Simple Mail Transfer Protocol (SMTP). Erinevus võrreldes POP3-ga · POP3 puhul laetakse kirjad e-posti klienti alla · seejärel e-posti klient need kustutab serverist · IMAP jätab kirjad serverisse alles · kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad o otstarbekas ühise postkasti kasutamise korral · IMAP võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt postkasti kasutada (meiliserverisse sisselogida). · POP3 protokoll võimaldab ainult üht sisselogimist postkasti korraga. IMAP protokoll on kokkuvõttes suuremate võimalustega ja täiuslikum kui POP protokoll. Tänan tähelepanu eest! :)
WPA on uuem ja turvalisem tehnoloogia kui WEP. WPAd kahjuks kõik vanemad WiFi- seadmed ei toeta. WPA erinevus WEPist seisneb selles, et ühe staatilise võtme asemel kasutatakse dünaamilist TKIP-tehnoloogiat (Temporary Key Integrity Protocol), mis seisneb automaatselt uute võtmete genereerimises. Seega vahetub võrguliikluse krüpteerimiseks kasutatav võti iga 530 minuti tagant, tänu millele pole häkkeritel aega seda lahti murda. WiFi-võrku sisenemiseks võib aga ka lihtsalt sisselogimist nõuda. Selleks otstarbeks sobib mõni RADIUS-server (Remote Authentication Dial-In User Service), näiteks Microsofti IAS (Internet Authentication Service) RADIUS Server. Suurepäraseks abinõuks WiFi-võrkude turvamisel on ka MAC-aadresside filter, mida paraku küll veel kõik tugijaamad ei võimalda. MAC-aadresside filtreerimisel lubatakse WiFi-võrku kasutada vaid kindla füüsilise aadressiga võrgukaartidel (iga võrgukaardi MAC-aadress on kogu maailmas unikaalne). Eriti hästi sobib
kasutuselevõttu. Teenus võimaldab luua ja hallata infoturbes laialt kasutusel olevaid avaliku võtmega sertifikaate. AD CS seob kasutaja seadme või teenusega salajase võtme abil. AD domeeniteenused on varasemast tuntud lihtsalt Active Directory nime all. Teenus talletab teavet kasutajate, arvutite ja muude domeenis olevate seadmete kohta. AD DS haldab kasutajate ja domeeni vahelist liiklust ehk nii-öelda kasutajate sisselogimist, audentimist, kataloogide otsimist jne. See teenus lubab administraatoritel jagada poliitikaid, insalleerida tarkvara ja rakendada võrgus kriitilisi uuendusi. Domeeniteenuse võrk võib sisaldada endas mõnda arvutit ja printerit, kuid samas võib seal olla ka tuhandeid tööjaamu erinevatest domeenidest ja serverifirmadest. AD Lightweight Directory teenus on Active Directoryst sõltumatu versioon, mis võimaldab katalooge kasutavatele rakendustele ja teenustele katalooge jagada
User Story 2 kasutaja lisab enda krediitkaardi andmed otsekorralduse sõlmimiseks ja maksab teenuse eest igakuist tasu User story 3 kasutajana ma soovin videolaenutusse sisse logida lihtsalt ja kiirelt, kasutades Id-kaarti. User story 4 kasutajana ma soovin videolaenutusse sisse logida lihtsalt ja kiirelt, kasutades Mobiil-id-d. User story 5 kasutajana ma soovin videolaenutusse sisse logida lihtsalt ja kiirelt, kasutades logini ja parooli User story 6 kasutajana ma soovin enne iga sisselogimist valida, millist sisselogimise meetodit ma kasutan, et mul oleks valikuvõimalus. User story 7 teenuse kasutamise lõpetamiseks tagastada kõik filmi postiga ning lõpetada otsekorraldus krediitkaardiga valides menüüst valiku ,,Lõpetada leping." Feature 2 videolaenutusse sisse logimisega ja/või teenusega lõpetamisega kaasnevad teavitused/veateated. User story 1 kasutajana ma soovin saada arusaadavat teavitust, kui videolaenutusse sisse logimine
Arvutid ja arvutivõrgud 4 Mairo Hanninen WINDOWS 2008 R2 SERVERI TEENUSED Referaat Juhendaja: Andres Sild Paide 2013 ACTIVE DIRECTORY DOMAIN SERVICES Active Directory domeeniteenused on varem tuntud lihtsalt Active Directory nime all. Teenus talletab teavet kasutajate, arvutite ja muude domeenis olevate seadmete kohta. AD DS haldab kasutajate ja domeeni vahelist liiklust. N. Kasutajate sisselogimist, audentimist, kataloogide otsimist jm.Active Directory Domain Services lubab administraatoritel jagada poliitikaid, installeerida tarkvara ja rakendada võrgus kriitilisi uuendusi. Active Directory Domain Services talletab informatsiooni ja seadistusi keskses andmebaasis. Active Directory Domain Services võrk võib sisaldada endas mõnd arvutit ja printerit, kuid samas võib seal olla ka tuhandeid tööjaamu erinevatest domeenidest ja serverifarmidest. DNS SERVER
11. Millise andmebaasiga on tegemist, millist infot on võimalik leida? Tegemist on veebikeskkonnaga, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvamate Rahvusarhiivi üksustes ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide digitaalsete koopiatega. 12. Tutvuge iseseisvalt andmebaasiga põhjalikumalt. Kas ja mida huvitavat leidsite enda jaoks antud andmebaasist? Proovisin mitme erineva viisiga endale huvipakkuvaid asju lähemalt uurida. Kõigil kordadel nõudis sisselogimist. Saaga: Kollektsioonid: Üleskutsete ja lendlehtede kollektsioon: Illustreeritud üleskutse noortele viisakuse asjus Saaga: Kooliajaloo allikad: Õpetatud Eesti Selts: Kirjavahetus. Toimikud: Kooliõpetajate aruanded maakooliolude kohta. (Eestimaa) I köide
IMAP Referaat ainest: ,,Arvutivõrgud" Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.IMAP........................................................................................................................................4 1.1. POP3................................................................................................................................ 4 1.2. IMAP'i ja POP3 erinevused.............................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................6 Sain teada, et Imap on meiliserveri protokoll, mis paikneb OSI mudeli 7.kihis. Minu arvates on IMAP kasutaja sõbralikum, kui POP3 protokoll. Isiklikult kasutaksin IMAP protokolli, sest...
veebialbum, Orkut, blogger jne. Kui te kasutate mõnda Google'i teenust, pole teil uut kontot vaja luua. Minge aadressile https://www.google.com/accounts ja logige sisse. Kui teil kontot ei ole, saate samal lehel konto luua (Create an account now). Sisse logides avanevad teile Minu tooted (My Products), kus on olemas ka Dokumendid (Docs). Kui dokumente näha ei ole, klõpsake nupul Veel (More). o Tööaken Pärast sisselogimist avaneb aken, kus on näha kõik kasutaja dokumendid (Vt Joonis ) ja see, kas need on jagatud kellegagi või avaldatud (Published). Dokumendid on esitatud kronoloogilises järjekorras, üleval viimasena töödeldud dokument. Sinisel menüüribal olevad nupud võimaldavad dokumente luua (Create New), laadida arvutist (Upload), jagada (Share), vaadata oma kaustu (Folders), kustutada (Delete), ümber nimetada (Rename) jne. Selleks märgistage muutmist vajav dokument (linnuke dokumendi ees
Google Chrome`i. Kuid Internet Explorer nõudis jällegi esmalt Microsofti kontole sisselogimist. Peale küllalt pikka pusimist õnnestus mul siiski sellest hoiduda ja Chrome kätte saada. Windows kaheksale vajalikke videodraivereid saada ei olnud, võtsin Windows seitsme omad ja õnneks hakkasid need tööle. Nüüd sai hakata juba täpsemalt ringi vaatama. Lapiteki paljud lapid või plaadid nõudsid jällegi Microsofti kontole sisselogimist. Kui vajutasin Desktop plaadile, jõudsin vanale tuttavale töölauale, ainult ilma Start nuputa. Vasakus alumises nurgas kursoriga toimetades ujus välja väike lapiteki kujutis, millele vajutades sai jälle tagasi lapiteki ehk uue Start menüü juurde. Samuti sai sinna tagasi Windows klahvi vajutades. Paremklõps sellel väikesel lapiteki ikoonil aga manas esile süsteemiinstrumentide ja käskude kontekstmenüü. Paremal, ala- või ülalnurgas samamoodi hiirega sudides ilmus
Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: JUURDEPÄÄS ARVUTIVÕRKU JA VÕRGU PÕHIPARAMEETRID Aruanne Täitjad: Tanel Sarri 062382 Imre Tuvi 061968IATB Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 1.Uurisime järgmisi käske: Pärast sisselogimist sattusime kataloogi /home/tudeng2 Kataloogid pwd- näitas (printis) kataloogi nime, kus hetkel asusime dir- näitas kataloogis asuvate failide nimesid(kasutatav ka windowsis) ls- näitas kataloogis asuvate failide nimesid(kuvab failide nimed värviliselt, et paremini eristada) cd- avab uue kataloogi(peab lisama kataloogi nime, cd+kataloogi nimi) Käsud kataloogide ja failidega mkdir- teeb uue kataloogi (,,make directory") rmdir- kustutab kataloogi rm- kustutab faile ja katalooge
jälgimise ja analüüsi liiga keeruliseks (ois.va.ttu.ee-ga suhtlemise pealtkuulamise kindlist hindan seega enese jaoks piisavaks :). Teise valikuna uurisin sessiooni ühe Eestis suhteliselt populaarse e-posti teenusepakkujaga http://www.mail.ee [IP aadress: 212.107.32.204]. Saatsin oma postkasti eelnevalt kirja parameetritega: Teema --> 'Nõudmiseni, Muhvilt' Sisu --> 'Tere, hr Ringmäe' Uurisin sessiooni nelja aspakti lehe avamist, sisselogimist, kirja avamist ning väljalogimist. Minupoolne arvuti asus Eesti Telefoni 'dial-up ADSL' ühenduse taga DHCP-l töötavas switchiga kommuteeritud kohtvõrgus. Sessiooni käik Kokku liikus sessiooni jooksul edasi-tagasi tervenisti 378 paketti (plain text vormingus 214kB andmeid). Enamik pakette kandsid infona kas minu arvuti suunas liikuvate failide sisu või teenusepakkuja poole liikuvaid pakettide kättesaamise kinnitusi (acknowledgement). NB
kustutab need serverist. IMAP aga jätab kirjad serverisse alles ja kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad ehk kirjad hoitakse serveri ja kasutaja vahel sünkroniseerituna. See on otstarbekas ka ühise postkasti kasutamise korral. Saadetavad kirjad salvestatakse ka serveri "Sent" kataloogi. IMAP 'i kasutamisel on oluline erinevus POP protokollist veel see, et IMAP võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt postkasti siseneda (meiliserverisse sisse logida). POP protokoll võimaldab ainult üht sisselogimist postkasti kohta korraga. 12) Mida saab teha RDP teenuse abil? Remote Desktop (RDP) ehk kaugtöölaud ühendab kaks arvutit lokaalvõrgu või interneti kaudu, võimaldades kasutada graafilist kasutajaliidest. Remote Desktop ühendusega kuvatakse kasutajale kaugarvuti töölaud. Kasutajal on juurdepääs kõigile kaugarvuti programmidele ja failidele. Hea on asja juures see, et hoolimata võimalikust kohtvõrgu/interneti ühenduse katkemisest jäävad kaugtöölauas avatud programmid kenasti
Seansi lõpetamine toimub tavalisel moel välja-logimisega reptilus~$ logout gnoom~$ Niisiis · SSH klient teeb SSH serveri avaliku võtme abil kindlaks SSH serveri ehtsuse ja · seejärel SSH server autendib kasutaja Märkus Kujutleme olukorda, kus teil on harjumus külastada SSHga mõnda masinat ning te ühtäkki märkate sisselogimisel, et server vastab teile hoiatava veateatega, öeldes, et serveri avalik võti ei klapi, pakkudes aga teile võimalust jätkata sisselogimist. Sama toimub ka igal järgmisel korral. Sel juhul on kaks võimalust: · Te suhtlete võltsserveriga ning ei tohiks sisselogimist jätkata. Muude vahenditega tuleks kindlaks teha, mis täpselt toimub. · Server on õige, kuid ta kasutab uusi RSA võtmeid. Sel juhul peab kasutaja oma ~/.ssh/known_hosts failist vastava serveri avaliku võtme rea käepärase tekstiredaktori abil kustutama
· always - alati kasutatakse HTTPS ühendust · never - alati kasutatakse HTTP ühendust · optional (vaikimisi) - lubatud on mõlemad ühendused Kuna HTTPS on oma olemuselt ressursimahukam (lisandub täiendav CPU kulu krüpteerimise jaoks), siis tasub seda kasutada vaid selge vajaduse korral. Lihtsalt niisama - igaks juhuks - seda peale panna pole mõtet. Kohustuslik sisselogimine Täiendavalt on veel võimalik nõuda päringu teostamisel ka kasutaja sisselogimist. Kui sisselogimine on nõutav, siis päringu sooritamisel suunatakse kasutaja automaatselt sisselogimisvormi juurde (kasutades Google Konto süsteemi) juhul kui kasutaja pole juba sisse logitud. Nii on mugav panna mõningatele aadressidele, mida tavavaataja näha ei tohi, turvaline sisselogimise nõue. Sisselogimise tasemeid on 3. Esiteks avalik tase - sellisel juhul pole vaja login tingimust päringule lisada
sõnumite saaatmiseks ja vastuvõtmiseks. PCI-X - Peripheral Component Interconnect eXtended. Arvuti siini ja lisakaardi standard, mis täiendab 32-bitist PCI kohalikku siini suurema ülekandekiirusega, mida eelkõige nõuavad serverid. DAS - Direct-Attached Storage. Otseadresseeritav välisseade (nt. kettaseade või trummelmälu) SSH - secure shell. UNIXi põhine käsuliides ja protokoll, mis võimaldab turvalist sisselogimist kaugarvutisse. Komplekt kolmest utiliidist slogin, ssh ja scp. 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: CSF, itSMF, SPOF, AST(EUPT) - Agreed Service Time, MTBF CSF - Critical Success Factor - kriitiline edutegur. Vajalik protsessi, projekti, IT teenuse õnnestumiseks. Iga CSFi saavutamiseks on KPI (mõõdik). itSMF - ?? itSMF Estonia on vabatahtlik mittetulundusühing, mille tegevus rajaneb tema liikmete ühisel algatusel ning kaasabil
9 6) Edasi liikudes tuleb ette klahvistiku paigatus. See samuti lähtetastakse kasutaja isiklike eelistuste järgi. Võimalik on ka automaatne paigutuse tuvastamine. 7) Edasi tuleb kasutaja andmete sätestamine. Üldiselt on mõistlik mitte kasutada suuri ja väikseid tähti, kuna hiljem teeb see töö Linuxi terminalis raskemaks. Samuti pole mõistlik valida automaatset sisselogimist ning tuleks alati valida „Sisselogimiseks küsitakse parooli“. Kodukataloogi krüpteerimine on kasutaja enda valik, selda valides tugevdab 10 kasutaja enda andmete turvalisust. 11 8) Nuppu „Edasi“ vajutades algab Ubuntu paigaldamine. 12 9) Paigaldamise lõpus on vaja arvuti taaskäivitada, operatsioonisüsteem on paigaldatud.
Alustamine Windows XP-ga Tere tulemast Windows XP -- kõige töökindlama, võimalusterohkema ja põnevama Windowsi versiooni kasutajaks! See juhend sisaldab hõlpsastimõistetavaid juhiseid, kuidas kasutada arvutit, luua Internetiühendus, hallata faile ja kaustu, printida pilte ja dokumente, kuulata muusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
