1650ndatel lisandus tõsisele õukonnaballetile ballettkomöödia, mille aluseks on sõnaline komöödialavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. Esimeseks tõsiseks prantsuse stiilis ooperiks võib pidada lüürilist tragöödiat mille eeskujuks oli prantsuse näitekirjanduse klassitsistlik tragöödia, ning omapäraks itaalia ooperiga võrreldes on rohked balleti- ja kooristseenid. Lully,Charpentier, Rameau Jean-Baptiste Lully 1632-1687, Itaaliast pärit prantsuse barokkmuus. suurkuju. Oli kuningaperekonna muus.õpetaja ja talle allus ka kogu õukonnamuus., juhatas La petite bande'i (ajastu üks paremaid orkestreid), 1672 omandas kuningliku privileegi ooperiteatri loomisks. Pühendus peamiselt balletile, ooperile ja orkestrimuus.le. Oma varastes balletides pani aluse prantsuse stiilis avamängule
Esimene suur meister – Jaques Champion de Chambonnieres. Pani aluse ka prantsuse klavessiinisüidile (kirev tsükkel tantsudest + karakterpalad) Kujunes rikkalike kaunistustega mängutehnika. Tuntuim looja – Francois Couperini. Avaldas klavessiinimängu õpiku ja neli köidet 27 süidiga („Unistaja“, „Salapärane“ jne) Tema loomingut on nimetatud prantsuse loomingu kokkuvõtteks. Prantsuse muusika suurkuju - Jean Philippe Rameau. Lõi palju klavessiinimuusikat, kuid ei ületanud Couperinit. Muusikateoreetik – rajas klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast → klassitsistliku muusikastiili alus. Inglismaal Henry Purcell lõi muude teoste kõrvale ka kammer- ja klavessiinimuusikat. Soololaulude saateks basso continuo. Kirevad, lihtsalt meloodiad. Saksamaa J. H. Schein – kirjutas instrumentaalsüite. Esimesed kammerliku koosseisuga
Vaatused -> Pildid -> Stseenid 1. Jacopo Peri Lavastas ooperi " Daphne ", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Ta elustas renessansiajastul tragöödiast lähtuva muusikalise draama. 2. Jean-Bapiste Lully Prantsuse ooperi looja. 3. Claudio Monteverdi Ooperi " isa ". Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnadest olulisemaks. 4. Alessandro Scarlatti Kirjutas u 120 ooperit ning lõi Napolis mõjuvõimsa ooperikoolkonna. 5. Jean-Philippe Rameau Kirjutanud üle 20 ooperi, sh suuri ballett - oopereid. 6. Wolfgang Amadeus Mozart taotles ooperis tegevuse ja muusika ühtsust. Ta oli suur draamameister, kirjutas 19 lavateost ( 5 saksakeelsed, esmakordselt muusikaajaloos ). Tema ooperites olid ainult head ja halvad. 7. Giuseppe Verdi Tõstis 19. Saj. Itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Tema ooperid olid numbriooperid. 8. Richard Wagner Võttis kasutusele juhtmotiivid. 9
Barokiajastu seminar 1. A.Vivaldi Talv I 3:43 2. A.Vivaldi Talv II 2:22 3. A.Vivaldi Talv III 3:54 4. J.-Ph. Rameau Süit Sarabande 3:32 5. J.-Ph. Rameau Süit Gigue 2:40 6. J.S.Bach HTK I Prelüüd ja fuuga C-duur 3:47 7. J.S.Bach Matteuse passioon koor nr. 1 Kommt, ihr Töchter, helft mir klagen 6:58 8. J.S.Bach Matteuse passioon Retsitatiiv ja koor Und siehe da, der Vorhang im Tempel zerrist 3:06 9. J.S. Bach Missa h-moll Et incarnatus est 3:41 10
Keskaeg Renessanss Barokk Klassitsism 3-14 sajand 14-17 sajand 1600-1750 1750-1825 Üldine Kristlus; Vokaalpolüfoonilise Generaalbassi ajastu; Funktsionaalharmoonia muusika anonüümne; muusika ajastu; ülikaunistatus; ajastu (T,S,D Rameau); vaimulik muusika; humanism; kontsertstiil õukonnas; lihtsus, rangus, muusikakeskusteks muusika ilmalikustus; ins muusika populaarsus; reeglipärane; ...
Denis Diderot Prantsuse filosoof, kunsti kriitik ja Varajane elu Denis Diderot sündis 1713. aasta 5. oktoobril noaseppmeistri Didier Diderot' ja tema abikaasa Angélique Vigneroni perre. 17231728 aastal õppis ta Langres´is jesuiitide kollegiumis. 1732. aastal lõpetas Diderot magistrikraadiga Pariisi ülikooli. Ta tegutses ajutiselt eraõpetajana, advokaadi abina, tõlkis inglise keelest ja kirjutas lühiartikleid ja jutlusi tulevastele vaimulikele. 1742. aastal sõbrunes Diderot JeanJacques Rousseauga, kes oli teose "Entsüklopeedia" kaasautor. Rousseauga sidus teda lähedane sõprus, kuni neliteist aastat hiljem nende suhted katkesid Varajane elu 1742. aastal sõbrunes Diderot JeanJacques Rousseauga, kes oli teose "Entsüklopeedia" kaasautor. Rousseauga sidus teda lähedane sõprus, kuni neliteist aastat hiljem nende suhted katkesid. 1743. aastal abiellus ta Antoinette Championiga, kellega ta sai neli last. Kahjuks jäi nel...
