Kontserdiretsensioon Ooper "Padaemand" Käisin 19. märtsil kell 19.00 Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski ooperit "Padaemand" vaatamas. Osades olid: Oleg Orlov (Hermann), Jassi Zahharov (Tomski), Rauno Elp (Jeletski), Andres Köster (Tsekalinski), Leonid Savitski (Surin), Mart Madiste (Tsaplitski), Mart Laur (Narumov), Rostislav Gurjev (Tseremooniameister), Riina Arienne (Krahvinna), Nadia Kurem (Liisa), Helen Lokuta (Polina), Ülle Tundla (Guvernant), Kristina Vähi (Masa) ja Rahvusooper Estonia orkester ja koor. Oleg Orlov, kes oli külalisesineja ning kehastas Hermannit, on Läti tenor, kes on
Looming Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Üks tema tuntumaid tselloteoseid on variatsioonid rokokoo teemal. Balletid · "Luikede järv" · "Uinuv kaunitar" · "Pähklipureja" Ooperid · "Vojevood" · "Opritsnikul" · Sepp Vakula" (hiljem "Kuldkingakesed") · "Jevgeni Onegin" · "Padaemand" · "Jolanthe" Sümfooniad · 1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad" · 4. sümfoonia f-moll · 5. sümfoonia e-moll · 6. sümfoonia h-moll "Pateetiline" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" · Aprill - "Lumikelluke" · November - "Troikal" · Detsember - "Jõulud" · Märts - "Lõokese laul" Klaverikontserdid · Klaverikontsert nr 1 b-moll
Loobunud pedagoogilisest tst, phendus ta nd tielikult loomingule. Olles vaba tkohustustest, saatis Taikovski talved mda enamasti vlismaal, suviti aga klastas sugulasi ja spru kodumaal.1879 kirjutas ta ooperi "Orl?ansi neitsi", 1885. aastal kolis Taikovski Klini lhedale. Samal aastal valiti ta Muusikahingu Moskva osakonna direktoriks. Lisaks loomingule kis ta dirigeerimas Venemaal ja Lne-Euroopas. 80-ndatel, 90-ndatel aastatel kirjutas ta niteks ooperid "Masepa", "Vlutar", "Padaemand", "Jolanthe" ja balletid "Uinuv kaunitar", "Phklipureja". "Phklipurejas hendab Taikovski ooperlik-smfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks. Taikovski nende aastate looming oli eelnevaga vrreldes dramaatilisem, seda mjutasid tolleaegsed vene intelligentsi meeleolud. 1891. aastal viibis ta Ameerika hendriikides. 1893. aastal valiti ta Cambridge'i likooli audoktoriks.
pearolle ligi 30 ooperis, nende seas Krahvinna (Mozart “Figaro pulm”), Donna Anna (Mozart "Don Giovanni), Mimi (Puccini “Boheem”), Cio-cio-san (Puccini “Madama Butterfly”), Tosca (Puccini “Tosca”), Elisabeth (Verdi “Don Carlos”), Desdemona (Verdi “Othello”), Violetta (Verdi “ Traviata”), Elvira (Verdi “Ernani”), Amelia (Verdi “Maskiball”), Lady Macbeth (Verdi “Macbeth”), Aida (Verdi "Aida"), Venus (Wagner “Tannhäuser”), Liisa (Tšaikovski "Padaemand"), Santuzza (Mascagni "Talupoja au") jpt. Pille Lill on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis (Mozart – Krahvinna “Figaro pulm”, Donna Anna "Don Giovanni", Pamina "Võluflööt"; Puccini – Mimi “Boheem”, Cio-cio-san “Madama Butterfly”, Tosca “Tosca”; Verdi – Elisabeth “Don Carlos”, Desdemona “Othello”, Violetta “Traviata”, Elvira “Ernani”, Amelia
üle saada. Nimelt tol aastal lõpetas Tsaikovski ooperi "Jevgeni Onegin". Ta reisis palju. 80-ndate aastate keskpaiku jättis ta rändamise ja valis oma elukohaks Klin'i, mis asub 90 km kaugusel Moskvast. Loomingulise töö kõrvalt käis ta siiski dirigeerimas Venemaal ja Lääne-Euroopas. 1891. aastal viibis ta Ameerika Ühendriikides. 1893. aastal valiti ta Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Oma elu viimasel kümnel aastal lõi ta oma geniaalsed 5.- ja 6. sümfoonia, ooperid: "Maseppa", "Padaemand", "Jolanthe", balletid: "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja" jpm. Nende aastate looming muutus järjest dramaatilisemaks. Vene intelligentsi meeleolu ja üleelamised määrasid paljude Tsaikovski teoste sisu. Tsaikovski pole maailma muusikakultuuri ajalukku läinud mitte üksnes suure sümfonistina ja ooperi heliloojana, vaid ka balletireformaatorina. Kogu Tsaikovski loomingu üldiseks suunitluseks on inimelu tähtsate probleemide kehastus ja avamine. Tema balletid
Tähtsamad tollal:"Luikedejärv",klaveripalade tsükkel"Aastaajad"+3sünf.Abielu purunemisest tingituna närvivapsutus->mõneks ajaks välismaale(PS, ta oli homo:D).70'date lõpus rändab palju, kohtub erinevate heliloojatega:Bramhs,Krieg.-esineb dirigendina(oma teoseid)Elu lõpuni töötas vabakutselisena, täna sponsoritele.80'date lõpus Moskva lähistele tagasi,seal surmani:seal valmisid ülejäänud teosed:"Pähklipureja","5 ja 6 sümfoonia",ooperid"Maseppa""Padaemand".L:väga tähtis inimeste sisemiste paralleelide lahkamine.Kõige lähedasem oli talle sümf.,kuna selle muusikaga on kõige parem inimese hinge puudutada.Ooper-kuna seda oli võimalik laiematele massidele selgeks teha.Tahtis kajastada elu reaalselt.Kokku:10 Ooperit,"J.Onegin""Padaemand"-tragöödia.6sümf- viimane kuulsaim"Pateetiline".90'date alguses viibis Ameerikas-93 sai Cambridge audoktoriks.Suri üksinduses.Sergei Rahmaninov(1873-1943)Väga mitmekülgne helilooja,dirigent,muusikakriitik
Aleksandr Puškini samanimelisele värssromaanile loodud ooper „Jevgeni Onegin“ on vaieldamatu meistriteos vene ooperiklassikas. Unistav ja tagasihoidlik Tatjana armub elupõletajast Oneginisse, kuid mees suhtub neiu tunnetesse üleolevalt. Aastaid hiljem kohtuvad nad uuesti ja Onegin näeb noort naist hoopis teise pilguga… Melanhoolne, igatsev, kirglik ja armastusest pakatav ooper pakub imekauneid voolavaid meloodiaid, nauditavaid koorinumbreid ja kaasahaaravat tantsumuusikat. 2. Padaemand- Pjort Tšaikovski Maailma ooperiklassikasse kuuluv „Padaemand“ on üks tuntumaid Tšaikovski lavateoseid, mida mängitakse kõikjal maailmas. Puškini novelli alusel loodud müstilise atmosfääriga ja romantilise muusikaga ooperis lõõmavad kired ja võitlevad suured tunded – kas võidab Hermanni kirg kaardimängu või kauni naise vastu? 3. Rigoletto- Giuseppe Verdi Victor Hugo näidendi „Kuningal on lõbus“ põhjal valminud ooper pajatab loo
Viimased aastad helilooja veetis Moskva piirkonnas, kus nüüd on tema memoriaalmuuseum. Suri 6. novembril 1893 koolerasse oma venna korteris. Looming Balletid Ooperid "Vojevood" "Luikede järv" "Opritsnikul" "Uinuv kaunitar" "Kuldkingakesed" "Pähklipureja" "Jevgeni Onegin" "Padaemand" "Jolanthe" Looming Sümfooniad Klaveripalade tsükk el "Aastaajad" 1. Sümfoonia g- moll "Talveunelmad" Aprill - "Lumikelluke" 4. Sümfoonia f-moll November - "Troikal" 5. Sümfoonia e-moll Detsember - "Jõulud" 6. Sümfoonia h- Märts - "Lõokese laul moll "Pateetiline" " TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
1877, kui õnnetu abielu kutsus esile raske närvivapustuse. Ta sõitis välismaale, kus lõpetas ooperi "Jevgeni Onegin". See on üks tema tippteoseid. 70-date lõpus Andis menukaid kontserte Euroopas. Hakkas pihta tema rändurielu, kohtas palju tuntuid heliloojaid. 1885. aastal kolis Klini lähedale. Samal aastal valiti ta Muusikaühingu Moskva osakonna direktoriks Käis dirigeerimas Venemaal ja Euroopas. 80- ja 90datel kirjutatud teosed "Võlutar", "Padaemand", "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja". Pähklipurejas ühendab Tsaikovski ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teos. Ta soovis, et tema muusika pakuks inimestele rasketele aegadel tuge. Tsaikovski suri 6. novembril 1893.aastal.
Aleksandr Sergejevits Puskin Sündis 6. juuni 1799 Moskvas ning suri 10. veebruar 1837 Peterburis. Ta oli vene romantiline luuletaja ja moodsa vene kirjanduse rajaja. Ta sündis Moskvas haritud aadliperes, õppis Tsarskoje Selo lütseumis, kus avaldas esimesed luuletused, mis olid tsitaadilised ning stiililiselt ja zanriliselt kirevad. Tema varaseim teadaolev trükitud luuletus oli ,,Sõbrale luuletajale" (1814). Puskin jõudis kiiresti olemasolevaid traditsioone ja intonatsioone omandades individuaalse ja küpse väljendusrikkuseni. Lütseumiperioodi väljapaistvam luuletus ,,Mälestused Tsarskoje Selost" (1814) sulandab patriootilisse kodanikuluulesse lüürilise kõla ja intiimse intonatsiooni. Pärast lütseumit asus Puskin elama Peterburi, kus tutvus dekabristidega, osales erinevates kirjanduslikes ringides ja ühingutes. Sel ajal kirjutas ta vabadusvõitluslikku luulet , mis kõneleb valitsevast poliitilisest...
• Ideaaliks kujunes • Oma elutöö võtab ta elujaatav, vaba ja kokku luuletuses oma kodumaad armastav inimene “Exegi monumentum” Poeemid • Kõige eredamalt väljendub romantism poeemides “Kaukasuse vang” , “Mustlased” • Peale Venemaa ajaloo uurimist ilmus “Vaskratsanik” • värssromaan “Jevgeni Onegin” Proosa • 1830 võttis loomingus valdava osa. • Üldtuntuks sai “Padaemand” 1833 • Ilmusid ajaloolised jutustused “Kapteni tütar” ja “Dubrovski”. Draamateosed • 1825 valmis tragöödia “Boriss Godunov” • 1830 lõpetas Puškin neli väikest tragöödiat: “Mozart ja Salieri”, “Ihne rüütel”, “Pidu katku ajal” ja “Kivist külaline”. Ooper • “Jevgeni Onegin” on Pjotr Tšaikovski üks kahest kuulsamast ooperist ning tuntuim Puškini-aineline ooper. • Seda romaani on
Tippteoseks on VI Sümfoonia, alapealkiri "Pateetiline". Kirjutas suurvormide kõrval ka väiksemaid ning programmilist muusikat klaverile. Näiteks "Aastaajad" ja "Lastealbum". Suvitades 1867.a. Eestis, kirjutas programmilise tsükli "Mälestusi Haapsalust". Pjotor Tsaikovski Oopereid on kirjutanud 10, meistriteoseks on psühholoogiline draama "Jevgeni Onegin" Kahe noore inimese traagiliselt lõppev armastus ooperis "Padaemand" . Pjotor Tsaikovski Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nikolai Rimski-Korsakov Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
TÖÖLEHT MUUSIKAÕPETUSES OOPER, OPERETT, MUUSIKAL Nimi: klass: OOPER OPERETT MUUSIKAL Žanri eelkäijad Antiik-Kreeka tragöödiad Itaalia koomiline ooper ja prantsuse Operet, koomiline ooper, ja prantsuse vodevill meelelahutuslikud muusikalavastused. Sünnimaa Itaalia Prantsusmaa Ameerikas Tekkimis-või 17. sajand 19. sajandi keskpaik 20. sajandi algus kujunemisaeg Üldine Muusikaline lavateos, mis ühendab Meelelahutuslik muusikaline näitemäng, Muusikaline lavateos, mille sisu avatakse iseloomustus mitut kunstiliiki. (Kirjandus, muusika, mille sündmustik tuuakse kuulajani laul...
OOPER itaalia 17. saj, eelkäijad: antiik kreeka amfiteater, rändmuusikute etendused, aadelkonna etendused, vana kreeka tragöödia, ühendab: muusika, tants, kirjandus, arhitektuur, näitekunst, heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill,
ja vanad legendid Walter Scott (1771-1832) Šoti-Inglise kirjanik Romaani- ja näitekirjanik, luuletaja Tuntumad teosed: “Ivanhoe” (1820), Rob Boy (1817), Waverley (1814) Vene romantism ● keskmes oli romantiline kangelane ● individuaalselt kordumatu ● iseloomustavad antiteesid, nt erilisus - tavapärasus, kurjus - headus, egoism - alturism Aleksandr Puškin (1799-1837) Vene romantiline luuletaja Tuntud teosed: “Kaukaasia vang”, “Mustlased”, “Padaemand” Romantism Ameerikas ● novellid ● sümbolism ● demokraatia ja vabadus Edgar Allan Poe (1809-1849) Kirjutas peamiselt põnevusjutte Kriminaalromaani žanri leiutaja Tuntumad teosed: “Kaaren”, “Lenore”, “Sonett teadusele” Romantism Eestis ● rahvaluule kogumine ● ärkamisaja luule ● Eduard Bornhöhe ajaloolised jutustused ● Lydia Koidula isamaalised luuletused Täname kuulamast!
soov rebida end kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Tsaikovski on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tu-levikulootustele ning rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub kogu tema loomingus, kasvades elu lõpupoole traagikaks. Tsaikovski tähtsamate teoste hulgas on 6 sümfooniat, avamäng-fantaasia ,,Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad ,,Torm", ,,Francesca da Rimini", ,,ltaa-lia capriccio", 10 ooperit (Jevgeni Onegin", ,,Padaemand", Jolanthe" jt), 3 balletti (,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar", «Pähklipureja"), viiulikontsert, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose (tsüklid «Aastaajad", «Lastealbum")
Puskin sai hariduse keiserlikus lütseumis Tsarskoe Selo's. Oli loov aristokraat, kes ametisse ei astunud. Proosas on ilmunud jutustustekogu ,,Belikivi jutustused", sinna kuuluvad ,,lask", ,,tuisk", ,,kirstutegija", ,,postijaamaülem", ,,preili-talutüdruk"- süzeele on Mussorgski kirj opereti. Jutustused : ,,peeter suure moorlane", ,,romaan kirjades". ,,gorjuhhino küla ajalugu", ,,roslavlev", ,,dubrovski", ,,padaemand", ,,egiptuse ööd" , ,,kendzali", ,,kapteni tütar" Luule: värssromaan ,,jevgeni onegin", värssmuinasjutud(5) ja ,,väiksed tragöödiad", ,,boriss godunov" , ,,ihnus rüütel", ,, mozart ja salieri" , ,,kivist külaline", ,,pidu katku ajal", ,,näkineid", ,, stseene rüütliajastust. M.Lermontov (1814-1841)- tuli luulesse Puskini jäljendajana* kuulus vene aristokraatiasse * sündis
Tsaikovski südamelähedaseim zanr oli sümfoonia. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Neid luues püüdis ta tabada inimtunnete kõige peidetumaid varjundeid. Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiulikontserti ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Tuntumad teosed: ,,Luikede järv" ,,Uinuv kaunitar" Balletid ,,Pähklipureja" ,,Jevgeni Onegin" Ooperid ,,Padaemand" Aprill "Lumikelluke" November "Troikal" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" Detsember "Jõulud" Märts "Lõokese laul" 6. sümfoonia hmoll "Pateetiline" 1. sümfoonia gmoll "Talveunelmad" Sümfooniad
Šveitsis). • Toetas rahaliselt suur austaja metseen Nadežda von Meck. • 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale ja asus elama Klini. • 1893. aastal kihlus salaja Maria Kobjakoga. • 1893. aastal suri Sankt-Peterburgis koolerasse. LOOMING • Balletid: “Pähklipureja”, “Luikede järv” ja “Uinuv kaunitar” https://www.youtube.com/watch?v= 9rJoB7y6Ncs • Ooperid: “Jevgeni Onegin”, “Padaemand” https://www.youtube.com/watch?v= 9AgG79sWLvY • Sümfooniad: g-moll "Talveunelmad”, h-moll "Pateetiline” https://www.youtube.com/watch?v= wHAfvUFtCIY • Klaveripalade tsükkel “Aastaajad” https://www.youtube.com/watch?v= 7ABGZhFsXYI • Klaverikontsert nr 1 b-moll https://www.youtube.com/watch?v= ItSJ_woWnmk ADOLPHE CHARLES ADAM • 1803-1856 • Prantsuse helilooja • Pariisi konservatooriumi klaveriõpetaja poeg.
Saali akustika tundus olevat väga hea, tiitreid oli võimaliki samuti normaalselt lugeda. Ooper oli muudetud selle pärast, et Rossini ei tahtnud kasutada üleloomulikke elemente, nagu oli esialgses muinasjutus, kus haldjast ristiema muudab nõidusega kõrvitsa töökorras tõllaks. Helen Lokutal on olnud mitmeid rolle erinevates ooperites, toon välja mõned neist: Georges Bizet "Carmen" (Carmen) Verdi "La Traviata" (Flora) Pjotr Tsaikovski "Padaemand" (Polina) Eduard Tubin "Barbara von Tisenhusen" (Anna) Koostööd on ta teinud ka dirigentidega, nagu Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Johannes Somary, Arvo Volmer, Paul Mägi; samuti erinevate orkestritega, muu hulgas ERSO ja Tallinna Kammerorkest. Soolokontserte on ta andnud mitmetes Eesti kirikutes ja ka välismaal: Saksamaal, Rootsis ja Itaalias. Tema lauluoskus oli tasemel, sest ta laulis paremini kui teised lauljad.
Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem (1848), Must tulp (1850) Aleksandr Sergeevich Puskin (6 Juny 1799 - 10 Veb 1837) sünnikoht - Moskva, suri Pererburis. Faktid: 1742 - 1762 oli ta Tallinna ülemkomandand ning kindralmajor. Hukkus duellil Georges Dantesiga. Teosed: Ruslan ja Ljudmila (1820, poeem), Kaukaasia vang (1822, poeem), Mustlased (1827), Boriss Godunov (1825), Jutustus Tsaar Saltaanist (1831, poeem), Jevgeni Onegin (1925-1832, värssromaan), Vaskratsanik (1833), Padaemand (1833). Victor Hugo (16 Veb 1802 - 22 May 1885), sünnikoht - Besancon, Prantusmaa, suri Pariisis. Faktid: Ta on tähtsaim prantsuse romantik, Napoleon III vastane, 1841a. valiti teda Prantsuse Akadeemiasse. 1841a. tõsteti aadliseisusse. Vahepeal elas Brüsselis ja Kanadas. 1870 läks ta kodumaale tagasi ning teda kohe valiti Rahvusassabmleesse. Romaanid: Hukkamõistetu viimane päev (1829), Jumalaema kirik Pariisis (1831), Hüljetud (1862), Meretöölised (1866), Mees, kes naerab (1869), 93
Bussorgski, Balakirevi, Ceasar Cui, Aleksander Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov 7.Modest Mussorgski tuntuimad ooperid on? „Boriss Godunov“ ja „ Hovanštšina“ 8. Mida muutis Mussorgski ooperižanris? Mida ta tõi uut? Oli novaator, tema harmoonia oli uudne ja julge, helikeel piltlik ja kõnekas. Pani kooli laval liikuma ja tegutsema. 9.Venemaa silmapaistvaim ooperiklassik 19. sajandil on? Pjotr Tšaikovski 10. Mitu ooperit ta kirjutas? Nimeta mõni neist! „Jevgeni Onegin“ ja „Padaemand“ 11.“Jevgeni Onegini“ süžee lühikokkuvõte? Naispeategelane oli Tatjana, kes armus oma õe Olga austaja Lenski sõpra Oneginisse. Ta kirjutas talle kirja, kuid Onegin oli tema vastu õel ning külm, öeldes, et ta ei usu armastusse. Tatjana nimepäevaks korraldatud ballil lööb Onegin külge Olgale, mille peale läheb ta tülli Lenskiga ja laseb viimase duellil maha. Süütundega rändab ta aastaid mööda maailma ja naastes Peterburi
Haapsalus meeldis talle väga, see oli hea koht töötamiseks. Seal ta jätkas oma suurteose, ooperi ,,Vojevood" kirjutamist. Suve Haapsalus meenutab ka instrumentaalpalade tsükkel ,,Mälestusi Haapsalust" (Souvenir de Hapsal). 1875 a. valmis ballett ,,Luikede järv", mis on praegu maailmas üks kuulsamaid ballette. 1878. aasta algul lõpetas Tsaikovski ooperi ,,Jevgeni Onegin". 80-ndatel, 90-ndatel aastatel kirjutas ta näiteks ooperid ,,Võlutar", ,,Padaemand", ja balletid ,,Uinuv kaunitar", ,,Pähklipureja". Samuti lõi Tsaikovski üle 30 sümfoonilise teose. Nende aastate vahepeal valmis ka muid suurepäraseid teoseid. Kuid mis teeb Tsaikovskist, Tsaikovski? Tsaikovski, nagu ka kõik inimesed oli mõjutatud oma ümbruskonnast. Heliloojat mõjutas väga tugevalt tema lapsepõlve elukoht, kus oli ilus loodus ja võrratu rahvamuusika. Samuti suure jälje ta elule, jättis
Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperi esietendus toimus 29. Märtsil 1879 Moskva Väikeses Teatris. Huvi ooperi vastu oli suur, kuid menu jäi kesiseks. 1885. aastal kolis Tsaikovski Klini lähedale. Samal aastal valiti ta Muusikaühingu Moskva osakonna direktoriks. Lisaks loomingule käis ta dirigeerimas Venemaal ja Lääne-Euroopas. 80-ndatel, 90-ndatel aastatel kirjutas ta näiteks ooperid "Masepa", "Võlutar", "Padaemand", "Jolanthe" ja balletid "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja". "Pähklipurejas ühendab Tsaikovski ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks. Tsaikovski nende aastate looming oli eelnevaga võrreldes dramaatilisem, seda mõjutasid tolleaegsed vene intelligentsi meeleolud. 1893. aastal valiti Tsaikovski Cambridge'i Ülikooli audoktoriks.
1837. aasta 9. veebruaril kohtus Aleksandr Puskin auhaavamise lahendamiseks määratud duellil Georges Dantesiga, millel saadud haavadesse ta suri 10. veebruaril oma majas Peterburis Moika kaldapealsel. Teoseid " " ("Ruslan ja Ljudmilla", 1820, poeem) " " ("Kaukaasia vang", 1822, poeem) "" ("Mustlased", 1827) " " ("Boriss Godunov", 1825) " " ("Jutustus Tsaar Saltaanist", 1831, poeem) " " ("Jevgeni Onegin", 18251832 värssromaan) " " ("Vaskratsanik", 1833) " " ("Padaemand", 1833) Isiklikku Vanaisa Hannibal Puskini emapoolne vanaisa Ibrahim Petrovits Hannibal oli pärit Aafrikast (arvatavasti Eritreast või Tsaadist), Peeter I kasupoeg. 1742 ülendati ta kindralmajoriks ja määrati Tallinna ülemkomandandiks ( ); 1762. aastal vabastati vanuse tõttu sõjaväeteenistusest. Perekond Aleksandr Puskin oli abielus 1831. aastast Natalja Nikolajevna (sündinud Gontsarova), Puskinaga, kellega neil olid lapsed: Maria Puskina, (abielus Hartung) (1832 7
puudus keskne naisosaline ning ta pidi selle mitu korda ümber tegema. Libreto kirjutas helilooja ise Aleksander Puškini samanimelise tragöödia põhjal. Analüüsib sügava psühholoogilise kaasaelamisega selliseid teemasid nagu võim, kuritegu, süü ja vastutus. Pjotr Tšaikovski 1840-1893 Oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfooniarajajaist. 10 ooperit Tuntuimad teosed “Jevgeni Onegin” ja “Padaemand” Oli väga tundliku närvikava ja keeruka isikliku eluga loojanatuur. Helilooming sügavalt psühholoogilise sisuga, kus esmatähtis on inimese hingeliste elamuste muusikaline väljendamine. “Jevgeni Onegin” Lüüriline ooper Soovi kohaselt olid esimeseks esitajateks Moskva konservatooriumi heliloojad “Jevgeni Onegin” ei ole suur ooper: tegemist on pigem kammerliku draamaga. Esiplaanil loomulikkus ja inimsuhete lihtsus.
saj; kergesti meeldejääv meloodia; sõnadel suurem osatähtsus; tants väga olulisel kohal Romantismiajastu muusikaelukeskus – Pariis Iseloomulik G.Verdi ooperitele: kaunilt meloodiline, ooperid jagunevad lõpetatud numbriteks, tähelepanu pööratud ansamblitele ja kooristseenidele, tegelaskujud psühholoogiliselt keerulised, elutruud isiksused. „Traviata“ „Nabucco“ Mis liiki teosed kuuluvad P.Tšaikovski loomingusse? - ooperid „Jevgeni Onegin“ ja „Padaemand“, ballet „Luikede järv“, sümfooniad „Pateetiline“ ja 1. Klaverikontsert b- moll, väikevormid klaverile: valsse, masurkasid ja ekrprompte. Sünnimaad: Shubert – Austria Chopin – Poola Liszt – Ungari Verdi – Itaalia Wagner – Saksamaa Tšaikovski – Venemaa Sibelius – Soome Grieg – Norra Romantismiajastu muusika: ulatuslik, vaba, emotsionaalne, keerukad heliteosed (võrreldes
Ooperi “isaks” peetakse helilooja Claudio Monteverdit (1567-1643). MAAILMAKUULSAID OOPEREID. Claudio Monteverdi, “Orfeus” Georg Friedrich Händel, “Julius Caesar”, “Herxes” Wolfgang Amadeus Mozart, “Figaro pulm”, “Võluflööt” Gioacchino Rossini, “Sevilla habemeajaja” Richard Wagner, “Lendav hollandlane” Mihhail Glinka, “Ruslan ja Ludmilla” Modest Mussorgski, “Boriss Godunov” Pjotr Tšaikovski, “Jevgeni Onegin”, “Padaemand” Georges Bizet, “Carmen” Giuseppe Verdi, “Traviata”, “Rigoletto”, “Aida” Giacomo Puccini, “Boheem”, “Tosca”, “Madame Butterfly” KUULSAID OOPERILAULJAID. Miliza Korjus (1908-1980) Montserrat Caballe´ Enrico Caruso (1873-1921) Luciano Pavarotti Jose Carreras EESTI OOPER Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- “Estonia” teater Tallinnas ning “Vanemuine” Tartus.
Filmis nägime ka juba eelnevalt mainitud naisterahvast, kellega Pjotr Tsaikovskil oli väga eriline sõprus. Nad ei kohtunud mitte kordagi elu jooksul, aga ometi ilma kirjavahetuseta ja toetuseta Nadezda von Meckilt oleks Tsaikovski elu teistsugune välja näinud. Tal oleks puudunud selline toetus ning samuti aitas Nadezda üle saada erinevatest negatiivsetest sündmustest mehe elus. Filmis kuulsime teoseid ooperitest Jevgeni Onegin ja Padaemand. Need on valdavalt Tsaikovski 10 ooperist kaks kõige meisterlikkumat. Väga tuntud on just Tatjana kirjastseen esimesena mainitud ooperist. Tema ooperid olid dramaatilised ning psühholoogilised. Need sisaldasid palju emotsioone nagu kõik teisedki teosed Pjotri puhul. Just need kaks mainitud ooperit lõppesid ka traagiliselt. Ooperitega ta püüdis jõuda inimesteni otse läbi kogetud sündmuste elu jooksul. Kuulates palasid filmist, kuuleme, et läbi jooksevad väga paljud erinevad tunded
Läheb Euroopasse turneele, dirigeerib oma teoseid. Saab Cambridge audoktoriks. Tunneb, et tal pole kedagi. Läheb elama Moskva külje alla, jäi paikseks. Looming: Vene klassikalise sümfoonia rajaja. Kirjutab teosed enda läbielamiste põhjal, milles on palju traagikat. Tähtsamad teosed oopereid, sümfooniaid(klaveritele, viiulitele): 6sümf., avamäng-fantaasia ,,Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad: ,,Torm", ,,Itaalia capaccio", 10ooperit: ,,Jevgeni Onegin", ,,Padaemand"; 3balletti: ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar", Pähklipureje", viiulikontsert, 3klaveri kontserti ja üle 100 klaveriteose, tuntuimad tsüklid(,,Aastaajad", ,,Lastealbum", ,,Mälestusi Haapsalust". Mussorgski, Rimski- Korsakov, Tsaikovski
Pjotr Tsaikovski (1840-93) Venemaa kuulsaim helilooja. Looming -oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja, kasutas suure orkestri võimalusi ja väljendas isiklikke hingelisi läbielamisi- õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Ta on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele ja tulevikuootustele. See murelik hoiak on tema loomingus ja kasvab elu lõpus traagikaks. 6 sümfooniat ( Romeo ja Julia, Torm, Itaalia capriccio, Francesca da Rimin, 10 ooperit (Jevgeni Onegin, Padaemand), 3 balletti ( Luikede järv, Uinuv kaunitar, Pähklipureja), viiulikontsert, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose. Sergei Rahmaninov (1873-1943) Looming esiplaanil klaverimuusika, tihti on muss pandud 2 rea asemel 4-le. Populaarsem teos 2. Klaverikontsert. Muusikat iseloomustab vabalt voolav lai meloodia, pikad arendused ja rütmienergia. Jätkas 19.saj heliloojate traditsioone kelle juhtfiguur oli Tsaikovski. Muss pole väga emotsionaalne
Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Ooperid "Vojevood", "Opritsnikul", ,,Sepp Vakula", "Jevgeni Onegin", "Padaemand", "Jolanthe" . Sümfooniad 1. sümfoonia gmoll "Talveunelmad" , 4. sümfoonia fmoll, 5. sümfoonia emoll, 6. sümfoonia hmoll "Pateetiline" . Modest Petrovits Mussorgski (18391881) sündis Pihkva kubermangus. Temast pidi saama sõjaväelane, kuid huvi muusika vastu osutus tugevamaks. Ta õppis kompositsiooni M. Balakirevi juures, kuid suures osas oli ta iseõppija. Pärast sõjaväest lahkumist töötas ametnikuna. M
annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvus ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi jaSaint- Saënsiga. 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale, asudes elama Klini seal asub ka helilooja majamuuseum. 80-ndatel, 90-ndatel aastatel kirjutas ta näiteks ooperid : "Masepa" "Võlutar" "Padaemand" "Jolanthe" Balletid: "Uinuv kaunitar" "Pähklipureja" südamelähedaseim zanr on talle sümfoonia. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Tsaikovski soovis, et inimesed leiaksid tema muusikast rasketel aegadel tröösti ja tuge. Ja seda tema muusika pakub tõepoolest. Helilooja suri 1893. aastal Sankt-Peterburgis koolerasse. Tsaikovski tegeliku surma põhjustest on mitmeid versioone. Näiteks on arvatud, et ta tegi kas enesetapu või teda mürgitati, ja veel mitmeid teisi variante
Pärast Venemaa ajaloo uurimist ilmusid "Poltaava" (1829) ja "Vaskratsanik" (1833). Temalt ilmus ka värssromaan "Jevgeni Onegin" (1825-1832). 1825 valmis kirjanikul tragöödia "Boriss Godunov". 1830 lõpetas Puskin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline". 1830. võttis proosa loomingus valdava osa. 1831. ilmus teos "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused. Välja antud A. P.". Üldtuntuks sai "Padaemand" (1833). Ilmusid ajaloolised jutustused "Dubrovski" (1832-1833) ja "Kapteni tütar" (1833-1836).
Tsaikovski inimene ja helilooja Pjotr Iljits Tsaikovski (vene keeles - o) oli vene romantistlik helilooja ja vene klassikalise sümfoonia rajajaid. Seda suurepärast heliloojat ei ole võimalik unustada. Pjotr on kirjutanud oopereid, ballette, sümfooniaid, klaveri- ja viiulikontserte, kantaate ja romansse. Tema loomingusse kuuluvad kõrgelt hinnatud teosed. Alustades ooperitega ,,Jevgeni Onegin" või ,,Padaemand" ja lõpetades ballettidega ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar" ning ,,Pähklipureja". Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas haritlaste perekonnas. Tsaikovski geniaalne musikaalsus avaldus varakult. Nende perekonnas õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid just Pjotr oli teistest andekam, kohusetundlikum ning suhtus muusikasse tõsisemalt. Nagu on teada, oli just Pjotr see imelaps, kelle peas ,,mängis muusika". Olles 9
PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893) *Sündis Votkinskis *50-59 õppis Peterburi õigusteadus koolis *samal ajal õppis ka klaverit *65 lõpetas Peterburi Konservatooriumi *Moskva konservatooriumi (tn. Tsaikovski kons.) õppejõud (teoreetik ) *77 abiellus *Cambridge ülikooli audoktori nimetus LOOMING *10 ooper *6 sümfooniat *3 balletti ,,Luikede järv", ,,Pähklipureja", ,,Uinuv Kaunitar" *klaverikontsert ,,Esimene klaverikontsert" * ooper ,,Jevgeni Onegin", ,,Padaemand" *klaveri väikevormid (etüüd, prelüüd, menuett, valss) SERGEI RAHMANINOV (1873-1943) *Vene helilooja *Sündis Novgorodi kubermangus mõisniku peres *Moskva konservatoorium *ooper "Aleko" lõputööks *Moskva Suure Teatri direktor *klaveriõpetaja *esines piantistina *1917 revolutsiooni ajal läks 25.aastaks Ameerikasse LOOMING *klaverimuusika *Vene romansid (Am.)*2 klaverikontserti *3 sümfooniat ,,Rapsoodia Paganini teemale" ALEKSANDER SKRJABIN (1872-1915)
-kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga .Kuulsam teos on Peer Gynt Bizet - prantsuse helilooja, ooper : Carmen – dramaatiline lugu Tšaikovski – vene helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Balettid : Luikede Järv, Pähklipureja. Ooper : Padaemand. 8. Kuulmise järgi kohustuslik ära tunda ja osata iseloomustada: tunnused-kurb või rõõmus, ilmalik või vaimulik, autor, lisada juurde tekkiv meeleolu: Mozart: Ah kui juba mürgel (Figaro pulmast) Mozart Rondo a`la turca – rõõmus, ilmalik. Tekitab rõõmsa ja humoorika meeleolu. Beethoven: V sümfoonia (kurb, ilmalik, väga sünge laul), Für Elise ( kurb, ilmalik) Lizst: Ungari rapsoodia Grieg: Peer Gynt, hommik Brahms: hällilaul Bizet: Carmen Wagner: Valküüride lend
*abikaasa ja tsaari vahel võis olla suhe, kord P-le seda vihjanud mees sai talt kutse duellile *P suri duellil, arvatakse et see oli tellitud mõrv *Proosas on kirj P jutustustekogu ,,Belkini jutustused" (sinna kuuluvad ,,Lask" ,,Tuisk" ,,Kirstutegija" ,,Postijaama ülem" ja ,,Preili-talutüdruk"- selle süzeele on Mussorgski kirj opereti). Jutustused ,,Peeter Suure moorlane", ,,Romaan kirjades", ,,Gorjuhhino küla ajalugu", ,,Roslavlev", ,,Dubrovski", ,,Padaemand", ,,Kindzali", ,,Egiptuse ööd" ja ,,Kapteni tütar". *Luule Värssromaan ,,Jevgeni Onegin", värssmuinasjutud (5), ,,Väikesed tragöödiad": ,,Boriss Godunov", ,,Ihnus rüütel", ,,Mozart ja Salieri", ,,Kivist külaline", ,,Pidu katku ajal", ,,Näkineid", ,,Stseene rüütliajastust". Mihhail Jurjevits Lermontov 1814-1841 * tuli luulesse P jäljendajana *sündis enneaegsena *vanemate kooselu ei olnud õnnelik, ema suri kui L oli 3a *ta vanema kasvatas teda ja andis talle
aastal Sankt-Peterburgis koolerasse.Tema auks kannab Moskva Konservatoorum praegu Tšaikovski nime, konservatoorumi ees asub ka helilooja mälestusmärk. Tšaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse.Balletid"Luikede järv" "Uinuv kaunitar" "Pähklipureja"Ooperid"Vojevood" "Opritšnikul" Sepp Vakula" (hiljem "Kuldkingakesed") "Jevgeni Onegin" "Padaemand" "Jolanthe"Sümfooniad1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad"Aprill - "Lumikelluke" November - "Troikal" Detsember - "Jõulud" Märts - "Lõokese laul"KlaverikontserdidKlaverikontsert nr 1 b-moll. Mihhail Glinka 1. juuni 1804–15. veebruar 1857 oli vene helilooja. Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu.1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi
Keskel ja lõpus olid võimsad kulminatsioonid, eriti lõpp oli muljetavaldav, kus keelpillid alustasid madalalt ja vaiksemalt ning jõudsid lõpuks ülikõrgete nootideni . Kõlas küll ilusti. Teisena esitas orkester Pjotr Taikovski 5. sümfoonia e moll. Vene helilooja P.Taikovski (1840-1893) on loonud palju meeldejäävaid muusikateoseid, nende hulgas klaverikontserte ja 6 sümfooniat, balletid ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar" ja ,,Pähklipureja", ooperid ,,Jevgeni Onegin", ,,Padaemand" jt. Taikovski 5. sümfooniat juhatas Anu Tali tuliselt (ägedalt on vist dirigeerimise kohta ebasobiv sõna), mis annab tunnistust tema professionaalsusest. Kriitikud kirjutavad, et Anu Tali paneb suurt rõhku Taikovski kõlapildi väljatoomisele. 5.sümfoonias oskab ta esile tuua kõige õrnema tundlikkuse ja purskuva temperamendi koosluse. Anu Tali ehitab sümfoonia veenvalt ja järjekindlalt üles. Tema zestid on täpsed, väljendusrikkad ja mõjusad. Küpsele orkestrikõlale
1823. aastal kirjutas ta romantilisi poeeme nagu `'Kaukaasia Vang'', `'Bahtsisari purskkaev'' ja `'Mustlased'', mis tõid talle heakskiidu ja populaarsust. Hiljem kui ta oli uurinud põhjalikumalt ka Venemaa ajalugu ilmusid `'Poltaava'' ja `'Vaskratsanik''. Temalt ilmus ka kuulus värssromaan `'Jevgeni Ongein''. Proosa 1830ndatel kirjutas Pushkin valdavalt proosat. 1831. imlus teos `'Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused''. Tuntuks sai ka `'Padaemand'' ja ilmusid ajaloolised jutustused `'Dubrovski'' ja `'Kapteni tütar''. Draamateosed 1825 valmis kirjanikul tragöödia "Boriss Godunov". 1830 lõpetas Pushkin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline". Kokkuvõte Aleksander Pushkin on üks Vene, kuid ka maailma kuulsamaid kirjanikke ja luuletajaid. Ta on andnud välja palju erinevaid ja kuulsaid teoseid, mis on üle maailma kuulsad. Kasutatud kirjandus: http://www.hot
Talup.laul ja linnaromanss: vanimad olid Vene rahvamuusikas töö- ja tavandilaulud, mis pärin ürgajast, olles seot inim igapäevaste töödega ja uskumustega. V vanad olid ka bõliinad, kus poolrääkides lauldes jutust muistsetest kangelastest. Saatepilliks kasut kandletaol guslit. 16-17 saj hakkasid lev lüüril laulud, mis olid poolpolüf homof-lised.18. saj hak levima aristrok ringkond linna romanss hilj levis lihtrah hulka. Saatep kasut klav, harfi, viiulit või kitarri. Romansse kirjut 1.-sed poolprofesionaalsed Vene helil A. Varlamov ("Tuisk"), A. Aljabev ("Ööbik"), A. Verstovski ("Must sall") M. Glinka: 1804- 1857. Sünd Smolenski kuberman mõisniku pojana. Oli autodidakt. 1822 lõpet Peterb pedagooglise instit. 1819 kohtus Puskiniga, kes soovit luua Venepärast muus. 1830 oli Itaalias, tekkis mõte kirjut ven pärane rahvuslik oop. Oop aluseks said sündm venemaa 17.saj alguse ajaloost. Pealk sai "Ivan Sussanin". Esietendus 1836, vastuvõtt vas...
Erinevused: Ooper Lavateos solistidele, koorile ja orkestrile. Koosneb vaatustest, mis jagunevad piltideks, need stseenideks. Algab avamänguga. Muusikalised numbrid jagunevad: Retsitatiiv kõnelähedane laulmine, mis viib sündmustikku edasi Aaria soololaul orkestri saatel, näitab tegelase tundeid Ansambel mitme solisti koos laulmine Koor esindab ooperis rahva arvamust Teosed: W. A. Mozart ,,Võluflööt" E. Aava ,,Vikerlased" P. Tsaikovski ,,Padaemand" Operett Kasutatakse lavakõnet. Eksootiline ja ebareaalne. Olulisim laul. Helikeel klassikaline, tavaline teatriorkester. Teosed: J. Offenbach ,,Ilus Helena" J. Strauss noorem ,,Nahkhiir" K. Zeller ,,Linnukaupleja" Muusikal Sisu on võetud maailmakirjandusklassikast, mille tegevus on toodud tänapäeva. Laul, tants ja näitlemine on võrdsed. Helikeel kasutatakse moes olevat poppmuusikat muusikali loomise hetkel. Kasutatakse lavakõnet. Teosed: R
,,Jevgeni Onegin" Lühiiseloomustus: Jevgeni: Ta oli elegantne ja haritud ning täiuslik ja õige. Ta oskas soravalt prantsuse keelt ja oskas ka natuke ladina keelt. Hea suhtlemisoskusega ja oskas naisi võrgutada. Ta tundis rahvamajandust. Huumor oli olemas. Kuid ta oskas ka olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik ja ustav. ta oli ka kõrk teravkeelne armukade ja kurvameelne. tundis aadliseltskonna käitumisreegleid. Vladimir: Ta oli noor ja sirge poet. Ta südames valitsesid arm, truudus ja vankumatu õnneusk. Ta imetles maailma rikkust ja liigutavat võhiklikkust ning uskus et sõbrad on tema eest kõigeks võimelised. aga vaimustutatud romantik, kes nägi kõiges ja kõikjal palju head, uskus ning usaldas ümbritsevat Tatjana: Ta oli vaikne, kartlik, nukrapilguline kui laanehirv. Lapsepõlves oli tõsine. Ta oli heade käitumiskommetega. väga keerulise iseloomuga neiu Olga: Ta oli kuulekas, kraps ja õrn ning üliarmas liht...
Naturalistliku ooperi peameistriks loetakse Giacomo Puccinit (1858-1924). MAAILMAKUULSAID OOPEREID Claudio Monteverdi, "Orfeus" Georg Friedrich Händel, "Julius Caesar", "Herxes" Wolfgang Amadeus Mozart, "Figaro pulm", "Võluflööt" Gioacchino Rossini, "Sevilla habemeajaja" Richard Wagner, "Lendav hollandlane" Mihhail Glinka, "Ruslan ja Ludmilla" Modest Mussorgski, "Boriss Godunov" Pjotr Tsaikovski, "Jevgeni Onegin", "Padaemand" Georges Bizet, "Carmen" Giuseppe Verdi, "Traviata", "Rigoletto", "Aida" Giacomo Puccini, "Boheem", "Tosca", "Madame Butterfly" KUULSAID OOPERILAULJAID Miliza Korjus (1908-1980) Maria Kallas (1923-1977) Janet Baker (1906-1975) Birgit Nilsson Montserrat Caballe´ Enrico Caruso (1873-1921) Luciano Pavarotti Jose Carreras KUULSAID OOPERIDIRIGENTE Arturo Toscanini (1867-1957) Wilhelm Furtwängler (1886-1954) Herbert von Karajan (1908-1989) EESTI OOPER
Tema repertuaari hulka kuuluvad Mozarti rollidest Sarastro (,,Võluflööt"), Bartolo (,,Figaro pulm") ja don Alfonso (,,Cosi fan Tutte"). Verdi rollidest Vaarao (,,Aida") ning Sparafucile ja krahv Ceprano (,,Rigoletto") jpt. Helen Lokuta (metsosopran) on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Tema rollide hulka kuuluvad : Carmen (Bixet` ,,Carmen"), Polina (Taikovski ,,padaemand"), Verdi rollidest Flora (,,La traviata") ja Maddalena (,,Rigoletto") jpt. Ta on tegutsenud ka oratooriumilauljana ja andnud soolokontserte mitmel pool Euroopas. Ta on pälvinud ka mitmeid tiitleid. Kristina Vähi (sopran) on Rahvusooper Estonia solist alates aastast 2006. Tema rollide hulka kuuluvad: Lucy (Monetti ,,telefon"), Adina (Donizetti ,,Armujook"), Mozarti rollidest Zelina (,,Don giovanni") ja Esimene daam (,,Võluflööt") jpt. Ta on teinud rolle ka
fantaasiad ,,Torm", ,,Francesca da Rimini", ,,Itaalia capriccio". Üheks tema tippteoseks on ooper "Jevgeni Onegin". Ooperis säilib Puskini idee - aadli sisutu eluviisi hukkamõist. Ooper on lüürilise põhikarakteriga. Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperi esietendus toimus 29. Märtsil 1879 Moskva Väikeses Teatris. Huvi ooperi vastu oli suur, kuid menu jäi kesiseks. Tema ooperid olid veel ,,Padaemand", ,,Jolanthe", ,,Vojevood", ,,Opritsnikul", ,,Kuldkingakesed" jpt. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks. Muusikaliselt on Tsaikovski ooperites esiplaanil vokaalne külg. Tsaikovski pole maailma muusikakultuuri ajalukku läinud mitte üksnes suure sümfonistina ja ooperi heliloojana, vaid ka balletireformaatorina. Oma balletis ,,Pähklipureja" ühendab Tsaikovski ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega
- "Ekstaasipoeem" 90 prelüüdi 10 sonaati 3 sümfooniat PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893) Vene klassikalise sümfoonia rajaja Cambridge'i ülikooli audoktor Moskva Konservatoorium kannab tema nime Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja 1850-1859 õppis Peterburi õigusteaduskoolis 1866-1878 töötas harmooniaõpetajana Moskva Konservatooriumis Töötas ka muusikakriitikuna, dirigendina LOOMING Avamäng-fantaasia "Romeo ja Julia" 10 ooperit ("Jevgeni Onegin", "Padaemand") 3 balletti ("Luikede järv", "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja") Viiulikontsert 3 klaverikontserti VÕIMAS RÜHM Vene heliloojate rühmitus Kujunes 1860.aastatel 5 heliloojat: - Modest Mussorgski - Aleksandr Borodin - Nikolai Rimski-Korsakov - Cesar Cui - Mili Balakirev Eesmärgiks kaitsta vene kultuuri Vene rahvusliku muusika arendamine Muusika sisu tähtsam, kui esitamise võimalused Rühm põlastas "puhast muusikat"
Kammermuusika: · 7 vokaal-orkestrilist teost · ,,Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) · 3 sonaati viiulile ja klaverile (op.78, op.100 ja op.108) · 2 sonaati tsellole ja klaverile (op.38 ja op.99) jpm. Pjotr Iljits Tsaikovski (7. mai 1840 Votkinsk 6. november 1893 Sankt-Peterburg) oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Looming: Lavamuusika: · 10 ooperit (,,Jolanthe", ,,Padaemand", ,,Jevgeni Onegin", ,,Vojevood", ,,Opritsnikul", ,,Sepp Vakula" (hiljem ,,Kuldkingakesed") · 3 balletti (,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar", ,,Pähklipureja") Sümfoonilised teosed: · 6 sümfooniat (1. sümfoonia g-moll ,,Talveunelmad", 4.sümfoonia f-moll 5.sümfoonia e-moll 6
Muusikalised numbrid 1) Aaria 2) Duett 3) Koor 4) Avamäng 5) Intermezzo 6) Retsitatiiv Tuntud heliloojad ja teosed G. F. Händel „Julius Caesar″, „Xerxes″ W. A. Mozart „Figaro pulm″, „Don Giovanni″, „Võluflööt″ G. Rossini „Sevilla habemeajaja″ C. M. von Weber „Nõidkütt″ R. Wagner „Lendav hollandlane″, „Tannhäuser″ G. Bizet „Carmen″ P. Tśaikovski „Jevgeni Onegin″, „Padaemand″ G. Puccini „Boheem″, „Tosca″, „Madame Butterfly″ G. Verdi „Aida″, „La Traviata″, „Rigoletto″ Ajalugu Ooper oli varaseim muusikateatri alaliik, mis kujunes välja 17. sajandi Itaalias. Ooperi vanimaid eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskajal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi -
annaabi.ee 
