Kui teid alljärgnev materjal aitas, siis ära unustage tagasisidet. Lab 1 Probleemi püstitus Segmentindikaatori valitud segmendi juhtimiseks koostada skeem antud element baasil. Probleemi selgitus Nagu füüsikas, osutub probleemi lahendamisel väga oluliseks : aru saada, mida on küsitud. Mida ülessanne minu jaoks tähendas? Sisend ja väljund: a. 4 bitt'ine sisend. (katab 2^4 = 16 võimalusega segmentindikaatori väljundid) b. 1 bitt'ine väljund, mis on vastavalt valitud segmendile 1, kui segment peaks põlema 0, kui segment peaks olema kustus *, kui segment ei ole defineeritud (* - ükskõik, mis väljund) Töö ülessanne ja soovitud funktsionaalsus: a. kirjeldada minimaalne funktsioon, mis antud sisendile annab soovitud väljundi b. teisendada funktsioon kasutamaks soovitud element baasi loogika elemente c. luua skeem Kaitsmi...
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0. (if (fn (car lst)) käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad jagav masin. (every? fn (cdr lst)) rakendused, teenused,Vajalik riistvara, 1986 NNTP uudised liiguvad TCP/IP (interneti) Haldusvahendid, #f)#t)) kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin kaudu...
(detailidesse süüviv) Kas eelistate ülesannetes põhjalikkust ja täielikkust kiirele valmissaamisele? (põhjalik) Kas olite/olete tugev reaalainetes? (tugev loogikas) Kas kõrge vastutus segab teie tööviljakust? (kõrge vastutus) Kas töötate tähtaegade ning koormuse surve all efektiivsemalt kui ilma nende sunnita? (kõrge stressitaluvus) Kas töötate pigem meeskonnas kui üksi? (meeskonnatööline) Vastused (koos kasutajatele kuvatavate tekstidega): · programmeerija / arendaja Teie isikuga sobib hästi prorammeerija eriala. See nõuab tehnilist võimekust, tugevat taju reaalainetest, tehnoloogiliste vahendite head kasutamist, meeskonnatöö võimet ning kõrget stressitaluvust.Samas pole väga oluline vastutuse võtmine, projektide initsieerimine ning inimestevahelistest suhetes domineerimine. · juht / strateeg ... on IT-inimene, keda ei paelu tänane päev ja tehnilised üksikasjad. Ta
_C__8. H. Paindliku ajaga töögraafik. Kollektiivläbirääkimised _F__ 9. Ametiühing I. Seadused, millega reguleeritakse töösuhteid. _G__10. Turuvälised jõud J. Ühe rühma eelistamine teisele töölevõtul, palga määramisel või edutamisel Valikvastused: Märgi sobiva vastuse täht joonele. _d__ 1. Kes järgmistest ei kuulu tõenäoliselt ametlikult tööjõu arvestusse? a. Programmeerija. b. Õpetaja. c. Töötu tisler. d. Pensionile jäänud treial. _b__ 2. Tulevikus arvestavad firmad töötajate palkamisel ilmselt rohkem nende a. sugu. b. haridust. c. rahvust. d. välimust. _a__ 3. Mis mõjutab kõige otsesemalt kõrgeimat palka, mida töölised saavad autoteeninduses teenida? a. Nõudmine autoteeninduse järele ja töötaja tootlikkus. b. Ametiühingute palganõudmised. c. Riigi minimaalpalga seadused. d. Autode hinnad. _c__ 4
AS3 programmeerija, Rakenduste administraator, Tööpakkumised Graafiline disainer erialale Tööportaalide otsing meie erialale sobivate tööpakkumiste Eliise Seling http://www.cvkeskus.ee/view_jobad.php?job_id=210920&w=1
Turvatöös võidakse kasutada ka teenistuskoerte abi. Patrullteenistuse turvatöötajate kasutuses on erivarustusega ametiauto. Turvatöötajaks sobib füüsiliselt ja vaimselt terve inimene. Programmeerija Programmeerija töö on tarkvara loomine. Töö eeldab loogilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loomingulisust ning meeskonnatöö oskust. Programmeerija baasharidust saab omandada nii kutse- kui ka kõrgkoolis. Hea ettevalmistusega programmeerija leiab tööd hõlpsasti. Tööiseloom Programmeerija põhitöö on tarkvara loomine. Ta loob arvutile tööriistad ehk programmid, mille abil arvuti suudab täita eri ülesandeid, leida ja käsitleda teavet ning töödelda andmeid. Programmide olemus sõltub sellest, millist tüüpi infot tuleb leida, luua või töödelda (nt majandustarkavara, mobiilirakendused, tööstusrobotite juhtimine, andmebaasid, veebisüsteemid jne)
1) Kirjutage programm nii lihtsalt ja arusaadavalt kui võimalik, hoiduge kavalatest nippidest. Seda nimetatakse KISS-printsiibiks (inglise keelest 'Keep It Simple, Stupid'). 2) Kasutage iseennast selgitavaid identifikaatoreid. 3) Struktrueerige oma programmi, kasutades tühje ridu, taandeid ja tabulaatoreid. 4) Kasutage mõistlikult kommentaare. Igal programmeerijal kujuneb aja jooksul välja oma 'käekiri', millest suur osa kajastub programmi vormistamise harjumustes - programmeerija STIILIS. Hea vormistus on hea stiili tunnuseks. 2. Identifikaatorite süstematiseerimine. Iga identifikaatori kohustuslikuks osaks peaks olema string, mis viitab identifikaatori SISULISELE tähendusele - see on ennastselgitavuse aluseks. Kui meil on vaja valida nimi muutujale, milles hoitakse väärtust pikkuse kohta, siis peaks valima mõne järgmistest nimedest: Pikkus, Length, Pikk, Len, P, L. Esimesed on paremad, viimaseid võib kasutada mõningate mööndustega
· Rasterizer · Tekstuuri üksus · Ekraanipuhver 3.2.2 Voog tekstuurina Kõige tavalisem voogi vorm,mis sobib GPGPU'le on 2D võrk, sest see sobib loomult CPU sisseehitatud visualiseerimise mudeliga. Paljud arvutused vastendavad end võrkudesse: maatriksalgebra, pilditöötlus, füüsiliselt põhinev simulatsioon jne. GPGPU Referaat 2010 3.2.3 Tuum Kui programmeerija loob võrku CPU'le,siis see võib välja näha midagi sellist: / / Sisendi ja väljundi võrgud on 10000 x 10000 või 100 miljonit elemente. void transform_10k_by_10k_grid ( float in [ 10000 ] [ 10000 ] , float out [ 10000 ] [ 10000 ] ) { for ( int x = 0 ; x < 10000 ; x ++ ) { for ( int y = 0 ; y < 10000 ; y ++ ) { // Järgnev rida täidetakse 100 miljonit korda out [ x ] [ y ] = do_some_hard_work ( in [ x ] [ y ] ) ; } } } 3.2
määratud, et programm kompileeritakse antud platvormi masinakeelde. See määrab keelte kasutamise alad: Java keelt ei kasutata seadmete draiverite ja madalatasemeliste süsteemsete utiliitide kirjutamiseks. Java mehhanism aga lubab isegi baitkoodi kasutada erinevatel platvormidel ja suvalises operatsioonisüsteemis ilma, et programmi peaks muutma. · Mälu juhtimine. C++ kasutab klassikalist mälujuhtimise tehnikat, kus programmeerija ise eraldab dünaamiliselt objektide jaoks vajaliku mälu, ning peab ise hoolitsema selle vabastamise eest. Java keskkonnas töötab aga prahikoristaja, mis automaatselt jälgib objektide kasutust ja kui objekti rohkem ei kasutata, siis vabastab sellega hõivatud mälu. Esimese variandi eeliseid saab kasutada 2
Turvavead Suurimaks turvaveaks on kindlasti see, et süsteemi koodis on SSL ehk turvasoklite kiht kaitsmata. Turvaviga annab kurikaelale võimaluse seadmele ligipääsu saada. (Praktiliselt toimib rünnak nõnda, et veebilehele laaditakse pahavara, mis kogub külastaja seadmelt informatsiooni nagu paroolid ja kasutajanimed. Turvaviga oli mõlemas süsteemis üle 18 kuu ning selle põhjustas valesti kirjutatud kood. Sisuliselt unustas süsteemi programmeerija ühe koodijupi sulgeda.) Plussid ja miinused Plussid Miinused iCloud Kallid app'id Kiire Enamus app'idest maksavad Mugav Modifitseerimine Ilusa kujundusega Levi probleemid Multifunktsionaalne Aku kestvus Turvaline Paljudel puudub wifi-hotspot Palju app'e Puudub flash Töökindlus Kõik käib läbi iTunesi
Kasutatavuse testimine- uuring, küsimustik, vaatlus 28. Testimise maht ja lõpetamine. Kuidas hinnata testimise meetodi efektiivsust, millised meetodid on hinnaefektiivsemad, kas kõige hinnaefektiivsemad meetodid on piisavad ja miks? Testimise maht ja lõpetamine- Testimise maht peaks sõltuma tarkvara veakindluse nõuetest- testitakse seni, kuni need on rahuldatud. Testimismeetodite efektiivsuse järjestus: programmeerija poolne esialgne testimine suitsutestimine testimine kasutaja andmetega riskipõhine testimine uuriv testimine ekspertteadmistepõhine testimine piirjuhud ekvivalentsklassid programmipõhine testimine Ühe meetodi kõrge hinnaefektiivsus ei tähenda, et teisi meetodeid ei tuleks kasutada. Meetod võib olla efektiivne ja leida esialgu kiiresti vigu, kuid kõiki vigu ei leia ükski
tsirkus" järgi. Dokumentatsiooni koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule. Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on avatud lähtekoodiga. Enamik, kuigi mitte kõik, väljalasked ühilduvad ka GPL-litsentsiga. Pythoni interpretaatorit ja teeke levitatakse tasuta. Tehniline info Python on dünaamiliste andmetüüpidega keel, seega programmeerijal ei ole tarvis määratleda muutujate tüüpe. See suurendab programmeerija võimalusi, kuid on veaohtlik. Pythoni koodi interpreteerimine ja optimeerimine võivad olla mõnikord aeglased protsessid. Selle koha pealt sarnaneb Python Javaga, kuna ka Pythoni programmid kompileeritakse enamasti baitkoodiks, kuigi see protsess on Pythoni puhul läbipaistev. Siiski on Pythoni programmid masinkoodi kompileeritud programmidest (C, C++) alati aeglasemad, isegi mitu korda Võrdlus teiste keeltega Pythoni kasutamine erineb teistest keeltest arendamise kiiruse poolest; samas
Sotsiaalvõrgustik Vaatasin kinos filmi Sotsiaalvõrgustik. Film on loodud 2010. aastal ja põhineb Mark Zuckerbergi elulool, rezissöör on David Fincher. Peategelane ongi Mark Zuckerberg (Jesse Eisenberg), kes on suhtlusportaali Facebook looja. Mark asutas Facebooki 2003 aastal koos oma sõbra Eduardo Saveriniga (Andrew Garfield). Mark oli oma vanuse kohta väga andekas programmeerija ning Eduardo toetas ettevõtmist rahaliselt. Suhtlusportaal sai üliedukaks levides üle Ameerika ja lõpuks ka teistele kontinentidele. Portaali laienemisele aitas palju kaasa programmi Napster looja Sean Parker (Justin Timberlake). Eduardole ei meeldinud Sean Parkeri mitteametlik osalus nende projektis ja see tekitas palju pingeid. Mark jättis kooli pooleli ja pühendus end täielikult suhtlusportaalile. 2004. aastal asutasid registreerisid nad firma ning lisandusid veel 2 osanikku
keelt vähe ja sul pole teda palju vaja, siis ta sul hästi välja ei tule. Võtme sõna on siin just vajalikkus. Kui on vaja kogu aeg millegi/kellegi jaoks sellega tegelda, siis ei ole ka selle omandamisega probleeme. Veel peab olema head suhted matemaatikaga. Programmeerimine nõuab palju loogikat. See hõlmab nii ettenägelikust kui ka peas selget pilti oma programmist. Ettenägelikuse all mõtlen ma võimet ette näha kõiki olukordi, kuhu programm võib sattuda. Programmeerija peab vältima igasugu ebamugavusi, kus programm ei oska midagi olukorraga peale hakata ning kuvab veateate. Sellist omadust on vaja eriti suuri programme tehes. Näiteks operatsioonisüsteemide loomisel. Selline programm võib kohtuda sadade tuhandete erinevate olukordadega. Programmeerija töö on õpetada programmi nendega toime tulema. See aga hõlmab väga palju kirjutamist. Kirjutatavate ridade pikkus võib ulatuda ka sadade tuhandete hulka. Muidugi on ka väiksemaid
Kui esimene, siis teine; esimene; järelikult teine. ((X -> Y) & X) -> Y Pascal 1640: aritmeetiline masin, mis ainult liitis ja lahutas. Leibniz 1671: arvuti liitis, lahutas, korrutas, jagas. Kirjutusmasina inglise patent, Henry Mill, 1714 Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874(kasutatakse tänapäeval) Dvoraki klaviatuur ca 1936(ei kasuta) Ca 1800, Jacquard Perfokaardid 1822: Difference Engine Charles Babbage esimene programeeritav arvuti Esimene programmeerija: Ada Lovelace Morse 1837: elektritelegraaf Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan- Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Gottlob Frege 1879 predikaatarvutuse.Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). 1890 Herman Hollerith- perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Hollerith’i firmast tekkis IBM. 1906 Lee Deforest- vakuumne triood Hulgateooria Georg Cantor
Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Elulugu Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. 1993. aastal oli ta esimene Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal. Hando Runneli lapsed on meedia antropoloogia uurija Pille Runnel, kirjanik ja ajaloolane Simo Runnel, programmeerija KlausEduard Runnel, veebidisainer Tõnu Runnel, maastikuarhitekt Henn Runnel ja biotehnoloog Toomas Runnel. Looming Luule probleeme keskendab kõige selgemini nägemus kodumaast. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. Teosed "Maa lapsed" (1965) "Laulud tüdrukuga" (1967) "Avalikud laulud" (1970) "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972)
teateid teistele objektidele ning on seetõttu vaadeldav kui iseseisev "masin", millel on kindel ülesanne programmi töös. Võrreldes kahte lähenemist sama nurga alt, siis vigade parandamine käib objekt orienteeritud käsitluses tänu sidususele oluliselt kiiremini. Kindlasti võib pidada tugevaks küljeks koodi taaskasutamise võimalust. Objekt orienteeritud lähenemine on ka paindlikum ja töökindlam kui tema konkurent. Esimese miinusena tooks välja asja keerukuse. Vähekogenud programmeerija ei suuda toota vajaliku tasemega süsteemi. Miinusena on välja toodud ka programmeeriate erinevat visiooni objektide suhtes. KOKKUVÕTE Väär oleks ühte lähenemist teiseks paremaks pidada. Mõlemal on tugevaid ja nõrku külgi. Minu arvates on asi suhteline. Valik peaks sõltuma projektist, selle nõuetest ja keerukusest. Seega ei välistaks mina kummagi kasutamist. Kuigi jah, tänapäeva maailmas omab ilmselgelt eelist ja poolehoidu objekt - orienteeritud lähenemine.
Tallinna Polütehnikum Deniss Skrabutenas AA-12 Millega tegeleb automaatika Referaat Tallinn 2013 Automaatika Automaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb automaatseadmete ja automatiseeritavate protsesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ning vahenditega. Selle eriala eesmärk on vähendada või üldiselt asendada käsitsitööd . Automaatika hõlmab selliseid valdkonnad nagu energeetika, tööstus, ehitus, põllumajandus, veondus või teenindus. Automatiseerimise eesmärgid Automatiseerimine võimaldab : 1. Suurendada tootlikkust (Automatiseerimine suurendab tihti produktiivsust. See tähendab valmistatud toodete suuremat arvu ajaühikus.) 2. Vähendada tööjõu maksumust (Tööjõu maksumus arenenud riikides kasvab pidevalt tõusvas joones. Järelikult suuremad investeeringud automatiseerimisse inimtöö asendamiseks ...
Kevin Väljaots , 120713IAPB Essee 1.Miks valisin informaatika eriala? Valisin informaatika eriala, kuna olen väikesest peale olnud tehnikahuviline, just eriti arvutite, mind on alati huvitanud, kuidas see kõik töötab ja toimib. Kui oli ca. 13-aastane, siis mu isa, kes on programmeerija, soovitas mul C keelt õppida. Seda tehes veendusin, et soovin tulevikus saada tarkvaraarendajaks, selle juures on mulle alati meeldinud vabadus lahenduse leidmisel, võimalusi, kuidas ühte või teist probleemi käsitleda, on miljoneid. Seetõttu usun ka, et isegi aastakümneid hiljem ei saaks töö programmeerijana muutuda igavaks või rutiinseks. 2.Kas siiani on kõik vastanud ootustele? Siiani on kõik vastanud ootustele, olen jätkuvalt oma valikus kindel, ning sellega rahul.
