..........................................................................................3 1.1.1 B2B lahendused täna..................................................................................................4 1.2 B2C ehk business to consumer.........................................................................................4 2. Kliendihaldussüsteemid..........................................................................................................5 2.2 Micros-Fidelio...................................................................................................................7 2.2.1 Fidelio Front Office....................................................................................................7 2.2.3 Trako..........................................................................................................................8 2.3 Opera................................................................................................
Kõige silmapaistvamal kohal selles loengus on 32 klaverisonaati, 9 sümfooniat. Maailmakuulsad on Nr 3. ehk “Eroica” (Napoleonile), 5. sümfoonia ehk “Saatuse sümfoonia” ja 9. sümfoonia. K: 5. sümfoonia e. “Saatuse sümfoonia” 32’st klaverisonaadist on enim populaarsed: 8. ehk pateetiline, 14. kuupaistesonaat, 21. Aurora, 23. Appasionata. K: “Kuupaistesonaat” (14. klaverisonaat) Ooper “Fidelio”: Vokaalsümfoonilise muusika osakaal on Beethoveni osas suhteliselt tagasihoidlik. Ta on kijrutanud vaid ühe ooperi: “Fidelio”. See on oma olemuselt pääsemisooper. Ooperit redigeeris helilooja ligi 10 aastat, kuid ka siis ei olnud ta lõpptulemusega rahul. Beethoven kirjutas 4 avamängu. Ooperis vastandub sünge vanglaõhkkond ning valguse ja
sümfooniat, 2 missat (Missa Solemnis- tehniliselt ülikeerukas, partiisid oleks lihtsam mängida pillidel). Enim mängitavad sünfooniad: 3. (Eroica, oli algselt pühendatud Napoleonile, hiljem mittekellegile), 5. (Saatusesümfoonia- rahvas nimetas), 9. (IV osa nimi ,,ood rõõmule" EL hümn). Klaverisonaatidest: 8. (pateetiline), 14. (kuupaistesonaat), 21. (aurora), 23. (appasionata). Vokaalsümfoonilise osakaal tagasihoidlik- 1 ooper. Fidelio (olemuselt ,,pääsemisooper") redigeeriti 10a jõudmata ikka rahuldavale tulemusele. Vastanduvad sünge vangla õhkkond ning valguse ja vabaduse hoovus, mille toovad kaasa Leonore (Fidelio) ja ta süütult vangistatud peig Florestan. Sündmused toimuvad Bastille vanglas ja on pühendatud prantsuse revolutsioonile ja Bastille vallutamisele.
Mis väljendus ka filmis küllaltki selgelt. Kui Beethoven Saksamaalt Viini kolis, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Beethoveni elu ja loomingu võib jagada nelja perioodi: Esiteks kujunemisperiood. Teiseks varane looming, kus elas vabakunstnikuna Viinis. Omandas teadmisi nii Haydni kui ka Salieri juures. 1795. a hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Kolmandaks loomingu kõrgaeg, kus tähtsamateks teosteks oli oratoorium ,,Kristus Õlimäel", 3. sümfoonia, ooper ,,Fidelio". Neljandaks hiline looming, kus põdes loomingukriisi, pärast venna surma hooldas vennapoega, kes tegelikult oli Ludwigu enda lihane poeg. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Majanduslikult oli edukas. Ludwig van Beethoven ja Mozart olid võrdlemisi sarnased imelapsed, kes alustasid varakult muusikakarjääri. Beethoveni loomeprotsess oli aeglane ja vähem mahukas kui Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Mõlemad suurmeistrid on meile jätnud palju oma loomingut
Vokaalmuusikat õpetas Antonio Salieri. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose). 3. 18021812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Tähtsamad teosed: oratoorium "Kristus Õlimäel" (1803), 3. sümfoonia, mille pühendas esialgu Napoleonile, ooper "Fidelio" ("Leonore"), sümfooniad nr 4; nr 5; nr 6; nr 7; nr 8. Kohtus Goethega (muusika tragöödiale "Egmont"). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Olid ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on mõjutanud ka loomingut. 4. 18131827 Viini III periood (hiline looming). Loominguline kriis 18131815. Kirjutas väga vähe. Pärast venna surma tuli tal kasvatada vennapoega, kes talle meelehärmi valmistas. Jõudis oma kuulsuse haripunkti
korraldas. Varakult hakkas aga halvenema tema kuulmine. Esimesed märgid sellest ilmnesid juba aastal 1796, neli aastat enne esimest akadeemiat. 1814. aastal kuulis ta juba nii halvasti, et pidi suhtlemiseks kasutama kõnelustevihikuid. 1820. aastast oli helilooja täiesti kurt. Beethoven on kirjutanud üheksa sümfooniat, viis klaverikontserti, 32 klaverisonaati, kaks missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat ning üle saja laulu. Beethoveni käitumine oli küllaltki heitlik ning ta ei suutnud end vaos hoida. Teiste inimestega suheldes eiras Beethoven etiketti. Ta ei hoolitsenud väga oma hügieeni eest. Kurtuse süvenedes muutus ta järjest üksikumaks, koos ebaõnnestumistega suhetes kasvas masendus. Kord arreteeris Beethoveni Viini politsei, kuna teda peeti ekslikult kerjuseks
Kurtus, aga ka ebaõnnestunud naiseotsingud ning kohtuvaidlused vennapoja hooldusõiguse pärast põhjustasid heliloojas masendust. Vaatamata kõhklustele ei sooritanud ta siiski enesetappu ning enne surma 56-aastaselt, oli ta niivõrd populaarne, et viimase akadeemia lõpetas viiekordne ovatsioon ning helilooja matustele tuli austust avaldama 20 000 inimest. Beethoven on kirjutanud 9 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati, kaks missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat ning üle saja laulu. Paljudes tema teostes valitseb heroiline ja pateetiline meeleolu, samas on tema muusikas tavaline ka lüürilisus. Vormi poolest järgib ta klassikalisi traditsioone. Samas on näiteks tema sümfooniatele iseloomulikud suuremad dünaamilised kontrastid, pikemad kestused ja suuremad orkestrikoosseisud, kui tema klassitsismiajastu eelkäijate omadele omane.
Inglismaa ja Saksamaa- väga menukad olid I sümfoonia, varased klaverikontserdid ning mõned kammerteosed. Peale vokaalmuusika muutust hakkas ta otsima libretosid, ning kirjutas oma ainsa avatooriumi ,,Kristus õlimäel". Beethovenilt telliti seoses uue ooperimaja avamisega moodsas stiilis ooper ,,Vesta tuli". III sümfoonia Es- duur, op. 55 oli kogu 19 saj muusika suunaja ja algas stiili kõrgaeg. Olulisem V sümfoonia. 1805.a jõudis rahva ette ooper ,,Fidelio" (kolm etendust)- uus versioon 1806. kaks etendust- lõplikult 1814. a. Soe vastuvõtt. 1809. a. oli Beethoveni loomingu perioodi kõige vaiksem. 1808 .a. suur autorikontsert. 1809. a. uus loominguline periood. Goethe draama ,,Egmont"- keskmise perioodi loomigu viimane jõuline laine. Kriisi aastad (1813-1815) Ta ei kirjutanud mitu aastat midagi. Klaverisonaat, kaks tsellosonaati, kaks orkestriteost (,,Nimepäeva avamäng", ,,Welligtoni võit"). Hiline looming: aastad 1816-1827
Kõige silmapaistvam looming on 32 klaverisonaati ja 9 sümfooniat. Maailma kuulsad on nr 3. "Eroica", heroline e kangelaslik (algselt oli see pühendatud Napoleonile), nr. 5. "Saatuse nümf"ja 9. Sümfoonia. 32-st klaverisonaadist populaarsed: nr 8 "pateetiline"; nr 14 "kuupaiste sonaat" ; nr 21 "aurora"; nr 23 "kirglikult". Vokaal- sümfoonilise muusika osakaal on suhteliselt tagasihoidlik. On kirjutanud ainult ühe ooperi "Fidelio", mis oma olemuselt on "pääsemisooper". Ooperit redigeeris helilooja ligi 10 aastat, kuid ka siis ei jäänud lõpptulemusega rahule. Ooperis vastandub sünge vanglaõhkkond ja teiselt poolt valguse- ja vabaduseloovus, mida kehastavad Leore e Fidelio ja tema vangistatud abikaasa Florestan. Ooper on kahe vaatuseline, pühendatud Prantsuse revolutsioonile ja Bastille vangla vallutamisele. Tuntud on 2 missat. Muusikavaramusse kuulub missa Solemnis (pidulik missa). See on tehniliselt
looming numbriliselt kuigi suur. Beethoven kirjutas mitut suurteost üheaegselt; ta täiendas ja parandas teoseid pidevalt, otsides täiuslikkust. Oluliseks pilliks tema jaoks oli KLAVER. Ta suhtus klaverisse kui orkestrisse – klaver pidi kõlama sama värvikalt kui orkestritäis pille. Looming Orkestrile: 9 sümfooniat, 5 klaverikontserti, viiulikontsert D-duur (1806), kontsert viiulile, tšellole ja klaverile C-duur (1805). Mitu avamängu (Fidelio, Leonore, Egmont, Wellingtoni võit jt). Kammermuusika: 16 keelpillikvartetti, klaverikvartetid, klaveritriod, puhkpilliansamblid. Soolopillidele: 10 viiulisonaati, 5 tšellosonaati, 1 metsasarvesonaat, 32 klaverisonaati, variatsioone klaverile, bagatelle klaverile jne. Vokaalile: tal on soololaule ja üks ooper Fidelio (1814), oratoorium Kristus Õlimäel (1804), Missa solemnis D-duur (1823). Iseloomustust kolme perioodi kohta vt vihikust!
Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`, `Kuupaistesonaat` - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. Sümfooniate juurde jõudis Beethoven alles küpse heliloojana, 30. eluaasta paiku. Selleks ajaks oli sümfooniast saanud sajandi esinduslikem muusikazanr. Beethoveni sümfooniaid valmistasid ette tema varasem instrumentaalmuusika ja ooper `Fidelio` (Beethoven pidas üheks suurimaks heliloojaks Glucki ja imetles tema hiliste ooperite dramatismi). Beethoveni sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus, mis otsekui viitaks vormilisele vabadusele. Ent lähemal uurimisel selgub, et kuigi elu lõpupoole käsitles ta klassikalist sonaaditsüklit üha vabamalt, jäid tema sümfooniad siiski klassikaliste ratsionaalsete vormistruktuuride raamidesse. Beethoven asendas sümfoonias 3
tsüklikäsitlus. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`, `Kuupaistesonaat` - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. Sümfooniate juurde jõudis Beethoven alles küpse heliloojana, 30. eluaasta paiku. Selleks ajaks oli sümfooniast saanud sajandi esinduslikem muusikazanr. Beethoveni sümfooniaid valmistasid ette tema varasem instrumentaalmuusika ja ooper `Fidelio` (Beethoven pidas üheks suurimaks heliloojaks Glucki ja imetles tema hiliste ooperite dramatismi). Beethoveni sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus, mis otsekui viitaks vormilisele vabadusele. Ent lähemal uurimisel selgub, et kuigi elu lõpupoole käsitles ta klassikalist sonaaditsüklit üha vabamalt, jäid tema sümfooniad siiski klassikaliste ratsionaalsete vormistruktuuride raamidesse. Beethoven asendas sümfoonias 3
6-s sümfoonia Karjase sümfoonia 9-s sümfoonia - "Koori sümfoonia" "Rõõmu sümfoonia" "Euroopaliidu hümn" Avamängud: *Prometheus *Leonore *Egmont *Coriolanus TEOSED: *Muusika lavateostele *Tantsud orkestrile *Teosed solistile: klaverikontserdid *Teosed kammeransamblitele *Kaveri teosed *Sonaadid: "Pateetiline sonaat" "Appasionaata" (kirglik) "Kuupaistesonaat"(rahva pandud nimi) *Ooper: "Fidelio"( Leonore 4-jas avamäng on Fidelio avamäng) *Missad: "Pidulik missa" *Oratooriumid: "Kristus õlimäel" *Kaanonid *Laulud klaverisaatega. *Aariad
Elas vabakunstnikuna Viinis, kus aasta jooksul õppis Haydni juures. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose). 3. 18021812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Tähtsamad teosed: oratoorium "Kristus Õlimäel" (1803), 3. sümfoonia, mille pühendas esialgu Napoleonile, ooper "Fidelio" ("Leonore"), sümfooniad nr 4; nr 5; nr 6; nr 7; nr 8. Kohtus Goethega (muusika tragöödiale "Egmont"). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Olid ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on mõjutanud ka loomingut. 4. 18131827 Viini III periood (hiline looming). Loominguline kriis 18131815. Kirjutas väga vähe. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Aastad olid majanduslikult edukad. Tähtsamad teosed: Laulude tsükkel "Kaugele armsamale" (1816), Missa
1. 1770-1792 Bonni periood(kujunemisaastad) 2. 1792-1802 Viini I periood(varajane looming) Õppis Haydni juures. Õppis vokaalmuusikat. 3. 1802- 1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sümfooniad nr 4 - nr 8 1813-1827 Viini III periood (hiline looming). Looming Kirjutas 9 sümfooniat 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 2 balletti Ooper ,,Fidelio" (või ,,Leonore") Kuulmise kaotus 1801 kirjutas sõbrale oma kuulmishäirest Tal oli raske kuulda, mida inimesed rääkisid 1802 kirjutas ta Heiligenstadt´i testamendi. Kiri mis rääkis tema kuulmisprobleemidest. 1817 jäi tummkurdiks Surm Suri 26 märts a. 1827 56 aastasena Surma põhjus pole kindel. Arvatakse paljuid haigusi kui ka mürgitamist. Tänan tähelepanu eest!
1796 2) 1792-1802 Viini I periood (varane looming) · Õpetajaks Haydn · Vokaalmuusikat õpetas Salieri · 1795. a. hakkas märkama oma kuulmisvaegust · Kirjutas 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (üle 100 teose) 1803 3) 1802-1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg) · Kõige väljapaistvama loomingu aeg · Kirjutas oratooriumi "Kristus Õlimäel" (1803) · Kirjutas oma 3. sümfoonia, mille pühendas Napoleonile · Kirjutas ooperi "Fidelio" ("Leonore") · Sümfooniad nr.4; nr.5; nr.6; nr.7; nr.8 · Kohtus Goethe'ga (muusika tragöödiale "Egmont") 4) 1813-1827 Viini III periood (hiline looming) · Loominguline kriis 1813-1815 · Laulude tsükkel "Kaugele armsamale" (1816) 1815 4) 1813-1827 Viini III periood (hiline looming) · 1818. a-st oli kurt ja suhtles kirjalikult 1818 4) 1813-1827 Viini III periood
aastal. Kui lood olid esmaettekantud siis need kirjastati, kuid trükist ilmusid vaid orkestripartiid ning klaveripartii. Ludwigi elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi: 1. 1770-1792 Bonni periood ( kujunemisaastad ) 2. 1792-1802 Viini periood ( varane looming ) 3. 1802-1812 Viini 2. periood ( loomingu kõrgaeg ) 4. 1813-1827 Viini 3. Periood ( hiline looming ) Beethoveni tähtsamad teosed olid: 1. 3.sümfoonia "Eroica" 1803/04 2. 5.sümfoonia "Saatusesümfoonia" 1808 3. Ooper "Fidelio" 1804-1805 4. Laulude tsükkel "Kaugele armsamale" 1816 Peale 20-ndat eluaastat tabas teda haigus ja ta jäi kurdiks. Ta oli kinnise ja sünge eluviisiga. 30-aastaselt oli Beethoven täiesti kurt ja just siis kirjutas ta oma parimad teosed "Egmont"ja "Eliisele", mida ta aga ise enam kunagi ei kuulnud. Ludwig van Beethoven suri 26.märtsil 1827-ndal aastal Viinis.
25 Miks kirjutas Beethoven rohkem instrumentaal- kui vokaalmuusikat? Sest ta alustas oma karjääri klaverivirtuoosina ja klaver jäi tema kõrvale elu lõpuni. Tal oli kuulmisega probleeme 26 Mozart ja Beethoven saavutasid Viinis kõigepealt tuntuse kui ..........................? Klaverivirtuoosidena ehk pianistidena. Nimeta muusikapala žanr ja helilooja Kuupaistesonaat – Beethoven ja klaverisonaat Sümfoonia nr 40 g-moll – Mozart Fidelio – Beethoven ja ooper, algselt nim Leonore Reekviem – Mozart, lõpetas Syssmayr ja see oli missa Pariisi sümfooniad - Haydn Loomine ja Aastaajad – Haydn ja oratoorium 27 klaverikontserti - Haydn Sümfoonia nr 5 c-moll e.Saatusesümfoonia - Beethoven Võluflööt – Mozart ja ooper Üllatussümfoonia sümf. nr 94) - Haydn 32 klaverisonaati - Beethoven Missa Solemnis – Beethoven ja vokaalmuusika Lahkumissümfoonia, nr 45 - Haydn Don Giovanni – Mozart ja ooper 9 sümfooniat - Beethoven
seda, mida tegi. 4.1816-1827:Hiline looming, missa solemnis. Ta oli kurt sel ajal, ta ei saanud enam orekstrit juhatada, kasutas väljendeid mida teised ei tohtinud kasutada. Isiklikelu-teda austati väga, ta oli kui isepäine geenius, kes elas omas maailmas, ega kohanenud ajastu ega ühiskonnaga. Sümfooniline muusika-Sümfooniaid on palju. Kuulsad ka. Klaverimuusika-5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati. Vokaalteosed-Missa solemnis, oratoorium ,,Kristus õlimäel", ooper ,,Fidelio". Kammermuusika-Üks hästi kuulus kammerteos:Septett es-duur op.20 klrnetile, metsasarvele, fagotile, viiulile, vioolale, tsellole ja kontrabassile(1799-1800) Muusika üldiseloomustus-Beethoveni looming juhatab muusikaloos sisse 19.sajandi. Suurim eeskuju romantilise sajandi heliloojate arvates. Tema muusika kui klassikaliselt loogiline ja tasakaalustatud.Tema hilisaastatel oli stiil tal paradoksaalne.
50 klaverisonaati 26 keelpillikvartetti 38 klaverisonaati 5 oratooriumi (´´Aastaajad´´, 19klaverisonaati 5 klaverikontserti ´´Loomine´´) 16 ooperit 1 ooper Keelpillikvartette ja triosid Näiteid teostest MK Sümfoonia nr 45 ´´Figaro pulm´´ ´´Fidelio´´ ´´Lahkumissümfoonia´´ ´´Võluflööt´´ ´´Kuupaiste sonaat´´ MK - ´´Üllatussümfoonia´´ ´´DonGiovanni´´ Helilooja tähtsus Haydni loomingus kujunesid Rõhk ooperitel, peen, Ta oli esimene, kes (milles oli välja klassikaline laululine, puudub talupoglik võttis kasutusele uuenduslik
9. Kuidas mõjus hingeline kriis loomingule? Hingelise kriisiga kaasnes erakordne loominguline aktiivsus. 10. Missuguseks kujunes Beethoveni väljenduslaad? Beethovenlik väljenduslaad – Jõuline, dramaatiline ja pateetiline. 11. Kui vanalt saabus Beethovenil loominguline kõrgaeg? 32-aastaselt. 12. Nimeta selle aja kuulsamaid teoseid? (Millised sümfooniad? oratoorium? ooper?) III sümfoonia, “Eroica”, 5. 6. ja 7. sümfoonia, oratoorium “Kristus õlimäel” , ooper “Fidelio” 13. Miks oli tähtis Böömimaa kuurordis Teplitzis veedetud aeg 1811 – 1812? Loominguliselt viljakas, kohtumine Goethega, armastussuhted. 14. Millal oli Beethoveni kuulsuse haripunkt? 1813– 15 1. Kuna jäi ta täielikult kurdiks? 53-aastaselt. 2. Beethoveni hilise loominguperioodi tähtsamad teosed? “Missa Solemis” ja 9. sümfoonia 3. Kuidas suhtus rahvas Beethoveni surma? Matustel oli 10 000 inimest. 4. Missugune oli Beethoveni loomislaad?
Vokaalmuusikat õpetas Antonio Salieri. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose). 3. 18021812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Tähtsamad teosed: oratoorium "Kristus Õlimäel" (1803), 3. sümfoonia, mille pühendas esialgu Napoleonile, ooper "Fidelio" ("Leonore"), sümfooniad nr 4; nr 5; nr 6; nr 7; nr 8. Kohtus Goethega (muusika tragöödiale "Egmont"). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Olid ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on mõjutanud ka loomingut. 4. 18131827 Viini III periood (hiline looming). Loominguline kriis 18131815. Kirjutas väga vähe. Pärast venna surma tuli tal kasvatada vennapoega, kes talle meelehärmi valmistas. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Aastad olid
Juba 5-aastaselt kirjutas ta esimesed muusikapalad ja 8-aastaselt ilmusid esimesed trükised ja sümfoonia. Mozarti loomingust jäi kõige rohkem meelde Sümfoonia nr. 40, sest see on tema kuulsaim teos, mida on mängitud igal pool, see on ka paljudel filmidel taustamuusikaks. Beethoven erineb Haydeni ja Mozarti omast sest enamjaolt on see kurb ja tõsine. Haydenil ja Mozartil oli teostes alati päike ja rõõmus rütm. Beethoveni teosed: Fidelio Haydeni teosed: Üksik saar Mozarti teosed: Figaro pulm, Don Giovanni, Don Juan Võluflööt
Üks kuulsamaid ooperid on ,,Don Giovanni". Kirjutas 50 sümfooniat. Sümfoonilise loomingu kõrgpunktiks on 40 sümfoonia ja 41 sümfoonia ehk ,,Jupiter" Ludwig van Beethoven-Suurem osa instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Sümfooniad hakkas tegema alles 30 aastaselt.3 sümfoonia(heroilise stiili kõrgeaeg Beethoveni loomingus)5 sümfoonia(lemmiksümfoonia on tema heroilise sümfonisimi tipp)9 sümfooniat võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. On veel kirjutanud ooperi"Fidelio" ja vokaalsümfoonilistest teostest tuntuim on Missa solemnis.
16. Kas ,,Väike öömuusika" on kammermuusika valdkonda kuuluv teos ja mis koosseisule ta on kirjutatud? (jah, kammerorkestrile). 17. Kus sündis Mozart, Beethoven? 18. 2 fakti Beethoveni loomingu iseloomustamiseks.. 19. Mis oli Beeth. lemmikpill? 20. 3 viini klassiku nimede õigekiri. 21. Mitu sümfooniat kirjutas Beethoven? 22. 2 fakti kummastki kuulsamast sümfooniast. 23. Nim. Beethoveni 2 vokaalteost. (ooper Fidelio, missa Missa solemnis(pidulik missa)) 1. Õukond ja kirik polnud määraval kohal, muusikaühingud hakkasid korraldama avalikke kontserte, vabahelilooja status muutus tähtsamaks, anti välja muusikaõpikuid 3. Ekspositsioon (peateema, kõrvalteema), töötlus (arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasid), repriis (teemad tulevad tagasi) 4. Keelpillikvartett- 1. Viiul, 2, viiul, viola, tsello Trio- viiul, klaver, tsello 5. Õ. Lk 37 6. Sonaat, trio, keelpillikvartett, sümfoonia 7
või mida raadiokanalid parasjagu lasevad. Isiklikult võin õelda et mina ise just klassikalise muusika kirglik kuulaja pole, aga siiski tean tuntumaid heliloojaid ja oskan vahet teha õige klassikalise muusika ja tänapäevase klassikalise muusika vahel. Kodus ma sellist muusikat ei kuulaks, aga näiteks ooperis, kus on selle muusika esitamiseks õige atmosfäär ja akustika, kuulaksin seda hea meelega. Käisin mõningad aastad tagasi ooperimajas kuulamas ooper“ Fidelio“-t, mida esitasid tõesti väga head ja võimekad solistid. Elamus oli võimas. Enne seda oli mu arvamus ooperist ja sellisest muusikastiilist täiesti teistsugune ja nüüdseks olen käinud ka teistel kontsertidel kus esitatakse sellist muusika stiili. Üldiselt on inimeste teadlikkus klassikalisest muusikast väga kasin. Ooperisse mineku asemel mindakse kinno. Arvan et keegi kes ei ole kunagi ise klassikalist muusikat kuulamas käinud, ei saa
passioon" , "Missa h-moll" George Friedrich HÄNDEL ( 1685 1795 ) Loomingus domineerivad ooperid ja oratooriumid Tuntumad teosed: Orkestrisüit "Tulevärgimuusika" Ooper "Rinaldo" Oratoorium " Messias Johannes BRAHMS ( 1833 1897 ) Loomingus domineerivad sümfoonilised teosed Kuulsamad teosed: "Viiulikontsert D-duur" "Klaverikontsert nr.2" Ludwig van BEETHOVEN ( 1770 1827 ) Loomingus põhirõhk sümfooniatel Looming: 9 sümfooniat Ooper "Fidelio" 30 klaverisonaati SAKSA RAHVALAUL ÜHEHÄÄLNE Sageli IMPROVISEERITAKSE viisile juurde LISAHÄÄLI Enamik kirjutatud DUUR helilaadis Tüüpiline Saksa rahvalaul on RÜHMALAUL Tekstides esineb sageli MEIEVORMI 19. sajandil tekkis UUEM RAHVALAUL SAKSA RAHVATANTSUD ALLEMANDE ,LENDLER,VALSS,POLKA SAKSA RAHVAPILLID DULCIMER ,VIIUL , AKORDION, SUUPILL Saksa firmad HOHNER ja WELTMEISTER valmistavad muusikainstrumente
keskus. Ajalugu: Teater avati ametlikult 25. mail 1869 Mozarti näidendiga "Don Juan". Esimene direktor oli Franz von Dingelstedt, temale järgnesid Johann Herbeck, Franz Jauner ja Wilhelm Jahn. II Maailmasõja lõpupäevil, märtsis 1945, sai ooperiteater pommitabamuse ja majast säilis praktiliselt vaid fassaad, aga juba mais 1945 töötas Riigiooper edasi Rahvaooperimajas. Riigiooperi hoone taastamiseks kulus kümme aastat, 5. nov 1955 taasavati see Beethoveni teosega "Fidelio". Alates aastast 1869 on teatril olnud 31 direktorit, kes kõik on ka ise edukad artistid olnud. Arhitektuur: Arhitektid olid August von Sicardsburg ja Eduard van der Nüll, kes aga kumbki ei elanud nii kaua, et näha ooperiteatri avamist. Maja on kaheosaline, eesmine on kitsam, kus paiknevad auditoorium ja avalikud ruumid ning tagumine laiem osa, kus on lava ja sellega kaasnevad abiruumid. Paremale ja vasakule hoonest jäävad kaks vana purskkaevu, mis sümboliseerivad vastandlikke maailmaid.
Ooper rääkis kuningast ja naisest Amelia, kes armastasid teineteist, kuid naine oli juba abielus kuninga peaministriga. Oma naise ja kuninga armastusest teada saades soovis peaminister kätte maksta ning otsustas kuninga tappa. Amelia osa laulis külalisesinejana Aile Asszonyi. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal ning jätkas õpinguid Madalmaade Ooperistuudios. Samuti on täiendanud end Itaalias. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Don Giovanni", "Fidelio", "La traviata". Kuningat mängis Mart Madiste, kes on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end prof. Virgilijus Noreika juures. 1999. aastast on ta Rahvusooper "Estonia" solist. Temagi on kaasa teinud mitmetes ooperites: "La traviata", "Lõbus lesk", "Carmen". Esimene vaatus algas avamänguga, mis tekitas publikus ootusärevuse eelseisva etenduse ees. Eesriide avanedes, tuli nähtavale esialgu veidi hirmutav
numbriooper See koosneb iseseisvaist iseseivaist muusikanumbreist: : aariatest, ansamblitest, koori- ja orkestriepisoodidest ning tantsudest. 19.sajandil hakati numbriooperist loobuma, sündmustik ja muusika areneb katkematult. Tegelasi võivad iseloomustada juhtmotiivid, orkestri osatähtsus suureneb. Põhiliselt sellisena ongi ooper püsinud tänapäevani, kuigi temas võib leiduda numbriooperi sugemeid. Kuulsamad autorid ja nende teosed: · Ludwig van Beethoven o "Fidelio" (Viin 1805) · Wolfgang Amadeus Mozart o "Idomeneo" (München 1781) o "Röövimine serailist" (Die Entführung aus dem Serail; Viin 1782) o "Figaro pulm" (Le Nozze di Figaro; Viin 1786) o "Don Juan" (Don Giovanni; Praha 1787) o "Cosi fan tutte" (Viin 1790) o "Tituse halastus" (La clemenza di Tito; Praha 1791) o "Võluflööt" (Die Zauberflöte; Viin 1791) · Giacomo Puccini o "Edgar" (Milano, 1889)
Motzart kirjutas muusikast on kirjutatud klaverile. vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit, 19 ooperit. Kuulsamad "Haaremirööv", Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati, mitu oratooriumi ja hulk vokaalset "Figaro Pulm", "Don Giovanni", ,,Pateetiline", ,,Apassionata", kirikumuusikat. Haydni kaks tuntumat Võluflööt". Motzart kirjutas umbes 50 ,,Kuupaistesonaat." 3. Ooper ,,Fidelio". oratooriumi on "Loomine" ja "Aastaajad" sümfooniat. Mozarti sümfoonilise See aga ei olnud eriti menukas. loomingu kõrgpunktis on 40. sümfoonia ja Vokaalsümfoonilistest teostest on tuntuim 41. sümfoonia ehk "jupiter" Missa solemnis.
- tema tõeline õpetaja C. G. Neefe - 1795 algas kuulmisvaegus, 1801-1802 hingeline kriis ja kaalus enesetappu - 1802-1812 loomingu kõrgaeg, klaverisonaadid olulised, instrumentaalmuusika - ainus oratoorium ,,Kristus Õlimäel" tema esimene vaimulik teos ja ühtlasi ka esimene dramaatiline vokaalteos - pühendas III sümfoonia Napoleonile - Klaverisonaat ,,Appassionata" heroilise stiiliga, tema ainus ooper ,,Leonore" (,,Fidelio") ka. - klaver elu lõpuni olulisim pill - Beethovenit austati, kui ta suri - esimene täielik vabakunstnik
,,Võluflööti on nimetatud ka Mozarti testamendiks. Tema üheks kuulsaimaks vaimulikuks teoseks on Reekviem. Ludwig van Beethovenil oli väga tugev sõltuvus Mozartist ja Haydnist, see väljendus teoste pühendamistega neile. Tema muusikaline mõte jäi klassikaliselt loogiline ja tasakaalustatud. 31-aastaselt elas üle hingelise kriisi, saades teada, et jääb lõplikult kurdiks. Reageeris innukalt uuele heroilise ooperikunsti lainele ja seetõttu lõi oma ainsa ooperi ,,Fidelio". 45-aastaselt mängis viimast korda publiku ees klaverit. Elu lõpus jäi täielikult kurdiks, kuid kirjutas endiselt muusikat edasi. Raskem on muusikaajaloos määrata klassikalise ajastu lõppu. Kui baroki ja klassitsismi vahel näeme selget üleminekut, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, siis klassitsismi ja järgmise suure stiili, romantismi vahel midagi sellist pole. Beethoven lähtus peamiselt
Die Lebenshaltung von ihrem Schreiben, Drucken Einnahmen und Unterstützer Spenden. Er wuchs Erfolg, obwohl er schrieb immer weniger. Er Gesundheitszustand verschlechterte sich und er wurde 1824 taub.Er hat Alkoholproblem und er war in sich selbst gezogen. Beethoven starb am 26. März 1827 im Vien. Seine Beerdigung rund 20 000 Menschen beteiligten sich. Er kam 9 Symphonien schreiben. Die bekannteste ist "Saatusesümfoonia" (1808)und "Pastoraalne sümfoonia" (1808). Oper "Fidelio".Ballet "Musik zu einem Ritterballett" (1790-1791) und "Die Geschöpfe des Prometheus" (1880-1881). Piano 32 und die bekannteste ist "Pateetiline sonaat" und "Kuupaistesonaat" .Er schrieb auch 10 Violinesonate und ein Overture. Er Freund sagt: ,,Beethoven war der Körper in Bezug auf die durchschnittliche Mann, so stark, fest und gerade, fair und anspruchsvoll. " Musician hat auch in einige Bücher erschienen: 1. Gerald Abraham - The Age of Beethoven, 1790-1830 2
· sündis beethovenlik väljenduslaad: jõuline, dramaatiline ja pateetiline ,,Kuupaistesonaat"(klaver) III. Aastad 1802-1812: loomingu kõrgaeg. · Lõi suurema ja tuntuma osa oma loomingust. Instrumentaalteosed III sümfoonia ,,Eroica" (,,Kangelassümfoonia"), V, VI ja VII sümfoonia, klaverisonaatidest ,,Appassionata", avamäng ,,Egmont" jpt. · Ainus oratoorium ,,Kristus Õlimäel" (1803) ja ooper ,, Fidelio " (1805/06). · Loominguliselt viljakad ja isiklikult väga olulised olid Böömimaa kuurordis Teplizis veedetud suve (1811/1812). · Kohtumine Goethega, keda ta imetles. · Ebaõnnestunud pereloomise katsed ja suhted - kirjad ja poeetilised pühendused teostel IV. Aastad 1813-1815: kriis. · Tema kirjad räägivad depressioonist. · 1814. aastal algas Viini kongress, mille puhul tulid aastaks linna Euroopa kroonitud pead ja aristokraatia ladvik
Sümfoonia kestab 70 minutit, mis on peaaegu kaks korda pikem kui ülejäänud tema sümfooniad. 2) Klaverimuusika omane on tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsiooni-vormi kasutamine ja c-moll helistik. Ta püüdleb orkestraalse kõlakäsitluse poole. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati, nt "Kuupaiste sonaat", "Pateetiline sonaat" ja "Appassionata", 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. 3) Ooper "Fidelio", mis ei olnud aga eriti menukas. Missa Solemnis on tuntuim vokaalsümfooniline teos, mida Beethoven ise pidas tähtsamaiks tööks. Esialgselt oli see mõeldud liturgiamuusikana pidulikuks teenistuseks, kuid lõpuks kasvas selles välja oratooriumi mõõtu suurteos.
palju kaunistusi 6. üle 20 ooperi 7. reekviem 8. missad itaalia ooperi mõjutusega 9. 'Haaremirööv', 'Figaro Pulm' ,'Don Juan' ,'Võluflööt' 10.Instrumentaalmuusika: 27 klaverikontserti ,41 sümfooniat L. van Beethoven 1. Borni linnas sündis 2. Vanaisa ja isa olid muusikud 3. Tõeline õpetaja C.G.Neefe 4. Viini 1. Periood : õpetajaks Haydn, kuulmisvaegus 5. Viini 2. Periood : „Kristus Õlimäel“, „Fidelio“ 6. Viini 3. Periood: loominguline kriis, „Kaugele armsamale“, 1818. Kurt (kõlarikkamad teosed), Missa Solemmis (pidulik missa) 7. Tema muusika oli sügavatundeline ja põhjalik nagu tema elugi. 8. A.von Kotzebue saatis Beethoovenile eesti muusikat.
Mozart „Väike öömuusika“ Mozart Kokku 41 sümfooniat Mozart Tuntuim on sümfoonia nr 40 Mozart Reekviem ehk leinamissa Mozart Üle 20 ooperi Mozart Geniaalne erinevate tunnete edasiandja Mozart Ühendas kõik oma aja väljendusvahendid Mozart Kuulsaim ooperihelilooja maailmas Beethoven Ooper „Fidelio“ Beethoven Kokku 9 sümfooniat Beethoven „Saatusesümfoonia“ Beethoven Klaveripala „Elisele“ Beethoven „Kuupaistesonaat“ - klaverile Beethoven Klaverisonaatide väljakujundaja Beethoven „Ood Rõõmule“ Beethoven Euroopa hümni autor Beethoven Pikim on sümfoonia nr 9 Beethoven Pühendas sümfoonia Napoleonile
1770-1790 kirjutas umbes 50 teost. 1792-1802 toimetas Viinis, õpetajaks oli Haydn ja A.Salieri. 1795- esimesed märgid kuulmisvaegusest, kaasnes hingeline kriis, erakordne loominguline aktiivsus, isikupärane väljenduslaad- jõuline, dramaatiline, lüüriline, pateetiline. Alustas muusikuteed klaverivirtuoosina. 1802-1812 Loominu kõrgaeg Valmis enamus teoseid: III sümfoonia "Eroica" V, VI, VII sümfoonia klaverisonaadid, Oratoorium "Kristus Õlimäel", ooper "Fidelio". 1813- 1815 Kriistiaastad, kuigi populaarsus oli just haripunktis. 1818 oli täiesti kurt, suhtles kirj teel. Kirjutas 5 kaalukat klaverisonaati. "Missa solemnis". IX sümfoonia filosoofilise väljenduslaadiga suurteos suurele orkestrile, milles vaskpillid palju suurema tähtsuse omandasid. Kokkuvõte: Kuigi Beethoven kuulub koos Haydeni ja Mozartiga Viini klassikalisesse koolkonda, pole nad ometigi kaasaegsed. Tema looming juhatab siis 19.sajandi
Heroilisus Lüürilise alatooniga looming jäi tahaplaanile Suurem osa kirjutatud klaverile Joonistunud välja omased jooned: marss, variatsioonivorm, c-moll helistik, 1.Beethoveni looming (arvud, näited) 9 sümfooniat- kuulsamad 3.(Napoleonile), 5., 9., 7 instrumentaalkontserti- 1 viiulikontsert, 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati- kuulsamad ,,Apposionata", ,,Kuupaiste sonaat", ,,Pateetiline" jne 1 ooper- ,,Fidelio" Kammermuusika- 10 viiuli- ja 5 tsellonaati Laulud (tsükkel ,,Kaugemale armastatule", ,,Koopaorav", ,,Kõik taevad laulavad" jt) 1.Romantism muusikas (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) 19.saj (20.saj algus) viisid erakordselt kaunid. Nn lõputu meloodia vormivabadus- hüljati klassikalised vormiskeemid programmilisus- teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks
Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe Verdi, Pjotr Tsaikovski, Ferenz Liszt. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Oli sakslane.Peamiselt instrumentaal, ka lüüriline, armastuseteemaline ja patriootlik, heroiline. Inspireeritud Haydeni ja Mozarti loomest. Peamiselt klaverimuusika Beethoveni looming (loetelu) 1. 32 klaverisonaati 2. 5 klaverikontserti 3. 1 viiulikontsert 4. 1 ooper (Fidelio) 5. 9 sümfooniat 6. Tsellosonaadid, viiulisonaadid 7. Koori- ja soololaulud Schuberti loomingu üldiseloomustus Oli austerlane. Romantistlik, tema meloodiad on väljendusrikkad, klaverisaatel on meloodiaga sarnaselt tähtis roll; sümfooniatele on omased meloodilised teemad ning vabam vormi ülesehitus. Enamik laule on salmilaulud. Räägivad armastusest, unistustest ja loodusest; on koondatud tsüklitesse. Schuberti looming 1. U 700 soololaulu 2. 19 ooperit 3
Lemmikud-soololaul , operett 2. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. 3. Beethoveni looming (loetelu) 9 sümfooniat 5 klaverikontserti ooper ,,Fidelio" balletid, missad 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 4. Schuberti loomingu üldiseloomustus Esimene tõeline romantik, kes klassikalise vormi täidab romantilise sisuga, kauni laululised meloodiad. Toob uue zanri lied e. laulu .oluline klaverimuusika looja.. Laulude mõju ka instrumentaalteostele. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal
romantikuks. Sündis 1770. aasta detsembris Bonni linnas. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethovenklaverit seitsmeaataselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Christian Gottlob Neefe. . Looming - 9 sümfooniat, klaverisonaadid, kontserdid, keelpillikvartetid, ooper „Fidelio“, kaks missat. Muusikat iseloomustab dramaatilisus. 6 Klassitsismi muusikalised arengud Vähem keerulisi kaunistusi, trillerid, kõike mis segab muusika mõju. Muusikas domineerib põhimeloodia, vähem kasutatakse dissonantse ja meloodia on kompaktne ja korrapärane. Sümfoonia areneb kui instrumentaalmuusika vorm, kus meloodiat ei katkesta solisti virtuoosne uhkeldamine
Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati: ,,Pateetiline", ,,Apassionata", ,,Kuupaistesonaat"; 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. 3. Ooper ,,Fidelio". See aga ei olnud eriti menukas. Vokaalsümfoonilistest teostest on tuntuim Missa solemnis. Esialgselt oli see mõeldud liturgiamuusikana pidulikuks teenistuseks, kuid lõpuks kasvas sellest välja oratooriumi mõõtu suurteos.
