massiivi piire. Eestis on laialt levinud infosüsteemide turvameetmete süsteem ISKE. ISKE on komplekssete turvameetmete kogum, mille eesmärk on aidata kaitsta ja säilitada: andmeid ja andmekogusid; IT-seadmeid; andmevahetuskeskkondi; tarkvara. Turvakriitiline süsteem on näiteks haigla infosüsteem. Kirjeldus: Peronal logib IS -i nime ja parooliga. Parool peab olema vähemalt 8 märki pikk kuid süsteem lubab iga sellise parooli seadmist. Häkker saab teada, et haiglas on VIP ja tahab saada ligi infole, et selle alusel raha küsida. Teeseldes sugulast ja õega rääkides, saab teada kuidas süsteemi kasutatakse. Samas tuvastab ka õdede kohta infot. Vaadates nimesilte saab nimed, kel on lubatud sisse logida. Üritab süsteemi siseneda, õdede nimesid kasutades ja paroole ära arvates. Igas võrgutatud süsteemis kolm peamist turvaohtu: 1)Süsteemi ja selle andmete konfidentsiaalsus
miljonid elektronlülitused ja loogikalülitused Kõvaketas Hard disk Ketas, mis on püsivalt arvuti korpuses ning kus säilitatakse andmeid Häkker Hacher Isik, kes tungib lubamatult arvutisüsteemi Kursor Cursor Vilkuv märk ekraanil, mis näitab arvuti kasutajale kohta, kuhu tuleb järgmine täht või number
à propos (pr) [apropoo] - muuseas comme il faut (pr) [kom il fo] - eeskujulik, korralik, korrektne par excellence (pr) [par eksela·ns] - eriti, iseäranis, sõna tõsises mõttes fourchette (pr) [fursett] `kerge eine püstijalavastuvõtul' Tsitaatsõna Võõrsõna beatles biitlid businessman bisnismen curry karri fan-club fänniklubi graffiti grafiti, grafiitod hacker häkker petanque petank pizza pitsa pub pubi rap räpp rock rokk web veeb whisky viski Lisamaterjal http://keeleabi.eki.ee/artiklid2/tsits.html http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=82 http://www.epa.ee/?wa_id=463 Kirjandus Erelt, Tiiu 2005. Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti keele sihtasutus, lk 16-17
Internetiohud kasvavad tänapäeval suure kiirusega. Ohud pole ainult seotud viiruste ja pahavaraga vaid ka pettuste, petukirjade, identiteedivarguste jms. Viirused, ussviirused ja Troojalased Levivad elektronpostina ja lehekülgedega. Kahjustavad arvutis faile ja programme. Ussviirused levivad kiiremini kui viirused. Ussviirused võivad edasi saata viiruse aadressiraamatus olevale inimesele. Troojalasteks kutsutakse ohtlikke programme. Kahjustavad ka programme Häkkerid ja kräkkerid Häkker teab arvutist rohkem, kui keskmine arvutikasutaja. Kräkkerid on ka tugevate teadmistega arvutispetsialistid, aga nemad kasutavad oma teadmisi keelatud tegevusteks. Nad mõlemad võivad arvutisse interneti kaudu sisse murda ja seda kuritarvitada, samuti varastada või kopeerida faile ja kasutada neid kuritegelikel eesmärkidel. Rämps internetis Soovimatuid massiliselt postitavaid elektronkirju kutsutakse spämmiks. Sellise kirjad koormavad ja ummistavad elektronpostisüsteeme ja postkaste.
1.Viirjusetõrjeprogramm arvutis vaatab läbi iga faili ja teeb viirused kahjutuks. 2.Viirusi luuakse peamiselt windowsi jaoks kuna see on enim kasutatav operatsioonisüsteem. 3.Tulemüür otsutab, milline info pääseb arvutisse ja milline mitte. 4.Operatsioonisüsteeme tuleb pidevalt uuendada selleks, et operatsioonisüsteem töötaks korralikult. 5.Olulistest failidest(pildid,dokumendid jm.) tuleks teha koopiad kuna mõni viirus või häkker võib need arvutist kustudada või läheb kõvaketas lihtsalt rikki. Et ollakindel etneed ei kaoks kuskile tuleks koopiad paigutada kas CD-le, DVD-le, väliselekõvakettale või interneti teenusepakkuja pakutavale kettapinnale. 6.Varukoopia tegemine kujutab endast failide kopeerimist CD-le, DVD-le, mälupulgale, väliselekõvakettale. 7.Kui minu e-posti peale on tulnud kiri tundmatult inimeselt või teatatakse, et olen võitnud
Veebibrauseri lisandmoodulid lubavad veebilehtedel kuvada üksusi, nagu tööriistaribad, börsitelegraafid, videod ja animatsioonid. Kuid lisandmoodulid võivad installida ka nuhkvara ja muud ründetarkvara. Kui veebileht küsib teilt luba lisandmooduli installimiseks veenduge enne alustamist, et usaldate seda. 11. Kes on arvutihäkker? "The Hacker's Dictionary" defineerib sõnaga "häkker" inimest, kellele meeldib arvutitega tegeleda, neid tundma õppida ning nende tööpõhimõttest detailideni aru saada vastupidiselt inimesele, kes eelistab arvutist teada ainult nii palju kui vaja. Lisaks nimetab antud raamat häkkeriks ka inimest, kes armastab programmeerimist ja reaalsete programmide kirjutamist, mitte ainult antud teemal teoretiseerida. Mõni aeg tagasi käisid nimetatud sõna ümber suured vaidlused. Arvati, et häkkerid on
Veebibrauseri lisandmoodulid lubavad veebilehtedel kuvada üksusi, nagu tööriistaribad, börsitelegraafid, videod ja animatsioonid. Kuid lisandmoodulid võivad installida ka nuhkvara ja muud ründetarkvara. Kui veebileht küsib teilt luba lisandmooduli installimiseks veenduge enne alustamist, et usaldate seda. 11. Kes on arvutihäkker? "The Hacker's Dictionary" defineerib sõnaga "häkker" inimest, kellele meeldib arvutitega tegeleda, neid tundma õppida ning nende tööpõhimõttest detailideni aru saada vastupidiselt inimesele, kes eelistab arvutist teada ainult nii palju kui vaja. Lisaks nimetab antud raamat häkkeriks ka inimest, kes armastab programmeerimist ja reaalsete programmide kirjutamist, mitte ainult antud teemal teoretiseerida. Mõni aeg tagasi käisid nimetatud sõna ümber suured vaidlused. Arvati, et häkkerid on
Interneti kaudu on võimalik varastada andmeid ja levitada erinevaid viiruseid. Kuigi kõik e-riigi valdkonnad on kaitstud paroolidega, on võimalus nende lahtimurdmiseks. Ka inimeste teadmatust interneti suhtes võidakse ära kasutada. Näiteks kasutatakse kuritahtlikult ära tema isikuandmeid ja- infot. Samuti ei ole ohutu interneti keskkonnas olla, sest kusagil maailmas on alati olemas kindlasti mõni professionaalne häkker, kes võib ükskõik millisesse lehekülge sisse murda ning seal suure segaduse korraldada. Inimene püüdleb terve oma elu mugavuste poole luues sellega järjest enam uusi kergemaid võimalusi tänapäevases ühiskonnas hakkama saada, kuid alati on ka inimesi, kes seda kurjasti ära kasutavad. Mina arvan, et e-teenused on üheks parimaks viimase aja leiutisteks ja, et e-riigi süsteemil on rohkem positiivseid kui negatiivseid külgi. Tänu e-
pähe õppimine. viidud uurimuses Arvutispetsialistid Salasõnu ei tohi selgus, et kõige soovitavad mingil juhul arvuti populaarsemad salasõnadena ümbrusse vedelema salasõnad brittide kahest ühendatud jätta, kuna see on hulgas olid sõnast koosnevaid esimene koht, kust vastupidiselt kõigile (nt. "PalkKoll") või iga endast lugu soovitustele "Fred", vigaselt kirjutatuid pidav häkker "god" ja "genius", (nt. "Pesrident"). võimaluse korral Ameerikas aga Veel tähtsam kui alustab oma kasutati eriti tihti õige parooli parooliotsinguid. paroolidena sõnu valimine on selle 17.11.2015 Lisada päis ja jalus. Päise vasakule nurka oma nimi, keskele dokumendi pealkiri, paremale dokumendis olev sõnade arv. Jalusesse keskele tänane kuupäev
Wi-Fi Wi-Fi Wi-Fi Wireless Fidelity on võrk mille abil jagatakse tavaliselt Interneti teenust. Kohtvõrguna on ta mõeldud ühes ruumis suure hulga arvutite teenindamiseks. Wi-Fi kasutab andmeedastuseks sagedust 2,4Ghz. Edastuskiirus on 11Mbit/s või ka 22 ja 54Mbit/s. Wi-Fi 2 Wi-Fi maksimum edastuskaugus kohtvõrgus on umbes 100 meetrit. Ühendus on sellisel juhul piiratud kiirusega ja seda saab kasutada väga lühikese maa tagant. Kiirust ja kvaliteeti segavad palju ka välised mõjutajad Wi-Fi 3 Wi-Fi ühenduse saamiseks peab olema access point, mis pakub seda ühendust ja arvutis vastav kaart, mis suudab suhelda Wi-Fi abil. Laptop arvutitel on see ühendus tänapäeval sisse integreeritud, kuid tavaarvutisse peab ostma selleks lisakaardi. Wi-Fi standardid IEEE 802.11b IEEE 802.11a IEEE 802.11g IEEE 802.11n Wi-Fi (Wireless Fidelity) Kasutatakse k...
Internet ise on üks ohtlik koht. See ohtlikkus väljendub nii arvutit rikkuvas võtmes kui ka inimesi rikkuvas küljes. Levib erinevaid viirusi, mis võivad arvuti tarkvara lõplikult rikkuda ja nii võivad kaduma minna tähtsad dokumendid. Tänapäeval muugitakse sisse ka väga paljudesse salastatud kohtadesse, näiteks riigi andmebaasidesse, mis võib kõige hullemal juhul sõjani viia. Õnneks pole ükski häkker veel sellise teoga hakkama saanud, kuid on sellegipoolest korda saadetud väiksemaid rikkumisi. Internet on ohtlik ka inimestele. Näiteks väiksed lapsed võivad saada lapsepõlvetrauma sattudes pornograafilise alatooniga lehtedele ja täiskasvanud võivad saada tuttavaks kriminaalidega, kes neid ära kasutavad ja asi võib lõppeda ka süütu inimese jaoks vanglas, kui ta mõne väiksemagi vea enese teadmata teeb. Internet on kahtlemata tänapäeval kujunemas uueks narkootikumiks
Usaldatavust seetõttu, et internetis on levinud mitmesugused avutiviirused, mis söödavad kasutajale ette valeandmeid. Kasutades ära arvutikasutaja teadmatust, võidakse inimese isiklikku infot kuritahtlikult kasutada. Uuringud näitavad, et kuigi Eestis on loodud kümneid ja kümneid e-teenuseid, ei tea ega kasuta neid enamik inimesi. Õigemini kasutatakse väga harva. Samuti ei ole ohutu interneti keskonnas olla kuna kusagil maailmas on alati olemas mõni professionaalne häkker, kes võib ükskõik millisesse lehekülge sisse murda ning seal paraja segaduse korraldada. Neid sissemurdmisis nimetatakse küberrünnakuteks. Eriti esile on kerkinud kollases ajakirjanduses vene häkkerid. Üheks meeldejäävamaks sündmuseks, mis oli nende poolt tekitatud, oli 500 000 dollari vargus Türgi pankadest. Nad kogusid sellise summa kokku 2 aasta jooksul ning kasutasid panga andmete saamiseks Trooja viirust, mis ongi enamlevinud viirus.
