Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Majandusinfosüsteemid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida annab IS/IT audit ?
  • Mida endast kujutab Cobit raamistik ?
  • Mida annab IKT kasutamine, mis on head omadused ?
  • Mis on IKT vahendite kasutamisest tulenevad probleemid ?
  • Millest koosneb ühel töökohal kasutatava IKT valdkonna (omamise) hind ?
  • Millega tegeleb IKT juht ?
  • Millega tegeleb IT arendus, projektijuhid ?
  • Millega tegeleb IT Administraator ?
  • Mis moodi käsitletakse info turvalisust ?
  • Millega tegelevad IKT hooldus ja kasutajatugi ?
  • Mida nimetatakse IKT platvormiks ?
  • Mida annab ettevõttele VPN teenus, konkreetsed lahendusvariandid ?
  • Mida annab ettevõttele VoIP teenus, konkreetsed lahendusvariandid ?
  • Millega tegeleb CRM tarkvarateenus, peamised funktsioonid ?
  • Millega tegeleb DHP tarkvarateenus, peamised funktsioonid ?
  • Millega tegeleb Grupivara tarkvarateenus, peamised funktsioonid ?
  • Mille poolest erinevad strateegilised- ja operatiivinfosüsteemid ?
  • Mille alusel otsustada IS-i konkreetsele ettevõttele sobivust ?
  • Mida IS teeb info töötluse mõttes ?
 
Säutsu twitteris
Majandusinfosüsteemid
  • Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid.
    • Süsteemne käsitlus põhineb arvamusel, et süsteemi elemendid toimivad erinevalt, kui need on keskkonnast või tervikust eraldatud.
    • Mõtlemisviis, mis käsitleb meid ümbritsevas maailmas ja meis endis toimuvat/leiduvat süsteemidena ja süsteemidesse kuuluvana.
    • Näiteks: majandussüsteemid ( kapitalism , turumajandus), õigussüsteem jne.
  • Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist).
    • Süsteem – omavahel seotud objektide terviklik kogum, mis on mitteamorfne ja terviklik. Süsteemi iseloomustavad elemendid ehk objektid, sidemed, hierarhia ja käitumine. Sageli on süsteemi piiritlemine keeruline.
    • Süsteemi struktuur ja omadused peavad garanteerima süsteemi eesmärkide täitmise.
    • Joonised:

    • Sisendiks on mingi ressurss, tegevuseks (süsteemis sees) mingi teisendus/protsess ja väljundiks tulemus.

  • Selgita süsteemide klassifitseerimise aluseid.
    • Käitumine – staatilised vs dünaamilised (ajas muutuvad).
    • Matemaatiline – lineaarsed vs mittelineaarsed.
    • Aeg – pidevaja vs diskreetaja süsteemid.
    • Parameetrid – statsionaarsed vs portatiivsed süsteemid.
    • Sisendite ja väljundite arv – ühemõõtmelised vs mitmemõõtmelised.
  • Mida käsitletakse mõistega mudel, too näiteid (kasuta joonist).
    • Teatava süsteemi (elementide ja nendevaheliste seoste kogumi) esitusviis, mille eesmärk on süsteemi paremini tunda ja selle põhjal süsteemi arendada või paremini juhtida. Vaatlushetkel jäetakse kõrvale ebaolulised detailid, n-ö idealiseeritud kirjeldus.
    • Joonis:

  • Mudelite omadused ja esitusviisid, miks neid on vaja.
    • Omadused:
      • saab luua erinevatest valdkondadest, erinevatel eesmärkidel.
      • saab luua kirjeldusena, ideena, tekstina, valemitena, joonistena, objektidena (koopia vmt).
      • võib olla eeltööks suuremale mudelile (süsteemi loomise protsessis).
    • Esitlusviisid:
      • erinevate esitlusviiside jaoks on loodud erinevaid standarte.
      • erinev detailsuse tase esitlusviisidel (ülevaade vs detailne kirjeldus).
    • Mudeleid on vaja süsteemi visualiseerimiseks ning selleks, et süsteem ja selle toimimine oleks üheselt mõistetav.

  • Too erinevaid infosüsteemi definitsioone ja eesmärke ning selgita neid.
    on võimalik andmeid töödelda, salvestada või edastada tehniliste süsteemidega, mis kaasab normaalseks talituseks vajalike vahendite, resursside ja protsessidega
    Infosüsteem on mingi informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Ehk: informatsioon kui süsteemi sisend, reeglid ja vajalikud vahendid ehk sisendi teisendamine ja vastavad vahendid süsteemis.
    • Infosüsteem on info liikumist käsitlevate reeglite kogumik.
    • Infosüsteem on teatav andmete süstemaatilise töötlemise ja säilitamise viis. Paberil , arvutis jne.
  • Info, andmed ... laienda ja selgita valdkonda.
    • Informatsioon – mingis kontekstis tähendust omav teave. Info on kellegi (inimene, asutus või IS) arusaam teatavate asjade kohta käivatest andmetest ja nendevahelistest seostest taustainfo ehk kontekstiga.
    • Andmed – informatsiooni konkreetne esitus, väärtuste ja nende vaheliste seoste hulk. Kindla ja teatud kontekstis kasuliku või tähendust omava struktuuriga andmeid võib lugeda infoks.
    • Andmebaas (andmekogu) – spetsiifilise struktuuriga ( kirjete ja väljadega seostatud ) andmekogum, millel on sisendid ja väljundid. Kindel ja piiritletud struktuur on eelkõige vajalik kiirema info leidmise ja salvestamise tagamiseks. Näited: Access , SQL.
    • Kood – andmete esitus konkreetses seadmes . Arvutis nullide ja ühtede jada, paberil tähed, morsesignaalid jne.
    • Teadmine – mida rohkem väärtusi ja nende vahelisi seoseid , seda rohkem võimalusi. Teadmusbaasid.
  • Mida käsitletakse mõistega toimesüsteem ja kuidas see on seotud infosüsteemidega.
    Toimesüsteem on süsteem, mis on piiritletud ühe organisatsiooniga.Toimesüsteemi moodustavad reeglid, mis juhivad organisatsiooni toimimist.
    • Toimesüsteem on reaalne ehk täidesaatev süsteem, mis kasutab infosüsteemi.
    • Infosüsteemi arendades lähtutatkse toimesüsteemi vajadustest .

  • Selgita inimeste ja infosüsteemide sarnasusi ja erinevusi.
    Sarnasused- Nii inimene kui arvuti suudavad infot talletada ja töödelda.
    Erinevuseks on infotöötluse kiirus
    info säilitamise maht, infosüsteemid võimaldavad talletada piiramatus koguses infot.
    Inimene suudab korraga haarata ja meelde jätta ainult piiratud arvu objekte.
    Infosüsteemid on inimese väljamõeldud ning nende areng sõltub inimesest, ise nad ei arene.
    Nii inimest, kui infosüsteemi on võimalik rünnata. Inimest teise inimese poolt ning infosüsteemi pahavara poolt. Infosüsteem ei ole võimeline iseseisvalt alustama ründamist, käsu selleks peab andma inimene.
    • Sarnasused:
      • mõlemad talletavad infot.
      • toimingute eesmärgistatus.
    • Erinevused:
      • inimesel on töötamise vajadus.
      • reeglite paindlikkus .
      • õppimisvõime.
      • IS puhul vaja reeglid kellegi poolt eelnevalt rangelt paika panna.

  • Tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse ilmingud tänapäeval.
    • Tehisintellekti eesmärk on välja selgitada need mehhanismid , millel põhineb inimese intellektuaalne tegevus, selleks, et kasutada neid konkreetsete teaduslik-tehniliste ülesannete lahendamisel (nt keskkondades , kus inimese viibimine on võimatu või ohtlik) - luua nn tehisintellektisüsteeme. Näiteks: pommi-robotid, tehisintellektuaalne tarkvara meteoroloogias jne.
    • Virtuaalreaalsuse ilmingud on tänapäeval kõikjal meie ümber: meelelahutuses, haridusvaldkonnas, teaduses , ja ka meditsiinis. See keskkond luuakse riist - ja tarkvara komplekti abil. Näiteks: militaarkoolitamine, kirurgide koolitamine, astronoomilised keskkonnad.

    Tehisintellekt on masinate intelligentsus ja informaatika haru, mis üritab seda luua.
    Tehisintellekti harud:
    • Loogiline tehisintellekt.
    • Otsing.
    • Mustrite avastamine.
    • Teadmiste esitus.
    • Järeldamine.
    • Terve mõistuse teadmised ja arutlemine.
    • Kogemusest õppimine.
    • Plaanimine. (Tehisintellekt 2011)

    Virtuaalreaalsus on riistvaralisi ja tarkvaralisi vahendeid kasutades loodud simuleeritud keskkond. Mõne rakenduse kasutajaliides võimaldab programmidega paremat suhtlemist sihtotstarbelise riietuse abil, nagu müts, kiiver , prillid, kindad , jalanõud, relvad ja juhtimisvahendid, mida saab arvutiga ühendada. Nii saab koolitada sõjaväelasi, kunstnikud saavad luua teoseid ning arhitektid püstitada suhteliselt kiiresti ja odavalt ehitiste makette.
    11. Selgita infomudeli mõistet ja selle seotust protsessidega
    • Organisatsioonis oleva info kaardistamiseks kasutatakse infomudelit, mis paikneb oma loogilisel tasandil ärimudelite ja andmemudelite vahel. Info arhitektuuri kaardistamisega määratakse aga lisaks infole informatsiooni tekke allikad, väärtused, struktuur, tarbijad, edastuskanalid, töötlemisvajadused, säilitamine, kaitsmine ja ka hävitamine.
    • Informatsiooni eesmärk ja tähendus organisatsioonis määratakse äri tasandil. Seega tuleks vaadelda informatsiooni vajadust ja tekkimist protsesside lõikes. Nii on loogiline, et protsessi omanik on ka ühtlasi informatsiooni omanik, mis selle protsessi käigus tekib, või mis mujalt hankides oluliste seostega rikastatakse. Nii võib protsessist (ja tegevustest) eraldatud infot käsitledagi pigem andmetena:

    12. Selgita info väärtust, teadmusjuhtimise mõistet ja selle eesmärke.
    • Infol ei olegi sageli omaette eriti suurt väärtust, see võib oluliselt sõltuda kontekstist ja info kasutajatest.
    • Info kasulikuks tegemisel tuleb silmas pidada selle rakendatavust. Rakendatavuseks tuleb oma inforessurssi hinnata (väärtus, turvalisus) ja juhtida (teadmusjuhtimine – knowledge management ).
    • Arvutite ja infotöötlemisega seotud kontekstides oli teadmusjuhtumine (knowledge management) eelkõige mõistetud kui tehnikad salvestatud teadmise töötlemiseks ja juhtimiseks tarbijani. Teisalt on teadmusjuhtimine mõistetud kui teadmiste ning toodete loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimine organisatsioonides, arvestades inimese võtmepositsiooni teadmuse kandjana
    • Teadmusjuhtimise programmid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende sihiks on jõuda spetsiifiliste tulemusteni, nagu näiteks jagatud teave, parendatud teostus , konkurentsieelis või kõrgetasemeline innovatsioon
    13. Selgita infosüsteemide ja IKT valdkonna sarnasusi ja erinevusi, nende seotust.
    • Infosüsteemid on vanemad ja sisaldavad endas pea alati ka mitteinfotehnoloogilisi osi, reeglitega kaetud suhteid jms. Samas, IKT toetab tihti mitut infosüsteemi ning on seotud ka muude infoteenustega.
    • IKT ei ole tihti kaetud reeglitega, seepärast ei saa seda alati lugeda tervikuna IS, samas on siiski piiritletud hulk valikuid ja vahest ka kirjalikult vormistatud reeglid.
    • IS keskendub infole, struktuurile, protsessidele. IKT keskendub realiseerimisele (sh. telefon).
    14. Selgita infosüsteemi kattega ( ulatuse , suurusega) seonduvat.
    Kui infosüsteem on mingi ülesande tegemiseks, siis võime rääkida infosüstemi kattest organisatsiooni sees funktsioonide osas, teisalt aga selle alusel, kas infosüsteem ainult mõõdab reaalset süsteemi, või teostab seda (kommunikatsioon).
    Infosüsteemide kate organisatsiooni piirides:
    • Funktsionaalsuses - (finants, tootmine, kommunikatsioon, müügikanalid…),
    • teostavuses - mõõtmine ( raamatupidamine ), osaline protsesside realiseerimine (finantsinfo otsustusprotsessis ), põhiprotsesside teostamine (müügisüsteem), integreeritus,
    • struktuuris - vaated/protsessid, kasutajate rollide hulk (kliendi-, juhtimis-,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Majandusinfosüsteemid #1 Majandusinfosüsteemid #2 Majandusinfosüsteemid #3 Majandusinfosüsteemid #4 Majandusinfosüsteemid #5 Majandusinfosüsteemid #6 Majandusinfosüsteemid #7 Majandusinfosüsteemid #8 Majandusinfosüsteemid #9 Majandusinfosüsteemid #10 Majandusinfosüsteemid #11 Majandusinfosüsteemid #12 Majandusinfosüsteemid #13 Majandusinfosüsteemid #14 Majandusinfosüsteemid #15 Majandusinfosüsteemid #16 Majandusinfosüsteemid #17 Majandusinfosüsteemid #18 Majandusinfosüsteemid #19 Majandusinfosüsteemid #20 Majandusinfosüsteemid #21 Majandusinfosüsteemid #22 Majandusinfosüsteemid #23 Majandusinfosüsteemid #24 Majandusinfosüsteemid #25 Majandusinfosüsteemid #26
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor L2nny Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    24
    docx
    Majandusinfosusteemid KT
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    105
    doc
    Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
    79
    doc
    Majandusanalüüs
    161
    pdf
    Juhtimise alused
    343
    pdf
    Maailmataju uusversioon
    1
    docx
    Rahvusvaheline turundus
    114
    doc
    Laondus ja veokorraldus



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun