Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehnilise dokumentatsiooni küsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on mahuhalduse protsessi peaeesmärk?
  • Kuidas tuleb analüüsida mahuhalduse tegevevusi?
  • Mis on IT infrastruktuuride teek?
  • Mitmeks alamprotsessiks jaguneb mahuhaldus ITIL mudeli järgi?
  • Kuhu kogutakse info teenuste sooritusvõimetest?
  • Milliste vaatenurkade alt tuleb vaadata teenuste kvaliteeti?
  • Mis on peamine mahuplaani koostamise eesmärk?
  • Mis on haavatavus?
  • Mis on riskihaldus?
  • Mida tähendab riskihalduse metoodika?
  • Mida tähendab riski aktsepteerimine?
  • Milline näeb välja üldine riskihindamise definitsioon infoturbe alal?
  • Mis on Avariijärgne taasteplaan?
  • Mida defineerib avariijärgne taasteplaan?
  • Mis on üks peamisi IT teenuse talitluspidevuse halduse eesmärke?
  • Mida tähendab termin avarii� IT halduses?
  • Mida defineerib IT talitluspidevusplaan?
  • Mis on Varutalitluspidevuse plaan?
  • Mis on IT talitluspidevuse halduse protsessi peamine eesmärk?
  • Mis on käideldavus?
  • Mis on töökindlus?
  • Mis on taastatavus?
  • Mis on hooldatavus?
  • Mis on intsidendi toimumisaeg?
  • Mis on tuvastamine?
  • Mis on diagnoos?
  • Mis on taastumine?
  • Mis on Komponendi tõrke mõju analüüs?
  • Mis on Vigade puu analüüs?
  • Mida saab tuletada komponendi tõrke mõju analüüsiga?
  • Mis on kriitilised teenused?
  • Mis on üksainus tõrkeallikas?
Küsimused
7.2.1
  • Mis on mahuhalduse protsessi peaeesmärk?
    • Mahuhalduse protsessi peaeesmärk on tagada, et IT teenuste ja IT infrastruktuuri mahud oleksid piisavad teenustaseme sihtide saavutamiseks tulusal ja õigeaegsel viisil.

  • Nimeta 3 mahuhalduse ülesannet.
    • Jälgida IT teenuste sooritusvõimet ja efektiivsust ning selleks vajalikke infrastruktuuri komponente
    • Kasutada olemasolevaid ressursse efektiivselt
    • Mõõta äri nõuete täitmiseks olulised ressursid

  • Kuidas tuleb analüüsida mahuhalduse tegevevusi?
    • Arvestada maksumuse seost võimekusega, et tagada olemasolevate ressursside efektiivne kasutus
    • Arvestada pakutud teenuse vastavust nõudlusega, et kliendid oleksid rahul ja ressursid vastaksid nõudlusele

  • Mis on IT infrastruktuuride teek?
    • ( ITIL - IT Infrastructure Library) on komplekt praktikatest ja põhimõtetest IT teenuste haldamiseks ja osutamiseks ning on kujunenud IT teenuste osutamise hea tava standardiks.

  • Mitmeks alamprotsessiks jaguneb mahuhaldus ITIL mudeli järgi?
    • ITIL mudeli järgi jaguneb mahuhaldus kolmeks alamprotsessiks.

    7.2.2
  • Kuhu kogutakse info teenuste sooritusvõimetest?
    • Info erinevate teenuste sooritusvõimeest kogutakse jälgimistegevuste käigus mahuhalduse andmebaasi

  • Kuidas realiseeritakse mahuhalduse protsessi poolt läbiviidavad tegevused?
    • Mahuhalduse protsessi poolt läbiviidavad tegevused realiseeritakse jooksvalt, hoolduse käigus ja perioodiliste mahuhaldusinfo andmebaasi ning dokumentide ülevaatamisel.

  • Milliste vaatenurkade alt tuleb vaadata teenuste kvaliteeti?
    • Äri areng
    • Tehnoloogia
    • Olemasolevad äri nõuded
    • Finantsaspektid

  • Mis on peamine mahuplaani koostamise eesmärk?
    • Peamine mahuplaani koostamise eesmärk on defineerida täpselt kogu IT infrastruktuur, mida on vaja käimas hoida, selleks, et garanteerida lepingutega määratud teenuste tasemed.

  • Nimeta 3 tüüpilise mahuplaani info sisalduse punkti.
    • Plaani ulatus ehk põhilised IT infrastruktuuri elemendid, mis on seotud planeerimisega
    • Kasutatud meetodid - defineerib kuidas ja millal info plaani koostamiseks saadakse
    • Äristsenaarium - see kirjeldab kliendi ettevõtte olemasolevat seisu ja võimalikke muutusi tulevikus

    7.2.3
  • Mis on risk?
    • Risk (Risk) - tõenäosuslik sündmus, mis võib põhjustada kahju või mõjutada võimet saavutada eesmärke. Riski mõõdetakse ohu tõenäosuse, varade haavatavusega sellele ohuleja mõjuga, mis riski realiseerumisel tekiks

  • Mis on oht?
    • Oht ( Threat )- igasugune olukord, sündmus või tegevus, mis võib haavatavuse ära kasutada ja süsteemi kahjustada. Igasugust intsidentide potentsiaalset põhjust tuleb käsitleda ohuna . Näiteks elektrikatkestus on oht, mis võib ära kasutada elektrisüsteemi poolt tekitatudhaavatavuse.Iga oht on määratud tasemega, mis näitab võimalikku sündmuse esinemissagedust (statistika baasil). Seda taset kasutatakse riskide hindamisel.

  • Mis on haavatavus ?
    • Haavatavus ( Vulnerability ) - nõrkus, mida oht võib ära kasutada. Näiteks avatud tulemüüri port või piisava jahutussüsteemita serveriruum. Puuduv meede kvalifitseeritakse samuti haavatavuseks.

  • Mis on vara?
    • Vara ( Asset )-teenuseosutaja varad sisaldavad kõike, midasaab kasutada teenuste osutamiseks nagu juhtimine,organisatsioon, protsess, teadmised, inimesed, informatsioon, rakendused ,infrastruktuur ja finantskapital.

  • Mis on riskihaldus ?
    • Riskihaldus (Risk Management) on protsess, mis vastutab riskide määramise, analüüsi ja juhtimise eest. See sisaldab vajalike vastumeetmete tuvastamist, valimist ja kasutuselevõttu vastavalt ressursside tuvastatud riskitasemele ja riskide piiramist aktsepteeritavale tasemele .
    7.2.4
  • Mida tähendab riskihalduse metoodika?
    • Riskihalduse metoodika tähendab iga riski jaoks mingi valiku tegemist.

  • Mida tähendab riski aktsepteerimine?
    • Aktsepteerida riski - klient võib otsustada lubada riski kui selle vastumeetmed osutuvad liialt kulukaks.

  • Milline näeb välja üldine riskihindamise definitsioon infoturbe alal?
    • P = f (V, T) , kus V on haavatavus, T on oht, P on tõenäosus

  • Mis on Avariijärgne taasteplaan ?
    • Avariijärgne taasteplaan ( Disaster Recovery Plan) on dokument, mis on sageli kaasatudIT teenuse talitluspidevusplaani ( Service Continuity Plan).

  • Mida defineerib avariijärgne taasteplaan?
    • See defineerib protsessid, poliitikad ja protseduurid normaalolukorra taastamiseks piiratud ajaraamides, kriitilised operatsioonid, äritegevuse jätkamiseks peale kahjujuhtumi esinemist .
    7.2.5
  • Mis on üks peamisi IT teenuse talitluspidevuse halduse eesmärke?
    • Üks peamisi IT teenuse talitluspidevuse halduse eesmärke on ära hoida või minimiseerida kahjud, mida juhuslikud ebasoovitavad sündmused võivad põhjustada ärile.

  • Mida tähendab termin „avarii“ IT halduses?
    • IT halduses tähendab termin „avarii" igasugust sündmust, mis võib põhjustada katkestuse osutatavale IT teenusele, kahjustades vähem või rohkem äriprotsessi.

  • Mida defineerib IT talitluspidevusplaan?
    • IT talitluspidevusplaan (Service Continuity Plan) defineerib vastumeetmed avariiolukordadega toimetulekuks vastavalt nende kriitilisusele.

  • Mis on Varutalitluspidevuse plaan?
    • Varutalitluspidevuse plaan (Contingency Plan) on täiendav plaan milles kirjeldatakse vastumeetmed olukordadele kui IT talitluspidevusplaan ebaõnnestub.

  • Mis on IT talitluspidevuse halduse protsessi peamine eesmärk?
    • IT talitluspidevuse halduse protsessi peamine eesmärk on vähendada miinimumini avariiolukorra poolt tekitatud ärikatkestus.
    7.3.1
  • Mis on käideldavus ?
    • Käideldavus (Availability) - IT komponendi võime täita nõutud funktsionaalsust etteantud ajavahemikus. Käideldavuse määravad töökindlus , hooldatavus, teenindatavus, sooritusvõime ja turvalisus. Tavaliselt väljendatakse käideldavust protsendina. Arvutus põhineb kokkulepitud teenusajal ja maasolekul. Parim praktika soovitab arvutada käideldavust lähtudes IT teenuse ärilisest väljundist.

  • Mis on töökindlus?
    • Töökindlus ( Reliability ) - mõõt iseloomustamaks, kui kaua võib konfiguratsioonielement või IT teenus täita ettenähtud funktsioone ilma katkestuseta. Selleks mõõduks on enamasti MTBF ( Mean Time BetweenFailure) või MTBSI (Mean Time Between Service Incidents). Terminit töökindlus saab kasutada ka iseloomustamiseks tõenäosust, et protsess, funktsioon, jne suudab tarnida nõutava tulemuse.

  • Mis on tõrge ?
    • Tõrge ( Failure ) - kaotatud võime toimida vastavalt spetsifikatsioonile või tarnida nõutavat tulemit.Terminit tõrge võib kasutada IT teenuste, protsesside, tegevuste,konfiguratsioonielementide, jms kohta. Sageli põhjustab tõrge intsidendi , mis takistab teenuse nõuetele vastavat toimimist.

  • Mis on taastatavus?
    • Taastatavus (Recoverability) - teenuse võime taastuda tõrkeolukorrast kiirelt ja korrektselt

  • Mis on hooldatavus?
    • Hooldatavus (Maintainability) - mõõt, mis näitab, kui kiiresti ja efektiivselt on võimalik tõrke järel konfiguratsioonielemendi või IT teenuse töövõime taastada. Hooldatavust mõõdetakse ja raporteeritakse tihti näitajaga MTRS (Mean Time toRestore Service). Hooldatavust kasutatakse ka tarkvara või IT teenuse arenduse kontekstis, et iseloomustada selle omadust olla kergesti muudetav või parandatav.
    7.3.2
  • Mis on intsidendi toimumisaeg?
    • Intsidendi toimumisaeg (Incident Occurrence) on aeg kui kasutajal ilmneb probleem.

  • Mis on tuvastamine ?
    • Tuvastamine (Detection) - aeg, mil IT osakonda informeeritakse intsidendist.

  • Mis on diagnoos ?
    • Diagnoos (Diagnosis) - intsidendi põhjuse tuvastamise aeg.

  • Mis on remont ?
    • Remont (Repairing) - aeg kui võetakse tarvitusele vastumeetmed probleemi lahendamiseks.

  • Mis on taastumine ?
    • Taastumine (Recovery) - aeg kui probleemiga seotud teenused on täielikult taastunud.
    7.3.3
  • Mis on Komponendi tõrke mõju analüüs?
    • Komponendi tõrke mõju analüüs (CFIA - Component Failure Impact Analysis ) - tehnika, mis aitab määrata komponendi tõrke puhul selle mõju IT teenustele. Koostatakse mõjude maatriks , mille ühel küljel on IT teenused ja teisel komponendid. See võimaldab tuvastada kriitilised komponendid (mille tõrge mõjub mitmele IT teenusele).

  • Mis on Vigade puu analüüs?
    • Vigade puu analüüs (FTA - Fault Tree Analysis) - tehnika mida kasutatakse probleemini viiva sündmuste ahela koostamiseks.

  • Mida saab tuletada komponendi tõrke mõju analüüsiga?
    • Selle metoodika abil saab tuletada info, mille alusel toimib IT teenuse talitluspidevuse haldusprotsess.

  • Mis on kriitilised teenused?
    • Kriitilised teenused ( Critical services), mille toimimine sõltub mitmetest komponentidest

  • Mis on üksainus tõrkeallikas?
    • Üksainus tõrkeallikas (SPOF - Single Point of Failure) - konfiguratsioonielement, mille tõrge tekitab kohe intsidendi ja mille puhul vastumeetmeid pole veel rakendatud. SPOF võib olla isik, protsessi või tegevuse samm või IT infrastruktuuri komponent .
  • Vasakule Paremale
    Tehnilise dokumentatsiooni küsimused #1 Tehnilise dokumentatsiooni küsimused #2 Tehnilise dokumentatsiooni küsimused #3 Tehnilise dokumentatsiooni küsimused #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor timix8 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Infosüsteemide ülalhoid - konspekt
    92
    pdf

    Infosüsteemide ülalhoid - konspekt

    • Hind ei tohi ületada kokkulepitut Laiemalt: • Kliendi rahulolu (juhtumihaldus) • Stabiilne produktsioonisüsteem (käideldavus) • Piisav jõudlus (mahuhaldus) • Efektiivne infosüsteemi ülalhoid (finantshaldus) • Ülalhoid peab baseeruma õigetel strateegilistel otsustel 2) Konfiguratsioonihaldus Eesmärk: Pidada usaldusväärset arvet IT komponentidest ja teenustest ning nende detailidest. Korrektse info ja dokumentatsiooni tootmine teistele ITSM protsessidele. CSF: Info registreerimise kiirus (reaalaja lähedane) on tagatud ; Info õigsuse kontrolli tõhusus on tagatud ehk automaatse valideerimise võimekus on olemas KPI: Valideerimisel tuvastatud parandamist vajavate CI-de % ; tuvastatud autoriseerimata komponentide # 3) Seleta lahti mõisted/lühendid: NAS, RSA, POP3, SEC, SQA NAS - Network Attached Storage - Andmesalvestusesüsteem, mis on ühendatud arvutivõrku. Jagatakse

    Infosüsteemide ülalhoid
    Sissejuhatus infosüsteemidesse kontrolltöö teooria
    52
    docx

    Sissejuhatus infosüsteemidesse kontrolltöö teooria

    Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised · ärialased teadmised · infotehnoloogia-alased teadmised · analüütiline ja kriitiline mõtlemine · suhtlus, meeskonnatöö oskused Kokku võetuna ­ infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised Infotehnoloogia (IT) definitsioon Infotehnoloogia (IT) üks v?

    Sissejuhatus infosüsteemidesse
    EUCIP eksami kordamine - Juhtimine-haldus ja arendus
    29
    pdf

    EUCIP eksami kordamine - Juhtimine-haldus ja arendus

    Missugust arvutikasutajat loetakse regulaarseks kasutajaks? Kas seda, kes kasutab arvutit: vähemalt kord nädalas? Missugune dokumendi kooskõla organisatsiooni strateegiaga järgneva loetelu seast on kõige olulisem? infotehnoloogia strateegia Missugusele küsimusele otsitakse vastust majandusliku teostatavuse uuringuga? planeeritava projekti majandusliku tasuvuse kohta ettevõtte jaoks Missugusele küsimusele otsitakse vastust tehnilise teostatavuse uuringuga? projekti edukuse võimlikkus olemasoleva või soetatava tehnika ja tehnoloogiaga Missugusele küsimusele otsitakse vastust organisatsioonilise teostatavuse uuringuga? organisatsiooni struktuuri vastavust ja võimakust toime tulla vajalike infovoogude töötlemisega Missugune alljärgnevatest tulemuste loeteludest on kõige täilikum loetelu IT rakendamise tulemustest organisatsioonis: Suurem tootlikus, parem klienditeenindus, parem materjalide

    Infosüsteemi projekti juhtimine
    Tarkvara kvaliteet ja standardid
    21
    docx

    Tarkvara kvaliteet ja standardid

    tulemitesse võib olla väga kulukas või võimatu. Ülekantuna tarkvara arendusse tähendab see, et "puhta" kosemudeli puhul peaksid eelmised etapid olema lõpetatud enne, kui minna täitma järgmist etappi - tagasipöördumist eelmisse etappi ei ole. Võrreldes hoopis ilma struktuurita programmeerimisega (ülesanne -> programm) aitab kosemudel süsteemi paremini kavandada, võimaldab jagada tööd etappideks, parandab dokumentatsiooni. Samal ajal on süsteemi nõudeid raske täpselt ette kavandada, kosemudel viib tihti liiga jäiga ja bürokraatliku arendustsüklini. Seepärast ei kasutata kosemudelit selle puhtal kujul tänapäeval eriti tihti. Samas selle mudeli ideed ja modifikatsioonid (näiteks, et arendus tuleks jagada etappideks; et sisuliselt võib olla vaja teha analüüsi, disaini ja hindamise tegevusi, kuigi võib-olla teisiti organiseeritult) on kasutusel mitmetes teistes elutsükli mudelites.

    Tarkvara kvaliteet ja standardid
    Sissejuhatus infosüsteemidesse
    42
    docx

    Sissejuhatus infosüsteemidesse

    Sissejuhatus infosüsteemidesse · Ettevõtte/organisatsiooni mõiste Paar näidet organisatsiooni definitsioonist: organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke inimeste sotsiaalne üksus, mis on süstematiseeritult struktureeritud ning hallatud (juhitud), et täita vajadusi või püüelda kollektiivse eesmärgi poole jätkusuutlikul viisil Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside (inimesed, protsessid, vastutused ja alluvusseosed, toetavad tehnoloogiad ja kapital) eesmärgipärast kombinatsiooni (n.ö. võrku), mis on: 1. vastastikuses koostoimes selleks, et koordineerida funktsioonide täitmist; vahetada informatsiooni; hankida rahastamist; luua töövooge; teha otsuseid jne 2. koostoimes keskkonnaga selleks, et saavutada ettevõtte eesmärke

    Infoharidus
    Tarkvara kvaliteet ja standardid kordamisküsimused
    22
    docx

    Tarkvara kvaliteet ja standardid kordamisküsimused

    RUP- iteratiivne tarkvaraarenduse raamistik. Testid põhinevad spetsifikatsioonil. 62. Kvaliteedinäitajate näiteid, väärtuse määramispiirkond, parim väärtus Näited- arvestatakse vaid lõpliku koodi-vahepealseid versioone ei loeta. Arvestatakse koodi, mis on loodud arendustiimi poolt, mitte abivahendeid. Määramispiirkond- keskmine tõrgetevaheline aeg, probleemi keskmine lahendamise aeg. Parim võimalik väärtus- spetsifikatsiooni muutumise tase, tehnilise ülesande ja spetsifikatsiooni vastavus. 63. Tarkvara mahu ja arendusmaksumuse prognoos, selle vahendid, usaldatavus Prognoos- sisendiks on tarkvara spetsifikatsioon ning väljundiks arenduse maksumus. Vahendid- publitseeritud materjalid või prognoositarkvara. 64. Eesti IT valdkonda puudutavad standardid  Tarkvaraga seotud tööprotsesside kujundamiseks, juhtimiseks ja korrastamiseks (ISO/IEC 12207)

    Tarkvara kvaliteet ja standardid
    Tarkvaratehnika
    72
    docx

    Tarkvaratehnika

    ­ Usability (kasutatavus) - Sobivus kasutaja mõttemudeliga: millised kasutajad ja millises situatsioonis teie rakendust kasutavad? ­ Reliability (käideldavus) ­ lubatavate vigade arv ja nende tõsidus, kui palju jääb vigade tekkimise vahele aega, kui kiiresti vead lahendatakse ­ Performance (jõudlus) ­ Supportability (toetus) ­ kui palju raha peab kulutama, et asja töös hoida, testitavus, konfigureeritavus, laiendatavus, lokaliseeritavus. ­ + (disain, tehnilise realiseerimise piirangud, liideste piirangud, majutuse piirangud jms) Prototüüpimise plussid Lahendus mõeldakse detailides läbi Lõppkasutaja saab ,,proovida" funktsionaalsust enne realisatsiooni Tellijal ja täitjal ühine nägemus lõpptulemusest Tellija ja täitja saavad täpsemalt kokku leppida projekti skoobis ning vahetulemites Mis on lihtsam ja mis keerulisem funktsionaalsus Selgemalt saab eraldada, mis on muudatus, mis on puudujääk ja mis täitja viga

    Tarkvaratehnika
    Tarkvaratehnika 2016 2017 eksami materjal
    138
    docx

    Tarkvaratehnika 2016/2017 eksami materjal

    saavutamaks vajalikku täpsust arendamise alustamiseks  Funktsionaaldisain- protsess, mille käigus defineeritakse seosed süsteemi komponentide vahel. o Arhitektuur on disain aga mitte kõik disainid ei ole arhitektuur o Arhitektuuri juhivad mittefunktsionaalsed nõuded, funktsionaaldisaini juhivad funktsionaalsed nõuded o Pseudo kood kuulub detaildisaini dokumentatsiooni o UML komponendi-, paigaldus- ja paketidiagrammid on enamasti arhitektuuri dokumentatsioonis o UML klassi-, objekti-, käitumisdiagrammid funktsionaaldisaini dokumentatsiooni  Erosioon o o See tähendab seda, et lepitakse kokku ühes aga tulemus on teine, ning selle tulemuseks on suur jama o o  Klient- Server –See on süsteem mida kasutati rohkem kunagi o Client-Queue-Client süsteem o P2P

    Tarkvaratehnika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun