Selleks, et äri toimiks edukalt, peavad äriprotsessid olema hästi kavandatud ja kooskõlastatud. 2. Kirjelda infosüsteemi ja äriprotsessi vahelist seost. Infosüsteemid muudavad äriprotsessid sujuvamaks, kiiremaks, automaatsemaks. Infosüsteemid on kasulikud erinevatele ettevõttesisestele gruppidele. Nii on loodud näiteks majanduslikult kasulik tehingutöötlussüsteem, mis korraldab firmas liikuvaid rahavoogusid ning tootekoguseid. Lisaks sellele eksisteerivad erinevad infosüsteemid, mis kajastavad ettevõtte seisu ja palju muid süsteeme, mis aitavad teha ettevõtte juhtidel pädevamaid otsuseid. Süsteemide tähtsus on ajas tõusnud, sest olulisemaks on muutnud tiimitöö, innovatsioon ja üleüldine professionaalsus. Infosüsteemid teevad lihtsamaks firma laienemise asukohaliselt. Üleüldiselt võib näha infosüsteemide ja äriprotsesside omavahelist seost nende võimes üksteist kasulikult täiendada. 3. Kuidas kvaliteetne lokaliseerimine mõjutab äriprotsessi?
1. Kuidas äritehingute töötlemine on seotud ettevõtte strateegiaga? 2. Kuidas infosüsteemid on seotud ettevõtte juhtimistasanditega? 3. Kuidas infosüsteemide abil on võimalik tihendada koostööd tarnijate ja klientidega? 4. Kuidas infosüsteemid aitavad juhtidel oma rolli täita? 5. Kuidas infosüsteemid aitavad ettevõttel teovõimet suurendada? 1. Süsteeme, mis tegelevad ettevõttes nende kõikvõimalike igapäevaste andmete registreerimisega, nimetatakse tehingute töötlussüsteemideks (Transaction Processing Systems - TPS ). Kui meil on sokolaadivabrik, siis huvitab meid: · Mitu tahvlit sokolaadi me eile tootsime? · Palju meil täna on laos suhkrut? · Mitu kauplust meie sokolaadiga kaupleb? Kus ja kuidas
Deklareerimisprotsessi modelleerimine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2008 TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 2 (19) Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev iseseisev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem esitatud. ........................ ........................... (kuupäev) (töö esitaja allkiri)
Juhi kohustus on tagada nende ladus töö. Henry Fayol'i definitsiooni järgi juhtimine tähendab planeerimist, organiseerimist, koordineerimist, otsustamist ja kontrollimist. Selleks, et juht suudaks edukalt juhtida peab ta iga funktsiooniga toimetulemiseks võimalikult palju suhtlema. Selles mudelis on infosüsteemil mehhaanilisi toiminguid lihtsustav ja täiustav roll. B) Käitumuslik arvestab inimese käitumisest tulenevaid aspekte. Infosüsteemid on vajalikud ettevõtte tegevuse tõhususe suurendamiseks. Antud teooria on mõjutanud suurel määral infosüsteemide arengut, rõhutades nende tähtsust ning uurides süsteeme. C) Tunnetuslik juhib ettevõttes tähelepanu efektiivse informatsiooni kasutamisele. See teooria on arenenud koos arvutite ja infosüsteemidega, interneti kasutusele võtuga saab infot paremini töödelda. 1.2 Organisatsioonitunnetus
Õppejõud: Astra Avarand Tallinn 2014 Sisukord Laonduse olemus ja funktsioonid 3 1 Ladustamise võimalsed 3 Lao tüübid 3 Ladustamise funktsioonid4 Jaotussüsteemi kavandamine 4 Laonduse infosüsteemid ja andmetuvastus 5 Kasutatud kirjandus ...................................................................................................................... ...............7 2 Laonduse olemus ja funktsioonid Laonduse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Algselt hakati varuma ja ladustama
7. Mis liiki muudatusi on võimalik organisatsioonis läbi viia? Automatiseerimist, informeerimist, teisendamist organisatsioonis 8. Milline väide iseloomustab otsustuspunkti? On vaja selleks, et näidata protsessi hargnemist vastavalt tingimuste täitmisele 9. Kuidas nimetatakse sammude või ülesannete jada, mida on vaja läbida, et saavutada teatud eesmärk? Protsess 10. Kus hoitakse relatsioonilistes andmebaasides andmeid? Tabelites 11. Millised infosüsteemid teenindavad organisatsiooni või selle osade vajadusi? Ettevõttesüsteemid 12. Millest moodustuvad andmebaasi tabelid? Kirjetest ja väljadest 13. Milliene väide iseloomustab otsustuspunkti? On vaja selleks, et näidata protsessi hargnemist vastavalt tingimuste täitmisele. 14. Täida lünk.“Kordineeritud tegevuste hulka mingi eesmärgi saavutamiseks või tulemi saamiseks nimetatakse….” Äriprotsessiks 15. Millised on infosüsteemi 6 kriitilist komponenti?
10 Infosüsteemid 1. Elektrivõrgu infosüsteemid Infosüsteemi all mõistetakse andmete hõivamise, säilitamise ja töötlemise kompleksi, mis annab elektrivõrgu juhtimiseks vajalikku teavet. Tuumiku moodustavad andmebaasid. Probleemiks on andmete dubleeritus. 2. Võrguinfosüsteem Võrguinfosüsteem (automated mapping and facilities management AM/FM) haldab peamiselt teavet võrguelementide kohta. Jaotusvõrkudes tinti võrguIS ja geoIS seotud. Sisaldab andmeid võrkude ehituse ja remondi kohta ja muid tehnilisi näitajaid. (Liini-Alajaama-Trafo-Lüliti andmed, asukoht, tüüp, pinge/vool releesätted jne). Saadud andmeid kasutatakse võrgu talitluse arvutamiseks. 3. Geoinfosüsteem, (Raster-ja vektorkaardid, rakendused..) Kaardid, joonised jne. Rasterkaardiks on paberkaartide või aerofotode skanneeringute põhjal tehtud piltkaardid. Objekti moodustavad kõrvuti asetsevad ruudud. On andmemahukam ja ...
Infosüsteemid Riskianalüüs Mõisted: Varad 1. omavad mingit väärtust ettevõtte/klientide jaoks 2. füüsilised 3. mittemateriaalsed 4. rahas hinnatavad 5. rahas mitte hinnatavad turvameetmed 1. füüsilised 2. tehnoloogilised 3. organisatsioonilised 4. ennetavad 5. avastavad 6. taastavad/leevendavad Riskianalüüs 1. mitteformaalsed 2. formaalsed 3. standarditest: ISO/IEC 1335, ISO/IEC 1799 detailine analüüs 1. väga põhjalik kvaliteetne 1. ligikaudsed tasemed 2. selgitatakse välja suuremad riskid kvantitatiivne 1. kõik taandatakse ühele skaalale, enamast raha 2. täpne kuid töömahukas eelanalüüs 1. pealiskaudne 2. ettevõtte ja süsteemi eesmärgid 3. süsteemi maksumus 4. süsteemi tähtsus eeskujul baseeruv analüüs(etalonturve)...
Logistika II eksami materjal 1) Logistika/tarneahela juhtimise infosüsteemid ja -tehnoloogiad võib jagada neljaks tasandiks: lk 196-197 (Transaktsiooni-) Toimingutoetuse süsteemid. Neid kasutatakse peamiselt efektiivse abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. Integreeritud organisatsioonisüsteemid ehk sisevõrgusüsteemid (intranet). Tegemist on organisatsioonisiseste funktsioonidevaheliste süsteemidega, mis hõlbustavad andme- ja infokasutust ning kommunikatsiooni organisatsioonis (nt
8. Mis on strateegiline infosüsteem? - Strateegiline infosüsteem on infosüsteem, mis võimaldab organisatsioonil saavutada konkurentsieelist või vähendada mahajäämust konkurentidest. 9. Too näiteid, milline on infosüsteemide mõju organisatsioonis ja ühiskonnas. - Keskastme juhtide arv väheneb kasvab ühe juhi võimalike alluvate hulk. Juhi töö muutubrohkem aega sisuliseks tegevuseks ja planeerimiseks, vähem nn tulekahjude kustutamist. Infosüsteemid vähendavad töötajate arvutöö teostamiseks on vaja vähem inimesi. Inimkontaktiväheneminetagajärgedeks stress, depressioon. Mõju füüsilisele terviseleseljavalu, lihaspinged sõrmedes ja randmetes.Puudega inimeste kaasamine kõnetuvastus, kodus töötamine. Elukvaliteedi kasvväheneb kellast-kellani töökohtade arv, võimalus valida sobiv puhkehetk ja paremini kombineerida tööd eraeluga. 10. Miks muutub teabeallikate haldus organisatsioonis üha keerulisemaks? -
4. Ettevõttel tuleb pidevalt koondada mittevajalikud töökohad ning vallandada töötajad, kelle oskused uute töökohtadega kokku ei sobi. 5. Ettevõtte juhi ülesanne on infosüsteemi kolmnurga kõik elemendid ( riistvara, tarkvara, inimesed), ühtse eesmärgi ning klientide ja töötajate heaolu nimel sulandada kokku õigete eesmärkide nimel töötavaks majanduslikult kasumlikuks süsteemiks. 6. Infosüsteemid on organisatsiooni igal juhtimistasandil edukriitilise tähtsusega: nende olemasolu ei saa ignoreerida. Enam ei saa infosüsteemidega seonduvaid probleeme delegeerida sekretäride abide või informatsioonitehnoloogia osakondade ametnikele. 7. Peamised küsimused e-äri ja e-kaubanduse juures on ikkagi ning eelkõige majanduslik kasum. Et siis peaküsimused peaksid olema umbes sellised:
Järjest rohkem räägitakse infouputusest, -plahvatusest. Tehnoloogia areng on teinud infole ligipääsu üha kergemaks ja kiiremaks, kuid inimeste suutlikkus seda infot töödelda ei ole muutunud. Selline olukord on stressi tekitav. 5 Kindlasti ongi info üleküllus sundinud inimesi otsima uusi ja efektiivseimaid viise info otsinguks. Semantilises veebis nähaksegi tuleviku võimalust ühendada infosüsteemid ja inforessursid. 6 2. Semantiline arvutivõrk Selleks, et aru saada, mida tähendab semantic network, (e.k. semantiline veeb), on vaja aru saada mõistest „semantiline”. Võõrsõnade leksikon annab sellele järgmise seletuse - tähenduslik. (Võõrsõnade... 2000: 894) Veebi looja, sir Tim Berners-Lee on üks nendest, kes räägib Web 3.0 puhul semantilisest veebist, sellest, et internet saaks aru, mida talle
9. Too näiteid, milline on infosüsteemide mõju organisatsioonis ja ühiskonnas. Keskastme juhtide arv väheneb IT muudab juhtimise efektiivsemaks, kasvab ühe juhi võimalike alluvate hulk. Juhi töö muutub juhi peamiseks ülesandeks on otsuste tegemine. IT toetab otsustamiseks vajaliku informatsiooni kiiremat leidmist ja analüüsi. Rohkem aega sisuliseks tegevuseks ja planeerimiseks, vähem nn tulekahjude kustutamist. Infosüsteemid vähendavad töötajate arvu kõrgem produktiivsus, töö teostamiseks on vaja vähem inimesi. Vastulause IT loob juurde uue sisuga töökohti. Inimkontakti vähenemine tagajärgedeks stress, depressioon Mõju füüsilisele tervisele seljavalu, lihaspinged sõrmedes ja randmetes -> ergonoomiline töökeskkond. Puudega inimeste kaasamine kõnetuvastus, kodus töötamine
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KULUDE ARVESTUSTSÜKKEL: OSTMINE JA VÄLJAMAKSED Arvestuse infosüsteemid Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. KULUDE ARVESTUSTSÜKKEL Majandustegevuses..........................................4 1.1 Kaupade tellimine, tarned ja teenused ....................................................................4 1.2 Kaupade vastuvõtt ja ladustamine...........................................................................5 1
Praktika: süsteemide integratsioon ja liidestamine. Teema: X-tee. Infosüsteemide andmevahetuskiht (X-tee) on Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendav andmevahetuskiht. • Infosüsteemide andmevahetuskiht on asutuste ja isikute vahelist turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust ning riigi infosüsteemile turvalist juurdepääsu võimaldav tehniline infrastruktuur ja organisatsiooniline keskkond. X-tee on: •Eesti avaliku sektori olulisemaid andmebaase ja infosüsteeme ühendav andmevahetusteenus •Ühtne standardne andmevahetuskeskkond •Ühtne kasutajaliideste kogum •Ühtne audentimissüsteem X-tee võimaldab: •Erinevatel andmebaasidel turvaliselt andmeid vahetada •Seadusejärgset ligipääsu andmebaasidele X-teega liidestumine hoiab kokku vahendeid: •Puudub vajadus projekteerida unikaalset lahendust •Piisab universaalsest lahendusest ja liidesest •Andmebaaside liidestamisel standardne turvaserver - X-tee -sse kohe sisse p...
8) Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määrus nr 80 "Asjaajamiskorra ühtsed alused"; 9) Vabariigi Valitsuse 29.12.1998 määrus nr 308 "Arhiivieeskiri"; 10) Vabariigi Valitsuse 18.04.2000 määrus nr 131 " Kunda Ühisgümnaasiumi põhimäärus"; 11) EVS 8821:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioonDokumendielemendid. osa 1: ,,Kiri" Asjaajamiskorra peatükid: 1. Üldosa 1.1.Normatiivne keskkond 1.2. Asjaajamise korraldamine ja vastutus 1.3. Infosüsteemid 1.4. Juurdepääs dokumentidele 1.5. Arhiiviregistrile andmete esitamine 1.6. Asjaajamise üleandminevastuvõtmine 2. Dokumentide koostamine ja vormistamine 2.1. Dokumendiplangid ja dokumendivormid 2.2. Dokumentide vormistamine 2.3. Dokumendiliigid 2.4. Pitsatid, nende hoidmine ja kasutamine 2.5. Dokumendi väljavõte ja ärakiri 3. Dokumentide vastuvõtmine ja väljasaatmine 3.1
kasutavad erinevaid infosüsteeme ning nii on arstidel väga raske omavahel vahetada patsientide digilugusid või andmeid. Peamine probleem on see, et arstid ei kasuta üldterviseinfosüsteemi. Praegu töötab selline süsteem, et arstid peavad edastama teateid patsientide raviprotseduuridest Tervise Infosüsteemi ehk E-tervisesse. CRM, SCM, ERP infosüsteemid CRM ehk kliendihaldussüsteem Kliendihaldus on laialt levinud strateegia ettevõtte suhete ja tegevuste haldamiseks oma olemasolevate ja potentsiaalsete klientidega. Lisaks strateegilistele põhimõtetele ja tööprotseduuridele hõlmab CRM reeglina ka tehnoloogilist rakendust, mille eesmärgiks on automatiseerida, korraldada ja sünkroniseerida müügi, turunduse, klienditeeninduse ja tehnilise toe tegevusi.
TARTU ÜLIKOOL RAAMATUKOGUNDUS JA INFOKESKKONNAD Gaythel Kukk INFOÖKOLOOGIA Referaat Juhendaja: Lea Baumann Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 Infoökoloogia.......................................................................................................4 Muusem infoökoloogilisest vaatekohast..............................................................5 Infoökoloogilised lähenemisviisid........................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................7 Kasutatud allikad......................................................................
VABAD VALIMISED Vabad valimised on demokraatliku ühiskonna üks põhitunnus. Valimiste funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. On korralised ja erakorralised valimised(parlament näiteks saadetakse laiali) · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemustest sõltub, millised erakonnad saavad võimule ja hakkavad valijate nõudmisi arutama, seadusi vastu võtma. · On rahva usalduse indikaator. Kõrge ja stabiilne osalus näitab demokraatia kindlust. Madal osalus, et võimu legitiimsus on väike jne · Hariv funktsioon. Jälgitakse rohkem uudiseid, erakonna programme jne. Totalitaarses riigis valimised mittedemokraatlikud: · Üksainus partei · Valimistulemusi sageli võltsitakse Vabade valimiste põhimõtted: 1. Valimisõigus on üldine. Valimisõigus on laienenud. 19.sajandil said valida valged majanduslikult kindlustatud ...