[3] Lisaks Starshipi robotile on Ahti Heinla loonud Skype programmi. See on arvutiprogramm, mille abil on võimalik teha videokõnesid inimestega, kes samuti on omale allalaadinud Skype'i programmi. Programmi loomisel olid Ahtil abiks Jaan Tallinn ja Priit Kasesalu. [2] 2 1. AHTI HEINLA Ahti Heinla on sündinud 2. mail 1972. aastal. Ta on Eesti programmeerija, investor ja ettevõtja. Ahti on tuntud, kui Skype üks algatajatest 2003. aastal. Lisaks kõigele on ta Ambient Sound Investment üks omanikest ja 2014. aastal koos Janus Friisiga asutatud Starshipi tehniline direktor. [1] Ahti Heinla on tunnustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga 2007. aastal ning 2008. aastal aasta vabatahtliku tiitliga. [1] Ahti Heinla on Janus Friisiga andnud olulise panuse Eesti logistika arengusse. 2014. aastal lõid
Meeldib tegevuste selgepiirilisus ja täpsus. Tunneb end mugavalt reeglite, juhtnööride, käskude ja seaduste maailmas, kus ei pea ise midagi uut välja mõtlema. Seepärast täidab meelsasti passiivse käsu-täitja rolli. Ei meeldi ülesanded, mis nõuavad spontaanset ja originaalset lahendusviisi. Hindab kõrgelt majanduslikke väärtusi, kultuuritavasid ja ühiskonnas kehtivaid norme. Sobivad ametid: programmeerija, maksuametnik, raamatupidaja, dispetser, kassiir, passiametnik, registraator, panga teller, ekspediitor, kohtusekretär, kvaliteedi kontrollija, ettekandja jne
H. Paindliku ajaga töögraafik. läbirääkimised F 9. Ametiühing I. Seadused, millega reguleeritakse töösuhteid. J. Ühe rühma eelistamine teisele töölevõtul, palga G 10. Turuvälised jõud määramisel või edutamisel. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. D 1. Kes järgmistest ei kuulu tõenäoliselt ametlikult tööjõu arvestusse? A. Programmeerija. B. Õpetaja. C. Töötu tisler. D. Pensionile jäänud treial. B 2. Tööalaseks diskrimineerimiseks ei peeta seda, kui ühte inimest eelistatakse tööle palkamisel teisele, lähtudes tema A. soost; B. haridusest; C. rahvusest; D. välimusest. 0 Test 10, Tootlikkus ja tööjõud
Disaini muster on üldine taaskasutatav lahendus tavaliselt ettetulevate tarkvara disaini probleemide korral etteantud või esilekerkivas konteksti s (käsitluses). Muster pole lõplik disain, mida saaks otse teisendada algkoodiks või masinkoodiks. Ta on pigem kirjeldus või mall kuidas lahendada probleem nii, et seda saaks kasutada paljudel erinevatel juhtudel. Disainimustrid on formaliseeritud parimad praktikad, milliseid programmeerija saab kasutada teatud probleemi lahendamisel kavandades süsteeme või rakendusi. Objektorienteeritud disainimustrid näitavad tavaliselt objektide või klassidevahelisi sõltuvusi ja vastasmõjusid ilma kaasatud klasside või objektide hulgast lõplikke rakendusklasse või objekte määratlemata. Disainimustrid jaotatakse 4 peamisse gruppi: loomismustrid; ülesehituslikud, struktuursed mustrid; käitumuslikud mustrid ja samaaegsuse mustrid, kuigi liike on rohkem
Koosõppimisest on kindlasti kasu tõusnud. Koos on hea lahendada ülesandeid, mille puhul olen lahenduses jõudnud tupikteele. Kaastudeng suunab mind õigele lahendusele ja õppimisprotsess on kiirem. Järgmine kord aitan aga ise kaastudengit. Üks meeldejäävamaid üritusi sügissemestril oli firmade külastus ja "motivatsioonipakett". Külastasime kahte erinevat firmat, mille puhul olid kogemused erinevad. Nortalis jagasid oma kogemusi noor süsteemianalüütik ja programmeerija, kes tutvustasid tööd ja oma jõudmist ettevõttesse tudengi vaatevinklist. Samuti näidati meile lähedalt Nortali tööruume. Kogemus oli kindlasti positiivne. Elevust tekitas ka see, et Nortalis juhtus olema iganädalane kommipäev. Teine firma oli LHV pank, kus meile tehtud presentatisoon oli halvemini ettevalmistatud ja kippus liiga tehniliseks minema. Samuti üritati meile korduvalt vihjata, et me teeks omale LHV-s deebetkaardi. See oli Nortaliga võrreldes negatiivsem kogemus.
● Äriarhitekt on inimene, kes näeb ning paneb kirja suure pildi, nt kaardistab tarkvaravajadused vastavas äriprotsessis. ● Ärianalüütik aitab panna kirja, mida tahetakse saavutada (esmane tõlge inimkeelest IT-keelde). ● Tarkvaraarhitekt planeerib tarkvara ülesehituse: millistest osadest tarkvara koosneb, kuidase need omavahel ja välismaailmaga suhtlevad. ● Süsteemianalüütik (ingl system analyst) aitab “tõlkida” ärisoovid arendajatele sobivateks juhisteks. ● Programmeerija on keegi, kes kirjutab programmi. Kõige lihtsamalt võib see olla keegi, kes instruktsioonide järgi programmi kirjutab, ise programmi ehitusele vähe mõeldes. ● Arendaja on üldmõiste töötaja kohta, kes tarkvara loob. Arendustööks on vaja arusaamist programmeerimiskeelest ja nõuetest, kuid keerukamate ülesannete jaoks võib olla tarvis laialdasemaid teadmisi. Oskuste, kogemuste ning vastutuse põhjal eristatakse vahel nooremarendajat ja vanemarendajat.