Telegrammid asendusid telefonidega ning 20.sajandi lõpus muutis Internet ning arvutite leiutamine infotehnoloogia näo täiesti. Tänapäeval liigub info sekunditega ühest maailmaservast teise ning igapäevaelu on kolinud Internetti. Enam ei peaks isegi kodust väljumagi, toidu võib koju tellida, tööd võib teha ning inimestega suhelda Interneti ja arvuti abil. Samas on see muutnud inimkonna suhteliselt haavatavaks, mõni osav häkker võiks mõne hiireklõpsuga võimu võtta terve infrastruktuuri üle. Mulle isiklikult meeldib, et ma saan Interneti teel tasuta suhelda tuttavate ja sugulastega, kellega telefoni teel pikki jutte rääkida oleks ilmselt hirmkallis. Samuti on palju mugavam liigelda autoga kui jala. Tehnika kui erinevate toimingute sooritamisviis mängib samuti minu igapäevaelus olulist rolli, kasvõi koristamise, õppimise ning poes käimise juures. Ilma kindlate reeglite ja
Arvutimaailma tegija Tim Berners-Lee Üldiselt Timothy John Berners-Lee (sündinud 8. juunil 1955 Londonis) on inglise arvutiteadlane ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi professor. Tema suurim leiutis on võrguprotokolli World Wide Web loomine. Häkker Tudengina Oxfordi ülikoolis jäi Tim Berners Lee koos oma sõbraga vahele häkkimisega ning tal keelati tegeleda asutuse arvutitega. Selle tulemusena (mõnedel allikatel lihtsalt igavusest) ehitas ka kättesaadavatest asjadest (muuhulgas M6800 protsessorist ja vanast telekast) endale töötava arvuti. Tehnoloogiline innovatsioon näis olevat Tim Berners Lee'l geenides, sest ta vanemad olid matemaatikud, kes töötasid Manchester Mark1-ga, ühest esimestest elektroonilistest arvutitest.
Fokstrott tants fänniklubi kuulsuste ihaleja; innukas huviline Följeton veste (mingi stiil) galopp neljajooks, neljasõit, kapak Gangster bandiit, kurjategijate jõugu liige (pms USAs). Geisa jaapani meelelahutajanna grafiti hoone, tunneli vm seinale (hrl loata) tehtud kiri v pilt Guljasi, guljass liharoog Hieroglüüf mõistet v silpi tähistav kirjamärk hopakk ukraina tants häkker arvutientusiast händikäp edupunktide, -maa vm soodustuse etteandmine hüpebool liialdus; mat (kõverjoon) Immigratsioon sisseränne Impulss, impulsi aje; hetkeotsus Inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine Integratsioon lõiming, lõimimine; lõimumine interjöör siseruum, selle kujundus; Intress kasvik Investeerima kapitali mahutama kabinet ametituba
Kräkkerid on need, keda huvitab isiklik kasu: kuulsus, tulu ja isegi kättemaks. Nad muudavad, kustutavad ja varastavad olulist infot ning teevad sageli teiste inimeste elu sellega põrguks. Tavaliselt on just kräkkerid need, kes teevad igasuguseid arvutiviiruseid (Cryptolocker, Torjan, Worm jne.). Häkkerid aga see-eest häkivad süsteeme selleks, et olla nende turvalisuses kindel ning teevad seda samade meetoditega, mida kräkker. Kui häkker leiab mõnes serveris turvaaugu, siis annab ta sellest teada serveri omanikule. Häkkeritest on tegelikult ka kasu, sest kui serveri haldaja saab sellest teada, siis ta üritab kõigest väest muuta seda süsteemi turvalisemaks. Kräkkerid on jah inimesed, kelle eest on ennast peaaegu võimatu kaitsta. See on ainult juhul kui kräkker häkib ennast sinu arvutisse otse sisse, kuid tavaliselt tehakse seda läbi mingite installi programmide või netilehekülgede
