seda kasutama hakati, sai WWW (veebi) nime. · Töötati välja esimesed internetilehitsejad ehk veebisirvijad (brauserid). · Tänapäeval on sõnad internet ja veeb muutunud sünonüümideks, kuigi tegelikult ei tähenda nad päris ühte ja sama. · Tänane Internet pakub peale veebi ka palju muid teenuseid. Tuntuim on elektrooniline postivahetus (e-mail), mis võeti kasutusele juba koos esimeste arvutivõrkude loomisega 60-ndatel aastatel. Serverid · Lisaks tavaarvutitele, millega suhtleb inimene, on olemas veel serverid. · Server on arvuti, mille eesmärk on vastata ja teenindada teistest arvutitest tulevaid soove ehk päringuid. · Tihtilugu on Internetiga ühendatud otse server, mille taga paiknevad arvutid. · Kui kasutaja pruugib Interneti võimalusi, siis nad kasutavad tegelikult serverites olevaid teenuseid. Näiteks: WWW. · Arvutile, mis on otseselt ühendatud Internetiga, on tavaliselt installeeritud ka tulemüür.
omavahel. Tavaliselt varustavad nad oluliste teenustega võrgus olevaid kliente, kes on kas avalikud kasutajad või mingisse suurde organisatsiooni kuuluvad kasutajad. Näiteks kui sisestada päring otsingumootorisse, saadetakse päring üle Interneti arvutist serveritesse, milles on talletatud kõik asjakohased veebilehed. Tulemus saadetakse serverist tagasi arvutisse. Paljudel serveritel on määratud funktsioonid nagu veebiserverid, printeri serverid, andmebaasi serverid. Riistvara Riistvaralised nõudmised serveriarvutile sõltuvad konkreetse serveri rakendustest. Serveri kohustus teenindada võrgus olevaid kasutajaid, viib erinevate vajadusteni nagu kiire Internetiühendus või vajadus teha palju sisend/väljund operatsioone korraga. Kuna serveritele pääseb tavaliselt ligi üle võrgu siis pole neil tingimata vaja monitori ega sisendseadmeid. Paljudel serveritel pole graafilist kasutajaliidest, sest see pole vajalik ning võtab ressursse, mida
või serveritel töötada ühel arvutil nii, nagu oleks igal oma privaatne arvuti. Virtualiseerimine on ühtesi kuumemaid ja kasvavamaid trende tehnoloogia viimaste aastakümnete jooksul ja jätkub ka tänase päevani, kuigi virtualiseerimise põhi idee pärineb suurarvutitest rohkem kui 40 aastat tagasi. Aastatel 1960 ettevõtlus tehnoloogia maastik koosnes suurtest ja kallitest suurarvutitest, tuim terminalidest ja suhteliselt odavatest klient-server võrkudest kus multigetumtöö serverid ja personaalsed arvutid ei olnud isegi lähedal muutumaks reaalsuseks. Arvutite operaatorid kasutasid perfokaarte ja esitasid partii töid edasi suurarvutiteni kus need jäid ootama oma järge. Esimene samm virtualiseerimiseni võttis aga ajajaotus suurarvuti süsteemide vormi ja kujunes välja CP-40 operatsiooni süsteemi väljatöötamise jooksul. Iga kasutaja kindlustati virtuaalse masinaga, mis andis kasutamisõiguse mitmele kasutajale suurarvutisse samaaegselt. Loodi
Enamik universaalsetest pihuarvuti sõrmistikest kasutab infrapunaliidest, sest paljudel vanadel pihuarvutitel on see olemas. SERVERARVUTI TUTVUSTUS Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne. Serveri kliendiks võib olla ka teine server. Näiteks veebiserver saab kuvamiseks andmed andmebaasiserverist. Serverid võivad pakkuda oma teenuseid erinevate ühendusviiside kaudu, töötades enamasti üle Interneti. Arvutitega seoses tähendab server tavaliselt ühte järgmistest: Arvutiprogramm, mis töötab nagu teenindus, et teenindada teiste programmide(klientide) vajadusi ja nõudeid, mis võivad aga ei pea käima samas arvutis. Füüsilist arvutit, mis on pandud jooksutama ühte või mitut teenust, et teenindada teiste samas võrgus olevate arvutite vajadusi.
Toiteploki sees on tavaliselt üks, harvemal juhul kaks ventilaatorit, jahutamaks seadme sees olevaid kõiki detaile. Sülearvutite toiteplokid Enamik sülearvutitest kasutavad 25 200 W toiteplokke. Sülearvutid kasutavad lisaks ka välist toiteadapterit (AC adapter e ,,Power brick"). See muundab seinakontaktist saadava vahelduvpinge sülearvutile sobivaks alalispingeks (tavaliselt 19V). serverid Mõned serverid kasutavad toiteplokki, mis muundab võrgupinge ainult 12 Vseks alalispingeks. Ülejäänud vajalikud alalispinged genereeritakse emaplaadil VRM abil. Tänan Kuulamast! Küsimusi?
