Peetri Põhikool Wolfgang Amadeus Mozart Referaat Koostaja: Mihkel Majori Juhendaja: Leili Valdas Peetri, 2007 Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27.jaanuaril 1756 aastal Salzburgis. Mozart oli juba väiksena väga andekas. Märganud poisi erakordset musikaalsust, hakkas isa kolmandast eluaastast alates talle vastavat õpetust andma, ja väike Wolfgang tegi lausa uskumatuid edusamme. Isa oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht . Nelja- aastasel Wolfgangil kulus üksnes pool tundi selleks, et õppida ära menuett ja seda siis lausa võluvalt ning rangelt ettenähtud rütmis esitada . Wolfgang polnud veel kuueaastane, kui ta hakkas juba ise muusikat komponeerima, ehkki ei osanud seda veel noodikirja panna. Juba kuueaastase poisikesena viidi Mozart Viini, ühe tolle aja suurimasse muusikakeskusesse, kus ta esines keiserlikule perekonnale . Juba siis- muidu...
Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat (motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat). Surma tõttu jäi lõpetamata "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Sümfooniaid on ligi 50. Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. Mozartist on kirjutanud Peter Shaffer näidendi "Amadeus", mille põhjal Milos Forman tegi samanimelise filmi.
Ludwig van Beethoven Film rääkis ülevaatlikult Ludwig van Beethoveni elust ja tema muusikalisest loomingust. Beethoven elas vaeses perekonnas Saksamaal ning alustas muusikuna oma elu küllaltki noorelt. Esimeseks muusikaõpetajaks oli tema isa, kes ühtlasi oli väga karm. See karmus kindlasti mõjutas ka Beethoveni muusikat, mis väljendus väga traagiliselt. Esimese kontserdi andis Beethoven 7- aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe. Beethoveni muusikat iseloomustab: selgelt välja joonestatud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid, pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailma üks mässajaid. Mis väljendus ka filmis küllaltki selgelt. Kui Beethoven Saksamaalt Viini kolis, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Beethoveni elu ja loomingu võib jagada nelja perioodi: Esiteks kujunemisperiood. Teiseks varane loo...
ooperidebüüdi ning kevadel kirjutas Wolfgang esimese täismõõdus koomilise ooperi ,,Teeseldud lihtsameelsus", mis lavale pääses alles aasta hiljem Salzburgis. Viini aasta lõppes tähtsa kontserdiga keisriperekonna ees, kus Mozart dirigeeris oma esimest pidulikku missat. 1770. 1773. aastal tegid isa ja poeg 3 väga edukat Itaalia-reisi, kus Mozartit võeti vastu mitte kui imelast vaid väljakujunenud ja kõrge mainega heliloojat, virtuoosi ja dirigenti. Roomas tegi paavst Mozartist Kuldkannuse ordeni rüütli ning Bolognas sai ta Accademia filarmonica liikmeks. Bologna Accademia valis oma liikmeid vaid Euroopa kõige väljapaistvamate muusikute hulgast ning 14-aastasele Mozartile oli see väga kõrge auavaldus paraku viimane seesugune tema elus. 1770. aastatel komponeeris Mozart Salzburgis suurema osa vaimulikest teostest. 1774. 1775 aasta talvel ja kevadel jäis Mozart isaga Münchenis, kus lavastati tema
raskusi istuda ühe koha peal ja vaadata 2 tunnilist filmi, ss ma pidin filmi pooleks tegema. Ma eeldasin et see tuleb igav ja mitte midagi erilist, aga film oli isegi huvitav ja veidi kurb. Mulle meeldis väga nende näitlejate karakterid ja nende kostüümid vanast ajast. Ma keeldun uskumast, et inimesed kandsid sellised riideid tol ajal. Need tunduvad väga ebamugavad ja väga raskesti käivad selga. Mina soovitan seda filmi inimestele kes tahavad teada saada rohkem Wolfgang Amadeus Mozartist ja on huvitatud sellistest vanaaegsetest filmidest ja kuidas elu oli sellisel ajal. Amadeus ei ole mõeldud olema helilooja elu elulooraamatust, vaid pigem kohmetu, must fantaasia, mõnel uudishimulikul faktil põhinev fiktsioon. Kokkuvõtteks mulle film meeldis ja ma soovitan teistel seda ka vaadata kui nad tahavad saada uut filmi kogemust.