Nimelt selle asemel, et kommunikatsiooni ise vahendada peaks ta kommunikatsiooni erinevate osakondade vahel juhtima ja analüüsima ning kindlustama selle toimimise. Ettevõtte juhutl puudus suur pilt millele erinevate otsuste tegemisel peaksid kõik osakonnad tuginema. Mina soovitaksin Johannil kutsuda kokku koosolek kus osaleksid kõik osapoole ning selgitada tekkinud probleeme ja üheskoos otsida neile lahendusi. Ilmselt soovitaksin üle vaadata infosüsteemid, soovitaksin turundusosakonnalt nõudluse analüüsi küsida ning ostuosakonnal otseselt nõudluse analüüsist juhinduda. Turundusosakonnal soovitaksin aktiivselt laos olevate toorainete kasutamisega tegeleda ning tootmisosakonnal koostöös laoga varude vajalik olemasolu garanteerida. Kokkuvõttes soovitaksin hakata kontrollima infovahetust erinevate osakondade vahel, et kogu süsteemi efektiivsemaks muuta. Ükski osakond ei saa tegutseda ilma teiste osakondadega arvestamata.
finantssfääri rahvusvahelistumine rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine (ühtlustumine) ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise põhjused Uued tehnoloogiad Tehnoloogilised muutused on majanduskasvu ja arengu mootoriks. transpordivahendite kiire areng ja hindade odavnemine digitaalne telekommunikatsioon ja infosüsteemid, uued energiaallikad (päikesepatareid, biokütused, vesinikuenergia) mikroelektroonika, biotehnoloogia jne Kõik see kiirendab kaupade, raha, info liikumist ja vahetust, lõpptulemusena ka muutusi maailmamajanduses, poliitikas, kultuuris, sotsiaalelus. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise põhjused Uus rahvusvaheline tööjaotus
geograafilise tööjaotuse süvenemine; 3) rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine; 4) pidev tehnoloogiline uurimis- ja arendustegevus; 5) rahvusvaheliste turgude laienemine; 6) finantssfääri rahvusvahelistumine. Globaliseerumise põhjused Uued tehnoloogiad Tehnoloogilised muutused on majanduskasvu ja arengu mootoriks. transpordivahendite kiire areng ja hindade odavnemine digitaalne telekommunikatsioon ja infosüsteemid, uued energiaallikad (päikesepatareid, biokütused, vesinikuenergia) mikroelektroonika, biotehnoloogia, hiljem geenitehnoloogia jne arenesid nn kõrgtehnoloogilised tootmisharud. Kõik see kiirendab kaupade, raha, info liikumist ja vahetust, lõpptulemusena ka muutusi maailmamajanduses, poliitikas, kultuuris, sotsiaalelus. Globaliseerumise põhjused Uus rahvusvaheline tööjaotus
INFOSÜSTEEMID Loeng1 Rahaliste IT vahendite kasutamine pole põhjendatud ettevõtte eesmärgil. ITIL CoBit 2002-2003 tekkis infosüst. metoodika. Kujunes välja tarkvarade kasutamis metoodika. 4 võimast ülemaailmset muutust ettevõtetes 1. Globaliseerumine ka majanduslik. Ebay,amazon,alibaba. Turg on globaliseerunud. Konkurents maailmaturul. Tekkisid globaal tarnimissüst.-d. 2. Tootmise automatiseerimine võimaldab kiiresti toota piiramatu arvu tooteid. Vaja spetsialiste. Tootmine on muutunud teadmistepõhiseks. Tootmine alguses ja hiljem on hinnapoolest sama. Arendus ja reklaam on tasutud ja poole aasta pärast toode poole odavam. Eluiga lühike. 3. Ettevõtete toote turuletoomine. Toote turuletoomine kiirendab uue toote arenduse ja turule toomist. Produkt vananeb moraalselt juba valmistamiseajal 4. E-firmade rajamised Intranet- ettevõtte...
1.Strateegia on pikaajaliste eesmärkide, nende saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogum, mis on ettevõtte (organisatsiooni) arengu alus. 2. Taktika ja operatiivne planeerimine on selleks, et teha asju õieti 3. See sisaldab eeldatavaid sooritustasemeid ja edukriteeriume, samuti infosüsteemide arenduse eesmärke, vajalikke ressursse ja teenuseid koos nende teostuse põhimõtetega. 4. juhtkonna selgelt väljendatud vastutus turvapoliitika väljaarendamise eest; - IT-strateegiaga kooskõlas olevad turvaarhitektuuri põhimõtted; - turvaprogrammi kõikehõlmava ja tõhusa teostuse aluseks olevad standardid; - igapäevase äritegevuse ja muude toimingute aluseks olevad protseduurid. 5. infoturbe keskne haldus; - mitmetasandiline viirusetõrje (tööjaamades ja serverites, pääsupunktides); - Internetist tuleva andmevoo filtreerimine; - võrgus ja süsteemipäevikutes olevate ebaharilike operatsioonide korrapärane automaatanalüüs; - ava...
Infosüsteemid ja -võrgud. I Etverk 1. Määratleda 1-2 lausega süsteemi mõiste. Tuua süsteemi näiteid loodusest, inimühiskonna korraldusest, tehnikast, infotöö valdkonnast, igast üks näide. Kirjeldada neid süsteeme lühidalt, kasutades süsteemiteooria põhimõisteid. Süsteem on elementide ja elemendivaheliste suhete terviklik kogum. Süsteemi olulised omadused on mitteamorfsus ja terviklikkus. Tjuhtini järgi võib süsteemide koostises eristada kuut eri liiki osiseid: elemendid, omadused, sidemed, suhted, seisundid ja faasid, erilised arenguetapid. Süsteemi näited inimühiskonna korraldusest - majanduses tegeletakse palju konkreetsete süsteemidega. Siinkohal võib näitena tuua teatud ettevõtte töötajaskonna alluvussüsteemi ja palgasüsteemi, mida rakendatakse töötajaskonna eri rühmade töö tasustamisel. Süsteemid on põhimõtteliselt iseseisvad nin g seotud inimestevaheliste suhetega ja on seatud neid suhteid kuidagiviisi korraldama, teatava...
hoolimatu käitumine. Nende ohtude tulemusel suurenevad riskid infosüsteemides ning esineb rahakadusid. Neljandaks ohuks on rahvusvahelised rünnakud. Tavaliselt nimetatakse neid arvuti kuritegudeks. Kõige tihedamini esinev arvutikuriteo tüüp on küberpettus, kus vahejuhtum eeldab, et juhtum toimus arvuti vahendusel ning informatsioon, mida varastati, oli väärtuslik. Nimetatud oht võib sisult muutuda sabotaažiks, mille eesmärgiks on hävitada või vigastada süsteem või selle osa. Infosüsteemid on ülimalt haavatavad rünnakute vastu. Viimase kolme aasta jooksul on kasvanud ohustatud interneti võrgustike nimekiri 700%. Ekspertide arvates moodustab eelnimetatud protsent ainult „jäemäe“ tipu osa. Tegelikluses see nimekiri on palju suurem, sest väga mitmed ettevõtted ei teata toimunud turvarikkumitest. 3 1.PETTUSED
3 - eesmärgi saavutamata jäämisel võib olla võimatu täitsa andmekogu funktsiooni. Seda skaalat rakendatakse nelja erineva turvaeesmärgi kaalumise teel, millest sõltub turvaosaklassi määramine. Nendeks on: Teabe hilinemese tagajärgede lubatav kaalukus, aegkriitlise teabe käideldavus, teabe terviklikkus ning teabe konfidentsiaalsus. Pärast andmete turvaklasside määramist võetakse ette muud infovarad, prioriteedina kõrgeimate turvaklassidega andmeid käitlevad infosüsteemid, millele määratakse kõige kõrgem turvaklass. Turvaklassid on vajalikud selleks, et turvanõuete püstitamine oleks üheselt mõistetav ning süsteemide turvalisuse omadusi - konfidentsiaalsust, käideldavust, terviklikkust - saaks tagada vajalikul määral. Siinjuures tähendab terviklikkus seda, et andmeid on on võimalik muuta ja hävitada ainult selleks volitatud isikute poolt. Süsteem peab suutma täita ettenähtud otstarvet korrektsel viisil
Suurendada konkurentsivõimet Andmete haldamine ja kogumine Andmete säilitamine Andmete analüüs Koostöö ja suhtlemine tarneahela partneritega 9. Logistika infosüsteemide 4 tasandit 1. transaktsiooni toetuse süsteemid abivahendid teatava logistika funktsiooni täitimisel 2. integreeritud e intraneti organisatsiooni sisesed süsteemid 3. ekstraneti e info vahetamise ja jagamise süsteemid org-de vahel 4. tarneahela juhtimise süsteemid e organisatsioonidevahelised infosüsteemid 10. Mis on EDI (elektrooniline andmevahetus) Logistika infosüsteemide ühildamine 11. EDIst saadavad eelised Vähendab käsitsitöö mahtu korduvad sisestamised Andemte töötlemine on aeganõudev - automaatne võrdlemine Andmevahetuse efektiivsus kasvab Vigade arv väheneb Kulude kokkuhoid -Tööjõukulu suureneb, IT ja sidekulud vähenevad Tagab stabiilsuse Dokumendi saatmise legitiimsus Dokumendi Kohalejõudmise kontroll Salvestab kõik dokumendid
tooraine ühest punktist teise Füüsiline infrastruktuur on veerem, maja, seade või mõni füüsiliselt eksisteeriv ese, aga institutsionaalne on organisatsioonid, õigusruum ja rahvusvahelised suhted. Transpordivõrk kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas (magistraalliinide võrk, kohalike liinide võrk). Transpordisüsteem transpordivõrk ning sellele lisanduvad tugifunktsioonid, näiteks tanklad, remondiettevõtted, infosüsteemid, kindlustusandjad jms. Isiklik transport transpordivahend, mida inimene kasutab igapäevaselt isiklikuks kasutamiseks (auto, jalgratas, mootorratas). Paratransport ametisõiduk või erasõiduk (renditud sõiduk) Avalik transport tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja/või kaubavedu. Ühistransport reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (troll, tramm, buss). Kas kindlal marsruudil, kehtestatud
mitte avaldama. 6.5 Käesoleva Lepingu tähenduses loetakse Ühingu ärisaladusteks informatsiooni, mida mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt tavaliselt peetakse konfidentsiaalseks, sealhulgas, kuid mitte ainult andmed Ühingu poolt sõlmitud lepingute ja nende sisu kohta, andmed Ühingu klientide, äri- ja koostööpartnerite kohta, Ühingu infosüsteemid, raamatupidamis- ja maksuarvestus, tegevusplaanid ja projektid (välja arvatud Ühingu poolt avalikustatud mahus) ning turvalisuse tagamisega seonduvad küsimused. 6.6 Ühingul on õigus konkurentsipiirangut rikkunud Juhatuse liikmelt nõuda leppetrahvi summas 100 (sada) EUR tasumist ning rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei kata. 7. Lepingu muutmine 7
koos muude vajalike hoonetega.Kindlasti vajatakse ka harjutusvälja väljaõppekeskusesse.Ja selleks kõigeks vajab üks sõdur 33eri nimetusega objekti. NATO investeeringud 1950.aastal alustati NATO Security Investment Programi ja selle eesmärk on NATO-le liikmesmaades vajaliku infrastuktuuri või selle elementide loomine.Samuti toimub selle programmi kaudu NATO infrastruktuuri-alaste projektide rahastamine.NATO poolt finantseeritavateks objektideks on infosüsteemid,lennuväljad,sadamad jms.Ja neid projekte rahastatakse NATO ühiskassa kaudu,millesse Eesti teeb makseid nii nagu ka teised NATO liikmesriigid . NATO põhimõtteks on investeerida just neisse liikmesriikide projektidesse mille järgi on eelkõige vajadus just NATO´l, aga mille rahastamine ületab kõik asukohariigi võimalused. NATOs hinnatakse alliansi vajadusi ja seejärel küsitakse liikmesriigi nõusolekut objektide väljaehitamiseks,sealt saab alguse kogu protsess
Järgnevalt võimalikud probleemkohad keskkonnasäästliku juhtimissüsteemi rakendamisel : • Usaldus : kuna tarneahela liikmed peavad omavahel jagama suures koguses erinevat informatsiooni, siis peavad nad üksteist usaldama ühise eesmärgi nimel; • Erinevad eesmärgid : ühe ettevõtte alla võib omakorda kuuluda mitu tütarettevõtet ja seetõttu võivad tekkida raskused ühtse juhtimise suhtes; • Infosüsteemid : Kuna mõõtühikud ei ole globaalselt standardiseeritud, võivad tekkida eksimused kasutatavas ühikus, formaadis; • Põhjused, miks üldse alustada rohelise logistikaga. See ei saa tuleneda ainult konkurendi edukast tegevusest; Rohelise tarneahela kujundamisel tuleb ettevõtte juhtkonnal lähtuda ka järgnevatest küsimustest : • RTJ eesmärgid; • Kuidas kohaldada süsteemi ettevõtte tegevusstrateegiaga; • Aktsionäride huvid;
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
organisatsiooni kapital Organisatsioon Materiaalsed Intellektuaalne Finantskapital varad kapital Hooned, seadmed Omakapital, laenud, jm tegevuseks finantsinvesteeringu vajalik vara d Kliendikapital Inimkapital Struktuurkapital Klientide hulk, Töötajate teadmised, Patendid, ulatus, sügavus, oskused, infosüsteemid, lojaalsus motivatsioon protsessid, poliitikad 3 organisatsiooni elutsükkel ja HR Uus tulemine · uute olude ja teenustega seotud võtmeoskuste arendamine
LAO DUS Tallinn 2010 Laondus on eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. Esimesteks ladudeks peetakse viljaaitasid, kuhu hakati koguma ja hoiustama põllumajandussaadusi nälja vältimiseks. Teisalt oli aitadel ka kaubanduslik ülesanne: sealt oli võimalik põllumehe käest osta neil, kes ise põllumajandusega ei tegelenud või kellel oli see ebaefektiivne. Tänapäeval on ladude loomine seotud palju enamate probleemidega, kui see oli 13. sajandil. Üheks olulisemaks on laokulude optimeerimine ning lao juhtimise süsteem. Lao kavandamise juures on olulised kindlad printsiibid, millest kogu hilisema lao toimimise aja jooksul lähtutakse. Lao üheks efektiivse toimimise aluseks on võime tagada kaupade võimalikult kiire ning efektiivne sisse- ja väljaliikumine. Ilmselgelt on lattu seismajäänud kaubad otsene kuluallikas, kuna nii pind, mida need enda all kinni hoiavad, kui ka nende müügist saamata jäänud tulu, on kahjumlikud. Lao projekteerim...
organisatsiooniga.Toimesüsteemi moodustavad reeglid, mis juhivad organisatsiooni toimimist. Toimesüsteem on reaalne ehk täidesaatev süsteem, mis kasutab infosüsteemi. Infosüsteemi arendades lähtutatkse toimesüsteemi vajadustest. 9. Selgita inimeste ja infosüsteemide sarnasusi ja erinevusi. Sarnasused- Nii inimene kui arvuti suudavad infot talletada ja töödelda. Erinevuseks on infotöötluse kiirus info säilitamise maht, infosüsteemid võimaldavad talletada piiramatus koguses infot. Inimene suudab korraga haarata ja meelde jätta ainult piiratud arvu objekte. Infosüsteemid on inimese väljamõeldud ning nende areng sõltub inimesest, ise nad ei arene. Nii inimest, kui infosüsteemi on võimalik rünnata. Inimest teise inimese poolt ning infosüsteemi pahavara poolt. Infosüsteem ei ole võimeline iseseisvalt alustama ründamist, käsu selleks peab andma inimene. Sarnasused:
kõikidele kaubaartiklitele. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) logistikas. · IT süsteemid on kriitilised vahendid resursside haldamiseks ja konkurentsieelise saavutamiseks. · Põhilised kasutusvaldkonnad: toote või teenuse kohta käivate andmete kogumine ja haldamine, kogutud andmete säilitemine, andmete analüüs strateegiliste otsuste tegemiseks, koostööks partneriteha ja kontrollifunktsiooniks. · Logistika/tarneahela juhtimine infosüsteemid võib jagada neljaks tasandiks: o Toimingutoe süsteemid (andmebaasi haldamine, vöötkoodid ja skaneerimine, WMS) o Sisevõrgusüsteemid (organisatsioonisisene süsteem, mis hõlbustab informatsiooni vahetust ja töötlemist, ERP) o Suhtevõrgusüsteemid (organisatsioonide vaheline suhtlus tarnijate ja klientidega, EDI) o Organisatsioonidevahelised infosüsteemid (internetipõhised süsteemid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Autopoeketi ühe esinduse tellimused Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemid" Tanel Tarkmees 085125 IAPB 53 2008 Sisukord Üldvaade................................................................................................................................. 3 Taust................................................................................................................................... 3 Lausendid............................................................................................................................ 3 Organisatsiooni eesmärgid..................................................................................................3 Põhiprotsesside loetelu........................................................................................................3 Tegutsejate loetelu......................................
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute ar...
Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ Vastuvõtutöö korraldus Kodutöö Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Ettevõtete infosüsteemid.........................................................................................................3 1.1 B2B ehk business to business...........................................................................................3 1.1.1 B2B lahendused täna..................................................................................................4 1.2 B2C ehk business to consumer.........................................................................................4 2
Rõhuasetus efektiivsususel. Kõrvaldada tuleb väärtust mittelisavad protsessid. Pidevalt tuleb protsessis vähendada vigasid ja hälbeid. x Paindlik (agile) tarneahel. Põhimõtteid on parem rakendada seal, kus nõudlus on kõikuv ja sortiment lai. Nii nagu kulusäästliku tarneahela puhul, on ka paindliku tarneahela juures oluline kogu organisatsiooni ülesehitamine, infosüsteemid, logistika, mõteviis jne see peab olema paindlik ning suutma muutustega kiiresti kohaneda ehk paindlikkus peaks kujunema elustiiliks. x Stabiilne vs kõikuv nõudlus; piiratud toodangu sortiment vs lai toodangu sortiment Logistika missiooniks on tagada õigete kaupade ja teenuste õige hinnaga, õiges kohas ja õiges koguses kättesaadavus, et tagada ettevõttele maksimaalne kasum. KANBAN põhineb kahesuguste kaartide kasutamisel tootmise juhtimisel. KAN tarnitud toodete arv,
Igale üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolis õppijale tagatakse juurdepääs õppimist toetavale kaasaegsele digitaristule. Ambitsioonikaks eesmärgiks on, et e-õppevara arendus ning tehnoloogia areng võimaldavad lähitulevikus kõigil õpilastel ja õpetajatel kooli digitaristu kõrval kasutada igapäevases õppetöös ka isiklikke digiseadmeid ning riigi, omavalitsuse ja kooli tasandi koosvõimelised infosüsteemid ja -teenused on kättesaadavad igale õppijale. Digipädevuste hindamismudelite loomine ja rakendamine (õpetajatele, õpilastele, koolijuhtidele, täiskasvanud õppijatele) ning nende tunnustamise süsteemi juurutamine. Õpivõimaluste loomine täiskasvanutele digipädevuste omandamiseks ja arendamiseks, et inimesed oskaksid kasutada digivahendeid oma elukvaliteedi parandamiseks ning töö tootlikumaks
süsteemid, sest mõttetu on raisata inimtööjõudu, et keegi kahe kuvari taga istuks ning ühel olevat infot teise süsteemi sisestaks. Otstarbekam on ühest infosüsteemist teise vajaliku info liikumine automatiseerida. Millist sõnumivahetussüsteemi luua, saab teada ainult läbi konkreetse juhtumi analüüsi. EDI kasulikuks sisseseadmiseks peavad organisatsioonil kindlasti olema piisavalt suured infomahud. Samuti peaks eelnevalt analüüsima, kas olemasolevad infosüsteemid võimaldavad vajalikku infot sisaldavat sõnumit genereerida ning kui erinevad on info ja sõnumi formaadid jms. EDI on igale ettevõttele kättesaadav vahend, meetod, mis võimaldab suurema efektiivsuse ja tootlikkuse nimel teha äritehinguid elektrooniliselt. EDI ei ole tehnoloogia, vaid vahend, mille abil tootja saab paremini, kindlamalt ja usaldusväärsemalt rahuldada tarbija nõudmisi. Kompaniidel on palju ärialaseid sidemeid. Paljude eri partnerite vahel on vaja jagada infot
Ei teki segadust ning on olemas kindel vastutaja. Väga mõistlik ja asjalik idee mida teostada. d. koostöös erasektoriga jätkame ministeeriumide ja nende valitsemisealade tugiteenuste (raamatupidamine, personalitöö, hanked jmt) koondamist ühtsetesse keskustesse, pakkudes sama teenust ka kohalikele omavalitsustele ning sulgeme mittevajalikud asutused. Võtame riigi tugitegevuses kasutusele ühtsed standardid ja infosüsteemid. Toetame omavalitsuste ja tugifunktsioonide (õigusteenistus, raamatupidamine) konsolideerimist. Osaliselt täidetud. Arvamus: Sellest punktist ma aru ei saa, et kas tugiteenuseid ostetakse sisse erasektorist või mismoodi see erasektor seotud on. Väga tore, et mittevajalikud asutused lõpuks suletakse, aga mis saab inimestest, kes läbi selle töö kaotavad?
Kontrolltöö 10 kl Globaliseerumine Kalle Jõevere 10.e 1. Nim. Vähemalt 5 tänapäeva globaliseerumis tunnust? Tranpordi kiire areng ja hindade odavnemine Digitaalne telekommunikatsioon ja infosüsteemid Uued energiaallikad (päikesepatareid,biokütus,vesinikuenergia) Mikroelektroonika Biotehnoloogia 2. Too näiteid kuidas Sind, Sinu peret, tuttavaid, sõpru on mõjutanud globaliseerumine. Infotehnoloogia. Suhtlemine toimub interneti vahendusel igapäevaselt sõprade, tuttavatega,kes on asunud elama välismaale. Side. Ei kujuta ette elu ilma telefonita. Telefoni kasutus minu peres on igapäevane. Üks
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 Arelika Klimson INNOVATSIOON LOGISTIKAS Referaat Juhendaja: Diana Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Nagu referaadi pealkiri ütleb ``Innovatsioon logistikas``, sain mina innovatsiooni pidevalt uuenevatelt pakiautomaatidelt. Mõned aastad tagasi pidime käima postkontoris, kus oli alati pikk järjekord. See kulutas aega ning kinlasti ka kannatust. Õnneks koos ajaga areneb ka tehnoloogia. Tänu sellele võime oma paki ise kiiresti ja lihtsalt, kasutades selleks moodsaid tehnoloogiatel põhinevaid lahendusi ehk siis Cleveroni firma ehk Eestis SmartPOSTI, teele saata või kätte saada. 1. SMARTPOST SmartPOST on logistikaettevõte...
tulemusena. INFOVOOG- teine oluline logistika märksõna. Oluline, et liiguks materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas. LOGISTIKA JUHTIMISE INFOSÜSTEEMID JAGATAKSE NELJAKS: 1) Toimingutoetuse süsteem- tõhusa abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. 2) Integreeritud organisatsioonisüsteemid- hõlbustavad andme- ja infokasutamist ning suhtlemist organisatsioonis. 3) Infovahetuse -ja jagamise süsteemid 4) Organisatsioonide vahelised infosüsteemid KAPITALIVOOG- ühenduses logistilise keti kõikide sõlmpunktidega. Liigub materjalivoole vastupidises suunas. KORJEVOOG (NN ROHELINE LOGISTIKA)- osa tagasisuunalisest veost, sisaldades nii jäätmekäitluse kui ka taaskasutatava materjalivoo. MAANTEETRANSPORT JA KAUBAVEOD KOGUKULUDE KONTSEPTSIOON- hinnata tegevuse ja protsesside poolt tekitatud kulu kogukulude seisukohalt. Võimaldab välja selgitada kliendiga seotud kulud ja võrrelda kulusid teenitud tuludega.
Lisaks tekstile audio ja video edastamine arvuti, andmeside vahendusel jne. Andmebaasidele, einfole juurdepääsu võimalused: *veeb; *kompaktandmeplaat; *trükiväljaanne, *sidusreziim (tekstikeskkond), *magnetlint jm.; kasutajad Lõpptarbijad, kelle jaoks kõik eelnev toimib. Üksikkasutajad, raamatukogud, infoasutused jt. Mida rohkem on sidusinfot võimalik kasutada, seda enam selle kasutamist ka uuritakse. Infosüsteemid võimaldavad välja võtta statistikat, korraldatakse küsitlusi jms. 3. Mis on põhilised aspektid, mida on soovitav meeles pidada andmebaasi või infoteenuse valimisel? (4) milline on vajalike allikmaterjalide ehk sobiva sisu kaasatus andmebaasi/infoteenuse poolt. NB! andmebaasi sisu värskeim tootja poolt pakutuna ja täistekste võimaldava andmebaasi korral tuleb jälgida, millisest ajavahemikust neid iga konkreetse kaasatava ajakirja/ajalehe/jms puhul lubatakse
tootevarudeni tarneahela liikmete tasandil. Tarneahela juhtimisel püüeldakse varude omamist kasutada viimase abinõuna tagamaks integreeritud tootevoogude tasakaalustatud liikumist läbi tarneahela. · Tarneahela juhtimise edukuse määrab eelkõige integreeritud infosüsteemide kasutamine. Integreeritud infosüsteeme nähakse tervikliku tarneahela osana, mitte tarneahela eri komponentide tasandil isoleeritult toimivatena. Integreeritud infosüsteemid võimaldavad tarneahela läbipaistvust toote nõudlude ja varude suuruse osas kogu ahela ulatuses. 14. Mille poolest erineb toimingupõhine kuluarvestus traditsioonilisest kuluarvestusest? Traditsiooniline kuluarvestus lihtsalt kirjeldab kulud. Toimingupõhine kuluarvestus (ABC) otsib üles kulude tekkimise allikad ning ei anna kunagi moonutatud infot ega segaseid strateegilisi signaale. 15. Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (nimeta vähemalt 5 mõõdikut)?
raamatukogud, massimeedia, teadus- ja uurimisasutused, jpt) Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Infovajadus ja kasutamine, Infoallikad, Keel, Tõlkimine, Infoanalüüs ja süstematiseerimine, Süsteemid, Analüüs ja hindamine Eksperimentaalne infootsing, Viitamise analüüs, Praktiline infootsing, Bibliomeetria, (Raamatukogude) infosüsteemid, Teaduslik kommunikatsioon, Kasutajauuringud, Indekseerimise teooriad 4. Milliseid infoteaduslikke uurimusi viidi Eestis läbi 1960- 1970ndatel aastatel? 1. 1968 L. Rass raamatukogunduslike ja infoalaste uuringute temaatika 2. 1968 Automatiseeritud infootsisüsteemide rajamine 3. 1968 Väikemehhaniseerimisvahendid infootsisüsteemides 4. 1967 Teie ja raamatukogu 5. Millised infoteaduste uurimissuunad on aktuaalsed Eestis erinevatel kümnenditel? 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
