· tööpõhimõttelt nagu failiserver Mis sellega teha saab? · võimaldab juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele · käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis Kuidas töötab? · kasutaja saadab päringu postiserverile · Päring võib käsitleda o kirjade päiseid (headers), o sisu (body) o vms · Kirjade hoidmine ja töötlemine toimub postiserveris · kasutaja arvutisse kirju ei kopeerita Ühendus · IMAP ühendus tehakse reeglina arvutiporti 143 · vajalik püsiv ühendus postiserveriga kogu postikonto töötlemise ajaks · IMAP protokolli võimaldavad enamus meilirakendusi · Kirjade kohale jõudmise eest hoolitseb Simple Mail Transfer Protocol (SMTP). Erinevus võrreldes POP3-ga · POP3 puhul laetakse kirjad e-posti klienti alla · seejärel e-posti klient need kustutab serverist · IMAP jätab kirjad serverisse alles · kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad
IMAP Referaat ainest: ,,Arvutivõrgud" Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.IMAP........................................................................................................................................4 1.1. POP3................................................................................................................................ 4 1.2. IMAP'i ja POP3 erinevused.............................................................................................5 Kokkuvõte..............................................................................
SHTTP(2) Loodud 1999 Seda ei aksepteeritud kunagi täielikult ja selle asemel võeti kasutusele sarnane protokoll SSL Autorid E. Rescorola ja A. Schiffman SHTTP(3) parameetrid Uniform Resource Identifiers Date/Time Formats Character Sets Content Encodings Media Types Language tags SHTTP(4) Krüpteerimis ja autentimisvahendeid sisaldav laiendatud HTTPprotokoll IMAP Interneti Message Access Protocol Internetisõnumite Juurdepääsu Protokoll IMAP(2) Loodud aastal 1986 Autor Mark Crispin Siiani kasutusel IMAP(3) parameetrid IMAP server IMAP user name IMAP port IMAP TLS/SSL required IMAP(4) Rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu meiliserveris hoitavatele eposti sõnumitele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis.
E- maili kasutades on mõned inimesed kindlasti mõelnud, et kuidas kogu see keeruline elektronposti vidin töötab. Tegelikkuses, aga on kogu see süsteem väga lihtne. POP server POP server ehk postkontoriprotokoll (ingl Post Office Protocol) on protokoll mis on vajalik selle jaoks, et kasutaja saaks oma e-kirjad e-posti serverist enda arvutisse laadida. Postkontoriprotokolli levinuim versioon on POP3 mis kasutab samuti TCP/IP ühendust ja porti number 110. IMAP server POP serveri kõrval samuti üks enim laialt levinud emaili haldusprotokolle on IMAP (Internet message access protocol). Originaalsest IMAP protokollist pole alles enam ühtegi koopiat kuid mõned selle käsklused on edasi kandunud IMAP2 protokolli. IMAP areng: · Originaal IMAP · IMAP2 · IMAP3 · IMAP2bis · IMAP4 IMAP protokolli eelised POP protokolli ees Võrreldes POP protokolliga on IMAP suurel määral arenenum ning kiirem. IMAP
Esimesed FTP kliendi aplikatsioonid olid interaktiivsed käskude ridadega "tööriistad", rakendades standard käsud ja süntaksid. Graafilise kasutajaliitega kliente on sellest ajast saati arendatud mitmete desktop operatsioonisüsteemidele. Post Office Protocol (POP) on rakendus-kiht Interneti standardi protokollis, mida kasutavad kohalikud e-maili kliendid, et ülekanda e-maile TCP/IP ühendusega teistest serveritest. POP ja IMAP (Internet Message Access Protocol) on kaks kõige enam levinumat Interneti standard protokolli e-maili ülekandmiseks. Virtuaalselt toetavad kõik e-maili kliendid ja serverid mõlemat standardit. POP protokolli on arendatud läbi mitme versiooni ja praegune standardversioon on POP3 has. Nagu IMAP, toetavad POP3-e põhiliseslt kõik veebimaili teenusepakkujad (Hotmail, Gmail ja Yahoo! Mail). HTML (HyperText Markup Language ,,hüperteksti märgistuskeel") on standardkeel
10) Mille poolest erinevad HTTP ja FTP teenused? HTTP (Hypertext Transfer Protocol)- veebilehtede transport üle interneti. HTTP protokolli kasutavad nii veebiserverid ja veebibrauserid. FTP (File Transfer Protocol) - kõikvõimalike failide transport üle interneti. FTP protokolli kasutavad failiserverid ja FTP klientprogrammid. FTP teenuse kasutamiseks peaks olema kasutaja konto FTP serveris. 11) Mille poolest erinevad POP ja IMAP teenused? POP puhul laetakse kirjad kasutaja e-posti kasutava kliendi alla ja seejärel e-posti klient kustutab need serverist. IMAP aga jätab kirjad serverisse alles ja kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad ehk kirjad hoitakse serveri ja kasutaja vahel sünkroniseerituna. See on otstarbekas ka ühise postkasti kasutamise korral. Saadetavad kirjad salvestatakse ka serveri "Sent" kataloogi. IMAP 'i kasutamisel on oluline erinevus POP protokollist veel see, et IMAP võimaldab
mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida. Faile saab arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit. HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem HTTP Hüperteksti edastusprotokoll TCP/IP klient-server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetisdokumentide vahetamiseks S-HTTP Turvaline HTTP Krüpteerimis- ja autentimisvahendeid sisaldav laiendatud HTTP-protokoll IMAP Rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. See tähendab, et kasutaja saab serveris luua uusi kaustu (postkaste) saabunud sõnumite laialipaigutamiseks, neid kaustu ümber nimetada ja kustutada, sõnumeid märgistada (loetud, vastatud jne) ja kustutada, teostada otsinguid, laadida sõnumeid alla osade kaupa (näit. laadida
Username OK). HTTP (Hyper Text Transfer Protocol) – veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d (transpordikihi protokoll, asub ainult lõppsõlmedes). Olekuta protokoll, st veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP päringu vastuses sisaldub vastuse kood ja tekst (nt 404 – page not found). Samuti on ära näidatud serveri tüüp, viimane muutmise kuupäev, paketi pikkus ja andmete tüüp. 11) Mille poolest erinevad POP ja IMAP teenused? POP (Post Office Protocol) - protokolli kasutades laetakse kõik kirjad serverist alla, sinna kuhu postkast on seadistatud (näiteks arvuti või telefon) ning seejärel tavaliselt kustutatakse serverist. Samuti ei säilitata serveris saadetud kirju, neid on võimalik näha vaid selles seadmes, millest need saadeti. IMAP (Internet Message Access Protocol) - on protokoll, mis laseb meilisõnumitega töötada, neid arvutisse alla laadimata
Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid
Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid
1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. BRAUSERID Brauser ehk veebilehitseja on rakendus, arvutiprogramm, veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada teisi Interneti-põhiseid teenuseid. TEENUSED Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP ja SSL/TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. DOMEEN
Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas ka anonüümsed FTP serverid, mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida. HTTP (HyperText Transfer Protocol) - hüperteksti edastusprotokoll. TCP/IP klient-server protokoll HTML- dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. IMAP (Internet Message Access Protocol) - internetisõnumitele juurdepääsu protokoll. Rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. See tähendab, et kasutaja saab serveris luua uusi kaustu (postkaste) saabunud sõnumite laialipaigutamiseks, neid kaustu ümber nimetada ja kustutada,
mugav viis korraldada kindla struktuuriga infot ühetüübiliste objektide (näiteks inimeste) kohta. Andmeväli on kirje element ja samuti väikseim andmekogus. Veergude pealkirjad on seega väljade nimed. 5 2.3. E-posti tarkvara E-post (inglise keeles e-mail) ehk elektronpost ehk elektrooniline post, ka meil, on e-kirjade interneti teel edastamise ja vastuvõtmise süsteem. Kirjade saatmiseks kasutatakse SMTP-d ja vastuvõtmiseks POP3 ja IMAP-i. 3. KONTORITARKVARA PAKETID 3.1. OpenOffice.org OpenOffice.org on vabatarkvaraline kontoritarkvarapakett, mille endisel kujul arendamine lõppes 2011. aasta kevadel. Tarkvarakomplekti arendus hargnes edasi kahte projekti: LibreOffice ja Apache OpenOffice. OpenOffice.orgist on versioonid muuhulgas operatsioonisüsteemidele Microsoft Windows, Linux, Solaris, Mac OS X, OpenSolaris ja FreeBSD. 3.2. NeoOffice
1. TCP (Transmission Control Protocol) Edastus Ohje Protokoll .Ülesandeks on teate saatmise võimaldamine (teeb kõik selleks et andmete saatmine oleks võimalik) 2. IP (Internet Protocol) Interneti Protokoll. IP võimaldab teavete marsuutimist keerukates võrkudes 3. HTTP (Hyper Text Transfere Protocol) 4. HTTPS (Hyper Text Transfere Protocol Secured) 5. POP3, IMAP, SMTP- Meili edastusprotokollid 6. FTP, FTPS, TFTP- Faili edastusprotokollid TCP/ IP · Koosneb 5 kihist 1. Application ( Rakendus)- teade ( fail, hulkandmeid) 2. Transport ( Transpordi)- TCP pakett ( teatest paketid). Saatja port ( Source), vastuvõtja port ( Destination), protokolli tüüp, paket suurus ( HTTP), paketi kontroll summa. Paketi nr ja järjekorra nr 3
vastuvõtja poolel muudab helisignaalid jälle digitaalseteks. On olemas sisemised ja välismodemid. 13. Andmeside kiiruse ühik? kbps Internet 1. Mis on internet? Internet on ülemaailmne arvutivõrkude ühendus, mis kasutab töötamiseks Interneti Protokolli 2. Interneti teine nimetus? Ülemaailmne arvutivõrk 3. Loetle internetiteenuseid? Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. 4. Mis vahe on internetil ja WWW-l? World Wide Web
Igal Internetti ühendatud arvutil on ühene aadress, mis koosneb neljast numbrist vahemikus 0- 255. Tavaliselt on numbrid punktidega eraldatud, seega kujul 193.40.117.100. Seda neljanumbrilist aadressi nimetatakse arvuti IP-aadressiks ning sellest piisab arvuti võrgust "ülesotsimiseks" ükskõik kust maailma otsast, olgugi et Internet koosneb paljudest kokkuühendatud võrkudest. Teenused Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Kokkuvõte
faile ainult alla laadida. Faile saab arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit. HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem. HTTP hüperteksti edastusprotokoll. TCP/IP klient-server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetisdokumentide vahetamiseks. S-HTTP Turvaline HTTP. Krüpteerimis- ja autentimisvahendeid sisaldav laiendatud HTTP-protokoll. IMAP Internetisõnumitele juurdepääsu protokoll. Rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. See tähendab, et kasutaja saab serveris luua uusi kaustu (postkaste) saabunud sõnumite laialipaigutamiseks, neid kaustu ümber nimetada ja kustutada, sõnumeid märgistada (loetud, vastatud jne) ja kustutada, teostada otsinguid,
...................................... 16 KASUTATUD MATERJALID................................................................................................. 17 4 TÄHISED JA LÜHENDID SMTP Simple Mail Transfer Protocol - internetiprotokollistikku kuuluv protokoll e-kirjade saatmiseks. POP3 Post Office Protocol - Postkontoriprotokoll, mille abil saab kasutaja laadida e-kirjad serverist enda arvutisse. IMAP Internet Message Access Point - internetisõnumitele juurdepääsu protokoll. SPÄMM spam rämpspost e-kiri ja/või sõnum e-postis, uudistegrupis või veebifoorumis, mis saadetakse ilma postkasti omaniku soovita või ei vasta uudistegrupi või veebifoorumi etteantud teemale. MSN Live Messenger Microsofti kodukasutajatele mõeldud kiirsuhtluse klientprogramm. 5 SISSEJUHATUS
Otsingusüsteem LYCOS Referaat Lycos loodi 1994. aastal Carnegie Melloni ülikoolis dr Michael Loren Mauldini poolt otsingu mootori uurimise projekti raames. Seejärel oli Lycos-el mitu aastat majanduskasvu ning 1999 sai kõige suurema külastatavusega online sihtkohaks maailmas, millel on ülemaailmne kohalolek enam kui 40 riigis.[1] Võimalik on teha omale selles otsingusüsteemis kasutaja, kus igal kasutajal on 5 GB salvestamise ruumi. Lycos sisaldab POP3, IMAP, rämpsposti filtreerimist ja viirusetõrjet. Kasutaja tegemine on tsauline - $19.95.[2] Seal on erinevad otsigukeskkond ja seaded. Otsides leidsime 10 tulemust, mis avanevad vaikimisi samas aknas. Nendeks on: Lycos Austria saksa keeles Lycos Belgium- hollandi ja prantsuse keeles Lycos France - prantsuse keeles Lycos Germany - saksa keeles Lycos Italy - itaalia keeles Lycos Netherlands - hollandi keeles Lycos Switzerland - saksa keeles
a. Eestis kasutas 2006.a. Internetti 51,5% elanikkonnast, Euroopa Liidus keskmiselt oli see näitaja 51,9%. 6 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 3.2 Interneti teenused Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod.
põhiõiguste, vabaduste ja huvide kaitsele. 12. Millised on probleemid e-teenuste arendamisel? Puudub tarbijate piisav tagasiside teenuste kohta Keerulised juhendid inimestele, kes on „vähemate IT oskustega“ Tavakasutajad ei taha eriti e-teenused vastu võtta Tehnilised vead, mis veavad tihti alla (ei saa teenust kasutada) juriidiline, IT oskused, õigusaktid on jäänud ajast maha. 13. Mis on IMAP IMAP (Internet Message Access Protocol) – on protokoll, mis laseb meilisõnumitega töötada, neid arvutisse alla laadimata. Gmail -- postkast on Outlook’s 14. Mis on POP3 POP3 (Post Office Protocol ) on protokoll, mille abil saab kasutaja laadida e-kirjad e-posti serverist enda arvutisse. Hoian mitte pilves, vaid oma arvutis. 15. Nimetada kolm e-postiteenust ning tuua välja nende eelised ja / või puudused
siduv SMTP. SMTP: (Simple mail transfer protocol). lihtne meiliedastusprotokoll: Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks. Sõnumite vastuvõtmiseks kasutatakse teisi protokolle, näiteks POP3 või IMAP. Viimased võimaldavad salvestada sõnumeid serveril asuvasse postkasti ja neid siis sealt perioodiliselt alla laadida. //// ==> EHK Kasutab TCP-d, et usaldusväärselt kanda e-mail kliendilt serverile (port 25). Toimub otsene ülekanne saatvalt serverilt vastuvõtvale serverile. 3 ülekandefaasi: tervitamine (handshaking), sõnumi saatmine, lõpetamine. /// Käsud - ASCII tekst, vastus staatuse kood ja fraas. Sõnumid peavad olema 7-bitises ASCIIs. NÄITEKS: 1)
agent) ja neid siduv SMTP. SMTP: (Simple mail transfer protocol). lihtne meiliedastusprotokoll: Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks. Sõnumite vastuvõtmiseks kasutatakse teisi protokolle, näiteks POP3 või IMAP. Viimased võimaldavad salvestada sõnumeid serveril asuvasse postkasti ja neid siis sealt perioodiliselt alla laadida. //// ==> EHK Kasutab TCP-d, et usaldusväärselt kanda e-mail kliendilt serverile (port 25). Toimub otsene ülekanne saatvalt serverilt vastuvõtvale serverile. 3 ülekandefaasi: tervitamine (handshaking), sõnumi saatmine, lõpetamine. /// Käsud - ASCII tekst, vastus – staatuse kood ja fraas. Sõnumid peavad olema 7-bitises ASCIIs. NÄITEKS: 1) Kasutaja1 kasutab user
Aktiivse andmevahetuse puhul algatab kontrollkanalil ühenduse klient ja andmekanali liikluse server. Passiivse andmevahetuse puhul algatab mõlemad ühendused klient. Kui kohalik masin asub tulemüüri taga, on võimalik, et tulemüür ei luba väljast sisse ühendusi tekitada ja näib, et FTP ei tööta. Sel juhul tasub enne kopeerimisi anda käsk passiivseks andmevahetuseks ftp> passive Üleminekuks aktiivsele andmevahetusele on käsk active. 11. Interneti protokollid POP3, IMAP ja SMTP. Andmevahetuse kirjeldus ja pordid. Port Protokoll Seletus 110 POP3 Post Office Protocol 143 IMAP Internet Message Access Protocol 25 SMTP Simple Mail Transfer Protocol POP3 ja IMAP protokollid on selleks et postkasti serverist kirjad kätte saada. IMAP on e-maili parandatud lugemise protokoll.
korraga. 1943 esimene automaattelefonijaam 1976 esimene digitaalne telefonijaam Telefoniside Eestis. Olemasolevatel andmetel rajati esimesed telefoniühendused Eestis 1881. aastal. Olulisemad telefoniside pakkujad Eestis: Elisa, EMT, Tele2, Elion. Internet · Internet on mistahes arvutivõrgu võrgustiku kasutatavate ühenduste üldnimetus. · Internetis enimkasutatavad andmevahetus- protokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. · Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-
RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID Post Office Protocol version 3 (POP3) on internetiprotokoll, mille abil saab kasutaja laadida oma e-kirju e-posti serverist enda arvutisse. POP3 protokoll kasutab TCP/IP ühendust ja porti nr 110. POP3 on kõige tavalisem konto tüüp personaalsete meilide puhul. Tavaliselt (vaikimisi) e-kirju kontrollides kustutatakse e-kirjad serverist (Outlook'is nupp Saada/võta vastu). 8 Internet Message Access Protocol (IMAP) on internetiprotokoll, läbi mille saavad kasutajad ligi meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele. HTTPS-protokolli kasutatakse kõigi e-äri tehingute puhul, seepärast on näiteks internetipoodide veebisaitidel brauseri aadressireal. HTTPS toetab X.509 digisertifikaatide kasutamist, mis võimaldab saatja autentimist. Hüperteksti edastusprotokoll (HTTP) TCP/IP klient-server protokoll HTML-dokumentide
- ( ), , . . , ( ). , . 7.25 , , , . 56. Transpordikihi turvalisus, SSL - SSL (Secure Sockets Layer -- ), Netscape, web- web-. , (, DES IDEA) . . . , . SSL -. web- web-. , TLS (Transport Layer Security -- ). SSL , , . SSL TLS . , (Internet Mail Access Protocol -- ). SSL . SSL (, HTTP- IMAP- ), -. SSL -, . 57. E-kaubandus, SET - E-kaubandus - , . E-kaubandus: 2 (-) - -, , . 2 (-) , . , , , . SET . . SET . SET: * ; * ; * . SET , , , , . 58. Võrgukihi turvalisus, IPsec - IPsec (IP security -- IP), . IPsec : (Authentication Header -- ) ESP (Encapsulation Security Payload -- ). - -, , ESP
tarbijatele. Abistada juhtimisotsuste tegemisel. 3) Seleta lahti mõisted/lühendid: VPN, SAN, IMAPS, RAID5, ping VPN – Virtual Private Network - Privaatvõrk, mis kasutab avalikku telekommunikatsiooni infrastruktuuri säilitades samal ajal privaatsuse ja turvalisuse. Kasutatakse nt tunneldamist. SAN – Storage Area Network- Kettavõrk ühendab palju servereid kokku üheks suureks ühiskasutatavaks salvestiks. IMAPS – Internet Message Access Protocol over SSL - IMAP kasutades SSL ühendust. RAID5 – Roteeruv paarsusmassiiv. Vajab vähemalt 3, tavaliselt 5 kettaseadet. Sobib sinna, kus jõudlus pole kriitiline või tehakse vähe kirjutamisoperatsioone Ping – sihtkohtade kättesaadavuse kontrolliks. Võimaldab kindlaks teha, kas sihtkohaks olev arvuti on liinil ja domeeninime sisestamisel saab teada sellele nimele vastava IP aadressi 4) ITIL mõisted: SLR, MOF, RACI, ITAMM, DT SLR – Service Level Requirement - Teenusetaseme nõue. Teenuse ootused
Sisu - kodeeritud vastavalt päises määratud kodeeringu tüübile. Kui kasutatakse mitmeosalist MIME-i, on alamtüübiks multipart/mixed. Lisaks võetakse kasutusele eraldaja (boundary), mille abil tehakse vahet kirja erinevate osade vahel. Iga osa võib olla seejuures kodeeritud erinevalt ja kasutada isesugust MIME-i alamtüupi. Kirjade lugemiseks kasutatakse POP3 protokolli. POP3 võimaldab vaid näidata postkastis olevate kirjade arvu, lugeda ja kustutada suvalist kirja. IMAP - meililugemisprotokoll, mis on suuremate võimalustega kui POP3 (kirjade ,,prügikasti" saatmine, lugemata ja loetud kirjade eristamine). 13. DNS Domain Name System Kasutab UDP-d (Saadetakse üksikuid pakette, ei kulu aega ühenduse loomiseks - kiire). Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP-aadressideks. Töötab hajusandmebaasi põhimõttel (kogu info ei ole kunagi ühes serveris). Iga nimeserver haldab Internetis teatud piirkonda (domeeni). Andmebaas on mitmes
Sisu kodeeritud vastavalt päises määratud kodeeringu tüübile. Kui kasutatakse mitmeosalist MIME-i, on alamtüübiks multipart/mixed. Lisaks võetakse kasutusele eraldaja (boundary), mille abil tehakse vahet kirja erinevate osade vahel. Iga osa võib olla seejuures kodeeritud erinevalt ja kasutada isesugust MIME-i alamtüüpi. Kirjade lugemiseks kasutatakse POP3 protokolli. POP3 võimaldab vaid näidata postkastis olevate kirjade arvu, lugeda ja kustutada suvalist kirja. IMAP meililugemisprotokoll, mis on suuremate võimalustega kui POP3 (kirjade ,,prügikasti" saatmine, lugemata ja loetud kirjade eristamine). 16. DNS + Domain Name System Kasutab UDP-d (Saadetakse üksikuid pakette, ei kulu aega ühenduse loomiseks kiire). Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP-aadressideks. Töötab hajusandmebaasi põhimõttel (kogu info ei ole kunagi ühes serveris). Iga nimeserver haldab Internetis teatud piirkonda (domeeni). Andmebaas on mitmes serveris dubleeritud.
"). · SSL -- Secure Sockets Layer (algne standard, tänapäeval vananenud) - algne standard, töötati välja Netscape'is, mh https-i jaoks · TLS (Transport Layer Security) -- SSLv3-st edasi arenenud IETF (Internet Engineering Task Force) standard - praegu v1.2, alla TLS 1.2 toega ei tasu uusi asju teha · Kiht TCP ja rakenduste vahel, loob TCP laadse "toru" · Toru sees saab rääkida muid protokolle (HTTP, LDAP, IMAP, POP3, telnet, ...) - IMAP oluliselt paindlikum, POP3 siiski pole veel päris kadunud · Toru kumbagi otsa saab autentida sertifikaadi abil - kummalgi osapoolel on salajane võti, teine osapool kontrollib, kas sertifikaat (sertifikaat ise on avalik) vastab nimele ja on piisava usaldusahelaga. · Torus liikuvad andmed krüpteeritakse (+tervikluse kaitse) - seansivõtme abil krüpteeritakse andmed, seansivõtmed genereeritakse teatud intervallidega uuesti master võtme põhjal -
Kui kasutatakse mitmeosalist MIME-i, on alamtüübiks multipart/mixed. Lisaks võetakse kasutusele eraldaja (boundary), mille abil tehakse vahet kirja erinevate osade vahel. Iga osa võib olla seejuures kodeeritud erinevalt ja kasutada isesugust MIME-i alamtüüpi. 6 Kirjade lugemiseks kasutatakse POP3 protokolli. POP3 võimaldab vaid näidata postkastis olevate kirjade arvu, lugeda ja kustutada suvalist kirja. IMAP – meililugemisprotokoll, mis on suuremate võimalustega kui POP3 (kirjade „prügikasti“ saatmine, lugemata ja loetud kirjade eristamine). 13. DNS Domain Name System Kasutab UDP-d (Saadetakse üksikuid pakette, ei kulu aega ühenduse loomiseks – kiire). Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP-aadressideks. Töötab hajusandmebaasi põhimõttel (kogu info ei ole kunagi ühes serveris). Iga nimeserver haldab Internetis teatud piirkonda (domeeni). Andmebaas on mitmes serveris dubleeritud
6) Kasutaja2 kasutab oma user agenti, et sõnum avada. SMTP on Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks. Sõnumite vastuvõtmiseks kasutatakse teisi protokolle, näiteks POP3 või IMAP. Viimased võimaldavad salvestada sõnumeid serveril asuvasse postkasti ja neid siis sealt perioodiliselt alla laadida. MIME (Multipurpose Internet Mail Extensions, universaalsed internetiposti laiendused): o Standard, mis võimaldab edastada selliseid kirju, mille sisu ei ole kodeeritav tavalise ASCII koodina. (teisendab muudmoodi kodeeritud asjad 7-bitiseks ASCII koodiks).
DNS päring algab kliendipoolse nimepuhvri kontrolliga Puhverdatud DNS kirje kehtivust kontrollitakse kirje TTL väärtusest MX kirje viitab E-posti serverile Klient-server rakenduse korral alustab alati klient ühenduse loomist päringuga serverile Küpsis (Cookie) võimaldab lihtsustada autentimist Mis on HTML? Märgistuskeel Veebipäringut andmebaasi vahendab DNS Veebiaplet käivitatakse kliendi arvutis E-posti protokollid on SMTP ja IMAP4 E-posti server peab rakendama IMAP-i ja POP protokolle, et saata sõnum kliendile Kas veebi kaudu e-postile juurdepääsemiseks peab veebilehitseja rakendama standardseis protokolle e-posti teenuse jaoks? Ei, veebilehitseja vajab ainult ühendust HTTP serveriga ja server ühendub e- posti serveriga Millist porti SMTP protokoll kasutab? 25 Millist protokolli IP telefon kasutab andmete transportimisel? RTP Partnervõrgu kõned tehakse otse arvutite vahel üle interneti Millise sagedusega diskreeditakse inimkõne IP telefonis
Kuna user agent pole enamasti mailiserveri küljes, sest vastasel juhul peaks kasutaja arvuti
kogu aeg sees olema, et kontrollida, kas uusi kirju on saabunud, siis kasutab kirja saatmisel
arvuti mailiserveriga suhtlemiseks samuti SMTP protokolli. Kui aga vastuvõtja arvuti tahab
vastuvõtjaserverilt kirju kätte saada, siis ei saa kasutada SMTP protokolli, kuna see on push
protocol. Vaja läheb aga pull protocol’i (HTTP, POP3, IMAP).
POP3 (Post Office Protocol – Version 3) jaoks tuleb samuti luua TCP ühendus. POP3-l on
kolm faasi: autoriseerimine, tegutsemine (transaction) ja uuendamine (update).
Autoriseerimise koral saadetakse kasutajanimi ja parool. Kaks põhilist käsku: user
Protokoll tomib järgnevalt: 1)Handshake 2)Lepitakse kokku krüpteerimise algoritm ja võtmed ning toimub ka autentimine 3)Andmete vahetus (krüpteeritud kujul, kasutades neid võtmeid ja algoritme, milledes kokku lepiti) SSL on üks põhilisi turvalise andmevahetuse transpordikihi protokolle. SSLi või mõne muu protokolli kasutus on väga oluline E-kaubanduse juures ning leiab seal ka kõige rohkem kasutust. Peale selle kasutatakse ka näiteks IMAP meilide juures. SSL-i võib vaadata kui kihti application layeri ja transport layeri vahel. Saatja poolel saab SSL andmed (nt HTTP või IMAP sõnumi rakenduselt) kätte, krüptib andmed ja saadab krüptitud andmed TCP socketisse. Vastuvõtja poolel loeb SSL andmed TCP socketist, dekrüptib andmed ja saadab andmed rakendusele. SSL-i võimalused: 1) SSL server authentication. võimaldab kasutajal veenduda serveri identiteedis. SSL-i valmidusega brauseril on nimekiri usaldusväärsetest
Hierarhiline marsruutimine reguleerimiskihiks (LLC) ja alumiseks meediapääsu reguleerimiskihiks (MAC). Physical (füüsiline kiht) - ühendab seadme meediumiga näidata postkastis olevate kirjade arvu, lugeda kirju või neid kustutada. IMAP (Internet mail Access protocol) Protokoll, mida kasutatakse kirjade lugemiseks, sellel on rohkem võimalusi kui POP3-l. Tegelikult ei toimu ruutimine ideaalselt. Kõik ruuterid ei ole ühesugused ja võrk ei ole ,,lame" vaid hierarhiline. Kõiki sihtkohti ei ole
Kui teil on Interneti-ühendus ja Microsoft Outlook Express, saate vahetada e-posti kõigiga, kellel on samuti Interneti-ühendus. Interneti-ühenduse võlur aitab teid e-posti suvandite määramisel. Outlook Expressi avamine Klõpsake nuppu Start, valige käsk Kõik programmid ja klõpsake käsku Outlook Express. E-posti konto häälestamine Enne alustamist peate oma Interneti-teenuse pakkujalt (ISP-lt) saama järgmised andmed: e- posti serveri tüüp (POP3, IMAP või HTTP), kasutajanimi ja parool, sissetuleva e-posti serveri ja väljamineva e-posti serveri nimi. Klõpsake Outlook Expressis menüü Tööriistad käsku Kontod. Klõpsake dialoogiboksis Interneti-kontod nuppu Lisa. Interneti-ühenduse võluri avamiseks valige Meil ning järgige e-posti või uudiseserveriga ühenduse loomise juhiseid. Iga konto juures ülaltoodud toiminguid korrates saab iga kasutaja luua mitu meilikontot. Uue meilikonto lisamine
privaatvõti) krüpteerimissüsteemi. SSL protokolli kasutatakse laialdaselt näiteks krediitkaardiinfo edastamiseks elektrooniliste äritehingute puhul Protokoll tomib järgnevalt: 1)Handshake 2)Lepitakse kokku krüpteerimise algoritm ja võtmed ning toimub ka autentimine 3)Andmete vahetus (krüpteeritud kujul, kasutades neid võtmeid ja algoritme, milledes kokku lepiti) SSL-i võib vaadata kui kihti application layeri ja transport layeri vahel. Saatja poolel saab SSL andmed (nt HTTP või IMAP sõnumi rakenduselt) kätte, krüptib andmed ja saadab krüptitud andmed TCP socketisse. Vastuvõtja poolel loeb SSL andmed TCP socketist, dekrüptib andmed ja saadab andmed rakendusele. SSL-i võimalused: 1) SSL server authentication - võimaldab kasutajal veenduda serveri identiteedis. 2) SSL client authentication - Laseb serveril veenduda kasutaja identiteedis. 3) An Encrypted SSL session - kogu info, mida vahetatakse serveri ja brauseri vahel,
IITF Information Infrastructure Task Force IKE Internet Key Exchange IKMP Internet Key Management Protocol IKP Internet Keyed Payments [IBM] ILA Image Light Amplifier ILE Integrated Language Environment [IBM] ILEC Incumbent Local Exchange Carrier ILM Information Life-Cycle Management ILP Instruction-Level Parallelism ILS International Language Support IM Instant Messenger IMAC Internet Macintosh [Apple] IMACS Image Management and Communication System IMAP Interactive Mail Access Protocol + Internet Message Access Protocol IMAX Maximum Image IMDB In-Memory Database IMDS Image Data Stream (format) [IBM] IME Input Method Editor/Engine IMEI International Mobile Equipment Identifier IMG Image .IMG Image Data (file name extension) IML Initial Microcode Load [IBM] IMP Information/Interface Message Processor + Internet/Intranet Input Method Protocol IMPA Intelligent Multi-Port Adapter [DCA]
annaabi.ee 
