Infosüsteemide ülalhoid - konspekt (0)

 
Pilet nr 1: 
1) IT  organisatsioon  ja rollid. Ülalhoiu funktsioon ja põhiülesanded 
Liigitatakse vertikaalseteks ( toetavad  valdkonnad) ja horisontaalseteks (funktsiooni tüübid). 
IT jaotub horisontaalseks tegevusalaks: 
·        Arendus 
 
o   Luua uut funktsionaalsust, “time-to- market ” sihteesmärk 
·         Ülalhoid  
 
o   Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse  töövõime  võimalikult madalate  kuludega . Stabiilne, 
muutumatu keskkond sihteesmärgiks 
Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus ) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) 
tegelavateks  harudeks . 
·        ( Taristu  – kui see pole eelmise kahe sees) 
Rollid 
Arendus 
• progeja 
• süsteemianalüütik 
•  projektijuht  
•  arhitekt  
IT  haldamine  ( maintenance ) 
• kasutajaabi spetsialist 
• (on-site) hooldusspetsialist 
•  Riistvara spetsialist 
• Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) 
IT ülalhoid (operations) 
• Administraatorid –  rakenduse , andmebaasi, server , võrgu, serveriruumi 
• Monitooringuspetsialist 
• Litsentsihaldur 
Täiendavad funktsioonid IT infrastruktuuris 
• Turvaanalüütik 
• Infrastruktuuri arhitekt 
• projektijuht 
Ülalhoiu põhifunktsioon:  
TAGADA PIISAV KVALITEET MINIMAALSE HINNAGA 
 
• Kvaliteet peab vähemalt vastama kokkulepitule (SLA)  
 
• Hind ei tohi ületada kokkulepitut  
Laiemalt: 
 
• Kliendi rahulolu (juhtumihaldus)  
 
• Stabiilne produktsioonisüsteem ( käideldavus )  
 
• Piisav jõudlus ( mahuhaldus )  
 
• Efektiivne infosüsteemi ülalhoid (finantshaldus)  
 
• Ülalhoid peab baseeruma õigetel strateegilistel otsustel 
 
 
2) Konfiguratsioonihaldus 
Eesmärk: Pidada usaldusväärset arvet IT komponentidest ja teenustest ning nende detailidest. 
Korrektse info ja dokumentatsiooni tootmine teistele ITSM  protsessidele. 
CSF: Info registreerimise kiirus (reaalaja lähedane ) on tagatud ; Info õigsuse kontrolli tõhusus on tagatud 
ehk automaatse valideerimise võimekus on olemas 
KPI: Valideerimisel tuvastatud parandamist vajavate CI-de % ; tuvastatud autoriseerimata 
komponentide # 
 
3) Seleta lahti mõisted/ lühendid : NAS, RSA,  POP3 , SEC, SQA 
NAS -  Network Attached Storage  - Andmesalvestusesüsteem, mis on ühendatud arvutivõrku. Jagatakse 
andmete hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgusalvesti ühendatakse kohtvõrku ja 
omistatakse IP aadress. 
RSA -  River , Shamir, Adelman -(perekonnanimed, ilmselt selle  loojad  siis) Avatud võtme krüptoalgoritm, 
mis võimaldab nii krüpteerimist kui ka autentimist. 
POP3 - Post Office  Protocol  -  klient /server  protokoll , kus  elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja 
hoitakse ISP meiliserveris.  
SEC -  Simple Event Correlator - (Risto  Vaarandi  poolt loodud) vabavaraline  tarkvara  
monitooringusündmuste kui logifailide  haldamiseks , mille abil on seoste leidmist võimalik 
automatiseerida.  
SQA – Software Quality Assurance- Tarkvara arenduse protsesside ja meetodite monitoorimine, et tagada kvaliteeti  
SOA – System Outage  Analysis - ITILi meetod käideldavuse parendamiseks 
4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid:  ITIL , PIR, RFC, CFIA, MTBSI 
ITIL - IT infrastructure library -  infotehnoloogia  haldamise tavade ja protsesside standardite kogu, mis annab 
üksikasjalikke kirjeldusi mitmetele olulistele IT-tavadele, põhjalikke kontrollnimekirju, ülesandeid ja menetlusi, 
mida on võimalik kohandada  mis tahes IT-organisatsioonis. 
PIR - Post-implementation review -  Läbivaatus, mis koostatakse  muudatuse  või projekti juurutamise järel 
RFC – Request for  Change  Ametliku muudatuse ettepanek  
CFIA –  Component   Failure  Impact Analysis - Aitab määrata CI tõrke puhul mõju IT teenustele. Mõjude maatriksi 
koostamine – ühel teljel teenused, teisel CI-d)  
 
 
MTBSI –  Mean Time  Between  System Incidents - Kahe  intsidendi  vahele jääv aeg ehk eelmise intsidendi 
lõppemisest uue  alguseni  
5) Seleta infosüsteemi ja rakenduse mõiste erinevust  
Infosüsteem  – Informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite  kompleks . Koosneb 
riistvarast, tarkvarast, arvutivõrgust, andmetest, protsessidest ja inimestest.  
Rakendus  –  Arvutiprogramm , mis on loodud lõppkasutaja jaoks lisaväärtust omava asja tegemiseks. Rakendus on 
infosüsteemi üks osa. Infosüsteem on laiem mõiste – sinna alla lisaks inimesed, protsessid jne. 
Rakendus on arvutiprogramm, infosüsteemi üks osa. Infosüsteem on laiem – see on informatsiooni, selle töötlemist 
käsitlevate  reeglite  ja  vajalike  vahendite  kompleks,  koosneb  riistvarast,  tarkvarast  (sh  rakendusest),  arvutivõrgust, 
andmetest, protsessist ja inimestest.  
Pilet nr2:  
1)      Monitooring  
Monitooring on  tööprotsess , mis peab kindlustama  vigade  tekkimisest  teadasaamise  ja vastutavate 
isikute alarmeerimise. Selleks on tarvilik enamasti pidev, ööpäevaringne süsteemi jälgimine. Monitooring 
kui funktsioon on vastutav häirekeskusena toimimise ja hädaolukordade/intsidentide identifitseerimise ja 
neile omanikuks olemise eest. 
Monitooringufunktsiooni laitmatuks toimimiseks on vajalik:  teadmised IS toimimisest, selle komponentide 
omavahelistest seostest (kogemustebaas);  kõnede  optimaalne pikkus; reeglid ( hädaolukorra  tekkimisel  teavitamine -
käitumine, hädaolukorra likvidederimise kontrollmehhanism, ajalise piiranguga eskalatsioon,tagasiside 
monitoorijale (adminilt). 
2)     Muudatusehaldus /ITIL/ 
Muudatuse halduse eesmärgiks on kindlustada, et kõik muudatused tehtaks autoriseeritult ja planeeritult. Tagada, et 
muudatusel on äriline põhjus ja et mõjutatav teenus on testitud , on tagasivõtuplaan. Minimeerida muudatuse mõju 
teenuse kvaliteedile, hoida ära juhtumeid. 
CSF: protsess on korratav; arusaamine äririskidest; vajadus kaitsta teenust 
KPI: %tagasisaadetud muudatusi; % RfC-dest, mis õigeaegselt implementeeritud; %mitteaktsepteeritud RfC-sid; 
erakorraliste  muudatuste  vähenemise %; juhtumeid põhjustavate muudatuste vähenemise %; teenuse käideldavuse 
suurenemise %. 
 Tegevused:  
1. Planeerimine  
2. Filtreerimine  
3.Prioritiseerimine 
4. Kategoriseerimine   
5.CAB koosolek  
6.Mõju+ressursivajaduse analüüs,  
7.Kinnitamine,  
8.Ajatamine ja  koordineerimine ,  
9.Ehitamine,  testimine  ja implementeerimine,  
10.Lõplik autoriseerimine,  
11. Ülevaatus  
Sisendid: SLM muudatused ja äriprotsess, RfC-d, CMDB-d, FC? 
Väljundid: Mahuhalduse mõju hindamine, CfM  uuenenud  info, RfC/CAB koosolekute protokollid, ITSCM 
muutused plaanis 
 
 
3)     Seleta lahti mõisted/lühendid: TCO, SMTP , PCI-X, DAS, SSH 
TCO –  total   cost  of ownership – sisaldab arvuti ja tarkvara ostuhinda, riist -ja tarkvara värskenduste hinda, 
hoolduskulusid, koolituskulusid, seisakutest tekkivat kahjumit jne. (kuluanalüüsi meetod, kogukulu ) 
SMTP – simple mail  transfer  protocol – üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serverivaheliseks e-posti 
sõnumite saaatmiseks ja vastuvõtmiseks. 
PCI-X - Peripheral Component Interconnect eXtended. Arvuti siini ja lisakaardi standard, mis täiendab 32-bitist PCI 
kohalikku siini suurema ülekandekiirusega, mida eelkõige nõuavad serverid . 
DAS -  Direct -Attached Storage. Otseadresseeritav välisseade (nt. kettaseade või trummelmälu) 
SSH - secure shell. UNIXi põhine käsuliides ja protokoll, mis võimaldab turvalist  sisselogimist  kaugarvutisse. 
Komplekt kolmest utiliidist slogin, ssh ja scp. 
4)     Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: CSF, itSMF, SPOF, AST(EUPT) - Agreed  Service  Time, MTBF 
CSF -  Critical  Success  Factor  - kriitiline edutegur. Vajalik protsessi, projekti, IT teenuse õnnestumiseks. Iga CSFi 
saavutamiseks on KPI (mõõdik). 
itSMF - ?? itSMF Estonia on vabatahtlik mittetulundusühing, mille tegevus rajaneb tema liikmete ühisel  algatusel  
ning kaasabil. itSMF Estonia tegevuse eesmärgid on: Teenuste halduse heade tavade ja praktikate 
populariseerimine; Teenuste halduse valdkonnas tegutsevate inimeste oskuste suurendamine; IT valdkonna 
terminoloogia ühtlustamine Eestis; Kogemuste jagamine. 
SPOF -  single  point of failure - CI (config.item), mille  tõrge  tekitab kohe intsidendi ja mille puhul vastumeetmeid 
pole rakendatud. SPOF Võib olla isik, protsessi, tegevuse samm või IT infrastruktuuri  komponent  
AST(EUPT) - Agreed Service Time. Teenuse tööaja  sünonüüm . Kasutatakse käideldavuse arvutamisel  
EUPT - end user   processing time ASP x kasutajate arv 
MTBF - Mean Time Between Failures. Töökindluse mõõdik. Keskmine  ajavahemik , millal CI või IT teenus toimib 
ilma katkestuseta. Tööle hakkamise moment kuni tõrkeni. 
5)     Seleta eesmärkide konflikti IT arenduse ja IT ülalhoiu vahel. Kuidas sellest tulenevaid riske maandada? 
 
IT arenduse peamine roll on luua uut funktsionaalsust, tihti võimalikult kiire „time-to-market“ sihteesmärgiga. IT 
ülalhoiu peamine eesmärk on säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. See 
tähendab sihteesmärgiks on stabiilne, muutumatu keskkond Antud sihteesmärgid on selgelt omavahel konfliktis. IT 
organisatsiooni kui terviku juhtimise üheks võtmeküsimuseks on seda ja teisi sarnaseid konflikte tulemuslikult 
juhtida. Ka IT protsessid, sh. ITSM (it service  management ) protsessid on ellu kutsutud selleks, et sarnaseid 
konflikte kontrollitult juhtida. Üheks keskseks teemaks arenduse/ülalhoiu konflikti juhtimisel on IT muudatuste 
haldus. IT arendus on optimeeritud tootma kiirelt ja palju muudatusi. IT ülalhoiu eesmärgiks on tagada 
tootmissüsteemi  stabiilsus - seega soov funktsionaalsust muutvaid/lisavaid muudatusi vältida. IT ülalhoid soovib 
prioritiseerida muudatusi, mis suurendavad infosüsteemi toimekindlust (näiteks käideldavust, turvalisust vms.) kuid 
piiratud muudatuste tegemise ressursi juures võib see konflikti minna äriarenduse kiire time-to-market eesmärgiga. 
IT muudatustest tulenevate riskide haldamisel on tähtis roll testimise funktsioonil. Sarnaselt eeltoodud näitele on ka 
testimisfunktsiooni eesmärgid teatud konfliktis nii arenduse (kiire time-tomarket ja  hilinenud arendusprojekt 
survestab kiiremale testimisele) kui ülalhoiu eesmärkidega(testimine suuremate riskide teoreetiliseks vältimiseks 
võib aga teatud situatsioonides oluliselt ebamugavamaks muuta pisikeste probleemide kiire lahendamise). 
 
 
Pilet nr3:  
1)     IT ülalhoiu juhtimine [ töökorraldus , põhimured,  personalitöö , org.kultuur] 
IT juhtimine = IT strateegia väljatöötamine ja selle ellu  viimine . 
See  ei  ole  ainult  protsessimudelite  valimine  ja  IT-arhitektuuri  ja  tehnoloogiate  valimine  vaid  ka  olemasolevate 
protsesside täiendamine,   optimeerimine  ja  automatiseerimine .  Selleks, et  ettevõttele anda lisaväärtust ja seda edasi 
arendada. Juht vastutab igasusguse ressursi eest 
 
●  Keerukuse  kiire  kasv  –  lihtne  on  jõuda  olukorrani  kus  kaob  ülevaade  süsteemi  kui  terviku 
funktsioneerimist, või konkreetse komponendi sisemisest loogikast.  
●  Nõutava  teadmiste/oskuste  taseme  pidev  kasv  –  tekivad  uued  valdkonnad  (SAN,   VLAN   jne),  mille 
haldamiseks on vaja spetsialiseeruda. 
●  Infosüsteemi  arhitektuurilised  väljakutsed – valed arhitektuurilised otsused või halb võimekus otsuste ellu 
viimisel suurendab keerukust veelgi. 
●   Elutsükli  haldus (lifecycle management) - õigeaegselt uuendamata jäänud versiooni edasise kasutamisega 
kaasneb tihti olukord, kus tootja enam tuge ei paku, mis omakorda võib tähendada, et abi ei  õnnestu  saada 
enam  ka  väljaspoolt  enda  organisatsiooni.  Hetkel  aktuaalne   Windows   XP  tootetoe  lõppemine  on 
põhjustanud rikkalikult meediakära kogu maailmas. 
●  Uued  trendid  seavad  uusi  väljakutseid  –  sh.  IT  turvalisusele.  Näiteks  BYOD  (Bring  Your  Own   Device ) 
muudab oluliselt perimeetri kaitsmise kontseptsiooni andmeturbes. 
●  Kitsa  eriala  tippspetsialistidest  koosnev   meeskond   raskendab  üksteise  asendamist  ning  seab  erakordselt 
kõrged nõuded omavahelisele heale kommunikatsioonile tiimis. 
●  Paljud IT   organisatsioonid   eelistavad järelkasvu kasvatada  organisatsiooni sees, kõige kergem  on selleks 
kasutada karjääriredelit stiilis: monitoorija  -> kasutajaabi spetsialist -> PC spetsialist ->  administraator  -> 
tippspetsialist -> tiimi juht/projektijuht -> arhitekt/juht. 
●  IT  töötajat  motiveerivad  tegurid  erinevad  mõnevõrra  tavapärasest.  Tavapilgule  töövahendina  tagamisena 
tunduv  võib  IT-spetsialisti  jaoks  olla  oluline  motivaator  (võimalus  kasutada  tehnoloogiliselt  kõrgelt 
arenenud töövahendeid või hallata keerukat süsteemi). 
●  Spetsialistide  koolitamine  IT valdkonnas on erakordselt kallis ning „lauskoolitamist“ teha pole võimalik. 
  
IT  kannab  ettevõttes  tihti  unikaalset  teadmust.  Üheks  selle  väljenduseks  on  olla  teadlik  infotehnoloogiaga  seotud 
riskidest  ning  juhtida  nende  riskide  maandamist.  See  on  põhjuseks,  miks  IT  postiserveri  administraatoril  on  tihti 
lisaroll kasutajaid hariva isikuna. Näiteks tuleb IT-l oma panus anda sisekorraeeskirjade kehtestamisel. 
IT organisatsioonis töötavate inimeste optimaalne  profiil  oleks „vastutustundlikud loomeinimesed“. 
Reaalses elus kipuvad need olema äärmuslikud vastandid, seega praktilises IT organisatsioonis kohtab 
ilmselt nii mõlemat äärmust kui neid ühendava natuuriga isiksusi. 
Ühteviisi  halb  on  nii   lõpmatu   täiuslikkuse   taotlemine   (perfektsionism)  kui   vastutustundetu   suhtumine.  Äärmiselt 
ohtlik on arenduse ja ülalhoiu „kastidesse“ liigitamine (arendus on parem/ targem /ilusam suhtumine vms). Moodsas 
IT-maailmas väjendab seda äratundmist  DevOps  ideoloogia, kus arenduse ja ülalhoiu eesmärke üritatakse ühildada. 
Ehk  siis:    IT  on  tänapäeval  iga  ettevõtte  osa.  It  inimesed  peavad  kaasa  lööma  teiste  koolitamises.  It  eesmärgid 
ühilduvad ülalhoiuga. 
 
2)     Mahuhaldus /ITIL/ 
Mahuhalduse eesmärgiks on tagada, et piisav, rahaliselt põhjendatud IT maht alati eksisteerib ning vastab 
hetkelisele ja tulevasele ärivajadusele. “Just in time, just in (right) place, for right (low) cost. 
CSF: IT strateegia ja plaanide teadmine(ärivajadusest lähtuvalt),  Täpsed mahuprognoosid (teenuse ressursikasutuse 
perioodilisuse mõistmine), Suutlikus mahte planeerida ja implementeerida  
KPI:  optimaalne NPV - saavutatud NPV ( lim x -> 0);  intsidentide arv / täitmata jäänud SLA-de arv, tulenevalt 
mahuprobleemidest ( = 0 ) protsessi  
 
 
Protsessi tegevused: 
..>monitooring>analüüs>tuunimine>implementatsioon>..  
1. Äri mahuhaldus: tuvasta SLR, arenda/loo lahendus, uuenda CMDB&CDB, uuenda/sõlmi SLA  
2. Teenuse mahuhaldus: tuvasta teenused ja nende ressursikasutus ning piigid . Kindlusta, et SLA eesmärgid on 
täidetavad  
3. Komponendi mahuhaldus: tuvasta CI, nende ressursikasutus ning piigid. Kindlusta, et SLA eesmärgid on 
täidetavad  
Sisend : Äristrateegia, nõudluse  prognoosid ,  IT starteegia, Mahu prognoosid,  SLR (service level requirement) ja 
SLA,  Juhtumi-ja probleemihalduselt statistika (IM ja PM),  Muudatusehalduselt (ChM) muudatuste plaan (FSC), 
Konfiguratsioonihalduselt (ConfM) – seosed CI-de vahel,  Monitooringuinfo, logid  
Väljund: Mahuplaan (milliseid CI-si peame muutma ja millal) = resursside optimeerimise plaan,  Uuenenud 
mahuprognoosid,  SLA muutmise ettepanekud (SLM),  Muudatusettepanekud (RFCd),  Info PM- IM,  Info FM-le 
mahu muutuse mõju hindamiseks teenuse omahinnale 
 
3)     Seleta lahti mõisted/lühendid: MTTR, SNMP , Cluster , iSCSI , RPO 
MTTR - Mean time to  repair  - Keskmine aeg, mis kulub Configuration itemi või IT teenuse taastamiseks peale 
tõrget. Tõrke algusest kuni CI või IT teenuse parandamiseni. Ei sisalda aega, mis kulub taastamiseks või 
ennistamiseks.  
SNMP - Simple Network Management Protocol - Interneti protokollistandard STD, RFC 1157 sõlmede 
haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga 
ühenduses olevate seadmete nagu arvutid , marsruuterid, jaoturid jm halduseks.  
Cluster - Klaster on serveritest ja muudest ressurssidest koosnev rühm, mis funktsioneerib ühe tervikliku 
süsteemina ja võimaldab hõlpsat juurdepääsu, mõnel juhul ka koormuse tasakaalustamist ja paralleeltöötlust. 
iSCSI -  internet  small computer  interface  - võrguprotokoll, mis võimaldab kasutada  SCSI  protokolli TCP/IP 
võrkudes. iSCSI on transpordikihi protokoll ning sellega paralleelselt on transpordikihi protokollidest kasutusel ka 
SCSI  Parallel  Interface protokoll ja Fibre  Channel  protokoll. iSCSI  protokollil  põhinevate salvestivõrkude 
ehitamine on juba muutunud odavamaks kui Fibre Channel võrkude ehitamine ning ära jäävad ka FibreChanneli 
ühilduvusprobleemid.  
RPO -  recovery  point  objective  = mis hetke andmed saab taastada ehk palju andmeid kaotad.. 
4)     Seleta lahti ITILi mõisted lühendid: SLA, OGC, VBF - Vital Business  Function , BIA, FSC 
SLA - service level agreement - teenusetaseme kokkulepe - leping teenusepakkuja  ja kasutaja vahel, kus on kirjas 
lepingu vältel oodatav teenuse kvaliteet. 
OGC - Office Of Government Commerce 
VBF - Vital Business Function - äriprotsessi funktsioon, mis on äri edukuse suhtes otsustav. Olulised ärijätkuvuse 
halduse, IT teenuste talituspidevuse halduse ja käideldavushalduse jaoks.  
BIA - Business Impact Analysis - Osa äri talituspidevuse haldusest, mis määratleb elutähtsad ärifunktsioonid ja 
nende  sõltuvused (tarnijad, inimesed, äriprotsessid, IT teenused) Määratleb IT teenuste taastamise nõuded 
(taastamisaeg, taastamiskoht ja minimaalne teenustase)  
FSC -  Forward  Schedule of Change - kinnitatud/eelseisvate muudatuste  ajakava  
 
 
5)     Kuidas on arenenud andmesalvestustehnoloogiad? 
Andmemahu kasv tingib vajaduse andmin. efektiivse tõusu järele, mis viib tehnoloogiate arenguni. Samuti 
suurenevad pidevalt andmekandjate mahud (kõvakettad, DAT ( digital  audio tape), DLT (digital  linear  tape), LTO 
(linear tape  open ). Tulemuseks: kettamassiivide ja varundamise  konsolideerimine  jne. 
DAS -> NAS -> SAN 
(Direct Attached Storage – otseadresseeritav võrguseade, nt kettaseade v trummelmälu) 
(Network Attached Storage – andmesalvestuse süsteem, mis on ühendatud arvutivõrku. Jagatakse andmete 
hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgusalvesti ühendatakse kohtvõrku (nt Ethernet) ja sellele 
omistatakse IP-aadress) 
(Storage Area Network – Kettavõrk, ühendab palju servereid kokku üheks suureks ühiskasutatavaks salvestiks. 
Kettavõrgud muudavad süsteemihalduse efektiivsemaks, hooldamise lihtsaks jne.) 
SCSI – Small Computer System interface – väikearvutisüsteemi  liides . Kasutavad Apple , IBM ja paljud UNIX  
arvutid välisseadmete  ühendamiseks  arvutiga (kettaajamid, printerid, skännerid  jne) 
Variant 4 
1) Varundamine ja logide haldus 
Varundamine 
Eesmärk on kaitsta andmeid hävimise eest, teha võimalikuks andmete taastamine. Keskmiselt varundatakse 
vähemalt ööpäevas. Kriitiliste puhul võib varundada ka  reaalajas  või 15/30 min tsüklitega. Varundada võib erinevat 
moodi – lintidele, ketastele jne. Kuid sellisel juhul tuleb tagada nende turvalisus. 
Varundamine sisuliselt taandub sellele, millised on ärinõuded. Mida lühemad on RTO, RPO, seda kallim on 
varundamine. 
Logide haldus 
Logisid on vaja veasituatsioonide lahendamiseks, et saada aru, mis süsteemis toimub mingil ajahetkel. 
Tsentraalne  logide haldamine – logid koondatakse kokku samasse  faili või andmebaasi ja sealt saab luua 
korrelatsioone. 
2)  Probleemihaldus  /ITIL/ 
Problem Management, PM 
Eesmärk: Minimeerida IT vigadest põhjustatud juhtumite ja probleemide negatiivset mõju ärile 
Hoida ära nendest põhjustatud juhtumite taasesinemist ehk selgitada välja juurpõhjused 
 
 
 
sisendid :  
Protsessi sisenditeks on  
* juhtumihaldusest  juhtumid  või nende alternatiivsed ajutised lahendused; 
* konfiguratsioonihalduse andmebaasist konfiguratsiooni detailid;  
* muudatusehalduse detailid; 
* teenusetasemehalduse SLA (teenusetaseme kokkulepe) nõuded; 
* mahuhalduse jõudluse analüüsi info  
* käideldavushalduse info 
Protsess:  
1. Probleemide juhtimine ( root  cause identifitseerimine) 
2. Tuntud vigade juhtimine 
3. Proaktiivsus 
4. Info tootmine 
5. Ülevaated olulistest probleemidest 
Väljundid: 
• SLM:  raportid  
• IM: workaroundid, tuntud vead 
• ChM: RfC 
• CpM:  lahendatud Cp probleemid 
• AM: lahendatud A probleemid 
3) Seleta lahti mõisted/lühendid: FTA, RTO, LTO, CAB, RAID-1, IMAP4, KPI, CRM 
FTA –  Fault  Tree Analysis - Veapuu analüüs. Võimaldab leida kriitilised teenused/funktsioonid. Kasutatakse 
probleemini  viiva  sündmuste ahela  koostamiseks  
RTO – recovery time objective - Kui palju aega kulub andmete taastamiseks 
LTO – Linear Tape Open - Magnetlindile salvestamise Open  format   tehnoloogia  kuni 6.4 TB, ülekandekiirus 540 
MB/s 
CAB – Change Advisory  Board  - Muudatuste nõukogu. Koosneb IT teenuseosutaja erinevatest valdkondade, 
äripoole ja kolmandatest isikutest. 
RAID-1 –  Redundant   Array  of Disks -Andmed kirjutatakse  kahe või rohkemate ketaste peale. Iga  ketas  võib 
teenindada päringut. Komplekt töötab nii kaua kuni vähemalt üks ketas on töötav. Aeglasem , sest  igat   ketast  tuleb 
uuendada. 
IMAP4 – Internet  Message   Access  Protokoll - rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab kasutajale 
juurdepääsu meiliserveris olevatele kirjadele ning lubab käsitleda neid nii nagu oleksid kasutaja enda arvutis. 
Sõnumite saatmist ei võimalda, selleks SMTP. 
KPI – Key  Performance  Indicator - Mõõdik, mida kasutatakse protsessi, IT teenuse või tegevuse haldamisel. Ainult 
kõige olulisemaid kutsutakse KPIdeks. 
 
 
CRM – Customer Relationship Manager  - Integreeritud IS, mida kasutatakse firma müügieelse ja –järgse tegevuse 
planeerimiseks ja  juhtimiseks . 
4) IT ülalhoiu peamine eesmärk 
TAGADA PIISAV KVALITEET MINIMAALSE HINNAGA 
• Kvaliteet peab vähemalt vastama kokkulepitule (SLA) 
• Hind ei tohi ületada kokkulepitut 
Laiemalt: 
• Kliendi rahulolu (juhtumihaldus) 
• Stabiilne produktsioonisüsteem (käideldavus) 
• Piisav jõudlus (mahuhaldus) 
• Efektiivne infosüsteemi ülalhoid (finantshaldus) 
• Ülalhoid peab baseeruma õigetel strateegilistel otsustel 
 
Variant 5 
1) Inventariseerimine. Taristu 
Inventariseerimine 
IT varade, mis võivad olla nii riist- kui tarkvara, jaoks peab olema määratud selgelt vastutaja. Iga IT vara peab 
olema kirjeldatud keskses CMDBs. Kui on süstemaatiliselt kirjeldatud, siis võimaldab teha kergelt inventuure, 
kontrollida kirjapandud seisu. Abi on ka vöötkoodidega kleepsudest ja perioodilistest inventuuride  tsüklist . 
Oluline on, et oleks amortiseerimise ja  soetamise  reeglid kirjeldatud. Riistvara puhul riistvara  elutsükkel  ka oluline 
ning tagada  andmeturbe  alaste küsimuste lahendamine. 
Üldiselt on riistvara puhul lihtsam kui tarkvara puhul. Tarkvara puhul võib litsents kehtida ainult tarkvara 
versiooniga, võib olla seotud kindlate riistvaraliste komponentidega, kasutajate arvuga vms. 
Taristu ehk infrastruktuur  – arvuteid ja kasutajaid ühendav riist- ja tarkvara. Alates elektrist kuni töökohatarkvarani. 
• Arvutivõrk ja selle  seadmed  
• Kesksüsteemide tugisüsteemid: serveriruumid ja nende eriseadmed (UPS, jahutus jne) 
• Serverid 
• IT turvaseadmed, rakendused , teenused 
• Muud infrastruktuursed rakendused ja teenused 
• Terminalseadmed (PC, printer,  monitor , mobiilne seade) 
Käideldavus – millise osa ajast on terviklahendus või komponent kasutatav 
Veakindlus – omadus, mis võimaldab süsteemil jätkata toimimist hoolimata mõne komponendi tõrkest 
 
 
Turvalisus – vastavus nõuetele, riskide  maandamine  ( ISKE ) 
2) Teenustaseme haldamise protsess /ITIL/ 
Service Level Management – SLM 
Eesmärk: Kaitsta ja parandada IT teenuse kvaliteeti läbi pideva läbirääkimiste, monitoorimise ja 
raporteerimise tsükli. 
Vajaduse ja võimaluse haldamine. Ärisuhte haldamine äripoole, IT ja teenusepakkujate vahel 
3) Seleta lahti mõisted/lühendid: PIR, SPOF, SCSI, AMDB , CSF, SAAS  
PIR – Post-implementation review - Läbivaatus, mis tehakse pärast projekti või muudatuste juurutamist. Määrab, 
kas projekt oli edukas ja tuvastab võimalused edasiseks täiustamiseks. 
SPOF – Single Point of Failure - CI, mille tõrge tekitab intsidendi. Võib olla isik, protsessi või tegevuse samm, IT 
infrastruktuuri komponent 
SCSI – Small Computer System Interface - väikearvutisüsteemi liides. Paralleelpordi standard. iSCSI on SCSI üle 
TCP/IP. 
AMDB – Availability Management Database - Hoitakse käideldavusega seotud infot. Oluline tegur 
käideldavusehalduses. 
CSF – Critical Success Factor - Kriitilise edutegur. Vajalik protsessi, teenuse, projekti vms õnnestumiseks. Iga CSFi 
saavutamiseks on KPId. 
SAAS – software as a Service -  Veebirakenduse  pakkumine teenusena 
 
 
4) Protsessiohje 
Tegevuste automatiseerimine. Hulk administratiivseid tegevusi. 
Liigid: 
• Paralleelne 
• Jagatud 
• Tsentraliseeritud 
Aitab vähendada inimeste poolt tehtud vigu (nt  käsud tehakse kindlasti õiged käsud ja õiges järjekorras) ning  hoida 
aega, raha kokku. Miinuseks see, et raske ilma turvariskideta juurutada. Võib ka kriitiliseks muutuda mingil hetkel. 
 
Variant X 
1) Serveriruumid. Spetsiaalsisseseade 
Serveriruumid 
Tasub kaaluda serveriruumide sisseostmist, mitte ehitamist, sest esmane ehituskulu on väga suur. 
• Suhteline  õhuniiskus  30-50% -> kui liiga vähe, siis staatiline  elekter  ja lühendab eluiga. 
• Oluline on õige temperatuur – jahutus! 
• Põrandad antistaatilised ja kandejõud! 
• Kaabeldus  põranda all, elektrikaabeldus alt/ülalt vähemalt 5.. 10cm  tõstetud, madalvoolukaabeldus 
alt/ülalt. 
• Spetsiaalsed uksed, aknad. Päevavalguslambid pole hea mõte. 
• Tavaliselt ei paikne elumajade lähedal 
●  Andurid – tule,suitsu,temperatuuri,vee,niiskuse, õhurõhu,liikumise 
Spetsiaalsisseseaded – HVAC, UPS, tulekustussüsteemid, serveriruumide sisseseaded (räkid, tõstetud põrandad, 
kaablijuhtimisseaded), turvasüsteemid  koos anduritega  
HVAC – heating, ventilation, air conditioning. Seadmed, mis tagavad õhu ventileerimise ja sobiliku temperatuuri. 
UPS (Uninterruptible  Power   Supply ) – voolukõikumiste reguleerimiseks, et serveriteni jõuaks kvaliteetne vool􀀁 
Akutoitel (offline – ümberlülituste aeg on ms; online – kogu aeg on akutoitel) 
Kineetilise energia toitega 
DRUPS - Diesel Rotary Interruptible Power Supply - suurem energiaefektiivsus, ei tekita jäätmeid ( akusid  pole), 
vähem komponente = veakindlam 
2) Finantshaldus /ITIL/ 
IT Financial Management – 
 
 
Eesmärk: It varade ja ressursside kuluefektiivne kasutamine. Arvestada IT teenuste omahinda/kulu ja allokeerida 
tarbijatele. Abistada juhtimisotsuste tegemisel. 
 
3) Seleta lahti mõisted/lühendid: VPN, SAN, IMAPS, RAID5, ping  
VPN –  Virtual  Private Network - Privaatvõrk, mis kasutab avalikku telekommunikatsiooni infrastruktuuri säilitades 
samal ajal privaatsuse ja turvalisuse. Kasutatakse nt tunneldamist. 
SAN – Storage Area Network- Kettavõrk ühendab palju servereid kokku üheks suureks ühiskasutatavaks salvestiks. 
IMAPS – Internet Message Access Protocol over SSL -  IMAP  kasutades SSL ühendust. 
RAID5 –  Roteeruv  paarsusmassiiv. Vajab vähemalt 3, tavaliselt 5 kettaseadet. Sobib sinna, kus jõudlus pole 
kriitiline või tehakse vähe kirjutamisoperatsioone 
Ping – sihtkohtade kättesaadavuse kontrolliks. Võimaldab kindlaks teha, kas sihtkohaks olev arvuti on liinil ja 
domeeninime sisestamisel saab teada sellele nimele vastava IP aadressi 
4) ITIL mõisted: SLR, MOF,  RACI , ITAMM, DT 
SLR – Service Level Requirement - Teenusetaseme nõue. Teenuse ootused. Nõuete põhjal koostatakse SLA 
MOF –  Microsoft  Operations  Framework  -  Raamistik IT elutsükli haldamiseks. Kujundamine, arendamine, 
kasutamine, hooldamine, lõpetamine . Hõlmab endas tervet IT teenuse haldamise elutsüklit ning pakub 
organisatsioonidele teadmisi, kuidas  sujuvalt  segada äri ja IT eesmärke samaaegselt usaldusväärseid ja rahaliselt 
efektiivseid IT teenuseid rakendades 
RACI – Responsibility Assignment Matrix-  Responsible , accountable, consulted, informed ->  teostaja , vastutaja, 
konsulteeritav ja informeeritav (isikud). Meetod protsessides osalevate rollide tegevuste sisu kirjeldamiseks.  
ITAMM – IT Availability Metrics Model - Mudel end-to-end käideldavuse teenuste mõõtmiseks 
DT – Down Time - Ajavahemik kokkulepitud teenusajast, mille jooksul CI või IT teenus ei olnud käideldav. IT 
teenuse käideldavust arvutatakse tavaliselt kokkulepitud teenusaja ja maasoleku aja põhjal. 
 
 
5) Too näiteid, milliseid piiranguid võib litsentsitingimus kehtestada 
Kasutajate arv, protsessoritüüp ja tuumade arv, seosed teiste litsentsidega või tarkvaradega, andmemahu piirangud, 
ajaline piirang. 
 
Pilet 10 
1)  IT ja äripool. IT ja raha 
Põhiprintsiibid :  
●  IT visioon ja strateegia on ärivisiooni ja äristrateegia osa, samuti ka vastupidi;   
●  IT ja ärieesmärgid: IT võimaldab eesmärke saavutada.  
●  IT arendus on hariliku äriplaneerimise osa;   
●  äripoolel on vajalik omandada IT tellimiseks vajalik pädevus;   
●   investeeringud   IT-sse  peavad  andma  vähemalt  sama  head  tulu  kui  muud 
investeeringud. 
 
2)  Juhtumihaldus (e. intsidendihaldus) /ITIL/ 
Juhtumishalduse  eesmärgiks  on  taastada  teenuse  normaalolek( SLAs   kirjeldatud)  nii  kiirelt 
kui võimalik, minimeerides juhtumi mõju ärile. 
CSF: efektiivne juhtumihalduse tööriist; teenuskataloog; (CMDB, probleemi, tuntud vea [ known  
error ] andmebaaside eksisteerimine)  
KPI:  %  juhtumeid  mis  suletud  1  taseme  SD-s;  juhtumite  arv  kuus/aastas/kasutaja  kohta;  % 
juhtumeid mis on lahendatud SLA tingimuste sees;  
 
Tegevused: 
1.   juhtumi  tuvastamine  ja registreerimine (detailid, käsitluse algus)  
2.  klassifitseerimine 
ja 
esmane 
tugi 
( klassifikatsioon ; 
eksisteerivate 
juhtumite/probleemidega võrdlus ja sidumine; PM informeerimine; mõju ja ajakriitilisuse 
hindamine; sidumine CI-dega; esmane tugi; võimalik  sulgemine /suunamine) 
3.  uurimine  ja  diagnoosimine  (detailide  tuvastamine;  seonduva  info  kogumine  ja  analüüs; 
n- tasemele  suunamile; Workaround jms.)  
4.  lahendamine (kasutades  lahendust  või workaroundi) ja taastumine  
5.  juhtumi sulgemine ( kinnitus  kliendilt,  sulgemise  kategooria määramine)  
6.  omanikuks olemine, monitoorimine, jälgimine, kommunikatsioon  
 
Sisend: SD: I  kirjed   detailid; PM:  I kõrvut P-ga, tuntud vead, workarounds, lahendused; ChM: 
info;  RM:  info  ;CfM:  konfi  detailid,  CI  Seosed;  SLM:  info  SLA  Teenuskataloog;  AM,  CpM: 
seletab A, Cp taset; FM: teenuse hind; ITSCM:  treening  
Väljund:  SD:  regitud  juhtumid;  PM:  tundmatu  põhjusega  I-d;  ChM:  RFC;  RM:  raportid;  SLM: 
jamad  SLA  täitmisel;  AM:  käideldav.  Ga  soetud  I-d;  ITCSM:  ajalugu  Planeerimiseks;   FinM : 
ajakulu; IDB: kirjed; Raportid 
 
 
3)  Seleta  lahti  mõisted/lühendid:  ROI,  SSH,  DLT,  SEC  /Simple  Event  Correlator/, 
Raid1+0 
ROI -   Return  of Investment. Investeeringutasuvus, mis on puhaskasumi ja kulude suhe.  
 
 
SSH - Secure Shell - UNIXi põhiline käsuliides ja protokoll, mis võimaldab turvalist sisselogimist 
kaugarvutisse.  Paljud  võrguülemad  kasutavad  seda  veebi  jt  serverite  kaugjuhtimiseks. 
Komplekt  kolmest  utiliidist  slogin,  ssh  ja  scp,  mis  on  varasemate  UNIXi  utiliitide  turvalised 
versioonid.SSH käsud on krüpteeritud ja mitmes mõttes turvalised. 
DLT - Digital Linear Tape - magnetlindile salvestamise tehnoloogia 
SEC - simple event correlator - (Risto Vaarandi poolt loodud) vabavaraline tarkvara 
monitooringusündmuste kui logifailide haldamiseks, mille abil on seoste leidmist võimalik 
automatiseerida.  
Raid 1+0 - Raid level 1+0 (mirroring and block level striping). Peegeldatud  kettad  on RAID0 
massiivis (min 2 ketast, kuid kasutatakse tihti 4, et kasutada ära suuremat 
andmevahetuskiirust), garanteerib veakindluse kuid on keerulisema ehitusega.  
Raid 1+0 on Raid 0 kiirusega ja Raid1 turvalisusega.  
 
RAID 0+1 → 4 ketast mi nimum – 2 RAID 0 ja pannakse peegeldama. 
 
4)  Seleta  lahti  ITIL  mõisted/lühendid:  CI,  ISO  20000,  NPV  -  NetPresent  Value,  TOP, 
CSF 
CI - (Configure item) - Komponent, mida on vaja hallata IT teenuse osutamiseks. Tavaliselt IT 
teenused, riist 
ISO  20000  -  rahvusvaheline  standard  IT-teenuse  haldamiseks.  See  kirjeldab  protsesside 
komplekti, mis on loodud selleks, et aidata saavutada efektiivsemaid IT-teenuseid. Kohaldatav 
iga suurusega ettevõttes 
NPV - (Net  Present  Value) - Võrdleb saadavaid ja makstavaid rahavoogusid, aitab teha kapitali 
kulutamise otsuseid. Positiivne NPV = väärtuslik  investeering  
TOP  -  (Technical  Observation  Post)  -  Teenuste  täiustamisel,  probleemi   uurimisel   ja 
käideldavushalduses kasutatav tehnika. Tehnilise toe meeskond koguneb IT teenuse käitumise 
ja sooritusvõime jälgimiseks ja teeb täiendusettepanekuid. 
CSF  -  (Critical  Success  Factor)  -  Kriitiline  edutegur.  Vajalik  protsessi,  projekti,  IT  teenuse 
õnnestumiseks. Iga CSFi saavutamiseks on KPI. 
 
 
 
5)  Seleta, kuidas on testimine seotud riskide haldamisega? 
Test  on  uuring,  katse  või   proov   võimekuse,  kasutuskõlblikkuse,  standardile  või  nõuetele  vastavuse  või  vigade 
kindlakstegemiseks.   TESTING   e.  testimine  tähendab  kvaliteedikontrolli  ( tahtlik ,  efektiivne  ja    optimaalne  vigade 
otsimine) 
 
 
  
Testimine põhineb riskianalüüsil. Me  ei suuda identifitseerida  kõiki riske.  Riskianalüüs  näitab, kui palju testida ja 
millele keskenduda. Testimine vähendab riske, mitte ei kõrvalda neid. 
Analüüs,  planeerimine  ja   disain   on  olulised.  Testi  eesmärgid  peavad  olema  määratletud  ja  arusaadavad,  seotud 
lõppkasutaja vajadustega. 
  
Ehk  siis  –  Vastavalt  riskianalüüsile  koostatakse  ka  testimiseks  acceptance  kriteeriumid  ja  testitakse  vastu  neid. 
Testimine vähendab riske. 
Protsess: 
-  Koosta  nimekiri prioriteetsetest riskidest. 
- Vii läbi testimine, mis käsitleb iga riski. 
- Riskide kadumise ja uute riskide tekkimise käigus muuda vajadusel testimise  tööjaotust , et keskenduda jooksvatele 
tulemustele 
 
 
Kasutajaabi (Servicedesk)  
Eesmärk  :  Esindada  teenusepakkujat  kliendi  eest  ainukese  kontaktpunktina.  [SPOC  =  Single  Point  of  contact] 
Teostada juhtumihalduse protsessi juhtumi omanikuna kuni selle lõpliku lahendamiseni. 
CSF: 1. Arusaamine ärist; 2. treenitud personal; 3. SLAd  olemas/kasutusel 
KPI:  - kliendirahulolu   tase/hinne;  -%kõnedest  vastatud  eesmäkaja  sees;  -juhtumikirjete  #,  mis  pole  suletud;  -
juhtumite # lahendatud eskalatsioonita 
Protsessid:  kõnedele vastamine; juhtumite registreerimine ja jälgimine; kientide informeerituse tagamine (staatus, 
edenemine)  ;  juhtumite  esmane  hindamine,  katse  lahendada  või  suunata  kellelegi  kes  suudab;  monitooringu  ja 
eskalatsioon  vastavalt  SLA  tingimustele;  päringu  elutsükli  haldamine,  sh.  sulgemine  ja  kinnitus;  kommunikeeri 
planeeritud ja planeerimata muudatusi/ teenustaset; koordineeri 2 ja 3 taseme tugiüksusi; panna kokku juhtimisinfot, 
soovitusi  teenuste  parendamiseks;  tuvastata  klientide  treeningu/koolituse  vajadusi;  juhtumite  sulgemine,  kliendilt 
kinnituse  saamine;  kaasalöömine  probleemi identifitseerimisel 
SISEND : IM: I staatus; PM: Pstaatus, workarounds, ChM: info; SLM: info SLA; AM; info A; CpM: info Cp; FM: 
info kulud, arveldamine; ITSCM: kuidas tegutseda eriolukorras 
VÄLJUND: IM::uued juhtumid; PM: võimlik P ? SLM: jamad SLA täitmisel; AM:info teenuskatkestusest 
 
REDAKTSIOONIHALDUS 
Eesmrk:  tagada,  et   jõustamine   ei  tekita  teenuskatkestusi  tootmiskeskkonnas,  jõustamine  on  planeeritud  ja 
optimeeritud  äri/klietide  vajadustest  lähtuvalt.  Tagada  formaalsete  protseduuride  täitmine,  sh.  testimisel,  DHLi 
haldamisel, varundamisel. 
CSF: 1. protsess on korratav, 2. arusaam ärimõjudest olemas 3. muudatuse halduse protsess (piisavalt) küps. 
KPI: jõudstamisest põhjustatud EUDT vähenemise %; teenuste %, millel eksisteerib redaktsioonihalduse poliitika. 
Protsessid:  -  poliitika  (rollid,  vastutused)  ;  -redaktsioonide  planeerimine;  -  arendus  ja  disain;  -  koostamine  ja 
konfig.;  -testimine;  -redaktsiooni  aksepteerimine;  -rolloudi  planeerimine;  -kommunikatsiooni  planeerimine, 
treening/koolitus; - reaalne jõustamine. 
sisend: CfM: Cf  audit ; ChM: kinnitus; Tarkvaraarendus - uus rakendus; projektihaldus - uus toode 
Väljund: Cfm: CMDB uuendused; Chm: staatus, redaktsioonipoliitika; IM/PM: lahendus 
 
 
KÄIDELDAVUSHALDUS (Availability management) 
Eesmärk: IT teenuste optimeerimine piisava tasemega käideldavuse tagamiseks. Käideldavusnõuetest arusaamine, 
selle 
planeerimine, 
mõõtmine, 
monitoorimine 
ja 
pidev 
parandamine. 
CSF:  1.  Ärivajaduste  teadmine.  2.  Monitoorimisvahendid  käideldavuse  mõõtmiseks.  3.Õige  käideldavusega 
lahenduste implementeerimine. 
KPI:  teenuste  ja  komponentide  töökindluse  %  kasv,  kokkulepitud  ajal  esitatud  raportid  (%  teenustest)  , 
käideldavust  mõjutanud  intsidentide  arv,    End  user  uptime  (EUPT),  RAG,  COD  eesmärgi  saavutamine  teenuste 
lõikes/summas.  
 
 
Protsessi tegevused:  
1.  Vajaduse tuvastamine, monitooring, 
2.  Eesmärkide seadmine 
3.  Mõõdikute loomine, raporteerimine 
4.  IT teenuste, komponentide (CI) käideldavus 
5.  Uuri põhjuseid kui/miks käideldavus pole piisav 
6.  Koosta ja halda käideldavuse plaani, prioriteetidega! 
Sisendid: Ärivajadused, ärimõju analüüs, IT komponentide nõuete info, tõrgete info, teenustaseme nõuded (SLR),  
Konfig.halduse info (CMDB) 
Väljundid: 
Käideldavuse 
planeerimise 
kriteeriumid, 
kokkulepitud 
eesmärgid, 
monitoorimise/haldamise/raporteerimise nõuded, prioriteetidega käideldavuse plaan. 
 
 
TALITLUSPIDEVUSE  HALDUS (ITSCM - IT servise Continuity management) 
eesmärk: Toetada äriprotsesside talitluspidevust, tagades IT tehnilise valmisoleku ja teenuste kiire taastatavuse 
CSF:1.äri talitluspidevuse plaani eksisteerib 2. IT teenused on taastatavad kokkulepitud ajaaknas 
KPI: 1. kas juhatus on kinnitanud 2. testimise kaudu eitud puuduste arv 3. kas taasteplaani  test on tehtud sel aastal 
4. kas  taasteplaan on ülevaadatud 
protsessid:  1.  inisialiseerimine  (metoodika,  templated,   klapp   äri  talitluspidevusega)  2.  analüüsimine,  nõuete 
kinnitamine,  plaanie  väljatöötamine  (Riskianalüüsi  läbiviimine,  tsenaariumite  kinnitamine  juhtkonna  poolt, 
statreegiate  väljatöötamine.  3.  taasteplaanide  implementeerimine  (plaanide,  käitumiskavade  ja  protseduuride 
väljatöötamine,  testimine,  esmane   juurutamine )  4.  jätkusuutlik  haldamine  (min  1xaastas  (plaanide/ juhendite  
uuendamine, eriolukordade harjutamine, koolitamine, võimekuse testimine, integratsioon ChM-ga)) 
SISEND:  vajab  teenustaseme  halduses  nõudeid  ja  SLA-sid;  vajab  intsidentihaldusest  tuge;  käideldavushaldusest 
meetmeid; konfig.haldusest CI-info ja seosed; mahuhalduselt tugi 
VÄLJUND: juhendid nõuete tagamiseks (SD-service  delivery ) käideldavushaldusele (mis tagavaraks vaja);  -tagab 
info  IT  finantshaldusele,  hind;  -vähendab  firma  riske;  -tagab  info  SLA-desse  riskianalüüsiks;  -konfig.haldusele 
dokumentatsioon ; - käideldavushaldusele nõuded; - ChM: muudatuste ettepanekud (RfC-d) 
 
 
 
 
 
 
 
 
MÕISTED 
3DES 
Krüpteerimisstandard  Triple  DES kasutab kolme täielikult sõltumatu võtmega DES-šifri rakendust EDE 
(šifreerimine-dešifreerimine-šifreerimine) režiimis. 
AMDB – Availability Management Database 
Käideldavushalduse  andmebaas , kus hoitakse halduse jaoks vajalikku informatsiooni 
ASP –  Application  Service Provider 
Organisatsioon, mis haldab ja osutab mitmesuguseid tarkvarateenuseid ja –lahendusi ühest  keskusest , 
rahuldades nii suurema osa klientide IT vajadustest. 
AST – Agreed Service Time 
Teenuse tööaja sünonüüm. Kasutatakse käideldavuse arvutamisel 
BCM – Business Continuity Management 
Äriprotsess, mis tegeleb äritegevusele olulist mõju avaldada võivate riskide haldamisega. 
BIA – Business Impact Analysis 
Osa äri talitluspidevuse haldusest, mis määratleb elutähtsad ärifunktsioonid ja nende sõltuvused 
(tarnijad, inimesed, äriprotsessid, IT teenused). Määratleb IT teenuste taastamise nõuded 
(taastamisaeg, taastamiskoht ja minimaalne teenustase) 
CAB – Change Advisory Board 
Muudatuste nõukoda. Koosneb IT teenuseosutaja erinevate valdkondade, äripoole ja kolmandatest 
isikutest ( tarnijate  esindajad) 
CAB/EC – CAB  Emergency  Committee 
Erakorraliste muudatuste otsustamiseks 
CDB –  Capacity  Management Database  
Koosneb ühest või mitmest andmebaasist, mis teenindavad repository’dena , hoidmaks arvukalt andmetüüpe, mida 
alamprotsessid kasutavad? (A Capacity Management Database (CDB)  consists  of one or more databases 
that serve as a repository for  holding  multiple  types  of data used by its subprocesses.) 
CFIA – Component Failure Impact Analysis 
Tehnika, mis aitab määrata CI tõrke puhul selle mõju IT teenustele. Koostatakse mõjude  maatriks  (IT 
teenused ühel küljel ja teisel CI-d) -> kriitiliste CI-de ja haprate IT teenuste tuvastamiseks 
CI – Configuration Item 
 
 
Komponent, mida on vaja hallata IT teenuse osutamiseks. Tavaliselt IT teenused, riistvara, tarkvara, 
ehitused , inimesed ja ametlik dokumentatsioon. Neid haldab konfiguratsioonihaldus. 
CIA – Confidentiality, Integrity, Availability 
Konfidentsiaalsus, terviklikkus  ja käideldavus. Mudel, mille eesmärk on suunata organisatsiooni infoturbe poliitika 
korraldamist. 
Cluster 
Klaster on serveritest ja muudest ressurssidest koosnev rühm, mis funktsioneerib ühe tervikliku 
süsteemina ja võimaldab hõlpsat juurdepääsu, mõnel juhul ka koormuse tasakaalustamist ja 
paralleeltöötlust. 
CMDB – Configuration Management Database 
Andmebaas, kus hoitakse konfiguratsiooni kirjeid läbi kogu nende elutsükli. Konfiguratsioonihalduse süsteem peab 
üleval  ühte või mitut. 
COBIT –  Control  Objectives for Information and  Related   Technology  
IT valitsemise ja juhtimise üldtunnustatud raamstruktuur 
CRM – customer relationship management (software) 
Integreeritud IS, mida kasutatakse firma müügieelse ja müügijärgse tegevuse planeerimiseks ja 
juhtimiseks. 
Cron – UNIX job  scheduler  
Protsessiajastamise  käsk Linux ja UNIX süsteemides. 
CSF – Critical Success Factor 
Kriitiline edutegur. Vajalik protsessi, projekti, IT teenuse õnnestumiseks. Iga CSFi saavutamiseks on KPI. 
DAS – Direct-Attached Storage 
Otseadresseeritav välisseade (nt. kettaseade või trummelmälu) 
DAT – Digital Audio Type 
digitaalhelikassett DAT on professionaalse kvaliteediga helisalvestiste jaoks kasutatav helikandja. 
DHS – Definitive Hardware  Store  
One or more physical locations in which hardware CIs are securely stored when not in use 
DLT – Digital Linear Tape 
Magnetlindile andmete salvestamise tehnoloogia 
DMZ – demilitarized zone 
Osa organisatsiooni arvutivõrgust, mis on üle interneti avatud kõigile huvilistele ja on tulemüüri abil 
 
 
eraldatud organisatsiooni privaatvõrgust. 
DSL – Definitive Software Library 
See on andmestu, milles säilitatakse ja kaitstakse tarkvaraliste konfiguratsioonielementide lõplikke kinnitatud versioone. 
DT – Down Time 
Ajavahemik kokkulepitud teenuseajast, mille jooksul CI või IT teenus ei olnud käideldav. 
EUA – End User Availability  
EUDT – End User Down Time 
DT x kasutajate arv 
EUPT – End User Processing Time 
ASP x kasutajate arv 
FSC – Forward Schedule of Change 
Kinnitatud/eelseisvate muudatuste ajakava. 
FTA – Fault Tree Analysis 
Veapuu analüüs on tehnika, mida kasutatakse probleemini viiva sündmuste ahela koostamiseks. 
IaaS – Infrastructure as a Service 
Serveri, OSi, salvestuspinna ja võrguteenuste  pakett  koos haldustarkvaraga 
IMAC –  Install  Move Add Change 
IMAP – Internet Message Access Protocol 
Rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab kasutajatele juurdepääsu meiliserveris hoitavatele eposti 
sõnumitele ja käsitleda neid nii nagu nad asuksid kasutaja arvutis. Sõnumite  saatmine  SMTP abil. 
IMAPS – IMAP over SSL - IMAP kasutades SSL ühendust 
iSCSI – Internet Small Computer System Interface 
Võrguprotokoll, mis võimaldab kasutada SCSI protokolli TCP/IP võrkudes. See on transpordikihi protokoll, sellega on 
paralleelselt kasutusel ka SCSI Parallel Interface protokoll ja Fibre Channel protokoll. iSCSI populaarsus kasvab koos 
Gigabit  Etherneti  levikuga , sest iSCSI protokollil põhinevate salvestivõrkude ehitamine on muutunud odavamaks kui Fibre 
Channeli ehitamine. 
ISM  method  – integrated service management 
Alternatiivne  ITSM raamistik 
ISP – Internet Service Provider 
Organisatsioon, mis pakub eraisikutele ja firmadele ligipääsu internetile ja sellega seotud teenustele (nt veebisaitide 
ehitamine ja hostimine) 
ITAMM – IT Availability Metrics Model 
 
 
Mudel end-to-end käideldavuse teenuste mõõtmiseks 
ITIL – Information Technology Infrastructure Library (ITSM framework) 
Suurte organisatsioonide süsteemi- ja võrguhaldusosakondade töö organiseerimist reglementeerivate dokumentide kogu. 
Defineerib  asjassepuutuvaid tööprotsesse ja nendevahelisi liideseid. 
ITSM – Information Technology Service Management 
Kogu riistvara, tarkvara, andmesidevõrk, ehitised jne, mis on vajalikud IT teenuste  arendamiseks , 
testimiseks, seireks, juhtimiseks ja  toeks . IT infrastruktuur katab kogu tehnoloogia, kuid ei  laiene  
sellega seotud inimestele, protsessidele ja dokumentatsioonile. 
KPI – Key Performance Indicator 
Mõõdik, mida kasutatakse protsessi, IT teenuse või tegevuse haldamisel. Ainult kõige olulisemaid 
kutsutakse KPI’ deks . 
LTO – Linear Tape Open 
Magnetlindile salvestamise Open format tehnoloogia kuni 6,4 TB, ülekandekiirus 540 MB/s. 
MD5 – message-digest/ hash  algorithm 
Ühesuunaline räsialgoritm, mis teeb sõnumist teatud kindlate  numbrite  jada, nimetatakse ka sõnumi kokkuvõtteks. 
Ühesuunalise räsifunktsiooni abil arvutatud sõnumi kokkuvõtet võrreldakse sõnumisaaja avaliku võtmega 
dekrüpteeritud sõnumikokkuvõttega, et kindlaks teha, kas keegi pole  vahepeal  sõnumit muukinud. 
MOF – Microsoft Operations Framework 
Raamistik IT elutsükli haldamiseks. Hõlmab IT teenuste protsesside haldamisega seotud tegevusi – 
kujundamine, arendamine, kasutamine, hooldamine, lõpetamine 
MTBF – Mean Time Between Failures 
Töökindluse mõõdik. Keskmine ajavahemik, millal CI või IT teenus toimib ilma katkestuseta. Tööle hakkamise moment 
kuni tõrkeni. 
MTBSI – Mean Time Between System Incidents 
Töökindluse mõõdik. Keskmine ajavahemik süsteemi või IT teenuse ühe tõrke algusest kuni järgmise tõrkeni. MTBSI = 
MTBF + MTRS 
MTRS – Mean Time to  Restore  Service 
Keskmine aeg CI või IT teenuse taastamiseks pärast intsidenti. 
MTTR – Mean Time To Repair 
Keskmine ajavahemik, mis kulub CI või IT teenuse parandamiseks peale tõrget. Tõrke algusest kuni CI või IT teenuse 
parandamiseni. Ei sisalda aega, mis kulub taastamiseks või ennistamiseks 
NAS – Network-Attached Storage 
Andmesalvestusesüsteem, mis on ühendatud arvutivõrku. Jagatakse andmete hoiustamise ressursse 
 
 
võrgus olevate seadmete vahel. Võrgusalvesti ühendatakse kohtvõrku ja omistatakse IP aadress. 
NPV – Net Present Value 
Võrdleb saadavaid ja makstavaid rahavoogusid, aitab teha kapitali kulutamise otsuseid. Positiivne NPV = väärtuslik 
investeering 
OLA – Operational Level Agreement - IT teenust pakkuva ettevõtte sisemine täpsustatud käitlusleping 
PaaS  –  Platform  as a Service 
Komplekt tööriistu ja teenuseid (nt rakenduste  kodeerimiseks  või muu lõpptarbijale mõeldud teenuse 
loomiseks) 
PCI – Peripheral Component Interconnect 
Välisseadmeühenduse lokaalsiini standard, mida kasutatakse kaasaegsete PC’ide juures kõrvuti vanema ISA 
laiendussiinistandardiga. 
PCI-X – Peripheral Component Interconnect eXtended 
Arvuti siini ja lisakaardi standard, mis täiendab 32-bitist PCI kohalikku siini suurema ülekandekiirusega, 
mida eelkõige nõuavad serverid. 
PCIe – Peripheral Component Interconnect  Express  
Sisend-väljundsiini standard (koos protokolli ja kihilise arhitektuuriga), mis kahekordistab PCI andmekiiruse. 
PENG mudel – Prioritera Enligt NyttoGrunder 
Tulude prioritiseerimisel põhinev kuluanalüüsi meetod. Kavandatud spetsiaalselt IT investeeringute hindamiseks, 
võimaldab nii arvulisi kui ka mittearvulisi andmeid. 
PGP –  Pretty  Good  Privacy  
Andmete krüpteerimise ja Internetis  edastamise  meetod, mille puhul kasutatakse 2 võtit – üks avalik, mida võib anda 
ükskõik kellele, kellega soovitakse ühendust pidada ja teine privaatvõti, mida teab ainult isik ise. Esimese võtmega 
krüpteeritakse saadetav sõnum ja teise abil teisendatakse see loetavale kujule tagasi. 
Ping - Programm sihtkohtade kättesaadavuse kontrolliks. Võimaldab kindlaks teha, kas sihtkohaks olev 
arvuti on liinil ja saab domeeninime sisestamisel teada sellele nimele vastava IP aadressi 
PIR – post-implementation review 
Läbivaatus, mis koostatakse muudatuse või projekti juurutamise järel. Määrab kas  muudatus /projekt 
oli edukas, tuvastab võimalused edasiseks täiustamiseks. 
PKI – Public Key Infrastructure 
Digitaalsete sertifikaatide, sertifitseerimiskeskuste ja teiste registreerimisasutuste süsteem, mis 
verifitseerivad ja autendivad üle Interneti toimuvate äritehingute kõiki osapooli. Alles 
arengustaadiumis ja ei ole ühtselt tunnustatud PKI standardeid. 
 
 
POP – POP3 Post Office Protocol 
Klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. 
RAG – Red  Amber   Green  (COD  Color  of Day) 
IT kvaliteedi ja käideldavuse raporteerimise meetod. Värvitakse kalendris tõrgetega päevad vastavalt 
rikete/teenusekatkestuste mõjule kollaseks/punaseks. Edukad päevad rohelised. 
RAID – Redundant Array of Disks 
Andmesalvestuse viis, kus samu andmeid salvestatakse eri  kohtadesse  mitmele kõvakettale. 
RAID 0 - striping – andmed jagatakse võrdselt kahe  diski  vahel. Ühe diski kaotus tähendab terve 
komplekti kaotust. 
RAID 1 – mirroring - andmete peegeldamine. Andmed kirjutatakse kahe või rohkemate ketaste 
peale. Iga ketas võib teenindada päringut. Komplekt töötab nii kaua kuni vähemalt üks ketas on 
töötav. Kirjutamise läbilaskvus on aeglasem, sest igat ketast tuleb uuendada. 
RAID 3 – striping with  parity  (parity on single  dedicated  disks) – ei ole laialdaselt kasutusel. 
Baidid  ühest kettast ja teisest kettast ning kirjutatakse sama  aadressiga  kolmandale. Kui teine failib, 
siis saab taastada vastupidi tehes (esimese  ketta  baitidega ja parity ketta baitidega saab taastada 
teise ketta) 
RAID 5 – striping with parity (parity is striped) – vähemalt kolme ketast on vaja. Sarnane nagu RAID 
3, aga parity on jaotatud samadele ketastele, kus on andmed. 
 
RFC – Request for Change 
Ametlik muudatuste ettepanek. Sisaldab üksikasju ja võib olla nii  paberil  kui  elektrooniline  
ROCE – Return of Capital  Employed  
Suhtarv, mis näitab rakendatud kapitali tootlikkust. ( Ärikasum  (EBIT) x 100) / keskmine rakendatud 
kapital . Rakendatud kapital = koguvarad – lühiajalised kohustused 
ROI – Return of Investment 
Investeeringutasuvus, mis on puhaskasumi ja kulude suhe 
RSA – River Shamir Adelman 
Avatud võtme krüptoalgoritm, mis võimaldab nii krüpteerimist kui autentimist. 
SaaS – Software as a Service 
Veebirakenduse pakkumine teenusena 
 
 
SAN – Storage Area Network 
Kettavõrk ühendab palju servereid kokku üheks suureks ühiskasutatavaks salvestiks. Süsteemihaldus 
efektiivsem, hooldus ja varukoopiad ka 
SCSI – Small Computer System Interface 
Väikearvutisüsteemi liides. Paralleelpordi standard 
SEC – Simple Event Correlator 
Tarkvara monitooringusündmuste kui logifailide haldamiseks, mille abil on seoste leidmist võimalik 
automatiseerida. 
SHA-2 – Secure Hash Algorithm 
NSA loodud räsifunktsioonide pere 
SIP – Service Improvement  Program  
Teenuse täiustamise plaan – tegevused, teenuse kvaliteedi parendamiseks 
SLA – Service Level Agreement 
Leping teenusepakkuja ja kasutaja vahel, kus on kirjas lepingu kehtivusaja kestel oodatav teenusekvaliteet. 
SLM – Service Level Management 
Teenustaseme  haldusprotsess  peab tagama, et organisatsioonile vajalikku IT teenust pakutakse 
piisavas  mahus  ja selleks vajalike ressursside kasutamine on efektiivne. 
SMTP – Simple Mail Transfer Protocol 
Üks TCP/IP protokollidest, mis on ettenähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja 
vastuvõtmiseks. 
SOA – System Outage Analysis 
ITILi meetod käideldavuse parendamiseks, identifitseerib teenuse katkestuse põhjused (underlying  causes ). Once  these  
causes are identified, targeted improvements can be made. 
SPOF – Single Point of Failure 
Konfiguratsioonielement, mille tõrge tekitab kohe intsidendi ja mille puhul vastumeetmeid pole rakendatud. SPOF võib 
olla isik, protsessi, tegevuse samm või IT infrastruktuuri komponent. 
SSH – secure shell 
UNIXi põhine käsuliides ja protokoll, mis võimaldab turvalist sisselogimist kaugarvutisse. Komplekt 
kolmest utiliidist slogin, ssh ja scp. 
SSL – Secure Sockets  Layer  
Infoturbe protokoll üle Interneti edastavate andmete turvalisuse tagamiseks. SSL kasutab RSA kahe 
 
 
võtmega krüpteerimissüsteemi. 
VBF - Vital Business Function - äriprotsessi funktsioon, mis on äri edukuse suhtes otsustav. Olulised ärijätkuvuse 
halduse, IT teenuste talituspidevuse halduse ja käideldavushalduse jaoks.  
TOP  -  (Technical  Observation  Post)  -  Teenuste  täiustamisel,  probleemi  uurimisel  ja  käideldavushalduses 
kasutatav  tehnika.  Tehnilise  toe  meeskond  koguneb  IT  teenuse  käitumise  ja  sooritusvõime  jälgimiseks  ja 
teeb täiendusettepanekuid. 
 
TCO – total cost of ownership – sisaldab arvuti ja tarkvara ostuhinda, riist-ja tarkvara värskenduste hinda, 
hoolduskulusid, koolituskulusid, seisakutest tekkivat kahjumit jne. (kuluanalüüsi meetod, kogukulu) 
VLAN - virtual LAN ( virtual local area network) - Loogiliselt sõltumatu  kohtvõrk . Ühe füüsilise silla taga võib 
olla  korraga  mitu  virtuaalkohtvõrku.  Virtuaalkohtvõrkude  loomise  eesmärgiks  on  vähendada  levipiirkonda 
MAC- aadresside  tasemel ning piirata ligipääsu võrguressurssidele sõltumatult võrgu füüsilisest topoloogiast.  
 
VPN – Virtual Private Network - Privaatvõrk, mis kasutab avalikku telekommunikatsiooni infrastruktuuri säilitades 
samal ajal privaatsuse ja turvalisuse. Kasutatakse nt tunneldamist. 
Mille poolest erineb mõistete „infosüsteem“ ja „rakendus“ sisu? 
Infosüsteem 
Eesti  entsüklopeedia  järgi on infosüsteem informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja 
vajalike vahendite kompleks. See tähendab - infosüsteem koosneb riistvarast, tarkvarast (sh. 
rakendusest), arvutivõrgust, andmetest, protsessist ja inimestest. 
Rakendus 
ehk arvutiprogramm. Rakenduse all mõeldakse arvutiprogrammi, mis on loodud millegi lõppkasutaja 
jaoks lisaväärtust omava tegemiseks. Näiteks raamatupidamise rakendus on mõeldud 
raamatupidamise korraldamiseks / automatiseerimiseks. 
Mille poolest erineb mõistete „infosüsteem“ ja „IT taristu“ sisu? 
(IT) infrastruktuur / taristu 
Infrastruktuuri mõiste defineeritakse lahti eri valdkondades väga  erinevalt. Ühisosaks on arusaam, 
et 
teatud objektide kogum omavahel mingil moel ühenduses olles tagavad mingile teisele  objektile  
tugistruktuuri,  aluse.  Näiteks  tänavad,  lennujaamad,   kanalisatsioon /vesi/elekter  vms.  IT  kontekstis 
on 
mõiste enim kasutusel side(võrgu) kontekstis. Võime  üldistada , et IT taristu on arvuteid ja kasutajaid 
ühendav riist- ja tarkvara. 
itSMF Eesti: Kogu riistvara, tarkvara, andmesidevõrk, ehitised jne mis on vajalikud IT teenuste 
arendamiseks,  testimiseks,  seireks,  juhtimiseks  ja  toeks.  IT  infrastruktuur  katab  kogu 
infotehnoloogia, 
kuid ei laiene sellega seotud inimestele, protsessidele ja dokumentatsioonile. 
Infosüsteem 
Eesti entsüklopeedia järgi on infosüsteem informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja 
vajalike vahendite kompleks. See tähendab - infosüsteem koosneb riistvarast, tarkvarast (sh. 
rakendusest), arvutivõrgust, andmetest, protsessist ja inimestest. 
IT ülalhoid kui tegevus on IT alamosa. Mis tegevuste/valdkondade osas nendel mõistetel aga 
ühisosa  puudub ? 
IT-d kasutatakse äriprotsesside toetamiseks IT teenustega. IT ülalhoid on äriprotsesside ja teenuste 
kogum. 
IT 
 
 
…käsitleb elektrooniliste arvutite ja tarkvara kasutamist, et luua,  salvestada , säilitada, kaitsta, 
töödelda  ja   edastada   digitaalset  informatsiooni.  (Allikas:  Wikipedia.org)  Tehnoloogia  kasutamine 
info hoidmiseks, suhtlemiseks ja töötlemiseks. Siia kuuluvad näiteks arvutid,  telekommunikatsioon , 
rakendused ja muu tarkvara. Info võib sisaldada äriandmeid, heli, pilte, videot jne. Infotehnoloogiat 
kasutatakse laialt äriprotsesside toetamiseks IT teenustega (Allikas: itSMF Eesti). 
IT ülalhoid 
Kogum protsesse ja teenuseid mille abil IT pakub sise- ja välisklientidele IT lahendusi [ärilise 
teenusena] (inglise k. IT Operations). 
  
Kirjelda eesmärkide konflikti IT arenduse ja IT ülalhoiu vahel. Kuidas sellest tulenevaid riske 
maandada? 
IT arenduse peamine roll on luua uut funktsionaalsust, tihti võimalikult kiire „time-to-market“ 
sihteesmärgiga. 
IT ülalhoiu peamine eesmärk on säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult 
madalate kuludega. See tähendab sihteesmärgiks on stabiilne, muutumatu keskkond 
Antud sihteesmärgid on selgelt omavahel konfliktis. IT organisatsiooni kui terviku juhtimise üheks 
võtmeküsimuseks  on  seda  ja  teisi  sarnaseid  konflikte  tulemuslikult  juhtida.  Ka  IT  protsessid,  sh. 
ITSM  (it  service  management)  protsessid  on  ellu  kutsutud  selleks,  et  sarnaseid  konflikte 
kontrollitult juhtida. 
Üheks keskseks teemaks arenduse/ülalhoiu konflikti juhtimisel on IT muudatuste haldus. IT arendus 
on optimeeritud tootma kiirelt ja palju muudatusi. IT ülalhoiu eesmärgiks on tagada tootmissüsteemi 
stabiilsus - seega soov funktsionaalsust muutvaid/lisavaid muudatusi vältida. IT ülalhoid soovib 
prioritiseerida muudatusi, mis suurendavad infosüsteemi toimekindlust (näiteks käideldavust, 
turvalisust vms.) kuid piiratud muudatuste tegemise ressursi juures võib see konflikti minna 
äriarenduse kiire time-to-market eesmärgiga. 
IT muudatustest tulenevate riskide haldamisel on tähtis roll testimise funktsioonil. Sarnaselt 
eeltoodud  näitele  on  ka  testimisfunktsiooni  eesmärgid  teatud  konfliktis  nii  arenduse  (kiire  time-
tomarket ja hilinenud arendusprojekt survestab kiiremale testimisele) kui ülalhoiu eesmärkidega 
(testimine suuremate riskide teoreetiliseks vältimiseks võib aga teatud situatsioonides oluliselt 
ebamugavamaks muuta pisikeste probleemide kiire lahendamise). 
  
Loetle IT organisatsiooni kuuluvaid struktuuriüksuseid ja kirjelda nende funktsioone! 
IT  arendusorganisatsioon   luuakse   tihti  vertikaalse  organisatsioonina  –  st.  erinevatele  äri 
valdkondadele spetsialiseerunud tiimidena. 
Ülalhoiu  organisatsioon  jaguneb   tänapäevases   käsitluses  IT  haldamise  ehk  toe  ja  hooldusega 
tegelevaks  haruks  (support,  maintenance)  ning  otseselt  serverite  ja  rakenduste  ülalhoiuga 
tegelevaks 
haruks (IT operations) ja on oma  olemuselt  „horisontaalne“ funktsioon. 
Kasutajaabi  funktsioonil  on  kasutusel  mitmeid  nimesid,  kuid  need  on  teatud  erinevate 
rõhuasetustega.  ITIL   õhutab   teenustele  baseerumist  –  ServiceDesk  –  eristumaks  mitte-
teenusorienteeritud  sünonüümist  HelpDesk.  Eesti  keeles  on  tihti  kasutusel  maakeelne  nimetus 
„Abiliin“, millel omakorda on mõningane semantiliselt erinev varjund kui nimetusel „ Kõnekeskus “. 
IT  organisatsiooni  peavad  ära  mahtuma  ka  mitmed  tugifunktsioonid.  Nendeks  võivad  olla  IT 
arhitektuur,  IT  (andme)turve,  nõuetele  vastavuse  tagamine  (compliance)  ja   sisekontroll , 
arveldused, 
kliendihaldurid ja müük, inventariseerimine, sisseost, testimine, kvaliteedijuhtimine, 
pesonalijuhtimine, koolitus jms. 
  
 
 
Ehk  siis  -  näiteks  arendus  on  vertikaalne,  kõnekeskus  on  vertikaalne  ja  serverite  haldus  samuti 
vertikaalne. Ülslhoid, mis sisaldab neid kõiki on horisontaalne ehk laiub üle kõigi vertikaalsete. 
  
Loetle IT organisatsioonis vajalikke spetsialiseerumisi/rolle ja kirjelda nende töö sisu! 
Arendus. Tihti on vastavad rollid spetsialiseerunud vertikaalide ja/või tehnoloogiate lõikes: 
·         Programmeerija ; 
·        Süsteemianalüütik; 
·        Projekti / programmi juht; 
·        Arhitekt (TOGAF defineerib seejuures erineva tasandi arhitektid) 
IT haldamine (maintenance): 
·        Kasutajaabi spetsialist 
·        (On-site) hooldusspetsialist 
·        Riistvara spetsialist 
·        Sisseostu spetsialist 
IT ülalhoid (operations). Tihtipeale on vastavad rollid spetsialiseerunud tehnoloogiate lõikes: 
·        Rakenduse administraator 
·        Andmebaasi administraator 
·        Serveri administraator 
·        Võrguadministraator 
·        Serveriruumi administraator 
·        Monitooringuspetsialist 
·        Litsentsihaldur 
Täiendavad funktsioonid IT infrastruktuuri valdkonnas: 
·        Turvaanalüütik 
·        Infrastruktuuri arhitekt 
·        Projektijuht / Programmi juht 
·        Jne 
  
Reaalselt  muutub  IT  ala  pidevalt  üha  keerukamaks.  Kui  mõned  aasta(kümned)  tagasi  tegeles 
serveri 
administraator ka serverite riistvara ja salvestusmeediaga, siis tänapäeval on alade katmiseks vaja 
üha rohkem spetsiifilisi teadmiseid. Sarnaselt on  keerukus  kasvanud ka mujal, näiteks LAN/WAN ja 
turvaseadmete valdkonnas. Seega pole  ebatavaline , kui organisatsioonis on veelgi täpsemalt 
määratletud valdkondadega  spetsialistid  möödapääsmatud. 
ITSM  standardid  ja raamistikud eeldavad ka täiendavate rollide jaoks vastutuse kindlapiirilist 
määramist.  Näiteks  ITIL  soovitab  igale  kirjeldatud  protsessile  nii  omaniku  kui  organiseerija 
(manager) 
määramist  kusjuures  iga  protsessi/valdkonna  vastutus  tuleks  hoida  üksteisest  lahus.  Mõistagi  on 
see 
võimalik  vaid  sadadesse  töötajatesse  ulatuva  või  veelgi  suurema  IT  organisatsiooni  tingimustes  – 
ITIL 
v2. defineerib 10 protsessi, ITIL v3 kordades rohkem. 
Sarnaseid 
täiendavaid  
rolle 
eeldavad 
ka 
teiste 
valdkondade 
raamistikud 
(programmeerimismetoodika 
järgimiseks, IT arhitektuuri või näiteks rakenduste haldamise vms. tagamiseks). 
  
Ehk  siis  –  Progeja  progeb,  Admin  haldab  servereid  jne.  Igaüks  teeb  oma  tööd,  sest  suurema 
ettevõtte puhul ei suudaks üks inimene  nii palju hallata ja seepärast ongi vaja iga töö jaoks  oma 
 
 
inimest.  Ja  seepärast  ka,  et  süsteemid  muutuvad  järjest  keerukamaks  ning  inimene 
spetsialiseerub kintsamale valdkonnale. 
  
IT organisatsioon ja välised osapooled 
IT organisatsioon teeb aktiivset koostööd organisatsiooni teiste üksustega, IT-mahukal tegevusalal 
ollakse üks võrdne ärisuund. Teenindamise objekt võib olla nii  välisklient  kui  siseklient . 
Siseklientide  või  teiste  võrdsete  ärisuundadega  suhtlemiseks  kasutatakse  tihti  järgmiseid 
formaalseid 
või maatriks-struktuurina toimivaid tööorganeid: 
- IT Komitee (IT juhtkonna  suurendatud  osalusega, laiendatud juhatus) 
- „Roheline ring“ (erinevate ärisuundade esindajate kogu, IT arendusprioriteetide kõrgeim 
otsustaja – kasutusel ka nimetus “Arenduskomitee“) 
- Tehnoloogiakomitee (IT-tehnoloogilise arengu otsustamiseks) 
- Andmeturbe komitee (kõikide, st. ka IT-väliste andmeturbeteemade haldamiseks) 
-jne. 
  
Loetle IT juhi põhimuresid! 
It juhi / juhtkonna ametijuhendi lühikokkuvõte võiks olla ilmselt järgmine: 
- tagada ettevõtte IT alaste vajaduste efektiivne täitmine 
- tagada ettevõtte andmete kaitse 
- olla innovaator/evangelist/müügimees 
Sisuliselt tähendab see, et IT andmeturbe temaatika on IT juhtkonna igapäevases töös väga olulisel  
kohal.  Samuti  tähendab  see  innovatiivsust  ettevõtte  arengus  kaasa  rääkimisel,  võimalik  lausa,  et 
selle 
vedamisel. Tihti tähendab see kasvõi kaudset osalemist ka müügitöös. Ning samaaegselt tähendab  
see nõuet vastavat tootmisüksust edukalt juhtida / toodangut anda. 
Tihti on väikefirmades IT juht antud tegevused välja andnud ( outsourcing ), vastutust siiski ära anda 
ei 
saa. Sellisel juhul tähtsustub enim IT juhi roll projektijuhti ja sisseostu  juhina . Minimaalselt tuleb 
tagada ka IT-valdkonda reguleerivatest  seadustest  kinni pidamine. 
Tööprotsesside juhtimine eeldab inimeste (kunstnike!) juhtimist ning tootmise ehk tööprotsesside 
korraldamist. 
Juht vastutab igasuguse ressursi eest – nii  varalise  kui inimressursi eest. Igasuguse 
ressursiplaneerimise alus on adekvaatne informatsioon eksisteerivast olukorrast ja selge 
tulevikuvisioon – strateegia,  äriplaan , projektiportfell jne. 
  
Ehk siis – Samuti nagu mõne  tootmisharu  juht peab ka IT juht teadma kõigest natukene ja juhtima 
teisi  inimesi  (oma  ala  spetsialiste).  Ta  annab  osaliselt  oma  töö  teistele  teha  kuid  vastutus  jääb 
talle.  Ta  peab  olema  innovaator  ja  tagama  ka  turvalisuse  süsteemides.  Peaeesmärgiks  on 
tööprotsesside korraldamine. Inimeste juhtimise juures peab ka motiveerima inimesi. 
  
Mis on IT juhtimine? 
IT juhtimine = IT strateegia väljatöötamine ja selle ellu viimine. 
See  ei  ole  ainult  protsessimudelite  valimine  ja  IT-arhitektuuri  ja  tehnoloogiate  valimine  vaid  ka 
oleasolevate protsesside täiendamine, optimeerimine ja automatiseerimine. Selleks, et ettevõttele 
anda lisaväärtust ja seda edasi arendada. 
  
IT põhimured eile ja täna 
 
 
Keerukuse kiire kasv – lihtne on jõuda olukorrani kus kaob ülevaade süsteemi kui terviku 
funktsioneerimist, või konkreetse komponendi sisemisest loogikast. 
Nõutava teadmiste/oskuste taseme pidev kasv  – tekivad uued valdkonnad (SAN,  VLAN jne), mille 
haldamiseks on vaja spetsialiseeruda. 
Infosüsteemi  arhitektuurilised  väljakutsed  –  valed  arhitektuurilised  otsused  või  halb  võimekus 
otsuste ellu viimisel suurendab keerukust veelgi. 
Elutsükli  haldus  (lifecycle  management)  -  õigeaegselt  uuendamata  jäänud  versiooni  edasise 
kasutamisega kaasneb tihti olukord, kus tootja enam tuge ei paku, mis omakorda võib tähendada, 
et 
abi  ei  õnnestu  saada  enam  ka  väljaspoolt  enda  organisatsiooni.  Hetkel  aktuaalne  Windows  XP 
tootetoe lõppemine on põhjustanud rikkalikult meediakära kogu maailmas. 
Uued  trendid  seavad  uusi  väljakutseid  –  sh.  IT  turvalisusele.  Näiteks  BYOD  (Bring  Your  Own 
Device) muudab oluliselt perimeetri kaitsmise kontseptsiooni andmeturbes. 
  
Ehk  siis  –  Keerukuse  kasv,  Nõutava  teadmiste/oskuste  taseme  pidev  kasv,  Infosüsteemi 
arhitektuurilised  väljakutsed  (valed  arhitektuurilised  otsused),  Elutsükli  haldus  (lifecycle 
management) (Näiteks XP tuge ei ole enam), Turvalisus ( uutel  süsteemidel uued turvaaugud)  
  
Personalitöö Its 
Kitsa eriala tippspetsialistidest koosnev meeskond raskendab üksteise asendamist ning seab 
erakordselt kõrged nõuded omavahelisele heale kommunikatsioonile tiimis. 
Paljud IT organisatsioonid eelistavad järelkasvu kasvatada organisatsiooni sees, kõige kergem on 
selleks  kasutada  karjääriredelit  stiilis:  monitoorija  ->  kasutajaabi  spetsialist  ->  PC  spetsialist  -> 
administraator -> tippspetsialist -> tiimi juht/projektijuht -> arhitekt/juht. 
IT  töötajat  motiveerivad  tegurid  erinevad  mõnevõrra  tavapärasest.  Tavapilgule  töövahendina 
tagamisena  tunduv  võib  IT-spetsialisti  jaoks  olla  oluline  motivaator  (võimalus  kasutada 
tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud töövahendeid või hallata keerukat süsteemi). 
Spetsialistide  koolitamine  IT  valdkonnas  on  erakordselt  kallis  ning  „lauskoolitamist“  teha  pole 
võimalik. 
  
Ehk siis – Kitsama eriala spetsialisti on raskem asendada, IT organisatsioonid eelistavad järelkasvu 
oma  organiosatsiooni  seest.  IT   töötaja   motivaatoriks  võib  olla  ka  võimalus  töödata  uusima 
tehnoloogiaga. 
  
IT funktsioon terve organisatsiooni ühe mõjutajana 
IT kannab ettevõttes tihti unikaalset teadmust. Üheks selle väljenduseks on olla teadlik 
infotehnoloogiaga seotud riskidest ning juhtida nende riskide maandamist. See on põhjuseks, miks 
IT 
postiserveri administraatoril on tihti lisaroll kasutajaid hariva isikuna. Näiteks tuleb IT-l oma panus 
anda sisekorraeeskirjade kehtestamisel. 
IT organisatsioonis töötavate inimeste optimaalne profiil oleks „vastutustundlikud loomeinimesed“. 
Reaalses  elus  kipuvad  need  olema  äärmuslikud  vastandid,  seega  praktilises  IT  organisatsioonis 
kohtab 
ilmselt nii mõlemat äärmust kui neid ühendava natuuriga isiksusi. 
Ühteviisi halb on nii lõpmatu täiuslikkuse taotlemine (perfektsionism) kui vastutustundetu 
suhtumine.  Äärmiselt  ohtlik  on  arenduse  ja  ülalhoiu  „kastidesse“  liigitamine  (arendus  on 
parem/targem/ilusam suhtumine vms). Moodsas IT-maailmas väjendab seda äratundmist DevOps 
ideoloogia, kus arenduse ja ülalhoiu eesmärke üritatakse ühildada. 
 
 
  
Ehk siis – IT on tänapäeval iga ettevõtte osa. It inimesed peavad kaasa lööma teiste koolitamises. It 
eesmärgid ühilduvad ülalhoiuga. 
  
Milline toodud lugemissoovitustest andis Sulle suurima lisaväärtuse? Miks – kirjelda ja 
põhjenda  palun! 
  
James A. Belasco,  Ralph  C. Stayer, Piisoni lend, OÜ A.Y. Goldratt  Baltic,  ISBN  9985-78-011-6 
Flight  of the  buffalo : soaring to excellence, learning to let employees lead, Warner Books, Inc, ISBN 
0- 
446-67008-1 
The Hacker Ethic - and the  Spirit  of the Information Age, Hardcover - 256 pages (1 February, 2001), 
Secker  &  Warburg;  ISBN:  0436205505,  Paperback  -  238  pages  (1  November,  2001),  Vintage; 
ISBN: 
0099426927 
The  Information  Society  and  the   Welfare   State:  The   Finnish   Model;   Manuel   Castells,  Pekka 
Himanen, 
Hardcover - 212 pages (3 October, 2002), Oxford  University  Press; ISBN: 0199256993 
The   Phoenix   Project  –  A   Novel   About  IT,  DevOps,  and  Helping  Your  Business  Win;  Gene  Kim, 
Kevin  
Behr, and George Spafford; 2013; IT Revolution Press; ISBN13: 978-0-9882625-9-1 
  
Kuidas on sõnastatud ülalhoiu põhiülesanne? 
Tagada piisav kvaliteet minimaalse hinnaga. 
  
- kvaliteet võib olla parem kuid PEAB vastama vähemalt oodatule (st. kokkulepitule – SLA); 
- hind võib seejuures olla väiksem kuid ei tohi ületada kokkulepitut. 
  
Täpsemalt võib eesmärgi lahti kirjutada muidugi laiemalt: 
- tagada kliendi rahulolu (st. juhtumihaldus); 
- tagada stabiilne produktsioonisüsteem (st. käideldavus); 
- tagada piisav jõudlus (st. mahuhaldus); 
- tagada efektiivne infosüsteemi ülalhoid (st. finantshaldus); 
- tagada, et ülalhoid baseeruks õigetel strateegilistel otsustel. 
NB! Piisava/vajaliku funktsionaalsuse tagamine on IT arenduse ülesanne. 
  
Strateegiliste otsuste skoobis tuleks tähelepanu pöörata vähemalt järgmistele aspektidele: 
- piisava  kompetentsi  olemasolu IT-s 
- optimaalsed töömeetodid, metoodikad, tehnoloogiad; 
- arendustööde kvaliteet ja mittefunktsionaalsete nõuete täitmine; 
- optimaalselt ajastatud ja eelkõige _õiged_ sisseostud (st. ostetakse rakendusi ja seadmeid 
mis annavad ka reaalselt  positiivset  lisaväärtust ega jää kasutult seisma vaid suudetakse 
tootmisesse anda); 
- ülalhoiutegevuse kvaliteet, sh. ITSM protsesside kasutamine. 
  
Lähtuda tuleb ka olulistest „rusikareeglitest“, milleks on: 
- valesti projekteeritud / ebasobiva arhitektuuriga / vigaselt realiseeritud süsteemi „käima ei 
hoolda“; 
 
 
- objekti ja tehnoloogia liigne keerukus pärsib  võimekust  teda hallata, st.  parendada ; 
- ainult  preventiivne  (avarii ärahoidmisele suunatud) hooldus saab olla kvaliteetne; 
- tehnilisi probleeme ei tohi jätta  tähelepanuta  nende esmahoomamise hetkest – aja jooksul 
nad maskeeruvad ja eskaleeruvad; 
  
Arvestada tuleb ka tõsiasju, et: 
- mida ei ole võimalik mõõta ei ole võimalik juhtida. Samas tuleks vältida tarbetute asjade 
mõõtmist ning karta pseudooptimeerimist. Kui võtmemõõdik (KPI) on ebaõnnestunult valitud 
juhib ta meid tegelikult ebasoovitavas suunas – seda oleks vaja varakult tähele panna! 
- eesmärgiks peaks olema ressursside optimeerimine kulusäästlikul, timmitud efektiivusega 
(nn. lean) meetodil: „just-in-time“, aga tegelikult ka „just-in-(right)-place“; 
- tarkvara / algoritmide optimeerimine on efektiivsem kui riistvara jõudluse lisamine (ja 
algoritmilise vea likvideerimine kõrvaldab ressursimahukuse juurpõhjuse). 
  
Efektiivse ülalhoiu tagamise võtmeküsimus on kindlasti IT lahenduste elutsükli haldusega  seonduv . 
Elutsükli haldamine ei ole ainult operatsioonisüsteemi (OS), andmebaasimootori (DB) ja rakenduse 
õigeaegne uuendamine kehtivale viimasele versioonile, vaid ka arendusprojektide kõrge kvaliteet. 
  
Ehk  siis  -  Tagada  piisav  kvaliteet  minimaalse  hinnaga.  Tagada  Kliendi  rahulolu,  stabiilsus,  piisav 
jõudlus ja tagda, et infosüsteem baseeruks õigetel strateegilistel otsustel. Tuleb ka meeles pidada, 
et halba süsteemi käima ei hoolda ning serverisse mälu lisamine ei lahenda probleemi. 
  
Loetle põhjuseid, miks tekivad legacy süsteemid! 
Arendusprojektide  kõrge  kvaliteet  peab  tagama,  et  täielikult  arvestatakse  projekti  poolt  kaasa 
toodavate  muudatuste  mõjusid  ning  hoolitsetakse  selle  eest,  et  need  mõjud  ei  lahendata  mitte 
ajutiste  workaround-ide,  vaid  lõplike  lahenduste  jõustamise  abil.  Teiste  sõnadega,  mh.  ei  tohi 
projekti  lõppedes  jätta  asendatud  lahenduse  kõrvale  vana  lahendust  (legacy  systems)  tuksuma, 
vaid tuleb lahendada ka probleemid mis takistavad vana lahenduse kohest välja lülitamist. 
  
Ehk siis – Põhjuseks ajutised ehk  igavesed  lahendused. „Ajutine ehk  igavene “ ei ole  sugugi  igavene 
vaid hakkab tulevikus segama süsteemi edasi  arenemist . Uue süsteemi loomisel tuleks asendada 
vajadusel „ajutised“ komponendid uutega nii, et tulevikus oleks muudatuste tegemine lihtsam. 
  
IT taristu haldus ja arendus 
IT taristu komponentide hulka võib laiemalt arvata kõik need infosüsteemi osad, mis pole 
ärirakendused, ning mis pole protsessid / inimesed / andmed. Seega, alates elektrist kuni 
töökohatarkvarani välja võib tinglikult kanda koondnimetust IT infrastruktuur / IT taristu. Kindlasti 
kuuluvad siia alla: 
- arvutivõrk ja selle seadmed; 
- kesksüsteemide tugisüsteemid: serveriruumid ja nende eriseadmed (UPS, jahutus jne.); 
- serverid; 
- IT turvaseadmed, rakendused ja teenused; 
- muud infrastruktuursed rakendused ja teenused; 
- terminalseadmed (PC, printer, monitor, mobiilne seade). 
  
Käideldavus 
Käideldavus määrab, millise osa ajast on terviklahendus või komponent kasutatav. Komponendi 
käideldavuse määratlevad tema  töökindlus , hooldatavus, teenindatavus, sooritusvõime ja turvalisus. 
 
 
Töökindlus (Reliability) näitab, kui pika aja vältel eeldatakse et IT komponent töötab ilma tõrgeteta. 
Komponendi/seadme töökindlust mõõdetakse MTBF (Mean Time Between Failures) väärtusena. 
Teenuse puhul kasutatakse sarnast mõistet MTBSI (Mean Time Between System Incidents). 
  
Käideldavuse  tõstmiseks  saab  kasutada  kõrgendatud  töökindlusega  või  dubleeritud  komponente. 
Kui 
lahendus koosneb mitmest paralleelselt vajalikust komponendist (kasutaja arvuti, võrk, server) siis 
lõpliku käideldavuse saamiseks tuleb üksikkomponentide projekteeritud käideldavused korrutada. 
 Näiteks kui kõik need komponendid on käideldavusega 0,9 (90% ajast käideldav), saame 3 
komponendist  koosneva  lahenduse käideldavuseks vaid 0,9 x 0,9 x 0,9 = 0,729. 
  
Veakindlus 
Veakindlus (Fault tolerance) on omadus mis võimaldab süsteemil jätkata toimimist hoolimata tema 
mõne komponendi tõrkest. 
Veakindlaks lahenduseks võib pidada näiteks 
Tandem   arvutit,  aga  tänu  spetsiaalsele  riistvaraarhitektuurile  kaasnes  sellega  vajadus  nii 
spetsiaalse 
serveri operatsioonisüsteemi, sealt omakorda andmebaasimootori ja sealt omakorda rakenduse 
järele. Mõistagi tähendab see märgatavamalt suuremaid hinnalipikuid kõikidel tasanditel – st. nii 
riistvara, andmebaasi kui rakenduse tasemel. 
Veakindlust aitab ka suurendada dubleeritud andmelingid ja klastris võrguseqadmed. 
Samuti  ka  klastris  serverid,  raid  mälu  ja  kettasüsteemid,  dubleeritud   toiteplokid   ja  serverite 
pandamid (pool). 
Tarkvara poolelt – spetsiaalsed op-süsteemid ja andmebaasilahendused ( oracle  parallel server) 
  
Turvalisus 
IT andmeturvet käsitleme täpsemalt spetsiaalkursusel.  Laias  laastus võiks teema jagada kaheks: 
- Compliance e. vastavus nõuetele, riskide maandamine. Siin aitab meid näiteks 
etalonturbesüsteem ISKE. 
- Praktiline  andmeturve : alates turvapaikade paigaldamise korraldamisest ja lõpetades 
turvaliste arhitektuuriliste lahenduste loomisega. Või vastupidi ;-) 
Reaalselt tuleb arvestada asjaoluga, et IT maailm on pidevas muutumises. See tähendab ühtlasi nii 
seda, et mis oli turvaline eile (MD5  algoritm ) ei pruugi seda olla enam täna. 
Ja paraku, üks asi on meile teada olev informatsioon (teadaolevalt 
haavatavused puuduvad) – teine on reaalne olukord ( häkker  või eriteenistus leidis/lõi/tellis 
haavatavuse juba  ammu , kuid pole seda laiale avalikkusele publitseerinud) 
  
Aktuaalsemad teemad andmeturbes 
Olulisemad teemad seoses praktilise andmeturbega on: 
- Kompetentsi  omamine  ja pidev täiendamine; 
- Turvalisuse aspektide arvestamine lahenduste disaini ja ekspluatatsiooni käigus; 
- Korrapäraselt toimivate kontrollmehhanismide tagamine. 
Turvalisus hakkab elementaarsetest tõdedest (ära kasuta krüptimata protokolle, kasuta/ava/luba nii 
vähe kui minimaalselt vajalik/võimalik jne.). 
Samas tuleb mitte ära unustada, et üliturvaline aga mittekäideldav lahendus ei ole ilmselt samuti 
soovitud tulemus. Seega, riskianalüüsil baseerub adekvaatsete meetmete rakendamine ning  
kompetents on ainukene reaalselt head lõppresultaati  tootev  lahendus. 
  
 
 
Taristu arendamine 
Erinevate tehnoloogiate küpsust ning erinevate lahenduste häid ning halbu külgi ei pea tingimata 
hindama iga IT organisatsioon ise, vaid enda kogemusele toetudes. Heaks koostööpartneriks on 
sõltumatud konsultatsioonifirmad, näiteks Gartner Group. 
  
Ehk siis – Taristu arendamisel või kasutada teiste (näiteks Gartner Group) analüüsi ning ei pea alati 
ise  valima  tehnoloogiate vahel vaid võib valida teiste soovitatud tehnoloogia. 
  
Taristu arendamise fookuses 
Standardiseerimine , unifitseerimine ja konsolideerimine kui kolm põhisuunda. 
Standardiseerimine – tehnoloogiad, arhitektuursed buidling-blockid tuleb eelnevalt filtreerida, 
kindlaksmääratud põhimõtete järgi suunata seadmete, lahenduste kasutuselevõttu; 
Unifitseerimine  võimaldab  küll   kulusid   kokku  hoida  läbi  keerukuse  vähenemise  ja  vajaduse 
arvestada 
lahenduste loomisel väiksemate erisustega, aga samas ei tohi seda teha ülepeakaela. Tuleb vältida 
nn. vendor-lockout’ide teket, st. säilitada võime muuda  tehnoloogiaid . 
Konsolideerimine on seda efektiivsem mida kõrgemal tasemel see õnnestub läbi viia. Andmete ja 
rakenduste konsolideerimine on seetõttu veelgi efektiivsem kui näiteks serverite või kettakastide 
tasemel konsolideerimine. Samas ka oluliselt  keerukam , tingimuseks on õigeid arhitektuurilised ja 
ärilised otsused. 
  
Viimasel ajal on nii eluliseks vajaduseks kui ka trendiks: 
Virtualiseerimine 
- andmesalvestuse virtualiseerimine (SAN); 
- virtuaalsed serverid, st. ühel füüsilisel hostil mitmeid loogilisi serveroperatsioonisüsteeme/imageid 
(VmWare, Sun, Microsoft jt.); 
- võrgu virtualiseerimine 
- jne. 
  
  
Automatiseerimine – do it once.  Administraatori  rolliks peaks olema probleemile/olukorrale 
lahenduse välja töötamine ja selle automatiseerimine, mitte  mehaaniline  kordamine. 
Kuidas on arenenud andmesalvestustehnoloogiad? 
Virtualiseerimine  –  Serverite  virtualiseerimine  ehk  mitu  serverit  ühes  kastis.  Klastrid  ehk    suurem 
veakindlus. Samuti ka partitsioneerimine ja RAID. 
- DAS – Direct Attached Storage; 
- NAS – Network Attached Storage; 
- SAN – Storage Area Network; 
- iSCSI – võimaldab üle TCP/IP SCSI I/O protokolli 
Milliseid xaaS teenuseid oskad nimetada? 
Pilveteenused. - tegemist on mugava, vajadustele baseeruva võrgus kättesaadavaks tehtud 
jagatud ning skaleeruva ressursiga, mille lõplik kasutusele võtmine/toodangusse andmine on 
teostatav  minimaalsete  jõupingutustega.  (NIST  (National  Institute  of  Standards  and  Technology) 
definitsiooni põhjal) 
Sõltuvalt ressursi tüübist saab jagada eri klassidesse: 
SaaS (Software as a Service) - (veebi)rakenduse pakkumine teenusena; 
PaaS (Platform as a Service) - komplekt tööriistu ja teenuseid – näiteks rakenduste lihtsaks 
kodeerimiseks või muu sarnase lõpptarbijale mõeldud teenuse loomiseks; 
 
 
IaaS  (Infrastructure  as  a  Service)  -  sisuliselt  serveri,  operatsioonisüsteemi,  salvestuspinna  ja 
võrguteenuste pakett, sisaldades samas ka vastavat  haldustarkvara . 
  
Sisuliselt on pilveteenused sellised konsolideeritud teenused, kus ühte tsentraliseeritud ressurssi  
pakutakse  standardiseeritud  moel mitmetele lõpptarbijatele. 
  
Palun seleta lahti RAID erinevad tasemed. 
RAID – Redundant Array of Independent (or Inexpensive) Disks (L0,1,3,5,10,5E,50,..): 
- Level 0 - striping; 
- Level 1 - mirroring; 
- Level 3 - striping w parity (parity on single dedicated  disk ); 
- Level 5 - striping w parity (parity is striped). 
  
Taristuprojektid 
Infotehnoloogia siseostul, standardite ja tehnoloogiate  valikul  on ülimalt tähtis teha õigeid, 
jätkusuutlikke ja eelkõige kaalutletud otsuseid. 
Keskserveris 
toimetavad 
kliendiprogrammid 
kasutavad 
kordades 
kallimat 
mälu 
kui 
rakendusserverite 
kihis, 
ka 
lahenduste 
skaleerumisvõimekus 
on 
erinev. 
Kui 
majas  
on 
olemas 
ühe 
operatsioonisüsteemi või andmebaasi platvormi teadmine, siis olemasolevast erineva tehnoloogia 
ja/või  toote  kasutusele  võtmine  võib  kordistada  kulutusi  ülalhoiu  valdkonnas  –  võimalik,  et 
toetuseks   on  vaja  uusi  inimesi,  uusi  koolitusi,  uusi  tugikanaleid,  täiendavat  paikade 
kättesaadavuse jälgimise allikat jne. 
Eri  toodetel  ja tootjatel on erinevalt toimivad ja eri kvaliteediga toe pakkumise kanalid,  partnerid , mis 
tuleb sisse töötada ning millega on vaja harjuda. 
Samas on vaja vältida sõltuvusse sattumist konkreetsest tootjast, nn. „vendor lockoudi“ teket  – kus 
ühe  tehnoloogia/lahenduse  juurdunud  kasutamine  vähendab  võimekust  alternatiiv se  tehnoloogia 
kasutusele  võtuks . 
Antud  temaatikaga  kaasnevate  küsimuste  objektiivsel  hindamisel  on  mõistlik  kasutada  mingit 
struktureeritud meetodit. Lihtsaimade seast on valida eri kriteeriumite hindamist erinevate kaalude 
abil,  aga  eelistada  tuleks  siiski  keeruliste   otsustuste   toetuseks  välja  töötatud   meetodeid .  Üheks 
selliseks   on  Thomas  L.   Saaty   ( http://en.wikipedia.org/wiki/Thomas_L._Saaty )  poolt  70-tel  välja 
töötatud AHP (analytic hierarhy  process ). 
  
Ehk  siis  –  Enne  millegi  ülesehitamist  tuleks  veenduda,  et  see  on  õige  lahendus  ja  arvestada  ka 
lahenduse  skaleeruvust  ja  vältida   kindlast   tootjast  sõltuvusse  sattumist.  Abiks  otsustamisel  on 
näiteks Saaty meetod. 
  
  
Serveriruumide  projekteerimine  ja haldamine 
DC (DataCenter) on suure tõenäosusega suurim taristuprojekt ettevõttes. Nagu investeeringute 
tegemise eel reeglina kombeks, tuleks seega eelkõige aru saada selle hädavajalikkusest. Eelkõige 
tuleks mitte unustada, et ka edasilükatud investeering on  kokkuhoid . 
  
Pilveteenuste  ajastul  tasub  seega   esmalt   vaagida,  kas  mõistlikum  on  kasutada  serveri 
majutusteenust (server hosting) või kasutusele võtta majasisesed serveriruum(id): 
- kas serverimajutust on võimalik kasutada (juriidilised põhjused, näiteks riigipiiride ületamine vms.); 
- kas endal on piisavalt teadmiseid ja personali; 
 
 
- kas on vahendeid nõuetekohase serveriruumi jaoks? 
- mitut ruumi on vaja? 
- kui suuri ruume on vaja? 
- andmeturbe  alased , seadustest tulenevad jm. nõuded ruumile? 
NB!  Võimalik  lahendus  on  ka  osaline  majutamine  (osa  endal,  osa  majutatud,  näiteks 
varuserveriruum). 
  
Nõuded serveriruumidele sisaldavad järgmiseid  aspekte : 
- asukoht kaardil (riik, linn,  rajoon , maja); 
-  serveriruumide  omavaheline  asukoht,  auditi  (min  5  km)  ja  tehnilised  nõudmised  olemasoleva 
investeerimisvõimekuse  ja  tehnilise  lahenduse  kontekstis  (näiteks  max.  10km  online  clustering 
tehnoloogiline piir) ja rahalised  ressursid ; 
- asukoht majas (2..5 korrus vrd.  kelder ); 
-   ehituslikud   aspektid  (seinad,  põrand  –  ka  kandevõime,   lagi ,  torude  puudumine!!!,  vee 
väljajuhtimine); 
- elektrivarustus:  alajaamad , generaator, UPSid; 
- jahutussüsteemid, tulekustutussüsteemid, turvasüsteemid; 
- operaatori töökoht: samas, kõrvalruumis või.. 
  
Serveriruumi ehituslikud küsimused: 
- tõstetud põrand ja põrandaplaadi  mõõdud ; 
- seadmekapid (räkid), nende suurus; 
- elektrikaabeldus alt/ülalt (vähemalt 5..10cm tõstetud!); 
- madalvoolukaabeldus (LAN, WAN, telefon) alt/ülalt; 
- jahutus alt/ülalt, imev/puhuv; 
- valgustus (mitte päevavalguslambid!); 
-  lüüs ; 
- uks (materjal, veekindlus); 
- seinad-põrand-lagi (varjestatus, materjal); 
- andurid (vee-, niiskuse-, tule-, suitsu-). 
  
Serveriruumi infrastruktuurialased ehituslikud küsimused: 
-  kappide  plaan (teenindusalad!); 
- funktsionaalne jaotus (kandevõime, jahutus, kaabeldus!); 
- monitoriswitchide kasutamine; 
- kaabeldus räkki või kaabliredelile? 
- räkkide varustustase; 
- monitoride pilt ja turvakaamerad; 
- operaatori töökoha eraldatus serveriruumist jpm 
  
Millised on serveriruumi ideaalsed keskkonnatingimused ja miks? 
Serveriruumide  sisekliima  kaks olulist parameetrit on temperatuur ja suhteline õhuniiskus. 
Temperatuur  ei  tohi  tõusta  liiga  kõrgeks  sest  seadmete  spetsifikatsioonid  ei  luba  seda  (on  vaja 
tagada 
protsessorite  jahutamine  jne.), mida madalam ta on seda kauem on aega jahutusseadmete rikke 
korral meetmeid rakendada (st. kas jahutada alternatiivsel moel, vähendatud võimsusega vms. – või 
serverid välja lülitada). Samas, mida madalam on temperatuur, seda rohkem see maksab. Suhtelise 
 
 
õhuniiskuse  määr  on   kompromiss   kahe  ebasoovitava  situatsiooni  –  veeauru  kondenseerumise 
(100% 
RH) ja staatilise elektri tekkeks soodsate liigkuivade keskkonnatingimuste vahel. Parima 
reageerimisakna annab  kuldne  kesktee – 40..60% RH. 
Serveriruumide asukoha valikul otsitakse tänapäeval soodsaid  looduslikke  tingimusi jahutuskulude 
vähendamiseks. Sellisteks tingimusteks saavad olla madal aastaringne välistemperatuur (Lapimaa), 
juurdepääs suurele veemassile (NY, Lõuna-Aafrika), sobiv  maastik /inimtegevuse tagajärjel tekkinud 
ala 
(graniitkoopad 
Lõuna-Soomes, 
Gibraltaril) 
vms. 
Kasutatakse 
maa-aluste 
jõgede 
jahutusvõimsust. 
Teiseks asukohavaliku kriteeriumiks on  kahtlemata  suurima vajaliku ressursi –  elektrienergia  – hind. 
  
Ehk siis – Serveriruumi puhul tuleb arvestada jahutusega, õhuniiskusega ja voolutarbega. 
  
Mida kirjeldab ASHRAE standard? 
Serveriruumide  ehitamisel  lähtutakse  praktikas  eksisteerivatest  standarditest,  millest  näiteks 
ASHRAE 
on keskendunud just keskkonnatingimustele, teised aga  kirjeldavad  nõuete/meetmete komplekte. 
  
ASHRAE (American Society of Heating, Refrigerating and Air Conditioning Engineers) Environment 
Classes  kirjeldab  keskkonnatingimusi  IT  seadme  või  räki  õhusisendis.  Standardseks  loetakse 
20..25C,  10  aastaga  on  seejuures  ülempiir  18  muutunud  27C  (põhjuseks  mõistagi 
energiaefektiivsuse taotlus, sh. ka seadmete spetsifikatsioonide muutused selle võimaldamiseks). 
  
Ehk siis- ASHRAE standard kirjeldab kirjeldab keskkonnatingimusi IT seadme või räki õhusisendis. 
  
Nimeta serveriruumide spetsiaalsisseseade tüüpe ja nende eesmärki? 
Kõige  tähtsamaks  spetsiaalsisseseadeks  ongi  seadmestik,  mis  peab  tagama  energiaefektiivselt 
sobiva 
kliima. Tegemist on reeglina kombineeritud seadmetega, mis tagavad ventileerimise ja õhu sobiva 
temperatuuri. HVAC - heating, ventilating and air conditioning. 
  
AHU:  Air   Handling    Unit   ( condition /circulate):  suur  metallkast  ventilaatoriga,   soojusvaheti / 
soojenduse/ jahutusseadmega, filtrite ja mürasummutitega. 
  
hot/ cold  aisle – selle terminiga mõeldakse serveriruumi räkikappide sellist paigutust ning 
ventileeritava õhu juhtimise sellist korraldust, et räkikappide ridade vahelised koridorid moodustavad 
vaheldumisi  kuuma ja külma ala. 
  
Kondensaator : kõrgesurveline  gaas  vabastab soojuse, kondenseerub  muutudes  vedelikuks 
(faasivahetus).  Soojus  antakse ümbritsevasse õhku. 
  
Drossel/paisuklapp: kõrgesurveline vedel külmutusaine  paisub , muutudes madalasurveliseks 
vedelikuks. 
  
Auruti: madalasurveline vedelik aurustub kuumenemisel madalasurveliseks gaasiks (faasivahetus). 
Soojus eemaldatakse ruumist ehk ruumi jahutatakse. 
  
Kompressor : tihendab  aurustunud  külmutusaine ja pumpab/tsirkuleerib külmutusainet süsteemis 
 
 
Kliimaseadmeid jaotatakse nende toimimispõhimõtete järgi eri tüüpidesse: 
A) Air cooled split system: kondensaator (Coil + Fan) & kompressor = CU(Condensing Unit) väljas  -
>  madalatemp  kõrgesurveline  vedelik  ->  paisuklapp+auruti+ ventilaator   ehk  DXFC  (Direct 
Expansion Fan coil) sees -> kõrgetemp madalasurveline gaas. 
B) Air cooled split system: kondensaator (Coil + Fan) = ACC väljas -> madalatemp kõrgesurveline 
vedelik -> paisuklapp+auruti+kompressor+auruti ventilaator ehk CRAC sees -> kõrgetemp 
kõrgesurveline gaas. 
C) Kõik katusel (package rooftop), transporditakse jahutatud õhku; 
D) Kõik tavalisest sees, transporditakse vett (Water Cooled), spetsruum vajalik; 
E)  Air  Cooled   Chiller :  soojusvaheti  väljas,  AHU-sse  transporditakse  vett,  vajab  palju  välispinda, 
raske; 
F)  Water  Cooled  Chiller:  ka  kondensaator  vesisoojusvahetiga,  CH  teeb  palju  müra,  vajalik 
spetsruum; 
G) (maa) soojuspump  kondensaatori/auruti ringluses 
  
Serveriruumide  ehitamisel  lähtutakse  praktikas  eksisteerivatest  standarditest,  millest  näiteks 
ASHRAE 
on keskendunud just keskkonnatingimustele, teised aga kirjeldavad nõuete/meetmete komplekte. 
  
Mis vahe on online ja offline UPSil? 
UPS ehk  katkematu  (elektri)toite allikas. 
standby/offline  –  ümberlülitus  akutoitele  paari  ms  jooksul,   filtreerivad   müra,  ülepingekaitsed. 
100VA..1000VA. 
online,   double   conversion  –  pidevalt  akutoitel,   toitepinge   laeb  akusid.  Sageduskorrektsioon, 
faasikorrektsioon.  Madal  energiaefaktiivsus  85..92%.  Deltaconversion  variant  suurema 
energiaefektiivsusega. 5..5000kVA. 
  
Ehk siis - Offline Ups on nö. Ooterežiimis nii kaua kuni pole elektrikatkestust. Kui tuleb katkestust, 
siis lülitatakse voolutarbimine UPS-le ehk UPS-i akudele. 
Online  Ups  töötab  nö.  konstantselt  andes  voolu  seadmele  ja  samuti  ka  kaitstes  voolukõikumiste 
eest. 
Seleta lahti mõiste PUE sisu. 
Power  Usage  effectiveness (The  Green Grid järgi)  – kui efektiivselt DC kasutab energiat,  eelkõige 
kui palju energiat kulutatakse arvutusvõimsusele vs. jahutus, UPSid jm. lisakulu 
PUE = Total Facility Energy / IT Equipment Energy 
Ideaalne: 1.0 (overhead puudub) 
DCIE = 1 / PUE * 100%   - Energiaefektiivsus. 
Kus: 
DCIE 
(Data 
Center  
infrastructure 
efficiency) 
näitab 
serveriruumi 
infrastruktuuri 
energiaefektiivsust. 
  
Ehk siis – PUE näitab kui efektiivselt kasutab DataCenter energiat.  Ehk siis kui palju energiat kulub 
arvutusvõimsusele võrreldes  jahutuse  ja UPS-de jms-ga. 
  
Serveriruumide spetsiaalsisseseade - muud 
Väga oluliseks spetsiaalsisseseadeks on ka  tulekustutus /tulekaitsesüsteemid, serveriruumide 
sisseseade (räkid, tõstetud põrandad, kaablijuhtimississeseade sh. kaabliredelid), turvasüsteemid 
koos anduritega ( uputus , sissemurdmine jms). 
Tänapäevaste serveriruumide haldamine eeldab erinevate süsteemide integreerimist. Näiteks 
 
 
seadme kolimisel ühest räkist teise ei ole vaja arvestada mitte ainult antud räki elektrikoormuse 
muutust ning UPSide ning  faaside  vahelise koormuse jaotamise optimumi, vaid peame arvestama 
näiteks ka  soojuskoormuse  muutust. Soe õhk võib tekitada ruumis keeriseid mis blokeerib 
õhuliikumise sh. jahutuse osadele seadmetele. Selle vältimiseks kasutatakse vastavaid 
simulatsiooniprogramme. 
Serveriruumi haldamisel on palju täiendavaid aspekte ning nende efektiivseks teostam iseks on abi 
spetsiaaltarkvarast.  Antud  tarkvara  tähistatakse  terminiga  DCIM  (Data  Center  Infrastructure 
Management) ning tavaliselt katab see  järgnevaid  valdkondi: 
- toite ja jahutuse jagamine, mõõtmine, kasutamine, ennustamine; 
- ruum (ruum ise, räkid); 
- mahuhaldus; 
- monitooring; 
- alarmid; 
-  visualiseerimine ; 
- õhu liikumise simuleerimine (thermal environment); 
- kaablite haldus ( cable  management); 
- räkkide raskuskeskme haldus - CoG (center of gravity). 
Rakenduste haldus 
Tihti eristatakse andmebaaside haldamist ning rakenduste haldamist. Eestis tavapärase suurusega 
IT 
organisatsioonides on siiski tavapäraselt ka andmebaasimootorite  administreerimine  rakenduse 
halduse pädevuses. 
Halvasti projekteeritud või teostatud infosüsteemi/rakenduste korral lisandub sellele pahatihti ka 
andmete parandamine. Antud tegevus peab olema andmete omaniku vastutusalas ning ideaalis 
tuleks  see  ka  teostada  andmete  omaniku  poolt  või  järelevalve  all.  Kindlasti  eeldab  see  hea 
tegevuste 
ajaloo /  logi  / auditeerimisjälje tagamist. 
 Tihti tehakse IS ülesehitamisel järgnevaid vigu: 
-ei tegeleta elutsükli haldamisega, st. versioone ei uuendata operatiivselt. 
-tihti ei tegeleta andmelinkide jt. öötööde töökindluse parandamisega; 
-kui ostate valmis rakenduse, EI TOHI SEDA nn. “RÄTSEPATÖÖ” ABIL KOHANDADA, vastasel 
juhul: 
·        olete rakendusega sisuliselt üksi  omaette ; 
·        ei suuda kasutada tootja  uuendusi , parandusi, uusi versioone; 
·               enamasti  pole  ka  võimalik  rätsepatööd  ise  jätkata,  näiteks  puuduvad  lähtetekstid,  juriidilised 
probleemid vms. 
  
Pärandatud süsteemid (legacy systems): 
-  tegija  lahkus 10 aastat tagasi; 
- süsteem vajas Y2K parandusi; 
- vana tehnoloogia; 
- (automaatselt) porditud vahendist/OSist teise; 
- muudetud korduvalt, kood meenutab spagettit; 
- nii vana, et lähtetekst puudub. 
 Haldamise omapärasid: 
- nende haldajaks ei tohi määrata karistamiseks; 
- kaalu uue  kasutajaliidese  lisamist (arendab kasutajat, hooldustiimi); 
- soovita koolitajatel kursuse ümberdisainimist; 
 
 
- tõsta huvitatust (dokumenteerimata omaduse reklaam vms); 
- taga asendajate teke; 
- süsteemianalüüs süsteemi populaarsuse põhjuste tuvastamiseks ja süsteemi 
taasdokumenteerimiseks; 
- lisa äriteadmist; 
- outsource. 
  
Millega tegeleb protsessiohje  valdkond ? Miks seda vaja on? 
Üheks oluliseks alamteemaks tuleb pidada protsessiohjet ( batch  job processing, -administration). 
Üldiselt tuntakse erinevaid protsessiohje liike: 
- parallel; 
- distributed; 
- centralised. 
Mured mida protsessiohje proovib adresseerida on eelkõige järgmised: 
- tööde täitmise ajad (liiga pikad / ebasobivas ajaaknas); 
- protsesside koostoime (vajavad samu ressursse?!); 
- täiendavaid protsesse keeruline muuta/lisada; 
- avariijärgsete eriolukordade lahendamine / mõju analüüs. 
  
Protsessiajastaja (vrd. -plaanur) (Job Scheduler) kasutamisest tulenevad eelised: 
- kokkuhoid (+); 
- täpsus (+); 
- dünaamilisus (+); 
- keeruline implementeerida turvariskideta (-). 
- lihtsustab eriolukordade ja muudatuste käsitlemist (+): 
·        selge ülevaade protsessidest ja “akendest” (+); 
·        lihtne lisada erakorralisi/uusi töid (+); 
·        teeb võimalikuks tööde ümberorganiseerimise mittetraditsioonilisele ajale (+); 
·        võib võimaldada ressursside optimaalsemat kasutamist (+); 
·        kehtestab hooldusstandardeid, mida arendus peab järgima (+/-); 
- on ise kriitiline süsteem (-): 
·        samas suhteliselt lihtne dubleerida. 
  
Protsessiohje: 
(+) lihtsustab eriolukordade ja muudatuste käsitlemist: 
– selge ülevaade protsessidest ja “akendest”; 
– lihtne lisada erakorralisi/uusi töid; 
– teeb võimalikuks tööde ümberorganiseerimise mittetraditsioonilisele ajale; 
– võib võimaldada ressursside optimaalsemat kasutamist; 
– kehtestab hooldusstandardeid, mida arendus peab järgima. 
• (-) on ise kriitiline süsteem: 
– samas suhteliselt lihtne dubleerida. 
  
Ehk siis – Protsessiohje / protsessiohjetarkvara käivitab arvutiprogramme ja protsesse automaatselt 
ehk ilma manuaalselt käsi külge panemata (Näiteks  automaatne  deploy igal hommikul vms.). 
  
  
  
 
 
  
Taristu ja rakenduste haldamise protsessid 
Taristu ja rakenduste efektiivseks haldamiseks on vaja mitmete  spetsiifiliste  
alamteenuste/protsesside eksisteerimist IT organisatsioonis. Käesolevaga  vaatleme  neist vaid 
mõningaid olulisemaid: 
- varundamine; 
- monitooring; 
- logide haldus; 
- kasutajaõiguste haldus; 
- eriõiguste haldus. 
Varundamine 
Varundamise eesmärk on kaitsta andmeid hävimise eest ning tagada andmete taastatavus. Antud 
skoobis pole andmeteks mitte ainult äriprotsessi käigus tekkinud spetsiifiline uus info, vaid ka nende 
andmete edasiseks töötlemiseks vajalik – rakendustarkvara, nende haldamiseks vajalik 
taustinformatsioon süsteemidokumentatsiooni kujul jne. 
RTO – recovery time objective = kaua andmete taastamine kestab… 
RPO – recovery point objective = mis hetke andmed saab taastada ehk palju andmeid kaotad.. 
  
Näiteid nõuetest varundusmeedia käsitlemisele: 
- dubleeritud  lindid  vähemalt kahes hoidlas, millest vähemalt üks on off-site; 
- vähemalt ühele peab  puuduma  IT-l juurdepääs; 
- eksisteerib varukoopiate testimise  protseduur  ja seda täidetakse; 
  
Andmete taastamine on äärmiselt oluline faas, mida tuleb perioodiliselt testida/läbi proovida. 
Taastamine  võib  võtta  oluliselt  kauem  (kordades)  aega  kui  varundamine  ning  seega  on  oluline 
tagada 
ka taastamiseks sobiva ajaakna pikkus. 
  
Logide haldus 
Hea  administraator  loeb  logisid.  Logides  on  kirjas  mh.  ka  ebatavalised  sündmused  ja 
veasituatsioonid, 
mida antud server, rakendus vms. on pidanud läbi elama. Tänapäeval on  logimine  kasutusel väga 
laialdaselt – suure tõenäosusega vaatasid teie auto logi viimase õlivahetuse käigus ka 
autoremonditöökoja spetsialistid saamaks aru, kas teie auto  tervisega  on kõik korras. 
  
Too näiteid, milliseid sündmusi ja mil moel saab korreleerida? 
Kui logisid tootvaid objekte (näiteks servereid) on väga palju muutub hädavajalikuks tsentraalne 
logide haldamine. See tähendab et logid konsolideeritakse kokku samasse faili / andmebaasi ning 
töödeldakse seal edasi. Logide töötlemiseks on mõistlik kasutada automatiseeritud vahendeid, 
näiteks sündmuste korrelaatorit. Tsentraalne ülevaade kõikide hallatavate objektide logidest 
võimaldab lihtsamalt  avastada  ka globaalsemat sorti seaduspärasid. 
Nii monitooringusündmuste kui logifailide haldamisel on seoste leidmist võimalik automatiseerida. 
Selleks kasutatakse sündmuste korrelaatoreid. 
  
Ehk siis – Logid koondatakse ühte faili ja seda töödeldakse mujal edasi. Logid ja monitoorimine on 
võimalik siduda korrelaator tarkvara abil. Näiteks SEC  (Simple Event Correlator). 
Monitooring 
Monitoorimine on tööprotsess, mis peab kindlustama vigade tekkimisest teadasaamise ja 
 
 
vastutavate isikute alarmeerimise! Monitooring kui funktsioon on vastutav häirekeskusena toimimise 
ja hädaolukordade/intsidentide identifitseerimise ja neile omanikuks olemise eest. 
  
Kasutajaõiguste haldus 
Kasutajaõigused ja nende defineerimise eest vastutajad: 
- andmete omanik teab mis rollis kasutajad mis õigused peavad omama, et andmeid teatud kindlal 
viisil töödelda/kasutada; 
- personaliosakond ja otsene juht teavad, mis rollis konkreetne töötaja antud ajahetkel on. 
  
Kasutajaõiguste administreerija peab tagama reaalsete õiguste vastavuse andmete omanike poolt 
dikteeritud nõudmistega ja vastavuse töötajate tegelikust rollist tulenevate õigustega. 
  
Olilisemad kasutajaõiguste muudatusi tingivad sündmused: 
- uue töötaja tööle  asumine ; 
- töötaja üleviimine teisele ametikohale või funktsiooni muutumine/täienemine samal ametikohal 
– töölepingu peatumine, lõppemine. 
  
Millised väljakutsed on seotud eriõiguste haldusega? Kuidas neid ületada? 
Probleem: root  parool  peab olema salajane ja isiklik, eriolukorras võib seda aga vaja minna 
valveadministraatoril, kes seda tavaliselt ei tohi teada (root pole näit. kättesaadav). 
- kes autoriseerib parooli kasutuse? 
- kus paroole hoida? kuidas? 
-  kuidas  on  tagatud  uuendamine:  a.  tavaolukorras  paroolivahetuse  järel,  b.  koheselt  peale 
kasutamist? 
  
Täiendavaid väljakutseid: 
- kas kasutatavate vahendite/rakenduste korral võib tekkida probleeme varundatud 
(arhiivi-) andmete taastamine ja (tollal  kehtinud ) paroolidega; 
-  paroolide  üleandmine  tähendab  ka  vastutuse  üleandmist  –  kas  selleks  on  formaalne  protseduur 
(kasvõi üleandmise-vastuvõtmise akt)? 
- paroolirikked ja käitumine selle korral? 
- töötajate lahkumine ja käitumine selle korral? 
  
Ehk  siis  –  Põhiküsimusteks  on:  Mida  teha  paroolidega?  Keegi  peab  neid  ka   haldama   ja  kas  see 
keegi on usaldusväärne ja kas tema tegevusi on võimalik ka jälgida? 
  
Kirjelda erinevaid IT lepingute tüüpe ja seleta lahti nende sisuline erinevus. 
IT lepingute põhitüübid lepingu objekti järgi: 
- seadmete ostulepingud; 
- litsentsilepingud; 
- hooldus ja ülalhoiulepingud; 
·        raud: mehaaniline veaparandus vms. 
·        tarkvara: veaparandused, uued versioonid; 
·        tugi: kasutajaabi 
- süsteemihankelepingud; 
·        tunnihinnal baseeruv; 
·         autoriõigused  vajalik kokku leppida! 
- konsultatsioonilepingud; 
 
 
·        tunnihinnal baseeruv; 
- tegevuse edasiandmise  lepingud  (outsourcing). 
  
Ehk  siis  –  Seadme   ostuleping ,  Litsentsileping,  Hooldus  ja  ülalhoiuleping,  süsteemihankeleping, 
konsultatsioonileping ja tegevuse edasiandmise leping. 
  
Mis on escrow? 
Tingimuslik tarkvara lähtetekstide omandamise leping (nn. escrow leping) – lähtetekst talletatakse 
kolmanda osapoole (escrow-agendi) kätte, kes võib seda kliendile edastada vaid teatud juhtudel, 
näiteks tootja pankrotistumisel või tegevuse lõpetamisel; 
  
Ehk siis – Tarkvara lähtekoodi omandamise leping. 
  
Mida kirjeldab Incoterms ? 
CIP  Incoterms  (1990)  annab  ülevaate  tarentingimustest!  Incoterms  on  Rahvusvahelise 
kaubanduskoja (ICC) egiidi all koostatud ja publitseeritud rahvusvaheliste kaubandusreeglite kogu. 
Incoterms  on  müügilepingu  instrument,  mis  reguleerib  väga  detailselt  müügilepingu  poolte 
kohustused  kauba  tarnimisel.  Ent  oluline  on  meeles  pidada,  et  paljas  Incoterms’i  tarneklausli 
kasutamine ei anna veel  täiuslikku müügilepingut. 
  
Ehk siis – kirjeldab müügilepingut, kuid seejuures ise ta ei ole  müügileping  vaid on rahvusvaheliste 
kaubandusreeglite kogu. 
  
Too näiteid, milliseid piiranguid võib tarkvara litsentsitingimus kehtestada. 
Tarkvara haldamine on keerukam, kuna litsentseerimise tingimused võivad olla väga nüansirikkad. 
Kindlasti on siin abi CMDB-st, aga see ei pruugi olla piisav. Tarkvara litsentside haldamisel tuleb aru 
saada mh. järgnevast: 
- Kas ja mis versiooni tarkvara reaalselt kasutatakse; 
- Litsentsitingimustest, sh. komponentide osas; 
- Kasutamise piirangutest (sh. regionaalsetest, ajalistest); 
- Toe ja  uuenduste  tingimustest; 
- Kasutajate arvust ja nende lugemise meetodist (üheaegseid, nimelisi, proxy vms.) ning konkreetse 
tarnija tõlgendustest; 
- Piirangutest serveriressursi osas – kas on piiratud CPU-de arv, virtualiseerimine vms.; 
- Virtualiseeritud serverite korral tuleb jälgida ka hosti ressursside vastavust tingimustele peale igast 
seotud  muudatust ; 
-  Teenuse  osutamisel  konsolideerimisgrupi  sees  ja  sellest  väljaspoole  ei  pruugi  oma  tarbeks 
litsentseeritud  tarkvaralitsentsid  sobida  –  SaaS  (Software  as  a  Service)  tüüpi  litsentsid  on 
kordades kallimad; 
- Jne.jne. 
  
Ehk  siis  –  Piirangud:  Lubatud  kasutada  teatud  tarkvara  versiooni,  Regionaalsed  piirangud, 
Kasutajatoe piirangud, Serveriressursi piirangud (CPU, RAM). 
  
Loetle terminalihalduseks vajalikku funktsionaalsust! 
Terminalihalduse all peetakse silmas suvaliste lõppkasutaja terminalide kasutamist ettevõtte 
kesksüsteemi teenustele juurdepääsuks. 
  
 
 
Terminalihalduse skoobis on tavaliselt selline funktsionaalsus: 
- rakendustarkvara ja OS uuenduste ja paranduste installeerimine: 
·        kohustuslikud ja valitavad installatsioonid; 
·        deinstalleerimine; 
·        inst. parandamine; 
- inventuur: 
·        riistvara; 
·        tarkvara 
- kasutajatugi 
·        “ekraanipilt tugiisikuni” 
·        konfi võrdlus std. konfiga (kataloogid, failid, registery) 
  
Seleta, kuidas on testimine seotud riskide haldamisega. 
Test on uuring, katse või proov võimekuse, kasutuskõlblikkuse, standardile või nõuetele vastavuse 
või  vigade  kindlakstegemiseks.  TESTING  e.  testimine  tähendab  kvaliteedikontrolli  (tahtlik, 
efektiivne ja  optimaalne vigade otsimine) 
  
Testimine  põhineb  riskianalüüsil.  Me  ei  suuda  identifitseerida  kõiki  riske.  Riskianalüüs  näitab,  kui 
palju testida ja millele keskenduda. Testimine vähendab riske, mitte ei kõrvalda neid. 
Analüüs,  planeerimine  ja  disain  on  olulised.  Testi  eesmärgid  peavad  olema  määratletud  ja 
arusaadavad, seotud lõppkasutaja vajadustega. 
  
Ehk siis – Vastavalt riskianalüüsile koostatakse ka testimiseks acceptance kriteeriumid ja testitakse 
vastu neid. Testimine vähendab riske. 
  
Talitluspidevus 
Talitluspidevuse  eesmärk  on  vähendada  miinimumini  tegureid,  mis  takistavad  missioonikriitiliste 
süsteemide  tööd.  Selle  käigus  tegeletakse  IT  katastroofidega  toime  tulemise  ja  neist  taastumise 
küsimustega.  IT  katastroof  on  teenuse  mittetoimimine  pikemal  perioodil,  mistõttu  on  vajalik 
erandkorras  kasutusele võtta alternatiivne süsteem. 
Talitluspidevuse põhieesmärk sisaldab: 
- IT teenuste katkestuste  vältimine  ning teenuste taastamine juhul, kui  katkestus  aset leiab; 
- talitluspidevuse plaani ja sellega seotud protseduuride  regulaarne  testimine; 
- (uute) töötajate koolitamine seoses talitluspidevuse plaaniga. 
Seleta lahti Strohli metoodika ja klassikalise talitluspidevuse faaside nimed ja erinevus! 
Strohl Systems’i PR4  metodoloogia  5 faasi: 
·         prevention  ( tõkestamine , prevensioon, ärahoidmine); 
·        response (reageerimine); 
·        resumption (tagasivõtmine, taasalustamine); 
·        recovery (toibumine); 
·        restoration ( ennistamine , restauratsioon). 
Tõkestamine: kaitse ettevõtte väärtuseid ja vara (inimesed, hooned, ärisuhted,  intellektuaalne  
omand) ja juhi riski. Näiteks, tööta välja kommunikatsiooniplaan, koosta kriisiraamat võtmeisikute ja 
partnerite kontaktidega. Määra ohtlike ainete asukohad ja kirjelda nende käitlemise juhised. 
Reageerimine: juhi kriisiolukordi, minimeeri nende mõju ettevõtte  väärtustele /varale. Näiteks: 
tulekahju avastamisel vajuta tuletõrje väljakutse nuppu, alusta inimeste evakueerimist jms. 
Tagasivõtmine: jätka ajakriitilisi tegevusi  ASAP . Näiteks: taasta ärikriitilised protsessid ja teenused 
ajutuses lokatsioonis. Näiteks, jätka tootmist parklas vms. 
 
 
Toibumine: jätka ülejäänud tegevusi. Näiteks,  koli  ajutusse tootmishoonesse või käivita ülejäänud 
äriprotsessid. 
Ennistamine: taga olukorra normaliseerumine, tagasi endise juurde (kui võimalik). Enamus 
ebaõnnestub just siin, põhjuseks valearvestus, et äriprotsessid ja olukord on üksüheselt sarnane 
kriisieelsele.  Paraku  on  vahepealsed  kriisisituatsioonis  tehtud  otsused,  muudetud  protsessid  jne. 
muutunud  meie  olukorda  ja  see  tuleb  arvesse  võtta  ning  ennistamise  etappi  tuleks  käsitleda 
keerulise 
muudatuse/projektina. Näiteks: koli esialgsesse tootmishoonesse tagasi. 
  
Too näiteid, millised on head IT organisatsiooni iseloomustavad tunnused! 
IT hooldus teeb tööd andmete või rakenduste omanikule! 
SLA-d kui  töövõtuleping  ja volitus 
·        kasutajatugi: Abiliin 
·        probleemihaldus 
omaniku vastutuse ja kontrolli säilitamine 
·        muudatuste haldus; 
·        kasutajaõiguste haldamine; 
suhe kasutajatega on professionaalne 
·        sõbralik ja abivalmis suhtumine; 
·        koosolekuid, kontakte peetakse professionaalselt; 
·        SLAd on olemas ja neid võetakse tõsiselt; 
efektiivne klienditugi 
·        kasutajad teavad IT võimalusi ja neid abistatakse nende  kasutamisel ; 
·        kasutajad saavad uute teenuste spetsifitseerimisel abi; 
·        IT teenuseid modifitseeritakse vastavalt kliendi vajadustele, ei suruta peale ühtset  malli ; 
·         kasutajate probleemid leiavad lahenduse ka juhul, kui põhjused on kasutajate poolel, näiteks 
ebapiisavas koolituses vms. 
·        uued teenused on täielikult kaetud  teenindusega ; 
kasutajate rahulolu on ülima tähtsusega: 
·        seda monitooritakse; 
·        kasutaja kaebustele reageeritakse, nende vaateid arvestatakse; 
·        kasutajad saavad tagasisidet (probleemide lahendamisest jne.) 
· 
Ehk siis – Head tunnused on: Orgianisatsioonis on olemas IT tugi, mis on alati sõbralik ja abivalmis. 
SLA-d  on  olemas  ja  võetakse  tõsiselt.  Kasutajad  on  uute  süsteemidega  kursis  ja  saavad 
uuenduste  kohta  infot.  Ehk  siis  IT  organisatsioon,  mis  on  suunatud  kasutajate  rahulolu  
tagamisega. 
  
ITSM protsessid 
ITSM  (IT  Service  Management)  kirjeldab  IT  teenuse  halduse  ala.  Seega,  IT  protesside/raamistike 
kaardil  on  ta  lähim  partner  arendusmetoodikat  kirjeldavale  raamistikule/standardile  ja 
projekrijuhtimis-metoodikale. 
Kuna ISO20000, MOF, ISM Method jms. on esialgselt loodud ITIL v2 fookusega ning ITIL v2 oli 
sisuliselt  ITSM  teerajaja  ja  nurgakivi  käsitleme  ka  siinkohal  ITSM  protsesse  ITIL  v2 
protsessimudelile 
fokuseerudes. 
  
Mitu protsessi ja funktsiooni  defineeris  ITIL v2. Nimeta need. 
 
 
ITIL v2 defineerib 10 protsessi ja 1 funktsiooni. 
  
Teenuse toe protsessid: 
- Juhtumi haldus; 
- Probleemi haldus; 
- Muudatuse haldus; 
- Redaktsiooni haldus; 
- Konfiguratsiooni haldus; 
- IT ServiceDesk (funktsioon). 
  
Teenuse  tarne  protsessid: 
- Käideldavuse haldus 
- Mahu haldus 
- Teenustaseme haldus 
- IT teenuse finantshaldus 
- IT teenuse talitluspidevuse haldus. 
  
Kirjelda erinevate teenuse halduse protsesside sisu. 
Juhtumi halduse protsess - ITIL v2: Incident management 
Tihti tõlgitakse eesti keelde kui intsidendi haldust.  Soovitav  on kasutada soomlaste eeskujul siiski 
mõisteid juhtum / juhtumi haldus. 
IT teenuse halduse intsident erineb nendest seeläbi, et ITIL defineerib intsidendi kui teenustaseme 
(võimaliku, potentsiaalse) rikkumise ning teda käsitletakse eesmärgiga leida kiire ajutine lahendus 
(workaround)  ning  seejärel  unustada  kuni  järgmise  tekkimiseni  (täiendavalt  kasutatakse 
registreeritud  ja  lahendatud  kujul  statistilistel  ja  probleemide  leidmiseks  vajalikel  analüütilistel 
eesmärkidel). Juurpõhjuse välja  selgitamine  pole seejuures oluline. 
Probleemi halduse protsess - ITIL v2: Problem management 
Eesmärgiks  on  juhtumite  juurpõhjuse  välja  selgitamine  ning  juhtumihalduse  protsessile 
workaroundide  soovitamine/kirjeldamine  ja/või  muudatuse  ettepanekute  (RfC  –  Request  for 
Change) 
kirjeldamine. ITIL v2 käsitluses jagunes protsess kaheks, üks fokuseerus otseselt ülalmainitud 
eesmärgile,  teine  aga  tegeles  tuntud  vigade  (known  error)  haldusele.  Sisu  on  eelkõige  selles,  et 
alati 
ei pruugi juurpõhjus olla kõrvaldatav sisemise IT organisatsiooni ressurssidega, vaid tegemist võib 
olla 
tarnija (tarkvara tootja vms.) kontrolli all oleva objekti muutmise vajadusega – näiteks tuleb 
parandada tarkvara viga. 
Muudatuse halduse protsess - ITIL v2: Change management 
Olulised aspektid on otsustamise protsessi ülesehitus, sisulist arusaamist  omavate  otsustajate valik 
konkreetse  muudatuse  ettepaneku  jaoks  ning  vajadus  eriolukorras   sooritada   vastavat 
otsustusprotsessi  limiteeritud  (aja)ressursi  tingimustes  ning  potentsiaalselt  väiksema  arvu 
otsustajate  kättesaadavuse  olukorras.  Oluliseks  protsessi  osaks  on  ka  jõustamise  järgse 
ülevaatuse  (PIR  –  Post  Implementation  Review)  teostamine.  Muudatuse  jõustamise  järel 
tootmiskeskkonnas  tuleb  tagada,  et  muudatuse  jõustaja,   tellija   või  teenuse/rakenduse  omanik 
veendub, et teenus/rakendus toimib edasi tõrgeteta ja soovimatute kaasmõjudeta. 
Redaktsiooni halduse ja muudatuste jõustamise protsess - ITIL v2:  Release  management 
Kui  eelmise  protsessi  põhiskoop  oli  koordineerimine  ja  riskide  vähendamine,  siis  antud  protsess 
keskendub  küsimusele  „kuidas“.  Täpsemalt  vaadeldakse  võimalust  kehtestada  kindlad   poliitikad  
 
 
eri  objektide  /  teenuste  lõikes  muudatuste  jõustamiseks.  Näiteks  kui  teatud  sisseostetud 
rakenduste  korral  on  muudatuste  jõustamiseks  ainuke  võimalik  viis  täielik  versioonuuendus  (full 
release),  võib  maja  sees  arendatud  rakenduse  korral  olla  mõistlik  reegliks  kehtestada  vaid 
muutunud moodulite välja vahetamine ( module  based  delta  release). 
Uuenenud ITIL on muutnud antud protsessi nimetust täpsemaks – release and  deployment . 
Konfiguratsiooni halduse protsess - ITIL v2: Configuration management 
Kontseptsioon  baseerub  konfiguratsioonielementide  (CI  –  configuration  item)  õige  taseme 
määramisel,  klassifitseerimisel  ning  reaalsete  varade/ressursi  auditeeritaval  ning  täielikul 
kirjeldamisel vastavas  andmebaasis  –  vastavalt  detailiseerituse  tasemele  mida  eeldab  sisemiselt 
püstitatud eesmärk/ülesanne. 
Teenustaseme halduse protsess - ITIL v2: Service level management 
Protsessi  sisuks  on aru saada ja kokku leppida IT teenustele sobiv tase. Kui nõuded on kõrgemad 
maksab  ka  teenus  rohkem  ning  see  ei  pruugi  äripoolele  sobida.  Seega  on  tegemist  balansi 
leidmisega soovide ja võimaluste vahel. 
Käideldavuse halduse protsess - ITIL v2: Availability management 
Antud protsessi sisuks on vajadus aru saada käideldavuse nõuetest ning garanteerida antud nõuete 
täitmine.  Käideldavuse  nõuete  tagamise  objektiks  on  praktikas  nii  IT  (äri)teenus,  kui  ka 
komponent,  sisuliselt  siis  konfiguratsioonielement  (CI).  Et  käideldavust  juhtida  peab  aga  suutma 
teda  ka  mõõta.  Näiteks  raamatupidamise  rakenduse/vastava  teenuse  käideldavus  on  kindlasti 
esmatähtis vahetult enne riigiorganitele raamatupidamisraportite  saatmise  tähtaegu vms. Ilmselt ei 
kasutata  antud  teenust  väljaspool  tööaega,  mistõttu  võiks  arvata,  et  antud  teenus  peab 
kättesaadav olema pigem 5 päeva nädalas, tööajal (näiteks vahemikus 7:00..19:00). 
Mahu halduse protsess - ITIL v2: Capacity management 
Toimub  sisuliselt  kolmel  tasemel:  ärilisel  tasemel,  teenuse  tasemel,  ressursi  tasemel.  Eesmärgiks 
on aru saada mahunõuetest IT ressurssidele (mälu, kettapind, serveri jõudlus, arendustiimi suurus 
jne.)  ning  see  õigeaegselt  ka  tagada.  Loomulikult  eeldab  see  olemasoleva  mahu  jälgimist  ning 
võimekust  seda  juhtida  –  ümber  suunata  näiteks  serverite  või  kettakastide  omavahelise 
vahetamise, täiendamise jms. abil. 
IT teenuse  finantshalduse  protsess - ITIL v2: Finacial management for IT  Services  
Protsessi  eesmärgiks  on  eelkõige  aru  saada  IT  teenus(t)e  omahinnast  ning  mingil  meetodil  seda 
äripoolele raporteerida/arveldada. Sisaldab ka eelarvestamise või ennustuste tegemist järgmiseks 
perioodiks . Sisuliselt tuleb aru saada, mis komponente (konfiguratsioonielemendid!) ja kui suures 
ulatuses (% ressursi kogukulust) mingi konkreetse IT teenuse jaoks kasutatakse. See  hõlmab nii 
IT  seadmete  amortisatsiooni  kui  ka  otsekulusid  (tarkvaralitsentsid,  teenuslepingud  vms.), 
tööjõukulu ja muid IT valdkonna kulusid (rent, kulu  raamatupidamisele  jne.). 
IT teenuse talitluspidevuse halduse protsess - ITIL v2: IT service continuity management 
IT  teenuse  talitluspidevus  on  äri  talitluspidevuse  osa.  Reeglina  ongi  see  protsess  „peitunud“  äri 
talitmispidevuse  projekti.  Reaalselt  tuleb  arvestada,  et  protsess  koosneb  kolmest  suurest 
alamosast:  skoobi   defineerimine   /  meetodi  valik;  talitluspidevuse  tagamise  esmase  võimekuse 
loomine;  pidev  töö  selle  võime  sälitamisel.  Ehk,  eelkõige  tuleb  aru  saada  võimalikest 
stsenaariumitest, mis on kõrge riskiga (suure tõenäosuse ja suure kahjuga)  – sest kõikvõimalikele 
stsenaariumitele  piiratud  ressursi  tingimustes  pole  võimalik  ettevalmistusi  teha.  Seejärel  tuleb 
tagada  valmisolek  nendele  stsenaariumitele  reageerimiseks  -  koostada   tegevusplaan ,  sh.  nii 
kommunikatsiooniplaan  kui  ka  tehniline  juhend  konkreetsete  IT  teenuste  taastamiseks, 
instrueerida töötajaid jne. 
  
  
 
 
Muud  kirjeldatud  protsessid  ja  funktsioonid  -  ITIV  v2:  Service   Desk   (f),  Security  Management*, 
Application  Management*,  ICT  Infrastructure  Management*,   Planning   to  Implement  Service 
Management*, Software Asset Management* 
  
  
Tärniga  tähistatud  protsessid  ei  kuulunud  ITIL  v2  „standard  skoopi“,  sh.  neid  ei  käsitletud 
sertifitseerimiseksamitel ja vastavatel ettevalmistuskoolitustel. IT andmeturbe halduse tähtsus  aja 
jooksul siiski tõusis. 
  
Näeme,  et  andmeturbe  halduse  kõrval  on  reaalselt  nii  organisatsioonid  ise  kui  ka  raamistikud 
olulisimaks  pidanud  partnerite/tarnijate  haldamist,  rakenduste  haldamist  (eelkõige  rakendustele 
äripoole omaniku mudeli kehtestamine ning vastutuste määratlemine äripoole, rakenduse omaniku 
ja IT-organisatsiooni vahel) ja tarkvara litsentside haldamist. 
  
Too näiteid IT valdkonda korrastavatest standarditest. Seleta lahti standardite valdkonnad. 
 ISO/IEC 20000 - teenusehaldust käsitlev standard , kirjeldab protsesside komplekti, mis on loodud 
selleks, et aidata saavutada efektiivsemaid IT-teenuseid. ISO 20000 on kohaldatav iga suurusega 
ettevõttes 
ITIL  on  IT  teenuste  haldamise  parimate  praktikate  kogum/kirjeldust,  mida  saab  kasutada  ISO 
20000-1 nõuete rakendamiseks 
COBIT  -  control  objectives  for  information  and  related  technology.  Metoodika  IS  haldamiseks, 
juhtimiseks ja auditiks.  ISACA (Information systems audit and control association) ja IT nõuetele 
vastavuse  instituudi  (ITGI) parimatele praktikatele baseeruv 1996a publitseeritud raamistik. 
 ... 
Kirjelda ITIL ja ISM Method metoodika / ITIL raamistike eri  versioonide  erinevusi. 
 
 
 

Document Outline

• Pilet nr2:  1)     Monitooring Monitooring on tööprotsess, mis peab kindlustama vigade tekkimisest teadasaamise ja vastutavate isikute alarmeerimise. Selleks on tarvilik enamasti pidev, ööpäevaringne süsteemi jälgimine. Monitooring kui funktsioon on v...
• Pilet nr3:  1)     IT ülalhoiu juhtimine [töökorraldus, põhimured, personalitöö, org.kultuur]