· Annab arvutitele võrguaadressid (DHCP) · Andmete (pakettide) edastamine erinevate kohtvõrkude vahel (vähemalt 2 kohtvõrku) · Võrguaadressite tõlkimine (NAT) kui soovitakse ühendada mitut arvutit ühe globaalse IP-aadessi taha 6) Mitu arvutit saab olla alamvõrgus maskiga 255.248.0.0? 2nd süsteemis: 11111111.11111000.00000000.00000000 Arvuteid võrgus = 219-2 = 524 286 7) Kuidas toimib DNS spoofing (DNS võltsimine)? a) Häkker paigaldab Internetti liba DNS- serveri b) Häkker nakatab pahaaimamatu arvutikasutaja arvuti programmiga, mis seadistab tema arvuti kasutama võltsi DNS-serverit c) Kasutaja, tehes päringu talle tuntud veebiaadressile, satub häkkeri poolt valitud lehele (mis väliste tunnuste alusel võib olla identne originaallehega) II) VÕRGUTEENUSED 8) Mida teeb kohtvõrgus DHCP server? Jagab kohtvõrgu arvutitele võrguseaded (IP-aadress, alamvõrgu mask, vaikelüüs, DNS-
• Meili saatmisel lisada pealkirja ITX0040 ([email protected]) • Infoturbe lekskion – akit.cyber.ee • Protokoll, meie ainekontekstis suhtlemisreeglite kogumik 12.02 • CIA – confidentiality, integrity, availability • SKT – salastatus/konfidentsiaalsus, kättesaadavus, terviklikkus • Interneti rünnakute eest võib saada kuni 5 aastat vangistust • Küberturvalisus ehk IT süsteemida kaitse riist-ja tarkvara süsteemi osadel • Häkker – keegi, kes otsib süsteemi nõrkusi • White-box testing – häkkeril on süsteemist kõik teadmised • Black-box testing – süsteemi kohta eelnevat infot pole • Projektijuht vastutab, et turvatestid oleks läbitud • OSI mudel – 7. rakenduskiht, 6. esitluskiht, 5. seansikiht, 4. transpordikiht (TCP), 3. Võrgukiht (IP), 2. Kanalikiht (lülikiht), 1. füüsiline kiht.
kontori puhkenurgas kohvi juues. Paraku aga kätkeb traadita arvutivõrgu kasutusmugavus endas ka ohtusid. Turvamata WiFi-võrku on võõral väljastpoolt kontorit siseneda sama lihtne, kui firma töötajal kontori kohvinurgast vaja läheb vaid paari näpuliigutust. Kutsumata külaliseks võib olla nii hoone alumisel korrusel tegutseva pubi külastaja, kes tasuta leviala otsib, konkureeriva firma spioon kui ka pahatahtlik häkker. Traadita arvutivõrgu levikul tekkis arvutiterminoloogiasse ingliskeelne mõiste war driving. Selle harrastajate hobiks on sõita sülearvutiga varustatult ringi ning otsida ja kaardistada WiFi levialasid. Iseenesest ei tekita selline ajaviide ju leviala omanikule otsest kahju, kuid pahatihti tegelevad war driving'uga mitte just kõige seadusekuulelikumad kodanikud, kelle eesmärgiks on paremal juhul lihtsalt võõra internetiühenduse loata kasutamine, halvemal juhul aga serveri
individuaalõppesse. Edasi erikool, ja... Poiss oli tehniliselt andekas. Ema teadmata vedas ta kuuri vana teleka ja kuna ema ei lubanud telekat vaadata, ehitas ta sellesse signalisatsioonisüsteemi. Ema töökohta peitis ta riidekappi ema teadmata väikese anduri. Kui ema töö juures avas riidekapi, et välisriideid selga panna, saatis andur signaali poisi telekasse sisseehitatud alarmile, see helises ja andis teada, et varsti on ema kodus. Süsteem toimis. Temast oleks võinud tulla häkker või pangaröövel. Tema geniaalsuse puhul oleks ka see toiminud. Siis oleks ta muidugi olnud hävitaja kogu ühiskonna suhtes. Ühiskond pole üldse valmis, et selliseid lapsi vastu võtta. Ühelt poolt võib öelda, et nendest võiksid saada meie kultuuri edendajad, aga kuna ühiskond on neile nii vastumeelne, siis tegelikult tulevad neist hävitajad. Kas nad aga peale seda, kui nad on vana hävitanud, üldse ongi võimelised enam midagi positiivset üles ehitama 20 aasta pärast
Küberrünne on arvutivõrkude kasutamine, mille eesmärgiks on häirida või tõkestada teistes arvutites või arvutivõrkudes leiduva informatsiooni kättesaadavust või selle informatsiooni osaline või täielik hävitamine, samuti teiste arvutite või arvutivõrkude hävitamise eesmärgil Administreerimine ja eetiline häkkimine häkivad süsteeme selleks, et olla nende turvalisuses kindel ning teevad seda samade meetoditega, mida kuri häkker või suli insaider kasutada võiks. Häktivism pahatahtlikk rünnak eesmärg õõnestada interneti turvalisust ning tehnilist ja majanduslikku platvormi. Küberkuritegevus ehk arvutikuriteod või kõrgtehnoloogiline kuritegevus on kuriteod, mis on pandud toime elektrooniliste sidevõrkude ja infosüsteemide abil või selliste võrkude või süsteemide vastu Küberterrorism süstemaatiline vägivalla kasutamine v. sellega ähvardamine poliitiliste v. sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks.
kergesti võivad andmed sattuda valedesse kätesse. Geenivaramu andmekogu ei hoita internetiga ühendatud arvutites. See ei käi aga perearstide arvutite kohta, kus hakatakse hoidma geenidoonorite ja nende sugulaste isikuandmeid ning andmeid terviseseisundi, harjumuste, põetud haiguste ja ravimite tarvitamise kohta. Üldjuhul ei kujuta need andmed endast tõesti mingit saladust. Ohtlik on aga nende andmete koondumine ühte kohta. Kui mõni häkker sellistele andmepankadele ligi pääseb, võib nende andmete levitamine siiski kahjustada geenidoonorite huve.[14] Ilmselt võib kokkuvõtvalt öelda, et arvutitehnika ning interneti arenguga peaks käsikäes käima ka arvutieetika levitamine ning kasvatus. Tänu inimeste usalduslikkusele, saavad pahatahtlikud indiviidid väga kurjasti kasutada tehnika arengut. Kasutatud kirjandus 1. Eetikaveeb. Sõnavabadus ja tsensuur. Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kättesaadav: http://www.eetika
vahel Söderi poksiklubis poksimas. Lisbeth oli lihtsalt sündinud kõhnana, hapra luustikuga, mis puutis ta plikalikuks ta oli kahekümne nelja aastane, kuid nägi välja nagu neliteist. Tal oli lai suu, väike nina ja kõrged põsesarnad, mis andsid talle natuke idamaise välimuse. Tema liigutused olid kiired nagu ämblikul ja kui ta arvuti taga töötas, siis liikusid tema sõrmed klahvidel suisa maniakaalselt. Lisbeth oli infonarkomaan ning 4 professionaalne häkker, kellel oli ülimalt liberaalne arusaam moraalist ning eetikast. Ta töötas Milton Security nimelises turvafirmas taustauuringute tegijana, kuna oli võimeline iga isiku kohta ka kõige räpasema ja hästivarjatuma informatsiooni päevavalgele tooma. Lisbethile meeldis sobrada teiste inimeste elus ja paljastada saladusi, mida nad püüdsid varjata, ja ta oli teinud seda ühel või teisel moel nii kaua, kui mäletas. See andis talle omamoodi rahulduse, see oli täpselt
Kogu seal jagatud info kogutakse aga häkkerite poolt. Lisks on mitmeid erinevaid viise kuidas suunata külastajad häkkerite lehtedele. Pharmingut on väga raske avastada, kuna kasutaja on õigel lehel, ja seal ei esine mingeid vihjeid selle kohta, et kasutaja infot pahatahtlikult kogutakse. See on kõige levinuim viis häkkerite seas, kuna paljud viirusetõrjeprogrammid ei suuda seda avastada. Evil Twin (kurjuse kaksik) Häkker seab üles Wifi võrgu sama nimega nagu seal asuv asutus, kes Wifit pakub. Häkker seejärel teeb vajalikud seadistused, et legaalsesse wifi võrku ei saa minna ja selle asemele suunab häkkeri võrku, kus tal on näha kogu tegevus, mida kasutaja teeb. Kogub salasõnu, krediitkaardi numbreid. Selle abil installitakse ka viiruseid teistesse arvutitesse. URL häkkerlus käigus tehakse veebilehed, mille nimetus on väga sarnane muu lehega,
73. suurarvuti- ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutuskeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. 74. sülearvuti- ehk rüperaal on mobiilne arvuti, mis töötab erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga. 75. ZIF- PGA kiipide jaoks loodud pesa. 76. zombiarvuti- internetiga ühendatud arvuti, mille üle on kontrolli haaranud kuritahtlik häkker, arvutiviirus või Trooja hobune ning mis enamasti omaniku teadmata tegeleb kuritegevusega Internetis. 77. tarkvara- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 78. TCP/IP- TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli, mida katsetati põhjalikult juba 1980-ndatel
Paroole tuleb arvutit ja internetti kasutades sisestada meil igapäev ning aeg-ajalt tuleb ka uusi paroole välja mõelda. Suur osa turvariske ongi seotud eelkõige tõsiasjaga, et kasutajad on valinud endale liiga lihtsad paroolid või ei hoia neid päris turvaliselt. Mõned märksõnad parooli koostajale: · Hea parool on selline, mida on raske murda. Parooli murdmisega on tegu siis, kui selle suudab spetsiaalse programmiga lahti muukida häkker või arvab selle ära keegi tuttav. · Turvaline parool koosneb vähemalt 7 sümbolist. · Paroolis peaks sisalduma nii suur- kui väiketähti. · Parool ei tohi sisaldada teie nime, kasutajanime, pereliikmete nimesid, auto marki, ega ühtki sõna neid kõiki saab lihtsalt kas arvamise või massilise proovimise teel sõnastiku abil ära arvata. · Hea parool peaks sisaldama tähti ja sümboleid vaheldumisi klaviatuuri
Tuleb tähele panna, et PRISM ei ole ainuke omalaadne, vaid eksisteerib ka palju teisi jälgimisprogramme, näiteks Boundless Informant, mis analüüsib globaalset elektroonilist informatsiooni [18]. Sellisel kujul võib suurandmete kasutamine ja analüüs kujutada ohtu demokraatiale ja üksikisikutele. Suur info nõuab ka suurt vastutust ja turvalisust, kuid isegi suurima jõupingutuse korral ei ole andmed sajaprotsendiliselt turvatud ning varem või hiljem võib mõni häkker või asutuse sisene isik infot lekitada või kasutada andmeid mõneks pahatahtlikuks tegevuseks. Samuti võib aset leida stsenaarium, mille järgi ametnikud kasutavad julgeolekuagentuuride poolt kogutud informatsiooni enda huvides. Suurandmete valesti kasutamine ei pruugi olla üldsegi pahatahtlik vaid võib johtuda halvast analüüsist. Üheks eksimuse põhjustajaks võib olla järelduste loomine suvaliste kokkujuhtumiste baasil
erista enam muust tekstist. Võrdle: Tsitaatsõnad Võõrsõnad Beatles biitlid Businessman bisnismen Coca-cola kokakoola Curry karri Fan-club fännikulbi Graffiti grafiti Hacker häkker Petanque petank Pizza pitsa Pub pubi Rap räpp Rock rokk A priori põhimõtteliselt Sic! (tõesti) nii Ceteris paribus kui muud tingimused on võrdsed A la samamoodi kui Vice versa vastupidi Exclusive välja arvatud De facto tegelikult Pro et contra poolt ja vastu Inclusive kaasa arvatud Laused:
Tulevikus, kui juurutatakse ühtne Interneti raha, peaks kaubanduse maht kasvama tunduvalt. Praegusel ajal oma krediitkaardi andmeid Internetti saates ei või kunagi täiesti kindlalt teada, kuhu need tegelikult lõpuks välja jõuavad ja mis nendega võidakse peale hakata. Internetis kaubandusteenuste pakkujana esineja võib olla kurjade kavatsustega, isik kes ei kavatsegi osutada teenust mille eest maksti. Samuti võib täiesti ausa kaupmehe süsteemidesse sisse murda häkker ja suuri kahjusid tekitada. Enamus Interneti kaupmehi reklaamib oma teenuste turvalisust ja väidab selle sissemurdmiskindla oleva, kuid tegelikkuses päris 100 % turvalisust saavutada on ilmselt võimatu. Kui turvasüsteemid väga võimsad ja keerulised teha, kujuneks nende hind aga nii suureks ja hooldus nii kulukaks, et kannataks majanduslik efektiivsus. Vastavalt ameerika turuuuringutefirma "Inteco" uuringule, pooldab 72 %
Viirus Ahistaja/väärkohtleja Nuhkvara Uss Kiusaja Phishing 5 Internet täna maailmas Troojalane Pettur Identiteedi vargus Rootkit Ebasobiv sõpruskond Häkker Füüsiline ja vaimne tervis Keegi, kes ,,mängust" aru ei saa Ohud lastele internetis Küberkiusajad Nagu igal mänguplatsil nii ka siin leidub piisavalt neid, kellele pakub naudingut teiste kiusamine. Seda teevad ühtmoodi nii poisid kui tüdrukud nii lapsed kui täiskasvanud. Failijagamise väärkasutus Failide allalaadimine on tihti seotud kellegi autoriõiguste rikkumisega, kuid veel olulisem
· Jne... Miks see Ophcrack nii kiire ja efektiivne on? Seda seepärast et ta kasutab nn Rainbow tabeleid (Vikerkaare tabeleid), mitte sellist liiki "tabeleid" nagu seda on allasuv töölaua tapeet vaid ikka tsipa keerulisemaid: Nagu juba ülevalpool sai mainitud, ei hoita paroole kunagi puhta tekstina vaid neid hoitakse selle asemel kui hash koode, mis on loodud hash funktsiooni algoritmi tulemusel. Hash'id on ühesuunalised ja mitte põõratavad, st isegi kui häkker saab neile ligi, siis ei saa ta neid paroole taastada ainuüksi hash väärtuse abil. Kuid hash koode on võimalik kräkkida nendesamade rainbow tabelite abil, mis on tohutu suured väljaspool kompuutrit loodud hash koodid igasugustes võimalikes sümbolite kombinatsioonides. Kõige väiksem rainbow tabel on tähe-numbriline baastabel ja isegi tema "kaalub" 388 MB. See on vaikimisi tabel ja Sa saad ta kätte koos Ophcrack ISO failiga (sellest tuleb veel allpool ka juttu)
etalonturbesüsteem ISKE. - Praktiline andmeturve: alates turvapaikade paigaldamise korraldamisest ja lõpetades turvaliste arhitektuuriliste lahenduste loomisega. Või vastupidi ;-) Reaalselt tuleb arvestada asjaoluga, et IT maailm on pidevas muutumises. See tähendab ühtlasi nii seda, et mis oli turvaline eile (MD5 algoritm) ei pruugi seda olla enam täna. Ja paraku, üks asi on meile teada olev informatsioon (teadaolevalt haavatavused puuduvad) – teine on reaalne olukord (häkker või eriteenistus leidis/lõi/tellis haavatavuse juba ammu, kuid pole seda laiale avalikkusele publitseerinud) Aktuaalsemad teemad andmeturbes Olulisemad teemad seoses praktilise andmeturbega on: - Kompetentsi omamine ja pidev täiendamine; - Turvalisuse aspektide arvestamine lahenduste disaini ja ekspluatatsiooni käigus; - Korrapäraselt toimivate kontrollmehhanismide tagamine. Turvalisus hakkab elementaarsetest tõdedest (ära kasuta krüptimata protokolle, kasuta/ava/luba nii
annaabi.ee 
