-1908.a. siirdus Lääne- Euroopasse paremaid elu- ja loometingimusi otsima -Suri ja on maetud Berliini Tähtsus Eesti muusikas :- Muusikalis- ühiskondlik ning kontserttegevus Tartus - Loomingu uudsus (uute zanrite kasutamine , keskendumine suurvormidele , kunstiküpsus, kompositsioonimeisterlikkus , liidertafellisuse vastane , modernne helikeel, teoste filosoofiline sisu, tugev dramatism) Looming : 1) Oratoorium "Sealpool Jordanit", "Joonas" ; 2) Kantaadid "Johannes Damaskusest", "Ecclasia"; 3) Avamäng "Julius Caesar"; 4) Keelpillikvartetid; 5) Koorilaulud - Eks teie tea (vaimulik) jt Artur Kapp (1878-1952) - Silmapaitvamaid sümfoniste Eesti muusikas -Pärit Suure-Jaanist. ( Sinna ka maetud!) -13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis -Pärast kons.-i lõppu 20
roima ja süümet käsitleb "Macbet". Poliitiline temaatika on oluline Rooma tragöödias "Julius Caesar", "Antonius ja Cleopatra"... hilisemas loomejärgus kirjutas Shakespeare helgemaid, romantilisi tragikomöödiaid "Pevicles", "Cymbeline" ja "Talvemuinasjutt". Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus. Saavutanud juba eluajal menu, ei ole Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja 18. saj. klassitsistlikust seisukohast arvustati ja ümber tehti. Tõeline Shakespeare'i kultus algas romantismiajal, kui teda imetleti peamiselt luuletajana; teatris loobuti ümbertegemisest, kuid raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri kärpeid. Alles 20. saj., kui hakati etendusi andma
lavalisus. Ettekanne on miimiline,sünnib ajaliselt ja vormiliselt olevikus ning taotleb tavaliselt tõelise sündmuse illusiooni. Ülesehituse iseloomulikuks aluseks on kontrasti printsiibi ulatuslik rakendamine. Kontrast avaldub tegelastes,nende toimingutes ja ideedes. Draamateost iseloomustavad teravad, elulised konfliktid. Konflikt jõuab teose lõpul õnneliku, lepliku või traagilise lahenduseni. Draamateostele omased jooned on dünaamika ( liikuv arenemine ) ja dramatism ( inimeste sisemiste jõudude lahtiharutamine ). kangelaste mõtteid/tundeid iseloomustatakse/näidatakse dialoogi kaudu. Sellega koos esineb monoloog ( ühe tegelase pikem jutt ). Teksti kuuluvad remargid ( autori kommentaarid ). Repliik draamateoses tähendab tegelase viimaseid sõnu, millele järgneb teise tegelase esinemine. Draamateos jaguneb vaatusteks, piltideks ja stseenideks ( selle jooksul ei tohi tegelaste arv laval muutuda )
· 1908.a. siirdus Lääne- Euroopasse paremaid elu- ja loometingimusi otsima · Suri ja on maetud Berliini Tähtsus Eesti muusikas: Muusikalis-ühiskondlik ning kontserttegevus Tartus 11. R.Tobias looming Loomingu uudsus: · uute zanrite kasutamine ,keskendumine suurvormidele · kunstiküpsus, kompositsioonimeisterlikkus · liidertafellisuse vastane · modernne helikeel · teoste filosoofiline sisu, tugev dramatism Looming: · Oratoorium " Sealpool Jordanit", " Joonas" ; ,,Joonase lähetamine" · Kantaadid " Johannes Damaskusest", "Ecclasia"; · Avamäng " Julius Caesar"; · Keelpillikvartetid; · Koorilaulud- Eks teie tea (vaimulik) jt 12. A.Kapp - tähtsus eesti muusikas (1878-1952) Silmapaitvamaid sümfoniste Eesti muusikas · Pärit Suure- Jaanist. ( Sinna ka maetud!) · 13-a
mis ilmus 1603. Aastal. Teater ja lavastaja 1603. aastal. Londonis oli Shakespeare ka näitetrupi "The Lord Chamberlains Men" kaasomanik. 1599. aastal aitas ta kaasa uue teatri "The Globe" ehitamisele. Tema kuulsaim teos "Romeo ja Julia" põhineb 1303. aastal Veronas Itaalias elanud armastajatel, kes surid teineteise eest. Shakespeare'i lugusid iseloomustab karakterite rohkus, mitmekülgsus, sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism. 1610. aastal naases Shakespeare oma sünnilinna, kus ta oli endale maja ehitanud. 1613. aastal põles maha "The Globe". Shakespeare suri 1616. aastal, 23. aprillil, väidetavalt oma 52. sünnipäeval. Shakespeare'i hauale on kirjutatud järgmine hauakiri, mis oletatavalt on ta enda kirjutatud: Good friend, for Jesus' sake forbear, To dig the dust enclosed here. Blest be the man that spares these stones, But cursed be he that moves my bones.
Antiigi järgimine uusklassitsism Säilitati võimalus omapärasele loomingule Ideaalide kehastamine Suurbritannia Moodne kunst skulptuur 1930 suur tõus Inglise skulptuurikunstis Kujutati abstraktset elavat loodust. Saksamaa Ekspressionism ( va. "Bauhaus") "Bauhaus" ühiskondlik optimism,utopism Maaliti elu pahupoolest Nurgelised joonistused,rahutu ebaloomulik kloriit Inimfiguurid moonutatud Sünged karikatuursed teosed Pinge ja dramatism Wilhelm Lehmbruck Põlvitav naine Click to edit Master text stylesClick to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level
Combert *Adriant Willaert Vpõlvkond sündinud 1520, tegevusaeg 1570-1600, itaallased tõusevad väga kiiresti esile, jätkati vana asja, aegamisi sulas see kokku Itaalia modernistliku muusikaga, tolle aja muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke isikupära väljendus, selle eesmärgiga, et saavutada suuremat tundelisust kuulajas, hakati vastandama väga kaugeid helistikke. Kaunistati meloodiaid virtuoossete bazaasidega(ülimmeisterlik, väga tehniline mänguoskus). Ekspressiivsus ja dramatism-võtted millega teha muusikalisi kujundeid rohkem nähtavaks. *Philipp de Monte oli keiser Maximillian II juures. *Orlandos Lassos või Orlando di Lasso, 1532-1594, tähtsaim suurkuju. Teoseid kokku üle 2000, stiil keeruline, keelena oskas erinevaid keeli, siis ilusa eurooplasena on ta kõik ühendanud(saksa, prantsuse ja itaalia keele). Lassuse sünnilinn on Prantsusmaal, Belgia piiril. Legent räägib, et ta on 3 korda röövitud lauluhääle pärast.12
Eesnime number Mõju avaldub elu teises pooles Õnnelikkus Kella meetod Paariliste Oma Mina number Pulma kuupäev = suhte Oma Mina Pulma kuupäev soodsaim, kui suhte Oma Mina on nr. 6 Õnne suurendamiseks abielu kellaaeg 12 ja 3 paiku Eluteega seotud tegurid 1 Isikupära ja selle treenimine 2 koostöö ja selle treenimine 3 elurõõm ja loomine 4 kõva töö ja kannatus 5 seks ja naudingud 6 armastus ja vastutus 7 eneseuurimine ja üksindus 8 raha ja materiaalsus 9 dramatism ja inimlikkus 11 selgitamine ja kõrge vaimne areng 22 - ehitamine Hingesugulus Sugulased eelmisest elust Füüsiline suhe Vaimne suhe Töösuhe Arvutused sünniaegadest Elujooned Elujoone kokkusobivus Isikliku aasta number väljendab mingi aasta sündmusi Arvutus = sünniaeg (ilma aastata) + mingi aasta arv NT: 4.7.1996 aastal 1990 = 4+7+(1+9+9=19=1) Kasutatud materjal "Numeroloogia ja armastus" Juha Janerva http://www.astroprediction.in/ima ges/Numerology2.png http://www
100. Tema teoste hulgast leidub ka siiralt lüürikat Loomingu põhiteemad: Kapp võttis tavaliselt endale eeskujuks klassikalis-romantilise muusika ning rajas oma helikeele selle traditsioonidele. Kapp hindas polüfooniat ja vormiselgust. Tema loomingut iseloomustab keskendunud, tõsine mõttelaad, kontrastiderohke, jõuline, dramaatiline väljendus. Teostes üldinimliku teemad, filosoofilise probleemid; tõsine, mõtisklev laad, pingeline dramatism Tuntumad teosed: A. Kapp"Metsateel“ Koorilaul "Mu süda", 1897 A.Kapp Oratoorium kahes osas "Hiiob" (1929) A.Kapp avamäng "Don Carlos" A.Kapp "Fantaasia teemale B-A-C-H" viiulile ja orkestrile (1942) Sümfooniline poeem "Fatum“(1939) Helilooja tähtsus eesti muusikas: Artur Kapp oli üks Eesti silmapaistvamaid sümfoniste Heliloojaga seotud vaatamisväärsused, muuseumid või muusikasündmused tänapäeval:
Eriliselt suurt õitsengut ja muutusi sai nautida skulptuur. Hakati kujutama naturalistlikke figuure ja portreid, milles rõhutati kujutatava individuaalsust. Ennekõike kujutati füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Hellenistlikus skulptuuris võib jälgida mitut erinevat suunda. Praxitelese koolkonnas tehti jõukatele inimestele meeldivaid skulptuure, kellele kunst oli eelkõige imetlusobjekt. Pergamoni koolkonda iseloomustab aga suur dramatism ja efektsus. Rhodose koolkonnas kujutati võimsaid sõjamehi, atleete ja erinevaid võitlusstseene. Hellenistliku ajajärgu teisel poolel püüti tagasi pöörduda klassika idealiseeritud vormide juurde. Skulptuur ,,Lakoon" on loodud hellenistliku ajajärgu lõpul, kui skulptuur muutus ülemäära hirmsaid teemasid harrastavaks ja maneerlikuks. Niisugust pitserit kannab ka skulptuur ,,Lakoon". See on loodud 1.sajandil eKr ja kujutab preester Lakooni ja ta kahe poja
kolmehäälseid gruppe. IV põlvkond V põlvkond (1560- 1600) 16. Sajandi teisel poole muusikapildis tõusid esiplaanile itaallaased Madalmaade polüfooniastiili alusel kujunes mitu uut koolkonda Tolleaegses muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse ja suurema tundelisuse Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt Phillip De Monte (1521-1603) Orlandus Lassus (1532-1594) Link loole ,,Matona, mia cara" (,,Mu armas preili")- http://youtu.be/44NYeyO9W18 Orlandus Lassus Kasutatud allikad: TÄNAME KUULAMAST !
ajal komponeeris agaralt.1905. a . valmistas ta eesti keeles ette W. A. Mozarti ooperi "Don Juan". H. Treffneri gümnaasiumis asutas ta keelpillikvarteti, kuhu kuulusid ka J. Simm ja H. Eller. Samuti toetas ta rahvaviiside kogumise aktsiooni. 11. R.Tobias looming:uute zanrite kasutamine ,keskendumine suurvormidele,kunstiküpsus, kompositsioonimeisterlikkus,liidertafellisuse vastane,modernne helikeel,teoste filosoofiline sisu, tugev dramatism R. Tobiase loomingut võib jaotada nii ajaliselt kui ka muusika iseloomult kolme perioodi: 1) Peterburi 2) Tartu 3) välismaa ajajärk. 1) Esimene periood kestis umbes kümme aastat. Klassikaliste eeskujude järgi on kirjutatud avamäng "Julius Caesar" ja kantaat "Johannes Damaskusest". Tobiase nimetatud teostele on omane ülev muusikaline väljendus, kangelase õilistamine ja optimistlik lõpplahendus kui ka klassikaliselt selge vorm. Ta kirjutas koorilaulu "Neenia
traditsioonide rajajaks oli Mihhail Glinka. Tema orkestratsioonid olid professionaalsed ja maitsekad ning orkestrifaktuur läbipaistev ja tasakaalustatud. Glinka- esimese venekeelse orkestratsiooniõpiku autor. “Kamarinskaja” https://www.youtube.com/watch?v=hDQ2s dXs8mo Vene 19. sajandi väljapaistavamks sümfonistiks oli Pjotr Tšaikovski See žanr oli tema jaoks südamelähedane. Tšaikovski ooperi tundeskaalaga võrreldes on ta sümfooniate dramatism märksa jõulisem, meeleolukontrastid suuremad ning püholoogilised konfliktid teravamad. Kirjutas kuus sümfooniat 1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad" 4. sümfoonia f-moll 5. sümfoonia e-moll 6. sümfoonia h-moll "Pateetiline"
soomepoisi-aastad. Seda teemat on ilukirjanduses ka varem käsitletud aga Viirlaiul on ütelda mõndagi, mis varasemad ütlejad on ütlemata jätnud või mida nad ütelda ei teadnud. Raamtu lähtekohaks on vägivald, mis eesti rahvale Teises maailmasõjas osaks sai. Väga omal kohal on, eriti minuealist lugejat meeles pidades, raamatut alustav ,,Eellugu" -- konkreetne meenutus sündmustest ja olukordadest, millest Soome-minek välja kasvas. Mõjuvalt on raamatus edasi antud Eesti aja sündmuste dramatism ja kuhjumine. Minu jaoks olid viimased poolteistsada lehekülge raamatust kõige köitvamad. Raamatu põhiväärtuseks on minu arvates rikas mälu ja eestlaste ajaloo meeldetuletamine.
Töötas mitme suurteosega korraga. · Muusikat iseloomustavad täpsed karakterid, jõulised dramaatilised konfliktid, heroilisus ja pateetilisus, harvem märgatakse tema natuuri lüürilist poolt, mis avaldub paljudes teostes väga eredalt. Klaverimuusika · Klaveriloomingus on tähtsal kohal sonaadid (32), klaverikontserdid (5), variatsioonitsükiid ja väikepalad. · Varastele sonaatidele on iseloomulik lopsakas fantaasia ja dramatism, hilistes lisandub polüfooniavõtete ja fuugavormi julge kasutamine. Sümfooniad · 9 sümfooniat - avastas sümfoonia alles 30. eluaasta paiku. · Iseloomustus: ülev, dramaatiline väljendus ning loogiline ja ökonoomne ülesehitus. Helilooja laiendas neis klassikalist orkestrit: puhkpillid (eriti vaskpillid), mis varem pidid eelkõige täiendama orkestri koloriiti, muutusid sestpeale palju tähtsamaks. · 1804 lõi ta oma 3. sümfoonia (Es-duur, op
MAALIKUNST Suurbritannia: · Mõju moodsat kunsti toetavatel teoreetikutel ja kriitikutel (Herbert. Read) · Pooldati postimpressionismi · Sealsed kriitikud kiitsid Cezanne'i, kes oli nende jaoks puhta maalikunsti rajaja · Radikaalseid uuendajaid oli vähe. Saksamaa: · "Bauhaus"´i koolkonnas juhtis ühiskondlik optimism,utopism, mujal aga valitsesekspressionism(sõjakoleduste prohvetlik hoiatus) · Sünged karikatuursed teosed, pinge ja dramatism · Maaliti elu pahupoolest(O. Dix, M. Beckmann, K.Kollwitz) · Nurgelised joonistused ja rahutu ebaloomulikkloriit(E. Barlachi, W. Lehmbrucki) · Inimfiguurid moonutatud Itaalia: · Antiigi eeskujude järgimine(uusklassitsism) · Suursuguste ideaalide kehastamine · Futuristid säilitasid võimaluse omapäraseleloomingule, mis kajastas Itaalia dünaamikat Prantsusmaa: 1925. aastal toimus suur dekoratiiv- ja tööstuskunsti näitus
STROOF salm: rühm värsse, mis on seotud rütmiliseks, intonatsiooniliseks ja mõtteliseks tervikuks LÜROEEPIKA kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika (jutustav luule). Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan DRAMAATIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad lavalisus, dialoogivorm ehk kahekõne, tegevuse esitamine olevikus ("siin ja praegu"), tihe ja pingeline sündmustik ja vastuolud tegelaste suhetes (sündmustiku dramatism). Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks ning viimased omakorda stseenideks ehk etteasteteks. Näidendi lavastamisel kasutatakse dekoratsioone ja rekvisiite (mööbel, esemed, kostüümid jne) ning valgustust ja muusikalist kujundust. Dramaatika kasvas välja antiikaja kultusrituaalidest (viljkusjumala Dionysose pidustustest). Draamakirjanduse tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia, ja draama. KIRJANDUSE PÕHIMÕISTED
Gaas asendati elektriga, kadusid hobutrammid. Sufrazett-naisõiguslane. PROGRESS. Antisemitism- juudivastasus(viinis, peterburis)sionistlik liikumine- pooldas juute, taastas heebrea keele. Hugo de Vries-DNA. Sündis Kvantmehhaanika. 1897- aatom/elektron. 1905-relatiivsusteooria.Freud-psühhoanalüüs. Alfred Nobel(rootslane)1901.1913- esimene kirjanduspreemia Rabindranath Tagore. ,,võimasamini puhke, maru"-Gorki. Ekspressionism- tõi esile tunded ja elamused/närvilisus, subjektiivsus, dramatism. Gustav Klimt-juugendi kunstnik. Abs-traktism(Kandinsky), naivism(Rousseau), fovism(Matisse), kubism(Picasso). Picasso tegi läbi kõik moevoolud. Muusika: Debussy, Strauss. Filmikunst- Chaplin. 1901. Suri kuninganna Victoria. Naised ütlesid lahti korsetist, S-kujulisest figuurist. 1896- nüüdisaegsed olümpiamängud. Lurichi karjääri kõrgaeg. Suurriikide blokkide kujunemine. Blokkide loomine mõeld sõja ärahoidmiseks,tegelt eeldus sõja puhkemiseks(1MS)
protsess teda töö enese poolt, inspireerides kunstnikku mänglevalt ja kergelt uutele kujundileidudele ja vormieksperimentidele. Defineerides kunstis ennast alati maalijana, on Enn Põldroosi maalikunstniku karjäär kulgenud algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel pälvis ta peagi 1960. aastate algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonna elus ja kunstis toimuvate murranguliste protsesside tunnetajana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, hüperrealism, fovistlik salongiportree on aidanud Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Alates 1970. aastatest süveneb Põldroosi töödes nii portreedes kui figuraalkompositsioonides eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak, mis nagu psühholoogilise enesekaitse mehhanism aitab kunstnikul suhestuda ühiskonnas valitseva
...................................... ....................................................ühistegevuses. Koorilaulu ülev-pidulilest lauludest kujunes tragöödia, lõbusailmelistest komöödia. Kasutada on siis ka lavalised väljendusvõimalused, dekoratsioonid, rekvisiidid. Dr-teose Trag aine pärines kangelasmüütidest, lisaks kujutati inimese elu kannatuslikku külge. välisvormiliseks tunnuseks on dialoog, põhielemendiks tegelased. Dramatism inimese Pikapeale koori osa vähenes, kasvas näitlejate osakaal ja arv. sisemiste jõudude eriline pingulolek taotleb tõelise sündmuse illusiooni. Iseloomulik on Antiiktragöödia osad: 1) proloog (koorijuht esitas sündmustiku); olustikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu avatakse karakterid. 2) koori tulek ja laul ( - meeleolud ja muljed);
10. Tema unistuse ooperimajast aitas ellu viia Baierimaa kuningas Ludvig II R.Wagner 11. Oli kaua seotud maailmakuulsa Milano La Scala ooperiteatriga G.Verdi 12. Loobus numbriooperist ja kirjutas läbikomponeeritud muusikalisi draamasid R.Wagner 13. Kirjutas oma viimase ooperi 80 aastasena G.Verdi 14. Tema ainus koomiline ooper oli „Nürnbergi meisterlauljad“ R.Wagner 15. Alustas Pariisi konservatooriumis õpinguid 10 aastasena G.Bizet 16. Tema mõjutajaks oli Beethoveni muusikaline dramatism R.Wagner 17. Tema ainus kuulsaks saanud ooper on traditsiooniline numbriooper G.Bizet 18. Tema ooperite kangelased hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma inimkonna õnne nimel G.Verdi 19. Kajastab oma ooperites sotsiaalsest ebavõrdsusest tingitud kannatusi ja traagilisi saatusi G.verdi 20. Tema ooper on traagilise sisuga ja ülistab vabadust nii armastuses kui surmas R.Wagner 21. Oli rahvuslike traditsioonide ja meloodiarikkuse arendaja G.Bizet 22
STROOF salm: rühm värsse, mis on seotud rütmiliseks, intonatsiooniliseks ja mõtteliseks tervikuks LÜROEEPIKA kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika (jutustav luule). Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan DRAMAATIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad lavalisus, dialoogivorm ehk kahekõne, tegevuse esitamine olevikus ("siin ja praegu"), tihe ja pingeline sündmustik ja vastuolud tegelaste suhetes (sündmustiku dramatism). Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks ning viimased omakorda stseenideks ehk etteasteteks. Näidendi lavastamisel kasutatakse dekoratsioone ja rekvisiite (mööbel, esemed, kostüümid jne) ning valgustust ja muusikalist kujundust. Dramaatika kasvas välja antiikaja kultusrituaalidest (viljkusjumala Dionysose pidustustest). Draamakirjanduse tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia, ja draama. KIRJANDUSE PÕHIMÕISTED
Second level Third level Fourth level · "Bauhaus" - ühiskondlik Fifth level optimism, utopism, mujal ekspressionism (sõjakoleduste prohvetlk hoiatus) · Sünged karikatuursed teosed, pinge ja dramatism · Maaliti elu pahupoolt (O. Dix, M. Beckmann, K.Kollwitz) · Nurgelised joonistused ja rahutu ebaloomulikkloriit · Inimfiguurid moonutatud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Itaalia
kuningakssaamisest ja õhutatuna oma võimuahnest naisest, ei põrku Sotimaa väepealik Macbeth tagasi ka kõige võikamatest roimadest. KOLMAS PERIOOD (1608 1613) tähtsamad teosed "Talvemuinasjutt" (1610) ja "Torm" (1612). Helgem täiendus tragöödiate maailmapildile. Kirjaniku vaated tulevikule. Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus. Saavutanud juba eluajal menu, ei ole Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja 18. saj. klassitsistlikust seisukohast arvustati ja ümber tehti. Tõeline Shakespeare'i kultus algas romantismiajal, kui teda imetleti peamiselt luuletajana; teatris loobuti ümbertegemisest, kuid raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri kärpeid. Alles 20. saj., kui hakati
mürgiste värvitoonide eelistamine ja seletamatu päritolu valguse kujutamine. Inimeste anatoomiat kujutatakse moonutatult, näiteks on kehad ebaloomulikud pikad. TINTORETTO(1518-1594). See Veneetsia kunstnik maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. ,,Pühas õhtusöömaaja" suunab ta laua diagonaalselt pildi sisse. Perspektiiv on isegi liialdatud, kuid ruumi piirid mattuvad hämarusse. Tintoretto teosed on enamasti rahutud, ebasümmeetrilised, mõnikord on nende keskosa tühi, dramatism suurendavad heletumeduse kontrastid ja teatraalsed valgusefektid. Virtuooslikkust taotleti ka skulptuuris. Arhidektuur on maneristlikuks nimetatud ehitise üksikoasde lõtva seostamist ja kaunistustega liialdamist, samuti pikki anfilaade- tubaderidu kohakuti olevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõigi tubade.
DRAAMATEOORIA "Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum
teostega nt Jean Sibelius, Gustav Mahler. Kõik kümme sümfooniat paistavad silma muusikalise materjali ulatusliku arendusega, mis on seotud väga hea vormidramaturgiaga. Teose keskmes on sageli inimese ja saatuse konflikt, mille muusikaline ülistusjõud hämmastab oma dramaturgilise veenvusega. Väljenduslaadilt domineerivad muusikas jõulised pingekeskmed ning viimastes teostes on tuntav ekspressionistlikult teravdatud dramatism. 12. Nimeta Eduard Tubina tähtsamad teosed ja iseloomusta neid. Mille poolest on ta Eesti muusikaloos tähtis? Sümfoonia nr 2 ,,Legendaarne“ (inspiratsioon Toila maalilisest loodusest) ning sümfoonia nr 4 (samuti karge looduspildina vaadeldav). Kõige tuntum ja maailmas enim esitatud on sümfoonia nr 5 (1946), mille traagiline väljendusjõud seostub sõja-aastate ja isikliku kibestumisega kodumaa kaotuse pärast.
Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Paljusid Piirdudes ühe instrumendiga, avardas ta selle tema loominguid oli palju raskem mängida vahendeid nii väljendusvõimaluste kui ka kui neid töid, mis olid valminud varem. Sel klaveri kõlavuse osas.Tema ideaaliks oli viisil arendas ta klaverimängimise tehnikat, Mozart ja Bach, mitte Liszti teatraalne seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma dramatism. heliloomingutes kasutas ta tihti uusi ideesid, mis tundusid sel ajal väga kaasaegsed. Ta oli väga abivalmis teiste heliloojate, kes elasid samal ajal, vastu ning aitas heliloojatel rohkem kuulsust saavutada mängides oma kontserditel nende teoseid. · 1842 esines Tartu Ülikooli aulas Mind rusub masside hingamine, halvad uudishimulikud pilgud, mulle võõrad näod. Sinuga on hoopis teine lugu: sa oled selleks loodud, sest kui sa ka ei liiguta publikut, siis leidub sul ikka
jooksul ja nendes peegeldub tema helikeele areng. Võrreldes Mozarti ja Haydniga on Beethoveni sonaadid suurema kõlajõu ja tugevamate kontrastidega. Tuntumad sonaadid on ,,Pateetiline", ,,Kuupaistesonaat", ,,Appassionata". Beethoven käsitles klaverit varasematest meistritest hoopis jõulisemalt ning otsis pillist uusi orkestraalseid värve ja mitmepalgelisemat kõla. Ludwig van Beethoven on vaieldamatult üks suuremaid nimesid maailma muusikaajaloos. Tema muusikat iseloomustab nii jõuline dramatism ja pateetilisus kui ka lüürilisus. Beethoveni looming on siiani väga hinnatud ja armastatud. Kindlasti jättis ta muusikaajalukku endast sügava jälje.
Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Arvatakse, et ta alustas sonettide kirjutamist 1589. aasta paiku ja kirjutas neid kuni 1598. aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud sada viiskümmend neli sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele.Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus. Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare'i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Hiljem kirjutas Shakespeare värsse omaenda rahulduseks, sõprade jaoks, et jäädvustada oma elamusi. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594
ülipopulaarne tantsulaul:balletto 5.põlvkond tegevusaeg 1560-1600,esiplaanile tõusmas itaallased,Mad.maade järjest maneerlikumaks muutunud stiil sulas aegamisi kokku itaallaste modernismiga.Ideaaliks muus.s sai jõuline,värvirohke ja isikupärane väljendus.Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse;suurema tundelisuse,tihti aga ka sokeeriva efekti huvides vastandati kaugeid helistikke, dekoreeriti meloodiaid virtuoossete passazidega. Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt.Esindajad:Philipp de Monte,Orlandus Lassus-(Orlandus Lassus, Orlando di Lasso,Roland de Lassus)1532-1594,omaaegne Euroopa imetletuim muusik,teoseid kokku üle 2000.Stiilist raske kõnelda,ühendanud oma loomingus parima oma ajastu itaalia,prantsuse ja saksa muus.st.Hilisemas loomingus domineerib kannatuse ja surma teema,lustlikud ilmalikud laulud on pärit peamiselt noorusajast.Suure osa elust pühendas eelkõige kirikumuusikale
"Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum
tellimus tähenduslik ja müstiline ning tegelikult saigi sellest teosest reekviem talle endale. Kuigi selles žanris ainuke teos, on see tänini üks enimesitatud ja kaunemaid reekvieme. Mozart on muusikaajaloos geeniuse võrdkuju, kelle muusikat väga imetletakse. Tema muusika on elurõõmus, meeldejäävate kaunite viisidega. Enamus tema teoseid on rõõmsas laadis, kuigi sealt ei puudu ka kurbus, aga see on vaid muusikaliseks kontrastiks. Tema muusikas puudub liigne süngus ja dramatism. Mozarti meloodiatele on omane geniaalne lihtsus, sageli nimetatakse tema muusikat ka väga graatsiliseks ja võluvaks. Ludwig van Beethoven 1770-1827 Saksa helilooja. Viini klassikalise koolkonna esindaja . Sündis Bonnis (Saksamaa). Beethoven alustas varakult andeka pianistina. Varakult orvuks jäänud, pidi ta hakkama varakult leiba teenima, et ülejäänud pere eest hoolt kanda. Nii saigi temast juba 13-aastaselt õukonna orkestrant, mis oli väga tunnustatud ametikoht.
a. suvel Austrias maalilise järve ääres. Orkestreering on lihtsam ja läbipaistvam kui Esimeses Sümfoonias. Ökonoomsete vahenditega saavutab Brahms suure väljenduslikkuse. Sellel on kaheldamatud ühised jooned Beethoveni "Pastoraalse" sümfooniaga. III SÜMFOONIA puhul pöördub Brahms tagasi võitluse kujude juurde. Kasutanud on ta siin varaste aastate eskiise. Seda sümfooniat heietas ta kaua oma mõtetes. Lõpetas aastal 1883. Võrreldes Esimese Sümfooniaga heroilisem. Dramatism avaldub teatud lakoonilisusega (Beethoveni V sümf.). 2.osa on rahustava iseloomuga. 3. osa on näide Brahmsi tüüpilisest ere- kurvast meeleolust. Osa lõpul on piinav kirglik ohe, mis loob konfliktsituatsiooni finaaliks. Finaali on viidud suhete klaarimine saatusega. IV SÜMFOONIA (1884-1885) on üks täiuslikum Brahmsi loomingus. Vaimustav algus, nagu varem alustatud hingelise jutuajamise jätk. Südamlik teema keelpillidelt (viiulid oktaavis, aldid
· Isa ülendati, sai oma vapi · Ostis kinnisvara Stratfordi · 1611 tagasi kodulinna · 1616 haigestus (arvatakse, et tüüfusesse) ja suri · 1623 maeti tema naine · kokku kirjutanud 36 näidendit (komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad), 154 sonetti Shakespeare'i looming ... on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus. Saavutanud juba eluajal menu, ei ole Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja 18. saj. klassitsistlikust seisukohast arvustati ja ümber tehti. Tõeline Shakespeare'i kultus algas romantismiajal, kui teda imetleti peamiselt luuletajana; teatris loobuti ümbertegemisest, kuid raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri kärpeid. Alles 20. saj., kui hakati etendusi andma tühjavõitu
Vastavalt lahkunu soovile saadeti tema süda Varssavisse, kus see müüriti Püha Risti kiriku sambasse. Matustel kandsid tolle aja parimad muusikud ette Mozarti ,,Reekviemi" - Chopin oli pidanud Mozartit mustermuusikuks ja see reekviem oli tema lemmikteos. Looming Chopin on kirjutanud valdavalt klaverile. Piirdudes ühe instrumendiga, avardas ta selle vahendeid nii väljendusvõimaluste kui ka klaveri kõlavuse osas.Tema ideaaliks oli Mozart ja Bach, mitte Liszti teatraalne dramatism. Ka interpreetidena olid nad erinevad. Ta kirjutab Lisztile: "Mind rusub masside hingamine, halvad uudishimulikud pilgud, mulle võõrad näod. Sinuga on hoopis teine lugu: sa oled selleks loodud, sest kui sa ka ei liiguta publikut, siis leidub sul ikka midagi, millega talle vastu pead anda......" Pariisis elatud aasta jooksul andis Chopin ainult 19 avalikku kontserdi, eelistades suurtele saalidele salongide intiimsemat õhkkonda. Chopini looming koosneb põhiliselt klaveriloomingust.
Aimekirjandus, Õppekirjandus, Ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Kirjandusteadus võib läheneda uuritavale materjalile nii diakroonselt kui ka sünkroonselt. DRAAMATEOORIA Mille poolest on draamateosed erilised? Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud ja konfliktid tegelaste suhtes sündmustiku dramatism. Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik. Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist. Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Fiktsiooni aeg ja ruum - hargnevad sündmused ning arenevad tegelastevahelised suhted. Reaalne aeg ja ruum - etenduse toimumise aeg ja ruum. Kuidas jaotub näidendi tekst, milliseid osi saab eristada? Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm
väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muusika o Nicolas Gombert, Jacobus Clemens non Papa, Adrian Willaert o Motetid, madrigalid · V o tõusid esiplaanile itaallased o kujunesid uued koolkonnad o värvirohke, jõuline, isikupärane väljendus o iseloomulikud on eksressiivsus ja dramatism o Philippe de Monte, Orlandus Lassus o Missad, motetid, ilmalikud laulud, kaebelaulud, hümnid, passioonid jpm Orlandus Lassus: looming: impulsiivne väljenduslaad, dünaamilisus ja värvirohkus. Vähendatud/suurendatud intervallid zanrid: lustlikud ilmalaulud, passioonid, reekviemid, kaebelaulud teosed: ,,Mu armas preili", ,,Kaja"
7 kodanlikud eelarvamused.1920-ndail aastail jõudis Tammsaare oma loomingu kõrgperioodi. Tema loomingut iseloomustab psühholoogiline läbinägevus ja avarate panoraamide loomise ning ühiskonna probleemide käsitlemise juures ühtlasi tundeintensiivsus. Ta andis ulatuslikke läbilõikeid oma ajastust, tema kujutamislaadi rikastasid kord satiir, kord lürism või haarav dramatism. Draama "Juudit"(1921) andis omapoolse tõlgenduse piibli Juuditi raamatu ainestikule; nimitegelast on kujutatud võimuahne ja kirgliku naisena, kes toimib puhtegoistlikel ajenditel ja murdub oma süütegude koorma all. Teose idee on suunatud võltspatriotismi, rahvahulkade petmise ja religiooni vastu. Väljapaistvaks saavutuseks kujunes romaan "Kõrboja peremees"(1922), milles realistliku karakteri- ja olustikukujutusega ühineb tugev lüüriline tundeelevus;
muusikaline haridus, siis pidas ta muusikat väga oluliseks kasvatuslikust seisukohast. Rõhutas muusika vajalikkust koolisüsteemis, et haarata läbi kirikukoraalide laulmise rohkem rahvast kogudustesse. Samas tekib uus mõiste musica reservata e. keerukas väikesele kuulajaskonnale reserveeritud muusika. Maneerlikkus on iseloomulik kriisiperioodidele. V põlvkond 1560-1600 itaallaste kiire tõus, kujuneb mitu uut põlvkonda . Maneerlikkusest kasvab välja uus modernism - jõulisus, dramatism, julged kõlavärvid, virtuoossus kaunistustes. Euroopa imetletuim helilooja Orlandus Lassus ( tuntud kui Orlando di Lasso), loonud üle 2000 teose. Valdas mitut võõrkeelt, hea muusikalise haridusega, lapsepõlves olevat tal olnud kaunis hääl, mille tõttu on teda isegi röövitud. 1570- aadliseisus, 1574 -Kuldkannuse rüütel (haruldane auavaldus muusikutele). Tal oli hulgaliselt õpilasi kõikjalt Euroopast, seega on ta tugevalt mõjutanud kogu Euroopa muusikapilti, eriti saksa kultuuris
a. suvel Austrias maalilise järve ääres. Orkestreering on lihtsam ja läbipaistvam kui Esimeses Sümfoonias. Ökonoomsete vahenditega saavutab Brahms suure väljenduslikkuse. Sellel on kaheldamatud ühised jooned Beethoveni "Pastoraalse" sümfooniaga. III SÜMFOONIA puhul pöördub Brahms tagasi võitluse kujude juurde. Kasutanud on ta siin varaste aastate eskiise. Seda sümfooniat heietas ta kaua oma mõtetes. Lõpetas aastal 1883. Võrreldes Esimese Sümfooniaga heroilisem. Dramatism avaldub teatud lakoonilisusega (Beethoveni V sümf.). 2.osa on rahustava iseloomuga. 3. osa on näide Brahmsi tüüpilisest ere-kurvast meeleolust. Osa lõpul on piinav kirglik ohe, mis loob konfliktsituatsiooni finaaliks. Finaali on viidud suhete klaarimine saatusega. IV SÜMFOONIA (1884-1885) on üks täiuslikum Brahmsi loomingus. Vaimustav algus, nagu varem alustatud hingelise jutuajamise jätk. Südamlik teema keelpillidelt (viiulid
kodanlikud eelarvamused.1920-ndail aastail jõudis Tammsaare oma 7 loomingu kõrgperioodi. Tema loomingut iseloomustab psühholoogiline läbinägevus ja avarate panoraamide loomise ning ühiskonna probleemide käsitlemise juures ühtlasi tundeintensiivsus. Ta andis ulatuslikke läbilõikeid oma ajastust, tema kujutamislaadi rikastasid kord satiir, kord lürism või haarav dramatism. Draama "Juudit"(1921) andis omapoolse tõlgenduse piibli Juuditi raamatu ainestikule; nimitegelast on kujutatud võimuahne ja kirgliku naisena, kes toimib puhtegoistlikel ajenditel ja murdub oma süütegude koorma all. Teose idee on suunatud võltspatriotismi, rahvahulkade petmise ja religiooni vastu. Väljapaistvaks saavutuseks kujunes romaan "Kõrboja peremees"(1922), milles realistliku karakteri- ja olustikukujutusega ühineb tugev lüüriline tundeelevus;
muusik Orlandus Lassus. 3. Muusika iseloomustus Tolleaegses muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse, suurema tundelisuse, tihti aga sokeeriva efekti huvides vastandasid heliloojad julgelt kaugete helistike värve, dekoreerisid meloodiaid virtuoossete passaazidega ning leiutasid rohkelt võtteid, millega teha teksti kujundeid lausa ,,nähtavaiks". Ekspressiivsus ja dramatism, mis olid võõrad tasakaalukale kõrgrenessansile, iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt. 4. Zanrid Missa, reekviem, magnificat, passioon, Jeremia kaebelaul, hümnid, litaania, motett.
Hellenistlikus skulptuuris võib jälgiga mitut erinevat suunda/koolkonda. Ateenas ja Aleksandrias käsitleti teemasid ja kasutati võtteid, mis olid alguse saanud klassikalise ajastu meistri Praxitelese juures; need skulptuurid teenisid jõukate inimeste maitset, kes püüdsid elust naudingut saada ja nägid kunstis eelkõige imetlusobjekti. Pergamoni koolkond ulatub tagasi Skopaseni. Selle koolkonna stiili iseloomustab suur dramatism ja efektsus. Silmapaistvaimaks teoseks ja samas kreeka monumentaalkunsti viimaseks teoseks võib lugeda Pergamoni altarit , mille friisil kujutatakse jumalate võitlust gigantidega. See on suurepärane kunstiteos, kuid varasema kreeka skulptuuri harmooniat ja rafineeritust sealt ei leia. Võitlus on erakordselt äge. Kohmakad gigandid on jumalatele alla jäämas ja nende ilme reedab agooniat ning raevu. Et mulje jääks veelgi ägedam, pole reljeef seinaga
sümfoonia Es-duur alustas tema loomingus uut ajajärku, mida märgistas senisest veel vägevam fantaasialend. Teine loomeperiood kestis ligi kümme aastat: III-st (1804) kuni VIII (1812) sümfooniani. See oli tormi-line ajajärk, millal tugevnes Beethoveni muusikas heroilis-dramaatiline temaatika ning mis iseloomustab tema III ja V c-moll sümfooniat, avamängu "Egmont" ja Viiendat klaverikontserti, "Appasionatat" ja ooperit "Fidelio". Võitlusega kättevõidetud vabadus, eluheitluste dramatism, titaanlike saavutuste heroism need on Beethoveni küpse loomingu peamised teemad. Beethoveni muusika on alati mõjus ja aktiivne, selles kajastuvad pingelised mõtteotsingud ning sihikindla arengu loogikale allutatud ja sellest organiseeritud kontrastsete kujundite konfliktne vastandumine. Aastatega oli Ludwig muutunud. Ta püüdis seltskonnas käimist vältida. Üldiselt lahke, meeldiv ja leebe inimene muutus raevuhoos halastamatuks koletiseks
Tobiase elu Eestis oli kesine ja vaene. Ta läks Euroopasse. 1908 Pariis. Edasi Leipzig. Vahepeal sai tööd Berliini kõrgemas Muusika Ülikoolis õppejõuna. Ta suri koolerasse. Looming. Ilmuvad Eestisse uued zanrid tänu temale. Põhiliselt suurvormid, meie esimene silmapaistev sümfonistitalendiga helilooja. Kesksek kohal on oratooriumid (nt ,,Joonas") ja kantaadid (nt ,,Johannes Damaskusest"). Iseloomulik on emotsionaalsus, sügav filosoofiline sisu, julgus, uudsus, dramatism. Keelpillikvartetid ja trio panid aluse eesti kammermuusikale. ,,Kontsertpala" klaverile ,,,Julius Caesar"pateetiline avamäng, keelpilli orkestrile kohandatuna ,,Ööpala". Kõrvalise tähtsusega koorilaul ( ,,Largo", ,,Varas"). Eesti Vabariik 90 :) 1934 loodi muusikamuuseum. 1923; 1928; 1933; 1938 8. 9. 10. 11. laulupeod. Arendati rahvuslikku ooperit ja balletti: 1928 Eevald Aav "Vikerlased" 19** Eduard Tubin "Kratt"
Valm lühijutt, mis sisaldab loomi ja on õpetliku sisuga. Legend millegi saamislugu. Anekdoot lühike naljalugu. Mille poolest on draamateosed erilised? Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus. Kuidas jaotub näidendi tekst? Milliseid osi saab eristada? Tekst jaotatakse vaatusteks, piltideks, stseenideks, jm. Peatekst (kõneldav tekst); kõrvaltekst (pealkiri, tegelaste nimestik, juhised jm REMARK), ekspositsioon (sissejuhatus situatsiooni). Mis on remark, mis on ekspositsioon, mis on selle funktsioonid? Remark on ääremärkus. Ekspositsioon on selgitus. Ekspositsioon juhatab sisse
maade järjest maneerlikumaks muutunud stiil sulas aegamisi kokku itaallaste modernismiga. Ideaaliks muusikas sai jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse; suurema tundelisuse, tihti aga ka sokeeriva efekti huvides vastandati kaugeid helistikke, dekoreeriti meloodiaid virtuoossete passazidega (e meisterlike kiirete heliridadega). Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt. Esindajad: Philipp de Monte, Orlandus Lassus missa, motett, chanson missa Kõige esinduslikum zanr 15 ja 16 saj muus.s oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil. Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles, renessanssiajastul laenati see meloodia harva
kuulajateringile reserveeritud muusika. Peamiseid meistreid oli Nicolas Gombert (u1500- 1556), Adrian Willaert (1480-1562)-kiriku kapellmeister, valmistas ette hilisemat Veneetsiakoolkonda tekib metseenus. V põlvkond 1560-1600 Tolleaegses muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse ja suurema tundelisuse. Kõige selgemalt iseloomustavad seda ajajärku ekspressiivsus ja dramatism. Orlandus Lassus (1532-1594) Sündinud Prantsusmaa ja Belgia piiril Monsis. Oli tenorilaulja ja kapellmeister. Kirjutas nii vaimulikku kui ilmalikku muusikat. Oluline roll Saksa muusika edasises arengus.,,Mu armas preili","Kaja" Teine kuulsus Saksa protestantliku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks ja kirikumuusika ei tohtinud sisaldada midagi kirglikku ega ebapuhast. Rooma koolkond tähtsaim esindaja Giovanni Pierluigi da Palestrina (u1525-1594)
1490. aastatel tabab Firenzat nii majanduslik kui ka poliitiline krahh. Medici pagendatakse, algab Savonarola lühike valitsemisaeg, mida iseloomustas usulis- mütoloogiline propaganda ning vaenulikkus preestrite ja Firenze rikaste patriitside vastu, samuti asketismi propageerimine. Taoline olukord kippus õrnahingelise Botticellile üle jõu käima. Ilu ihkava ja pattu kartva kunstniku loomingusse hakkavad tekkima müstika sugemed, ilmuvad närvilisus ja dramatism. Tema loomingus seni tooni andnud varjamatult elurõõmus joon asendub ahastuse ja meeleheite kujutamisega, joonte ja värvide ilu taandub. 1490. aastal valmistas Botticelli rea illustratsioone Dante ,,Jumaliku komöödia" jaoks. Pärast kunstimetseen Medici surma (1492) ja Savonarola hukkumist (1498) muutub Botticelli tööde stiil lõplikult. Kunstnik loobub humanistlike teemade käsitlemist ning varasemast platilisest ja poeetilisest käekirjast
annaabi.ee 