Twitter võimaldab oma kasutajatel edastada lühisõnumeid, mida kutsutakse säutsudeks (inglise keeles tweet). Säutsud on kuni 140 tähemärki pikad ja need ilmuvad autori profiilil. Profiil võib olla avalik, aga seda saab muuta privaatseks, et vaid sõprade nimekirjas olevad inimesed seda näeks. Kasutajad saavad üksteist jälgida (inglise k. follow). Twitteri sotsiaalvõrgustik kuulub ettevõttele Twitter Inc. Ettevõtte peakorter asub San Brunos Californias. Samuti on Twitteril serverid ja kontorid San Antonios, Texases, Bostonis,Massachusettsis. Pärast Twitteri loomist Jack Dorsey poolt 2006. aastal on lehekülg kogunud populaarsust üle maailma ning 2011. aastal kasutab seda umbes 200 miljonit inimest. Twitterit finantseerinud riskikapitaliettevõtete hulka kuuluvad Institutional Venture Partners, kunagine eBay investor Benchmark Capital, Union Square Ventures, Spark Capital,Insight Venture Partners ja Bezos Expeditions. 2010
byuid /etc/group group.byname group.bygid /etc/services services.byname services.bynumber /etc/rpc rpc.byname rpc.bynumber /etc/protocols protocols.byname protocols.bynumber /usr/lib/aliases mail.aliases On ka teisi faile ja skeeme, mida mõningad NIS-paketid toetavad. Seal võib leiduda informatsiooni rakenduste tarvis, millest siin ei räägita, aga mida kasutavad mõned BOOTP-serverid (nagu näiteks skeem bootparams) või millel pole praegu Linuxis mingit funktsiooni (nagu skeemid ethers.byname ja ethers.byaddr). Mõnda skeemi kutsuvad inimesed tihtipeale lühinimega, mida on hõlpsam meeles pidada. NIS- vahenditele arusaadavate lühinimede täieliku loendi saamiseks käivitage järgnev käsk: $ ypcat -x NIS map nickname translation table: "passwd" -> "passwd.byname" "group" -> "group.byname" "networks" -> "networks.byaddr"
......................................................................6 Kogukond.......................................................................................................................................7 Linuxil programmeerimine..............................................................................................................7 Kasutused........................................................................................................................................8 Serverid ja superarvutid...................................................................................................................8 Manusseadmed................................................................................................................................8 Kokkuvõte.......................................................................................................................................9 Ksutatud kirjandus...........................................................
SWOT analüüs Kehtna Majandus -ja Tehnoloogiakool Tugevused Nõrkused · Valgustus on seadistatud õigesti · Puudub turvauks · Ruumi liikumiseks on palju · Serverid seisavad ebastabiilselt - · Kogu võrk on koondatud võrgukappi juhtub tihti nii, et paljud ei saa sisse · Seinad on betoonist logida. · Korralikud & võimekad arvutid. · Kappides on liiga palju kaableid, · Ruum asub 3ndal korrusel ripuvad tihti väljas. · Korralikud ja uued hiired/klaviatuurid. · Kaablite paigutus/kaabeldus on
Pärandreziim ja segareziim on eelkõige mõeldud klientidele, kellel on kasutusel RIS server ning soov RIS lahendus säilitada. DHCP DHCP-serveri roll võimaldab võrguadministraatoril lasta Windows Serveril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist võrgu seademetele. DHCP-serveri rollis on võimalik võrgu seadmetele lisada täiendavaid konfiguratsiooniparameetreid (DHCP options), ühendamaks neid teiste võrgu vahenditega (DNS-serverid, WINS-serverid, ruuterid). Pärast DHCP serveri rolli lisamist, saate teha järgmist: IP aadresside ja nendega seotud infromatsiooni keskset haldamist Vältida seda, et varem omistatud IP aadressid läheksid uute arvutite lisandumisel taas käiku. Lisada lisaväärtusi ning seadistusi DHCP serveri aadresside jagamise viisidele. Kasutada DHCP liisingu (DHCP lease) uuendamise protsessi, et kontrollida ja tagada kliendile vajalikku uuendamise protsessi toimumist.
Esimesed 30 tegutsemisaastat kandis ettevõte nime Apple Computer Inc. 9. jaanuaril 2007 eemaldati sõna "Computer" ('arvuti'), et peegeldada personaalarvutite turul tegutseva ettevõtte liikumist ka tarbeelektroonika turule. APPLE`I TÖÖTAJAD 25. septembri 2010 seisuga oli Apple'il 46 600 täiskohaga töötajat ja 2800 ajutist, kuid siiski täistööajaga töötajat üle maailma. 2013. aastal otsis Apple Euroopast oma klientide andmete hoiustamiseks serveriparkide asukohta. APPLE SERVERID Serveriparke plaaniti rajada Iirimaale, Taani ja Eestisse. Eestis tegeles Apple'ile serveripargi koha otsimisega Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse moodustatud kolme- neljaliikmeline meeskond. APPLE EESTIS Kaaluti Paldiskit ja Muuga tööstusparki. Apple'i insenerid käisid kaks korda Eestis. Veebruaris 2015 teatas Apple, et rajab oma serveripargid Iirimaale ja Taani.