Ta reisis palju ning oli abielus ja tal oli 6 last, kellest 2 vaid ellu jäid. Loomingut mõjutas Salzburg, mis oli tema sünnipaik. Teosed : Ooperid - Figaro Pulm, Don Giovanni, Võluflööt On ka kirjutanud motette, missasid ja sümfooniaid. Beethoven – Saksa helilooja ja pianist, on kirjutanud sümfooniaid, klaverikontserte, klaverisonaate , kaks missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat. 4. Romantism- üldhinnang, millised olid hooned, maalid • Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab: mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Kunsti teemad:
klassikute. 32 KLAVERISONAATI. Esimesed neist sarnanesid paljuski Haydni helikeelega. Mida aeg edasi, seda tõsisemaks ja omanäolisemaks Beethoveni muusikaline ,,käekiri" muutus. Mitmed sonaadid on nimelised,näiteks ,,APPASIONATA", ,,KUUPAISTE", ,,PATEETILINE". 5 KLAVERIKONTSERTI, 1 VIIULIKONTSERT. Kuulsaim VIIULISONAAT kannab nime ,,KREUTZERI SONAAT". 9 SÜMFOONIAT. Lisaks palju KEELPILLIKVARTETTE. Beethoveni LAVATEOSED: ooper ,,FIDELIO", ballett ,,PROMETHEUS", 2 missat ( üks neist ,,MISSA SOLEMNIS"), oratoorium ,,KRISTUS ÕLIMÄEL". 19. saj. Eeskuju, enamus heliloojaid lähtuvad tema sümfooniatest ja kammersonaatidest. Teerajaja. Lõpuaastate muusikas romantismi sarnane. Isepäine geenius kes ei kohanenud kunagi aja ja ühiskonnaga. Ooper 18. saj. II poolel. Opera seria kriis ja Glucki ooperireform. Mozarti ooperid Gluck oli Viinis ja Pariisis edukas oma uuendatud laadis tõsiste ooperitega (opera seria). Mozartit tema
(1813-1815)kirjutas väga vähe , tal tuli kasvatada oma vennapoega, kes talle aga palju meelehärmi valmistas. Hilisloomingu periood (1816-1827) ta tervis halvenes, kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Iga tema suuremas teoses oli mõni fuuga... sümfooniline muusika: 9 sümfooniat. 9. sümf on EL hümn klaverimuusika:32 klaverisonaati, 5 klaveri kontserti vokaalteosed : ooper ,,Fidelio", missa solemnis ,, pidulik missa"... muusika üldisel: ta looming juhatab sisse 19. sajandi, suurim eeskuju, tema teostest lähtuvad saj lõpul mitmed zanrid, eriti sümfooniad ja kammersonaadid, kirjutas oma muusika ka põhjalikult muutunud Euroopas. Klassitsism(1720-1810) * täh lad k eeskujulik, esmaklassiline * samal ajal: Suur Pr rev, Napoleoni sõjad, *avalikud kontserdid *muusikaühingud *nooditrükindus
1. klaverikontsert CDuur op. 15, 17951801 2. klaverikontsert BDuur op. 19, 17881801 3. klaverikontsert cmoll op. 37, 18001803 4. klaverikontsert GDuur op. 58, 18041807 5. klaverikontsert EsDuur op. 73, 1809 Viiulikontsert DDuur op. 61, 1806 Kontsert klaverile, viiulile ja tsellole CDuur op. 56, 18041805 Koorifantaasia cmoll op. 80 (,,Kleine Neunte"), 18081809 Ooper "Fidelio" (teise nimega "Leonore"), op. 72. 18041814 Muusika näidendile ,,Egmont" op. 84, 18091810 Balletid "Musik zu einem Ritterballett" 17901791 "Die Geschöpfe des Prometheus", op. 43, 18001801 Laulumängud "Die Ruinen von Athen" op. 113, 1811 "König Stephan" op. 117, 1811 Avamäng "Coriolanus" cmoll op. 62, 1807 Oratoorium "Kristus õlimäel" op. 85, 18031804 Missad
Ta lõpetas 1999. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal. Asszonyi lõpetas EMTAs 2002. aastal magistrantuuri. Ta jätkas õpinguid 20022004 Madalmaade Ooperistuudios. Asszonyi on täiendanud end Itaalias Carlo Bergonzi eraakadeemias. Ooperisolistina debüteeris Aile 2000. aastal Despina rollis Mozarti ooperis ,,Così fan tutte" Vanemuise teatris. Aile Asszonyi on tegev ka oratooriumisolisti ja kammerlauljana. Tema ooperirollide hulka kuuluvad näiteks Leonora (Beethoveni ,,Fidelio"), Violetta (Verdi ,,La traviata"), Angelica (Puccini ,,Õde Angelica"), Naine (Tüüri ,,Wallenberg"). Ta on esinenud ka Vanemuises, Viini Kammerooperis, Moskva Uues Ooperis, Amsterdami kontserdihallis Concertgebouw ning paljudes Euroopa kontserdisaalides ja festivalidel. Praegu elab ja töötab Aile Itaalias. ,,Maskiball" oli ooper kolmes vaatuses. Ooperi tegevusliinides oli palju armastuse keerdkäike, mida saatis orkester, eesotsas dirigent Eri Klasiga. Lavastaja oli Arne Mikk
Tema muusikat iseloomustab dramaatiline väljenduslaad. Kuid kangelasliku ja võitlusliku iseloomu kõrval on olulisel kohal ka lüüriline külg. Tema teoste vorm on erakordselt hästi läbimõeldud. Võrreldes eelkäijatega on tema muusika pingelisem ja sisaldab tugevamaid kontraste. Beethoveni loomingusse kuuluvad: 9 sümfooniat 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati 1 viiulikontsert 10 viiulisonaati 16 keelpillikvartetti ooper ,,Fidelio" avamängud 2 missat oratoorium Kõik Beethoveni 9 sümfooniat on tänaseni orkestrite repertuaaris väga olulisel kohal ning kõlavad sageli paljudes kontserdisaalides. Tema sümfooniad on täiuslikuseni välja arendatud. Ta tõi orkestri partituuri juurde pikoloflöödi, kontrafagoti ja tromboonid (5. sümfoonia finaal). Tuntuimad on III, V, VI ja IX sümfoonia. III sümfoonia, mis kannab nime ,,Eroica" on seotud Prantsuse keisri Napoleoniga
annaabi.ee 