Teised prantslased Charles de Montesquieu · Sai väga hea hariduse, õppis õigusteadust · Oli filosoof · Boudeaux' parlamendi president · Prantsuse Akadeemia liige · Liberalismi isa · Lõi geograafilise keskkonnateooria · Võimude lahususe printsiip · Huvitus teadusest ja kirjandusest · Tähtsad teosed: · ,,Pärsia kirjad" · ,,Seaduste vaim" Denis Diderot · Filosoof, kirjanik , entsüklopedist · Hakkas õppima juurat · 1734 hakkas kirjanikuks · 1743 abiellus (1 tütar) · Ei saanud eriti rikkaks · Tõlkis Kreeka ajalugu · Originaalne, uljas mõtleja · 3 kuud vangis · Osales Entsüklopeedia kirjutamisel · Teosed: · ,,Nunn" · ,,Rameau' vennapoeg" · ,,Näitleja paradoks" · Kirjad Sophie Vallandile" Daniel Defoe · Londoni lihakaupmehe poe...
aastal. Seni oli ooper esinduslikuks sündmuseks vaid õukonnas, nüüd võis osa võtta igaüks, kellel oli raha. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Kunstivooluna avaldus B muusikas kõige eredamlt lavateostes. Sel perioodil kujunesid välja ooperi avamängu tempod ja muusikaline vorm.Hilisbaroki nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi.Opera seira-tõsise, heroilise süzeega ooper Satiir-koomilise Sisuga ooper Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister,keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Romantismiajastul (19.saj
1637. rajati Veneetsias esimene ooperiteater RENESSANSS (14. SAJ. II POOL 17. SAJ. ALGUS) Heliloojad Orlando di Lasso Kunstnikud Leonardo da Vinci Michelangelo Kirjanikud William Shakespare Eestis toimus Liivi sõda, ilmus esimene eestikeelne raamat BAROKK (17. SAJ. 18. SAJ. I POOL) Ooperile oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate kooseisud. Heliloojad Claudio Monteverdi Jean-Baptiste Lully Alessandro Scarlatti Jean-Philippe Rameau Kunstnikud Peter Paul Rubens KLASSITSISM (18. SAJ. II POOL 19. SAJ. I VEERAND) Heliloojad Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven Kirjanikud Voltaire ROMANTISM (19. SAJAND) Heliloojad Giuseppe Verdi Richard Wagner Pjotr Tsaikovski Fryderyk Chopin Robert Schumann Kunstnikud Francisco Goya Kirjanikud ja luuletajad Alexandre Dumas Victor Hugo Eestis toimus aastal 1869. esimene üldlaulupidu.
Süit barokiajastul väga levinud instrumentaalmuusika vorm. Tekkis 16. saj. kahest teineteisele järgnevast tantsust pavana'st ja gagliarda'st. 17.saj. kinnistus 4 tantsust koosnev süit. Rütmilt ja tempolt vastandlikud, kuid helistik on sama. Tantse esitatakse kindlas järjekorras: allemande aeglane, 4-osalises taktimõõdus väärikas, majesteetlik tants. Courante(voolav) algul 2-osalises taktimõõdus kiire hüppetants, pärast tempolt mõõdukam ning 3-osalises taktimõõdus tants. Saraband aeglane, pidulik ja suursugune 3-osalises taktimõõdus tants. Gigue inglise päritolu hoogne kiires tempos tants, tavaliselt 6/8 või 3/8 taktimõõdus. Hiljem lisandusid ka teised tantsud: menuett, polonees, bourree ja passepied. Zanri õitseaeg oli 18.saj. mil klavessiinile kirjutasid süite j. Ph. Rameau, G.F. Händel ja J. S. Bach. Järgmine stiiliperiood klassitsism (18.jas II pool) toob kaasa polüfoonilise fuugaga ülesehituselt samalaadse vprmi tekke ...
täiuslikem imitatsioonilise polüfoonia vorm fuuga. See oli enamasti kahe kuni viiehäälne ja võis olla nii vokaal kui instrumentaalteos või selle osa. Aegade suurimaid polüfooniameistreid on Johann Sebastian Bach, kes armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele. Baroki heliloojad Itaalia Claudio Monteverdi Domenico Scarlatti Antonio Vivaldi Prantsusmaa JeanBaptiste Lully Jean Pilippe Rameau Inglismaa Henry Purcell Georg Friedrich Händel Saksamaa Johann Sebastian Bach Heinrich Schütz http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/sissejuh http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/sisseju http://et.wikipedia.org/wiki/Barokkmuusika http://en.wikipedia.org/wiki/Baroque_music http://www.baroquemusic.org/ http://baroquemusic.com/
DENIS DIDEROT 5. oktoober 1713 Prantsusmaa, Langres 31. juuli 1784 Pariis Denis Kotov KES TA OLI ? · Prantsuse filosoof(mõtleja), kirjanik, entsüklopedist("Entsüklopeedia" väljaandjad ja kaastöölised) · Tuntumad teosed on "Rameau vennapoeg" ja "Fatalist Jacques ja tema isand,,. Mõlemad on ilmunud ka eesti keeles ANTOINE FRANÇOIS PRÉVOST 1697-1763 KES TA OLI ? · Prantsuse kirjanik · Tuntud ka kui abee Prévost · Tema isa, Lievin Prévost, oli advokaat · Seiklusromaan "Manon Lescaut" PIERRE AUGUSTIN DE BEAUMARCHAIS 1732-1799 KES TA OLI? · Prantsuse näitekirjanik ja publitsist · Tema filosoofia mahtus mälestutesse ja mööda vaimukaid komöödiad laialipillatud aforismidesse · Tsitaadid: · " Elada tähendab tegutseda " , · " Ma tõttan naerma, sest kardan, et mul tuleb nutta " , · " Selle maailma vägev...
