ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti, või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Uss Uss ka ussviirus on iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust. Usse võib liigitada järgnevalt: Harilikud ussid - kasutavad TCP/IP protokollil põhinevaid otseühendus. Meiliussid - levitavad ennast meili teel. Windowsi failijagamise ussid - kasutavad levimiseks protokolle SMB ja CIFS. Nuhkvara Nuhkvara on tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata. Nuhkvara võib isiklikku laadi infot koguda talletades kasutaja klahvivajutusi (key-loggerid), salvestades infot külastatud veebilehtede kohta või otsides seda
Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist: 1) TCP/IP protokollil põhinev võrkude võrk 2) mainitud võrke kasutavate inimeste ühendus 3) võrgus kättesaadavate ressursside kogum Põhimõtteliselt on suvalisest Internetti ühendatud arvutist võimalik ligi pääseda igasse võrgus paiknevasse teise arvutisse ning seal olevatele ressurssidele. Seega on iga Internetti ühendatud arvuti ühenduses praktiliselt kogu maailmaga, õigemini küll maailma selle osaga, mis paikneb Internetti ühendatud arvutites
· OpenGL mitmeplatvormiline graafika rakendusliides · Simple DirectMedia Layer (SDL) · Talend integreerib oma andmehalduse BPM'ga Kasutajareziimi draiverid Need draiverid tagavad liidese Win32 aplikatsiooni ja kernelireziimi draiverite või teiste operatsioonisüsteemi komponentide vahel. Vistas on iga printeri draiver kasutajareziimis. Kasutades kasutajareziimi draiveri raamistikku, on võimalik luua kasutajareziimi draivereid, mis põhinevad protokollil või jadasiinil. Selle reziimi eeliseks on madalam latentsus, paranenud stabiilsus, sest halvasti kirjutatud seadmedraiver ei ole võimeline süsteemi kokkujooksutama. Kernelireziimi draiverid Need draiverid töötavad kernelireziimi operatsioonisüsteemi komponentidena, mis haldavad sisend väljundit, isehäälestamist, mälu, protsesse ja harusid, turvalisust jne. Kernelireziimi draiverid on enamasti jaotatud kihtideks. Kõik kernelireziimi draiverid on varustatud süsteemi
edastamiseks Olulisemad standardid 4 802.10 turvalisus Andmeturbestandard kasutamiseks IEEE 802 protokollidel põhinevatele koht- ja linnavõrkudele. Käesoleval ajal selle standardiga tegelemiseks moodustatud töögrupp ei tegutse ning traadita võrkude andmeturbeks on loodud standard IEEE 802.11i. Cisco ISL (InterSwitch Link) protokoll põhines IEEE 802.10 protokollil, kuid nüüdseks on selle asemel kasutusele võetud IEEE 802.1Q IEEE 802.11 standard IEEE 802.11 IEEE raadiokohtvõrgu (traadita kohtvõrgu) standardite perekond, millele pandi alus aastal 1997. Esimene praktikasse juurutatud standard 802.11b määrab ära andmekiiruse 1 kuni 11 Mbit/s vabas sagedusalas 2,4 GHz ning kasutab DSSS tehnoloogiat. WECA on sellele
OpenGL mitmeplatvormiline graafika rakendusliides Simple DirectMedia Layer (SDL) Talend integreerib oma andmehalduse BPM'ga Kasutajareziimi draiverid Need draiverid tagavad liidese Win32 aplikatsiooni ja kernelireziimi draiverite või teiste operatsioonisüsteemi komponentide vahel. Vistas on iga printeri draiver kasutajareziimis. Kasutades kasutajareziimi draiveri raamistikku, on võimalik luua kasutajareziimi draivereid, mis põhinevad protokollil või jadasiinil. Selle reziimi eeliseks on madalam latentsus, paranenud stabiilsus, sest halvasti kirjutatud seadmedraiver ei ole võimeline süsteemi kokkujooksutama. Kernelireziimi draiverid Need draiverid töötavad kernelireziimi operatsioonisüsteemi komponentidena, mis haldavad sisend väljundit, isehäälestamist, mälu, protsesse ja harusid, turvalisust jne. Kernelireziimi draiverid on enamasti jaotatud kihtideks. Kõik kernelireziimi draiverid on varustatud süsteemi
Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. · Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist: 1) TCP/IP protokollil põhinev võrkude võrk 2) mainitud võrke kasutavate inimeste ühendus 3) võrgus kättesaadavate ressursside kogum · Põhimõtteliselt on suvalisest Internetti ühendatud arvutist võimalik ligi pääseda igasse võrgus paiknevasse teise arvutisse ning seal olevatele ressurssidele. Seega on iga Internetti ühendatud arvuti ühenduses praktiliselt kogu maailmaga, õigemini küll maailma selle osaga, mis paikneb
Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist: 1) TCP/IP protokollil põhinev võrkude võrk 2) mainitud võrke kasutavate inimeste ühendus 3) võrgus kättesaadavate ressursside kogum Põhimõtteliselt on suvalisest Internetti ühendatud arvutist võimalik ligi pääseda igasse võrgus paiknevasse teise arvutisse ning seal olevatele ressurssidele. Seega on iga Internetti ühendatud arvuti ühenduses praktiliselt kogu maailmaga, õigemini küll maailma selle osaga, mis paikneb Internetti ühendatud arvutites
FDDI toetab sünkroonset ja asünkroonset liiklust. Sünkroonliiklus võib tarbida teatava osa kogu läbilaskevõimest (100 Mbit/s), asünkroonliiklus aga kasutada ülejäänud osa. Sünkroonliiklus eraldatakse nedele jaamadele, mis nõuavad pideva edastuse võimet (näiteks heli ja video tarbeks). 13. IP adresseerimine. ARP. RARP. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) ja kasutavad ühist adresseerimisviisi. IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. Marsruutimine toimub IP-võrguaadressi põhjal marsruutimistabelite abil. Igal Interneti masinal on oma ühene IP-aadress. Nende aadresside keskregister asub USA-s, kust igal maal asuv aadressi ja nimteenuseid korraldav organisatsioon reserveerib oma maa jaoks aadresse. IP-aadress on 32-bitine st.
1. Asjaajamist reglementeeritavad riiklikud normdokumendid EVS-ISO 15489:2004 Dokumendihaldus on avalike ja eraõiguslike organisatsioonide loodud dokumentide haldamise juhis. Asjaajamise ühtsed alused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalike õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid jne. Isikuandmekaitse seadus isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel, vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Avaliku teade seadus avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused, teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. 2. Kuidas loetakse ,,adressaadiks" tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastavat seadust? Adressaat käesoleva seaduse tähenduses on riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu aval...
15. Mis on suhteline ja absoluutne vaesus? Miks ülemaailmset vaesust vaadeldakse säästva arengu piirina? Suhtelise vaesuse indikaatorit: vaeseks peetakse seda, kes teenib oma riigi keskmisest sissetulekust kaks või enam korda vähem (Eestis alla 60%). Absoluutse vaesuse indikaatorit: vaene on see, kes ei saa endale osta minimaalset ostukorvi ega lubada baastenuseid, nagu eluruum, transport ja arstiabi. 16. Kyoto protokolli põhimõte. Miks sel protokollil ei õnnestunud oma kõiki eesmärke saavutada? Kyoto protokolli eesmärgiks oli vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid arenenud tööstusriikides aastatel 2008-2012 võrreldes aastaga 1990 (nn baasaasta): Euroopa Liidus (sh ka Eestis): 8% võrra; USA: 7%; Jaapan, Kanada: 6 %; Venemaa, Ukraina, Soome: kasvuhoonegaaside saaste hulk ei tohi olla suurem kui oli seda 1990. a. Protokoll ei õnnestunud, kuna Protokoll ei hõlmanud arenguriike (nt
FDDI toetab sünkroonset ja asünkroonset liiklust. Sünkroonliiklus võib tarbida teatava osa kogu läbilaskevõimest (100 Mbit/s), asünkroonliiklus aga kasutada ülejäänud osa. Sünkroonliiklus eraldatakse nedele jaamadele, mis nõuavad pideva edastuse võimet (näiteks heli ja video tarbeks).13. IP adresseerimine. ARP. RARP. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) ja kasutavad ühist adresseerimisviisi. IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. Marsruutimine toimub IP-võrguaadressi põhjal marsruutimistabelite abil. Igal Interneti masinal on oma ühene IP-aadress. Nende aadresside keskregister asub USA-s, kust igal maal asuv aadressi ja nimteenuseid korraldav organisatsioon reserveerib oma maa jaoks aadresse. IP-aadress on 32-bitine st
,,r-teenuste" asemel võib kasutada Secure Shelli (ssh), mis kasutab konfidentsiaalsuse ja tervikluse turvaliseks autentimiseks ja säilitamiseks ulatuslikke funktsioone. Selleks kasutatakse asümeetriliste ja sümeetriliste krüpteeringute kombinatsiooni. SSH paikneb ISO/OSI-referentmudeli 7. kihil (rakenduste kiht), samas on ssh kaudu võimalik transportida ka teisi protokolle, näiteks X-Windowsi graafilise kasutajaliidese X11- protokoll. Hetkel põhineb SSH kolmel protokollil, mis on üksteise peale üles ehitatud ja millest igaühe jaoks on olemas Internet-Draft. - Alumine protokoll on transpordikihi protokoll (Transport Layer Protocol). See protokoll on vastutav suurema osa ssh turbefunktsioonide eest, nimelt hosti tasandil autentimine, krüpteerimine ja andmetervikluse kaitse. Krüptograafilised algoritmid tuleb sidepartnerite vahel kokku leppida. - Keskmine protokoll on User Authentication Protocol. Tegemist on kasutaja tasandil
Dijkstra algoritm. together to create a composite signal. IP adresseerimine. ARP. RARP. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP (Transmission H.264 is a standard for video compression. It is also known as MPEG-4 Part 10, or MPEG-4 AVC (for Advanced Video Coding) Control Protocol/Internet Protocol) ja kasutavad ühist adresseerimisviisi. IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. Bluetooth -Version 1.2 - 1 Mbit/s |Version 2
Kuna kaasaegses arvutis on tihti kasutusel mitmetuumalised protsessorid ning võib juhtuda et selliseid protsessoreid on suisa mitu, siis on personaalarvutites kasutatavad operatsioonisüsteemid paralleeloperatsioonisüsteemide omadustega. Kaasaegsetes personaalarvutite operatsioonisüsteemides pööratakse suurt tähelepanu turvalisusele ning juba pikka aega on nõutav, et operatsioonisüsteemil oleks sisseehitatud arvutivõrgu tugi, reeglina on see tugi TCP/IP protokollil baseeruvatele võrkudele, vanemad operatsioonisüsteemid toetavad ainult IPv4 protokollistiku, uutel on aga ka IPv6 tugi. Pihuarvuti ehk mobiilsete seadmete operatsioonisüsteemid sarnanevad paljus kaasajal personaalarvutites kasutatavatele operatsioonisüsteemidele, kuid nendes on tihti realiseeritud väiksem hulk funktsioone. Arvutisüsteem koosneb alati piiratud hulgast ressurssidest (piiratud hulk protsessori tööaega, piiratud hulk mäluruumi jne), kuid mobiilsete seadmete
süsteemina ja võimaldab hõlpsat juurdepääsu, mõnel juhul ka koormuse tasakaalustamist ja paralleeltöötlust. iSCSI - internet small computer interface - võrguprotokoll, mis võimaldab kasutada SCSI protokolli TCP/IP võrkudes. iSCSI on transpordikihi protokoll ning sellega paralleelselt on transpordikihi protokollidest kasutusel ka SCSI Parallel Interface protokoll ja Fibre Channel protokoll. iSCSI protokollil põhinevate salvestivõrkude ehitamine on juba muutunud odavamaks kui Fibre Channel võrkude ehitamine ning ära jäävad ka FibreChanneli ühilduvusprobleemid. RPO - recovery point objective = mis hetke andmed saab taastada ehk palju andmeid kaotad.. 4) Seleta lahti ITILi mõisted lühendid: SLA, OGC, VBF - Vital Business Function, BIA, FSC SLA - service level agreement - teenusetaseme kokkulepe - leping teenusepakkuja ja kasutaja vahel, kus on kirjas lepingu vältel oodatav teenuse kvaliteet
vastuvõetud otsuse fikseerimiseks. Protokolli liigid : Sõnaline Diskussioon ehk arutelu antakse edasi sõnasõnalt. Resolutsioon Vormistatakse protokolli I ehk sissejuhatav osa ning lisatakse otsused. Jutustav Diskussioon ehk arutelu antakse edasi lühikese kokkuvõttena ainsuse 3. pöördes. Protokolli kuupäevaks on : koosoleku toimumise kuupäev. Protokoll on dokument, millel puudub element pealkiri. Protokollil on 2 allkirja : koosolekujuhataja ja protokollija. Protokoll vormistatakse üldplangile. Protokoll vormistatakse kolme päeva jooksul ühes eksemplaris. Koopia või väljavõtte vormistab ja edastab protokollija. · Tekst koosneb: I osa ehk sissejuhatus Vormistatakse koosoleku juhataja ja protokollija ning loetletakse osavõtjad tähestikulises järjekorras. Kui osavõtjaid on rohkem kui 15, registreeritakse nad eraldi lehele ja protokolli märgitakse osalejate arv
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledz ........ LIIKLUSJÄRELVALVE PÕHIALUSED Kodutöö Juhendaja: Kalmer Krimses Germo Kukk Paikuse 2013 1. Loetle mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavad dokumendid. Mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on kehtiv esmane juhiluba, juhiluba, ajutine juhiluba, Liiklusseaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, väilisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. (LS§ 96 lg 1) ...
Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas saatja - keskkond- vastuvõtja sihtkoht ..ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised...
Need ja paljud teised telnet ühendust häälestavad parameetrid on võimalik salvestada kodukataloogi .telnetrc faili. Iga arvuti jaoks võite omada spetsiifilist häälestust. Selle faili read algavad arvuti nimega, millele järgnevad telnet käsureziimi korraldused. 14. Interneti protokollid SSL j SSH. Turvalise andmevahetuse tööpõhimõte ja pordid. SSL (Secure Socket Layer) on projekteeritud töötama Internetis, st TCP/IP protokollil toimivas võrgus transpordiprotokollile (nt TCP) toetudes. Võimaldab kasutajatel üksteist autentida, võimaldab vahetada võtme teabe krüpteeritud edastamiseks ja seda teavet krüpteeritult edastada. SSL kuulub reeglina kõrgema taseme protokollide koosseisu, lisades funktsionaalsusele turvalisuse: telneti asemel ssh http asemel https ftp asemel secure ftp SSL tekitab üle võrgu turvalise sidekanali (secure channel), millel on kolm omadust:
Teatud jaamad saavad tõsta järjekorras prioriteeti, kuid peavad taastama eelneva prioriteedi koheselt peale andmeülekannet. 32. ARP Address Resolution Protocol - protokoll, millega seatakse IP-aadressile vastavusse seadme MAC- aadress. RARP on ARPi (Reverse ARP) vastand. Seade, mis soovib saada mingi seadme füüsilist aadressi, esitab ARP päringu. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP ja kasutavad ühist adresseerimisviisi. IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. ARP teisendab Etherneti aadressi interneti aadressiks. ARP abil selgitatakse ühenduse moodustamisel välja vastaspoole võrgutasemeaadress (näiteks Etherneti 48 bitine aadress). Iga seade LAN võrgus omab ARP tabeli IP/MAC konverteerimiseks iga LAN seadme jaoks. TTL (Time to live) - aeg, kui kaua aadressilahenduse päring säilib. 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