Veebipõhised müügispsteemid Peale 2000.a. Veebipõhise POS tarkvara saab käivtada igas arvutis, millel internetiühendus ja tarkvara poolt toetatud veebilheitseja. Eesti turul pakub veebipõhise müügitarkvara lahendusi palju erinevaid firmasid. Riistvara kassasüsteemi käivitamisel : Kliendiekraan Vöötkoodilugeja Kaardilugeja Rahasahtel Kassakaal Termo kassaprinter Maatriks kassaprinter Etiketiprinter Rahadetektorid Makseterminalid Kassamonitorid Arvutid ja serverid Kassa- ja müügisüsteem BUUM Kassa- ja müügispsteemi BUUM ajalugu ulatub 15 aasta taha Esimene versioon kandis nime Buum-1 ning baseerus DOS operatsioonisüsteemil Tänane Buuums SQL , baseerubub SQL andmebaasil on panidliku ja modulaarse ülesehitusega, mis võimaldab pakkuda kliendile optimaalset süsteemi. Sõltuvalt ettevõtte töökorralusest ning suurusest on võimalik müügisüsteem ehitada üles
teavikuid) Raamatukogutöötajad – tegelevad teavikutega, väljastavad ja võtavad vastu neid ning kannavad vastavasse andmebaasi, raamatukogudes otsivad estri järgi inimestele vajalikke teavikuid Eriõigustega kasutajad(administraatorid) – haldavad/uuendavad veebiserverit Riistvara Arvutid, kus on ligipääs internetile, et külastada tartu.ester.ee veebikataloogi Serverid, mille kaudu on kasutajatel ligipääs süsteemile Triipkoodi lugeja – raamatukogu töötaja ei pea käsitsi sisse trükkima vastava teaviku koodi, vaid triipkoodi lugeja skaneerib selle ise sisse. See tähendab, et teavik lisatakse automaatselt kasutaja estrisse laenutatud teavikute nimistusse Tarkvara Andmebaas – vaja on tarkvara, mis suudab hallata süsteemi erinevaid andmebaase: estri kasutajate andmebaas
DNS (Domain Name System) Jekaterina Misuna Domeeninimede süsteem Internetiteenus , mis tõlgib domeeninimed internetis või intranetis kasutatavateks IP- aadressideks Domeeninimede süsteem DNSi ülesehitus on puu laadne Kõige aluseks on juured elik "." serverid, kes teavad järgmise taseme domeenide servereid. Järgnevad ülema astme domeenid nagu näiteks .org, .net, .com ning riikide nagu .ee, .fi, .ru. Domeeninimede süsteem Samal tasemel nimed ei kordu Pisike ASCII kunst ilmestab seda juttu : Nõue Kasutada tohib sümboleid a-z Numbreid 0-9 Miinus märki Nime ei tohi alustada miinusega Domeeninimi
eest ära. Nii palju tuleb vaid selgeks saada, kuidas arvutiprogramme juhtida ja efektiivselt kasutada. Elektroonilisi dokumente on ka lihtne kasutada ja paigutada ning hoiustada, sest see ei võta kaua aega ega ka palju ruumi. Neid dokumente saab ka samaaegselt kasutada mitmes kohas. Samuti ei kulu ega purune digitaalsed dokumendid. Kuid isegi digitaalsel dokumentatsioonil on omad miinused. Üheks suureks miinuseks on kindlasti see, et kui serverid on maas või vool kaob ära, siis pole enam mitte midagi teha. Teiseks probleemi kohaks on see, et digitaalsetesse dokumentidesse on võimalik häkkida. On raske öelda, kumb variant oleks ainuõige. Kuid teada on, et ei paberil dokumentatsioon ega ka digitaalne dokumentatsioon ei kao kuhugi. Kõige õigem oleks kasutada sellist varianti, mis sobib firmale kõige paremini, nii töötajate oskuste poolest kui ka kapitali poolest. Ei ole saladus, et
olnud sõjad ainult kahe armee vaheline, vaid on sekkunud kolmandad riigid. Sõdade peamise sõjapõhjused on olnud erinevad, aga millised põhjused võivad algatada uue sõja? Sõjad 21. sajandil pole sõjad kindlasti välistatud. Tänu uuendustele on sõjad liikunud ka küberuumi, ohustades sellega inimeste virtuaalseid toimetusi. Näiteks toimus 2007. aastal Eestis esmakordselt kübersõda, kus rünnatas Venemaa poolt Eestis asuvaid serverid ja portaale. Häirides sellega mitme inimese igapäevaseid e-teenuste kasutamist. Kindlasti tekitas see veel hirmu inimestes privaatsuse ja turvalisuse osas. Tollel korral polnud midagi väga tõsist toimunud, aga see ei tähenda, et mõninga teisel juhul see ,,virtuaalne sõda" jääks nii väheseks. Selleks, et küberrünnakudest hoiduda, tuleks võtta õppust juba toimunust. Muuta tuleks serverite süsteemi turvakusenaks, seda tehes näiteks SSL's või DNSSEC'i kasutusele võtmisega.
Graafilise kasutajaliitega kliente on sellest ajast saati arendatud mitmete desktop operatsioonisüsteemidele. Post Office Protocol (POP) on rakendus-kiht Interneti standardi protokollis, mida kasutavad kohalikud e-maili kliendid, et ülekanda e-maile TCP/IP ühendusega teistest serveritest. POP ja IMAP (Internet Message Access Protocol) on kaks kõige enam levinumat Interneti standard protokolli e-maili ülekandmiseks. Virtuaalselt toetavad kõik e-maili kliendid ja serverid mõlemat standardit. POP protokolli on arendatud läbi mitme versiooni ja praegune standardversioon on POP3 has. Nagu IMAP, toetavad POP3-e põhiliseslt kõik veebimaili teenusepakkujad (Hotmail, Gmail ja Yahoo! Mail). HTML (HyperText Markup Language ,,hüperteksti märgistuskeel") on standardkeel veebilehtede märgendamiseks. HTML on SGML-i rakendus. HTML-dokumentide veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse veebilehitsejat. Selline elektroonilise
Pilvetehnoloogia Mis on pilv? · Pilvetehnoloogia on virtuaalsed serverid, mis on saadaval interneti vahendusel. · Interneti vahendusel IT-põhiste teenuste pakkumine on toonud turule uued ärimudelid, mille eesmärk on jagada veebi kaudu ressurssi (tarkvara, riistvara või nende kombinatsioon). Sellist lahendust nimetatakse pilvetehnoloogiaks. Nimetus tuleb algselt telefonivõrke kirjeldavatelt skeemidelt, kus teenusepakkuja vastutusalasse jäävat võrgu osa oli tavaks kujutada pilvena (ka internetti kujutatakse
