Hädaolukord erinevate ametkondade valmisolek ühiselt reageerida. Teoorias tõene, kuid praktikas... 2009. aastal vastu võetud hädaolukorra seaduse kohaselt on hädaolukord sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. Seadus sätestab, et hädaolukorra lahendamise korraldamine toimub hädaolukorra lahendamise plaanide alusel
Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas. Oht on allikas või olukord, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis, varaline kahju, töökeskkonna kahjustamine või nende kombinatsioon. RISK ON EBASOODSA SÜNDMUSE VÕIMALUS… OHT ON EBASOODSA SÜNDMUSE VÕIMALIKKUS… 2. Tõenäosus, tagajärjed, määramatus. Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Määramatus- SISULINE MÄÄRATLUS Protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks. VORMILINE MÄÄRATLUS Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks. 3. Mõjuahel ja selle komponendid
·Inimtekkelised õnnetused Smith · Atmosfääri: Üksikud mõjutegurid, Kombineeritud mõjutegurid · Hüdroloogilised · Geoloogilised · Bioloogilised · Tehnoloogilised RISK = TÕENÄOSUS×TAGAJÄRJED · risk on mingi ebasoodsa sündmuse tõenäosuse ja tagajärgede kombinatsioon. · risk on mingi ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus (tõenäosus) Tõenäosus ja tagajärg · Tõenäosus mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. · Tagajärg (mõju) hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas · Oht - allikas või olukord, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis, varaline kahju töökeskkonna kahjustamine või nende kombinatsioon
selles kontekstis; Major (chemical) accident – hõlmab tõsisemaid õnnetusjuhtumeid kemikaalikäitluses 2. Risk ja oht, mõistete omavaheline seos - • Risk on ebasoodsa sündmuse võimalus... • Oht on ebasoodsa sündmuse võimalikkus... 3. Tõenaosus ja tagajärjed riski komponentidena - Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. RISK = TÕENÄOSUS x TAGAJÄRJED 4. Riskianalüüsi mõiste sisuline ja vormiline käsitlus - Sisuline määratlus - protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks. Vormiline määratlus - hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku
juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja isikute
(8) Tööandja peab registreerima kõik ettevõttes tekkinud olukorrad, mis oleksid võinud lõppeda õnnetusjuhtumiga, ja nendest töötajaid teavitama ning rakendama abinõusid selliste olukordade kordumise vältimiseks. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] Hädaolukorra seadus Vastu võetud 15.06.2009 RT I 2009, 39, 262 jõustumise aeg vastavalt §-le 94 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra
..................................................................................................... 18 0.3 Kriisi ennetamine............................................................................................... 20 0.4 Ennetamise osaks olev analüüs ......................................................................... 23 0.5 Ennetamise osaks olev ettevalmistus..................................................................29 0.6 Kriisireguleerimisplaani vajadus hädaolukorra lahendamisel............................31 0.7 Kriisireguleerimismeeskond...............................................................................32 0.8 Riskianalüüsis hinnatud suuremad tekkida võivad hädaolukorrad Eestis.........34 0.9 Rahvusvaheline kriisireguleerimine................................................................... 36 2. VALITSUSASUTUSTE DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUSE KRIISIREGULEERIMISE HETKEOLUKORRA ANALÜÜS............................38 2
(14) Litsentsi vormi ja selle taotluse vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega. Hädaolukorra seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja
Ebasoodsa sündmuse võimalikkus. Riskiallikas on tegevus, tingimus, energia või mõjur, mis võib potentsiaalselt põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi/mõjusid. Riski võib vaadelda ohu määra mõõduna (ohutuse-ohu skaalal) 2. Tõenäosus, tagajärjed, määramatus. Tõenäosus- mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg- e. mõju. Hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Määramatus- kindlate ja välistatud sündmuste puhul riski ei esine. Tõenäosust saab liigitada: 1. Suur- peaaegu kindel, et sündmus juhtub 2. Tõenäoline- võimalus korduvateks sündmusteks 3. Vähetõenäoline- võimalus üksikuteks intsidentideks 4. Ebatõenäoline- toimumine ei ole tõenäoline
............... 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise korraldus............................................................ 5 2. jagu Hädaolukorra lahendamise plaani koostamise korraldus................................................. 6 3. jagu Õppused
Omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda. (7) Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui õnnetusoht on kõrvaldatud. (8) Tööandja peab registreerima kõik ettevõttes tekkinud olukorrad, mis oleksid võinud lõppeda õnnetusjuhtumiga, ja nendest töötajaid teavitama ning rakendama abinõusid selliste olukordade kordumise vältimiseks. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] Hädaolukorra seadus Vastu võetud 15.06.2009 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning
juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja isikute
erinevad arengustsenaariumid. Kui tulekahju kestab kauem, on võimalikud ka plahvatused ja konstruktsioonide purunemine, mille tagajärjel tekib lahtine tulekahju. Igal juhul on laevatulekahjud alati väga ohtlikud nii laevapersonalile, reisijatele kui päästemeeskondadele. Vahel lähevad laevad ka ohtra kustutusvee kasutamise tõttu ümber.( ASi Tallinna Sadam ... 06.10.2014) Tulekahju korral laevas, kui laev on sadamas, juhib hädaolukorra lahendamist Päästeamet või päästekeskus ning hädaolukorra lahendamisel juhindutakse hädaolukorra tulekahju, plahvatuse või varingu, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi, lahendamise plaanist. (Paljude kannatanutega...06.10.2014) Päästjate jaoks on laeva kustutamisel vaja järgida, et alati on tegemist kõrgendatud risikikeskonnaga. Sisenemis ning väljumisteekonnad on pikad, temeperatuurid kõrged, ning koridorite süsteem küllaltki keeruline. Samuti on läbipääsuavad kitsad ja paljudes kohtades
Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Ettevõtte ohtlikkus 1.1 Miks tuleb kemikaalidele tähelepanu pöörata lk 4 1.2 Ettevõtte ohtlikkuse määratlemine lk 5 2. Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele lk 6 2.1 Teabeleht lk 6 2.2 Riskianalüüs lk 7 2.3 Ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus lk 9 2.4 Ohutusaruanne lk 11 2.5 Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan lk 13 3. Kemikaalide käsitlemise nõuded lk 14 3.1 Mis on ohtlik kemikaal? lk 14 3.2 Ohtlike kemikaalide märgistamine lk 14 3.3 Töötajate ohutuse tagamine lk 15 Kokkuvõte lk 16 Kasutatud kirjandus lk 17 2 Sissejuhatus Terve maailm koosneb keemilistest elementidest ja nende ühenditest.
kooskõlastatud tegevus. Kui hädaolukorda põhiseaduses sätestatud juhtimiskorralduse või meetmete rakendamisega aga lahendada ei saa, võib valitsus välja kuulutada eriolukorra. Kuigi meetmed, mida antud olukordade lahendamiseks rakendatakse, võivad olla sarnased, riivavad eriolukorra puhul kohaldatud meetmed inimeste põhiõigusi kordades intensiivsemalt ning sisuliselt ja ajaliselt ulatuslikumalt, kui seda teeks samad meetmed hädaolukorra puhul. Nii võib inimese omandi puutumatus asenduda sundvõõrandamise või -kasutamisega, vabadus valida oma töökoht töökohustusega ning õigus vabadusele viibimiskeelu ja liikumisvabaduse piiramisega. Kui eriolukorras rakendatud meetmed sellises mahus põhiõigusi piiravad, peavad nad tõrjutava ohu või ärahoitava kahjuga tasakaalus olema. Teisisõnu, mida intensiivsem on põhiõigustesse sekkumine, seda kõrgem peab olema ka välja kuulutatud ohutase.
tegevuse ja juhtimise õiguslikud alused ning koostöö teiste isikutega • Riigikaitseseadus reguleerib riigikaitse rahu- ja sõjaaegset korraldust ning mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldust, Eesti Vabariigi osalemist rahvusvahelises sõjalises koostöös ja riigikaitseobjektide kaitset • Erakorralise seisukorra seadus reguleerib erakorralise seisukorra väljakuulutamise põhialused ja korralduse • Hädaolukorra seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused, samuti reguleerib eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel • Riigikaitseliste sundkoormiste seadusega kehtestatakse riigikaitselised sundkoormised ning nende määramise ja täitmise kord
Ohutusnõuded 1. Puhastusainete mahutid tuleb märgistada nii, et nende ohtlikkusest saavad aru kõik kasutajad 2. Koosta hädaolukorra plaan ja õpeta töötajaid seda täitma 3. Vähenda pikki tööpäevi ja korrapäratut tööaega 4. Võta kasutusele paindlik tööaeg 5. Töötaja peab teadma, kuidas kasutada puhastusvahendeid õigesti 6. Peab vältima, et töötaja ei teeks pikka aega ühte ja seda sama tööd 7. Teenindaja peab kasutama koristades kindaid, kandma vastavat tööriietust 8. Ruumid töötamise ajal peavad olema õige temperatuuriga ning peab olema valgus, mis ei ohusta kedagi 9
Soovitav on kasutada mehaanilist sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooni koos väljatõbeõhu soojendamisega. Ventilatsiooni süsteemi struktuuriline ülesehitus 3 Ventilatsioonisüsteemi põhi element on ventilatsioonijuhtimis keskus mis kogub kokku kõik andurite signaalid ja muudab need andmeteks mis määravad ära vajaduse kui palju õhku on vaja ventileerida. Häireandurid määravad ära hädaolukorra, mille korral antakse signaal tekitada hädaolukorra reziim.Ventilatsioonijuhtimis keskus on ajami üksus, mis juhib ajami automaat talitlust. Juhtimisruumi etteande käsklus kujutab endast hoone personali poolt reguleeritavat liidest, mille abi saab muuta automaatreziimi. Ventilatsiooni jõukilp on elektriline juhtimis liides. Ventilatsiooniajami täiturorganiteks on sissepuhke ja väljapuhke ventilaatorid, mille tööd juhib ja soodustab õhuklappide ajam. Ventilatsiooni juhtimise osa
Väga väike (1) Ras Vähetähtis Katastroofiline Kerge (B) ke Väga raske (D) (A) (E) (C) Lisa Võrreldes Tallinna hädaolukorra riskianalüüsis 2011 tooduga, on Põhja-Tallinna linnaosas ohtlike ettevõtete arv vähenenud. Näiteks ei loeta ohtlikeks ettevõteteks enam linnaosas asuvaid tanklaid (asuvad Sõle tn, Paljassaare teel ja Põhja pst). Ohtlike ettevõtete arvu vähenemise tingis asjaolu, et 1. oktoobril 2011 jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011 määruse nr 40 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja
Aga iseseisvalt ei saa pidada linaõli ega muid linaõli sisaldavaid tooteid isesüttivateks. Isesüttimiseks peavad olema täidetud teatud tingimused. Näiteks kokkupuude riiete ja kangastega, soodne temperatuur ja õhuhapniku juurdepääs. 9 8. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 9. Bang & Bonsomer Eesti AS, 2013. Rafineeritud linaseemneõli. Eskaro AS, 2017. Eskaro AS hädaolukorra lahendamise plaan. Maardu Rampling, K., 2000. T.C. Forensic. [Võrgumaterjal] Available at: http://www.tcforensic.com.au/docs/uts/essay6.pdf [Kasutatud 9 mai 2018]. Talvar, A., 2009. Põlevainete omadused. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. . 10
on tõetruult kujutatud mustanahaliste elu. Ta ei kasutanud Ameerika folkloori vaid kirjutas kõik spirituaalid ja blues`d ise. 5. Surm: George`i elu sai lühikese ja traagilise lõpu. See algas lihtsatest peavaludest ja sai palju tõsisemaks ja krooniliseks. Kui ta hakkas unustama, oma teoseid mängides, mingeid osasid neist, soovitasid ta sõbrad ja perekond teda pöörduma arsti poole. Arstid teavitasid teda ajukasvajast ja soovitasid talle hädaolukorra operatsiooni. Arstid, kes spetsialiseerusid sellistele kasvajatele, pidid lennukiga toodama Californiasse läbiviima potensiaalset elupäästmisoperatsiooni. Kahjuks ei elanud George seda operatsiooni üle ja ta suri 11. juulil 1937 Hollywoodis.
vahel. Ta peab aitama alluvaid nii palju kui võimalik ja peab lubama alluvatel ka ennast aidata. Kui laojuhatajale puudub ootamatute ja ebasoovimatute sündmuste ettenägemisvõime, võivad kriitilised olukorrad areneda ebasoovival viisil ning neil võivad olla ka väga rasked tagajärjed. Vaja on läbi viia sellejaoks riskianalüüs, nähes ette võimalikud hädaolukorrad ja töötada välja tegutsemise plaanid vastavalt nende olukordade iseärasustele. Hädaolukorra likvideerimise plaan peab ette nägema ettevõtte töötajate kiiret, otsustavat ja adekvaatset tegutsemist erinevates olukordades. Kokkuvõtteks võib öelda, et laojuhataja roll laotöös ja selle korraldamises on väga suur ning tähtis. Tema tegutsemisest ja plaanides oleneb laos palju, et kõik oleks korras ning tegutsemine laos efektiivne. Ka töötajate rahulolu oleneb suuresti just temast.
§ 41. Vanusepiirang kiirgustööle lubamisel Alla 18 aasta vanuseid isikuid ei tohi määrata ühelegi kiirgustööle. § 58. Radioaktiivsete jäätmete ja heitmete käitlemise põhinõuded 2) Radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks antud kiirgustegevusloa omaja tagab, et radioaktiivsete jäätmete käitluskoha ohutus oleks tagatud kogu selle kasutamise jooksul. § 56. Sekkumises osalenute ja avariikiiritust saanute tervisekontroll (1) Hädaolukorra lahendamist juhtiv isik hädaolukorraks valmisoleku seaduse tähenduses tagab sekkumises osalenud vabatahtlikele ja avariikiirituse mõjupiirkonnas olnutele tervisekontrolli. (2) Kiirguskeskus tagab vajadusel avarii- või hädaolukorrakiirituse isikuseire dooside hindamise ja hindamise tulemuste esitamise tervisekontrolli teostavale arstile. 2. Milline karistus firmat ees ootab? § 67. Radioaktiivset ainet sisaldava kiirgusallika ja radioaktiivsete jäätmete üleandmine
10 Kas tuleohtlikud alad on Ruumid lukustatud Kõrge Piirake juurdepääs ohtlikele asjakohaselt tähistatud? aladele. 11 Kas korraldatakse tuletõrje- ja Personal läbinud koolituse Kõrge Korraldage hädaolukorra õppusi. tulekahjuhäireõppusi? Riski hinnanud inimeste allkirjad (digitaalselt allkirjastatud) Töökoha töötajate allkirjad (digitaalselt allkirjastatud) OHUTEGUR: Ebatasased või libedad pinnad KONTROLL-LOEND NR 1 A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? JAH – kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi
· joogivesi VEEALLIKAD JA OHUD (ÜLEMISTE JÄRV) · oht atmosfäärist (tuumaavarii), lennujaam järve lähedal, lokaalne reostus · endogeensed ohud: mürgiste ühendite teke : sinivetikas · valgala reostus · julgeolekuohud · suurenevad kulutused madalama kvaliteediga toorvee puhastamiseks · vaujoogiveeallikas (tallinnas männiku maardlapiirkond) · Raku-Männiku järvistu vett saab kasutada 75 000 tonni ööpäevas kuni 90 päeva · hädaolukorra veevarustus kvaliteetse joogivee tagamise hind · kvaliteetse joogivee tagamise hind 575 milj. eur · veevõrkude rekonstrueerimine · tallinna piirkonnale invest aastani 2015 64milj. euri · kulud katab veetarbija PROBLEEMID · Väävelvesiniku sisaldus H2S, mädamuna lõhn. · