Muusikaajalugu, suvetöö. Keskaeg,renessanss,ars nova, barokk,Händel,Bach,Beethoven,Mozart (0)

Suvetöö
Muusikaajalugu
1) Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol , või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus . Mõiste “keskaeg“ võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse bütsants.Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse.
Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks :
1.Varakeskaeg 5.-11. saj.
2. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj
Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed.Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu).
3. Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss ) ja 16 saj varauusaeg .
Üheks tähtsaimaks ettevõtmiseks olid suured maadeavastused. Suurimaid saavutusi oli ülikoolide rajamine ning trükikunsti teke.
2) Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas , siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest. Ning kuna lagunenud Rooma läänepoolsed osad olid paljude erinevate rahvaste võimu all, tekkisid erinevad kohalike vaimulike traditsioonid, millest igaühel oli ka oma muusika stiil.Kõige paremini on neist paljudest stiilidest ja traditsioonidest tuntud Ambrosiuse laul ja Gregoriuse laul, mis on kõige rohkem mõjutanud lääne muusika arengut.
7. -8. Sajandil kujunes läänekristlikus kirikus välja gregooriuse laul, milles on alati peamised tekst ja sõnum ning mille muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev. Laul on ühehäälne ja saateta ning tekstid on enamasti ladinakeelsed . Selle rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Läänekirikus lauldi kogu I aastatuhande jooksul valdavalt ühehäälselt. Sageli ole selline laulmine seotud vaba improvisatsiooniga ja nii võis hulgakesi koos lauldes lisanduda ka mitmehäälsuse elemente. II aastatuhandel sai kloostrite ja kirikute ühehäälne laul aluseks Lääne-Euroopa mitmehäälsele kunstmuusikale. Traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa . Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus ning armulaualiturgia keskmes Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Missal lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (nn missa prooprium) ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (nn missa ordinaarium ). Alates 14. Sajandist on ordinaariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mis kannab samuti nimetust „missa“ ning on üks lääne kirikumuusika põhivorme. Gregoriuse laul levis sajandeid suulisel teel. 8. sajandiks suurenes meloodiate hulk ja tekkis vajadus noodikirjaks nii panigi munk Guido Arezzost 11. sajandil aluse tänapäevasele noodikirjale.
3)Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust,sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. esimesed üleskirjutised on pärit 11.-12. Sajandist. Rändavaid üliõpilasi või teenistuseta vaimulikke, kes laulsid keskajal ilmalikke ladinakeelseid siivutuma sisuga armu - ja joogilaule, nimetati goljaarideks ehk vagandideks. Nende tuntuim luulekogumik oli „ Carmina Burana“. Vanemate säilinud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud- pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi ilmselt väga lihtsate meloodiatega . Neid esitasid alamast seisusest rändmuusikud žonglöörid ehk menestrelid . Nad rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadena, elatades ennast lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatuid loomi näidates. Nende oskused ja tavad mängisid olulist rolli rüütlilaulu kujunemisel ja levikul, mis on ainus keskaegne mittekirikliku luule ja laulu valdkond , millest meil on tänapäeval võrdlemisi hea ülevaade. Selle peamised liigid on kangelas - ja armastuslaulud. Rüütlilaulikuid nimetati eri paikades erinevalt. Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks ja Saksamaal minnesingeriteks. Kangelaslaulud olid eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Tuntuim kangelaslaul on 11. sajandist pärit „ Rolandi laul“.Ilmalikus muusikas kasutati muusika saatmiseks peamiselt araabia päritolu pille, nagu fiidel , harf, tamburiin , trompet , põikflööt ja käsitrumm.
4)Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandi lõpuni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Selle nimetus tuleb itaaliakeelsest sõnast "renaissance ", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg. Kirjanduses ja muusikas on selged ilmalikkuse süvenemise tendentsid. Kõik uus ilmnes siitpeale ilmalikes žanrites. Keskaegna rüütlikultuur oli lõppenud ning väärtushinnangute andmiselt hakati lähtuma inimesest. Renessansiajasu filosoofia ja kirjandus toetusid olulisel määral antiikkultuuri pärandil ning otsisid inimeses ideaalset harmooniat. Toimusid laialdased maadeavastused ja loodusteaduste kiire areng. 15. Sajandi keskel leiutati trükikunst. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele.
Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust.
5) Nimetusega Ars Nova tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320- 1380 . See sillutas teed renessanssajastule muusikas. Muusikateoreetikud võtsid mõiste kasutusele, et eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust. Muusikas ilmusid vaimulike žanrite kõrvale ilmalikud. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid väljakonservatooriumid. Esimeseks selliseks peetakse 1537 . a.Napolis asutatud kooli. Aastatel 1320–14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal , mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella 'd ja tantsulaulud frottola 'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks.
6)Ars Nova ajastu kõige esdinduslikumad heliteosed olid kolme- ja neljahäälsed motetid. 15. Sajandil tõusis heliloojate loomingus taas esile kirikumuusika. Rohkesti loodi sel ja järgmisel sajandil polüfoonilisi missatsükleid, kiriklikke motette ja hümne. Kõige esinduslikumaks žanriks sai missa ordinaaiumi osade tsükkel. Kujunes välja ka leinamissa ehk reekviem . Teiseks põhižanriks jäi endiselt motett , Väga populaarseks kujunes renessanssajastul ilmalik polüfooniline laul. 15-16. Sajandil kujunes välja imitatsiooniline polüfoonia, mille kõige järjekindlam ja ratsionaalsem vorm on kaanon. Prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus oli šansoon. Itaalia ilmalikus laulus olid esindatud frottila, villanella, balletto ja madrigal.
7)Kirikumuusika kõige olulisemaks žanrika sai tsükkel missa ordinaariumiosadest. Teiseks olulisemaks vaimuliku vokaalmuusika žanrika kujunes motett. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraalike. Trento kirikukogu algatas reforme, mis pidid tervendama kirikut ja tugevdama Rooma positsiooni. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale. Nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust.
8)Giovanni Pierluigi da Palestrina ( 1525 -1594), Orlando di Lasso (1532 - 1594), Guillaume Dufay(1397-1474),Josquin des Prez
9) Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17.ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugali keelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv . Kõik loomulik näis barokiaegsele inimesele pigem tühine ja põlastusväärne, aga ka hirmutav, sest tavaline elu paistis toovat üksnes häda ja viletsust. Keskajal kujunenud seisuste süsteem varises barokiajastul kokku. Kristliku kiriku lõhenemine viis 17. Sajandi kolmekümneaastase sõjani. See oli üks majanduslikult ja psüühiliselt laastavamaid sõdu enne 20. Sajandit. Renessanssajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokkajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. Tunnet ja kirge hakati mõistma inimliku olemise võtmena, ent just need toovad inimese ellu ka ebakõla ja takistavad teda leidmast jumalikku harmooniat.
10)Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika. Teosed olid keerukamad ja esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Polüfoonilise kirjaviisi asemel sai tooniandvaks stiiliks monoodia . Polüfooniline kirjaviis säilitas oma tähtsuse peamiselt vaid Saks muusikas, Valitsevaks said duur- ja moll -helilaad. Muusikaline väljendus lähtus alates 17. Sajandist väga oluliselt harmooniast. Barokkajastul hakati improviseerima harmooniat helilooja komponeeritud bassihäälele. Sellist harmooniasaadet nimetatakse basso continuo ’ks. Muusika orienteerus ikka enam kuulajale ning iseloomulikuks sai virtuoosselt kaunistatud ja kuulaja tundeid mõjutav esituslaad.
11)Hilisrenessanssi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. Sajandi alguses aaria . Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Varabaroki laulvast deklamatsioonist arenes välja retsitatiiv ehk kõnelähedane laul. Tähtsaim kammermuusika žanr üksiku aaria kõrval oli kantaat . Samuti olid tähtsad žanrid ooper ja oratoorium . Oratooriumižanri tähtsaimaks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon ehk Jeesuse kannatuslugu. Nimetusega „ sonaat “ tähistati barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Selle paralleelvormiks on kontsert. Süit oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid concerto grosso ja soolokontsert.
12) Antonio Lucio Vivaldi (1678- 1741 )- "Neli aastaaega "
13)GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685 -1759
Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685 aastal.Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, isa soovis talle aga paremat tulevikku ja õhutas noort Händelit õigusteadust õppima. Määravaks tema karjääri puhul sai aga visiit saksi-Weissenfelsi õukonda, kus noormehel oli võimalus mängida õukonna orelil. Kui noor Weissenfelsi hertsog oli kuulnud tema improvisatsioone,soovitas Händelil tungivalt alustada muusikaõpinguid. Seepeale palgati talle muusikaõpetajaks Halle kiriku organist Friedrich Wilhelm Zachow- kohalik kuulsus õpetas Händelile orelit , klavessiini , viiulit ja heliloomingu aluseid.Siiski astus Händel ka Halle ülikooli ja kuulas seal põgusalt õigusalaseid loenguid. 1703.a.jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjääri huvides reisis Hamburgi . Seal sai temast viiuldaja kohaliku ooperiteatri orkestris , peagi aga istus klavessiini taha ja juhatas orkestrit .1705.a. lavastusid tema enda esimesed ooperid “ALMIRA “ ja “ NERO ”. 1706-1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate CORELLI ja SCARLATTIGA. Roomas pääses ta mõjukatesse õukondadesse ja seal kanti ette tema oratoorium ja oopereid. 1712 .aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu , jäi ta sinna pikemaks ajaks.1719.a.rajas Londoni koorekiht ooperiteatriteatri ”Royal Academy of music. Teatri muusikaliseks juhiks sai Händel. Ooperiettevõtet saatis algul edu, kuid peagi ületasid kulud sissetulekuid. ”Royal Academy of Music” elas üle kaks pankrotti , peale kolmandat pankrotti lõpetas ettevõte töö. Händeli jaoks polnud see ainult majanduslik,
vaid ka tervislik löök- teda tabas ajurabandus ja siitpeale helilooja tervis aina halvenes.Nüüdsest pühendus Händel oratooriumide kirjutamisele. Kuulsamad nendest :”Saul”, ”Iisrael
Egiptuses”, “ Simson ” ja menuoratoorium “ MESSIAS ”.Võib arvata,et see teos on enim ettekantud oratoorim maailmas.Elu viimased aastad oli Händel pime. Ta suri 1759.a.14. aprillil ja maeti tuhandete inimeste auavalduste saa-
tel Londoni Westminster Abbey `sse Inglise kuningate ja Briti Impeeriumi kuulsate kodanike kõrvale.
14)JOHANN SEBASTIAN BACH 1685-1750
Johann Sebastian Bach oli Saksamaa helilooja ja organist,kes sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695 . aastal. Muusikalise hariduse sai ta vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Ta alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis, alates 1714. aastast kapellmeister Weimaris. Aastatel 1717 - 1723 oli ta Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent ning aastal 1723 sai tast Thomaskirche kooli kantor Leipzigis. Viimastel eluaastatel põdes Bach rasket silmahaigust, mille tagajärjel ta kaotas lõpuks nägemise. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis. Oma eluajal sõltus ta teenistuslikult õukonnast ja kirikust . Kui ta elas tundis rahvas teda rohkem organistina, kes hämmastas inimesi oma võrratu improvisatsioonioskusega. Bach, olles barokiajastu suurkuju, arendas kõrgpunkti polüfoonilise muusika. Samas avas ta ka uue ajastu harmoonilisele muusikale. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus. Tema muusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati, 4 lühimissat, 2 oratooriumi ning motette ja laule. Instrumentaalloomingus on J. S. Bach osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale. Et välja tuua tempereeritud helisüsteemi võimalusi, lõi ta ainulaadse “Hästitempereeritud klaveri”, mille esimene osa ilus 1722. aastal ja teine osa 1744. aastal. “Hästitempereeritud klaver” (HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse “Prantsuse süidid”, “Inglise süidid” , “Kromaatiline fantaasia ja fuuga”, kogu “Klaveriharjutused”, inventsioonid, sümfooniad, sonaadid , kapritðod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja “ Brandenburgi kontserdid”, mis on kirjutatudconcerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat.
15) Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassiline, parim. Klassitsism oli kunstisuund , mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust , tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes seostus klassitsism mõneti renessanssajastuga. 18. Sajandi lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. 18. Sajandi prantsuse valgustusfilosoofid pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärasetest õigustest. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülal pidama orkestreie ja tellima heliloojatelt teoseid. Suurtes tiraažides anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult.
16) 18. sajandil hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga asjatundliku publikuga. Selliste kuulajate ees sai end maksma panna vaid originaalne ja ere väljenduslaad. Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ning lihtsat ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida pidi saatma samavõrra lihtne ja selge harmoona. Muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus üldse. Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperižanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravaimalt tunda just ooperis. Sajandi alguses valitses Euroopas itaalia tõsine ooper. 18. Sajandi keskel tulid selle asemele lauamäng ja koomiline ooper. Sisult lähtuvalt eelistatakse kergemat ja „igapäevasemat“ stiili. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Cristoph Willibald Gluck . Ta ühendas erinevate maade ooperistiilid uueks ja üldmõistetavaks kunstiliseks tervikuks.
17)Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja žanrid kujunesid instrumentaalmuusikas. Neist olulisim on sonaadivorm , mis koosneb peamiselt kolmest lõigust: ekspositsioon , töötlus ja repriis . Neile võidi veel lisada alustav sissejuhatus ning lõpetav kooda . Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: kolmeosaline ja neljaosaline sonaaditsükkel. 18. Sajandi keskel toimusid olulised muutused instrumentaalkoosseisudes. Basso Continuo asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli -partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Ka keelpillikvartett oli levinud koosseis. Kujunes välja klassikaline orkester, kus oli esindatud keelpilli-, puupuhkpilli- ning vaskpuhkpillirühm.
18) FRANZ JOSEPH HAYDN( 1732 -1809)
Haydn sündis aastal 1732 Alam-Austrias Rohrau külas. Tema isa oli tõllasepp ning armastas muusikat. Haydnil oli hea lauluhääl ning ta pandi õppima Viini Stephani toomkiriku kooripoisina. Toomkoolis oli ta ligi 10 aastat ning viimaks lahkus sealt häälemurde tõttu. Vanemate soov oli, et temast saaks vaimulik kuid see oli talle vastumeelt. Tänu vanemate soovi eiramisele kadus ka nende tugi.
Järgneva 10 aasta loomingust on säilinud vähe. Ta suutis ennast ära elatada toapoisi, muusikatunde andes ning klaverisaatjana olles. 1761 kutsuti ta kapellmeistriks Eszterhazy õukonda Viini külje all. Tema kohustuseks seal oli muusika kirjutamine kontsertiteks ja meelelahutuseks. See oli haydni elu nn romantiline periood. 1779 sai Haydn väga soodsa töölepingu. Nüüd sai ta kirjutada ka väljaspoole õukonda ning teenida nende müügist. 1780-ndatel kohtus Viinis Mozartiga; nad on endid nimetanud headeks sõpradeks ja ilmselt ka teineteiselt õppinud.
1790 Eszterhazy vürst suri ja tema järeltulija, kellel polnud erilist muusikahuvi, saatis kapelli laiali. Pärast õukonnateenistuse lõppu sai kohe mitmeid tööpakkumisi, nende hulgast võttis vastu pakkumise Londonist . See nägi ette 6 sümfoonia ja ühe ooperi kirjutamise ning hulgaliselt kontserte. Kontserditsüklit saatis erakordne menu ja Haydnile omistati ka Oxfordi ülikooli muusikadoktori kraad . Viini naases ta rikka ja kuulsana, kuid pettumuseks oli kodupubliku jahe vastuvõtt. Sestap võttis vastu tellimuse veel kuuele sümfooniale .Need sümfooniad, nr.93-104, ongi Haydni loomingu absoluutne tipp. 1795 jäi Haydn lõplikult Viini. Uus vürst ootas Haydnilt eelkõige toretsevat kirikumuusikat. Sellel perioodil kirjutaski 6 missat ning oratooriumid “Loomine” ja “Aastaajad.” Alates 1803.aastast ei kirjutanud ta enam midagi, siiski elas avalikkuse suure tähelepanu all. Sajandivahetusel alustati Haydni kogutud teoste väljaandmist. Haydn Suri 31.mail 1809. Praegu on haydn tuntud kui geniaalne klassitsimiajastu helilooja, ühena Viini klassikutest. Tema loodud on 24 ooperit, 104 sümfooniat hulgaliselt instrumentaalkontserte ja kammermuusikat. Oma loomiguga mõjutas ta eelkõige Beethovenit, kellest sai tema ideede edasiarendaja sümfooniates, kvartettides ja vokaalsümfoonilistes teostes.
19) WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756 - 1791)
Mozart sündis 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 1762. aastal viis Leopold Mozart oma kaks imelast kontsertreisile mööda Euroopat. 6-aastaselt kirjutas Wolfgang oma 1. sonaadi. 1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile. Aasta hiljem, 8-aastaselt kirjutas 1. sümfoonia ja 12-aastaselt kirjutas 1. ooperi "Apollo ja Hyacinthus", mis oli ladina keeles ja kirjutatud üliõpilastele. 13-aastaselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kus töötas ka tema isa. Bologna Filharmoonia Akadeemia võttis 14-aastase Mozarti oma liikmeks pärast hiilgavalt sooritatud ülirasket eksamit ning Rooma paavst andis talle "kuldkannuse rüütli" aunimetuse. Mozarti varakult õitselelöönud anne arenes väga jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Kui ta oli 20-aastane, oli ta jõudnud luua rohkem teoseid kui Beethoven oma elu jooksul kokku. Näis, et ta loob muusikat iseenesest, samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel esitamisel laskis peapiiskop Mozarti majast välja visata . Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja orelikunstnikuna ning lõi nende aastate jooksul oma kõige geniaalsemad teosed. Sõpru, tuttavaid ja imetlejaid oli küll. Kuid ta oli liiga andekas helilooja ja tal oli palju kadestajaid. Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikazanrites. Kuid esiplaanil oli ooper. Tähtsaimad nendest on "Figaro pulm", "Don Juan ", "Cosi fan tutte ", "Võluflööt". Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm. Kuid tema ooperite seas on ka palju selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu. Sündmustiku teljeks on Mozarti ooperites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline , tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Küllaltki palju kasutas ta polüfoonilisi võtteid, eriti pärast põhjalikumat süvenemist Bachi loomingusse. Mozarti muusika harmoonias on palju uudset. Tihti ärritas tema muusika kaasaegseid julgete modulatsioonidega. Viinis kirjutas Mozart ka oma viimased kolm sümfooniat ja Reekviemi. Olles väga haige tundus Mozartile, et ta kirjutab reekviemi endale. See jäigi lõpetemata, kuna Mozart 5. detsembril suri. Teose lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal.
20) LUDWIG VAN BEETHOVEN(1770-1827)
Beethoven oli kolmas Viini klassikutest,ent mitte Haydni ja Mozarti põlvkonnakaaslane. Ta sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused . 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Beethovenil olid suured improvisatsioonivõimed ning tal õnnestus esineda kõrgemates kihtides. Ta hakkas huvi tundma Mozarti vastu, rändas Bonnist Viini ja tahtis saada Mozarti õpilaseks. Algul oli Mozart Beethoveni vastu tõrges.Beethoven elas kodus kuni aastani 1792. Viini külastas Haydn ja talle esitletakse Beethovenit. Haydn kutsus ta enda juurde õppima. 23. aastaselt hakkab Beethoven kurdistuma. Sellega suureneb sisemine muusikaline kuulmine. 25. aastaselt on ta lõplikult kurt ja ta elas seda perioodi väga raskelt üle.1825 haigestus sooltepõletikku millele lisandus veretõbi. Kannatas majandusliku kitsikuse all. Hetkel, mil raha vajas, oli sellest puudus. Beethoven suri 26. märtsil 1872.
Beethoveni loomismeetod oli aeglane- ta töötas pidevalt oma teoseid ümber, täiendas ja parandas neid alatasa. Seetõttu on Beethoveni loomingunimekiri lühem kui teistel Viini klassikutel.
Kuna Beethoven oli silmapaistev pianist, siis suur osa tema loomingust moodustabki klaverilooming.
32 KLAVERISONAATI. Esimesed neist sarnanesid paljuski Haydni helikeelega. Mida aeg edasi, seda tõsisemaks ja omanäolisemaks Beethoveni muusikaline „käekiri” muutus. Mitmed sonaadid on nimelised,näiteks „APPASIONATA”, „ KUUPAISTE ”, „PATEETILINE”.
Tuntud on tema variatsioonid „32 variatsiooni ” ja „33 variatsiooni Diabelli valsi teemale” ehk „Diabelli variatsioonid“.Need on ulatuslikud klaveriteosed .
5 KLAVERIKONTSERTI
1 VIIULIKONTSERT
Kuulsaim VIIULISONAAT kannab nime „KREUTZERI SONAAT”.
9 SÜMFOONIAT
Sama lugu on sümfooniatega- esimesed kangesti Haydni ja Mozarti tooni, hilised aga täiesti omanäolised teosed. III sümfoonia pühendas ta algselt Napoleonile, aga saades aru, et ka seda suurmeest huvitas eelkõige võimutroon , nimetas ta sümfoonia ümber „EROICA”.
V sümfoonia on „SAATUSESÜMFOONIA”, VI „ PASTORAALNE ”.
IX sümfoonias aga teeb ta midagi enneolematut- IV osa esitab koos sümfooniaorkestriga KOOR ja SOLISTID ! Tekst pärineb F.Schilleri oodist „RÕÕMULE”. Selles osas kõlav muusikamotiiv on valitud EUROOPA LIIDU HÜMNIKS.
Lisaks palju KEELPILLIKVARTETTE.
Beethoveni LAVATEOSED: ooper „FIDELIO”, ballett „PROMETHEUS”, 2 missat ( üks neist „MISSA SOLEMNIS”), oratoorium „KRISTUS ÕLIMÄEL”