Tallinn maja maht korter elanik Kortermaju: 6 20160 72 240 Kütus puitkütus gaaskütus 75% kasutegur 90% kasutegur Laenuperiood Laenuintress 8 aastat 7% Soojuskoormuse kestusgraafik 3,500 Column B Column D Column E Column C 3,000 2,500 Tarbimisvõimsus, M W 2,000 1,500 1,000 0,500 0,000
Soojuskoormuse kestusgraafik 3,500 Column B Column D Column E Column C 3,000 2,500 Tarbimisvõimsus, M W 2,000 1,500 1,000 0,500 0,000
Summaarne koormus ühes välisõhu temperatuuride vahemikus: Q = Qküte + Qvent + Qsoetv Tabel 3. Summaarne sooja tarbevee koormus Temp, °C Q MW -25...-20 Q1 1,86 -20...-15 Q2 1,11 -15...-10 Q3 0,97 -10...-5 Q4 0,84 -5...0 Q5 0,71 0...5 Q6 0,59 5...10 Q7 0,46 Q 6,53 2. Graafik 1. Soojuskoormuse kestvusgraafik Sooja tarbevee koormus 3. Tippkoormus: Q=Qmax+Qsoojuskaod=2,088MW Aastatoodang: Q=(Qküte+Qvent+Qtv)/(1-kaod)=4401 MWh 4. Kütusetarve M=KM soojusvajadus/(kütuse kütteväärtus*katlamaja kasutegur)=166,1 t/a 2 5. Veekulu ja läbimõõt G=tippkoormus/(vee erisoojus*(Tpv-Ttv))=9,06 kg/s Tihedus (92,2°C)=968,8 Gmahuline=G/tihedus=0,0094 m3/s
soojusvajadus muutub sõltuvalt välistemperatuurist aastaringselt. 6.1 Elektrienergia tootmise ja soojuse vajaduse suhe Kuigi elektrienergia ja soojuse koostootmisel kogukasutegur tõuseb ja väheneb atmosfääri paisatavate kahjulike ainete kogus energiaühiku kohta, tuleb meeles pidada, et on olemas sõltuvus protsessi kasuteguri ja genereeritava elektrienergia ning soojuse koguse vahel. Tavaliselt on teada aastane soojusvajadus ja tema ajaline muutus (soojuskoormuse graafik). Praktikas kasutatakse koostootmise seadmete iseloomustamiseks suhet toodetava elektri- energia ja soojuse vahel: = E / Qs kus E ja Qs on vastavalt elektriline- ja soojustoodang. Kuna elektrienergia on väärtuslikum energialiik, siis on soovitav selle suhte võimalikult kõrge väärtus. väärtus sõltub sellest, millist koostootmise protsessi kasutatakse, aga ka koostootmise protsessi tingimustest. Elektrienergiat ja soojust tootva seadme kogukasutegur:
.. kütuse keemiliselt mittetäielikust põlemisest, q4 on ... mehaaniliselt mittetäielikust põlemisest, q5 on ... katla välisjahtumisest ja q6 on ... räbu füüsikalise soojusega ja koldepaneelide jahutamisest. Katla erikulu karakteristiku võib arvutada: Kus C on tegur, mis sõltub valitud ühikutest. Katla erikulu arvutatakse : Q on katla soojuskoormus. Katla marginaalkulu karakteristik on katla kulukarakteristiku tuletis katla soojuskoormuse järgi. Katla elektrilise omatarbe karakteristikud on tavaliselt astmed, mis on tingitud omatarbeseadmete talitluse muutustest. Kõik katla karakteristikud võivad olla esitatud ka bruto või netokarakteristikuna. 3.Auruturbiinide tüübid ja nende kasutusalad - Kondensatsioonturbiin (tüüp K) -Ühe või kahe termofikatsioon vaheltvõtuga turbiin (tüübid T1 ja T2) -Ühe tööstusliku vaheltvõtuga ja ühe või kahe termofikatsioonvaheltvõtuga turbiin (tüüp TVT1 ja TVT2)
=1,86 1,61d 1 +1,61 ×0,01 [kg/ts.] Tsükli kütusehulka muutmata liigõhutegur väheneb: Gõ 1,86 · = = = 1,84 g ts G0 0,72 × 14,0 Liigõhuteguri vähenemisega halveneb segu moodustumine ja kütuse põlemine silindris. Viimasega kaasnevad mootori ökonoomilis-energeetiliste näitajate halvenemine, heitgaaside ja soojuskoormuse tõus. Eelmises näites leidsime (vt. eelmises ülesandes nomogrammi i ), et = 1,84 juures on i väärtus umbes 97%, võrreldes väärtusega juhul, kui = 2,0. i· = 0,97 × 0,443 = 0,43 Keskmine indikaatorrõhk: Qa · · 41418 0,43 pi· = 0,001 si × i· = 0,001 × × 2,01 × 0,8 × = 1,145 [MPa] G0 a 14,0 1,84 indikaatorrõhk vähenes: 1,17 -1,145
h hoone erisoojus kadu w k See oleneb väistest ja sisestest teguritest. Välistest kõige olulisem on välisõhu temp. ja selle muutus kütteperioodi jooksul. Selle temp. muutumine kütteperioodi jooksul on esampilgul ettearvamatu, kuid samas 17 on teada statistikast temp. keskmised esinemis sagedused. Asjaolu et soojuskoormus ja lineaarses seose. See annab võimaluse soojuskoormuse ja soojustarbimise hindamiseks ja visualiseerimiseks kestvuskõverat. Küttetehnilistes arvutustes on teatud kestvust kütteperioodi ajal. Sellepärast koostatakse kestvuvkõverad linnades. Sealt saab välja lugeda kui suure % aastas on temp. mingisusest piir temp. madalam või suurem(joonis 50 lk 10). Kuidas koostada: antud linna/piirkonna kliima statistilistel andmetest. Kui on teada kui pika ajavältel tundides on temp. olnud kitsas temp. intervallis 2 kraadilises vahemikus
-sde -gaasipleti 2.kuumade plemis plemisprodiktide retsirkuatsioon e. tagasisuunamine leegisuudmesse Kasutatakse ka pletite suudme juurde ka veel geraamilised stabilisaatorid st. pletisuudme juurde kinnitatakse geraamiline suurema lbimduga keraamiline torujupp (kuumuskindel) ##INJEKTSIOONPLETI## Vljundusosa suudme kujutamise osas. tieliku segunemisega pletite paikneb suudme juures vi suudme taga teatud kaugusel gaasi leegi stabilisaator ja need pletid tagavad kllalt suure soojuskoormuse vahemikus automaatselt tagavad gaasi ja hukulu vastavuse. Ja hukulu jmedaks reguleerimiseks ehk esialgseks reguleerimiseks on pleti 'hutraktile on paigaldatudspetsiaalne reguleerimissein millega saab reguleerida pilu vastavalt mille kaudu hk juhitakse sinna pletisse. Penreguleerimine e. lisareguleerimine toimibautomaatselt automaatika abil. ##VAATLEME OSALISE PLEMISHU EELSEGUNEMISEGA INJEKTSIOONPLETIT## Sellistes pletites segatakse gaasktusega pletisees 40-70% teoreetilisest
Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel.Tööruumi õhutemp. 18-20 kraadi toimub soojusvahetus põhiliselt kiirguse teel,inimene allub kiirgus jahtuvusele .Kui ruumis on soojemaid kehi kui inimene siis saab ta soojust juurde.Soojusallikad:tehnoloogilised seadmed ,(ahjud,pliidid) Lühilaineline soojuskiirgus 0,75-1,5 mikro /m ,kutsub esile närvisüsteemi häireid,silmade kahjustusi.Seadmete pinna temp.töökoha läheduses ei tohi olla üle 45 kraadi celsuse.Suurema soojuskoormuse korral kasut. Õhkdussi.Õhuhapniku sisaldus,tavaliselt on õhus 23,1 kaalu % ,hingamine muutub raskeks,kui hapniku sisaldus langeb alla 18% .Õhuionatsioon ,õhus on pidevalt ioone .Need tekivad pinnasest radioaktiivsetest elementidest,kosmiliste kiirte ja päikese kiirte mõjul.Nn värskeõhk sisaldab kergeid ioone.Kerged negat. Ioonid intensiivistavad ainevahetust ,vähendavad vaimset aktiivsust,tekitavad peavalu. Kerged posit iooni allikateks on lahtised küttespiraalid väga
ALGANDMED ------------------- 1. TORUDE ARV REAS - Z1 22 2. TORUDE DIAMEETER - D 60.0 MM 3. TORUDE SAMM RISTSUUNAS - S1 260.0 MM 4. PIKISUUNAS - S2 200.0 MM 5. GAASIKAIGU LAIUS - A 5.74 M 6. GAASIDE KIIRUS FESTOONIS - WG 9.50 M/S 7. VEEAURUDE OSAMAHT RH2O 0.186 8. KOLMEAATOMILISTE GAASIDE OSAMAHT RRO2 0.086 9. LENDTUHA KONTSENTRATSIOON 0.0 G/M**3 10. SOOJUSLIKU EFEKTIIVSUSE TEGUR 0.90 11. SOOJUSSAILIVUSTEGUR 0.992 12. SOOJUSKOORMUSE EBAYHTLUSE TEGUR 0.80 13. FESTOONI NURKTEGUR 0.770 14. KOLDEEKRAANIDE KESKMINE SOOJUSLIK ERIKOORMUS 145.40 KW/(M*M) 15. GAASIDE TEMPERATUUR JA ENTALPIA (*C) (KJ/M**3) 1000.0 17831.0 900.0 15857.0 800.0 13924.0 700.0 12020.0 16. KESKKONNA TEMPERATUUR FESTOONIS 347.0 *C 17. ARVUTUSLIK KYTUSE KULU 4.45 M**3/S 18. GAASIDE MAHT 11.7 M**3/KG ARVUTATUD SUURUSED ----------------------------------- 19. FESTOONI KORGUS 5.65 M 20
välja lülitada, peaks see olema paigaldatud kõrgetele käideldavusnõuetele vastavalt. See peaks olema dimensioneeritud suure võimsusreserviga, peale selle peaks see olema lihtsalt täiendatav. Hädaolukorraks valmisoleku planeerimisel ( vt moodulit B 1.3 Hädaolukorraks valmisoleku kontseptsioon) ei tohiks konditsioneeri unustada. Serveriruumi või arvutuskeskuse jaoks vajaliku jahutusvõimsuse kindlaksmääramiseks tuleb läbi viia täpne soojuskoormuse arvutamine. Värske õhu juurdevool on vajalik juhul, kui konditsioneeritud ruumis (ruumides) viibivad pidevalt töötajad. Samuti tuleb erinevatel päevaaegadel teostatud mõõtmiste abil kindlaks määrata, kas nimetatud ruumides on vajalik õhuniiskuse suurendamine või vähendamine. Siinkohal tuleb järgida ka rakendatud IT-komponentide tootjaeeskirju. Soojusvaheti ja jahutusseadmed ei peaks asuma otseselt serveriruumis või
külmutusagensist. Vesi põhjustab külmutusagensis muda ja hapete (soolhape HCl, fluorhape HF) tekkimist, mis omakorda on korrosiooni tekkepõhjustajateks. Filter-kuivati tuleb vahetada, kui filtril tekib rõhulang, sellel juhul on see tuntav temperatuuri muutusega. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 54 Ressiiver Vältimaks olukorda, kus suure soojuskoormuse tekkides ei tule kondensaatorist vajalikul hulgal külmutusagensi, paigaldatakse peale kondensaatorit ja enne paisventiili mahuti ressiiver. Tema ülesandeks on ka varustada paisventiili vajaliku hulga külmutusagensiga. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 55
Hoonete soojus tarbimine ja selle vajadus. Kaugkütte süsteemide projekteerimisel ja käitamisel on vaja tead kõikide tarbijate tarbitav soojus. Kaugkütte ettvõtjaid huvitab max võimsus külmail perioodil ja ka teatud aja vältel. Tarbijad: eraiskud, asutused jne. Elamutes, koolides, lasteaedades jne kasut soojust: · Kütteks · Soojatarbevee tootmiseks · Ventilatsiooni õhu soendamiseks Kõik need määravad ära summaarse soojuskoormuse. Küttesoojusvarustus koormuse saab välja arvutad välispiirete soojus kadude arvutamise puhul ja muul viisil. Soojus varustus koormus sõltub välistemp, liikumise kiirusest ja suunast, hoone asendit ilmakaarte suhtes, päikese infektiivsusest, köetavate ruumida nõutavast temp, välis piirete soojus ja tuule pidavusest, tarbijate suhtumisest soojuse säästmisse, küttesüsteemide seisukorrast ja tüübist, reguleeritavusest ja häälestatuvusest,
paksus (m), lambda- materjali ersisoojusjuhtivus (w/m*K), Q-soojavoo võimsus (w), A-konstruktsiooni (seina, põranda, ukse vms.pindala, m2), dT-temperatuuride vahe sees ja väljas (kraadides). E-energia (w*s, saab teisendada kw*h, MW*h). H- aeg, periood (s) Re ja Rn võib ka arvutustest välja jätta, kuna on sageli kõrvalisema suurusjärguga lõpptulemuse suhtes. 55 Eelnevale kommentaariks: Eelnev hindab soojusülekannet standardi EVS 829:2003 (Hoone soojuskoormuse määramine) ja EVS 837-1:2003 (Piirdetarindid) järgi, ehk sellega ei hinnata soojuskadusid, mis põhjustatud infiltratsioonist ja ventilatsioonist, selle arvestamist vt.eespool (standardi EVS 839:2003 Sisekliima) alusel. Lisaks toodud arvutusvalemitele tuleb arvestada külmasildade ja õhupragude mõju. Kui piirded on MITTEHOMOGEENSED, tuleb R määramisel seda eraldi arvestada (vt.mõned peatükid eespool) Vundamendi ja pinnasel asuva põranda soojakaod arvutatakse
Torude paralleelse lülitamise korral tuleb hoolitseda selle eest, et soojuskandja kulu võimalikult ühtlaselt torude vahel ära jaguneks. Vastasel juhul võib esineda väga väikese soojuskandja kuluga torude ülekuumenemine. Ebaühtlase kulu kujunemise mehhanism paralleelsetes torudes ja selle tagajärjed on eriti otsevooluseadmete juures erisugused. Soojaveekateldes võib ülalt alla liikumisega torupaneelides väikese keskmise kiiruse ja kollektorite suure takistuse ja ebaühtlase soojuskoormuse korral paneeli laiuses vesi mõnes totus seiskuda või liikumine vastupidiseks muutuda. Kuigi keskmine vee temperatuur hoitakse keemistemperatuurist 30- 40 ºC madalamal, võib vesi niisuguses torus siiski keema minna ning sellega kaasneb soolade väljasadenemine veest, torude kohalik ülekuumenemine ja hüdraulilised löögid. Vee stabiilse liikumise tagamiseks paralleelsetes torudes on vaja tagada minimaalsed keskmised kiirused torudes., mis
sisseseade (räkid, tõstetud põrandad, kaablijuhtimississeseade sh. kaabliredelid), turvasüsteemid koos anduritega (uputus, sissemurdmine jms). Tänapäevaste serveriruumide haldamine eeldab erinevate süsteemide integreerimist. Näiteks seadme kolimisel ühest räkist teise ei ole vaja arvestada mitte ainult antud räki elektrikoormuse muutust ning UPSide ning faaside vahelise koormuse jaotamise optimumi, vaid peame arvestama näiteks ka soojuskoormuse muutust. Soe õhk võib tekitada ruumis keeriseid mis blokeerib õhuliikumise sh. jahutuse osadele seadmetele. Selle vältimiseks kasutatakse vastavaid simulatsiooniprogramme. Serveriruumi haldamisel on palju täiendavaid aspekte ning nende efektiivseks teostamiseks on abi spetsiaaltarkvarast. Antud tarkvara tähistatakse terminiga DCIM (Data Center Infrastructure Management) ning tavaliselt katab see järgnevaid valdkondi: - toite ja jahutuse jagamine, mõõtmine, kasutamine, ennustamine;
jätkumist. See küsimus võib teravalt üles kerkida autonoomsetes tingimustes olevate päästetute jaoks troopilises tsoonis. Kõrge õhutemperatuur koos kõrge õhuniiskusega seab inimesed äärmiselt ebasoodsasse temperatuurivahetuse olu-korda. Päikese radiatsioon troopikas on peaaegu 2 korda kõrgem kui keskmistel laiuskraadidel, kusjuures spekter on nihutatud infrapunase suunas, mis tähendab just soojusradiatsiooni suuremat osa. Soojuskoormuse taluvus on individuaalne ja võib isegi ühel inimesel muutuda olenevalt seisundist, koormusest jne. Isegi väike alkoholikogus organismis vähendab tunduvalt organismi vastupidavust kuumusele. Maksimaalselt lubatav kehatemperatuur (keele all) on39,40C, peale mida saabub järsk enesetunde halvenemine ja temperatuuri tõus kogu kehas. Seda nimetatakse kuuma-löögiks. On selge, et üleliigne soojus tuleb eemaldada. Varem oli juba räägitud kuidas seda teha
annaabi.ee 