Mozart ise, vaid sellest räägib Antonio Salieri, kes oli Itaalia kuulus helilooja ja dirigent. Antonio Salieri kadestas Mozarti väga palju. Antonio Salierile ei meeldinud Mozart aga ta sai aru sellest kui geniaalne on tema muusika. Filmis on väga hästi välja toodud see, kuidas ta kadestab Mozartit ja tema muusikat. Salieri oli kõigeks võimeline, et Mozart kõrvaldada oma teelt. Mozarti on kehastatud filmis väga humoorika inimesena ja ta ei talunud solvanguid. Filmist Amadeus jäigi Mozartist kõige enam meelde tema naer. Film Amadeus algab sellega, et Antonio Salieri püüab võtta endalt elu. Ta viiakse haiglasse ja peale seda hullumajja, kus teda tuleb külastama preester. Preester tahab teada, miks ta endalt elu püüdis võtta ja siis hakkabki Salieri rääkima Mozartist ja tema eluloost. Kui keiser Joseph II palub Mozartil kirjutada ooperi, saab ta sellega väga hästi hakkama, kuid keiser ütleb talle, et oli liiga palju noote, mille peale
4.augustil 1782 abellus Mozart Constanze Weberiga, kellega oli tal 6 last. Mitte ükski laps ei olnud abielus ning neil polnud ka järglasi. W.A . Mozart oli väga andekas mees, kuid sisimas oli ta siiski lapselik. Teda kadestasid paljud selle aja heliloojad. Üheks nendest osutus Antonio Salieri, kes tegi samuti muusikat, aga Mozarti muusika kerkis rohkem esile, sest Salieri pooldas lihtsust ja selgust. Mozart kirjutas väga keerukat ja kaunistusrikast muusikat. Film Wolgang Amadeus Mozartist oli põnev ning muutis minu arvamuse Mozartist kui heliloojast, rõõmsameelseks ja lapselikus meheks.
Salieri otsustab kutsuda enda juurde preestri, et midagi üless tunnistada. Alustuseks mängib Salieri preestrile väikse osa ühest oma teosest ja küsib, kas see on tuttav lugu aga preester ei tunne lugu ära, siis mängib Salieri järgmise loo ja selle tunneb preester ära. Salieri aga ütleb selle peale, et see pole tema lugu vaid Mozarti lugu ja ütleb, et kogu oma elu on ta olnud Mozarti varjus ja see ei meeldinud talle mitte põrmugi. Salieri hakab jutustama lugu Mozartist ja endast. Esimeseks jutustab Salieri sellest, kuidas ta Mozarti esimest korda nägi. Salieri oli hämmingus, et kui lihtlabane ja kombetu saab keegi nii kuulus ja edukas olla. Mozart oli täielik vastand lellele mida Salieri oli oodanud. Peale seda kui Salieri ja Mozart ühes ja samas õukonnas tööle hakkavad hakkab Salieri Mozarti elu rikkuma ja saboteerima erinevatel viisidel
kammermuusikuna. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi Looming "Bastien ja Bastienne" (1768) "Mithridates" (1770) "Lucio Silla" (1772) "La finita giardiniera" (1775) "Idomeneo" (1781) "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) ´´Võluflööt" (1791) "Teatridirektor" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Così fan tutte" (1 Varia Mozartist on kirjutanud Peter Shaffer näidendi "Amadeus", mille põhjal Milos Forman tegi samanimelise filmi.
Mozart sündides geenius. Mozart sündis muusikute peres ja tema isa lootis Mozartist kasvatada kuulsat muuskut. Tema isa hoolitses Mozarti ande arendamise eest, kindlusdades talle kohtumised andekate Euroopa heliloojatega. Oma esimesed palad komponeeris ta juba 5-aastaselt. Igal Wolfgangi kontserdil olid kõik kohad välja müüdud. Tema esimene ooper valmis aastal 1768 nimega Bastien ja Bastienne. Näiteks pala Overture pärines sealt. 1765 kirjutas ta oma esimese sümfoonia ja 10 aastaselt esimese ooperi. Kokku on ta üldse oma 600 tööd kirjutanud. Ta sündis
esinejate koosseisud. Kunstivooluna avaldus B muusikas kõige eredamlt lavateostes. Sel perioodil kujunesid välja ooperi avamängu tempod ja muusikaline vorm.Hilisbaroki nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi.Opera seira-tõsise, heroilise süzeega ooper Satiir-koomilise Sisuga ooper Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister,keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Romantismiajastul (19.saj.) tõstis Giuseppe Verdi (1813-1901)itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Romantismile on iseloomulik tundeline väljenduslaad. Eesti Eesti ooperi eelkäijaks olid sõnalavastused ja laulumängud. 1907 aastal kirjutas Karl August Hermann
Ta tõmbas endale palju tähelepanu, nii keisrite, kui ka lihtrahva seas. Eriti jäi ta silma Salierile, kes ihkas juba noorena saada kuulsaks heliloojaks, aga pidi oma isa vastumeelsuse tõttu oma unistustest loobuma. Saatusliku pöörde tõi Salieri ellu tema isa surm. Elu hakkas minema tal just nii nagu ta seda soovis minevat. Ta asus tööle Austria keisri õukonda, kus ta oli austatud helilooja. Kuid ühel saatuslikul päeval kohtas ta Mozarti, kes oli tulnud keisri jutule. Keiser oli Mozartist sedavõrd vaimustuses, et tellis talt ühe ooperi, nii-öelda proovikiviks. Mozart tõestas enda annet ja sai keisri juurde tööle. Salzburgis abiellus Mozart oma armsama Stanziga. Kuigi Mozarti isa polnud abielu heaks kiitnud sõlmiti see siiski. Mozart töötas äärmiselt palju, kuna ta oli väga nõutud helilooja. Ta teenis hästi, kuid Mozarti naisele valmistas meelehärmi see, kuidas Mozart rahaga ringi käis. Raha lihtsalt voolas tal sõrmedevahelt läbi
Amadeus Tegu oli filmiga, mis kirjeldas Wolfgang Amadeus Mozarti elulugu läbi Antonio Salieri silmade, kes pidi Mozartist elama üle 30 aasta kauem ning kelle jaoks oli see suurim piin maailmas. Mozart oli igatpidi kadestamist väärt, nimelt oli tal erakordne taktitunnetus ja kuulmisoskus, hämmastav mälu ning oskus lõbutseda. Kõige enam ei mahtunud Salierile pähe see, et poiss oli võrratult andekas. Ta suutis mängida mängleva kergusega nii viiulit kui ka klaverit. Kui Salieri oli Mozartile teinud vastuvõtupala ning noor jõnglane seda esimest korda
väga huvi pakkuv. Kahju ainult, et sama tunne ei kestnud terve ooperi vältel. Oli ka kohti, kus sündmustik ja muusika kergelt öeldes ära tüütasid ning põnevuse asemel tuli hoopis uni peale. Muusika osa oli iseenesest väga hea ning ka süzee, kuid ausalt-öeldes ei leia ma lauldes rääkimist ja vahel lausa karjumist väga kaunis olevat. Eraldivõttes meeldivad mulle need osad palju enam. Natuke lähemalt siis austria päritolu ooperi autorist, Mozartist. Sündis ta 18. Sajandil Austrias Salzburgis. Tema isa oli kapellmeister ning temalt sai ka arvatavasti Mozart oma musikaalsuse. Juba 5- aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad ning üldse möödus tema lapsepõlv muusikaga väga lähedalt tegeledes. Hilisemas elus töötas ta ka õukonnas kammermuusikuna. Tal oli naine ning 6 last ning ükski ta lastest ei abiellunud ega saanud lapsi. Ehk siis andekas veri jäi edasi kandmata. Ta lõi oma elu jooksul üle 600 erineva
Musikaalsetel inimestel sünnivad kindlasti lapsed, kes on samuti musikaalsed see ei pruugi olla nii sündides, kuid kui vanemad laste kasvades pidevalt kodus muusikapalu mängivad või kuulavad, tekivad lapselgi teatud anded (kasvõi muusikaline kuulmine). Seega võib väita, et musikaalsus on pärilik. Kuid maailmas leidub ka õpitud musikaalsusega muusikuid. Salieri oli helilooja, kes hakkas muusikaga rohkem tegelema alles siis, kui oli kuulnud imelaps Mozartist. Ta tahtis saada sama andekaks ja populaarseks kui Mozart, kuid tema isa oli poja muusikuks saamise vastu. Siiski ei kuulanud Antonio Salieri oma isa ning temast sai omal ajal väga populaarne helilooja. Siiski tänapäeval teatakse Salieri teoste kohta vähem, kuna ta jääb enda kaasaegsete suurmeistrite varju. Salierit võib pidada muusikuks, kes õppis musikaalsust. Minu arvates on musikaalsus nii pärilik kui ka õpitav. See sõltub inimese tahtest,
aastaselt esimese ooperi. Mozarti lapsepõlv möödus reisides, mil ta tutvus paljude tuntud muusikute ja heliloojatega, siiski kujunesid tema muusikalised eelistused kõige enam Salzburgi õukonnas valitsenud Itaalia maitse ning seetõttu on Mozart Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. 1763-1773 viibis Mozart pikemat aega Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalia linnades. Seal võeti teda kui väljakujunenud heliloojat, dirigenti ja virtuoosi. 1778. aastast sai Mozartist Salzburgi piiskopiõukonna muusik. Tal tekkisid piiskopiga konfliktid ja 1781. aastal lahkus Mozart õukonna teenistusest ja jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna. Viinis andis ta tihti kontserte, sellesse perioodi kuuluvad ka tema silmapaistvamad teosed. Ta abiellus armastatuga ja tutvus ka Haydniga. Viimasest sai talle eeskuju kvartetizanris ning talle pühendas Mozart ka oma esimese kvartetikogu. Viinis oli Mozart kuulsuse tipul, kuid see ei taganud rahuldavat sissetulekut
Ta on kirjutanud üle 600 teose, millest paljud juba varases eas. Klaverimuusikas on kuulsust kogunud Mozarti ,,Kuupaistesonaat". Tema loodud ooperitest on tuntuimad ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Võluflööt". ,,Don Giovanni" on loodud kahe hispaania legendi alusel. ,,Võluflööti on nimetatud ka Mozarti testamendiks. Tema üheks kuulsaimaks vaimulikuks teoseks on Reekviem. Ludwig van Beethovenil oli väga tugev sõltuvus Mozartist ja Haydnist, see väljendus teoste pühendamistega neile. Tema muusikaline mõte jäi klassikaliselt loogiline ja tasakaalustatud. 31-aastaselt elas üle hingelise kriisi, saades teada, et jääb lõplikult kurdiks. Reageeris innukalt uuele heroilise ooperikunsti lainele ja seetõttu lõi oma ainsa ooperi ,,Fidelio". 45-aastaselt mängis viimast korda publiku ees klaverit. Elu lõpus jäi täielikult kurdiks, kuid kirjutas endiselt muusikat edasi.
Jubeda tunde tekitas see, et kuidas teda maeti. Minu jaoks oli see uus teadmine et matmine niimoodi käis. Kahjuks olid Mozardil palju probleeme. Suhted isaga tal polnud korras. Kui ühtäkki isa suri hakkas ta tõsiselt palju jooma. Ei väärtustanud oma naist ja last. Mattis end tööga ja lasi raha kergelt läbi sõrmede. Ta haigestus tugevasti Raha nappus ja viinahäda tekitasid peres palju probleeme. Kui aga joomine suurenes ja ta tegi aina tööd, lahkusid naine ja ta poeg. Mozartist oli tõsiselt kahju, sest palju kasutasid teda ainult ära ja tõelisi sõpru tal polnud... Naine ja poeg jätsid ta samuti, ta olukord aina halvenes . Vähe und, alkohol ja ületunnid töötamisel said talle saatuslikuks. Mozart suri enne kui oli reekviumi jõudnud lõpuni kirjutada, õnneks eisaanud seda reekviumi Salieri kätte. See oli tõesti hea koht filmis. Kuna ta oli niipalju teinud halba sellenimel ja iikagi jäi tal see saamata.
Referaat Wolfgang Amadeus Mozart Koostaja:Annika Lettens 17.10.09 Sisukord 1.Mozarti elulugu........................................................................... ......lk-2 2. loomingutest.................................................................. ...................lk-3 3.veel huvitavat Mozartist...................................................................lk-4 4. kasutatud kirjandus........................................................................ ...lk-5 elulugu Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult
Laps jõuab koju alles hilja õhtul ja peab tegema hakkama koduseid töid ja nii päevast päeva. Muidugi on tore kui lapsele ise meeldivad need huvikoolid, kuid on ka selliseid vanemaid, kes sunnivad oma lapsi mingi alaga tegelema, sest võib-olla nad ise tahtsid kunagi antud alaga tegeleda, kuid neil ei õnnestunud see nii hästi. Niiviisi jätavad vanemad oma lapsed lapsepõlvest sõna otseses mõttes ilma, sest lapsel ei jää üldse mänguaega. Palju on räägitud Mozartist, kes alustas oma muusikukarjääri isa nõudel juba nelja aastaselt. Tänapäeval on leitud seoseid Mozarti varajase surma ja lapsepõlve puudumise vahel, kuid kas see on tõsi, seda ei oska meist keegi öelda. Muidugi ei saa väita, et lapsi ei tohi liiga vara trennidesse, ega huvialakoolidesse panna. Tuleb lihtsalt arvestada lapse soovidega. Mõnigi edukas sportlane on alustanud oma sporditeed juba varases lapsepõlves ja on nautinud seda terve elu.
ning tuleb teha seda, mida kõige paremini oskad. Filmis esines väga palju kadedust just Mozarti ande pärast. Väga paljud tahtsid olla tema sarnased. Sel ajal, kui Mozart oli juba 18-aastane, siis kutsuti ta Viini, et näidata Keisrile, mida ta oskab ning milleks on võimeline. Temalt telliti ooper, mis näis väga raske. Ma arvan, et ooperi kirjutamiseks läheb ikka mitmeid päevi, kui selle lõpuks valmis saad. Viinis, sealne õukonnahelilooja Salieri oli Mozartist väga vaimustuses, kui Mozart oma ooperi publiku ette tõi. Ma arvan, et ta oli ikka tõsiselt kade, et temal sellist annet pole. Mina arvan, et see, mis on jumala poolt loodud, tuleb omaks võtta ning ei saa süüdistada jumalat, et keegi on sellegist parema ande saanud. Just nagu filmis. Tol hetkel arvas Salieri, et Mozart sai kõik, mida tema ei saanud. Tema süüdistas selles ainult jumalat. Ma arvan, et see oli väga vale, et hakkata
Aga sel hetkel Keiser oma abimehega ei otsustanud, mis keeles ooperi kirjutada. Amadeus rääkis, et tal juba mingi süzeed. See lugu toimub haaremis, Türgis. Keisrile ei meeldinud seda ja ta tahtis keelata seda, aga Amadeus veenis teda, et see tuleb suurepärane ja nad näitavad kõike ilusasti. Keiser pakkus Mozartile kirjutada seda saksa keeles ja tema, sel hetkel, andis lubadust, et ta teeb parimat tööd. Viinis, sealne õukonnahelilooja Salieri oli Mozartist väga vaimustuses, kui Mozart oma ooperi publiku ette tõi. Tol hetkel arvas Saljeri, et Mozart sai kõik, mida tema ei saanud. Mozart elas pole vaeselt, aga ilma rahata. Tema oli soov raha teenida, ta tahtis õpetada klaaverimängu teistele inimestele ja ta küsis Saljerilt otsida kliente. Saljeri tegi seda, tegelikult ütles ta Keisrile, et Mozart on halb õpetaja ja järgis noorte tüdrukuid. Aga Saljeri
peetakse helilooja Claudio Monteverdit (1567-1643). Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Hilisbaroki üheks nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi. Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister, keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792-1868) ooper "Sevilla habemeajaja" on stiilselt sarnane Mozarti ooperitele, kuid "Wilhelm Tell" on selgelt romantilise suunitlusega. Romantismiajastul (19.saj.) tõstis Giuseppe Verdi (1813-1901) itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile
"isaks" peetakse helilooja Claudio Monteverdit (1567-1643). Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Hilisbaroki üheks nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi. Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister, keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Eesti ooperi eelkäijad olid muinasjutulised, rahvusromantilisest einestikust lähtuvad laulumängud, mida viljeldi 19 saj. lõpul ja 20 saj. algul. Suurejoonelisem nendest on Karl August Hermanni 1907. aastal loodud ,, Uku ja Vanemuine." Teose peategelasteks on Endel ja Salme, kes räägivad ooperis oma armastusest ja selle takistustest. Operett
Salieri poolt. Puskin on kirjutanud isegi tragöödia "Mozart ja Salieri" (1830). Salieri on aga pihtinud, et tema ei ole süüdi Mozarti surmas. Kuigi ütles ta ju ka nii: "On muidugi kahju, et ta suri, aga hea ka, sest muidu poleks maailm meile tükikestki leiba kinkinud." Saksa kunstiekspertide hinnangul on ühes Berliini galeriis olev maal tõenäoliselt viimane Mozartist tehtud portree. Maali autor, saksa kunstnik Johann Georg Edlinger sai selle valmis 1790. aastal, veidi aega enne helilooja surma.
hiilgav saksa komponist ei peaks kusagil välismaal vaevlema". Nii võiks öelda, et Mozarti kadestamiseks ei olnud Salieril põhjust. Ta oli elurõõmus, seltskondlik, musitseeris koos Mozartiga, kandis tihti ette ka tema teoseid, oli Beethoveni, Schuberti ja Liszti õpetaja ning väga edukas ja isegi innovatiivne helilooja, kes käis ajaga kaasas, hilisbarokist vararomantismini. Ainult et ja seda tunnistasid ka tolleaegsed Viini kriitikud Mozartist ülemat ei ole. Nii vajus Salieri pärast surma tundmatusse. Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja orelikunstnikuna ning lõi nende aastate jooksul oma kõige geniaalsemad teosed. Sõpru, tuttavaid ja imetlejaid oli küll. Kuid ta oli liiga andekas helilooja ja tal oli palju kadestajaid
Chopini meloodikat on mõjutanud itaalia ooperimuusika: väga laulev, bel canto mõju rohkelt kergeid kaunistusi, virtuoossus. Eriti armastas Bellini muusikat 1 Heliloojatest olid suurimad eeskujud Bach ja Mozart (Beethovenit pidas liiga atleetlikuks). Klaverikäsitluses lähtub Mozartist, pidas klaverit oma hinge peegliks väga peen pedaalikäsitlus täis-, pool- ja veerandpedaali piires programmilist muusikat põhimõtteliselt ei ole 24 prelüüdi op 28 Enne Chopini oli prelüüd kergekaaluline salongipala või sissejuhatus suuremale teosele. C loomingus saab see iseseisvaks zanriks. C prelüüdide eeskujuks oli Bachi HTK. Ka C käib läbi kõik helistikud, aga tema võtab aluseks kvindiringi
Lisaks Salieri valetamine, kahepalgelisus, hoolimatus ning isegi see, kui ta aitas Mozartil haigevoodis edasi kirjutada seda reekviemi, mis sõi helilooja hinge seest. Salieri isegi tunnistas oma süüd. Kui võtta arvesse kõike eelnimetatut, siis tõesti võib väita, et Salieri tappis Mozarti. Kuid minu arvates on suurmeister Mozart olnud tahtmatult veelgi suurem mõrvar. Isegi tolleaegsed Viini kriitikud tunnistasid, et Mozartist ülemat ei ole. Itaallasest helilooja Antonio Salieri elas veel 34 aastat pärast Mozarti, kuid kõik see aeg pidi ta olema Mozarti varjus, mis muutis ta süngemaks ning õelamaks. Need 34 aastat valitses Mozart Salieri mõtteid ning ta ei saanud enam rahu. Kui Salieri vajus pärast oma surma tundmatusse, siis Wolfgang Amadeus Mozart ning tema looming elab veel edasi aastasadu kui mitte tuhandeid. Nii suurt meistrit nagu Mozart ei saanud ega saa tappa mitte ükski surnud ega elav hing.
Miinuseks loen seda, et kõikidel teostel oli raske vahet teha, kontsert jäi kohati üksluiseks. Isiklikult eelistan ühel ja samal kontserdil kuulata erinevaid zanre, ka sama autori loomingust. See lisab kontrasti, erinevaid külgi ja põnevust. Põdesin, et iseloomustan teoseid liigagi sarnaselt, sest seda nad olid. Leian, et kuna Mozarti ning Händeli looming niivõrd suur on, oleks see tehtav olnud. Kontsert andis pigem arusaama sümfooniast kui sellisest, mitte Mozartist ja Händelist niivõrd mitmekülgsetena nagu nad on. Siiski esitati kõike väga ilmekalt, peaaegu, et perfektselt. Kontsert polnud erakordne, vaid pigem korralik ja tavapärane. Olen kogemusega rahul. Teades, kui keerukas võib tegelikult orkestris või üldse instrumendi mängimine olla, hindan kõrgelt Tallinna Kammerorkestri/orkestri tööd, kes niivõrd raskeid teoseid mängleva kerglusega esitada suutsid ning mulle, kui muusikat tundvale vaatajale, veatu mulje suutsid jätta.
Muusikas on kõik vorm ja sisu ning tõstab ja õilistab kõike, mida ta väljendada suudab. Muusika parimas mõttes vajab uudsust vähem kui poeesia; pigem on nii, et mida vanem ja tuttavam ta on, seda enam ta mõjub. “Aforisme”. Loomingu Raamatukogu 33/ 1974 (tõlkinud Mati Hint) Joseph Haydn (1732- 1809) Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister. Ta oli Mozartist põlvkonna jagu vanem, kuid kummagi varane looming sündis siiski üsna ühel ajal: Haydnil võrdlemisi hilja, 30. eluaasta paiku, Mozartil aga erakordselt vara. Ent nende kahe tulek muusikasse erines oluliselt: laps- heliloojana oli Mozart pikka aega osav ja laia silmaringiga jäljendaja, Haydn seevastu alustas juba väljakujunenud isiksusena ja väga originaalse käekirjaga. 1780. aastatel oli nende küpses loomingus vastastikuseid mõjusid ja raske on öelda, kumb kummalt rohkem õppis
geenius kirjalikult tema teosed ei ole uuritud enne kontsa.im suutnud tõestada mõju Mozarti muusika intellektuaalset arengut laste ja parandada vaimsete võimetega täiskasvanutele. Mul oh huvitav, kuidas eri vanuses inimesed on tuntud teosed Mozarti, ja kuidas need on seotud klassikalise muusika, veel ma olen uudishimulik teada, mis muusikastiili nad eelistavad. Hüpotees: klassikaline muusika on populaarne tänapäeval, palju inemesi kuulavad see muusika ja teavad Mozartist palju. Käesoleva töö eesmärk: selgita välja, mis Mozarti tööd on kõige populaarsed hulka 6. 8. Ja 10.klassidesse õplilased ja kooliõpetajad Tallinna Haabersti Vene Gümnaasiumis, välja selgitada, kuidas nad on seotud klassikalise muusika ja õppida nende muusikalisi eelistusi.Veel ma tahan teada, kui palju õpilased ja õpitajad teavab tema elust. Töö ülesanned: · Lugeda ja analüüsida teadus-metodoloogialist kirjandust; · Koostada küsitlust 6-,8- ja 10
heliloojat Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827), kellele pole kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid tähenduselt võrdseid. Me tunneme neid kui Viini klassikud. Instrumentaalmuusikas on need kolm meistrit eeskujuks ka suurele osale 19.sajandi heliloojaist. JOSEPH HAYDN (1732-1809) Joseph Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister. Tema loomind ulatub läbi poole sajandi ja hõlmab kõiki muusikazanre. Mozartist oli Haydn põlvkonna jagu vanem, kuid nende varane looming sündis siiski üsna üheaegselt. Ometi on nende muusikasse tulekus oluline erinevus: laps-heliloojana oli Mozart pikk aega osav ja laia silmaringiga jäljendaja, Haydn seevastu alustas juba küpse isikuna, kelle käekiri oli kohe väga orginaalne. Kujunemisaastad (1732-1761). Joseph Haydn sündis 31.märtsil 1732.aastal Alam- AustriasRohraukülas.Võib uskuda,et Haydnitepereoli muusikaleeriliselt avatud,sestpeale
7. aastaselt- alustas iseseisvate kontsertite andmisega 8. aastaselt- kirjutas esimese sümfoonia 11. aastaselt- kirjutas esimese ooperi Auahne isa nõudis lastelt väga suure koormusega töötamist, seega rändasid nad kolmekesi Euroopa kõik suuremad linnad läbi. Aastatel 1763-1773 viibis Mozart pikemat aega Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalia linnades. Seal võeti teda vastu kui väljakujunenud helilojat, dirigenti ja virtuoosi. 1778. aastal sai Mozartist Salzburig peapiiskopi õukonnamuusik, kui nad läksid riidu ja Mozart lahkus Viini, kus temast sai vabakutseline. Peamureks oli Mozartile majanduslik kitsikus, kuna tema raha läks peamiselt bordellidele ja alkoholile. LOOMING · Üle 40 sümfoonia + pealkirjad on seotud mõne eluetapiga ,,Jupiteri sümfoonia", ,,Praha sümfoonia" · Serenaad ,,Väike öömuusika" · Viiulikontsertid- 1775- järjest 5 viiulikontserti (pühendas kõik oma isale), 1776-
asendusorganist õukonnas; 1787.a. esimene reis Viini, ettemängimine Mozartile. 1792.a. kolib õppimise eesmärgil Viini, õpetajaks Haydn, Salieri. Viinis algul hinnatud pianistina, toetajad aristokraatlikest peredest (pühendused teostel).1809.a. saab neilt eluaegse pensioni kohustusega jääda Austriasse.1800.a. alanud kõrvahaigus viib ta 1820 a.kurdistumiseni.(9 sümfoonia ,Missa solemis-kirjutatud kurdina). Loomindus kolm peamist ajajärku: 1) tugev sõltuvus Mozartist ja Haydnist- arendab isikupäraselt edasi motiivilise töötluse tehnikat 2) keskmine periood- "tüüpiline" Beethoven keskendunud ja väga tahtekindel isikustiil 3) hiline stiil- väga subjektiivne väljendus, hakkab domineerima ideest lähtuv arendus, "lõhutud" klassikaline vorm. Väga arenenud variatsioonitehnika. Lk.17 Beethoven kirjutas kokku 9 sümfooniat. V-sümf
selle plaani. 1778. jõudsid nad pariisi, kus ta polnud kuigi suurt edu ning pealekauba suri ema juulis. Jõudes tagasi koju, olid järgnevad aastad üsna sündmustevaesed, kuni 1780 aastal sai ta ooperitellimuse ja asus kirjutama oma tähtsaimat opera seriat „Idomeneo“. III Viin(1781-1791) 1981. aastal oli Mozart peapiiskoppi saatmas Viinis ja seal jõudis haripunkti nende konflikt, mispeale Mozartist sai taas vabakutseline muusik. Nende aastate tähtsaim teos oli singspiel „Haaremirööv“. 1782. aastal ta abiellus Aloysia noorema õe Constanze Weberiga. 1786. aasta pühendas ta oma tähtsaime opera buffa „Figaro pulm“ loomisele. Mozartit tunti kogu Euroopas, kuid ometi ei kaasnenud sellega suuri tellimusi. Tema elu lõpuaastad oli majanduslikult ebakindlad, kuid ta polnud ka kõige parem majandaja(teenrid ja tõld kuulusid majapidamise juurde). 1791. valmis tema armastatuim ooper
annaabi.ee 
