsert e-moll, "Itaalia sümfoonia". Vokaal-suurvormid: 2 piibliainelist oratooriumi "Paulus" (1836) ja "Elias" (1846), ("Kristus" lõpetamata), kantaate, motette jt. kooriteoseid; ligi 80 soololaulu, duette. On katsetanud ooperizanris, kirjutanud laulumänge, muusikat Sophoklese, Racine`I, Hugo, Shakespeare`i näidenditele. Sümfooniad Selle zanri poole pöördus juba poisieas, 12-ndaks eluaastaks oli loodud itaalia hilisbarokist mõjustatud 6 noorepõlve - sümfooniat keelpillidele (1821) ning kaks
Põlemise uurimiseks viiasin tiigeltangidega gaasipõleti leegile võimalikult lähedale kordamööda kolloidiumist tekkinud kilet nitrotselluloosvati kujul ja tavalist vatti ( tselluloosi ). Proovid süüdatakse ja jälgitakse põlemist. Tulemused protokollitasin. Soojuse toimel laguneb tselluloosi trinitraat järgmise reaktsiooni kohaselt: 2 C6H7O2(ONO2)3 6 CO2 + 6 CO + 4 H2O + 3 N2 + 3 H2 Lahend: Molaarmass : [C6H7O2(OH)3] = 162 moll [CH6H7O2(OH)2ONO2] = 153 moll [CH6H7O2(OH)(ONO2)2] = 198 moll [CH6H7O2(OH)(ONO2)3] = 243 moll Saame: 1 kolb = 121,7 g 2 kolb = 102,1 g 1 kolb koos vatt = 122,5 g 2 kolb koos vatt = 103,1 g Pärast soojendamist: 1 kolb = 122,3 g 2 kolb = 102,1 g Veel soojendasin 10 minutit : 1 kolb = 122,3 g 2 kolb = 103,1 g Moodustub kile 2-s kolvis. See on dinitro - [CH6H7O2(OH)(ONO2)2]. Aktiivne põlemine. 1 kolvis oli trinitro - [CH6H7O2(OH)(ONO2)3]
Des-duur "Minutivalss" , Valss op 64 nr 3 As-duur (184647; Pühendatud Poola krahvinnale Catherine Branickale, kes oli baltisaksa Engelhardtide aadlisuguvõsast pärit Alexandra von Engelhardti tütar.) 3) 16 poloneesi- polonees As-duur 4) 21 nokturni- nokturn-öömuusika nr.2 Es-duur 5) 26 prelüüdi- Prelüüd nr 15 Des-duur "Vihmapiiskade prelüüd" 6) 27 etüüdi- Etüüd nr 10 c-moll "Revolutsiooniline etüüd" (arvatavasti kirjutatud, mõeldes ülestõusule kodumaal; "etüüd vasakule käele") , 7) 4 eksprompti, 8) 4 ballaadi Suurvormid: 1) 3 klaverisonaati- sonaat nr.2 h-moll (III osa "Leinamarss") 2) 4 skertsot 3) Fantaasia f-moll 4) 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile- klaverikontsert nr. 1 e-moll 5) sonaat tsellole ja klaverile Vokaalteosed: 17 laulu
· Ohrdurffi ja Lüneburgi gümnaasiumid. · Lüneburgis sai tasuta õpetuse ja koguni väikese toetuse oma imetletud sopranihääle eest. · Bachi elukäik jagatakse IV perioodiks: · 1. Arnstadt ja Mühlhausen (1703-08) · Õukonnaviiuldaja Weimaris, siis Arnstadti organistiks. · Reis Lübeckisse Buxtehude juurde, jäi kauemaks, kui lubatud, skandaal. · Oreliteosed ja kirikukantaadid. · Toccata d-moll BWV 565 · Mühlhausenis valitses pietism, tegutses õukonnamuusikuna · 2. Weimar (1708-1717) · Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Hertsog muusikahuviline. · 20-liikmeline kapell, hea noodikogu. · Bachi tegi Vivaldi teostest orelitöötlusi. · Kontsert a-moll I osa · Weimari-aastatel valmis suurem osa oreliteostest! Esines lossikiriku orelil. Hakati hindama kui orelikunstnikku ja asjatundjat.
Kui tema 1848. aastal komponeeritud "Vabaduse Laul", alustas ta täiskoosseisus koorile komponeerimist alles pärast Göteborgis viibimist, enamasti saateta meeshäältele. Smetana koorimuusika on üldiselt karakterilt natsionalistlik "Laulumere" märkimisväärse tööni kooridraama karakteriga Kammermuusika Nooruses kirjutatud fantaasia viiulile ja klaverile Kirjutas neli kammermuusika teost, igaüks sügava isikliku tähtsusega. 1855. aastal komponeeritud g-moll klaveritrio. Kogu teose üldine meeleolu on eleegiline. Kirjutas oma esimese keelpillikvarteti e-moll "Minu elust». Teist (1882–1883) d-moll keelpillikvartetti kirjutades oli ta juba peaaegu kurt. Kahe kvarteti vahel kirjutas ta veel duo viiulile ja klaverile "Kodumaalt" Orkestrimuusika Õppis passaaže Beethovenilt, Mendelssohnilt, Weberilt ja Berliozilt, 1853. aasta "Võiduka Sümfoonia" Teos võeti 1860. aastal Göteborgis hästi vastu 1882
22. Keda on nimetatud Norra Paganiniks? A) Ole Bull B) Edvard Grieg C) Marius Petipale 23. Kelle eestvedamisel avati Bergenis esimene norrakeelne sõnateater? A) Ole Bull B) Edvard Grieg C) Marius Petipale 24. Esimene Põhjamaade komponist,kelle heliteoste tase tõusis Euroopa helikunsti tasemele? A) Edvard Grieg B) Ole Bull C) Jean Sibelius 25. Mitu soololaulu on kirjutanud Edvard Grieg? A) 120 B) 100 C) 140 26. Orkestrile mõeldud Griegi suurteos? A) klaverikontsert a-moll B) viiulikontsert d-moll C) viiulikontsert b-moll 27. Keda nimetas Hans von Bülow Põhjamaade Chopiniks? A) Ole Bull B) Jean Sibelius C) Edvard Grieg 28. Edvard Griegi kõige populaarsem teos A) ,,Peer Gynt" B) ,,Finlandia" C) ,,Kullervo" 29. Mis linnas asub Sibeliuse mälestussammas? A) Berliin B) Helsingi C) Oslo 30. Mis aastal ilmus eepos ,,Kalevala" A) 1825 B)1835 C) 1845
annaabi.ee 