KLASSITSISM 2 Klassitsism · võttis eeskuju antiikkultuurist, renessaansist · oluline lihtsus, tasakaalukus ja harmoonilisus · Sesostus vaimselt valgustusfilosoofiaga. · Õukond ja kirik jäid tahaplaanile · Esiplaanil Kodune ja salongis musitseerimine · Muutusid ansambli ja orkestri koosseisud · anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult. · Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida saatis sama ihtne harmooniasaade · (Jean-Pjilippe Rameau-harmoonilise funktsioonide õpetus). · Klassitsismi kõrgaeg oli 1780-1810 · avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethooveni loomingus. Instrumentaalmuusika Kõige olulisem vorm oli klassitsismis sonaat Klassikalise sonaadi põhialuseks on kahe ha...
Mannheimis, Saksamaal) Hakati korraldama avalikke kontserte muusikakeskuste ühingutes Välja anti suurtes tiraazides muusikaõpikuid ning nootide trükkimine laienes tohutult 18.saj hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, aga enamasti väga asjatundliku publikuga Originaalne ja ere väljenduslaad Tuntumad Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven Jean-Philippe Rameau - rajas uudse harmooniakäsitluse, mis oli varasemast lihtsam Aluseks oli lihtne meloodia UUED SUUNAD OOPERIS 18.SAJ II POOLEL Läbi aegade kalleim muusika-teatrizanr, oli seotud kuni 18. Saj alguseni õukonnapidustustega. Valgustussajandi sotsiaalsed suundumused. Itaalia tõsine ooper ehk opera seria. 1728. a toimus Londoni ooperiteatri pankrott. "Kerjuseooper", andis tõsisele ooperi zanrile surmava hoobi.
dünaamiline, rahutu, kuulamisobjektiks- mitmehäälsus viiul (NB!Cremona passioon, Henry Purcell peegeldas konflikte kontserdid publikule. viiulimeistrid) instrumentaalkontsert, Jean-Philippe Rameau ühiskonnas (NB! Tekkis profesionaalsete Konstrueeriti põikflööt ja concerto grosso, Arcangelo Corelli Võimukas absoluutne muusikute klass ; fagott, võeti kasutusele instrumentaalne Antonio Vivaldi
Muusikazanrite erakordne rikkus, küpsuse saavutas koorimuusika, viiuli võidukäik. BAROKK-OOPER: õukondlik laateos, eriline tähelepanu on dekoratsioonidel, häälel, lavakujundus pidi tõeline olema(aiad, lossid jne). Muusika oli esmatähtis. Juhtivad muusikamaad: 1.Itaalia- ooper; laul; viiulikunst D. SCARLETTI 2.Prantsusmaa- ooper, ballett, rokokoo-kunst, muusikas valitses mänglevus, graatsilisus, kergus J.P. RAMEAU 3.Saksmaa- orelimuusika, koorimuusika H. SCHÜTZ, J.S. BACH, G.F. HÄNDEL 4.Inglismaa- klavessiiinimuusika ja ansamblimuusika H.PURCELL BACHI TEOSED Matteuse passion, Johannese passion, Luuka passion, missa h-moll, Brandenburgi kontsertid(6), klaverikontsertid, fuugad, oreliteosed HÄNDEL-I TEOSED - Saul, Simson, Juudas Maccabäus, Messias, Renaldo, Julius Caesar
· Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased Barokkooperi loojad Itaalias: Alessandro Scarlatti (1660-1725) Prantsusmaal: Jean Baptiste Lully (1632-1687) Jean Philippe Rameau (1683-1764) Inglismaal: Henry Purcell (1659-1695) Georg Friedrich Händel (1685-1759) Alessandro Scarlatti Jean Philippe Rameau Õukonnabalett Algul esinesid õukondlased ise, hiljem tantsisid professionaalid. Louis XIV oli kirglik tantsija, rajas kuningliku tantsuakadeemia, sealt saab alguse Euroopa ballett, tuntud positsioonid on pärit just sellest koolist
loomingus kujunes kindel 4-osaline süidi tsükkel: ALLEMANDE (saksa tants), COURANTE (prantsuse-itaalia), SARABANDE (hispaania), GIGUE (inglise). Bach'i ajal olid need põhitantsudeks, süiti laiendati vahelekiilutud tantsudega (menuett!) ja avaosaga- Praeludium, Sinfonia, või Ouverture. Prantsusmaal koostas LULLY süite oma ooperite tantsudest koos avamänguga ja andis üksikutele osadele karakteersed nimetused. Klavessiinisüite lõid FRANCOIS COUPERIN le GRAND (+1733) ja ooperihelilooja RAMEAU (+1764) Concerto Grosso Mõiste concerto tuleb ilmselt sõnast conserere (koos tegutsema, ühendama), hiljem omandab tähenduse concertare (võistlema). Soolopillide ansambel on vastandatud orkestrile. Meistrid: ALESSANDRO STADELLA, CORELLI ja peaaegu kõik barokkheliloojad peale neid, HÄNDEL. Soolokontsert Soolopilli ja orkestri vastandamine. Reeglina 3-osaline: kiire-aeglane-kiire. Kontserdis soleerib peamiselt viiul, aga ka tšello, fagott, oboe jne. Viiulikontserte on loonud VIVALDI
Kontserdi retsensioon Tallinn Baroque Ansambli Tallinn Baroque barokk-kontsert toimus 3. detsembril 2012 Tallinna Kristiine Gümnaasiumis. Selles vanamuusika ansamblis esinesid 4 liiget: laulis Liina saari, keelpille mängis Tõnu Jõesaar, puhkpille Raivo Tarum ning klavessiini Imbi Tarum. Teoseid, mis kontserdil esitati oli mitmeid. Nendeks oli Michael Praetorius, Diego Ortiz, Jean-Philippe Rameau, Adriano Banchieri, Giovanni Gastoldi, William Brade ning Georg Friedrich Händel. Esinemine oli väga värvikas ja huvitav, sest nad kandsid barokiaegseid riideid, mis andis palju silmailu. Kuulda sai õukondlikku galantset tantsumuusikat, imitatsioonilist kirikumuusikat, programmilisi sooloteoseid ja kammermuusikat Alessandro Scarlatti, Alessandro Stradella, Georg Böhmi ja teiste tuntud heliloojate sulest. Kavva kuuluvate autorite seas on ka Georg Friedrich Händel, kelle
F. Händel Barokkooperit iseloomustab: Hiilgav õukondlik lavateos Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega Numbriooper Rohkelt tantsunumbreid Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased. Baroki heliloojad: Itaalia - Claudio Monteverdi, Domenico Scarlatti, Antonio Vivaldi Prantsusmaa Jean - Baptiste Lully, Jean Pilippe Rameau Inglismaa - Henry Purcell, Georg Friedrich Händel Saksamaa - Johann Sebastian Bach, Heinrich Schütz
Prantsusmaa on opereti sünnimaa. 19. sajandi keskel alustas oma tegevust helilooja Jacques Offenbach (1819–1880), kes jõudis luua umbes 100 operetti. Tuntuim kankaan operetist „Orpheus põrgus“. Kuula: http://www.youtube.com/watch?v=4Diu2N8TGKA KLAVESSIINIMUUSIKA 18. sajandil sai Prantsusmaal populaarseks klavessiinimuusika Francois Couperini (1668–1733) ja Jean-Philippe Rameau (1683–1764) loomingu kaudu. KUNSTIVOOL - IMPRESSIONISM 1870-ndatel Prantsusmaal kunstis ja muusikas Impressionismi tunnused kunstis * Loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest; * kiretu, püüti jäädvustada hetkelisi muljeid, välist külge; * ei maalitud niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevat valgust ja õhku; * töötati otse looduses, heleda päikesepaiste käes;
Need tehnikad võimaldasid kõige õrnemaid varjundeid. Samuti tehti edasi ka oforti, vasegravüüri ja muid tehnikaid. Väga levinud oli värviline graafika. https://karinakunstiajalugu.weebly.com/rokokoo.html https://et.wikipedia.org/wiki/Rokokoo http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rokokoo2 Vaata äkki leiad siit veel pilte ja infot http://kaajalugum.blogspot.com.ee/2014/02/rokokoo.html Muusikas rokokoomuusika esindajaid on F. Couperin, G. B. Pergolesi, J.-P. Rameau, G. P. Telemann. https://www.youtube.com/watch?v=8sFyywRq-SE https://www.youtube.com/watch?v=M4hf9ak9HnU
Klassitsism(18. sajandi 2 pool) Sai alguse prantsusmaal Osalne eeskuju antiikkultuurist Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu Märksõnadeks ratsionaalsus(peaga mõtlemine) ja lihtsus Valgustusajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega Demokraatia, inimõiguste, haridus, teaduste väärtustamine Voltaire, Rousseau, Rameau, Kant, Goethe, Schiller Klassitsism(ehk Klassikaline stiil 18. Sajandile omane) ja klassikalisus(see mis jääb) (ajalevastupidav) - erinevad mõisted! Classicus esmaklassikaline parim, lad k Nimetus "klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks Klassitsism on oluliseks baasiks kogu järgnevale muusikakultuurile KLASSITSISM MUUSIKAS Haritlaskond rajas muusikaühtinguid, hakati korraldama avalikke kontserte
Claude Debussy (22.august 1862- 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Debussy on pärit Pariisi äärelinnast Saint- Germainen- Laye'st. Kahe aasta pärast kolis pere keksklinna. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) asus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Ta polnud rahul konservatooriumi ega selle õppesüsteemiga. ,,Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha, kui selle õppimiseks". Debussy paistis siiski silma mitmes õppeaines. Sai 1)1877-78 II koha Schumanni ja Weberi sonaatide esitamise eest, I preemia sa...
Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Thomas Gainsborough (1727--1788) Joshua Reynolds (1723--1792) William Hogarth (1697--1764) Jean Honoré Fragonard (1732-1806) - Tema maalid on tihti kergemeelsed ja pikantsed, samas mitte vulgaarsed ega toored. Kuulsad muusikud rokokoo stiilis Jean Philippe Rameau Louis-Claude Daquin 5 ROKOKOO Romantiline Inglise park Teemajake Sanssouci lossipargis Rokokoo mööbel Rokokoo stiilis naine Rokokoo stiilis palee 6 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Rokokoo Uusaeg 8.klassi õpik https://www.google.ee/search? q=rokokoo&es_sm=122&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=qLJWUvOuCpKx hAew_4Eo&ved=0CAkQ_AUoAQ&biw=1440&bih=785&dpr=1#imgdii=_ http://www.music
- SÜMFOONIA: 4-osaline, sümfooniaorkestrile ● Hakati korraldama avalikke kontserte ● Hakati välja andma suurtes tiraažides muusikaõpikuid ja nootide trükkimine laienes tohutult ● Tavakodudes hakati jälle rohkem muusikat tegema ● 18. saj hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse ja väga asjatundliku publikuga ● Originaalsus ja ere väljenduslaad olid hädavajalikud, et publikur kõnetada ● Jean-Phillipe Rameau - uudse harmooniakäsitluse looja, mis oli varasemast lihtsam UUED SUUNAD OOPERIS 18.SAJ II POOLEL ● Läbi aegade kõige kallim muusika- ja teatrižanr, sest see oli 18. Saj-ni baroki õukonnapidustuste osa ● 18.saj keskel ooperis toimus stiilimurrang, milles peegelduvad valgustussajandi sotsiaalsed suundumused ● Euroopas valitses tõsine ooper ehk opera seria ● 1728
lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Fuuga – Fuuga oli barokiasjastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne teos, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. 6. Nimeta barokiajastu heliloojaid ( Itaalist 2,Prantsusmaalt 2, Inglismaalt 1, Saksamaalt 4) Itaalia – Jacopo Peri, Claudio Monteverdi, Arcangelo Corelli, Antonia Vivaldi, Alessandro Scarlatti Prantsusmaa – Jean-Baptiste Lully, Jean-Philippe Rameau Inglismaa – Henry Pucell Saksamaa – Michael Praetorius, Heinrich Schütz, Georg Philipp Telemann 7. Kirjuta lühidalt J.S.Bachi (nimeta eluaastad) elust.Millised on suurimad erinevused võrreldes G.F.Händeliga? 8. Johann Sebastian Bach (1685-1750) sündis Saksamaal muusikute perekonnas. Tema organistist vend õpetas teda orelit mängima. Bach oli oma aja parimaid organiste. Kaks korda abielus ja 20 lapsest said heliloojatena tuntuks 4. Jäi elu lõpupoole pimedaks. Tema
BAR.AJASTUL poliitiline elu rahutu. Ususõjad prot,kat. vahel. FRA priiskav abs. monarhia (raha õukonnale). Kolooniatest rikkus Euroopasse. Monarhiavastased kodanlikud rev. Inglismaal ja Madalmaades. Bar ajastu muus dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne, tugevalt emo. Puudus muus.sisemine areng. Muusik.bar. kodumaa Itaalia (enamik uusi zanre). Senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.Muusika pingsaks kuulamiseks.Kujunes välja prof. muusikute klass. Vok.muus.varjust tuli instrum.muus. Pillide areng(Amatid, Guarnierid,Stradivari). Uued puhkpillid (põikflööt, fagott), haamerklaver. Tavaline ansambel: barokktrio. Orkestrimuusika buum (esinesid igal pool). Bar.triost kasvas välja bar.orkester. Võitis populaarsust homof.mitmehäälsus. Vok.muus. kasvas teksti osatähtsus. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. UUED ZANRID Ooper: 1.op.JacopoPeri"Daphne"(1597). Eelkäijad: vanakr.trag., keskaegsed liturg.dr.ja müst.,renes.õukonna...
Etendused toimusid õukondades. 17.saj. hakati ehitama avalikke ooperiteatreid. Esimene rajati 1637.a. Veneetsias. Ooperilavale ilmus satiir- hakkas kujunema koomiline ooper. Ooperi "isaks" peetakse helilooja Claudio Monteverdit (1567-1643). Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Hilisbaroki üheks nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi. Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister, keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792-1868) ooper "Sevilla
Valgustus kirjandus 1 Nimeta valgustusajastu sajand ning peamised tunnusjooned, mida väärtustati, milliseid saavutusi kasutati? 18. sajand. Vähenes inimeste usk jumalasse, hakkati väärtustama inimest, arvestati inimeste vajadustega. Harimatus ja vaimupimedus oli häda. Hariduse areng, edasiandmine. Usk inimese mõistusesse, inimloomuse headusesse. 2 Kes oli valgustuse mõiste sõnastaja, mida mõiste sisaldas, kes olid valgustajad? Valgustuse mõiste sõnastaja oli Immanuel Kant. Mõiste sisaldas, et valgustus on inimkonna vabanemine alalisusest. Valgustajad olid filosoofid, ajaloolased, teadlased, haritlased, kirjanikud, kunstnikud. 3 Valgustuse sünnimaa ja selle maa valgustusele iseloomulik. Valgustuse sünnimaa on Inglismaa. Iseloomustab see, et põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Suur mõju oli proosal. 4 Inglismaa valgustus - tegelased ja jooned Põhili...
See on teos mille muusika on säilinud tänani. Orpheuses kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muusikal. . Ooperi "isaks" peetakse helilooja Claudio Monteverdit (1567-1643). Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Hilisbaroki üheks nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi. Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister, keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Eesti ooperi eelkäijad olid muinasjutulised, rahvusromantilisest einestikust lähtuvad laulumängud, mida viljeldi 19 saj. lõpul ja 20 saj. algul. Suurejoonelisem
Emotsioonide vallandumine, liikumishoog ja kaunistuslikkus. Õukonna ballitantsud leidsid tee heliloojate teostesse. Menuett sai õukonna lemmiktantsuks. Vokaalzanrite kõrvale ilmusid esimesed instrumentaalzanrid. Uued muusikazanrid: tantsusüit, kontsert, concerto grosso, prelüüd ja fuuga, ooper, oratoorium, passioon, kantaat. Heliloojad: Claudio Monteverdi, Jean-Baptiste Lully, Arcangelo Corelli, Henry Purcell, Alessandro Scarlatti, Francois Couperin, Antonio Viavaldi, Jean-Philippe Rameau, Johann Sebastian Bach (1685 -1750), Georg Friedrich Händel (1685 -1759). Kunstnikud: Caravaggio, Peter Paul Rubens, Anthonis van Dyck, Diego Velazques, Rembrandt, Jan Vermeer. Teadus ja ajalugu: Isaac Newton sõnastas gravitatsiooniseaduse, lahutas valge valguse klaasprisma abil värviliseks spektriks ning oli ka taevamehaanika aluste rajaja astronoomias. 1628 avastas William Harvey vereringe. Prantsusmaad valitses 1661 -1715 Louis XIV. Venemaad valitses 1689 -1725 Peeter I
Valgustusajastu kirjanikud Daniel Defoe (1661-1731) Teos: ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" Romaan ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" tegi Defoe kuulsaks- sellest sai 18. sajandi suurim bestseller. Romaani aluseks on madrus Selkirki seiklused, kes jäi vabatahtlikult Tsiili ranniku lähedases saarestikus laevast maha ning elas viis aastat inimtühjal saarel. Raamat esitab üksikule saarele sattunud merehädalise minavormis jutustuse oma sealsest olelusvõitlusest koguni 28 aasta jooksul. Tegemist on õpetusliku looga inimese ja looduse, kuid samuti inimese ja Jumala vahekorrast. Teos peegeldab kaudselt ideaali, kujutades inimest, kes suudab üksi toime tulla ka kõige raskemates ja keerukamates olukordades. ,,Robinson Crusoe't" on peetud esimeseks dokumentaalromaaniks. Defoe loomingus nagu ka kogu Inglise v...
21) Allemande on rahulik saksa tants, Courante on kiire prantsuse tants, Sarabande on aeglane pidulik hispaania tants, Gigue on kiire soti hüppetants. Arenes välja 17. Saj. Pr.maal. 22)Barokiajastu klahvpillid: orel, klavessiin, klavikord, positiiv, portatiiv. 23)Barokkmuusika Prantsusmaal: zanrid - õukonnaballett, ballettkomöödia, ooper, suur motett. Heliloojad: Jean-Baptiste Lully, Charpentier, Francois Couperin, Jean-Philippe Rameau. 24)Barokkmuusika Inglismaal:zanrid - maskietendus(olid põimitud sooloaariad, koorid, balletistseenid), semiooper. Heloloojad: H. Purcell, hiljem Händel. 25)Barokkmuusika Saksamaal:zanrid passioon, kirikukantaat. Heloloojad: Schein, Scheidt, Schütz, Telemann. Afektiõpetus- ratsionaalne õpetusinimese tundeseisunditest Monoodia- väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega m-s käib kaasas harmooniasaade.
Eisenach 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. - Claudio Giovanni Antonio Monteverdi (15. mai 1567 Cremona - 29. november 1643 Venezia) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. - Jean-Philippe Rameau (September 25, 1683, Dijon September 12, 1764) Oli Prantsusmaa üks tähtsamaid heliloojaid ja muusikateadlane barokiajastul. - Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega" ("Le quattro stagioni"). - Giuseppe Domenico Scarlatti (Naples, 26 October 1685 Madrid, 23
Uus muusika pidi olema lihtne, liigsetest dissonantsidest (helide ebakõla) vaba harmooniaga, tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. Eelistati lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust. Süvenes homofooniline väljenduslaad (üks häältest on domineeriv ehk meloodia, teised moodustavad selle saate ehk on saatehääled) ning üha enam hakati rõhutama muusika tonaalsust ehk helistikukesksust (meenuta Rameau ,,Harmooniatraktaat" raamat lk. 206-207). 8. Missugused muutused toimusid instrumentaalmuusikas (kammer-, orkestrimuus.)? Kadus kõigi barokiajastu koosseisude iseloomulikum osa basso continuo, mida asendas helilooja poolt välja kirjutatud klaveripartii, mis sai ansamblis juhtivaks. (vt. edasi lk. 272) 9. Kus kujunes välja klassikaline orkester ning mis pillirühmad sinna kuulusid? Instrumentaalmuusikas kujunes välja klassikaline orkestrikoosseis, mis on kasutusel tänaseni. Aluse
ooperialane asjatundlikkus kuulus hea tooni juurde. Itaalia ooper vallutas kogu Euroopa. 17.sajandi keskpaigast sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate domineerimine ja kummardamine ooperis, neil olid alati kõrgeimad honorarid. Kastraadil oli kunstlikult säilitatud poisihääle puhtus, täiskasvanu hääle jõulisus ja varjundirohkus. Barokkoopereid lõid: Itaalias: Alessandro Scarlatti (1660-1725) 114 ooperit Prantsusmaal: Jean Baptiste Lully (1632-1687) Jean Philippe Rameau (1683-1764) Inglismaal: Henry Purcell (1659-1695) Georg Friedrich Händel (1685-1759) Kui Itaalias loodi ooper, siis Prantsusmaal tekkis õukonnaballett. Algul esinesid õukondlased ise, hiljem tantsisid prefessionaalid. Louis XIV oli kirglik tantsija, rajas kuningliku tantsuakadeemia, sealt saab alguse Euroopa ballett, tuntud positsioonid on pärit just sellest koolist. Õukonnaballetis oli lisaks tantsunumbritele ka soolo ja koorilaule, mis kirjeldasid sündmustikku.
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat Koostaja: Margus Raag 10C Juhendaja: Urve Parveots Tartu 2011 Sissejuhatus 2 Valgustusajastu algas Euroopas 18. sajandil. Valgustus tähendas inimestele vabade ning demokraatlike mõtlemisviiside levikut ning kodaniku elujärje paranemist. Valgustusajastu tõi elus esikohale inimese enda ning valgustajate mõtlemist mööda pidi inimene õnnelikult elama ning kõik see, mis võis õnne rikkuda, tuli ära kaotada. Euroopa valgustusideed algasid Inglismaalt. Prantsusmaale tõid ning hakkasid seda levitama humanistid Montesquieu ning Rousseau, keda vaimustasid inglise filosoofide mõtted ja vaated. Valgustus kandus Prantsusmaal edasi nii Saksamaale kui ka Venemaale. Prantsuse valgustuse eripära 3 Valgustuskirjandus...
hilisel keskajal kujunesid v?ja v?jaspool kirikut etendatud m?teeriumid. Varane ooper oli eelk?ge aadlike privileeg , sest kuna ja ooperietendus oli v?a kulukas , said seda endale lubada v?esed ?konnad. 1637a. Avati Veneetsias esimene ooperiteater.. Kujunes v?ja kaks barokkooperi koolkonda : Veneetsia ja Napoli. Olulisemad barokiajastu heliloojad Itaalia Claudio Monteverdi Domenico Scarlatti Antonio Vivaldi Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully Jean Pilippe Rameau Inglismaa Henry Purcell Georg Friedrich H?del Saksamaa Johann Sebastian Bach Heinrich Sch?z Kasutatud Kirjandus http://209.85.129.132/search? q=cache:VFs9qYFsNZ8J:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/01.BAR OKK.doc+kunstikeskus+barokk&hl=et&ct=clnk&cd=3&gl=ee&lr=lang_et&client=firefox-a (HTML) l http://209.85.129.132/search? q=cache:0xhaS0UFd14J:www.koolielu.ee/pages.php/03140102%3Ftxtid%3D3155%26get
Viis kuulajad vastavasse meeleollu. Barokki ajastu juhtivad muusikamaad ja tuntumad heliloojad Itaalia Jacopo Peri (1561 1633). Esimeste ooperite autor. Claudio Monteverdi (1567 1643). Barokkooperi rajaja Antonio Vivaldi (1678 1643). Soolokontserdi rajaja. Programmilise muusika looja Prantsusmaa Jean Baptiste Lully (1632 1687). Prantsuse ooperi rajaja. Jean Philippe Rameau (1683 1764). Klavessiinimuusika looja Inglismaa Henry Purcell (1659 1695). Inglise ooperi rajaja. Saksamaa Michael Praetorius (1571 1621). Esimeste saksa keelsete vaimulike kontsertide looja. Heinrich Schütz (1585 1672). Saksa muusika isa. Hakkas esimesena saksa keelt muusikasse komponeerima. Johann Sebastian Bach (1685 1750). Georg Friedrich Händel (1685 1759).
aastal välja orkestratsiooniõpiku (Grand Traité d'Instrumentation et d'Orchestration Modernes). Lisaks on tal kaks kogumikku memuaare. Lapsena oli Berliozi haridus peamiselt isa kätes: õppis prantsuse ja ladina kirjandust (Berliozi suur lemmik oli Vergilius) ning geograafiat (eriti vaimustus reisikirjadest). Kui ta kohaliku muusiku juures flööti ja kitarri õppima hakkas, ilmnes kiirelt tema andekus ja huvi muusika vastu. Kuid ta ei õppinud kunagi klaverit mängima! Harmooniat õppis Rameau kuulsa traktaadi järgi. 17-aastaselt astus ta isa nõudmisel Pariisi meditsiinikooli, kuid pidas vastu vaid kolm aastat, sest õpingud olid vastumeelsed. Seevastu paelus teda Pariisi kultuurielu: B. istus vabadel õhtutel ooperiteatris ja vaimustus Glucki ooperitest ning külastas sageli konservatooriumi raamatukogu. 1822 hakkas ta võtma eratunde Pariisi kons.-i õppejõu käest ning 1826 astus ametlikult Pariisi konservatooriumi. 1830
Barokk Mõiste barokk tähendab kunsti ja muusika stiili 16. sajandi lõpust- 18. sajandi keskpaigani.. Tuleneb Portugali sõnast barroco, mis tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Miks tekkis barokk? 1) Toimus kiriku lõhenemine ja kiriku osatähtsus langes. 2) Olid tekkinud õukonnad, kes määrasid selle, mis toimub ümberringi. 3) Barokk on uue stiili kujunemise periood. piiritletakse 1600-1750. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Vastandina renessansi harmoonilisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokk jaguneb kolmeks perioodiks: 1. 1600-1630 on varajane barokk. Tekivad uued muusikalised väljendusvahendid ja zanrid. 2. 1630-1680 on baroki keskmine periood. Piirkonniti erinevate stiilide kujunemine. 3. 1680-1740 on kõrgperiood. Kõige tähtsamate zanrite kujunemine. Ba...
