Island Veebruar 2011 Asukoht · Island asub Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. · Põhjapolaarjoone lähedal 63 ja 66 põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Kliima · Island asub lähispolaarsel laiuskraadil. · Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja. · Suvi on vilu ja lühike, keskmine temp. on +10 kraadi. · Talv on pehme, keskmine temp. on -10 kraadi. · Sademeid toovad Islandile lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimestik · Islandi loodusvööndiks tundra loodusvöönd, seetõttu on Islandile iseloomulikud puhmad, samblad ja samblikud, rohttaimed,kidurad puud ja põõsad. · Tavaliste puude kasvamist takistab madal õhutemperatuur, igikelts ja lühike vegetatsiooniperiood. · Taimed on madalad. · Juurestik on pinnapealne. Pohl Villpea Islandi Käokõrv Mullastik · Islandil on maapind
Rahvusvahelisteks vedudeks sobivad laevad ja lennukid. Kuna siit ei olegi muud viisi viia kuhugi kaupa. Autoteesi on Islandil on 13,034 kilomeetrit teid, millest 4,617 km on kõvakattega ja 8,338 km kergteed. Autotee teeb tiiru ümber saare ja rohkem teed on Läänes. Raudteetransport on Keflavík ja Reykjavík vahel. Sisevee transport puudub kuna ei ole siseveekogusid. Islandis on õhutransport tähtis ja lennujaam on Keflavik asub Reykjavikii linnas. Eestist oleks kõige kiirem viis saada Islandile lennukiga. Sõit peaks kestma 3-4 tundi. Laevaga otse ei saa Islandile. 8. Turism 2012 aastal külasasid 672000 turisti. Seal on olnud ka turistide kriisi kui ei käi eriti turiste. Peale vulkaani pursed pidid islandlased reklaamima, et turiste hakkaks rohkem käima. Islandil külastatakse järgmisi kohtasid. 1 Akureyri 43.1% 2 Borgarnes 27.5%
Fifth level Kliima Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu.Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimestik Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha.
Kliima Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Laavaplatoodel on suvi märksa jahedam, jökullide otsas seda aga polegi. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Meri ja siseveed Leirhnjúkuri kuumaveeallikas Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse katkestada. Laevaliikluseks parimad tingimused on läänerannikul. Jõed Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad
Viikingite retked Gröönimaale ja Ameerikasse. Gröönimaa asustamine ja Ameerika avastamine.Loeme viikingite avastusretkest. Miks viikingid ei jäänud Ameerikasse elama? Gröönimaa avastati juhuslikult. Norralane Erik Punane, kes oli mõrva pärast oma kodumaalt sealsete tavade kohaselt 3 aastaks välja saadetud, asus elama Islandile. Kuid peatselt sunniti ta ka sealt lahkuma. Umbes 981 . a. sõitis Erik koos mõneteistkümne kaaslasega Islandilt lääne suunas. Jutud rääkisid, et seal olla nähtud mingit maad ja ka rändlindude parved suundusid sinna. Peatselt maabuski erik tundmatul maal. Seal küttis ta oma meestega mereloomi ja tuli kolme aasta pärast tagasi Islandile. ta jutustas, et oli leidnud asustamiseks soodsa maa. Tema sõnade järgi oli
· Akranes · Akureyri · Hafnarfjörur · Húsavík · Ísafjörur · Keflavík · Kópavogur · Neskaupstaur · Ólafsfjörur · Reykjavík · Sauárkrókur · Seyisfjörur · Siglufjörur · Vestmannaeyjar 2. Ajalugu Maa asustamine ja vaba riigi aeg Islandi ajaloolase Ari orgilssoni teose Íslendingabók, Islandlaste raamat (kirjutatud ajavahemikus 11221134) andmetel oli esimene Islandile ümberasuja Ingólfr Arnarson, kes rajas aastal 874 talu Reykjavíki. Enne teda, 9. sajandi keskpaigas olevat saarel käinud teisedki Norra meresõitjad, kes küll ei üritanud saart asustada. Ingólfri ja teiste skandinaavlaste tulles olevat saarelt lahkunud seal varem elanud iiri mungad. Arheoloogilisi jälgi ei ole skandinaavlaste-eelsest asustusest siiski leitud. Sisserändajad asustasid maa elamiskõlblikud piirkonnad umbes 60 aastaga. Peamiselt tuldi
950 varsti pärast aastat 1000) rajas 10. sajandil islandlastekoloonia Gröönimaale. Eiríkri elu tuntakse peamiselt 13. sajandi alguses kirjutatud Eiríkr Punase saaga kaudu, kuid temast räägivad lühidalt ka teised Islandi allikad. Saaga andmetel sündis Eiríkr Norra lõunaosas Jærenis. Lisanime "Punane" sai ta punaste juuste ja habeme järgi. Eiríkr ja tema isa orvaldr Asvaldsson kuulutati Norras tapmiste pärast lindpriiks ja nad rändasid välja Islandile. Eiríkr oli abielus jóhildriga. Nad ehitasid endale Haukadaluris talu. Eiríkr läks oma naabritega tülli ja tappis jälle mitu meest. Ta kuulutati jälle lindpriiks ja ta oli sunnitud Islandilt lahkuma. Aastal 982 läks ta otsima asustamata maad läänes, mida Gunnbjörn Úlfsson ja teised olid varem näinud. Eiríkr veetis sellel maal kolm talve, tutvudes maa läänekaldaga ja valides välja asustamiseks parimad piirkonnad
Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. 1. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Pärast seda ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta, siiski sunniti prantslasi suuri lunarahasid maksma. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal, sinna asusid elama paljud viikingid.
Tarvo Nõmm ,,Minu Island" Hanna Moor Vastseliina Gümnaasium 2014 Tarvo Nõmm Muusik ja muusikaõpetaja. Kolis Islandile 2000. aastal. Elas Islandil 9 aastat. ,,Island on tule ja jää maa." Island Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Riigi pealinn on Reykjavík. Rahvusköök Paljud Islandi rahvustoidud on valmistatud mädandamise ja hapendamise teel. Peamiselt kasutatakse kala ja lambaliha. Islandi leib Traditsiooniline Islandi rukkileib koosneb rukkijahust, täisteranisujahust, soodast, hapupiimast ja siirupist.
Gunnhildr andis talle kaks sõjalaeva koos meestega ning vapraima sõdalase Ulfr Kasimatu. Kuningas andis Hrutrile veel kaks laeva lisaks. 5. Väinas toimus Hrutri ja kange sõdalase Atli vahel suur lahing, mille lõpus andis Hrutr talle surmahoobi ning sai suure sõjasaagi ja kaks laeva. Soti pääses ära ning sõitis tagasi Norrasse, kus ta ära tunti ja tapeti. Gunnhildr saatis varanduse itta. Hrutr tänas kuningat andes kolmandiku varandusest talle ja poole kuningannale. 6. Hrutr sõitis Islandile tagasi ning pidasid Unnriga pulmad. Unnr soovis oma isa juurde Altingile sõita, sest oli õnnetu, kuid Mördr sai aru, et Hrutr pole midagi halba teinud ja pakkus neil tagasi koju minna. Talve tulekul muutusid Hrutri ja Unnri suhted jälle halvemaks. 7. Unnr sõitis Altingile ning rääkis isale kõik oma mured ära, et ta tahab Hrutrist lahku minna, kuna too ei suuda olla talle abikaasaks ja pakkuda rahuldust. Mördr seletas Unnrile plaanist, kuidas ta käituma peaks ning Unnr järgiski seda
FJORDRANNIK ASEND See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Fjordrannik on iseloomulik Norrale, Põhja Iirimaale, Tsiilile, Alaskale, Islandile, Gröönimaale jt. Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidegapikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. RANNIKU KIRJELDUS Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate
Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Pärast seda ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal; sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Eirik
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Evelina Karpova KULTUURIREISI PAKETI ANALÜÜS Analüüs Pärnu 2019 SISUKORD 1.Kultuurireis Islandile...............................................................................................................3 1.1.Reisikava..........................................................................................................................3 1.2.Üldine...............................................................................................................................6 2.Reisipaketi analüüs...............................................................................
Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Umbes aastal 1000 hakkasid Euroopa ülikud viikingite vastu tõsisemalt võitlema: linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud kasutasid ratsaväge, mis võimaldas ruttu kohale jõuda, samuti hakati kasutama jaluseid ning siis saadi võidelda nii, et ei kukutud hobuse seljast maha. Umbes aastal 1100 viikingite retked lõppesid ning tekkis feodaalkord. Negavtiivne- Viikingide aeg oli täis vägivalda. Euroopa aladest said enim rüüstatud
kuumale aurule. Religioon ● 84% on luterlasi ● Mitmesugused evangeelsed vabakirikud (üle 5%) ● 2,15% katoliiklust ● 0,62% nelipühilasi ● 0,32% ásatrú´t (alates 1972. aastast tunnustatud usund) ● 0,25% seitsmenda päeva adventiste ● 0,22% Jehoova tunnistajaid ● 0,21% budiste ● 0,11% islamiste ● 2,46% elanikkonnast ei usu millessegi Veevarud ● Geisrid Blue lagoon Toidud Reisi hind ● Edasi-tagasi reis Islandile ○ Tallinn-Reykjavik alates 351€ ○ Helsingi-Reykjavik alates 270€ ● Bussituur ○ Lõuna Islandil 88€ ○ Reis põnevaimate vaatamisväärsuste juurde 65€ ○ Blue Lagoon 60€ Lõik raamatust Aitäh vaatamast! :) Lisainfo https://docs.google.com/a/gag. ee/document/d/1Xns17Zz4mpiu4oile4IKkg8fJokfzpfVeInsRSHHopI/edit? usp=sharing
elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile,Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Mõnede ajaloolaste arvates tegelesid viikingiretkedega (eriti 11. 12 sajandil) ka Eestlased eeskätt saarlased
Nt usuvad nad veel tänapäevalgi, et on olemas haldjad, vaimud, jne. Kui juhtub mõni õnnetus või hakkab mõni vulkaan purskama, siis nad usuvad, et nad on teinud midagi halba ja jumal(ad) karistavad neid selle eest. 3. ISLANDI KEEL Islandi keel on põhjagermaani keel, mille lähimaks sugulaskeeleks on fääri keel. Mingil määral saavad islandi keelest aru ka skandinaavia keelte (norra keel, rootsi keel, taani keel) kõnelejad. Esimesed asukad tulid Islandile peamiselt Norrast ning alguses oli islandi keel väga sarnane norra keelega. Hiljem on norra keel palju muutunud, kuid islandi keel on säilitanud oma algupära, suuresti tänu kirjanduspärandile. Alates 13. sajandist on islandi kirjakeel muutunud üsna vähe. Seetõttu saavad tänapäeva islandi keele kõnelejad siiani enam- vähem aru kaheksa sajandit tagasi kirja pandud saagade ja Eddade algtekstist. Enamik islandlasi loeb saagasid siiski tänapäeva kirjaviisis ning märkuste abiga
· Aastas püütakse u 2mln kala ja 35000t krevette · Hankiv 10%, töötlev 18%, teenindav 72% · Metsatööstusega tegeldakse vähe · Metsa 1% · Imporditakse peamiselt naftat Vaatamisväärsused · Geisripark Haukadaluri orus · Sinine Laguun, Reykjavik Vaatamisväärsused · Pärl · Vulkaanikaater Kerid Rahaühik · Käibel Islandi kroon (ISK) · Seda vahetuskurssi ei leidnud Sümboolika Lõppsõna · Me tahaksime minna Islandile: · Võimas loodus · Uhked vaatamisväärsused · Kuumavee allikad ja vulkaanid Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Island · http://www.seb.ee/index/01022704 · http://z.about.com/d/goeurope/1/0/f/1/iceland_m ap.jpg · http://www.ertravel.co.uk/images/europe- map.gif · http://www.germalo.ee/index.php? frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_i d=142&id=169 Täname kuulamast ! Küsimused · Milline on islandi riigikord?
Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagiliustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Fjordrannik on iseloomulik Norrale, LääneSotimaale, PõhjaIirimaale, Tsiilile, Alaskale, Islandile, Gröönimaale, Uus Meremaale (Lõunasaar) ja Kanadale (Labradori poolsaar). Riasrannik on rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed, mis Biskaia lahe rannikul kannavad hispaania ja galeegi keeles nimetust ría. Need lahed on tekkinud j õeorg
Musta mere kaudu jõudsid viikingid Bütsantsi ja seal edasi Vahemerele. Samal ajal purjetasid viikingid Vahemerele ka lääne poolt, läbi Gibraltari väina. 9 sajandil jõudsid esimesed Norra viikingid mööda Atlandi ookeani läände purjetades Islandile ja asustasid selle. 983.a. jõudis viiking Erik Punane Gröönimaa rannikule. Eriku poeg Leif jõudis umbes 1000 a. paiku välja Põhja-Ameerika rannikule. Seega viikingid olid Ameerika esmaavastajad. Viikingiretked on kirja pandud saagades (lugulaulud) Skandinaavias leiduvatel spetsiaalsetel ruunikividel.
välja laavat. Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad. Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Laavaplatoodel on suvi märksa jahedam, jökullide otsas seda aga polegi. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest
• Ülikud elasid oma perede, sõdalaste, sulaste, teenijate ja orjadega suurtes taludes või mõisates. KES OLID VIIKINGID? MIKS ALGASID VIIKINGIRETKED? • Kuna pidevalt toimusid võimuvõitlused põhjamaade väekuningate ja teiste ülikute vahel • Miks toimusid võimuvõitlused? Kuna enamik viljakandvat maad oli üles haritud ja seda ei jagunud kõigile. VIIKINGITE RETKED Kokkupuuted Bütsantsi ja slaavlastega • Reisid Fääri saartele, Islandile, Gröönimaale ja Ameerikasse • Erik Punane • Leif Eriksson • Inglismaa • Danelag • Prantsusmaa • Rollo → Normandia hertsogkond VIIKINGID LÄÄNE-EUROOPAS • 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama Lääne-Euroopa rannikut kasutades ära sealsete riikide nõrkust. 845. aastal vallutasid nad koguni pariisi. • Viikingipealik Rollo sai enda Valdusesse suure ala Lääne-Prantsusmaal LEIF ERIKSON
· Saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost · Platoo on täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks · Leidub ka kihtvulkaane Kliima · Kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, Põhja- Atlandi hoovus ja Ida-Grööni hoovus, samuti absoluutsed kõrgused saarel · Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel · Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul suhteliselt pehme · Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid Meri ja siseveed · Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida- Grööni hoovus vahel talviti triivjääd · Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi · Platoo pangastel või laavavooludel paiknevad kärestikud või joad (44 meetri kõrgune Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas) · Järvi on Islandil vähe, üle 5
25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla. Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad. Kliima Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Loomad Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006) Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Ümbritsev meri on väga kalarikas. Loomi on vähe. Enne inimasustuse teket oli vaid polaarrebane. Meri ja siseveed Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Islandil on ka väga palju allikaid ja geisreid.
Kõige suurem on Vatnajökull, mille pindala on umbes 8300 ruutkilomeetrit. Kliima Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja PõhjaAtlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma IdaGrööni hoovuse harud põhjaja idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikseselt vähe sooja isegi suvel. Ranningulgi on suvi lühike ja vilu. Talv on PõjaAtlandi hoovuse mõjul suhteliselt pehme. Sademed toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Meri,siseveed,jõed,järved Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhjaja idarannikule kannab Ida Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse katkestada. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suve on vesi sogane liivast ja moreenist. Järvi on Islandil vähe. Taimed
23. veebruar 1862. aastal ta arreteeriti politsei poolt, kuna tal olid demonstratsioonile kutsuvad plakatid. Ta veetis Mazas vanglas 77 päeva. Kõige selle keskel sai ta arstiks 13. mail 1865, ta leidis aega osaleda mitmete ajakirjade asutamisel, kirjutas mitmeid artikleid, millest enamik ründas Napoleon III imperiaal korda . Peagi sai soovitatavaks see jätta, kui Imperiaal agendid hakkasid mahasuruma teisitimõtlejaid saates enamik neist Devil's Islandile. Samal aastal 25. juuli seadis ta end sõidule Ameerika Ühendriikidesse. Lühikest aega oli ta arsti ametist 12. tänaval New York´is toetades end korrespondent Pariisi ajalehes. Siis alustas ta prantsuse keele õpetamisega ja ratsutamise tunde andes tütarlaste koolis Stamfordis. Hiljem ta abiellus New Yorkis, 23. juuni 1869 ühe tema õpilase, Mary Elizabeth Plummeriga (1850-1923). Nende abielu kestis 7 aastat ning neil sündis kolm last. 1870
Ühel päeval ostis professor tuntud Islandi kirjaniku Snorre Turlessoni raamatu,mille vahelt libises välja pärgament salapärase ruunikirjaga.Pärast pikka peamurdmist lahendasid onu ja Axel sellel olnud mõistatuse,mis rääkis maakera südamest. Professor otsustas kohe võtta ette reisi maakera südamesse,millega Axel polnud sugugi nõus,kuna ta arvas,et elustalt nad sealt tagasi ei tule.Vaatamata sellele,et Alex ei tahtnud minna Islandile ,sõitsid nad professoriga viimase nõudmisel ikkagi sinna ,kus nendega liitus kütt Hans. Nad sisenesid Islandil Sneffelsi vulkaani,kus neid ootas ees palju sündmusi ja seiklusi.Nad piinlesid janu käes,üritasid leida maa alt vett,kaotasid üksteist ära,läksid vales suunas .Pärast pikka käimist Sneffelsi vulkaani sisemuses leidsid nad uue avastamata paiga.Seal oli meri,kaljud,neemed ,liivarand .Seal elasid eelajaloolised loomad,taimed isegi inimese moodi olendid
Oskar Jonasson on kokku pannud huumoririkka action-filmi ,,Reykjavik-Rotterdam", kuhu on mahtunud ka keerulised inimsuhted ning petmised. Selle Islandi filmi peategelaseks on Kristofer, kellel on armastav abikaasa ja kaks hüperaktiivset poega. Tema elu oleks täiuslik, kui nende pere ei vaevleks rahamurede küüsis - isegi nende mööbel on sõpradelt saadud. Kui tema parim sõber, kes on ka Kristoferi naise eksabikaasa, teeb talle ettepaneku salaviina vedamiseks Rotterdamist Islandile, ei oota Kristofer kaua, et vastata ,,jah". Kuid tema sõbral ei ole peas puhtad mõtted kui ta saadab Kris'i ära, vaid ta teab, et on lõpuks leidnud võimaluse oma eksnaist tagasi saada ja oma parimat sõpra trellide taha vedada. Nüüd peab Kristofer päästma oma pere samal ajal, kui ta smugeldab salakaupa ühest riigist teise ning proovib kavaldada üle tema kallale ässitatud korravalvurid. ,,Reykjavik-Rotterdam" on hästi lavastatud film. Selles on piisavalt nalja, et kinoelamus ei
põllumajandusega ja loomade tõuaretusega. Erilist tähelepanu pälvis hobusekasvatus. Aastatel 1875-84 tegutses ta Pööravere mõisas, kuid elu viimased kümme lõpuaastat veetis siiski Hellenurmes. Mõisates tegutsemise perioodil võttis Middendorffl ette veel mitu reisi. 1867 saatis ta suurvürst Alekseid Vahemere reisil, 1868 suurvürst Vladimiri reisil Lääne-Siberi kubermangu. 1870. aastal võttis osa ekspeditsioonist Novaja Zemljale ja Islandile. Selle reisi ajal Barentsi meres tehtud vee temperatuuri mõõtmiste põhjal tegi Middendorff olulisi üldistusi Põhja-Atlandi hoovuse liikumissuuna kohta. (Nordkapi neemest ida poole). 1878. aastal uuris ta Fergana oru füüsilist geograafiat. Nende reiside kohta avaldas ta ka trükiseid. Middendorff oli paljude akadeemiate, ülikoolide ja teadusseltside liige ja auliige. Tema järgi on nimetatud hulk taime- ja loomaliike ning
kiriku liikmed, domineerivaks usuks on luterlus. Norra, erinevalt oma naaberriikidest Soomest ja Rootsist ei ole astunud Euroopa Liitu, aga seevastu on NATO liige. Norra teeb naabermaadega koostööd Põhjamaade Nõukogu raames. Riik on jagatud 19. maakonnas, mis omakorda on jaotatud väikesteks kommuunideks. Norra on ÜRO andmetel inimarengu indeks poolest maailmas esimesel kohal. Aastatel 2001-2006 oli ta samuti juhtpositsioonil, kuid siis loovutas kaheks aastaks oma trooni Islandile, kuigi inimarengu indeks oli võrdne(0,967). Aastast 2007 on Norra taaskord oma väärikale kohale tagasi naasenud. SKT ühe inimese kohta on 55 198 USA dollarit. Norra rahvaarv on 4,8 miljonit inimest ning sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Rahvastikutihedus on 14,82 in/km². Asulate all on 0.7% riigi pindalast, kusjuures suurem osa rahvastikust on koondunud riigi lõunaossa, kus on suuremad linnad sh pealinn Oslo.
3. tihedushoovus vee erinev tihedus( toimub selle ühtlustumine ) 4. kompensatsioonihoovus kompenseeritakse erinevad veekõrgused. Hoovuste tähtsus soojusvahetus erinevate laiuskraadide vahel, setete transportijad, planktoni transport, mõju kliimale. Rannikuprotsessid Rannik - mere ja maismaa üleminekuala. Rannikud jagatakse liigestatuse järgi. 1) skäärrannik - kaljusaared ranna lähedal. Iseloomulik Soomele ja Rootsile. 2) fjordrannik - tüüpiline Islandile, Norra läänerannikule ning ka Gröönimaale Jagatakse kõrguse järgi: 1) järsakrannik - rannikuala kerkib järsku merest, tüüpiline Põhja-Eesti rannik 2) lauskrannik - madalad rannaastangud, põhiliselt tegemist kuhjamisega. Jagatakse tekkeviisi järgi: 1) kulutavad rannad 2) kuhjavad rannad Rand - Veekogu ääristav maismaa osa, mida kujundab lainetus. Rannajoon - vee ja maismaa kokkupuuteala. Rannamoodustised - pinnavormid, mida lained kujundavad ja kuhjavad ( rannavall jne)
Keskaeg- Hõlmab 5saj. Kuni 15.saj. oli ristiusk ehk kristlus. Ühisnimetaja oli katolik kirik. Ehitati suuri katedraale, käidi ristiretkedel. Oli feodalism ehk läänikord. Saavutsed teaduses(prillid,aurumasin, tuuleveskid.) Tehnika hakkas arenema, arenes pangandus. Keskajal oli kapitalistlik ühiskond ning majandus. Sel ajal oli kiire linnade kasv, arenes rüütlikirjandus ja rahakirjandus. Kloostritest said kultuurikeskused. Ristiusk hävis euroopas , jäi ainult iirimaale ja islandile. Kirjutati kangelaseeposeid. Renessanss- Sai alguse itaaliast, sealt levis edasi teistesse maadesse. 14 saj-17.saj. hakkati uuesti uurima kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevaelu. Maailmavaate keskmeks humanism. inimesel olid vabad ja julged valikud, sel ajal rõhutatigi vabadust. Inimesel oli õigus oma maisele õnnele, nad said aru, et neil on piiramatu arenguvõime. Sel ajal oli trükikunsti areng, mis andis võimalusi toota kiiresti raamatuid, raamatute abil ka kiire hariduse levimine
Norra ja Islandi kalatööstuse ülevaade (ressursid, areng ja koht maailma majanduses) Islandi rahvas peab end eelkõige kalarahvaks. 1900. aastatel tuli 90% riigi sissetulekutest kalastööstusest. Kuni 20. sajandini oli Island sõltuv kalandusest ja oli üks vaesemaid ja vähim arenenud riike Euroopas. Aga Teise maailmasõja lõpus tõid riigile õitsengu kalapüügi industrialiseerimine ja NATO sõjabaasi paigutamine Islandile. Juba 1990. aastate lõpuks oli Island üks Euroopa rikkamaid riike. Islandi vetes on üle 320 liigi kalu. Levinumad neist on tursk, heeringas, tuunikala ja lõhe. Island ekspordib mereande umbes 1,2 miljardi euro eest ja suurem osa läheb Euroopasse. Suuremateks importijateks on UK, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa huvitaval kombel ka Norra. Kõige rohkem eksporditakse mereandidest kuivatatud kala. Tuleb välja, et Islandil on ideaalsed tingimused kala kuivatamiseks
Kanda- Lähed laevaga Gröönimaale. Gröönimaa- Sind huvitavad sealsed jääliustikud ja jääd kaks korda vahele. Mehhiko- Sattusid tortilla meistri juurde ja õppisid tortillasid valmistama, sinust sai edukas tortillameister ja sa läksid oma oskusi jagama Brasiiliasse. Brasiilia- Jääd jalgpalli mängu jälgima ja tuleb välja, et sinu lennu reis Portugali on katkestatud halva ilma tõttu ning saad asendusreisi Argentiinasse. Argentiina- Lähed laeva reisiga Islandile. Island- Ammune sõber teeb sulle reisi välja Iirimaale. Iirimaa- Jääd jälgima S.T Patricks Day paraadi, mille tõttu jääd vahele kaks korda. Suurbritannia- Lähed Londonisse turismireisile, mille tõttu jääd ühe korra vahele. Prantsusmaa- Käid Eiffeli torni tipus ja jääd ühe korra vahele. Hispaania- Võidad härjavõitluse, mille auhinnaks on reis Portugali. Portugal- Sõidad bussiga Saksamaale. Saksamaa- Külastad Berliini loomaaeda ning liigud edasi Poola.
Laev mahutas 64 sõdalast, liikus edasi 16 aerupaari jõul, kuid tal olid ka mast ja purjed. Viikingid sõitsid piki mererannikut ja tungisid jõgesid pidi ka sisemaale. Laevad olid madala süvisega ja väga sobilikud sõitma ka mööda väikesi jõgesid. Laeva raapuri oli sageli triibuline või ruuduline. Mina arvan, et viikingid olid oma ajakohta ikka väga nupukad ja targad mehed, kelle lejutisi me tänini kasutame. Viikingid suutsid laieneda Islandile, Gröönimaale, paljud rändasi Inglismaale ning Põhja-Ameerikasse.
Alates vanaajast kuni 15. sajandi II pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laienemine järk-järgult tänu vallutus-ja kaubaretkedele. Eurooplaste maailmapilt laienes ristisõdade ajal ja ka mongolitega võitlemise käigus. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamise alguseks oli mitmeid. Üks põhjustest oli kindlasti vajadus väärismetallide järele. Euroopa riigid kulutasid hiigelsummasid sõjapidamisele ja ülemkiht ihkas idamaiseid kaupu nagu siid ja vürtsid. Kõige selle eest tasumiseks oli tarvis raha, mida kulla- ja hõbedanappuses puudu jäi. Raha oli maadeavastuste üks olulisemaid põhjuseid.
väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast. Suurem osa Skandinaavia elanikkonnast tegeles rahumeelse maaharimisega. Meresõitmisega hakkasid endale elatist teenima vaid need inimesed, kes elasid ranniku vahetus läheduses, kus olid maade puudus, ja kus maad olid väheviljakad. Viikingid olid osavad laevaehitajad: nende pikklaevade drakkarite plangutus ja suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingid Islandile, Gröönimaale ja isegi Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmele poole oma asulaid ning sulandusid kohaliku elanikkonnaga. Ida suunas mööda jõgesid seilanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nii kutsutakse viikingeid vanavene kroonikates. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist osa Kiievi-Vene riigi tekkimisel. Viikingite osatähtsus vähenes 11. 12. sajandil. Põhjused: 1. ristiusu levik 2
Kristi Malk SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Lili Ring Lihula 2015 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Alates vanaajast kuni 15.sajandi teise pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laiendamine järk-järgult tänu vallutus- ja kaubaretkedele. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamiste alguseks oli mitmeid. Põhjusteks olid kindlasti vajadus väärismetallide järele, uudishimu ja seiklusjanu, ristiusu levitamine ja vajadus võidelda Isalmiga ning vajadus idamaiste vürtside järgi. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kag-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive.
burgundlastel võita. Tagasi Wormsis nägid Siegfried ja Kriemhild teineteist esimest korda. Kuna Siegfried oli sõjas suur sangar ja ilma temata poleks Wormsil nii hästi läinud, käskis kuningas Gunther Kriemhildil Siegfried lauda saata. Nad armusid. Kuningas Gunther tahtis kosida Islandi kuningannat Brünhildi. Siegfried lubas teda aidata, kuid vastutasuks nõudis Kriemhildi kätt. Kuningas oli sellega nõus ja nad sõitsid Islandile. Brünhildile tutvustati Siegfriedi kui kuninga läänimeest, et naine ei tahaks hoopis teda. Siegfried võitis kuninga asemel Brünhildi ja naine pidi Guntherile naiseks saama. Nad sõitsid tagasi Wormsisse ja peeti suured topeltpulmad. Brünhild ja Kriemhild said väga suurteks sõpradeks. Õhtul pidi Siegfried kuningat veel aitama. Brünhild polnud nõus kuningaga magama, kuningas käskis Siegfriedil naine taltsutada. Peale pulmi läksid Siegfried ja Kriemhild Madalmaadesse. Nad
Aastal 2001 ühines Island Schengeni lepinguga. Island ei kuulu Euroopa Liitu, kuid selle aasta juuli lõpus astus ta esimese sammu, et liikmeks saada. 4.1 KALANDUS Islandi tähtsaim majandusharu on kalandus, mis moodustab riigituludest suurima osa(16%). Kalapüügialused on modernsed ja tehniliselt hästi varustatud, tänu millele töötab kalastuses ja kalatööstuses vaid 10% islandlastest. Islandi kalalaevadel püütakse aastas umbes kaks miljonit tonni meresaadusi. Norrale, Taanile ja Islandile kuulub rohkem kui pool Euroopa kalaturust. Kalasaagist sõltub riigi heaolu. Kui on hea kala-aasta, tõusevad ka kalatööstuses töötavate inimeste palgad. Tänu kala strateegilisele tähtsusele on riik püüdnud leida üha uusi võimalusi kalale lisaväärtuse andmiseks, et vähendada toorkala hindadest tulenevaid järske lööke riigi sissetulekutele. 4.2 TEENINDUS 60% Islandi elanikest töötab teenindussektoris. Turismi osakaal kasvab pidevalt
juunil 1868. aastal. Robert oli Briti mereväeohvitser ja Antarktika uurija. Scott juhtis kahte ekspeditsiooni lõunapoolusele, kuid suri teisel katastroofilisel reisil koos oma meeskonnaga. Tema ekspeditsioon jõuda lõunapoolusele oli katselt juba teine, sest Roald Amundsen oli esimene. Scott kavatses teha ekspeditsiooni Antarktikasse, (mis oli juba teine) laevaga Terra Nova. Tema võistlus Roald Amundseniga käis selle nimel kes jõuab esimesena lõunapoolusele. Nad jõudsid Ross Islandile 4.jaanuaril 1911 ja olid valmis kelgureisiks lõunapoolusele. Scott ja meeskond asusid teele koerarakenditega, ponidega ja mootorsõidukitega 1.novembril 1911.aastal. Mootorsõidukitest ja ponidest loobuti mõne päeva jooksul. Sel ajal kui nad ületasid Beardmore Glacieri oli Amundsen jõudnud lõunapoolusele (4.jaanuar 1912). Scotti meeskond jõudis lõunapoolusele 18.jaanuaril 1912. Nad olid väga pettunud leides sealt lehvimas Amundseni Norra lipu. Scott ja tema
kulunud. VON TOLL uuris uus-siberi saari. Purustas sanitovi maa müüdi. VON KRUSENSTERN juhtis esimest venelaste ümbermaailmareisi 1803-1806a. 19.sajandi lõpul kuulus suurbritanniale suurim osa kolooniaid, seetõttu levis ka inglise keel ja kultuur. Teisel kohal oli koloniseerimisega prantsusmaa ning gröönimaa oli taani võimu all. Norra viikingid jõudsid IX ja X. sajandil P-ameerikasse, islandile, gröönimaale. Portugali muutis üheks võimsamaks riigiks meretee avastamine usasse. Portugali kuulsaim meresõitja oli magalhaes. James cook uuris vaikset ookeani ja avastas austraalia. Lõunapooluse avastamise võidujooks toimus inglismaa ja norra vahel, norra võitis (amundsen). Antarktika uurimisega tegeles eesti päritoluga fabian gottleib von bellingshausen. Kolooniaid rajati kultuuri levitamiseks. Kolooniaid rajati merede äärde kaubavahetuse eesmärgil
Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Šotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi saar tekkis Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursete tõttu, mis osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid ja tekitasid saare. Esimesed inimesed jõudsid Islandile 9. sajandil. 13. sajandil läks Island Norra võimu alla ja aastal 1380 koos Norraga Taani võimu alla. 17. juunil 1944 kuulutati välja Islandi Vabariik.Pool rahvastikust elab pealinnas Reykjavíkis ja selle naabruses. Islandi sise-kõrgmaa on elamiskõlbmatu, mistõttu valdav enamik asulaid paikneb rannikul ja selle läheduses. Vulkaanid Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe,
mai 1506 VAlladolid, Hispaanias On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. Hakkas merd sõitma varakult ning 20-aastaselt juhtis Tunise piraatide vastasel retkel Genova galeri. 1476 uputati merelahingus tema laev, kuid tal õnnestus haavatuna ujuda 6 miili kaugusel olevasse Portugali randa. Ta jäigi Portugali elama ning tegi sealt 147677 mereretke Iirimaale ja Islandile, külastades võib-olla ka Jan Mayeni saart. Kavandas leida meretee Indiasse lääne suunast, toetus eriti Firenze teadlase Paolo dal Pozzo Toscanelli (13971482) teooriale, mille järgi oli võimalik meretee Indiasse üle Atlandi. Ta esitas oma kava algul Portugali kuningale (kes selle tagasi lükkas), siis Hispaania kuningakojale. Kuningakoja ja Kolumbuse vahel sõlmiti leping, mille põhjal viimasele anti ,,Ookeani Admirali" tiitel ning ta ülendati kõigi avastatavate maade
jagamisel. Tema järeltulijate Edward Vanema ja Aethelstani ajal allutatakse taanlaste riigid. 14.10.1066 Hastangi lahingus saab Harold ( Essexi krahvi Godwingi poeg) lüüa Normandia hertsogilt Guillaume´ilt, kes oli sõjaväega Inglismaale saabunud. Harold suri. Norra viikingid avastasid umbes aastal 860 Islandi. Pärast Norra ühendamis Harald Kaunijuukse poolt lahkuvad paljud norralased kodumaalt ja asuvad alates 874 aasatast elama Islandile. 982 aasatal hakkavad normannid edasi sõitma Gröönimaa poole. Tavaliselt normannid ei sõida avamerele ainult kui on häda juhus.984 aastal jõuab Islandlane Eirikr Punane Gröönimaale ning asutab seal koloonia. Tema poeg Leif Eriksson liigub 1000.aastal edasi ameerika poole. Ta jõuab Põhja-Ameerika rannale Vinclandi. Tema avastus jääb unustusse, kuna side katkeb Ameerika ja Gröönimaa vahel 1400. aasatal. Sel aastal toimus kliima muutus.
võimalused uute turismikeskuste tekkele ning tööd saavad vanade teenusepakkujate kõrval uued ekstreemreiside korraldajad. Haiti abistamiseks on algatatud mitmeid annetuskampaaniaid ja programme riigil maavärina põhjustatud kahjustustest üle saamiseks ja kannatatute aitamiseks. Usun, et kui suudetakse viia lõpuni ka alustatud turismiarendustööd, võib Haitist saada lähima kümne aasta jooksul vägagi menukas puhkusekoht. Aasta 2010 on olnud traagiline nii Haitile kui Islandile. Loodusõnnetused on nõudnud sadade tuhandete imeste elusid ning turismimajandus on langenud madalseisu. Kannatama on pidanud ka lähedal asuvad naaberriigid, Islandi puhul lausa terve Euroopa. Katastroofid ei mõjuta ainult ühte väikest territooriumi, vaid omavad mõju ka lähiümbruste stabiilsuse kadumisel. Loodusõnnetused on paratamatus ning tänapäeval turismi pärssivad nähtused, kuid minu arvates tuleks hakata leidma viise, kuidas
Kriemhild on wormsi kuninga tütar, kellel on kolm venda Gunther, Gernot ja Gieselher. Nende ema oli Ute ja ise Dankrat. Ühel päeval nägu Kriemhild und, mille tõttu ta ei tahtnud enam kunagi abielluda, sest unenäo järgi pidi ta tulevane mees surema. Samal ajal aga sirgus üles Siegfried Xanteni kuningakojas. Tema isa oli Siegmund ja ema Sieglind. Temast kasvas võimas rüütel. Räägiti, et ta oli tapnud lohe ja selle veres suppelnud ning saanud endale sedasi läbistamatu soomusnaha. Kuuldused kaunist Kriemhildist levisid ja Siegfried ütles oma vanematele, et läheb talle kosja. Vanemad algul üritasid noormeest mõttest taganema sundida, rääkides, et tütarlaps saadab kõik kosijad tagasi. Kuid Siegfried oli endas täiesti kindel. Ta kogus mõningad mehed endaga kaasa, lasi naistel õmmelda kullast ja deemanditega kaunistatud rõivad. Wormsis saavad nad kuningas Guntheriga liitlasteks. Siis aga saabus teade, et kuningas Guntherile on lubatud sõda ...
Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Pärast seda ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta, siiski sunniti prantslasi suuri lunarahasid maksma. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal; sinna asusid elama paljud viikingid
Idateed liikuvad viikingid sõitsid läbi Venemaa ja pidasid sidet Bütsantsiga. Paljud astusid ka palgasõduritena Bütsantsi keisri teenistusse. Jõuti isegi Kreekasse Bütsantsi kaudu. Kaubavahetuses oldi ka araabiamaadega. Uute maade asutamine Viikingid jõudsid oma retkedel ka asustamata maadele. Jõuti Islandile(874). Ranna ja mägede vahel oli rohkesti metsa, oli võimalusi põllumajanduse arenguks. Saare veed olid kalarikkad, linde võis püüda palja käega. Islandile rajati 430 asulat, mis jagunesid 13 piirkonnaks. Erik Punase saaga kohaselt jõudis selle kangelane Gröönimaale. U aastal 1000 jõudis Erik Punane P-Ameerikasse (nimeks Vinland). Usund Austati loodusesemeid. Olid pühad allikad, järved, jõed ja puud. Allikatesse ohverdati mitmeid sajandeid. Austati esivanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale. Hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti relvi ja tööriistu. Pandi kaasa ka orje, kui nad olid andnud
lahkuda, neid nim pärisorjadeks. Viikingid Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Mitme sajandi vältel (800-1050) rüüstasid ja vallutasid nad maid, sajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume. Lääne-Euroopas - normannid. Inglismaal nim kõiki põhjamaalasi taanlasteks. Ida-Euroopas variaagid. Meil tunti viikingi nimetust. Uute maade asustamine Islandile jõuti 9.saj. Sinna rajati 430 asulat. Üsna pea tekkis ka Islandile üldine esinduskogu Althing Eerik Punase saaga kohaselt jõudis selle kangelane 10.saj Gröönimaale ja tõi sinna ka kodust kaasakutsutud väljarändajaid. 985-986 jagati maa taludeks. U a.100 jõudis Punane P-Ameerikasse paika, mis sai nimeks Vinland. Usund austati loodusesemeid ja esivanemate hingi. Valhallas oli langenud võitjate riik (teispoolsus) Thor taevajumal, austati kõige rohkem. Punane habemega vanamees kelle vankrit vedasid kaks sikku. Käes hoidis ta viskevasarat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
