asuvate failide kohta · failis lslR on UNIXi käsu ls -lR väljund, so kõikide kataloogistruktuuri failide nimed · faili nime lõpus olev .tar viitab tar'i arhiivile · faili nime lõpus olev .Z viitab compress'iga pakitud failile · faili nime lõpus olev .gz viitab gzip'iga pakitud failile · faili nime lõpus olev .bz2 viitab bzip2'ga pakitud failile 14. SMTP ja POP3 protokollide kirjeldus ja kasutus (Outlook või Netscape). POP3 postkasti kasutamine Sissejuhatus POP3 postkasti kasutamine Netscape Messanger'iga POP3 kasutamine Outlook Express'iga ning hoiatused Vastused EENeti POP3-kasutajate korduvatele küsimustele Sissejuhatus Pärast POP3 postkasti loomist hakkavad sinna kogunema lepingu lisas näidatud aadressile saadetud kirjad. Kasutaja saab oma postkasti saabunud kirju postiprogrammiga lugeda ning postimasinast neid enda arvutisse kopeerida.
GOES PTB PPS GPS WWWB CHU ACTS NTP(4) TCP/IP peale ehitatud protokoll, mis tagab Internetis asuval raadio, aatom või muul kellal põhinevat täpset kohalikku ajaarvestust. See protokoll suudab sünkroniseerida laialihajutatud kelli millisekundi täpsusega pikkade ajavahemike kestel POP Post Office Protocol Postkontoriprotokoll POP(2) Loodud 1984 Praegu Kasutusel uuem versioon POP3 POP(4) Protokoll, mida elektronposti kliendid kasutavad oma meiliaadressile saabunud sõnumite allalaadimiseks ISP meiliserverilt POP3 Post Office Protocol 3 Postkontoriprotokoll 3 POP3(2) Loodud 1996 Autorid J. Myers, C. Mellon, M. Rose Siiani kasutusel POP3(3) parameetrid Quotawarn Timeout Poptimeout Popminpoll POP3(4)
IMAP Referaat ainest: ,,Arvutivõrgud" Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.IMAP........................................................................................................................................4 1.1. POP3................................................................................................................................ 4 1.2. IMAP'i ja POP3 erinevused.............................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................6 Sain teada, et Imap on meiliserveri protokoll, mis paikneb OSI mudeli 7.kihis. Minu arvates
IMAP Algis Suurkivi AAp-11, VKHK [email protected] / 54610709 Sisukord · Mis see on? · Mis sellega teha saab? · Kuidas töötab? · Ühendus · Erinevus POP3-ga Mis see on? · internetisõnumitele juurdepääsu protokoll · rakenduskihi internetiprotokoll · klassikaline klient-server mudel · tööpõhimõttelt nagu failiserver Mis sellega teha saab? · võimaldab juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele · käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis Kuidas töötab? · kasutaja saadab päringu postiserverile · Päring võib käsitleda o kirjade päiseid (headers), o sisu (body) o vms
hoitavatele e-posti sõnumitele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. See tähendab, et kasutaja saab serveris luua uusi kaustu (postkaste) saabunud sõnumite laialipaigutamiseks, neid kaustu ümber nimetada ja kustutada, sõnumeid märgistada (loetud, vastatud jne) ja kustutada, teostada otsinguid, laadida sõnumeid alla osade kaupa (näit. laadida alla ainult sõnumi tekstiosa või pildid või manused) jne. Erinevalt POP3 protokollist jäävad IMAP protokolli kasutamisel sõnumite originaalid serverisse alles ja kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad. See võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt kasutada üht ja sama meilikontot ning näit. reisil olles käia postkasti vaatamas suvalisest internetiühendusega arvutist. Praegu on kasutusel neljas versioon IMAP4 Enamik meilikliente toetab nii POP3 kui IMAP protokolle. Sõnumite saatmist IMAP ei võimalda, selleks on ette nähtud SMTP protokoll
Post Office Protocol (POP) on rakendus-kiht Interneti standardi protokollis, mida kasutavad kohalikud e-maili kliendid, et ülekanda e-maile TCP/IP ühendusega teistest serveritest. POP ja IMAP (Internet Message Access Protocol) on kaks kõige enam levinumat Interneti standard protokolli e-maili ülekandmiseks. Virtuaalselt toetavad kõik e-maili kliendid ja serverid mõlemat standardit. POP protokolli on arendatud läbi mitme versiooni ja praegune standardversioon on POP3 has. Nagu IMAP, toetavad POP3-e põhiliseslt kõik veebimaili teenusepakkujad (Hotmail, Gmail ja Yahoo! Mail). HTML (HyperText Markup Language ,,hüperteksti märgistuskeel") on standardkeel veebilehtede märgendamiseks. HTML on SGML-i rakendus. HTML-dokumentide veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse veebilehitsejat. Selline elektroonilise dokumendi märgendamise mõte on lahutada sisu, vaade jms objekti omadused üksteisest.
käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. See tähendab, et kasutaja saab serveris luua uusi kaustu (postkaste) saabunud sõnumite laialipaigutamiseks, neid kaustu ümber nimetada ja kustutada, sõnumeid märgistada (loetud, vastatud jne) ja kustutada, teostada otsinguid, laadida sõnumeid alla osade kaupa (näit. laadida alla ainult sõnumi tekstiosa või pildid või manused) jne. Erinevalt POP3 protokollist jäävad IMAP protokolli kasutamisel sõnumite originaalid serverisse alles ja kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad. See võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt kasutada üht ja sama meilikontot ning näit. reisil olles käia postkasti vaatamas suvalisest internetiühendusega arvutist. Praegu on kasutusel neljas versioon IMAP4. LDAP (Lightweight Directory Access Protocol) - lihtsustatud kataloogisirvimise protokoll. Komplekt
Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid
Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid
eristada erinevaid kasutajanõudeid ja kontrollsumma abil saab kindlaks teha, kas sõnum jõudis kohale vigadeta. OSI kontekstis asub UDP nagu ka TCP neljandas ehk transpordikihi. TCP ühendus on töökindel, sest toimub kolmepoolne kinnitus ehk three-way handshake. Klient saadab serverile ühenduse loomise soovi, server vastab ning saadab samuti ühenduse loomise soovi, mille klient kadudeta andmevahetuse korral vastusega kinnitab. RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID Post Office Protocol version 3 (POP3) on internetiprotokoll, mille abil saab kasutaja laadida oma e-kirju e-posti serverist enda arvutisse. POP3 protokoll kasutab TCP/IP ühendust ja porti nr 110. POP3 on kõige tavalisem konto tüüp personaalsete meilide puhul. Tavaliselt (vaikimisi) e-kirju kontrollides kustutatakse e-kirjad serverist (Outlook'is nupp Saada/võta vastu). 8 Internet Message Access Protocol (IMAP) on internetiprotokoll, läbi mille saavad kasutajad ligi meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele.
1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. BRAUSERID Brauser ehk veebilehitseja on rakendus, arvutiprogramm, veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada teisi Interneti-põhiseid teenuseid. TEENUSED Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP ja SSL/TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. DOMEEN
mugav viis korraldada kindla struktuuriga infot ühetüübiliste objektide (näiteks inimeste) kohta. Andmeväli on kirje element ja samuti väikseim andmekogus. Veergude pealkirjad on seega väljade nimed. 5 2.3. E-posti tarkvara E-post (inglise keeles e-mail) ehk elektronpost ehk elektrooniline post, ka meil, on e-kirjade interneti teel edastamise ja vastuvõtmise süsteem. Kirjade saatmiseks kasutatakse SMTP-d ja vastuvõtmiseks POP3 ja IMAP-i. 3. KONTORITARKVARA PAKETID 3.1. OpenOffice.org OpenOffice.org on vabatarkvaraline kontoritarkvarapakett, mille endisel kujul arendamine lõppes 2011. aasta kevadel. Tarkvarakomplekti arendus hargnes edasi kahte projekti: LibreOffice ja Apache OpenOffice. OpenOffice.orgist on versioonid muuhulgas operatsioonisüsteemidele Microsoft Windows, Linux, Solaris, Mac OS X, OpenSolaris ja FreeBSD. 3.2. NeoOffice
1. TCP (Transmission Control Protocol) Edastus Ohje Protokoll .Ülesandeks on teate saatmise võimaldamine (teeb kõik selleks et andmete saatmine oleks võimalik) 2. IP (Internet Protocol) Interneti Protokoll. IP võimaldab teavete marsuutimist keerukates võrkudes 3. HTTP (Hyper Text Transfere Protocol) 4. HTTPS (Hyper Text Transfere Protocol Secured) 5. POP3, IMAP, SMTP- Meili edastusprotokollid 6. FTP, FTPS, TFTP- Faili edastusprotokollid TCP/ IP · Koosneb 5 kihist 1. Application ( Rakendus)- teade ( fail, hulkandmeid) 2. Transport ( Transpordi)- TCP pakett ( teatest paketid). Saatja port ( Source), vastuvõtja port ( Destination), protokolli tüüp, paket suurus ( HTTP), paketi kontroll summa. Paketi nr ja järjekorra nr 3
vastuvõtja poolel muudab helisignaalid jälle digitaalseteks. On olemas sisemised ja välismodemid. 13. Andmeside kiiruse ühik? kbps Internet 1. Mis on internet? Internet on ülemaailmne arvutivõrkude ühendus, mis kasutab töötamiseks Interneti Protokolli 2. Interneti teine nimetus? Ülemaailmne arvutivõrk 3. Loetle internetiteenuseid? Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. 4. Mis vahe on internetil ja WWW-l? World Wide Web
Igal Internetti ühendatud arvutil on ühene aadress, mis koosneb neljast numbrist vahemikus 0- 255. Tavaliselt on numbrid punktidega eraldatud, seega kujul 193.40.117.100. Seda neljanumbrilist aadressi nimetatakse arvuti IP-aadressiks ning sellest piisab arvuti võrgust "ülesotsimiseks" ükskõik kust maailma otsast, olgugi et Internet koosneb paljudest kokkuühendatud võrkudest. Teenused Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Kokkuvõte
Diagnostika vahendid Kirjeldage interneti põhjal 1. 3 tarkvaralist võrgu monitooringu vahendit: Mille abil saab hoia pilk peal võrgu liiklusel? PRTG Network Monitor - PRTG Network Monitor includes more than 50 sensor types for all common network services (e.g. PING, HTTP, SMTP, POP3, FTP, etc.), allowing to monitor your network systems for speed and failures. As soon as outages occur the software will alert you by sending emails, SMS, pager messages and other notifications. Request times and downtimes are constantly recorded in the database and you can compile performance, downtime and SLA reports at any given time. NetCrunch 6 - AdRem NetCrunch 6 is a Network Monitoring Software for diverse network environments
............................. 14 KOKKUVÕTE........................................................................................................................ 16 KASUTATUD MATERJALID................................................................................................. 17 4 TÄHISED JA LÜHENDID SMTP Simple Mail Transfer Protocol - internetiprotokollistikku kuuluv protokoll e-kirjade saatmiseks. POP3 Post Office Protocol - Postkontoriprotokoll, mille abil saab kasutaja laadida e-kirjad serverist enda arvutisse. IMAP Internet Message Access Point - internetisõnumitele juurdepääsu protokoll. SPÄMM spam rämpspost e-kiri ja/või sõnum e-postis, uudistegrupis või veebifoorumis, mis saadetakse ilma postkasti omaniku soovita või ei vasta uudistegrupi või veebifoorumi etteantud teemale.
Eelised on, kiire infovahetus, läheb vaja vähe ressursse. Elektronpost Elektronpost - kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast teise. Maailma esimene e-posti sõnum saadeti 1971.a. ühelt PDP-10 arvutilt teisele samasugusele arvutile üle ARPANET'i E-posti protokollid kuuluvad TCP/IP protokollistiku koossseisu ning kõige populaarsem protokoll sõnumite saatmiseks on SMTP ja sõnumite lugemiseks POP3. Enamasti saadetakse sõnumid ASCII vormingus (adressaat näeb ekraanil lihtteksti), kuid võib kasutada ka HTML vormingut (sel juhul näeb adressaat sõnumit veebilehena). Sõnumitele võib lisadena kaasa panna teksti-, pildi-, heli- või videofaile. E-posti saatmiseks ja lugemiseks on kaks võimalust - kasutada oma arvutisse installeeritud e-posti klientprogrammi või minna onlain-teenusepakkuja kodulehele ja kasutada veebimeili (kui olete näit. võõras büroos või internetikohvikus).
HTTP : . . ASCII-, 5 : GET, POST, HEAD : ( , 6 , ) : - , . , 401autorization req. , . Cookie: 4 : 1. Cookie- 2. Cookie- 3. Cookie-, . 4. , web- web-- , , -, - , (GET- ) . - proxy , , , . Proxy u cache . 14. FTP (file transfer protocol) , - , - , ftp: RFC 959, 21. , , . 15. Mail, SMTP, MIME, POP3 Mail- , , , . ( , , SMTP). ,,, SMTP(Simple Mail Transfer Protocol)- - 25 , , , . MIME(Multipart Interner Mail Extensions)- . : Content-type, Content- Transfer-Encoding. ASCII . , , , , . POP3 , , , TCP- 110 , : , . , . 16. DNS : IP-. , IP-, , . , (Domain Name System, DNS). DNS , , , , , , , . UNIX- , BIND (Berkeley Internet Name Domain -- )
ainult alla laadida. //// ==> FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti ka oma asukohta kataloogipuus. // Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus. (Nt 452 Error writing file). /// ((( Faile saab arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit. HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem. ))) 15. ELEKTRONPOST, SMTP, MIME JA POP3 Meili saatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient (user agent) ja neid siduv SMTP. SMTP: (Simple mail transfer protocol). lihtne meiliedastusprotokoll: Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks
laadida. //// ==> FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti ka oma asukohta kataloogipuus. // Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus. (Nt 452 Error writing file). /// ((( Faile saab arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit. HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem. ))) 15. ELEKTRONPOST, SMTP, MIME JA POP3 Meili saatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient (user agent) ja neid siduv SMTP. SMTP: (Simple mail transfer protocol). lihtne meiliedastusprotokoll: Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks. Sõnumite vastuvõtmiseks
Otsingusüsteem LYCOS Referaat Lycos loodi 1994. aastal Carnegie Melloni ülikoolis dr Michael Loren Mauldini poolt otsingu mootori uurimise projekti raames. Seejärel oli Lycos-el mitu aastat majanduskasvu ning 1999 sai kõige suurema külastatavusega online sihtkohaks maailmas, millel on ülemaailmne kohalolek enam kui 40 riigis.[1] Võimalik on teha omale selles otsingusüsteemis kasutaja, kus igal kasutajal on 5 GB salvestamise ruumi. Lycos sisaldab POP3, IMAP, rämpsposti filtreerimist ja viirusetõrjet. Kasutaja tegemine on tsauline - $19.95.[2] Seal on erinevad otsigukeskkond ja seaded. Otsides leidsime 10 tulemust, mis avanevad vaikimisi samas aknas. Nendeks on: Lycos Austria saksa keeles Lycos Belgium- hollandi ja prantsuse keeles Lycos France - prantsuse keeles Lycos Germany - saksa keeles Lycos Italy - itaalia keeles Lycos Netherlands - hollandi keeles Lycos Switzerland - saksa keeles
tüüp. Lisaks määratakse ära, millist MIME-i alamtüüpi on kirja sisu (html, gif). Sisu - kodeeritud vastavalt päises määratud kodeeringu tüübile. Kui kasutatakse mitmeosalist MIME-i, on alamtüübiks multipart/mixed. Lisaks võetakse kasutusele eraldaja (boundary), mille abil tehakse vahet kirja erinevate osade vahel. Iga osa võib olla seejuures kodeeritud erinevalt ja kasutada isesugust MIME-i alamtüupi. Kirjade lugemiseks kasutatakse POP3 protokolli. POP3 võimaldab vaid näidata postkastis olevate kirjade arvu, lugeda ja kustutada suvalist kirja. IMAP - meililugemisprotokoll, mis on suuremate võimalustega kui POP3 (kirjade ,,prügikasti" saatmine, lugemata ja loetud kirjade eristamine). 13. DNS Domain Name System Kasutab UDP-d (Saadetakse üksikuid pakette, ei kulu aega ühenduse loomiseks - kiire). Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP-aadressideks. Töötab
a. Eestis kasutas 2006.a. Internetti 51,5% elanikkonnast, Euroopa Liidus keskmiselt oli see näitaja 51,9%. 6 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 3.2 Interneti teenused Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod.
TR VR AL Riistvaraline FÜ TCP/IP- TCP (transmissioon control protocol-edastusohje protokoll)- tegeleb teate kokkupanemisega, transpordi ettevalmistamisega ja kontrollimisega, TCP päises on kirjas (Source port, Destination port, Sequence number(järjekorranumber), Acknowledgment number(genereeritud numbripakett),CWR,ECE,URG,ACK,PSH,RST,SYN,FIN, Window Size, Checksum) pordi numbrid: 20(ftp andmed)ja 21(ftp kontroll)-FTP(faili transpordi protokoll), 80-HTTP , 110-POP3(meili protokoll), 443-HTTPS, 546-(DHCP klient) ja 547(DHCP server)-jagab IP protokolle, 569-MSN Pordid-tarkvaralised ,,väravad" on nummerdatud 1-56..., erinevad aplikatsioonid kuulavad erinevaid porte, HTTP-aplikatsiooni kihi protokoll, pordi number 80, 1-1023 teada tuntud pordid IP protokol- Interneti protokoll, teate edasi saatmine keerukates võrkudes, tarkvaraline aadress, koosneb aplikatsiooni, transpordi, interneti ja võrgu juurdepääsu kihist
Aktiivse andmevahetuse puhul algatab kontrollkanalil ühenduse klient ja andmekanali liikluse server. Passiivse andmevahetuse puhul algatab mõlemad ühendused klient. Kui kohalik masin asub tulemüüri taga, on võimalik, et tulemüür ei luba väljast sisse ühendusi tekitada ja näib, et FTP ei tööta. Sel juhul tasub enne kopeerimisi anda käsk passiivseks andmevahetuseks ftp> passive Üleminekuks aktiivsele andmevahetusele on käsk active. 11. Interneti protokollid POP3, IMAP ja SMTP. Andmevahetuse kirjeldus ja pordid. Port Protokoll Seletus 110 POP3 Post Office Protocol 143 IMAP Internet Message Access Protocol 25 SMTP Simple Mail Transfer Protocol POP3 ja IMAP protokollid on selleks et postkasti serverist kirjad kätte saada. IMAP on e-maili parandatud lugemise protokoll.
Keerulised juhendid inimestele, kes on „vähemate IT oskustega“ Tavakasutajad ei taha eriti e-teenused vastu võtta Tehnilised vead, mis veavad tihti alla (ei saa teenust kasutada) juriidiline, IT oskused, õigusaktid on jäänud ajast maha. 13. Mis on IMAP IMAP (Internet Message Access Protocol) – on protokoll, mis laseb meilisõnumitega töötada, neid arvutisse alla laadimata. Gmail -- postkast on Outlook’s 14. Mis on POP3 POP3 (Post Office Protocol ) on protokoll, mille abil saab kasutaja laadida e-kirjad e-posti serverist enda arvutisse. Hoian mitte pilves, vaid oma arvutis. 15. Nimetada kolm e-postiteenust ning tuua välja nende eelised ja / või puudused Gmail ehk Google Mail – lai funktsionaalsus, mugav interface, suur maht, hea SPAM filtr, alati kätte saadav Hotmail – suht. väike maht, töötab mitte iga browseriga, liiga võimekas spam-filtr (võib
21 Kasutatakse failide transportimiseks. Juhtkäskude ja andmete vahetamiseks kasutatakse tavaliselt erinevaid porte. FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (n.t. 331 Username OK). 15. Elektronpost, SMTP, MIME ja POP3 ++-- Simple Mail Transfer Protocol, transporikiht, port nr. 25 Meilisaatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient ja neid siduv SMTP protokoll. Meiliklienti kasutatakse kirjade saatmiseks ja lugemiseks (kopeerides need eelnevalt meiliserverist). Meiliserveris hoitakse kõiki sissetulnud kirju, seal asuvad kasutajate postkastid ja saatmisel olevad kirjad (ühtne järjekord, sõltumata kasutajast). Enne saatmist luuakse TCP-ühendus kahe meiliserveri vahel
Internetti kujutatakse tihti hajuva pilvena. Te ei tea info liikumise teekonda, aga õigesti vormistatud IP- paketid jõuavad kohale. WWW karakteristikud, võimalused ja piirangud Interneti teenused Teenus Protokoll Seletus telnet, ssh telnet, ssh kaugpöördus ftp ftp failitransport e-mail POP3, SMTP, IMAP4 elektronpost usenet nntp uudised www http „ülemaailmne ämblikuvõrk“ Kaugpöördus Teenus lubab töötada eemal asuval arvutil ning kasutada selle arvuti kõike ressursse, k.a. perifeeriaseadmeid. Tööd korraldab tarkvara, mis imiteerib eemal asuva arvuti terminali. Tööks
korraga. 1943 esimene automaattelefonijaam 1976 esimene digitaalne telefonijaam Telefoniside Eestis. Olemasolevatel andmetel rajati esimesed telefoniühendused Eestis 1881. aastal. Olulisemad telefoniside pakkujad Eestis: Elisa, EMT, Tele2, Elion. Internet · Internet on mistahes arvutivõrgu võrgustiku kasutatavate ühenduste üldnimetus. · Internetis enimkasutatavad andmevahetus- protokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. · Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-
Tulemuseks on suure ribalaiusega säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli kasutajanime ja parooli. dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. teises otsas eraldatakse signaalid demultiplekseriga ning 18. Elektronpost, SMTP, MIME, POP3 Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. marsruuditakse lõppkasutajale. TDM e aegmultipleksimine – E-post on kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist 2. Kommunikatsiooni süsteemi ülesanded kombineerib andmejadasid nii, et eraldab igale andmejadale või tööjaamast teise. E-posti protokollid kuuluvad TCP/IP Sünkroniseerimine
kasutajale juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. See tähendab, et kasutaja saab serveris luua uusi kaustu (postkaste) saabunud sõnumite laialipaigutamiseks, neid kaustu ümber nimetada ja kustutada, sõnumeid märgistada (loetud, vastatud jne) ja kustutada, teostada otsinguid, laadida sõnumeid alla osade kaupa (näit. laadida alla ainult sõnumi tekstiosa või pildid või manused) jne. Erinevalt POP3 protokollist jäävad IMAP protokolli kasutamisel sõnumite originaalid serverisse alles ja kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad. See võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt kasutada üht ja sama meilikontot ning näit. reisil olles käia postkasti vaatamas suvalisest internet ühendusega arvutist. Praegu on kasutusel neljas versioon IMAP4. Enamik meilikliente toetab nii POP3 kui IMAP protokolle. Sõnumite saatmist IMAP ei võimalda, selleks on ette nähtud SMTP protokoll. LDAP
MIME-i alamtüüpi on kirja sisu (html, gif). Sisu – kodeeritud vastavalt päises määratud kodeeringu tüübile. Kui kasutatakse mitmeosalist MIME-i, on alamtüübiks multipart/mixed. Lisaks võetakse kasutusele eraldaja (boundary), mille abil tehakse vahet kirja erinevate osade vahel. Iga osa võib olla seejuures kodeeritud erinevalt ja kasutada isesugust MIME-i alamtüüpi. 6 Kirjade lugemiseks kasutatakse POP3 protokolli. POP3 võimaldab vaid näidata postkastis olevate kirjade arvu, lugeda ja kustutada suvalist kirja. IMAP – meililugemisprotokoll, mis on suuremate võimalustega kui POP3 (kirjade „prügikasti“ saatmine, lugemata ja loetud kirjade eristamine). 13. DNS Domain Name System Kasutab UDP-d (Saadetakse üksikuid pakette, ei kulu aega ühenduse loomiseks – kiire). Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP-aadressideks. Töötab hajusandmebaasi põhimõttel (kogu info ei ole kunagi ühes serveris)
Eeltoodud probleemi lahendamiseks alustas Rahvusvaheline kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus. (Nt 452 Error wtiting file) 28.Link state marsruutimisalgoritm Standardiorganisatsioon ISO 1977. aastal mudeli loomist, mis võimaldaks erinevate tootjate seadmetel töötada koos ühes arvutivõrgus. 15.Elektronpost, SMTP, MIME, POP3 Graafi põhjal seletades: graafid on ruuterid ja nende vahelised lülid näitavad milline ruuter millise naaber on. Igal lülil on oma kindel 1983 tutvustas ISO töö tulemust, OSI raammudelit - avatud süsteemide ühendamise mudelit
sama kihiga. Iga kiht täidab ühte osa tervikust. OSI-projekt lõpetati 1996. aastal. Praegu kasutatakse seda mudelit õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtete tundma õppimiseks. 3 OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1)Rakenduskiht töötab vahendajana tarkvararakenduste ja võrguteenuste vahel. Sellel töötavad protokollid nagu HTTP, FTP, Telnet, SMTP, POP3, IMAP4, SNMP. Põhiülesandeks on juhtida üldist võrgu ligipääsu, andmevoogusid ja vigade parandamist. 2)Esitluskiht Määrab kindlaks andmevahetuse formaadi. Esitatakse andmed universaalsetes andmepakettides. Vastuvõtja poolel konverteeritakse andmed universaalsetest andmepakettidest formaati, mida vastuvõtva tööjaama rakenduskiht saab töödelda, ehk tegeleb võrgust saabuvate andmete teisendamisega üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi.
FTP sessiooni korral luuakse kõigepealt TCP kaudu kontrollühendus, kusjuures serveri pordiks on antud juhul 21. Selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed ja käsud ning kui serverini jõuab failiedastuse käsk, siis ta loob andmeühenduse TCP kliendiga ja failiedastus saab alata. Pärast edastamist suletakse see ühendus. Kui uus fail on vaja saata, siis avatakse uus andmeühendus, kontrollühendus jääb aktiivseks terve sessiooni vältel. 15. Elektronpost, SMTP, MIME ja POP3 Elektronpost koosneb kolmest komponendist: user agent, meili server, SMTP (Simple Mail Transfer Protocol). User agent on rakendus, mille abil saab kasutaja lugeda ja saata kirju. Meili server on server, kuhu talletatakse saabuvad ja väljaminevad kirjad. Igas meiliserveris on igal kasutajal on ruum, kuhu tulevad saabuvad ja väljaminevad kirjad, mida ta saab lugeda. SMTP on rakenduskihi protokoll, mis sätestab kirjade saatmise ning kasutab TCP-d alusprotokollina. Kirjad
elektronposti teel jõuab inimesteni ka palju spammi ehk rämpsposti (spam, junk mail). E- maili kasutades on mõned inimesed kindlasti mõelnud, et kuidas kogu see keeruline elektronposti vidin töötab. Tegelikkuses, aga on kogu see süsteem väga lihtne. POP server POP server ehk postkontoriprotokoll (ingl Post Office Protocol) on protokoll mis on vajalik selle jaoks, et kasutaja saaks oma e-kirjad e-posti serverist enda arvutisse laadida. Postkontoriprotokolli levinuim versioon on POP3 mis kasutab samuti TCP/IP ühendust ja porti number 110. IMAP server POP serveri kõrval samuti üks enim laialt levinud emaili haldusprotokolle on IMAP (Internet message access protocol). Originaalsest IMAP protokollist pole alles enam ühtegi koopiat kuid mõned selle käsklused on edasi kandunud IMAP2 protokolli. IMAP areng: · Originaal IMAP · IMAP2 · IMAP3 · IMAP2bis · IMAP4 IMAP protokolli eelised POP protokolli ees
FTP sessiooni korral luuakse kõigepealt kontroll TCP ühendus pordiga 21, mille käigus saadetakse ka kasutajanimi ja parool. Andmeedastus käib üle pordi 20. Ühe andmeühenduse saadetakse vaid üks fail. Kui klient soovib veel teist faili saata või vastu võtta, luuakse uus TCP ühendus. Kontrollühendus jäb avatuks terve sessiooni vältel. FTP säilitab kliendi oleku – autentimise ja hetkelise directory. 18. Elektronpost, SMTP, MIME, POP3 Mailisüsteemil on kolm peamist komponenti: user agents, mailiserver ja Simple Mail Transfer Protocol (SMTP). User agent võimaldab kasutajatel lugeda vastata, edasi saata, salvestada või koostada sõnumit, näiteks Outlook, Eudora, Netscape Messenger jne. Tulevad ja väljuvad sõnumid säilitatakse serveris. Mailserverid moodustavad e-maili infrastruktuuri tuuma. Igal vastuvõtjal (isikul) on mailbox mingis serveris, mis sisaldab sissetulevaid kirju. Kui server ei
Eesmärk: Pidada usaldusväärset arvet IT komponentidest ja teenustest ning nende detailidest. Korrektse info ja dokumentatsiooni tootmine teistele ITSM protsessidele. CSF: Info registreerimise kiirus (reaalaja lähedane) on tagatud ; Info õigsuse kontrolli tõhusus on tagatud ehk automaatse valideerimise võimekus on olemas KPI: Valideerimisel tuvastatud parandamist vajavate CI-de % ; tuvastatud autoriseerimata komponentide # 3) Seleta lahti mõisted/lühendid: NAS, RSA, POP3, SEC, SQA NAS - Network Attached Storage - Andmesalvestusesüsteem, mis on ühendatud arvutivõrku. Jagatakse andmete hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgusalvesti ühendatakse kohtvõrku ja omistatakse IP aadress. RSA - River, Shamir, Adelman -(perekonnanimed, ilmselt selle loojad siis) Avatud võtme krüptoalgoritm, mis võimaldab nii krüpteerimist kui ka autentimist.
"). · SSL -- Secure Sockets Layer (algne standard, tänapäeval vananenud) - algne standard, töötati välja Netscape'is, mh https-i jaoks · TLS (Transport Layer Security) -- SSLv3-st edasi arenenud IETF (Internet Engineering Task Force) standard - praegu v1.2, alla TLS 1.2 toega ei tasu uusi asju teha · Kiht TCP ja rakenduste vahel, loob TCP laadse "toru" · Toru sees saab rääkida muid protokolle (HTTP, LDAP, IMAP, POP3, telnet, ...) - IMAP oluliselt paindlikum, POP3 siiski pole veel päris kadunud · Toru kumbagi otsa saab autentida sertifikaadi abil - kummalgi osapoolel on salajane võti, teine osapool kontrollib, kas sertifikaat (sertifikaat ise on avalik) vastab nimele ja on piisava usaldusahelaga. · Torus liikuvad andmed krüpteeritakse (+tervikluse kaitse) - seansivõtme abil krüpteeritakse andmed, seansivõtmed genereeritakse teatud intervallidega uuesti master võtme põhjal -
6) Kasutaja2 kasutab oma user agenti, et sõnum avada. SMTP on Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks. Sõnumite vastuvõtmiseks kasutatakse teisi protokolle, näiteks POP3 või IMAP. Viimased võimaldavad salvestada sõnumeid serveril asuvasse postkasti ja neid siis sealt perioodiliselt alla laadida. MIME (Multipurpose Internet Mail Extensions, universaalsed internetiposti laiendused): o Standard, mis võimaldab edastada selliseid kirju, mille sisu ei ole kodeeritav tavalise ASCII koodina. (teisendab muudmoodi kodeeritud asjad 7-bitiseks ASCII koodiks).
E-posti saatmine Outlook Expressiga Kui teil on Interneti-ühendus ja Microsoft Outlook Express, saate vahetada e-posti kõigiga, kellel on samuti Interneti-ühendus. Interneti-ühenduse võlur aitab teid e-posti suvandite määramisel. Outlook Expressi avamine Klõpsake nuppu Start, valige käsk Kõik programmid ja klõpsake käsku Outlook Express. E-posti konto häälestamine Enne alustamist peate oma Interneti-teenuse pakkujalt (ISP-lt) saama järgmised andmed: e- posti serveri tüüp (POP3, IMAP või HTTP), kasutajanimi ja parool, sissetuleva e-posti serveri ja väljamineva e-posti serveri nimi. Klõpsake Outlook Expressis menüü Tööriistad käsku Kontod. Klõpsake dialoogiboksis Interneti-kontod nuppu Lisa. Interneti-ühenduse võluri avamiseks valige Meil ning järgige e-posti või uudiseserveriga ühenduse loomise juhiseid. Iga konto juures ülaltoodud toiminguid korrates saab iga kasutaja luua mitu meilikontot. Uue meilikonto lisamine
boodisagedusega 2400 boodi. 5.3 Elektronpost Elektronpost (e-post, e-meil, meil) on kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast teise. Maailma esimene e-posti sõnum saadeti 1971.aasta ühelt PDP-10 arvutilt teisele samasugusele arvutile üle ARPANET'i. Elektronposti protokollid kuuluvad TCP/IP protokollistiku koosseisu ning kõige populaarsem protokoll sõnumite saatmiseks on SMTP ja sõnumite lugemiseks POP3. Enamasti saadetakse sõnumid ASCII vormingus (adressaat näeb ekraanil lihtteksti), kuid võib kasutada ka HTML vormingut (sel juhul näeb adressaat sõnumit veebilehena). Sõnumitele võib lisadena kaasa panna teksti-, pildi-, heli- või videofaile. Elektronposti saatmiseks ja lugemiseks on kaks võimalust - kasutada oma arvutisse installeeritud e-posti klientprogrammi või minna onlainteenusepakkuja kodulehele ja kasutada
1.4.2 Side 1.4.2.1 Termini "elektronpost (e-post)" tähendus. e-post (e-mail). Kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast teise. Maailma esimene e- posti sõnum saadeti 1971.a. ühelt PDP-10 arvutilt teisele samasugusele arvutile üle ARPANET'i. e- posti protokollidkuuluvad TCP/IP protokollistiku koossseisu ning kõige populaarsem protokoll sõnumite saatmiseks on SMTP ja sõnumite lugemiseks POP3. Enamasti saadetakse sõnumid ASCII vormingus (adressaat näeb ekraanil lihtteksti), kuid võib kasutada ka HTML vormingut (sel juhul näeb adressaat sõnumit veebilehena). Sõnumitele võib lisadena kaasa panna teksti-, pildi-, heli- või videofaile. e-posti saatmiseks ja lugemiseks on kaks võimalust kasutada oma arvutisseinstalleeritud e-posti klientprogrammi või minna onlain-teenusepakkuja kodulehele ja kasutada veebimeili (kui olete näit. võõras büroos või internetikohvikus). 1.4
Autentimise eesmärk on saatja ja vastuvõtja omavaheline kinnitus, et tegemist on õigete inimestega (masinatega). Nii saatja kui vastuvõtja soovivad kindlustada, et teadet ei ole modifitseeritud saatmise ajal ega selle järel. Interneti turvalisuse ohud: Pakettide pealtkuulamiseks on kaks võimalust: pealtkuulaja istub liini peal või pealtkuulaja asub võrgusõlmes. Kui keegi saab kätte võrgust võõrad paketid, on tal võimalik sealt kõike lugeda, ka paroole (ntx pop3 ja telneti puhul liiguvad paketid üle võrgu krüpteerimata kujul). Võimalik on ka pakettide saatmine nii, et paketi päises on teine IP aadress kui saatjal tegelikult, sel juhul vastuvõtja määrab saatjaks vale arvuti, mis võimaldab ühel arvutil teeselda, et ta on teine. Liigse paketi tulvaga blokeerida sõlmpunktid või vastuvõtja nii, et soovitud paketid ei tule läbi(Denial of service (DOS)). Kui rünnatakse pakettide tulvaga mitmest kohast, on tegemist "Distributed DOS'ga".
PNP-X Plug And Play Extensions PO Parity Odd POA Portable Object Adapter POC Point Of Contact POC-IT Point Of Care-Information Technology [Johns Hopkins] POD Piece Of Data + Plain Old Documentation [Perl] + Plain Old Dos + Publishing On Demand POE Power Open Environment POH Power-On Hours POI Point Of Interest POL Problem Oriented Language POP Picture-Outside-Picture + Point Of Presence + Pop from Stack + Post Office Protocol POP3 Post Office Protocol, Version 3 POPA Pop All Registers POPF Pop Flags POR Power-On-Reset POS Packet Over Sonet + Point of Sale + Positive + Programmable Object Select POSE Palm Operating System Emulator POSIX Portable Operating System Interface for Unix POST Power-On Self Test POSTNET Postal Numeric Encoding Technique (bar code) POTS Plain Old Telephone Service + Plain Old Time-Sharing POWER Performance Optimization with Enhanced RISC [IBM]
videosid ja ka faile. Kui võrdleme HTTP-d ja meilindust, siis HTTP-s iga objekt saadetakse eraldi, meili juures pakitakse kirja sisse kõik asjad kokku ehk e-kiri võib koosneda mitmest osast. SMTP protokoll on selleks, et saata kirju. Kui saatja saadab kirja, siis SMTP protokolli kasutades pöördutakse serverisse ning server saadab kirja teise serverisse, kus kasutatakse seda sama SMTP protokolli. Selleks, et kirja serverist küsida, ei sobi enam SMTP protokoll. Selleks on olemas POP3, IMAP4. Samuti võib selleks olla ka HTTP protokoll, kui kasutatakse veebil põhinevat meilisüsteemi. 16. DNS See on domeeninimede süsteem ehk nimeserverite süsteem. Serveritel on olemas nimed. Tallinna Tehnikaülikooli veebiserveri nimi on ,,www.ttu.ee", mis inimestel hästi meeles seisab. TTÜ veebiserveril on olemas ka IP aadress, mida ilmselt peast ei tea keegi, kuna neid arve on üpris keeruline meelde jätta. On
annaabi.ee 