Lugesin Michel Foucault ,,Hullus ja Arutus" (Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul) Lugesin III osa 1. Peatükki. (lk 519-571). SUUR HIRM Lugesin isoleeritusest, iseendast võõrandunud arutuse nähtavale tulekust. Mis oli uutmoodi ohtlik ja kahtluse alla seatud. Rameau vannapoja tegelaskuju näitel kirjeldati palju. Tekst rääkis nagu temast. Lugedes lk 533 . viimast kaheksat lõiku tekkis mulje nagu oleks tahetud öelda seda ,et arutus iseendaga ongi üks suur hullus. Kuna iseendaga rääkides oli saanud nn hull esimest korda pärast Suurt Sulgemist taas ühiskondlikuks tegelaseks, esimest korda üle pika aja asuti temaga vestlusesse ning talle esitati küsimusi. Arutus tuli uuesti nähtavale kui tüüp. Rääkis
Kastraadil oli kunstlikult säilitatud poisihääle puhtus, täiskasvanu hääle jõulisus ja varjundirohkus. Farinelli ( Carlo Broschi 17051782) itaalia juhtivamaid lauljaid, kuulsamaid kastraatsopraneid Ooper oli barokkmuusika märksõna ning ooperialane asjatundlikkus kuulus hea tooni juurde. Barokkoopereid lõid veel: Itaalias: Alessandro Scarlatti (16601725) Prantsusmaal: Jean Baptiste Lully (16321687) Jean Philippe Rameau (16831764) Inglismaal: Henry Purcell (16591695) Georg Friedrich Händel (16851759) Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett. Algul esinesid õukondlased ise, hiljem tantsisid professionaalid. Louis XIV oli kirglik tantsija, rajas kuningliku tantsuakadeemia, sealt saab alguse Euroopa ballett, tuntud positsioonid on pärit just sellest koolist. Õukonnaballetis oli lisaks tantsunumbritele ka soolo ja
juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. - Claudio Giovanni Antonio Monteverdi (15. mai 1567 Cremona - 29. november 1643 Venezia) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. - Jean-Philippe Rameau (September 25, 1683, Dijon September 12, 1764) Oli Prantsusmaa üks tähtsamaid heliloojaid ja muusikateadlane barokiajastul. - Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega" ("Le quattro stagioni"). - Giuseppe Domenico Scarlatti (Naples, 26 October 1685 Madrid,
1 KLASSITSISM Valgustusajastu, revolutsiooniajastu, suurte ühiskondlike muutuste ajastu. 18. sajandit on nimetatud ,,valgustusajastuks" või mõistusesajandiks, mis muutis murranguliselt tolle aja inimeste maailmanägemist. Valgustusideede levikut seostatakse eelkõige Haydni-Mozarti kaasaegsete prantsuse filosoofide Diderot`, Voltaire`i ja Rousseau` tegevusega. Diderot` initsiatiivil ilmus 1774. aastal uusaja esimene entsüklopeedia, teadmiste ja mõttevabaduse levitamise täht-teos. Valgustajad eitasid seisuste hierarhiat ja kõnelesid isksusest, kellel oli päritolust, haridusest ja varanduslikust seisusest sõltumata vaieldamatu õigus vabadusele ja võrdsusele. Ühiskonna ainsa arenguvõimalusena nähti liikumist ühesuguse elukorralduse poole. Samas Rousseau nägi selles ohtu isiksuse vabale arengule ja püstitas loosungi tagasi looduse ja elu lihtsate vormide ...
TÖÖLEHT barokkmuusika tekkest ja arengust Rühm:021K Nimi:Leevika Vilja Loe teksti, täida lüngad. Vastused leiad nii IVA barokiajastu materjalidest kui ka antud töölehelt ja loomulikult ka internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1. Täida lüngad Renessansiga lõppes üks ajastu ja sündis uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnad kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mi...
Mederi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenie) 1680. SETTECENTO (1700ndad aastad): 10. Ooper Itaalias 1690-1770. Arkaadia Akadeemia. Napoli koolkond. Opera seria, eelklassitsistlik e. Metastasio ooper. 11.-12. Händel ja opera seria Hamburgis, Itaalias. Agrippina 1709. Händel Londonis: Rinaldo 1711, "Julius Caesar" (Giulio Cesare) 1724, Orlando 1733, "Xerxes" (Serse) 1738. Händeli-aegne teatripraktika. 13. Prantsuse muusikateater 18. sajandi I poolel (kuni 1764). Opéra-ballet. Rameau Pygmalion 1748. Tragédie lyrique. Rameau "Boreaadid" (Les Boréades) 1764. 14. Koomiline ooper Itaalias, k.a. intermezzo ja opera buffa e. dramma giocoso. Inglise sentimentalismi mõjud. Prantsuse muusikateater 18. sajandi keskel ja II poolel. Opéra comique. Melodraama. 15. Lühidalt Glucki põhimõtetest. 16. Mozarti ooperid prantsuse ja itaalia muusikateatri taustal. "Idomeneo" 1781. 17. Ooper ja singspiel Saksamaal ja Austrias 18. sajandi II poolel
1. Hispaanias ja Itaalias kujunes valitsevaks kultuuritüübiks barokk, klassitsism aga Prantsusmaal. Saksamaal ja Suurbritannias oli mõlemaid mõjusid (17.sajand) Baroki tunnused: · Vastandite kunst (see püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, askeetlikkust ja meelelisust, pateetikat ja pila) · Kunstis dramaatilised situatsioonid, metafoorne või allegoorilis- sümbolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ning mängulisus, ülevus, jõulisus ja tundeküllus Klassitsismi tunnused: · Filosoofiline alusidee väljendub prantsuse teadlase Rene Descartes'i kuulsas tõdemuses- ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" -, mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse (ratsionalism) · Ratsionalism vältis kõike segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust · Antiikkunsti jäljendamine · 1635 asutati Pra...
oma karjääri toapoisina. Ta oli ka andekas viiuldaja, kes hiljem nimetati õukonna heliloojaks. Ta asutas 16 mängijast koosneva õukonnaorkestri, oli kuningaperekonna muusikaõpetaja. 1672.a. sai õiguse luua ooperiteater, temast sai ka ooperijuht. · Inglismaa - Henry Purcell, G. F. Händel Heliloojad Itaalia · Claudio Monteverdi · Domenico Scarlatti · Antonio Vivaldi Prantsusmaa · Jean-Baptiste Lully · Jean Pilippe Rameau Inglismaa · Henry Purcell · Georg Friedrich Händel Saksamaa · Johann Sebastian Bach · Heinrich Schütz Baroki heliloojad Jean-Baptiste Lully Georg Friedrich Händel Johann Sebastian Bach Henry Purcell Claudio Monteverdi Heinrich Schütz Jean-Philippe Rameau Antonio Vivaldi Domenico Scarlatti Händel Oratoorium messias Klassitsism 1- a, b c 2- b, c, d 3- a, b, d 8-a, c, d.