Majandusinfosüsteemid (0)

Q: Mida annab ISIT audit?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusinfosüsteemid

Q: Mida endast kujutab Cobit raamistik?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusinfosüsteemid

Q: Mida annab IKT kasutamine mis on head omadused?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusinfosüsteemid

Q: Mis on IKT vahendite kasutamisest tulenevad probleemid?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusinfosüsteemid

Q: Millest koosneb ühel töökohal kasutatava IKT valdkonna omamise hind?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusinfosüsteemid

Q: Millega tegeleb IKT juht?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusinfosüsteemid

Q: Millega tegeleb IT arendus projektijuhid?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusinfosüsteemid

Q: Millega tegeleb IT Administraator?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusinfosüsteemid

Q: Mis moodi käsitletakse info turvalisust?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusinfosüsteemid

Q: Millega tegelevad IKT hooldus ja kasutajatugi?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusinfosüsteemid

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Majandus - Majandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida annab ISIT audit?
Mida endast kujutab Cobit raamistik?
Mida annab IKT kasutamine mis on head omadused?
Mis on IKT vahendite kasutamisest tulenevad probleemid?
Millest koosneb ühel töökohal kasutatava IKT valdkonna omamise hind?
Millega tegeleb IKT juht?
Millega tegeleb IT arendus projektijuhid?
Millega tegeleb IT Administraator?
Mis moodi käsitletakse info turvalisust?
Millega tegelevad IKT hooldus ja kasutajatugi?
Mida nimetatakse IKT platvormiks?
Mida annab ettevõttele VPN teenus konkreetsed lahendusvariandid?
Mida annab ettevõttele VoIP teenus konkreetsed lahendusvariandid?
Millega tegeleb CRM tarkvarateenus peamised funktsioonid?
Millega tegeleb DHP tarkvarateenus peamised funktsioonid?
Millega tegeleb Grupivara tarkvarateenus peamised funktsioonid?
Mille poolest erinevad strateegilised- ja operatiivinfosüsteemid?
Mille alusel otsustada IS-i konkreetsele ettevõttele sobivust?
Mida IS teeb info töötluse mõttes?

Majandusinfosüsteemid

Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid.

Süsteemne käsitlus põhineb arvamusel, et süsteemi elemendid toimivad erinevalt, kui need on keskkonnast või tervikust eraldatud.
Mõtlemisviis, mis käsitleb meid ümbritsevas maailmas ja meis endis toimuvat/leiduvat süsteemidena ja süsteemidesse kuuluvana.
Näiteks: majandussüsteemid ( kapitalism , turumajandus), õigussüsteem jne.

Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist).

Süsteem – omavahel seotud objektide terviklik kogum, mis on mitteamorfne ja terviklik. Süsteemi iseloomustavad elemendid ehk objektid, sidemed, hierarhia ja käitumine. Sageli on süsteemi piiritlemine keeruline.
Süsteemi struktuur ja omadused peavad garanteerima süsteemi eesmärkide täitmise.
Joonised:

Sisendiks on mingi ressurss, tegevuseks (süsteemis sees) mingi teisendus/protsess ja väljundiks tulemus.

Selgita süsteemide klassifitseerimise aluseid.

Käitumine – staatilised vs dünaamilised (ajas muutuvad).
Matemaatiline – lineaarsed vs mittelineaarsed.
Aeg – pidevaja vs diskreetaja süsteemid.
Parameetrid – statsionaarsed vs portatiivsed süsteemid.
Sisendite ja väljundite arv – ühemõõtmelised vs mitmemõõtmelised.

Mida käsitletakse mõistega mudel, too näiteid (kasuta joonist).

Teatava süsteemi (elementide ja nendevaheliste seoste kogumi) esitusviis, mille eesmärk on süsteemi paremini tunda ja selle põhjal süsteemi arendada või paremini juhtida. Vaatlushetkel jäetakse kõrvale ebaolulised detailid, n-ö idealiseeritud kirjeldus.
Joonis:

Mudelite omadused ja esitusviisid, miks neid on vaja.

Omadused:
- saab luua erinevatest valdkondadest, erinevatel eesmärkidel.
- saab luua kirjeldusena, ideena, tekstina, valemitena, joonistena, objektidena (koopia vmt).
- võib olla eeltööks suuremale mudelile (süsteemi loomise protsessis).
Esitlusviisid:
- erinevate esitlusviiside jaoks on loodud erinevaid standarte.
- erinev detailsuse tase esitlusviisidel (ülevaade vs detailne kirjeldus).
Mudeleid on vaja süsteemi visualiseerimiseks ning selleks, et süsteem ja selle toimimine oleks üheselt mõistetav.

Too erinevaid infosüsteemi definitsioone ja eesmärke ning selgita neid.
on võimalik andmeid töödelda, salvestada või edastada tehniliste süsteemidega, mis kaasab normaalseks talituseks vajalike vahendite, resursside ja protsessidega
Infosüsteem on mingi informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Ehk: informatsioon kui süsteemi sisend, reeglid ja vajalikud vahendid ehk sisendi teisendamine ja vastavad vahendid süsteemis.

Infosüsteem on info liikumist käsitlevate reeglite kogumik.
Infosüsteem on teatav andmete süstemaatilise töötlemise ja säilitamise viis. Paberil , arvutis jne.

Info, andmed ... laienda ja selgita valdkonda.

Informatsioon – mingis kontekstis tähendust omav teave. Info on kellegi (inimene, asutus või IS) arusaam teatavate asjade kohta käivatest andmetest ja nendevahelistest seostest taustainfo ehk kontekstiga.
Andmed – informatsiooni konkreetne esitus, väärtuste ja nende vaheliste seoste hulk. Kindla ja teatud kontekstis kasuliku või tähendust omava struktuuriga andmeid võib lugeda infoks.
Andmebaas (andmekogu) – spetsiifilise struktuuriga ( kirjete ja väljadega seostatud ) andmekogum, millel on sisendid ja väljundid. Kindel ja piiritletud struktuur on eelkõige vajalik kiirema info leidmise ja salvestamise tagamiseks. Näited: Access , SQL.
Kood – andmete esitus konkreetses seadmes . Arvutis nullide ja ühtede jada, paberil tähed, morsesignaalid jne.
Teadmine – mida rohkem väärtusi ja nende vahelisi seoseid , seda rohkem võimalusi. Teadmusbaasid.

Mida käsitletakse mõistega toimesüsteem ja kuidas see on seotud infosüsteemidega.
Toimesüsteem on süsteem, mis on piiritletud ühe organisatsiooniga.Toimesüsteemi moodustavad reeglid, mis juhivad organisatsiooni toimimist.

Toimesüsteem on reaalne ehk täidesaatev süsteem, mis kasutab infosüsteemi.
Infosüsteemi arendades lähtutatkse toimesüsteemi vajadustest .

Selgita inimeste ja infosüsteemide sarnasusi ja erinevusi.
Sarnasused- Nii inimene kui arvuti suudavad infot talletada ja töödelda.
Erinevuseks on infotöötluse kiirus
info säilitamise maht, infosüsteemid võimaldavad talletada piiramatus koguses infot.
Inimene suudab korraga haarata ja meelde jätta ainult piiratud arvu objekte.
Infosüsteemid on inimese väljamõeldud ning nende areng sõltub inimesest, ise nad ei arene.
Nii inimest, kui infosüsteemi on võimalik rünnata. Inimest teise inimese poolt ning infosüsteemi pahavara poolt. Infosüsteem ei ole võimeline iseseisvalt alustama ründamist, käsu selleks peab andma inimene.

Sarnasused:
- mõlemad talletavad infot.
- toimingute eesmärgistatus.
Erinevused:
- inimesel on töötamise vajadus.
- reeglite paindlikkus .
- õppimisvõime.
- IS puhul vaja reeglid kellegi poolt eelnevalt rangelt paika panna.

Tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse ilmingud tänapäeval.

Tehisintellekti eesmärk on välja selgitada need mehhanismid , millel põhineb inimese intellektuaalne tegevus, selleks, et kasutada neid konkreetsete teaduslik-tehniliste ülesannete lahendamisel (nt keskkondades , kus inimese viibimine on võimatu või ohtlik) - luua nn tehisintellektisüsteeme. Näiteks: pommi-robotid, tehisintellektuaalne tarkvara meteoroloogias jne.
Virtuaalreaalsuse ilmingud on tänapäeval kõikjal meie ümber: meelelahutuses, haridusvaldkonnas, teaduses , ja ka meditsiinis. See keskkond luuakse riist - ja tarkvara komplekti abil. Näiteks: militaarkoolitamine, kirurgide koolitamine, astronoomilised keskkonnad.

Tehisintellekt on masinate intelligentsus ja informaatika haru, mis üritab seda luua.
Tehisintellekti harud:

Loogiline tehisintellekt.
Otsing.
Mustrite avastamine.
Teadmiste esitus.
Järeldamine.
Terve mõistuse teadmised ja arutlemine.
Kogemusest õppimine.
Plaanimine. (Tehisintellekt 2011)

Virtuaalreaalsus on riistvaralisi ja tarkvaralisi vahendeid kasutades loodud simuleeritud keskkond. Mõne rakenduse kasutajaliides võimaldab programmidega paremat suhtlemist sihtotstarbelise riietuse abil, nagu müts, kiiver , prillid, kindad , jalanõud, relvad ja juhtimisvahendid, mida saab arvutiga ühendada. Nii saab koolitada sõjaväelasi, kunstnikud saavad luua teoseid ning arhitektid püstitada suhteliselt kiiresti ja odavalt ehitiste makette.
11. Selgita infomudeli mõistet ja selle seotust protsessidega

Organisatsioonis oleva info kaardistamiseks kasutatakse infomudelit, mis paikneb oma loogilisel tasandil ärimudelite ja andmemudelite vahel. Info arhitektuuri kaardistamisega määratakse aga lisaks infole informatsiooni tekke allikad, väärtused, struktuur, tarbijad, edastuskanalid, töötlemisvajadused, säilitamine, kaitsmine ja ka hävitamine.
Informatsiooni eesmärk ja tähendus organisatsioonis määratakse äri tasandil. Seega tuleks vaadelda informatsiooni vajadust ja tekkimist protsesside lõikes. Nii on loogiline, et protsessi omanik on ka ühtlasi informatsiooni omanik, mis selle protsessi käigus tekib, või mis mujalt hankides oluliste seostega rikastatakse. Nii võib protsessist (ja tegevustest) eraldatud infot käsitledagi pigem andmetena:

12. Selgita info väärtust, teadmusjuhtimise mõistet ja selle eesmärke.

Infol ei olegi sageli omaette eriti suurt väärtust, see võib oluliselt sõltuda kontekstist ja info kasutajatest.
Info kasulikuks tegemisel tuleb silmas pidada selle rakendatavust. Rakendatavuseks tuleb oma inforessurssi hinnata (väärtus, turvalisus) ja juhtida (teadmusjuhtimine – knowledge management ).
Arvutite ja infotöötlemisega seotud kontekstides oli teadmusjuhtumine (knowledge management) eelkõige mõistetud kui tehnikad salvestatud teadmise töötlemiseks ja juhtimiseks tarbijani. Teisalt on teadmusjuhtimine mõistetud kui teadmiste ning toodete loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimine organisatsioonides, arvestades inimese võtmepositsiooni teadmuse kandjana
Teadmusjuhtimise programmid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende sihiks on jõuda spetsiifiliste tulemusteni, nagu näiteks jagatud teave, parendatud teostus , konkurentsieelis või kõrgetasemeline innovatsioon

13. Selgita infosüsteemide ja IKT valdkonna sarnasusi ja erinevusi, nende seotust.

Infosüsteemid on vanemad ja sisaldavad endas pea alati ka mitteinfotehnoloogilisi osi, reeglitega kaetud suhteid jms. Samas, IKT toetab tihti mitut infosüsteemi ning on seotud ka muude infoteenustega.
IKT ei ole tihti kaetud reeglitega, seepärast ei saa seda alati lugeda tervikuna IS, samas on siiski piiritletud hulk valikuid ja vahest ka kirjalikult vormistatud reeglid.
IS keskendub infole, struktuurile, protsessidele. IKT keskendub realiseerimisele (sh. telefon).

14. Selgita infosüsteemi kattega ( ulatuse , suurusega) seonduvat.
Kui infosüsteem on mingi ülesande tegemiseks, siis võime rääkida infosüstemi kattest organisatsiooni sees funktsioonide osas, teisalt aga selle alusel, kas infosüsteem ainult mõõdab reaalset süsteemi, või teostab seda (kommunikatsioon).
Infosüsteemide kate organisatsiooni piirides:

Funktsionaalsuses - (finants, tootmine, kommunikatsioon, müügikanalid…),
teostavuses - mõõtmine ( raamatupidamine ), osaline protsesside realiseerimine (finantsinfo otsustusprotsessis ), põhiprotsesside teostamine (müügisüsteem), integreeritus,
struktuuris - vaated/protsessid, kasutajate rollide hulk (kliendi-, juhtimis-, protsessi-, personalivaade, Front - and BackOffice).

Infosüsteemi kate ülepiirilises koostöös:

klientide sidumine (veebi ja kliendikaardi programmid),
partnerite kliendid (hulgi- ja jaekaubandus ),
riigisuhted ( maksuamet jms),
koostööorganisatsioonid (ühisportaalid),
turuuuringud (andmete müük?),
ülemaailmsed (probleemiks keel, seadused).

15. Selgita IKT valdkonda organisatsioonis (millest koosneb, miks, tasuvus?).
IKT valdkonna all mõistame:

arvutustehnikat ( arvutid ja nende lisaseadmed );
kommunikatsioonitehnikat (arvutivõrgud, telefonivõrgud, heli, video jm nõrkvoolu seadmeid);
infot, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (info ja programmid);
inimtööjõudu, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms.

IKT valdkonda (mitte ainult tehnika, vaid selle tehnika realiseerimine organisatsioonis) võib vaadelda kui ühte tugiteenust aga ka tähtsat arendusmootorit (e- Europe ). Igal juhul sõltub IKT valdkonna käsitlus ettevõtte üldisest käsitlusest ja eesmärkidest, olles seotud igasuguse infotööga.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IT) rakendamine ettevõttes on tänapäeval vältimatu. Kui see tegevus on efektiivne, tagab see konkurentsieelise . Paraku ei suuda suur osa firmajuhtidest IT-valdkonna efektiivsust hinnata. See on probleemiks, kuna kõnealune valdkond on kulukas ning uuringud näitavad, et IT investeeringud moodustavad kõigist ettevõtte investeeringutest arenenud riikides üha suurema osa.
16. IKT kui arendusmootor ettevõttes, näited.
IKT valdkonna kui tugiteenuse arenduse tulemusena võib välja tuua mitmeid innovaatilisi projekte: avalikud internetipunktid, piisavalt laialdane WIFI leviala, ID-kaart, X-tee, e-valimised, e-valitsus, e-õpe, e-kool, e-raamatukogu jpm.
IKT kasutamise efektiivsuse arendamine toetab ettevõtte ärilisi eesmärke ning kiiret info töötlemise võimalust, võimaldab vähendada valdkonna kulutuste osakaalu ning IKT kasutamine pakub eelkõige info kättesaadavust sõltumata info taotleja asukohast.
Arengut toetavate ( innovatsiooni pakkuvate) punktidena võiks välja tuua:

saab kodus (kohvikud jms) tööd teha (tööhõive),
inimestele jääb rohkem aega uute asjadega tegeleda,
regionaalne võrdsus (maal info kättesaadavus),
mugavuse tõus paljudes valdkondades,
arvamuste paljusus tõuseb ( suhtlemine suureneb),
ühendab kultuure tihedamalt ,
kiire info töötlus, saab kiiremini edasi uute probleemide juurde,
IKT arendamine eeldab (katalüseerib) ettevõtte arengut.

17. IKT kui tugiteenus, näited

ITK tugiteenusena pakub võimalusi eelkõige kõiki ettevõtte igapäevategevusel vajaminevate funktsioonide (ost/müük, ladu, finants jne) täitmise võimalusi;
ITK teenus suurendab oluliselt ettevõtte efektiivsust, samuti info kättesaadavust ning töötlemisvõimalust;
ITK tugiteenusena sisaldab üldjuhul kogu ettevõttes vajalikku informatsiooni käsitleva personali riist- ja/või tarkvaraalast koolitust (samuti hilisemat täiendkoolitust).

18. Mida annab IS/IT audit ? Mida endast kujutab Cobit raamistik?
Efektiivse IT korralduse saamiseks ettevõttes on võimalik appi võtta IT audiitor , kes selgitab välja, milliseid IT funktsioone peaks parandama, millistes ärivaldkondades tasub teha IT arendusi jne. üldiselt käib see protsess nii, et esmalt kaardistatakse ettevõtte strateegilised eesmärgid, seejärel põhiprotsessid ja abiprotsessid.
Ärivajadused tulevad välja, kui analüüsida äriprotsesside nn pudelikaela, mille avamine suurendaks protsesside efektiivsust ja läbilaskevõimet. IT- ressursid tasub suunata just nende pudelikaelte avamisele, mis annavad ärile kõige suuremat efekti. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus tehakse õigesti õigeid asju.
Lisaks võib IKT audit (aga ka IS audit) anda ülevaate IT valdkonna kulude põhjendatusest, kui sellest muul põhjusel ülevaadet ei omata.
COBIT ( Control Objective for Information and realated Technology ) - tuntuim IT juhtimise ja kontrolli raamistik.
19. Mida annab IKT kasutamine, mis on head omadused?

IT aitab rutiinseid töid kiiremini teha ning võimaldab tööjõudu kokku hoida.
IT võimaldab pakkuda hoopis uusi tooteid ja teenuseid.
IT võimaldab juhtimist efektiivsemaks muuta ning organisatsiooni struktuuri õhendada.
IT võimaldab tööd eri paikade vahel hajutada.
IT pakub uusi marketingikanaleid, sh ülemaailmseid.

20. Mis on IKT vahendite kasutamisest tulenevad probleemid?

IT uuemate rakendustehnoloogiatega kursisolek ja kaasaskäimine ei ole alati jõukohane
IT arengut ei saa pikaks ajaks kuigi täpselt ennustada.
IT arenedes teravneb ning globaliseerub üldine majanduslik konkurents .

21. Millest koosneb ühel töökohal kasutatava IKT valdkonna (omamise) hind?
IKT kulude puhul tuleb rääkida kahest erinevast põhimõttelisest võimalusest:
1.Soetada kogu riistvara firmal ise ja palgata firmasse IT spetsialist/-id
2.Rentida IKT teenus koos riistavara, hoolduse, IT spetsialistidega jne
Gartner Grupp leidis, et võrku ühendatud tööarvutiga seotud kulud jagunevad järgmiselt:
        21% riist- ja tarkvarale tehtud kulutused;
        9% nn halduskulud ;
        27% tehnilised probleemid ning nende lahendamiskulud;
        43% kuludest moodustavad kasutusprobleemid - valed töövõtted, vähene koolitus, oskamatus arvuti ressursse ära kasutada - mis kõik tähendavad raisatud tööaega, mis firma puhul väljendub otseselt palgakulus.
Net Group pakub infosüsteemide omamiskuluna järgmiseid kulutusi:
Eelarvestatud kulud:
        Soetuskulud;
        Arenduskulud;
        Kasutajatugi; Hilisemad hooldus - ja administreerimiskulud
        Juhtimiskulud;
        Muud kulud
Eelarvestamata kulud:
        Lõppkasutajad (Fuzz faktor);
        Võimalikud rikked ja soovitav veakindlus
22. Selgita IKT personali struktuuri organisatsioonis. Mida endast kujutab ITIL raamistik?
Laias laastus võib IKT inimste struktuuri kujutada traditsioonilise ettevõtte mudeli järgi püramiidina, mille:
• tipus on IT juht;
• järgmisel astmel administraatorid ning arendajad ehk kõik need, kes süsteemi ehitavad, arendavad ja käigus hoiavad;
• seejärel hooldus, veaparandus ja üldse toe spetsialistid .
Iga organisatsiooni (millel muidugi on vajadus eraldi IT personali ja osakonna järele) IKT struktuur on erinev, kohandatud just selle organisatsiooni vajadustele. Iga ettevõtte või organisatsiooni vajadustele vastavalt võib IKT struktuur olla olematu (teenus ostetakse sisse) koosneda ühest isikust, kes teostab kõiki IT-ga seonduvaid töid või olla äärmiselt kompleksne olles segmenteeritud eri valdkondade ja vastutuste vahel. Üldiselt, IKT struktuuri organisatsioonis määravad teenused, mida organisatsioon pakub ning terviklahendusi pakkuv organisatsioon omab suurema tõenäosusega ka komplekssemat IKT struktuuri
ITIL dokumentatsiooni raamistik
23. Millega tegeleb IKT juht?

Eesmärgiks on ettevõtte infotehnoloogilise ja sidekontseptsiooni loomine
konkurentsivõimet tagavate ja toetavate IT- ja sidealaste lahenduste väljatöötamise
juurutamise juhtimine pidevalt muutuvas ja kõrge konkurentsiga keskkonnas.
Vastutab ettevõtte IT strateegia ja äristrateegia kooskõlla viimise , infosüsteemi talitluspidevuse, informatsiooni õigsuse ja turbe eest.

24. Millega tegeleb IT arendus, projektijuhid?
IT arendus hõlmab endas tarkvaraliste IT süsteemide arendus, riistvara arendust ja uuendamist ning personali teadmiste ja oskuste tõstmist läbi koolituste.
IT arendus tegeleb organisatsioonile vaja minevate infosüsteemide ja programmide kavandamise ja nende rakendamisega antud ettevõttes.
Juhib tarkvara hankeprojekti ning oskab valida programme vastavalt organisatsiooni vajadustele.

Projektijuhi kohustuseks on tagada projekti plaanipärane ja võimalikult sujuv teostus ning tagada, et projekt saavutaks eesmärgi, mis oli kokku lepitud ning saavutaks selle kokulepitud ajavahemikus .
Projekti tegevuskava koostamine ja riskianalüüs.
Hanke koostamine ja vajadusel planeerimine mille tulemiks on leping arendajaga.
Projekti ajakava ja eelarve koostamine
Tagab tööjärgede võimalikult sujuva ja tõrgeteta ülemineku.

25. Millega tegeleb IT Administraator ?

IT - administraator tegeleb asutustes kasutajate haldamisega,

vajadusel muudatuste laadimisega,

informeerib kasutajaid.

Muude kohustuste hulka võib kuuluda skriptimine

või vähesel määral programmeerimist,

juhib arvutisüsteemidega seonduvaid projekte.

Tagab info turvalisuse, selle säilivuse ja kaistuse.
26. Mis moodi käsitletakse info turvalisust?
Efektiivsus on äärmiselt oluline – kulutused vara kaitsmiseks ei tohi ületada varade väärtust.
Võimalikud vahendid IKT turvalisus tagamiseks ja rünnete ära hoidmiseks on kasutada järgnevaid lahendusi:

Antiviiruse tarkvara – paigaldada arvutisse ja uuendada regulaarselt;
Tulemüür;
Rämpsposti filter;
Elektroonilised isikutunnistused/ sertifikaadid ;
Krüpteeritud autentimine;
Digitaalallkiri ja ID tuvastus ;
Internetis liikudes hoidu nuhkvara eest.

Usaldusväärsus ja turvalisus on igal juhul eduka äri toimimisel eelduseks . E-äris on suur tähtsus usaldusel ja kommunikatsiooni selgusel. Interneti laialdane levik on andnud ettevõtetele uue ärisuhete algatamise koha, mis on viinud kõik äriprotsessid on-line keskkonda. Järgneval joonisel e-äri suhete võrgustikust on näha, kuidas toimub ühenduse võtmine mitme äripartneri vahel.
27. Millega tegelevad IKT hooldus ja kasutajatugi?
        töökohade paigaldamine, nende hooldus,
        viiruskaitse,
        töökohtade andmete varundus,
        tarkvara uuendamine töökohtadel.
Kasutajatugi
IT probleemide lahendaja, või suuremates organisatsioonides terve osakond (HelpDesk, peer -to-peer), kelle üldisteks ülesanneteks on:
        veasituatsioonide registreerimine,
        veasituatsiooni andmete edastamine teistele spetsialistidele,
        vigade analüüs.
28. Mida nimetatakse IKT platvormiks? Too näiteid.
29. Mida annab ettevõttele VPN teenus, konkreetsed lahendusvariandid ?
VPN ehk Virtual private Network .
Eesti keelde tõlgituna tähendab see virtuaalset privaatvõrku, mis on võrguteenus. See on võrguteenus mis kasutab peamiselt avalikku telekommunikatsiooni infrastruktuuri, nagu internet . Selle ülesandeks on pakkuda juurdepääsu kaugserveri kontoritele või palju reisivatele kasutajatele juurespääsu keskse organisatsiooni võrku.
Ettevõttele annab VPN teenus kindlasti paremaid töötulemusi, kuna organisatsiooni võrku on juurdepääs igal ajal. Kas siis kodus oma arvuti taga, või olles kuskilt tööreisil. VPN on kindlasti parim lahendus kui ettevõtte kontorid asuvad nt igas linnas, see muudab informatsiooni edastamise lihtsamaks.
30. Mida annab ettevõttele VoIP teenus, konkreetsed lahendusvariandid?
VoIP teenus aitab luua võimalusi ettevõtetele, kellel võimalused kommunikatsioonis olid varem kehvad. Tänu lairiba internetiühenduse levikule ja VoIP teenusepakkujatele, kes töötavad selle nimel, et tagada IP – kõnede kättesaadavus maailma igas otsas, kasvab VoIP – i kasutajate arv kiires tempos . Odavad hinnad, paindlikkus ja kindel kvaliteet on vaid mõned eelised, mis teevad VoIP teenuse nauditavaks. VoIP-i abil saab kasutada teenuseid, mis tavatelefoniga pole võimalik, näiteks kõned mida saab suunata telefonilt telefonile, häälmail ja odavad konverentskõned. Uus tehnoloogia võimaldab turule tulla uutel tegijatel nagu Comcast ja Skype . Üle interneti rääkimiseks on eelkõige vaja kiiret internetiühendust või peab klient olema kaablikompanii levialas. Suurepärane kliendiabi teenus, aga aitab tagada selle, et klient peaks võimalikult vähe oma telefoni teenuste pärast muretsema. Üle interneti helistamisel on ka omad vead. Kui internetiühendus katkeb, siis kaob ka helistamisvõimalus, uuesti helistamiseks tuleb ära oodata internetiühenduse taastumine. Sama probleem tekib ka elektrikatkestusega. Oluline on siiski see, et iga ettevõte peab omale ise sobiva VoIP teenusepakkuja paljude teiste seast välja valima , vastavalt oma vajadustele.

Selgita garantiiküsimusi IKT valdkonnas.
Garantii katab kôik kahjud, mis vôivad tekkida toote kättetoimetamisel. Riistvara müüv ettevõte kasutab vahetamise vôi parandamise käigus ainult uusi vôi nendega vôrdväärseid osi. Vahetatud osad ei jää tehnilistelt näitajatelt alla oma eelkäijatele.

Seadmete tavapärasele garantiile pakutakse lisaks veel lisagarantii aega (näiteks aasta lisaks), tagastamisperiood (n: veebipõhisel ostmisel), asendusseadmeid garantiiremondi ajaks, garantiiremonti kohapeal (On-Site), transporti töökotta ( Express garantii vms), andmete taastamist (turvalisus) jne.
Garantiiteenindus
- Garantii laiendamine uutele seadmetele
- Seadmestikku hooldatakse kliendi juures
- Töö, kohaletulek ja varuosad kuuluvad teenuse hinna sisse
- Reageerimis- ja teenindusajad vastavalt seadme kriitilisuse astmele

Nimeta mahult erinevaid IKT teenuste hankimise viise, litsentside variandid.

Tuletame meelde, et võimalused teenuste hankimiseks on kas:
- osta (seadistada ehk installeerida) valmispakett,
- kohandada väikeseeria või moodultarkvara,
- tellida (teha ise) spetsiaalne,
- leida teenus (ASP).
Litsentside variandid:
- autori poolselt kinnise või avatud lähtekoodiga tarkvara litsents
- kasutamise omaduste poolt kas mittekommerts- või kommertskasutuseks
- tasuta, tasulised, renditavad
- Jaotuskanalite alusel: ainuõigusega jaotamine või vaba jaotusega.

Loetle olulisemaid tarkvarateenuste funktsionaalseid valdkondi.

Kontoritarkvara
Kommunikatsioon
Grupivara, kaugtöö, intranet , kalender, tööülesanded, dokumendi vahetus
Projektijuhtimine (ressursside planeerimine, arvestus, meeskonnad )
Teadmusjuhtimine ( blogid , Wiki, FAQ, foorumid )
Veebileht
ERP (ettevõtte ressursside planeerimine)

Selgita erinevaid veebiinfosüsteemide tasemeid.

staatiline info
tagasiside vormid ja administreeritavad lehed (CMS)
teiste andmebaasidega seotud/laoinfo reaalajas
müügiprotsess reaalajas (e-Business, e-Commerce)
võrgustumine

Millega tegeleb CRM tarkvarateenus, peamised funktsioonid?

Turunduse ja kliendihaldusega
Funktsioonid:
- müügiedendamine
- müügijuhtimine
- turundamine (sh telefoniturundus ja –müük)
- ajahaldus
- klienditeenindus ja –tugi
- andmete sünkroniseerimine

Millega tegeleb DHP tarkvarateenus, peamised funktsioonid?

Dokumendihaldusega
Funktsioonid:
- digitaaldokumentide haldus ja kasutamine
- juhtimistegevuse dokumenteerimise korrastamine ja reglementeerimine
- elektrooniline asjaajamine
- asjaajamise soovituste ja regulatsioonide kehtestamine ning standardite loomine

Millega tegeleb Grupivara tarkvarateenus, peamised funktsioonid?

Kaugtöö, intranet, meeskonnatöö
- hõlbustab inimestevahelist infovahetust
- teadmiste juhtimine
- meeskonnatöö produktiivsus
- meeskondade efektiivsuse tõstmine
- lihtsustab ajaplaneerimist

Mille poolest erinevad strateegilised- ja operatiivinfosüsteemid?

Strateegilised süsteemid:
- kvalitatiivsed andmed
- määramatu struktuuriga infokogumikud
- näiteks: dokumendid (tekstid, pildid, tabelid , heli, video jne)
Operatiivsed süsteemid:
- kvantitatiivsed andmed
- andmeobjektidel kindel struktuur
- äritegevuse informatsiooni kogumine, säilitamine ja analüüs
- orienteeritud andmete terviklikkusele
- näiteks: tellimuste ja arvete haldamine , lao- ja majandusarvestus

Mille alusel otsustada IS-i konkreetsele ettevõttele sobivust?

Selge ülevaate saamiseks soovitatakse läbi viia audit:
- Audit annab ülevaate senise arengu süsteemsusest ja tulemuslikkusest
- Annab kindluse, et firma toimib ka peale IT spetsialisti lahkumist
- On tagatud firma vastupanuvõime erinevatele riskidele IT valdkonnas
- Võrdluse teiste tegutsejate ning üldise tasemega
- Võimalikud vead ja puudused töökorralduses
- Selged ettepanekud probleemide lahendamiseks
- Erapooletu arvamus tegeliku olukorra kohta
Infosüsteemi sobivuse üle saab otsustada organisatsiooni üldisemaid vajadusi analüüsides ning üldisemad vajadused selguvad kvaliteedi küsimustega tegeldes.

Selgita Outsource mõistet IKT valdkonnas.

Teenus ostetakse sisse, mitte ei hallata kogu süsteemi enda poolt. Selleks on palju põhjusi ning peamiseks põhjuseks on fokusseeruda oma valdkonna peale ning hoida kokku kulusid .
- kommunikatsioon ISP (Internet Service Provider)
- serveri pinna rent
- arvutitöökohad
- IT personal
- teenused ASP ( Application Service Provider)
Näiteks: tarkvara rent, IT-tugiteenus, kaughooldus jne.

Kirjelda IS elutsüklit, selle muutumist ajas

Infosüsteemi elutsükkel
- süsteemianalüüs – idee analüüs
- projekteerimine
- kodeerimine ja testimine
- juurutamine
- hooldus
ITIL raamistiku põhjal (IS ja infotöötlus teenusena):
- teenuse strateegia
- teenuse disain
- teenuse juurutamine
- teenuse opereerimine
- teenuse pidev uuendamine
Ajaline areng
- on muutunud üha mahukamaks
- IS elutsüklid on erineva pikkusega, kuna osad lõppevad teatud staadiumis (lõpetatakse, asendatakse vmt), osasid arendatakse pidevalt edasi.

Miks käsitletakse infosüsteeme tihti arendusprojektidena ja millega tegeleb projektijuht

Kuna ettevõtte seisukohalt ongi tegu arendusprojektina (IS arendamine on seotud ettevõtte arendamisega):
- IS või selle arendus ei ole pelgalt hange
- tunnetatakse vajadust (probleemi) IS või selle arenduse järele
- enne hanget tehakse vajaduste analüüs ja pannakse kokku tingimused
Projektina saab vaadelda, kuna:
- tehakse valmis kindla aja ja rahaga
- täidab kindlaid eesmärke
Projektijuht peab kindlaks tegema, kas projekti lõpus on eesmärgid täidetud või mitte. Need peavad olema väga konkreetselt ja õigesti (vajadustele vastavalt) defineeritud.

Selgita projektimeetodi omadusi

Projekti omadusi:
- algus ja lõpp (kindel aeg)
- piiratud ressursid (määratud ressursid) – inimesed, aeg, raha, vahendid jne
- iseloomult ühekordne
- eesmärgipärasus – kindlate mõõdetavate eesmärkidega piiritletud tegevuste hulk.

Selgita infosüsteemide projekteerimise koskmudelit, lisa joonis

Lihtne ja etapiviisiline lähenemine, kuid sisaldab ka riske ja probleeme – need aga ilmnevad alles projekti lõpus, millal nendele reageerimine on tihti võimatu või liialt kallis (1:100 reegel).
- 1:100 reegel – hiljem pisiasja lisamine süsteemile on 100 korda kallim, kui see algusest peale sisse panna.
Etapid:
- süsteemianalüüs, analüüs – analüüsime, mis ettevõttes toimub, protsessid, mida saaks prarandada, nõuete analüüs infosüsteemile esitatavate tingimuste osas jne.
- disain – visioon programmist
- kodeerimine - progejad teevad ära
- integreerimine ja testimine – nö paikaseadmine, töölerakendamine, testimine.
Joonis:

Selgita infosüsteemide projekteerimise spiraalmudelit, lisa joonis

Teostatakse kokkulepitud hulk iteratsioone, ehk läbitakse teadlikult etappe mitu korda, et tagada tulemuse vajadustele vastavus (muudatuste juhtimine).
Eesmärkide seadmine: alguses üldisemad, järjest detailsemaks muutuvad.
Hea pool – ei jää pikka aega tellijal oodata – ta on pidevalt kaasatud, aktiivse tagasisidestaja rollis.
Puudused:
- kõvasti kallim, kuna tellija peab oma kaasatusega panustama palju aega (ja aeg on raha!).
- vajadused ei selgu kohe alguses, seega ka programmeerijad teevad rohkem tööd kui näiteks koskmudeli puhul – progeja teeb prototüüpe ümber ja ajaliselt teeb rohkem tööd ning seega on ka kallim.
Joonis:

Selgita infosüsteemide projekteerimise unifitseeritud protsessi (RUP), lisa joonis

Hõlmab omadusi nii spiraal - kui koskmudelilt.
Tegevuste järjestus. Faasid :
- Inception – algatusfaas (nägemus, hinnangud )
- Elaboration – detailimine (täpsem nägemus, riskide hindamine)
- Construction – konstrueerimine (ettevalmistus levituseks)
- Transition – siirdefaas (levitus)
Algusetapis saab planeerida kasutajate koolitust, saab välja mõelda testimisstsenaariumid, saab kasutajaid juba algsete versioonide katsetamisel kaasata.
Joonis:

Selgita infosüsteemide projekteerimise agiilseid meetodeid (nt. SCRUM ) , lisa joonis

Baseerub spiraalmudelil, väga levinud.
Praktikas rakendatav metoodika, praktiliste juhenditega.
Tsükliline, etappe nimetatakse sprintideks. Sprint enamasti nädalapikkune – võetakse tellitud asjadest ports asju, mille arendusmeeskond ära teeb (võtab vastutuse, et teeb, ise korraldavad oma töö). Scrum master (projektijuht) sprindi sees töösse ei sekku.
Iga sprindi lõpus tarnitakse kliendile potentsiaalselt kasutatav toode.
Selle, mida tegema hakatakse, võib valida projektijuht või tellija – PEAB metoodikat väga hästi tundma, et ei tekiks ebamõistlikke/teostamatuid ülesandeid.
Joonis:

Selgita IS hanke (pakkumiste) meetodit

See meetod rõhutab, mida on vaja ära teha enne, kui valitakse partner , kes selle teostab. Tellija valib, kes teostama hakkab, hinnates pakkumisi.
Põhimõte:
- on tellija, kellel soov/idee, kuid kellel ei ole oma arendusmeeskonda
- tellija teeb analüüsi, mida ta soovib saada, sellest tehakse kirjalik dokument
- võetakse erinevatelt tegijatelt pakkumised ning valitakse parim

Millistest osadest peaks koosnema IS pakkumiskutse eelne analüüs ehk lähteülesanne?

Lähteülesanne on nõuete spetsifikatsiooni koostamise alus, mis koosneb järgnevatest osadest:
- Kontekst – mõistete sõnastik
- Visioon – miks? kellele? tasuvus.
- Funktsionaalsus – mida? Äri reeglid.
- Mittefunktsionaalsed nõuded – kuidas? Piirangud süsteemile.
- Nõuded projekti käigule – suhtlus, suhted, garantiid, juurutamine, koolitus
- Ligikaudne projekti ressursimaht – aeg, raha, inimressurss.
- Riski analüüs – mis juhtub, kui...
- Pakkumiste hindamise kriteeriumid

Selgita IS funktsionaalseid omadusi

Funktsionaalsed nõuded ehk mida süsteem peab tegema. Detailsed kirjeldused, milliste sisenditega, kes, milliseid tulemusi saama peab jne. Sisendiks on info või tegevused
- Mida IS teeb info töötluse mõttes? Erinevad sisendid ja väljundid.
- Kes kasutab? Kasutusõigused ja -võimalused erinevatel tasanditel ning protsessidel jne.
- Andmete keskselt infovajaduste kaardistus rollide ja funktsioonide kaupa (sisendandmete kontroll, transaktsioon teiste süsteemide ja inimestega, andmete tüübid).

51. Selgita IS mittefunktsionaalseid omadusi
Mittefunktsionaalsed nõuded vastavad küsimusele „ Kuidas tarkvara peab vajalikke funktsioone täitma?“ Näiteks, süsteemi vastuse aeg peab jääma etteantud piiridesse (tõhusus); süsteem peab teatud ajavahemike jooksul tõrgeteta töötama (töökindlus) jne. Ehk teisisõnu need on tihti piirangud või lisatingimused, millega süsteemi töötamisel arvestada tuleb.
Mittefunktsionaalsed nõuded:

Kasutatavus , kasutajaliides (kuidas, kus), sh:

arhitektuur (käsurida, menüüd, graafiline , veebiliides, ...);
õpitavus (standardsus);
kasutajasõbralikkus (jälgitavus, haaratavus);
paindlikkus (andmetest eraldatus, kasutaja poolt kohandatav, vt. www. live .com) ;
jõulisus (kui palju saab muuta, sekkuda) jms.;
kasutajale orienteeritus;

Turvalisus (vt. I osa lõpust);
Usaldatavus (MTBF, taastamisvõimalused jne..);
Jõudlus (andmemahud, juurdepääsumahud, kiirus, viited jne..);
Arhitektuur (sisemine ja väline) ja platvorm (nimetatakse ka kui piirangud arendusele), sobivus muude süsteemidega;
Teenindatavus (testid, hooldus, ühildatavus, konfigureeritavus jne..) ;
Eranditega arvestamise võimalused (paindlikkus);
Muutustega kaasaminemise vajadus (versioonimine, uuendused).

52. Mille alusel leida parim IKT teenuse või IS lahenduse pakkuja (hindamiskriteeriumid)
Pakkumiste laekumisel on vaja neid omavahel hinnata, et leida parim pakkuja. On hea (ja riigihangete seaduse järgi kohustuslik), kui pakkujatele on ette teada, mille alusel nende pakkumisi hinnatakse.
Infosüsteemi tasuvuse analüüsist tulenevalt tuleb panna paika proportsioonid, ehk anda protsentuaalselt osatähtsused või punktide arvestuse skeem lisaväärtuste eest:

funktsionaalsed omadused,
mittefunktsionaalsed omadused,
hind (soetushind: kõik kaasnevad kulud riistvarale, tarkvarale, koolitusele, oma protsesside ümberkorraldamisele jne ning püsikulu: rendimaksed , arendused/versioonid, oma töötajate kulu),
tarneaeg ,
integratsioon ja juurutusprotsess (paigaldamine, koolitus, kasutajatugi, andmete sisestus või ületoomine, kohepealne testimine jms.),
pakkuja kvaliteet/ tunnustatus , teenuste hindade stabiilsus, kogemused antud süsteemi valdkonnas, käive, teised kliendid, meeskond /stabiilsus,
SLA teenusleping , tugiteenus, garantii.

53. Selgita ettevõtte (visiooni täitmise) tasakaalustatud mõõtmise skeemi (BSC), lisa joonis
BSC on nagu EFQM-i mõõtmis- ja tulemikeskne kontsentraat võttes erinevad mõõdikud aluseks ja neid omavahel tasakaalustatult kokku liites saadakse kompaktne tulemuskaart ettevõtte käekäigust.
Joonis: Tasakaalustatud tulemuskaart ( http://www.balancedscorecard.org/BSCResources/AbouttheBalancedScorecard/tabid/55/Default.aspx ).
54. Millist kasu võib IKT tuua ettevõtte juhtimise lihtsustamiseks
IKT valdkonna eesmärk oli pakkuda organisatsioonile infoteenuseid – see on infoühiskonnas nagu närvisüsteem organismi juhtimisel.
Kriitiliste edutegurite reaalajas (On-line) jälgimise võimalus on võimalik siis, kui "juhi töölauale" jõuavad analüütiliselt töödeldud andmed kogu ettevõttes toimuvast (monitooring), mitte üksikutest eraldiseisvatest süsteemidest. Millised aga on juhile õigeid otsustusaluseid andvad tegurid, peab ütlema juht ise (kvaliteedi juhtimine!).
Juhtimise tasandilt antakse infot operatiivtasandile erinevate vahendite abil, alustades tööülesannetest – juhtimine ise ei ole veel tükk aega ilmselt väga hästi infosüsteemi piiridesse paigutatav, kuid suures osas saab seda siiski teha.
Joonis. Juhi töölaud
55. Selgita organisatsiooni võimekusmudelit (CMM) , lisa joonis
CMM hindab organisatsiooni võimekust (mingis valdkonnas) järgida kvaliteetsust tagavaid (formaalseid) reegleid ja mitte sõltuda üksiktegijatest.
Joonis: CMM (Capability Maturity Model), allikas V.Leping
56. Selgita IS projekteerimise seoseid ettevõtte arendusega (BPR)
Äriprotsesside ümberkavandamine – eesmärk muuta töö(protsessid) efektiivsemaks või isegi asendada teistsuguste protsessidega. Seda võib võrrelda ka teatud juhtudel standardiseerimisega (mitte samastada!), kui püütakse ettevõtte protsess kohandada standardlahendustega (ka standardsete infosüsteemidega). Tihtilugu arvavad ettevõtjad põhjendamatult, et nad on nii unikaalsed .
Ümberkavandamine on metodoloogiliselt alguse saanud suurettevõtetest, kus seatakse väga selged ja mõõdetavad eesmärgid protsesside efektiivsuse tõstmiseks (positivistlik lähenemine). Mitmetel põhjustel ei ole need hästi üle toodavad VKE-dele, kelle puhul räägitakse ilmingutel põhinevast metoodikast (Phenomenological, Allikas: McAdam 2002)
Küsimused 57-62
57. Selgita teenuste disaini protsessi
Teenuste disain on uute teenuste loomise või olemasolevate teenuste arendamise protsess, mis kasutab tootedisainis kasutusel olevat metoodikat ning loovat mõtlemist (design thinking) ning mille põhifookuses on klient. Teenuste disain hõlmab teenuste ja toote/teenuse süsteemide loomise ja arendamise protsessi etappe ning iga etapp sisaldab kogumit tööriistu/meetodeid. Disain kaasab arusaamise klientide soovidest, vajadustest, motivatsioonist ning arvestab ettevõtte tehniliste võimaluste ning piirangutega. Teenuste disain on laiem disaini valdkond, liites kokku teenuste kogemuse loomise ning sinna juurde kuuluvate protsesside ja strateegiate kujundamise, et oleks võimalik pakkuda teenust. Teenuste disain ei ole lühiajaline projekt teenuse turule toomiseks, vaid see on pidev peatumatu protsess. Teenuste disain on kasulike, kasutatavate, ihaldusväärsete ja efektiivse teenusekogemuse planeerimine ja kujundamine.
Teenuste disaini protsessi võib jagada neljaks põhietapiks:
1. Situatsioonist aru saamine ja selle mõistmine. Selles faasis tuleks välja uurida klientide varjatud ja teadlikud vajadused. Kasutatavateks meetoditeks on näiteks: hetkeolukorra analüüs, probleemi kaardistamine, analüüs; kliendiprofiili ja teekonna kaardistamine; kliendisegmentide väljatoomine ja sihtgrupi valimine; võimalike arengusuundade kaardistamine.
2. Teenuste disaini ja kliendile väärtuste loomine: parimate lahenduste leidmine probleemidele ja tugeva konseptsiooni koostamine; tegevuste kokkuleppimine: töökorraldus, turundustegevused, müügiplaanid.
3. Teenuste disaini selgitamine , kus uus idee tuleb kõigile selgeks ja arusaadavaks muuta. Kõik osalised (huvigrupid) peavad mõistma loodava teenuse ideed, protsessi, eesmärki, sihtgruppi ja konteksti. Selleks kasutatakse palju visuaalseid vahendeid.
4. Kliendile väärtuste pakkumine ehk teenuse ellurakendamine. Oluline on välja töötatud teenuseid pidevalt hinnata, analüüsida ja parendada ning asjakohastada vastavalt klientide muutuvatele ootustele ja vajadustele.
58. Selgita süsteemianalüüsis kasutatavate mudelite jaotust
Organisatsiooni mudelite loomisest, ehk süsteemianalüüsist räägime, et paremini tagada:
·        organisatsiooni struktuuri ja protsesside (toimimise) mõistmine;
·        organisatsioonis olevatest probleemidest arusaamine ja nende parandamise võimaluste tuvastamine ;
·        veendumus , et kliendid, lõppkasutajad ja arendajad on vaadeldavast (info)organisatsioonist ühiselt aru saanud;
·        tuletada (info)süsteemi nõuded, mis toetaksid vaadeldavat organisatsiooni.
Erinevad tasandid organisatsiooni (ja selle mingisuguse infosüsteemi) kirjeldamiseks:
·        Enterprice ( Strategic Capability) Architecture (kuhu),
·        Business Architecture (kuidas),
·        Information Architecture (kes),
·        Data Architecture (millega),
·        Systems Architecture (kus),
·        Computer Architecture (teostus).
Ehk veelgi kitsamalt kokku võttes kolm tasandit : Strateegiline ja äri süsteemne vaade (toimivuse mudelid), infosüsteem (infomudel, kasutajaliides, äriloogika, andmekogud ), platvorm ( serverid , võrk jms)
59. Selgita Use Case mudelit ja eesmärke, lisa näide
Kasutusjuhtumi diagramm on toimesüsteemi kirjelduse üks osa. Selle eesmärk on välja selgitada, kes peab infosüsteemi kasutades saama mida teha ja millistes olukordades süsteemi kasutatakse. Teisisõnu on eesmärk on anda piiritletud ja piisav hulk juhtumeid, mida infosüsteem peab hakkama katma , näidates ära ka juhtumite vahelised seosed.
Kasutusjuhtumi kirjeldus sisaldab üldiseid märkusi ja selgitusi süsteemi kasutamise osas. Samuti nõudeid, mida süsteem peab lõppkasutajale pakkuma ning piirangud, mis seisnevad formaalsetes reeglites , määratledes, kes saab ja kes ei saa midagi teha. Kasutusjuhtumi diagramm on joonis, mis tõlgendab visuaalselt loodava infosüsteemi
sõnalise kirjelduse ehk kasutusjuhtumi. Kasutusjuhtum peaks olema arusaadavalt eristatav teistest juhtumistest, olema terviklik ning tema kasu peaks olema kas mõõdetav või tajutav
Kasutusjuhtumi diagrammi (Use Case) eesmärk on anda piiritletud ja piisav hulk juhtumeid, mida infosüsteem peab hakkama katma, näidates ära ka juhtumite vahelised seosed. Analüüsi käigus võib juhtumite hulk muutuda ja täpsustuda, mis tingib muutusi projekteeritavas infosüsteemis või ka organisatsioonis endas.
Joonise elementideks on juhtumid ( ovaal ), rollid (kriipsujuku) ja seosed (erinevad nooled – lihtseos, üldistus, sisaldumine, laiendamine). Joonised võivad keskenduda kas ühe rolli tegevustele, ühe tegevusega seotud rollidele või siis olla kombinatsioon vajalikest elementidest.
Iga juhtumi kohta võib (peab saama) moodustada protsessi diagrammi, või kirjeldada vähemalt tavapärast sündmuste jada.
60. Selgita hierarhia mudelit ja eesmärke, lisa näide
Hierarhiad annavad ülevaate kontekstist, süsteemi (organisatsiooni) osadest ja nende olulisusest. Tegijate hierarhia, tegevuste hierarhia jne.. Joonis koosneb alati ühetüübilistest elementidest ning oluline oleks välja tuua ka alluvuse tasandid visuaalse paigutusena. Piiranguna tuuakse välja seoste puukujulise struktuur. Võib lähtuda tüvest ja see dekomponeerida (leitakse tavaliselt ainult olulisimad elemendid) või alustada pisematest elementidest neid komponeerides (võib olla raske ühetüübilisi elemente koondada).
61. Selgita protsessi mudelit ja eesmärke, lisa näide
Protsessidiagrammid annavad selge orientatsiooni kogu juhtumile (algus ja lõpp) ning selles osalevatele tegevustele. Eesmärk on protsessist aru saada, määratleda selle efektiivsuse (efficiency) ja tõhususe (effectiveness) näitajad ning neid parendada. Igal protsessil peaks olema määratletud omanik (ressurssidega varustaja , vastutaja, muudatuste lubaja), eesmärk, efektiivsuse indikaatorid , sisendid ning väljundid.
Mudeli loomisel võib läheneda komponeerivast (kõik esile kerkinud pisitegevused omavahel sisudes ja süstematiseerides) või dekomponeerivast ( terviklikku protsessi tükeldama asudes ) aspektist.
Protsessi mudeliga saab esitada erinevaid äriprotsessi aspekte , kus tähtsamateks on juhtimisvoog, andmetevoog ja ressursivoog. Juhtimisvoog määrab ära tegevused, mis on seotud sissetulnud tellimustega. Andmevoog määrab ära missuguseid andmeid kogutakse, töödeldakse ja liigutatakse erinevate tegevuste vahel. Ressursivoog märab ära, kes või mis peaks tegutsema või on vastutav erinevate tegevuste täitmisel
62. Selgita andmemudelit (ER, OM) ja eesmärke, lisa näide
Andmemudelid (ER, OM) annavad ülevaate säilitatavatest andmetest ning nende vahelistest seostest (reeglitest). Vastavad diagrammid on juba selgeks juhiseks infosüsteemi teostajatele.
Lihtsustatult on andmemudel andmete struktureerimise viis andmebaasis, millega üritatakse kirjeldada reaalse maailma andmeobjekte. Andmed on koondatud ühte või mitmesse tabelisse.
Täpsemalt mõeldakse andmemudeli all mitme-tabelisüsteemi erinevate tabeli kirjete vaheliste seoste fikseerimise moodust. Enamlevinud on relatsiooniline mudel, mille pakkus välja 1970. aastal E. Codd .
Andmemudelit kujutatakse

E(ntity)-R(elationship) ehk olem-seose diagrammil .
UML-is klassidiagrammil (loogiline) ja andmemudeli diagrammil (füüsiline)

Andmemudel (OM)

.DOCX Laadi alla originaalfail 26 lk · .docx · 39 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

L2nny Õppematerjali autor

infosüsteem organisatsioon tarkvara infosüsteemid valdkonna protsesside disain infosüsteemide garantii valdkond eesmärke andmemudel tehisintellekt hooldus klient voip valdkonda loomise piiritletud

Kasutatud allikad

https://www.balancedscorecard.org/BSCResources/AbouttheBalancedScorecard/tabid/55/Default.aspx

Sarnased õppematerjalid

docx

Majandusinfosusteemid KT

mõõtkavas koopia). Mudel võib eksisteerida ka vaid modelleerija meeltes. Mudelit saab luua erinevatest sisulistest valdkondadest (eesmärkidest) ja vaadetest ehk perspektiividest. Mudeleid on võimalik esitada väga erineval viisil ja selleks on välja töötatud erinevaid standarte, mille alusel meeskonnad võiksid ühiselt mõista süsteemi toimimist. 6. Too erinevaid infosüsteemi definitsioone ja eesmärke ning selgita neid. · Infosüsteem on Info liikumist käsitlevate reeglite kogumik (Näiteks raamatupidamise infosüsteem) · Infosüsteem on mingi informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. · Praktilises keeles võiks öelda, et infosüsteem on teatav andmete süstemaatilise töötlemise ja säilitamise viis. Olgu siis viisiks paber-blankett, pliiats-pastakas ning inimese taibukus, rahvaluule vms. Reeglite keerukus-hulk vastandub justkui

Majandusinfosüsteemid

docx

Sissejuhatus infosüsteemidesse kontrolltöö teooria

· tarnijate kaasamiseks tööprotsessidesse Operatsioonilised (käitus-) süsteemid On vajalikud organisatsiooni igapäevase tegevuse juhtimiseks · toodete tegemiseks ja jaotamiseks · teenuste planeerimiseks ja osutamiseks Seda tüüpi süsteemide alla kuuluvad: · transaktsioonide töötlussüsteemid (Transaction Processing Systems) · protsesside juhtimissüsteemid (Process Control Systems) · kontori automatiseerimissüsteemid (Office Automation Systems) või kontori infosüsteemid (Office Information Systems) · spetsiifilised (professionaalsed) tugisüsteemid (Professional Support Systems) Transaktsioonide (tehingute) töötlussüsteemid teenindavad operatiivse juhtimise taset võimaldades korduvalt ja rutiinselt salvestada ja töödelda nii organisatsioonis endas kui väljaspool seda toimuvaid sündmusi ja fakte · klientide tellimused · pakkumised hankijatele · müügifaktid · inventari liikumine · palgad · arved, maksed jne

Sissejuhatus infosüsteemidesse

docx

Sissejuhatus infosüsteemidesse

Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Alljärgnevalt illustratsioon infosüsteemi käsitluse kohta tehnilisest aspektist: Teine infosüsteemi käsitlus, mida kasutatakse ka selle aine kontekstis, hõlmab lisaks tehnilisele aspektile ka sotsiaalse aspekti ehk inimesed, kes neid tarkvarasüsteem kasutavad koos nende töö tegemise tavadega, kultuuriga

Infoharidus

docx

Sissejuhatus infotsüsteemidesse kordamisküsimused 2014

ja/või kättesaadavaks tegemiseks ehk andmetöötluseks. Andmed salvestatakse andmehoidlatesse, kust need peavad olema rakendussüsteemide jaoks kättesaadavad. Infosüsteemide hetkeseis ettevõttes/organisatsioonis Infosüsteemidealast hetkeseisu ettevõtetes iseloomustavad alljärgnevad märksõnad: killustatud ja/või dubleeritud äriprotsessid; ülekattega, omavahel kokkusobimatud ja killustatud infosüsteemid ja andmehoidlad; IT süsteemid, rakendused ja andmehoidlad on loodud ettevõtte konkreetse allüksuse jaoks arvestamata ettevõtet kui tervikut. Ettevõtete/organisatsioonide kriitiline nõue Selleks, et konkurentsis püsida, on ettevõtete jaoks kriitiliseks nõudeks nende võime pidevalt oma tegutsemist parendada. Võtmemõisteteks on tegutsemise agiilsus (lihtsus) ja paindlikkus. Selleks, et saada rohkem

Sissejuhatus infosüsteemidesse

pdf

EUCIP eksami kordamine - Juhtimine-haldus ja arendus

Millise toodud stsenaariumi puhul on kasu grupitöö vahenditest kõige suurem? Paljudel inimestel tuleb töötada ühise ülesande kallal ja IKT võib lihtsustada nende suhtlust. Sotsiaalsed rühmad samas riigis või ka erinevates riikides omavad märgatavalt erinevaid võimalusi IKT võimalustele ligipääsuks ja nende kasutamiseks. Seda olukorda kirjeldab termin digitaalne lõhe. Näide IKT sisseostu kohta väliselt partnerilt: firma püstitab teenuspakkujale ülesande käivitada vajalik infosüsteem teenuspakkuja juures teatud kindlal, kokkulepitud teenustasemel. Lause, mis kirjeldab kõige täpsemalt infosüsteemi kogukulu komponente: infosüsteemi hankimise, juurutamise, käitamise ja hoolduse kulud, kaasa arvatud lõppkasutajate koolitus ja tugi. Infosüsteemi juurutamise tulude-kulude analüüsiks tuleb arvutada infosüsteemi juututamise materiaalste tulude ja kulude suhe rahalises väärtuses, hinnata mittemateriaalsed tulud ja kulud,

Infosüsteemi projekti juhtimine

doc

Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused

infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. 2. Infosüsteemi mõiste- Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. 3. Infosüsteemide hetkeseis ettevõttes/organisatsioonis:  killustatud ja/või dubleeritud äriprotsessid  ülekattega, omavahel kokkusobimatud ja killustatud infosüsteemid ja andmehoidlad  IT süsteemid, rakendused ja andmehoidlad on loodud ettevõtte konkreetse allüksuse jaoks arvestamata ettevõtet kui tervikut. 4

Sissejuhatus infosüsteemidesse

pdf

Infosüsteemide ülalhoid - konspekt

RFC – Request for Change Ametliku muudatuse ettepanek CFIA – Component Failure Impact Analysis - Aitab määrata CI tõrke puhul mõju IT teenustele. Mõjude maatriksi koostamine – ühel teljel teenused, teisel CI-d) MTBSI – Mean Time Between System Incidents - Kahe intsidendi vahele jääv aeg ehk eelmise intsidendi lõppemisest uue alguseni 5) Seleta infosüsteemi ja rakenduse mõiste erinevust Infosüsteem – Informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Koosneb riistvarast, tarkvarast, arvutivõrgust, andmetest, protsessidest ja inimestest. Rakendus – Arvutiprogramm, mis on loodud lõppkasutaja jaoks lisaväärtust omava asja tegemiseks. Rakendus on infosüsteemi üks osa. Infosüsteem on laiem mõiste – sinna alla lisaks inimesed, protsessid jne. Rakendus on arvutiprogramm, infosüsteemi üks osa

Infosüsteemide ülalhoid

pdf

Infosüsteemide eksamiküsimused ja vastused

ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega. Tehnoloogiline innovatsioon, vananemine tooted asendatakse kiiresti uute vastu, lai valik alternatiivseid teenuseid Informatsiooni üleküllus kuna info hulk internetis kahekordistub iga aastaga täiustatakse otsingumootoreid. 6. Millistest komponentidest koosneb organisatsiooni infosüsteem? Infosüsteemi komponendid: riistvara, tarkvara, andmebaas, võrk, protseduurid eelnevalt loetletud komponentide ühendamiseks, nimesed. 7. Milline võib olla infosüsteemide poolse toe ulatus organisatsioonis? Infosüsteemide tugi võib ulatuda organisatsioonist väljapoole - organisatsioonidevaheline koostöö - Tarneahel: Materjalide, informatsiooni, raha ja teenuste vahetamine organisatsioonide vahel; Toormaterjali tarnija -> Tootja -> Klient

Dokumendihaldus

Rohkem sarnaseid