B- 255.255.0.0 3. C- 255.255.255.0 · Subneti arvutamise koht http://www.subnet-calculator.com/ · Materjal http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/lanswitch/ Switch · Ülesandeks on suhtlevate osapoolte kokku lülitamine · HUB- Saadab siseneva signaali automaatselt kõigisse hubi portidesse · Switch suudab õpida milliste mäk - aadressidega seadmed on switchi portidega ühendatud NAT · Network Address Translation DNS · Do Main Name Service · Eesti DNS serverid ( 194.126.101.34 , 194. 126.115.18) 6
Kuna paljud aadressid on reserveeritud,siis saa- vad vabad aadressid varsti otsa.IPV6. Tugevaim pretendent asenda- maks IP-protokolli IPv4. IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP- aadresside defitsiidi probleem ning sellel on 8-rühmalised 128-bitised aadressid ja tugevam andmeturve.Nende arv on 100 triljonile aadressile maakera pinna iga mm2 kohta.Dünaamiline IP aadress IPaadress, mis omistatakse klient-tööjaamale TCP/IP võrgus.Paljusid kasutajaid teenindavad võrguseadmed nagu serverid ja printerid saavad harilikult staatilise IPaad. HTTP-hüperteksti edastusprotokoll TCP/IP klient- server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk andme- vahetusprotokoll,mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. HTTPS-hüperteksti edastusprotokoll üle turvasoklite kihi Sidepro- tokoll firmalt Netscape, mis on sisse ehitatud brauseritesse ning võimal- dab juurdepääsu turvatud veebiserveritele.Kui internetiaadressis seisab http:// asemel https
18 .1 bitt on 8 baiti 20. 19. Mis on piksel? Piksel on arvutis töödeldava (ka ekraanil) pild kõige väiksem osa 1 punkt pildis. 21. Mis on oluliseimad komponendid arvuti suurema jõudluse saavutamiseks, ehk mida on vaja, et arvuti kiiresti töötaks? Kiiret protsessorit (suurel sagedusel töötavat). Lisaks: kiiret ja suurt RAM mälu, kiiret kõvaketast. 22. Nimeta arvuti liike näited! Personaalarvuti (lauaarvutid, sülearvutid), serverid, pihuarvutid, erinevad integreeritud arvutid (autokompuuterid ja muid seadmeid juhtivad protsessorseadmed). 23. Kirjelda andmeedastuse viise arvutite vahel (kuidas jõuab info arvutist arvutisse)? Läbi arvutivõrgu (ühe arvuti võrgukaart saadab informatsiooni arvutivõrku (WiFi puhul õhku), kust teised arvutid seda loevad). Välise andmekandja vahendusel (info tõstetakse ühes arvutis mälupulgale ja teises saab selle sealt kätte)
eristamiseks. Samuti on igas TCP segmendis kirjas lähte-ja sihtpordi number. TCP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis toimub andmevahetuse õnnestumise kontroll. TCP segmente sisaldavate IP pakettide filtreerimine on praktiliselt kõige efektiivsem kuna lihtsasti saab teha kindlaks milliseid ühendused on algatatud seest ja millised väljast. Tihti soovitakse lubada TCP protokolli abil tekitada ühendusi sissepoole ainult teatud portidele, millele vastavad serverid. Näiteks kui Telneti klient alustab suhtlemist Telneti serveriga ja saadetakse TCP segment lähtepordist 3555 sihtporti 23, siis kogu järgnevaks andmevahetuseks kasutatakse vaid neid porte. Kuigi kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, saab neid TCP protokolli puhul väljast algatatud ühenduste jaoks blokeerida. Viimane asjaolu võimaldab keelata TCP portide skaneerimist. 10. Interneti aadressid ja spetsiaalaadressid IP aadressid
Samuti on igas TCP segmendis kirjas lähte-ja sihtpordi number. TCP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis toimub andmevahetuse õnnestumise kontroll. TCP segmente sisaldavate IP pakettide filtreerimine on praktiliselt kõige efektiivsem kuna lihtsasti saab teha kindlaks milliseid ühendused on algatatud seest ja millised väljast. Tihti soovitakse lubada TCP protokolli abil tekitada ühendusi sissepoole ainult teatud portidele, millele vastavad serverid. Näiteks kui Telneti klient alustab suhtlemist Telneti serveriga ja saadetakse TCP segment lähtepordist 3555 sihtporti 23, siis kogu järgnevaks andmevahetuseks kasutatakse vaid neid porte. Kuigi kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, saab neid TCP protokolli puhul väljast algatatud ühenduste jaoks blokeerida. Viimane asjaolu võimaldab keelata TCP portide skaneerimist. 7. Transpordi protokollid (NetBEUI, NetBios, TCP/IP, IPX/SPX).
Parim kaitse lunavara vastu. Kasutaja peab olema võimeline varundama probleemita tagavarakoopiast. Need varukoopiad peavad olema offline reziimis. Need peavad paiknema eraldi, et tagavarakoopia ei saaks nakatunuks krüpteerimise korral. Varukoopiaid peab tegema maksimaalselt palju. Igast tähtsast failist on vaja teha miinimum 2 koopiat. Üks nendest peab olema kindlasti eraldi kasutaja arvutist ja arvutivõrgust. tähtsate failide üleslaadimine aeg-ajalt FTP serverisse Need serverid on täitsa eraldi kasutaja arvutist, võrgust. Kui kasutajale FTP ei sobi, siis saab kasutada ka pilvesteenuseid - Dropbox ja teised. ainult uue tarkvara kasutamine Tuleb teha pidevalt süsteemile uuendusi. Need uuendused parandavad turvavigu. Näiteks Windows 10 on palju turvalisem kui Windows 7. Uuendused peab peale panema esimesel võimalusel. Vana tarkvara peab välja vahetama. viirusetõrjetarkvara Iga fail tuleb skännida enne avamist
SRI Mitu taset "Cache"´i on tänapäevaste protsessorite juures kasutusel? 2, 3 Kumb Bridge on üldjuhul suurema läbilaskevõimega/ töötab kõrgema taktsagedusega? North Bridge Northbridge RAM, CPU, AGP Southbridge BIOS I/O PCI EIDE USB HDD Mis on BIOS? Basic Input/Output System Milline allolevatest tagidest defineerib tabeli välja?
kokkukeeratud elektrijuhtmest koosnev ja varjestatud edastusmeedium. Kaabelmodem (cable modem) modemseade, mis kaabel-TV-võrgus asetatakse võrgukaabli ja arvuti vahele, võimaldades andmeedastuskiirusi Mbit/s suurusjärgus. Vahetab andmeid koaksiaalkaabli kaudu, kiiruses kuni 500 kbit/s. Kaabel Server Server võrgu opsüsteemi komponent, mis teenindab kliente ja avab juurdepääsu erisugustele riist- või tarkvararessurssidele (faili-, prindi-, andmebaasi-, meili jm. serverid) Serveri programmi täitev arvuti. Serverid ja nendega seotud seadmed on: sideserver, klient-server-süsteem, andmebaasiserver, faksiserver, kohtvõrgu server, meiliserver, nimeserver (DNS-server), puhverserver, serverrakendus, rakendusserver, laiserver, X-server, anonüüm (- veebi)server, listiserver, autentimisserver, prindiserver, kaugpöördusserver ja virtuaalserver. Klient-server-süsteem (client-server-system) hajusrakendus, mis põhineb serveri(te)
Seejärel tuleb valgustaja, kes seadistab antud saate jaoks sobiva valgustuse -- seab üles suured prozektorid, lisab vajadusel täiendava valgustuse või mingit ebatavalist värvi valguse lavastaja tellimisel. Seejärel tuleb tehniline peainsener ja helitehnik. Peainseneri töödeks on: 1. Kogu aparatuuri sisse lülitamine kõigepealt oma toas (kaamerate külge ühendatud televiisorid, juhtimispult, serverid), 2. Seejärel lülitab sisse kogu aparatuuri rezissööri toas -- helisalvestusseadmed, arvutid, televiisorid, mikserpuldi, mikrofonid. 3. Kontrollib, häälestab, vajadusel muudab seadistusi. 4. Läheb stuudiosse, paneb üles kaamerad, ühendab eetriga, kontrollib ja häälestab kaamerate seadistusi, paneb nad õigesse konfiguratsiooni, vajadusel paneb videokahuri üles (sõltub saatest). 5
Karl Hendrik Bachmann FTP serveri (ehk pilve) valmistamine Juhend Tallinn, 2015 Sisukord 1. Mis asi on FTP server? 2. Vajalik ud ligipääsud ja programmid. 3. Seadistamine. 4. Serverisse ühendumine. Mis asi on FTP server? FTP server on server, kuhu saad laadida üles oma faile, jagada neid teistega ja uuesti allalaadida. Näiteks on tuntuimad FTP serverid Dropbox, Google Drive. Vahepeal kutsutakse neid ka pilve serveriteks, või pilve teenusteks. Kasulik on FTP server selleks, kui sa soovid ligipääseda oma failidele väljaspool kodu, kui sa soovid oma faile kellegagi jagada, või neid hoiustada kusagil mujal, mitte sinu arvutis. Vajalikud ligipääsud ja programmid Vajalikud on: • FileZilla client, • Ligipääs ruuterile, • Ligipääs isp (ehk internetipakkuja) poolt pakutavatele teenustele.
käsitlevad infosüsteemid tervikuks. 70. Millist kasu toob riigi infosüsteem? - Kulude kokkuhoid, asutuste töö lihtsustamine, teiste poolt varem loodud lahenduste kasutamine, klientide rahulolu, töötajate rahulolu, missiooni täitmine, võimalus luua midagi enamat, kui oodatakse. 71. Mis vahe on klientmasinal, serveril ja suurarvutil? - Klientmasinad (lauaarvutid, sülearvutid, mobiilsed seadmed, välja arvatud iPhone või BlackBerry). Serverid - sisuliselt tavalised arvutid, kuid märgatavalt võimsamad, plaatserver õhukesed serverid, millelt on eemaldatud toite-, jahutus-ja võrgukomponendid . Suurarvutid - ei ole kadunud, üks IBM suurarvuti suudab jooksutada kuni 17 000 Linuxi või Windowsi serveri olemit . 72. Mis on hajusarvutus ja mis on hajusarvutuse plussid? - Töömahukate arvutusülesannete lahendamine, kasutades kahte või enamat arvutivõrku ühendatud arvutit.
toitepistiku kuju suhtes. AT ja ATX pistikud ole omalahel asendatavad. Vool otse emaplaadile. Arvuti lülitub ise välja. 12. BIOS ja selle erinevad versioonid BIOS- Personaalarvuti püsimälusse salvestatud programm, mis liidestab operatsioonisüsteemi välisseadmetega (kuvar, klaviatuur, hiir, kõvaketas jms.). Üks lihtsamaid kasutatavaid BIOSe on AMI BIOS (American Megatrends toode) Talle järgnevad Award, MR ja Phoenix 13. Blade serverid Blade (labaserver(est) Multiprotsessor-arvutisüsteem, mis kujutab endast ühele trükkplaadile paigutatud üht või mitut keskprotsessorit ja mälu ning mis on ette nähtud ühe kindla ülesande täitmiseks, näit. veebilehtede serveerimiseks. Labaservereid on lihtne torgata serveripüstikusse, kus on juba ees palju teisi sarnaseid servereid (neid võib ühes kapis olla mitusada). Labaserverid kasutavad ühiselt üht ja sama väga kiiret siini ning on
1 SISUKORD sISUKORD.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 Tarkvara eriliigid.......................................................................................................................... 4 Serverid....................................................................................................................................... 7 Klientarvutid................................................................................................................................. 8 Võrguseadmed, meediumid....................................................................................................... 11 Seadmed mida kasutatakse Etherneti võrgu ehitamiseks.................................
Ei ole võimalik laadida erinevaid viirus-mooduleid häkkerite pooolt. Näiteks, adore, väga ohtlik interneti-uss (worm), mis on järgmiste viiruste kompilatsioon - Linux.Ramen ja Linux.Lion. Draiver on alati valmis töötamiseks ning ei nõua aega tema lisa allalaadimiseks. 2.4. Mikrokernel Microkernel on termin, mis kirjeldab lähenemist operatsioonisüsteemi disainile, mille süsteemi funktsionaalsust liigutatakse välja traditsioonilisest "kernelist", hulgaks "serverid", mis suhtlevad läbi "minimaalse" tuuma, jättes nii vähe kui võimalik "süsteem ruumi" ja nii palju kui võimalik "kasutaja ruumi". Microkernel, mis on mõeldud konkreetsele platvormile või seadmele ainult teeb seda, kus ta vajab tegemist. Microkerneli lähenemisviis seisneb määratlemisel lihtne abstraktiooni üle riistvara, koos primitiivide komplektiga või süsteemi kõned rakendada minimaalsed OS teenused nagu mälu
Kuna meil Eestis, isegi maailma mastaabis, on ainulaadne tihe geodeetiline põhivõrk (keskmine tihedus maal 5 km), on tugijaamade võrgu kasutegur siin väiksem kui mujal (Jürgenson 2006). ArcGIS ArcGIS on kogum omavahel integreeritud GIS tarkvaratooteid, millest on võimalik komplekteerida vastavalt kasutajavajadustele ja töö iseloomule ettevõtte geoinfosüsteem. ArcGIS võimaldab luua geoinfosüsteemi vastavalt vajadusele ja tehnilistele tingimustele: töökohad, serverid, omaloodud tarkvararakendused, veebirakendused või mobiilsed lahendused välitingimustes töötamiseks. Kombineerides ArcGIS arhitektuuri geoandmebaasi tehnoloogiaga on võimalik kokku panna terviklikke intelligentseid geoinfosüsteeme (AlphaGIS 2011a). ArcPad ArcPad on mobiilse GIS`i ja välikaardistuse rakenduste tarkvara, mis võimaldab kasutajatel käsi- ja mobiilsete seadmete kaudu välitingimustes kaardistamist, GIS`i ühendust ja GPS`i integreerimist (sh GPS navigatsioon)
oskab kettale faile ja katalooge kirjutada ja sealt neid lugeda, oskab välisseadmetega (printer, monitor jne) ja võrguga suhelda, oskab intelligentselt mälu ja cachega tegeleda, suhelda graafikakaardiga NB: Kui opsüsteemi ei oleks, peaks iga programm kõiki neid asju ise teha oskama Linux – opsüsteem, vabavaraline ja tasuta versioon UNIXist - Mobiilid (Android) - Serverid (70% servereid) - Pisiseadmed (domineeriv) - Tava-arvutid (2%) Distro – Linux distribution ehk distro on tarkvarakogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil; N: Ubuntu Taust: Kuna Linux koosneb suurest hulgast tarkvarakomponentidest, on kasutajal neid kõiki ükshaaval raske installida. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks,
hoolduskulusid, koolituskulusid, seisakutest tekkivat kahjumit jne. (kuluanalüüsi meetod, kogukulu) SMTP – simple mail transfer protocol – üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serverivaheliseks e-posti sõnumite saaatmiseks ja vastuvõtmiseks. PCI-X - Peripheral Component Interconnect eXtended. Arvuti siini ja lisakaardi standard, mis täiendab 32-bitist PCI kohalikku siini suurema ülekandekiirusega, mida eelkõige nõuavad serverid. DAS - Direct-Attached Storage. Otseadresseeritav välisseade (nt. kettaseade või trummelmälu) SSH - secure shell. UNIXi põhine käsuliides ja protokoll, mis võimaldab turvalist sisselogimist kaugarvutisse. Komplekt kolmest utiliidist slogin, ssh ja scp. 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: CSF, itSMF, SPOF, AST(EUPT) - Agreed Service Time, MTBF CSF - Critical Success Factor - kriitiline edutegur. Vajalik protsessi, projekti, IT teenuse õnnestumiseks. Iga CSFi
(kuigi andmed, millega töötatakse, võivad loomulikult olla vägagi erinevad). Ka loomingulisema tegevuse puhul kasutatakse üha rohkem arvuteid ning siingi tekib andmeid, infot ja faile, mida oleks vaja kaitsta. Töö käigus loodud ja kasutatavate andmete kõrval väärivad kindlasti märkimist muud löös kasutatavad ressursid, näiteks tarkvara (sealhulgas operatsioonisüsteem ja rakendustarkvara) ja riistvara (arvutid, serverid, võrgu- seadmed). Kõiki neid kolme võib vaadelda koos arvutisüsteemi varadena, millel on oma spetsiifika võrreldes muude varadega, ning millele omaniku ja kasutaja seisukohalt esitatakse kolm peamist nõuet. Varadele esitatavad nõuded Varad peavad olema käideldavad (ingl. k. availability). See tähendab, et varadele peab volifatud kasutajatel olema juurdepääs ettenähtud ajal ja tingimustel. Kasutajate all mõeldakse siin peale
ja kuulab samal ajal edasi, kas keegi teine üritab veel ühendust saada või ei. (TCP). Reinu seletus - Server on oma pordi küljes, kui oleme ühenduse loonud, siis vabastab server oma pordi tesie kliendi jaoks. Luuakse püsikontakt serveriga. P2P: Arvutisüsteemid, mis on omavahel ühenduses interneti kaudu ehk failide edastamiseks ei ole vaja suhelda serveriga. Pm need kaks arvutit funktsioneerivad kui teineteise serverid. Ehk...piraatlus põhimõtteliselt. Mõlemal poolel on piiratud ligipääs, tavaliselt teistel kasutajatel on ligipääs ainult ühele kaustale, mis “serveri pool” ise ära defineerib. Eelmise kahe armulaps/hübriid/chimera/sodomy tulemus/P2PWeb: Kasutab P2P suhtlust, et jagada ligipääsu netilehekülgedele. Pm on võimalik kanda web cache’id üle (content delivery networks) ja kui on kiirem aeg, siis saab kasutajatele saata veebilehed. Suht kasutu kui on
Kasutajatele paistab, et need "koopiad" käivad korraga, tegelikult hoolitseb selle "kooskäimise simulatsiooni" eest opsüsteem. HTTP on omaette protokoll, mida kasutatakse veebilehtede, piltide, tekstifailide, zip failide jne jne saatmiseks veebiserveri ja brauseri vahel. DNS: Domain Name Server Ülesanne: kui programmile on antud masina nimi, millega ühendust võtta (näiteks www.ttu.ee), siis tuleb kõigepealt leida sellenimelise masina IP aadress. DNS serverid: serverid, mis sisaldavad "nimi<->IP aadress" tabeleid ja vastavad päringutele "anna selle nime IP aadress": XML tähendab - eXtensible Markup Language Struktureeritud teksti esitamise formaat XML standard ütleb, kuidas teksti struktuuri märgistada. Saab kasutada andmete esitamiseks tekstina JSON - Javascript Object Notation Andmete esitamise formaat tekstina Javascripti programmeerimiskeele ,,native" andmestruktuur Väga lihtne ja mugav kasutada
Vacuum tubes Plug boards Second generation: 1955 – 1965 Transistors Batch systems Third generation: 1965 – 1980 Integrated circuits Multiprogramming Fourth generation: 1980 – present Large scale integration Personal computers Fifth generation: ? Suured praegused opsüsteemid, nende põhirakendusvaldkonnad ja umbkaudsed turuosad • Windows (Microsoft) • Tava-arvutid (92%) • Serverid (36% servereid) • Mobiilid (alla 1% mobiile) UNIX põhised: OS X ja iOS (Apple) • Mobiilid (iphone 25% / ipad 36 %) • Tava-arvutid (mac, 6.5%) • Linux (vabavara) • Mobiilid (Android, 21% mobiile) • Serverid (63% servereid) • Pisiseadmed (domineeriv) • Tava-arvutid (1.5 %) • BSD (vabavara) • Serverid Interprocess communication
Sisse tuleb uut tüüpi aadress, klastriaadress, et tähistada võrgu mingit topoloogilist piirkonda. IPv6 korral saab iga klient enda käsutusse terve 64-bitise võrgu. Väiksemateks osadeks seda enam ei jagata. Kohalik host viitab alati tagasiside (ingl loopback) IP-aadressile, mis on määratud järgnevalt: IPv4-s on 127.0.0.1 IPv6-s on ::1 Aadressi "127.0.0.1" kasutavad arvutisse installeeritud interneti suunalised rakendused - näiteks serverid. Kui arvutisse on installeeritud veebiserver ja veebilehitseja aadressribale trükkida "127.0.0.1", siis veebilehitseja kuvab selle veebiserveri põhilehekülje. IPv6 aadressi ei pea seadmele andma käsitsi, vaid seda saab tuletada näiteks Etherneti MAC aadressist. Vahendid selliseks IP-aadresside seadmiseks on juba IPv6 protokolli sisse ehitatud. Mobiilsus on peamine põhjus, miks mobiilitootjad eesotsas Nokiaga toetavad IPv6 kiiret kasutuselevõttu
tihe geodeetiline põhivõrk (keskmine tihedus maal 5 km), on tugijaamade võrgu kasutegur siin väiksem kui mujal (Jürgenson 2006). 5 ArcGIS ArcGIS on kogum omavahel integreeritud GIS tarkvaratooteid, millest on võimalik komplekteerida vastavalt kasutajavajadustele ja töö iseloomule ettevõtte geoinfosüsteem. ArcGIS võimaldab luua geoinfosüsteemi vastavalt vajadusele ja tehnilistele tingimustele: töökohad, serverid, omaloodud tarkvararakendused, veebirakendused või mobiilsed lahendused välitingimustes töötamiseks. Kombineerides ArcGIS arhitektuuri geoandmebaasi tehnoloogiaga on võimalik kokku panna terviklikke intelligentseid geoinfosüsteeme (AlphaGIS 2011a) ArcPad ArcPad on mobiilse GIS`i ja välikaardistuse rakenduste tarkvara, mis võimaldab kasutajatel käsi- ja mobiilsete seadmete kaudu välitingimustes kaardistamist, GIS`i ühendust ja GPS`i integreerimist (sh GPS navigatsioon)
Era- või äriobjektide valvesignalisatsiooniseadmete planeerimisel tuleks kindlustusandjaga kokku leppida, kas tuleks kõne alla _________________________________________________________________________ - M 1.24 (M) Veetorude vältimine IT-ruumis M 1.24 Veetorude vältimine IT-ruumis Vastutav algatuse eest: tehnikaosakonna juhataja, IT-juht Vastutav elluviimise eest: tehnikaosakond, administraator Ruumides või tsoonides, kus asuvad tsentraalsete funktsioonidega IT- seadmed (nt serverid), tuleks vältida igat liiki veetorusid. Ainsad veetorud võiksid olla, kui tingimata vajalik, külmavee-, kustutusvee- ja küttetorud. Küttekehade juurde viivad torud peaks asuma võimaluse korral väljaspool ruumi või tsooni ning olema varustatud sulgurventiilidega. Väljaspool kütteperioodi tuleb ventiilid sulgeda. Kui veetorusid ei saa vältida, tuleb tarvitusele võtta meetmed, mis aitaks veeleket õigeaegselt avastada või negatiivseid mõjusid minimeerida. Minimaalse kaitseabinõuna
edastamiseks). FTP - failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas ka anonüümsed FTP serverid, mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida. VLAN Virtuaalkohtvõrk (VLAN) - Loogiliselt sõltumatu kohtvõrk. Ühe füüsilise silla taga võib olla korraga mitu virtuaalkohtvõrku. Virtuaalkohtvõrkudes on tänapäeval enamasti kasutusel IEEE 802.1Q protokoll. Virtuaalkohtvõrkude loomise eesmärgiks on vähendada levipiirkonda MAC-aadresside tasemel ning piirata ligipääsu võrguressurssidele sõltumatult võrgu füüsilisest topoloogiast WAN
Näiteks domeeninimi www.digibest.ee tõlgitakse IP aadressiks 194.204.30.212 FTP FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutissealla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas kaanonüümsed FTP serverid, mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida. Faile saab arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit. HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem HTTP Hüperteksti edastusprotokoll TCP/IP klient-server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetisdokumentide vahetamiseks S-HTTP Turvaline HTTP Krüpteerimis- ja autentimisvahendeid sisaldav laiendatud HTTP-protokoll IMAP
Näiteks domeeninimi www.digibest.ee tõlgitakse IP aadressiks 194.204.30.212 FTP Failiedastusprotokoll. FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas ka anonüümsed FTP serverid, mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida. Faile saab arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit. HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem. HTTP hüperteksti edastusprotokoll. TCP/IP klient-server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetisdokumentide vahetamiseks. S-HTTP Turvaline HTTP. Krüpteerimis- ja autentimisvahendeid sisaldav laiendatud HTTP-protokoll. IMAP
numbritest koosnevate IP-aadressidega, ka-sutaja aga tavaliselt ainult arvuti nimedega. Seega pole kasutajal tarvis eriti teada, kuidas on Internet üles ehitatud. Piisab teada ainult arvuti nime, mille põhjal võrk ise soovitud masina "üles otsib" ning sellega ühendust võtab. Kustkaudu ühendust võetakse, sõltub igal konkreetsel juhul liinide koormatusest: ükskord võib selleks kasutatavate arvutite jada koosneda näiteks viiest, teinekord aga hoopis 16 arvutist. UNIX Enamik Interneti serverid kasutab opsüsteemi UNIX. Seepärast peab võrgus toimuva arusaamiseks seda veidi tundma.Erinevalt personaalarvutis töötavatest opsüsteemidest, nagu DOS ja Windows98, on UNIX mitmekasutaja opsüsteem, st sellega varustatud arvutis saab töötada mitu kasutajat kor- raga. Kui personaalarvutitel töötab igaüks tavaliselt otse oma arvuti taga, siis UNIX-põhiste ser- verite korral pole see tavaliselt nii. Seal on peaarvuti taha ühendatud tavaliselt terve hulk töökohti -
Rakenduskihi protokollid: FTP (File Transfer Protocol) failiedastusprotokoll. FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas ka anonüümsed FTP serverid, mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida. HTTP (HyperText Transfer Protocol) - hüperteksti edastusprotokoll. TCP/IP klient-server protokoll HTML- dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. IMAP (Internet Message Access Protocol) - internetisõnumitele juurdepääsu protokoll. Rakenduskihi
taseme koodiga moduleerimist. FHSS muudab oma saatja kesksagedust mingi kindlaksmääratud jada alusel kindlate vaheaegade tagant. Selline tehnika võimaldab vältida kitsaribalist müra. Nii DSSS kui ka FHSS WLAN seadmed töötavad samadel sagedustel. Rändlus Kui mingis piirkonnas eksisteerib mitu AP serverit, mis on omavahel ühendatud kas juhtmega või õhu kaudu, siis oleks loogiline ka, et selles piirkonnas olevad jaamad saaksid valida, millise AP külge ennast ühendada. Kõik AP serverid saadavad iga 100 ms tagant nn majakasignaali, mis sisaldab endas infot: sünkronisatsiooni, liikluse, võimalike andmekiiruste jms kohta. Kui jaam peaks vastu võtma otsuse, et see signaal on nõrk, siis lülitub ta ümber teise AP külge. Uue AP leidmiseks viib jaam läbi skaneerimise saates sama või mingi teise kanali kaudu järelepärimise olemasolevatele jaamadele ja langetab seejärel otsuse kõige tugevama majakasignaaliga AP kasuks.
.......................................................................................... 10 3.3Operatsioon.................................................................................................. 10 3.4Powerpoint Viewer........................................................................................ 11 3.5Faili Formaadid............................................................................................. 11 Sissejuhatus Microsoft Office on Office'i rakendused, serverid ja teenused välja töötatud Microsoft. See oli esimene teatas Bill Gates 1. augustil 1988 kell COMDEX Las Vegas. Esialgu turustamise mõiste jaoks komplekteeritud rida rakendusi, esimesed versiooni Office sisalduvad Microsoft Word, Microsoft Exceli ja Microsoft PowerPoint. Aastate jooksul Office'i rakendused kasvanud tunduvalt lähemal jagatud funktsioone, nagu ühine õigekirjakontrolli, OLE andmete integratsioon ja Visual Basic for Applications skript keel
· Mikrokomplekt -- Java Platform, Micro Edition (Java ME) - "minimalistlik" Java, mis on mõeldud väheste ressurssidega seadmetele (,,kõhn klient") külmkappidest, kiipkaartidest, pihuarvutitest mobiiltelefonideni. Sedametele, kus ressurss on piiratud. · Standardkomplekt -- Java Platform, Standard Edition (Java SE) on mõeldud ,,paksu kliendi" tarkvara loomiseks, st seadmetele, kus on piisavalt ruumi ja mälu tavalised arvutid ja serverid. · Korporatiivne komplekt-- Java Platform, Enterprise Edition (Java EE) vahendid suurte hajussüsteemide arendamiseks, kus Java töötab kliendi ja serveri rollis olevatel komponentidel (Enterprise JavaBeans), mis asuvad erinevates süsteemides. On Java SE laiend. Selle platvormi SDK sisaldab võimsat serverit ning suurt arvu teisi Java tehnoloogial põhinevaid käituskeskkondi Pildil on toodud Java platvormide standardklasside näiline jaotus.
annaabi.ee 
