Klassitsism *funktsionaalharmoonia: duur-moll, toonika-dominant, kolmkõlad*perioodiliselt liigendatud laululine meloodika*eelistatud instrumentaalmuusika*valdavalt ilmalik muusika* tarbijateks aadel ja kodanlus*vormid ja zanrid:sünfoonia, ooper, kvartett, kvintett*orkestri koosseis: keelpillid, löökpillid, puhkpillid. ekspositsioon-teema tutvustus(esineb omaette lõikudes kaks peamis t helistikku)töötlus-teema töödeldud(areneb ekspositsioonis esitletud muus.materjali)repriis-kordab ekspositsiooni muusikalist materjali. Klassikaline sonaaditsükkel 1)kolmeosaline kiire-aeglane- kiire 2) neljaosaline kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire. Klassitsismiajastu muusikazanrid Kammersonaat *3 osa*kiire-aeglane-kiire* koosseis:klahvpill+paar soolopilli. Instrumentaalkontsert *3 osa*kiire-aeglane-kiire*soolopill+orkester Keelpillikvartett*4 osa*kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire* soolopill+orkester Avamäng*3(vahel 4) osa*
sõjad. Tunnused : 1)Antiikkunsti eeskujude järgimine 2) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus – moodustas piduliku ansambli. 3) Ümarkaare ja kupli kasutamine Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. 2. Mõisted: • Sonaat – žanr, mis koosneb kolmest põhiosast Ekspositsioon-teema esitlemine Töötlus-teemade arendamine Repriis-esimese osa esitamine uuendatud kujul Sümfoonia - Soolopillile ja sümfoonia orkestrile loodud sonaaditsükkel 3. Eluloo üldtunnused (kus elas, mida tegi, mis mõjutas loomingut, peamised teoseliigid) Mozart – Austria helilooja , pianist ja oli Austria-Ungari keisririigi ja Joseph II teenistuses. Ta reisis palju ning oli abielus ja tal oli 6 last, kellest 2 vaid ellu jäid. Loomingut mõjutas Salzburg, mis oli tema sünnipaik.
Muusik hakkas suhtlema laia anonüümse publikuga, st ta ei tundnud publiku maitset Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad, esiplaanile tõusis muusika vorm Basso continuo- nt tsello ja klavessiin Sonaadivorm ehk sonaat-allegro vorm *EKSPOSITSIOON * Tutvustab teose ,,tegelasi"- teemasid * Jaguneb kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii *TÖÖTLUS * Vaatleb ,,tegelasi" erinevatest külgedest * Helistikuline mitmekesisus *REPRIIS * Alghelistiku ja teemade naasmine Sonaaditsükkel * 3- või 4-osaline tsükkel, mille esimene osa on sonaadivormis * 4-osaline tsükkel esineb peamiselt sümfooniates ja keelpillikvartettides -kiire--aeglane--menuett/skertso(tantsuline muusika)--kiire * 3-osaline tsükkel esineb peamiselt instrumentaalkontsertides ja sonaatides -kiire--aeglane--kiire Kolm erinevat mõistet!!! *SONAAT- zanr *SONAADIVORM- vorm, ülesehitus
Sonaat kujunes välja 18 saj teisel poolel Viini klassikute loomingus. Instrumentaalmuusika suurvorm. Homofoonilise muusika kõige tähtsam vorm. 3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Põhineb kahel teemal: peateema (energiline, pealetükkiv) ja kõrvalteema (lüüriline, laulev). Pikk skeem: (sissejuhatus) ekspositsioon töötlus repriis (coda- saba, põhineb eelneval muusikalisel materjalil, PT-l. Vajalik kui ei toimu rahunemist repriisis) Klassikaline sonaat mitmeosaline instrumentaalteos. Reeglipäraselt 3 osa (harva ka 4)- 1. ja 3. aktiivsed, 2. aeglane. Vähemalt üks sonaadi osa on kirjutatud sonaadivormis, tavaliselt esimene. Teos ühele või kahele pillile (klaver, viiul, tsello). Variatsiooni vorm põhineb ühele teemale ja selle muudetud kordustele. Variatsioone võib olla mõnest mõnekümneni.
FUUGA- polüfooniline 2-5 häälne teos, millel on kolm osa. 1.ekspositsioon- seal läbib teema kõik hääled 2.töötlus- seal varieeritakse teemat 3.repriis- teema kordamine ekspositsiooni kujul (võivad esineda ka sissejuhatus ja coda) Fuugale võib eelneda prelüüd, mis viib kuulaja fuuga meeleollu. SÜIT- 4st erineva karakteriga palast koosnev tsükkel SONAAT-ALLEGRO- tavaliselt mitmeosalise teose ühe osa vormi nimetus. 1. ja 5. osa võivad ka puududa, 2., 3., 4. mitte kunagi. 1.sissejuhatus 2.ekspositsioon (peateema, kõrvalteema, sidepartii) 3
homofoonia- muusikaline väjenduslaad, kus üks hääl on juhtiv ja teised moodustavad talle saate, nt sonaat-allegro fuuga- polüfoonilise väljenduslaadi kõige enam väljaarendatud vorm Koosneb kolmest põhiosast: 1. Ekspositsioon tutvustatakse teemat põhihelistikus, teema esitatakse kõikides häältes 2. Töötlus siin arendatakse ja varieeritakse mitmete võtetega teemat ning osa lõpus on tavaliselt teose kulminatsioon- kõrgpunkt, kõige pingelisem lõik 3. Repriis e lõpuosa teema esitatakse algkujul, millele sageli lisandub kinnitav lõpposa coda oratoorium- mitmeosaline suurteos solistidele, koorile, orkestrile Kujunes välja 17. saj Itaalias, kus oli väga vilgas muusikaelu, heliloojaid ja muusikuid toetasid rikkad aristokraadid. Oratooriumi süzee võib olla nii vaimulik kui ilmalik Klassikaline oratoorium kujunes välja 18. saj Inglismaal G. Fr. Händeli loomingus.
Keelpillikvartett Sonaaditsükkel neljale keelpillile Keelpillikvartett Viiul + viiul + vioola + tšello Ooper Armastatuim lavažanr Ekspositsioon Sonaadivormi esimene osa Ekspositsioon Teemade tutvustamine Töötlus Sonaadivormi teine osa Töötlus Teemade töötlemine ja arendamine Repriis Sonaadivormi kolmas osa Repriis Teemad taas algkujul Coda Lühike lõpuosa sonaadivormis Sissejuhatus Lühike osa sonaadivormi algul Sonaaditsükkel Mitmeosaline teos, kus I osa on sonaadivormis Plaksutamine Ei tohi teha mitmeosalise teose osade vahel Klassikud Haydn, Mozart, Beethoven
passioon" Kantaat mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele või ainult koorile, sarnane oratooriumiga aga väiksem Fuuga mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse nt J.S.Bach Toccata ja fuuga d-moll Fuuga vorm jaotatud kolmeks, fuuga on fuuga vormis, 1 teema kõikides häältes ekspositsioon, 2. osa töötlus, lõpus jälle teema alghelistikus repriis Süit 4-osaline instrumentaalmuusika vorm, osad: allemande, courante, saraband, gigue Sonaat kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, esimene osa on reeglina sonaat- allegro vormis Sonaat-allegro vorm, mis koosneb peateemast ja kõrvalteemast, osad: sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, kooda Instrumentaalkontsert muusikateos soolopillile sümfoonia- või kammerorkestri saatel, 3-osaline, kujunes 18. sajandil
3. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. 5. Kuulsaimad valgustusajastu filosoofe: a) Rosseau „Muusikasõnastik“ b) Voltaire „Kohtlane“ c) Romeau „Harmooniatraktaatidega“ 6. Mõisted: a) Ekspositsioon- esitlus b) Töötlus- muusikalise materjali töötlemine c) Repriis- tutvustatakse uuesti põhiteemat. 7. Sonaadivormi skeem lk 85. !!! 8. Klassikaline sonaaditsükkel: a) Kiire/aeglane/kiire (instrumentaalne, kontsert/avamäng) /3-osaline kammersonaat/ b) Kiire/aeglane/tantsuline/kiire (sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett) /4-osaline sümfooniatsükkel- rohkem levinud/ 8. BAROKK KLASSITSISM a) Kirikulaadide järelmõju. a) Funktsionaalharmoonia: duur-moll,
Zanr on stiil ja vorm on muusikaline ülesehitus. Sonaata tähendab Itaalia keeles helisema. Sonaat on teos, mis oli algselt mõeldud ühel pillil mängimiseks. Kindlate tunnustega zanriks kujunes sonaat 18. saj. Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on 3 või 4 osaline instrumentaalteos. Sonaadi vorm: 1. Ekspositsioon (teema esitlus; pt peateema, kt kõrvalteema), 2. Töötlus (teema arendus või -töötlus), repriis (alguse kordamine; coda - lõpetus). Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. Sümfoonia esimene osa on alati sonaadivormis, kokku on 3-4 osa (kiire-aeglane-tant- kiire). Kolm tähtsamat sümfoonikut on Mozart, Beethoven ja Haydn. Beethoveni 9. sümfoonias kasutati esimest korda solisti ja koori. Kontsert on üks muusikazanritest, kus on üks soolopill, mida saadab orkester. Esimese osa lõpus esitatakse
sajandini ,,tellis muusika" õukond ja kirik. 18. sajandi alguses hakkasid heliloojad suhtlema lihtrahvaga ning loomingu aluseks on tavainimese elu. Uus stiil instrumentaalmuusikas sai alguse Itaalias. Sellele pani aluse Scarlatti. Kõige tähtsam vorm oli sonaadivorm. Sellel on kolm põhiosa: 1. ekspositsioon e teema esitlus. Esitletakse järjestikku kahte erinevas meeleolus ja helistikus kõlavat teemat- peateemat ning kõrvalteemat. 2. töötlus e teema arendamine 3. repriis- tasakaalustav lõpposa, kus nii pea- kui ka kõrvalteema on peahelistikus, puudub tonaalne vastandamine, repriis on lahendus töötluses tekkinud konfliktile. Olulisi muudatusi tekkis ka instrumentaalkoosseisudes 18. sajandil. 1. barokktrio: viiul, altviiul, tsello; 2. sümfooniaorkester: Saksamaa Mannerheimi orkester. Sonaadi vormid: 1. sümfoonia on sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, 4-osaline. 2
o eelkäijaks liturgiline draama o Bach ,,Matteuse passioon" · Kantaat o mitmeosaline teos koorile või/ja solistidele o instrumentaal-saatega/saateta · Kaanon o lihtsaim polüfooniline zanr · Fuuga o tegemist on vormiga o kõige täiuslikum polüf zanr o Ülesehitus: Ekspositsioon põhihelistikus Töötlus varieerimine ja kulminatsioon, paraleelhelistikus Repriis alghelistikus/algkujul o Bach ,,Hästitempreeritud klaver" o Bach ,,Fuugakunst" · Süit o 16/17. sajandil o 4 tantsust koosnev allemande-aeglane 4/4 courante-algul kiire 2/4;hiljem mõõdukas 3/4 saraband-aeglane, pidulik 3/4 gigue-inglise päritolu, 6/8 või 3/8 o Händel, Bach · Sonaat-allegro o homofooniline o teemasid on 2 o Ülesehitus:
1. Vaatus: 1. Libedalt läeb (B. Gibb) 2. Suveööd 3. Imelised muutused 4. Sandra Dee 5. Freddy, mu arm 6. Õlitatud välk 7. Sandy 8. Kuutamise laul 9. Me kokku käime 2. Vaatus: 1. Seikkides keskapeol 2. Täiskuu (R.Rodgers / L.Hart) 3. Sündinud dzaivima 4. Lootusetult hoolin sust ma (J.Farrar) 5. Ilukool otsas 6. Üksinda autokinos 7. Rock'n'Rollipeo kuninganna 8. Asju hullemaid on veel 9. Sandra Dee (Repriis) 10. Sinu valinud ma (J.Farrar) 11. Me kokku käime (Repriis) Mulle väga meeldis see etendus. Kuna teadsin enamus laule peast laulsn ka hääletult kaasa. Juba pärast teist laulu tuli soov kohe lavale joosta, mida ma aga ei teinud. Kuna olen eelnevalt näinud filmi ,,Grease", teadsin ma kõiki laule, aga mitte eesti vaid inglise keeles. Väga põnev oli kuulata, kuidas need laulud on ümber tehtus. Oli laule, mis minu arvates kõlasid paremini eesti kui inglise
Puhkpillid: torupill, flöödid. Löökpillid: trummis, kastanjetid, taldrikud. Pillid: portatiivid, positiivid, fiidlid, rebekid, harfid, psalpteeriumid, rataslüürad, torupillid, flöödid, trompetite eelkäijad, tromboonide eelkäijad, trummid, taldrikud, kastanjetid, käristid. Muusika vormid Sonaat kujunes välja 18 saj teisel poolel Viini klassikute loomingus. Instrumentaalmuusika suurvorm. Homofoonilise muusika kõige tähtsam vorm. 3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Põhineb kahel teemal: peateema (energiline, pealetükkiv) ja kõrvalteema (lüüriline, laulev). Pikk skeem: (sissejuhatus) ekspositsioon töötlus repriis (coda- saba, põhineb eelneval muusikalisel materjalil, PT-l. Vajalik kui ei toimu rahunemist repriisis) Variatsiooni vorm põhineb ühele teemale ja selle muudetud kordustele. Variatsioone võib olla mõnest mõnekümneni. Variatsioonis võib olla muudetud rütm, tempo, faktuur, jne. Skeem: A, A1, A2, A3, A4 ...
Sonaatallegro vorm ja seda kasutavad heliteosed 1) Millistest osadest koosneb sonaatallegro vorm ? Sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, koobla. Teemasi on kaks. 2) Mis toimub sonaatallegro vormi ekspositsiooni osas ? Peateema tutvustus peahelistikus / Kõrvalteema kõrvalhelistikus. 3) Mis on sonaat ? Mitme osaline ? Intstrumentaalteos. Kolme või neljaosaline. 4) Mis on instrumentaalkontsert ? Mitmest osast koosneb ? Soolopillile(dele) sümfoonia või kammerorkestri saatel. Kolmeosaline 5) Mitme osaline on keelpillikvarteti vorm ja missugused pillid esitavad ? Neljaosaline. I viiul; II viiul; Altviiul; Tsello
kvintett). Valdvaks sai ilmalik muusika ja homofoonia.- Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või saatega soolopill -Muutused kammermuusikas: improviseeritud saateharmooniat asendati klaveeriduoga koos mõne meloodiapilliga. -Muutused orkestrimuusikas-Neljahäälne puupuhkpillirühm(flööt, oboe, klanret, fagott) opera buffa-itaalia stiilis koomiline ooper opera seria itaalia stiilus tõsine ooper Kunst:-selge ja reeglipärane vormitäius
Organum- Mitmehäälne kirikumuusika Motett- Alumine hääl Gregoriuse laul ja ülemine mõnes muus keeles laul Missa- Liturgilise muusika zanr Protestantlik koraal- tekkis koos protestantliku liturgia kujunemisega Passion- Koorile, solistile või orkestrile kirjutatud teos Oratoorium- vokaalsümfoonilistest teostest kõige ulatuslikum Süit- instrumentaalmuusika vorm Sonaat allegro skeem: sissejuh; ekspositsioon; töötlus; repriis; kooda Sonaat- kolme- või neljaosaline intstrumentaalmuusikateos instrumentaalkontsert- muusikateos soolopillile orkestri saatel keelpillikvartett- see zanrinimetus määrab ära mängijate arvu ja kooseisu avamäng- sissejuhatav muusikapala ooperile, balletile või oratooriumile Sümfoonia- 4 osaline suurteos sümfooniaorkestrile Rondo- muusikavorm, kus põhiteema ja selle kordused vahelduvad episoodidega Variatsioon- muusikavorm, milles üht ja sama teemat korratakse muudetud kujul
sümfoniaorkestrile Rondo Episoodide vahel Rondot võib mängida ,,Rondo" kordub muutumatu ükskõik mis pilliga refrään A B A C A Fuuga Kas keskosa, repriis Kõik pillid, millega Täiuslikem on fuuga või ekspositsioon. saab hästi esitada Bach'i loominguna Ekspositsiooni näide: polüfoonilist heli _T*__ T____ __T__ ___T_ Variatsioonid Koosneb teemast ja Enamasti kõik, sageli ,,Teema
Klassitsismiajastu muusika kuulamissseminar Joseph Haydn Klaverisonaat D duur (2.20 töötlus, 3.28 repriisis kõrvalteema) http://www.youtube.com/watch?v=WA1_fxpeEYU Sümfoonia nr.94 „Üllatusssümfoonia” 2.osa http://www.youtube.com/watch?v=TCzjfr5IkGI Sümfoonia nr.104 „London” 4.osa (Repriis 6.00 ) http://www.youtube.com/watch?v=QYUANirkakg Kvartett nr.3 op.76 ( „Keisrikvartett” ) 2.osa , (1797 sai sellest Austria, 1922 Saksamaa hümn) http://www.youtube.com/watch?v=mBmCcSz6HWw Wolfgang Amadeus Mozart Reekviem , Confutatis http://www.youtube.com/watch?v=CQUFQ_N0JI8 Reekviem, Lacrimosa
suudab tabada inimtunde kõige hapramaid ja peidetumaid varjundeid. Tema 3. esimeses sümfoonias valitsesid lüürilised meeleolud ja 3 viimast on suurte inimlike üldistustega draamad. 4. sümfoonia on pühendatud Nadežda von Meckile. I osa sonaat on allegro vormis. Algab sissejuhatusega, milles on saatuse teema. Peateema on liikumisega, kõrvalteema valslikus rütmis. Töötluses korduvad kirglikud õnnepüüdlused, mille nurjab alati saatus. Järgnevad repriis ja coda. 6. sümfoonia esiettekannet juhatas helilooja nädal aega enne oma surma. Pidas seda oma parimaks teoseks. Kõik osad on traagilised peale II osa. 6. sümfoonia II osa on 3 osalises liitvormis. See on puhkuseks traagiliste osade vahel ja selle keskmises osas on kasutatud eesti rahvaviisi “Kallis Mari” 5/4 taktimõõdus. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Tšaikovski kolmest klaverikontserdist on kõige populaarsem 1. klaverikontsert. See on pühendatud Hans von Brülowile
Muusika Sonaat-allegro vormiskeem: Sissejuhatus Ekspositsioon Töötlus Repriis Kooda -peateema -arendatakse -peateema -kõrvalteema teemat -kõrvalteema Sonaat on kolme- või neljaosaline instrumentaalteos. Sonaati esitab soolopill, võib kaasneda ka saade. Klassikalise kuju saavutas sonaat Haydni ja Mozarti loomingus. Instrumentaalkontserti esitavad soolipill (või pillid) sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Kontsert, milles soolopill on oboe, on oboekontsert. :D Keelpillikvartetis mängivad 1
liturgiline laul, tekstid tavaliselt ladina keeles, puudub taktimõõt Missa igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb 2 osast: eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia; peamissa, mille keskpunktis on altarirituaal ja armulaud Sonaadivorm koosneb 3 osast, 1) ekspositsioon peateema ja kõrvalteema näitamine; 2) töötlus kasut ekspositsioonis kasutatud teemasid ja muudetakse neid; 3) repriis pea- ja kõrvalteema ühes helistikus kõlavad. Rondovorm koosneb ABACADA.... algab ja lõpeb A-ga refrään; kahe A vahel on uus teema episood.
4. Programmiline instrumentaalmuusika: muusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse. Näited: 5. Romantiline soololaul: Helilooja: Tuntuimad tsüklid: 6. Armastatuim pill klaver. Väikevormid sellele pillile Väljapaistvaimad heliloojad: 7. Instrumentaalkontsert: kolmeosaline (kiire, aeglane, kiire) teos soolopillile ja orkestrile. Esimene osa on sonaadivormis (sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, coda) Heliloojad: Pjotr Tsaikovski klaverikontsert nr 1 Edvard Grieg klaverikontsert Johannes Brahms klaverikontsert nr 1 Jean Sibelius viiulikontsert 8. Eesti pianistid: Kalle Randalu, Peep Lassmann, Sten Lassmann, Mihkel Poll Eesti viiuldajad: Arvo Leibur, Anna-Liisa Bezrodny, Teet Järvi, Sigrid Kuulmann 9. Sümfooniline poeem + esindaja: üheosaline teos sümfooniaorkestrile, mille sisu
Seejärel kuuleme KÕRVALTEEMAT, hoopis lüürilisemat ja leebemat meloodiat, mis on kindlasti hoopis teises helistikus, kui peateema. Vahel ekspositsiooni ka korratakse, et teemad hästi meelde jääks (näiteks kordab Beethoven oma 5. Sümfoonia I osas ekspositsiooni. See teos on ka Sinu kuulamiskavas). Järgmisena hakatakse neid teemasid töötlema, arendama. Seda alaosa nimetataksegi TÖÖTLUS. Kolmas alaosa REPRIIS: teemad jälle algkujus nagu alguses, aga kõrvalteema on nüüd peateemaga ühes helistikus. Sonaat-allegro vorm on heliloojate armastatuim muusikavorm, sest siin saab kõige enam oma komponeerimisoskust näidata. Kuna ta on mahult pikem, siis ongi tavaliselt klassikaliste mitmeosaliste muusikavormide I osa pikem ja ulatuslikum (sest just seal seda vormi kõige enam kasutatakse).
4) üleminek romantismi 181019.saj. I v Võrdlus BAROKK KLASSITSISM barokk (klassitsism)kirikulaadide järelmõju (funktsionaalharmoonia: duurmoll, toonikadominant, kolmkõlad), mitteperioodiline meloodika (perioodiliselt liigendatud laululine meloodia), eelistatud vokaalmuusika (instrumentaalmuusika), valdavalt vaimulik muusika (ilmalik), valdavalt polüfooniline (homofooniline) Sonaadivormi skeem ekspositsioon (teema tutvustus), töötlus (teema arendus)+kulminatsioon, repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa) Muutused instrumentaalmuusikas: kammermuusikas tekib klaveri trio, keelpillikvartet, klaveri kvintett; orkestrimuusikas klassikaline sümfooniaorkester Ooperiliigid: Opera seria G.F.Händel, tegevus toimub antiiklegendis; Opera buffa räägib linnaühiskonnast, tegevustoimub reaalelus, tegelasteks on vanahärra, teener; Singspiel Saksamaa, Austria, oopereid etendati saksa keeles, W.A
Klassitsism tuleb ladinakeelest ja tähendab esmaklassilist ja parimat.Kõrgajaks 1780- 1810.Zanrid:sonaat,sümfoonia,keelpilli kvartett,avamäng ja kõikide zanrite esimesed osad kirjuatti sonaat-allegro vormis.1)Ekspositsioon-esitleb omaette lõikudes,koht peamist helistikkutoonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis.2)Töötlus-on sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt ka pingestatuna väljendusega keskosam,mis areneb ekspositsiooni esitletud muusikalist materjali.3)Repriis-kordab ekspositisooni muusikalist materjali,vältides helistikke konflikte.
KLASSITSISM EKSPOSOTSIOON TÖÖTLUS REPRIIS kood a sissejuhatus Esitleb omaette lõikudes kaht On sonaadivormi püsimatu Kordab ekspositsiooni peamist helistikku toonikat helistikuga ja vastavalt ka muusikalist materjali, peapartiis ja dominanti kõrval pingestatuma väljendusega vältides helistike
Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Kujunesid välja uued vormid, olulisim sonaadivorm. See on tavaliselt kolmeosaline: 1) Ekspositsioon – esindab kaht peamist helistikku peapartii toonika (jõuline) sidepartii (seob peapartii ja kõrvalpartii) kõrvalpartii dominant (lüüriline) lõpupartii (dominant) 2) Töötlus – pingestatuma väljendusega keskosa; dramaturgiline kõrgpunkt e kulminatsioon 3) Repriis – tasakaalustav lõpuosa, kordab ekspositsiooni, kuid väldib helistike vastandamist Lisaks võib olla veel sissejuhatus ning lõpetav kooda. Ekspositsioon Töötlus Repriis Peapar Sidepa Kõrva Lõpupar Peapar Sidepa Kõrval Lõpupar tii rtii l- tii tii rtii - tii partii partiii
Klavikord, klavessiin, orel. Instr.muusika vormid: 1) concerto grosso-suur kontsert(corelli, Händel)eripära: soolopillid mängivad vaheldumisi orkestriga.2) fuuga-põgenemine. Polüfoonilise muusika kõige keerulisem vorm. Koosneb kindlatest lõikudest: *ekspeditsioon(dux- teema esitatakse samas helistikus, comes- teema esitatakse sama põhihelistiku 5. astmelt.) teema tutvustamine * töötlus-muusika areng, teemade edasi arendamine. *repriis-tagasituleks ekspeditsiooni lühendatud või täiendatud kujul. *coda- kokkuvõttev osa, mis võib ka puududa. J.S.Bachi puhul eelneb fuugale prelüüd e sissejuhatus. 3) süit-koosneb neljast erinevast tantsust(Händel, Bach)- allemande(sks), coenante(pr), sarabante(hisp), gigue(soti). 4) soolokontsert. A. Vivaldi ,, aastaajad".
tähistab 4 osalist sonaadi-tsüklit ka. 18. Instrumentaalkontsert - muusikateos soolopillile sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Esimene osa on sonaat-allegro vormis. 19. Fuuga Polüfoonilise väljenduslaadi kõige täiuslikum vorm. Mitmehäälne vokaal-või instrumentaalteos. 20. Sonaat-allegro homofooniline mitmehäälne muusikateos, kooseb 3-st põhiosast: ekspositsioon, töötlus ja repriis, helilooja võib nendele lisada juurde veel sissejuhatuse algusesse ja/või kooda lõppu. 21. Rondo meelelahutuslik ringtantsu laul. Põhiteema ja selle kordused vahelduvad kõrvalteemade ehk episoodidega. 5-osaline rondo vormistus on ABACA 22. Variatsioon - muusikavorm, milles üht ja sama muusikalist teemat korratakse muudetud kujul.
inimtunded). · Richard Wagneri ooperiuuendused. · Eriline tähelepanu oli dünaamikal. · Virtuoosikultus (legendiks kujunes viiuldaja Niolo Paganini). Kammerlaul ehk Lied · Tunnusjooneks soolohääle ja saatepartii ühtsus ja terviklikkus. · Instrumendiks klaver. Instrumentaalkontsert ehk kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile · Kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire). Sonaadivorm, repriis, kadents. Orkestrimuusika · Vaskpillidele lisati ventiilid. · Puupillidele Böhmi klapisüsteem. · Keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen. · Uueks zanriks kujunes üheosaline sümfooniline poeem. Romantiline ooper (G. Rossini, G. Verdi, R. Wagner) · Peegeldusid ühiskondlikud suundumused. · Ooperipealinnaks kujunes Pariis, kuid ooper sündis Itaalias. Itaalia ooper · Iseloomustas bel canto nüansirikas toon, kaunistuste improviseerimine
Klassikalisie stiili kõrgeaeg 1780-1810 ( Viini klassikud Haydn,Mozart,Beethoven) Uus muusika pidi olema lihtne,liigsetest dissonantsidest vaba,tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega. Väljenduslaad-homofooniline ja hakati rõhutama muusika tonaalsust. Tähtsamad vormid:Rondo ja variatsioon, Sonaadivorm(ajastu tähtsaim vorm) selle ülesehitus 1)Ekspositsioon-peateema ning kõrvalteema 2)Töötlus-heliteose pingestatud keskosa,arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasi 3)repriis- tasakaalustatud lõpposa,pea ja kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel. On kas 3 või 4 osaline. 3 osaline (kiire,aeglane,kiire)4osaline(kiire,aeglane,menuett,kiire) Sonaaditsükli zanrid: sonaat,trio,keelpillikvartett,instrumentaalkontsert,sümfoonia. Klassikaline orkestrikooseis (suurim õukonnaorkester Saksamaal Mannheimis). Orkestri kooseisu kuulusid: keelpillid,puupuhkpillid,vaskpuhkpillid. Soolopill klaver.
21. Mitu sümfooniat kirjutas Beethoven? 22. 2 fakti kummastki kuulsamast sümfooniast. 23. Nim. Beethoveni 2 vokaalteost. (ooper Fidelio, missa Missa solemnis(pidulik missa)) 1. Õukond ja kirik polnud määraval kohal, muusikaühingud hakkasid korraldama avalikke kontserte, vabahelilooja status muutus tähtsamaks, anti välja muusikaõpikuid 3. Ekspositsioon (peateema, kõrvalteema), töötlus (arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasid), repriis (teemad tulevad tagasi) 4. Keelpillikvartett- 1. Viiul, 2, viiul, viola, tsello Trio- viiul, klaver, tsello 5. Õ. Lk 37 6. Sonaat, trio, keelpillikvartett, sümfoonia 7. Sümfooniat esitab sümfooniaorkester, sonaati soolopill 9. Sümfooniazanri rajaja 10. "Loomine", "Aastaajad", "Lahkumissümfoonia" 11. Ezsterhazy 13. Sündis Salzburgis, isa oli õukonna Kapellmeister ja viiuldaja, klaverit hakkas 4selt mängima, Viinis oli muusikaõpetaja 14. Õ. Lk. 43 15
KESKAJA MUUSIKAAJALUGU mõisted Gregoriuse laulRooma katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul.Lähtub loomuliku kõne rütmist,peamine tekst ja sõnum.Tavaliselt lad.keelne. Missakatoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia,toiminguid hakati 45.saj lauludega saatma.Lauldavad liturgilised laulud jagunevad:1.laulud,kõlavad kõikidel teenistustel nn.missa ordinaariumi laulud.2.laulud,vahelduvad igapäev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele. Neumatähistavad kindla helikõrgusega helisid vaid 4 helist koosnevaid meloodia elemente. Vagant e.Goljaarlad.keelsed,pilkavad kirikulaule,võisid olla siivutud,13.saj algul pandi kokku I suurim vagandi luule kogu ,,Carmina Burana". Menestrel e.zonglöörkeskaegne alamast seisusest rändmuusik.esit.enamasti teiste loodud rahvakeelseid laule,täiendasid neid omalt poolt.fenomenaalse mäluga. Rüütlilaulenamasti kõrgest seisusest,ise lõid ja esitasid laule.Võisid olla ka naised.nim.trubaduurideks,...
Pea- ja kõrvalpartiid ühendab ühest helistikust teise kulgev sidepartii. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. 2. Töötlus on sonaadivormi püsimatu helistiku ja vastavalt ka pingestatuma väljendusega keskosa, mis arendab ekspositsioonis esitletud teemasid. Tavaliselt on töötluse lõpuosas vormi dramaturgiline kõrgpunkt e kumlinatsioon. 3. Repriis on tasakaalustav lõpuosa, mis kordab ekspositsiooni muusikalist materjali, kuid väldib helistike vastandamist. Sonaadivormi e sonaat- allegro vormi skeem: Repriis Eks Töö posi tlus tsio on Pea- Side Kõr Lõp Pea- Side Kõr Lõp part - val- u- part - val- u-
helistikust teise kulgev sidepartii. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. 2. Töötlus on sonaadivormi püsimatu helistiku ja vastavalt ka pingestatuma väljendusega keskosa, mis arendab ekspositsioonis esitletud teemasid. Tavaliselt on töötluse lõpuosas vormi dramaturgiline kõrgpunkt e kumlinatsioon. 3. Repriis on tasakaalustav lõpuosa, mis kordab ekspositsiooni muusikalist materjali, kuid väldib helistike vastandamist. Sonaadivormi e sonaat- allegro vormi skeem: Ekspositsioon Töötlus Repriis Pea- Side- Kõrval- Lõpu- Pea- Side- Kõrval- Lõpu- partii partii partii partii partii partii partii partii
''Stepihunt'' H. Hesse Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ümberringi valitsevad "tormilised kahekümnendad" labaste slaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revansistlikud sõjaõhutuskõned häirivad Harryt sedavõrd, et ta on otsustanud oma elule lõpu teha. Viimaseks piisaks karikasse on külaskäik tuttava professori juurde, kellega Harryl tekib tüli seinal rippuva Goethe portree pärast, mille Harry leiab olevat labase ja võltsi. Kõrtsis kohtub ta tütarlapse...
Georg Friedrich Händel Franz Joseph Haydn Henry Purcell Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 3. Sonaadi-vorm on muusikavorm, mille skeem on: sissejuhatus, ekspositsioon (teema tutvustus), töötlus (teema arendus)+kulminatsioon, repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa). Kasutatakse tsüklite kiiretes osades, aeglastes osades, ooperiavamängudes. Eelkõige instrumentaalvorm, kuid esineb mõnikord ka vokaalmuusikas (ooperiaariad, missade Kyrie-osad). 4. Sonaaditsükkel on mitmeosaline teos, milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. I osa kiire (allegro, tihti sonaadivormis) II osa aeglane (andante, adagio või largo) III osa tantsuline (menuett) IV osa kiire (tihti rondo) 5
· (Jean-Pjilippe Rameau-harmoonilise funktsioonide õpetus). · Klassitsismi kõrgaeg oli 1780-1810 · avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethooveni loomingus. Instrumentaalmuusika Kõige olulisem vorm oli klassitsismis sonaat Klassikalise sonaadi põhialuseks on kahe halistiku vastandamine(toonika ja dominant) Ekspositsioon töötlus repriis Coda Peateema/kõrvalteema teemade korratakse tutvustus, arendamine ekspositsiooni teema erinevad karakteri poolest (helistik) K. Joseph Haydn. Klaverisonaat D-duur, I osa · klaver · rõõmus meeleolu Sonaaditsükklid: 1. kolmeosaline sonaaditsükkel- tempodega kiire-aeglane kiire, kasut. kammersonaatides ja instrumentaalkontsertites 2
juba abielus, mürgitas ta end, mille tõttu oligi Eriku nägu moondunud. Kuigi sisu oli äärmiselt kurb, oli selle esitus hingeline ning sügav. Muusikali lõpetab Christine laul, Fantoomi surnukeha juures, keda tulistati, sest ta ründas krahv de Chandonit. Christini ja krahv de Chandoni duett ,,Kes võinuks sinust unistada" meeldis mulle ka meeletult. Ainus lugu, mis mulle ei meeldinud ja pinget ei pakkunud oli La Carlotta esitatud ,,On see mu paik repriis". Lavadekoratsioonid olid suured ja ilusad, eriliselt jäi meelde bistroos olnud sisustus, selline õrn heleroheline ja tagasihoidlikult suursugune. Kokku kestis ,,Ooperifantoom" kaks ja pool tundi. Olen muusikalide inimene, oopereid ja ballette ma eriti ei armasta. Olen varem näinud ,,Helisevat muusikat", ,,Georg`i" ja ,,Grease´i". ,,Ooperifantoom" oli ääretult hea, kuid sügavama tunde jättis siiski ,,Helisev muusika", mida paar aastat tagasi vaatamas sai käidud
Kuressaares, mõisad) Kolmnurk viil sammaste kohal NÄITED: Valge Maja Washingtonis, Kuressaare vanalinn. 11. KLASSITSISM MUUSIKAS 1)Püüti luua selge ülesehitusega teoseid 2) Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud 3) Lihtne selge harmoonia ja rütm 4) Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonata---allegro. 5) Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 12. SONAAT- ALLEGRO (Sissejuhatus) Ekspositsioon Töötlus Repriis (Coda), kasutatakse sonaatide,sümfooniate,instrumentaalkontserdite,keelpillikvartettide jt. Mitmeosalise teoste kiirtes osades. 13. SONAAT-4-osaline instrumental teos soolopillide kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik. 14. INSTRUMENTAALKONTSERT- 3-osaline Solisti(de)le, orkestrile. Soolopillike tavaliselt oboe ja viiul 15. SÜMFOONIA-on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. ( koosneb
· Carl Philipp Emanuel Bach klavessiinimängija, galantsed ja tundelised teosed, vormireeglitega julgelt ümber käiv tundeküllane väljendus. Haydn, Mozart ja Beethoven õppisid kõige rohkem tema klaveriloomingust, 200 klaverisonaati. Sonaadivormi ülesehitus: 1) Ekspositsioon (esitletakse pea- ja kõrvalteemat partiides, neid seob sidepartii, lõpetab lõpupartii) 2) Töötlus (pingestatud, arendatakse teemasid) 3) Repriis (tasakaalustav lõpposa, lahendus töötluses tekkinud konfliktile) coda kokkuvõttev lõik Klassikalised sonaaditsüklid: 3-osaline kammersonaaditsükkel (ka instrumentaalkontsertides): kiire, aeglane, kiire 4-osaline sümfooniatsükkel (esineb ka klassikalises keelpillikvartetis): kiire, aeglane, menuett või skertso (tantsuline), kiire Heliloojad · Christoph Willibald Gluck (1714-1787): - pärit Lõuna-Saksamaalt
profiilil. Tantsud : · Allemande Saksa tants · Courante Prantsuse tants · Sarabande Hispaania tants · Gigue (ziig) Soti/Inglise tants Kõik olid tantsud olid kirjutatud ühes helistikus Fuuga polüfooniline muusika (tlk. põgenemine) esialgu oli fuugal ainult üks teema 1 teema a) dux(põhihelistik) b) comes(põhih. 5. Astmelt e dominadist) Ekspositsioon teema tutvustus Töötlus arendatakse teemat Repriis taassünd, tagasi võib tulla ekspositsioon - muudetud kujul Coda (tlk. saba) lõpus võib olla aga ei pea kokkuvõttev osa Antonio Vivaldi Teda teatakse ja tuntakse viiulikontsertide (concerto grossode) kirjutajana. 4 aastaaega (kevad, sügis, talv, suvi) jagunevad veel omakorda kolmeks oskaks(kokku 12). Teda kutsuti ,,punaseks preestriks" oma punaste juuste pärast. Muusikutee sai alguse vaeslastekodust (oli seal muusikaõpetaja)
suudab tabada inimtunde kõige hapramaid ja peidetumaid varjundeid. Tema 3. esimeses sümfoonias valitsesid lüürilised meeleolud ja 3 viimast on suurte inimlike üldistustega draamad. 4. sümfoonia on pühendatud Nadezda von Meckile. I osa sonaat on allegro vormis. Algab sissejuhatusega, milles on saatuse teema. Peateema on liikumisega, kõrvalteema valslikus rütmis. Töötluses korduvad kirglikud õnnepüüdlused, mille nurjab alati saatus. Järgnevad repriis ja coda. 6. sümfoonia esiettekannet juhatas helilooja nädal aega enne oma surma. Pidas seda oma parimaks teoseks. Kõik osad on traagilised peale II osa. 6. sümfoonia II osa on 3 osalises liitvormis. See on puhkuseks traagiliste osade vahel ja selle keskmises osas on kasutatud eesti rahvaviisi "Kallis Mari" 5/4 taktimõõdus. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Tsaikovski kolmest klaverikontserdist on kõige populaarsem 1. klaverikontsert. See on pühendatud Hans von Brülowile
10.Hakati korraldama kontserte 11.Lihtsad ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust 12.I muusikaajakiri, 1725. Hamburgis, Johann Mattheson 13.Instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast 14. Klassikaline sonaadivorm 1. Ekspositsioon- esitleb omaette lõikudes kaht peamist helistikku . Igal kõigul karakteerne teema. Osad: Peapartii (Toonika), Sidepartii (T->D), Kõrvalpartii (Dominant) , Lõpupartii (Dominant). 2. Töötlus – ebapüsiv 3. Repriis - Peapartii (Toonika), Sidepartii (T), Kõrvalpartii (Toonika) , Lõpupartii (Toonika). 15.Klassikalised sonaaditsüklid on kahesugused: 16.Kolmeosaline kammersonaaditsükkel tempoga K-A-K 17.Neljaosaline sümfooniatsükkel K-A-manuett/skertso-K 18.Instrumentaalkoosseis muutus -> basso continuo kadus 19.Kammermuusika tavalisim koosseis oli klaveriduo mõne meloodia pilliga 20.Klassikalise orkestri sünnipaik on Mannheimi Edela-Saksamaal 21
Klassitsism ja barokiajastu vormid ja zanrid Sonaadivorm ehk sonaat, allegro vorm, mis koosneb 3 põhiosast ekspositsioon, töötlus, repriis, ja 2 mittekohustuslikust osast sissejuhatus ja coda. Sonaaditsükkel instrumentaalmuusika vorm, mille esimene osa on sonaadivormis. Sümfoonia ulatuslik, kaaluka sisuga sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, mille esimene osa peab olema sonaadivormis(4osaline). Keelpillikvartett kahele viiulile, vioolale e.altviiulile ja tsellole kirj.sonaaditsükkel. Instrumentaalkontsert sonaaditsükkel soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sonaat:sonaaditsükkel ühele või kahele pillile
Monu ment Budapestis Ferenc Liszt (1811- 1886) Ferenc Liszt oli kõigi aegade suurimaid klaverikunstnikke. " ... kelle endale kui kodumaale kuuluvuse üle vaidlevad kolm suurt maad- Saksamaa, Ungari ja Prantsusmaa" (Heine). Ungari oli Liszti sünnimaa. Tema isa oli vürst Esterhazy teenistuses. Isa oli rentmeister- maavalitseja, maade ülevaataja, kelle ülesandeks oli korras hoida vürst Esterhazy maavaldusi. Samuti oli väga muusikalembene, kellelt sai Ferenc ka esimesed klaverimänguoskuse õpetused. 8.- 9. aastaselt valmisid esimesed kompositsioonid. Ungaris toimus ka üheksa- aastaselt juba tema esimene kontserditurnee. Ungari rahvamuusika, eriti aga Ungari mustlaste muusika omapärased rütmid ja viisikäänud tõid Liszti loomingusse rahvuslikku omapära. Liszt õppis algul Viinis ja 1823. aastast alates Pariisis. Kõige kauem tegutses Lizst Saksamaal-...
Sonaaditsükkel : I osa - kiire (allegro) II osa - aeglane III osa - tantsuline (menuett) IV osa - kiire Sonaadivorm (e. sonaat allegro vorm) Sissajuhatus ei esine alati Ekspositsioon kaks teemat, peateema taval. aktiivsem, põhihelistikus kõrvalteema taval. leebem, dominanthelistikus Töötlus - teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid.... Repriis ekspositsiooni kordus mõningaste muudatustega, loob raamid, terviku, põhihelistikus Coda (tõlkes saba) lõpetav lõik, ei esine alati Mozarti 40. sümfoonia g-moll I osa loodud sonaadivormis Kujuneb tänapäevani kasutatav orkestrikoosseis sümfooniaorkester (kr k symphonia-kooskõla) Sümfooniaorkestri koosseis: keelpillid - viiul (I ja II viiulid-erinev partii) vioola tsello kontrabass (harf 19.saj) puupuhkpillid flööt oboe klarnet fagott
Klassitsism muusika vormid ABAkontrastse keskosaga muusika ABACArondo AA1A2A3A4variatsoon, Sonaadivorm ülesehitus (sissejuhatus ei pea olema) ekspositsioon peateema ja krval teema (teemad kontrastsed) töötlusmuudab pea või kõrval teemat repriis peat. ja kõrvalt. koodae. saba sonaat(soolopill 34 osaline) trio(viiul,klaver tsello 4 osaline) keelpillikvartet(1viiul 2 viiul vioola sello 4 osaline) instrumentaal kontsert(soolopill ja sümfoonia orkester 3 saline) sümfoonia(sümfooniaorkester 4 osaline) Klasikaline orkestrikoosseis keelipiilid 1ja2 viiul vioolad tsellod ja kontrabassid puhkpillidflööt oboe klarnet fagott vsakpillid trompetid metsasarved hiljem tromboonid
Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio(klaver, viiul, tsello) Tähtsamad heloloojad: nn Viini klassikud( Haydn, Mozart, Beethoven), Gluck SONAADIVORM ehk sonaat-allegro vorm Ekspositsioon tutvustatakse just alanud muusikateost. Tutvustab teose teemasid. Jagunem kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii. Töötlus vaatleb teemasid erinevatest külgedest. Helistikuline mitmekesisus. Repriis alghelistiku ja teemade naasmine. Sonaadivormi kasutatakse sonaaditsükli esimeses osas. SONAADITSÜKKEL 3- või 4-osaline tükkel, mille esimene osa on sonaadivormis 4-osaline tspkkel esineb peamiselt sümfooniates ja keelpillikvartettides: kiire-aeglane- menuett/skertso-kiire 3-osaline tsükkel esineb peamiselt instrumnentaalkontsertides ja sonaatides: kiire aeglane-kiire Kolm erinevat mõistet: SONAAT zanr SONAADIVORM vorm
annaabi.ee 