Juhtprogramm kirjutatakse käsitsi paberile ja perforaatori abil viiakse perfolindile. APJ-pink kasutab 14 programmikandjana perfolinti. Programmi muudatused nõuavad uue perfolindi ettevalmistamist ja sisestamist. • Programmeerimine Editor-režiimis arvutil. APJ-pingi juhtsüsteemi püsimällu juhtprogramm viiakse Online- režiimis. Lihtsustub korrigeerimine. Enamalt on võimalik simuleerida töötlemisprotsessi. • Õpetav programmeerimismeetod. Programmeerija liigutab tööriista, seadme teekonnamõõtsüsteem mõõdab trajektoori ja koordinaadid salvestatakse juhtsüsteemi mällu. Detailide valmistamiseks ebatäpne. Leiab rakendust värvimisrobotite töö programmeerimisel. • Kõrgema programmeerimiskeele kasutamine. APJ-pingi juhtsüsteemist mittesõltuv programmeerimismeetod. Vajab post-protsessorit, mis genereerib programmi konkreetse APJ-pingi juhtsüsteemikohaseks. • Graafiline interaktiivne programmeerimine. APJ-pingi operaatoripuldilt
Bill pandi Lakeside'i erakooli. Grupp õpilasi, nende seas Bill Gates ja Paul Allen, viibisid arvutiruumis päeval ja öösel, kirjutades programme ning lugedes arvutikirjandust. Muud kodutööd jäid hiljaks, tundidest tehti poppi ning mõne nädalaga kasutati ära kogu kooli aastane arvuti rendiaeg. 1968. aasta sügisel alustas Seattle'is tegevust Computer Center Corporation, mis pakkus soodsate hindadega arvutiaega, ning kuna firma ühe programmeerija laps käis Lakeside'is, jätkus Billi ja tema sõprade võimalus arvutiaega saada. Peagi aga muutus nende tegevus häkkerluseks, põhjustades pidevalt süsteemi kokkujooksmist. Poisid muutsid ka faile, mis salvestasid nende arvutiaja kasutamist. Firma püüdis lõpuks noored häkkerid kinni ning nad said mitmenädalase arvutikeelu. Poisid aga ei suutnud arvutita olla ja hakkasid kirjutama tarkvara Altairile. Altair ostis tarkvara ära ja Gates oli veendunud, et tarkvaraturg on tekkinud
Üldandmed: · Infokampaania ,,Ei Narkole" · 05.09.11-12.12.11 · Jõhvi linn · Projekti teostajad: Taust e. vajalikkuse põhjendus: Projekti teema ,,Ei Narkole " leidis aset, sest statistika näitab, et narkomaania on jätkuvalt aktuaalne ühiskondlik probleem ja seda just eriti Ida-Virumaa piirkonnas. Lähtuvalt projekti koostajate elukohast (Jõhvi), oleme otsustanud just siin selle projekti läbi viia. Kuna me ise elame siinkandis, siis näeme me ka ise selle probleemi olemasolu ning tahame selle jaoks midagi ära teha. Mõjuainete aktuaalsust 13-18a noorte seas on näidanud ka arstlikud uurimused, kus on sagenenud hingamisteede ja verevarustuse probleemid ning nendest tingitud tüsistused, mis on põhjustatud just narkootiliste ainete pruukimise tõttu. Meie projekt on vajalik selleks, et vähendada ja ennetada 13-18a noorte huvi proovida mitmesuguseid mõnuaineid, mida on kinnitanud ka noortekeskuste juhid (MTÜ Jõhvi Noo...
matemaatilisteks arvutusteks, mida loodi 1957.aastal. John Backus. 1938. Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra Elektrilülitid ja -skeemid Bitid ja info kodeerimine Info otsimise algoritmid Pascal 1640: aritmeetiline masin, mis ainult liitis ja lahutas. Leibniz 1671: arvuti liitis, lahutas, korrutas, jagas. Babbage 19. sajand – esimene projekt programmeeritav arvuti Esimene programmeerija: Ada Lovelace Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel Deduktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üldiselt üksikule. Kogutust infost teha konkreetsele probleemile järeldusi. Süllogism(Aristoteles): 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. 1939.a
Mikrokontrollerite jõudlus ja suurus on oluliselt väiksem personaalarvutite omast, kuid nende kahe otstarbed erinevad samaväärselt mikrokontrollereid kasutatakse lokaalseks juhtimiseks , kus kompaktsus on ülima tähtsusega ning jõudlust vajatakse ainult üksikute kindlate protsesside juhtimiseks. Mikrokontrollereid leiab kõikjalt pesumasinatest, kohvimasinatest, külmkappidest, autodest, televiisoritest jne. Protsessori käsustik on protsessori ja programmeerija ühine keel. Teisisõnu võimaldab programmeerijal protsessorile ülesandeid anda. Programmi kontrolleri põhimällu laadimiseks tuleb esmalt luua ühendus arvuti ja mikrokontrolleri vahel ning kasutada tarkvara, mis ühildub konkreetse mikrokontrolleriga. Microchip PIC mikrokontrollerite puhul on üheks selliseks tarkvaraks näiteks PBrenner. Assembler on programmeerimiskeel ja assembleri direktiivid on teisisõnu selle keele käsud. 1
märgendiväli käsukoodiväli operandiväli kommendi - ehk kommentaariväli Assembleri translaatori direkiivid lihtsustavad assemblerikeeles programmeerimist võrreldes masinakoodiga. Kasutusala järgi on direktiivid järgmised: Nimede defineerimise pseudokäsud Andmete defineerimise pseudokäsud Mälu reserveerimise pseudokäsud Pseudokäsud transleerimise juhtimiseks Väljatoodud tähised UMRK, ARV ja MASS on programmeerija poolt valitud konstantide või andmeobjektide nimed. 8 Omistamine ja võrdlemine Süntaks: CMP (võrdle) operand, operandi kirjeldus: Võrdleb esimest operandi teisega ja analoogselt lahutamistehtele seab vastavalt tulemusele lipuregistri bitid. Instruktsiooni kasutatakse koos tingimushüppega , mis vastavalt lippude seisule otsustab, kas teha hüppe või mitte. Näide:
Imperatiivsete keelte peamiseks eeliseks on arvuti tegevuse täpse kontrollimise ja suunamise võimaldamine, mis enamasti tagab maksimaalse töökiiruse. Miinusteks on programmeerimise suur töömahukus - lahenduskäigu kõik detailid tuleb süsteemile esitada - ning suured raskused programmide analüüsimisel, näiteks optimeerimise, verifitseerimise või paralleliseerimise tarvis. Deklaratiivsed keeled sobivad algoritmi esitamiseks käskude jadast abstraktsemal viisil. Programmeerija ei pruugi alati kõiki algoritmi detaile kirja panna, vaid võib esitada otsitava lahenduse kirjelduse , ning juba programmi täitmise käigus otsustab süsteem automaatselt, mis viisil täpselt seda lahendust otsida. Deklaratiivseteks keelteks võib lugeda loogilise programmeerimise keeled (näiteks Prolog) ja mitmed funktsionaalsed keeled (näiteks Haskell). Teoorias kasutatav lambda-arvutus on puhtalt funktsionaalse deklaratiivse keele näide.
5) Asendamine toimub funktsiooniga sõna.replace(vana, uus); või sõna.replaceAll(vana, uus); Näide: 6) Kontroll, kas mingi osa on olemas stringis. If-lause ja contains(sõna osa) meetodiga. Meetod on sama mis funktsioon. Näide: 7) Neid meetodeid on veel ja veel ja veel. Kui eclipse plugin võimaldab seda, siis pärast muutujat punkti pannes kuvab see palju erinevaid võimalusi. Kui ei kuva, siis googeldada saab ka alati. Programmeerija ei pea kõike peast teadma. Autodki pannakse skeemi järgi kokku, mitte peast (need mis käsitsi kokku pannakse ). Plugina näide: VIII. Errorite püüdmine, nende töötlemine Iga programmeerija puutub kokku veateatega. Juba kasvõi siis saame veateate, kui üritame ühte jagada nulliga. Neid erroreid saab kinni püüda, et mitte takistada programmi tööd. Selleks on olemas nii nimetatud try-catch block.
Mis aastal ja kelle poolt loodi Zachmani tugiraamistik? Founded in 1990, Zachman International® is the education and consulting firm started by John A. Zachman, author of the Zachman® Framework Milleks (mis eesmärgil) kasutatakse ZACHMANi tugiraamistikku? It allows for multiple perspectives and categorization of business artifacts Kas Zachmani raamistik on mudel? Kui jah, siis millele (missugustele kontekstidele) me saame seda mudelit rakendada? Zachmani raamistik rakendub igale ärivaldkonnale Millistele põhiküsimustele vastavad ja mida kirjeldavad/modelleerivad Zachmani raamistiku veerud? Mis? Objektid, andmed Kuidas? Funktsioonid, protsessid, tegevused Kus? Asukohad, võrk Kes? Inimesed, rollid, vastutused Millal? Aeg, sündmused, stsenaariumid, elutsüklid Miks? Eesmärgid, strateegiad, nõuded - Motivatsioon Mida kirjeldavad/model...
11. Mis on seisunditega juhitav kood (state-driven code), millal seda kasutatakse? Kasutab hargnevat if-then laadset käsustikku juhtimiseks (case, seisundiautomaat). Mitte kõiki protsesse ei saa jagada seisunditeks, samuti juhtimistabelid võivad kasvada väga suureks. 12.Mis on kaasprogrammid, millal neid kasutatakse? (Coroutines) State-Driven Programming erijuht. Koostöötav mitmiktöötlus (cooperative multitasking) distsiplineeritud programmeerija ja sobiv kasutus. Protsessid koosnevad: · Faasidest ja iga faasi lõpus juhtimine antakse üle dispetserile, kes annab täitmise üle järgmise tegumi sobivale faasile jne. · Kommunikatsioon ja faasidele vajaliku info säilitamine toimub globaalsete muutujate abil. 13. Kuidas töötavad katkestustega juhitavad programmid, nende eelised ja puudused? Interrupt - Driven Systems katkestustega juhitavad programmid
Näete siis, kõik algab juhtimisotsustest, mis käivitavad otsesed ja kaudsed mõjuahelad. Siinkohal tuleb kohe meelde Herluf Bidstrupi üks kuulsamaid karikatuure “Ring”. © 2014 Margus Alviste Lk. 1/3 http://alvistorium.ghost.io Iga juhtimisotsus, isegi otsuse mittelangetamine omab otsest ja kaudset mõju meid ümbritsevale objektiivsele reaalsusele. Juht on nagu programmeerija, kes oma otsustega loob reaalsust. Kui see talle ei meeldi, tuleb vaadata peeglisse ja midagi muuta. ! Juhtimisvigade anatoomia ! Mida me mõistame juhtimisvigade all? Juhtimisveaks võiks lugeda otsust või selle mittetegemist, mis viib ühe või mitme järgneva tagajärjeni: ! • soovitud eesmärki ei saavutata; • soovitud eesmärki ei saavutata õigeks ajaks; • soovitud eesmärki ei saavutata planeeritud ressursikuluga. !
siis on sul võimalus registreerida end Teaduskoolis programmeerimise kursusele "Programmeerimise alused I". Viimane sisuline muudatus on tehtud 17.08.2004.a. Õppematerjalid pani kokku Indrek Jentson. Muutnud, parandanud, täiendanud Avo Muromägi. 7 / 115 Mis on kompilaator? Kompilaator on spetsiaalne programm, mis teeb programmi lähtekoodi operatsioonisüsteemile arusaadavaks. Programmi lähtekood on aga see, mille kirjutab programmeerija. Teie vajate kompilaatorit just selleks, et oma programme käivitada (vaevalt keegi viitsib väga kaua programmeerimisega tegeleda, kui ta ei saa näha, kuidas see, mis ta teinud on, tegelikult töötab). Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab? Kuna kompilaatorid võivad üksteisest pisut erineda, siis on soovitav kasutada samu kompilaatoreid, mida on kasutatud kursuse koostamisel (vastasel juhul võib tunduda, et õppematerjalides pakutav näidisprogramm tegelikult ei töötagi)
Kui aga hindu on mitukümmend, siis on päris hea meel, kui arvuti selle töö meie eest ära teeb. Järgnevalt näide, 13 kuidas arvuti vastu tulevale viiele matkajale tere ütleb. Täisarvuline muutuja nimega nr näitab, mitmenda matkaja juures parajasti ollakse. Käskluse while juurde kuuluvat plokki saab korrata. Plokk läbitakse üha uuesti juhul, kui ümarsulgudes olev tingimus on tõene. Et kordusi soovitud arv saaks, on juba programmeerija hoolitseda. Selleks on siin igal korral pärast tervitust käsklus nr=nr+1, ehk siis suurendatakse matkaja järjekorranumbrit. Kui see suurendamine kogemata tegemata jääks, siis jääkski arvuti igavesti esimest matkajat teretama (proovi järele). Nüüd aga töötav korduste näide: using System; public class Kordus1{ public static void Main(string[] arg){ int nr=1; while(nr<=5){ Console.WriteLine("Tere, {0}. matkaja!", nr); nr=nr+1; } } }
reeglid. Kuna ta ei saa sekkuda arvuti töösse programmi täitmise ajal, siis peab ta ette nägema kõiki võimalikke sisendandmeid ja tekkivaid olukordi - ainult nii on võimalik koostada töökindlaid programme. Programmi kirjutatud otsused peavad olema õiged, sest vastasel juhul on tegemist lihtsalt valesti töötava programmiga. Maailma esimese arvutiprogrammi koostas Babbage'i arvutile leedi Augusta Ada Lovelace, seega esimene programmeerija oli naine. Tüdrukud, saage sellest innustust! Arvutite rakendusala laienemine Alguses kasutati arvuteid ainult arvutusülesannete jaoks. Uuemad arvutid tegid arvutusi kiiremini ja laiendasid lahendatavate ülesannete valdkonda. Suur arvutusjõudluse hüpe toimus selle sajandi keskpaigas, kui hakati looma elektronarvuteid. 1946. aastal avaldas ameerika matemaatik John von Neumann artikli, kus ta sõnastas kaks põhiprintsiipi, mida rakendatakse kõigis kaasaegsetes arvutites: 1
VAR sum,i:INTEGER; näiteks optimeerimise, verifitseerimise või paralleliseerimise tarvis. BEGIN Deklaratiivsed keeled (jagunevad funktsionaalse prog. keelteks ja loogilise programeerimise keelteks) sobivad sum:=0; algoritmi esitamiseks käskude jadast abstraktsemal viisil. Programmeerija ei pruugi alati kõiki algoritmi detaile kirja panna, FOR i:=0 TO n DO vaid võib esitada otsitava lahenduse kirjelduse , ning juba programmi täitmise käigus otsustab süsteem automaatselt, mis sum:=sum+i viisil täpselt seda lahendust otsida. Deklaratiivseteks keelteks võib lugeda loogilise programmeerimise keeled (näiteks
Ettevõtja välismaiste tegurite mõjul 8 6 Ettevõtja väljapääsmatu olukorra sunnil 6 12 Ettevõtja konflikti tagajärjel 2 4 Nõukogudeaegne ettevõtja 3 0 Ettevõtja hobi baasil 2 5 Teise põlvkonna ettevõtja pereettevõttes 0 2 Ettevõtja ja juht 1. Leidur või kunstnik – selleks võib olla tõesti leiutaja, aga ka disainer, kunstnik, kokk, programmeerija jne – s.t nõudlust omava toote/teenuse autor. 2. Ettevõtja – isik, kes näeb tootes ärivõimalust ja suudab selle ära kasutada. 3. Kasvava organisatsiooni juht – juhib ettevõtet kiire arengu perioodil, suudab kontrollida organisatsiooni kasvu ja tegevusulatuse laienemist. Sel ajal võib olla vajalik omanikeringi laiendamine, riskikapitali kaasamine vms. 4. Väljakujunenud, stabiilse organisatsiooni juht – isik, kelle
EESTI MEREAKADEEMIA Rakendusmehaanika Metallide tehnoloogia, materjalid CNC-PINGID Referaat SISSEJUHATUS Tehnoloogia arenguga on kaasnenud kiire, mugav ja soodne tootmine. CNC-pink on hea masin selle saavutamiseks. CNC-pink on tööpink, mida juhitakse arvutiprogrammi abil. CNC- pinki kasutatakse erinevates valdkondades ning see võimaldab valmistada detaili/toodet väga täpselt. CNC seadmed on kõrgtehnoloogilised masinad. Töötlemine nendel masinatel toimub spetsiaalselt valmistatud programmi kontrolli all. ÜLDISELT CNC-PINGIST CNC tehnikat rakendatakse mitmesuguste pinkide juhtimisel. Nimetus CNC tuleneb ingliskeelsetest sõnadest computer numerical control, eesti keeles oleks see siis vastavalt arvutijuhtimisega robot-tööpink. Tööpinki juhitakse arvutiprogrammi abil, mis annab tööpingile vajaliku info töö teostamiseks. NC-pink on arvutijuhtimisega tööpink. Lühendit kasutatakse vanemate tööpinkide puhul, kus...
staatilisi (süsteemi läbivaatuse jne) meetodeid. Mittefunktsionaalsete nõuete testimine võib nõuda mahukaid eksperimente. 12. Testimise ja kontrollimeetodite efektiivsuse võrdlus ja soovitused kasutamiseks (mida kasutada kõigepealt, mida teises järjekorras?) Vaadeldud meetodite hinnaefektiivsuse järjestus (selles mõttes, et vea leidmise maksumus on väikseim; alates efektiivseimast) on üldjuhul järgmine: programmeerija poolne esialgne testimine, suitsutestimine, testimine kasutaja andmetega, riskipõhine testimine, uuriv testimine, ekspertteadmiste põhine testimine, piirjuhud, ekvivalentsiklassid, programmipõhine testimine, muud meetodid. Ühe meetodi hinnaefektiivsus ei tähenda, et teisi meetodeid ei tuleks kasutada. Meetod võib olla efektiivne ja leida esialgu kiiresti vigu, kuid kõiki vigu ei leia ükski meetod. Seega võib vastavalt programmi kriitilisuse astmele olla vaja kasutada ka kallimaid
maha arvutamisega saab ka käsitsi mõne ajaga hakkama. Kui aga hindu on mitukümmend, siis on päris hea meel, kui arvuti selle töö meie eest ära teeb. Järgnevalt näide, kuidas arvuti vastu tulevale viiele matkajale tere ütleb. Täisarvuline muutuja nimega nr näitab, mitmenda matkaja juures parajasti ollakse. Käskluse while juurde kuuluvat plokki saab korrata. Plokk läbitakse üha uuesti juhul, kui ümarsulgudes olev tingimus on tõene. Et kordusi soovitud arv saaks, on juba programmeerija hoolitseda. Selleks on siin igal korral pärast tervitust käsklus nr=nr+1, ehk siis suurendatakse matkaja järjekorranumbrit. Kui see suurendamine kogemata tegemata jääks, siis jääkski arvuti igavesti esimest matkajat teretama (proovi järele). Nüüd aga töötav korduste näide: using System; public class Kordus1{ public static void Main(string[] arg){ int nr=1; while(nr<=5){ Console.WriteLine("Tere, {0}. matkaja!", nr); nr=nr+1;
.. Nad hangusid. Olid jääfiguurideks tarretunud, pilgud peatunud mitte uisuplikal, aga minul. Mida ta järgmiseks teeb? Siis tajusin ma ära selle muutuse, kus tald ühelt pinnalt teisele astudes su mõistusse kiilu lööb osa sinust jääb kaldale, osa tõttab edasi. Selge mõtlemine taandub ja sa lihtsalt liigud eesmärgi poole nagu rida binaarkoodi, millel pole käitumiseks mingit valikuvabadust. Sinu programmeerija on kaldale jäänud. Ma libistasin taldu mööda kohati karedat, kohati plusskraadidest vesiseks muutunud jääjõuetust ja jõudsin lahvanduse servale. Pind mu jalge all käitus nagu garantiiaja ületanud klaaspaneel, pragunes, raksatas mu südamelöögid rütmist välja, valmistas mind ette supluseks kaks uppumas on seltskond, ei keegi pea üksi surema siin. Mis? Mu käsi sirutus välja, ma haarasin kõhnast randmest ja sikutasin plikatirtsu ühe ropsuga lahvandusest välja (kõlatu
peab programmitekst sisaldama tingimuslauseid (näiteks tingimussiirdelauseid või korduslauseid). 1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks. 1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud.
Unit 1. The ways of working. Commute-edasi-tagasi liikuma,pendeldama Employee-töötaja Employer-tööandja Flexible-paindlik Freelance-vabakutseline Intention-kavatsus Mill-vabrik Premises-valduse,territoorium Replace-asendama,välja vahetama Restriction-piirang,kitsendus Shift-vahetus Flexible working hours-paindlik töögraafik Flexitime-paindlik aeg Teleworking-kaugtöö Job share-töökoha jagamine (works in a bank job share) Career break-tööpaus,palgata Long hours culture-ületundide tegemine To keep in contact To go freelance Work shifts Working part-time – osaline tööaeg Have my career –käia tool Cut back-kulusid vähendama Short-term – lühiajaline (almost all on short-term contracts) Come in from school-koju tulema By e-mail,fax,phone Renew her contract for another 3 months Kas sulle meeldiks töötada osalise tööajaga? Would you like to work part-time? Teie lepingut uuendatakse veel 6 kuuks. Your contract will be renewed for another 6 mon...
edukriteeriumid, kultuur, uskumused, moraalinormid, stiil, mood, erakondlikkus, käitumis- ja aukoodeksid, seadused, õigusaktid, normatiivid, reglemendid jmt). Juht peab mõistma, et iga tema juhtimisotsus (või ka otsustamatus) käivitab sündmuste ja mõjude ahela, mis kujundab reaalsust ühel või teisel viisil. Teadvustamata mõjudega otsused ! kujundavad ettearvamatute tagajärgedega reaalsust. Kui programmeerija on programmeerimisel teinud vea ja tema poolt loodud programm ei ole funktsionaalne, saab ta vaid iseendale otsa vaadata ja parandada ise tehtud vead. Kui juht kujundab oma otsustega reaalsuse, mis ei vasta tema ootustele, kipub enamik neist süüdistama oma alluvaid. Ent tuleb mõista, et reaalsus luuakse eelkõige juhtimis- ! otsustest tulenevate sündmuste-tegevuste jada kaudu. Juhtimist võib vaadeda ka suunatud kommunikatsiooni, tähelepanu suunamist, moonutuse loomist, teatud faktide
peab programmitekst sisaldama tingimuslauseid (näiteks tingimussiirdelauseid või korduslauseid). 1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks. 1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud.
Vanalinna Hariduskolleegium Uurimustöö Krüptoraha Koostas: Kärt Kaasik-Aaslav Klass: 10.M Juhendaja: Mattias Mustonen Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………... 3 1. Krüptoraha olemus.….…………………………………………………………...4 2. Krüptoraha minevik..……………………………………………………………. 5 3. Krüptoraha olevik...……………………………………………………………... 6 4. Krüptoraha tulevik………………………………………………………………. 7 Kokkuvõte…………………………………………………………………………..8 Kasutatud allikad…………………………………………………………………... 9 2 Sissejuhatus Käesoleva uurimustöö teemaks on krüptoraha. Krüptoraha on varsti eksisteeriund juba kümme aastat, kuid siiski ei tea enamik inimesi, mis see täpselt on. Uurimustöös vastangi küsi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
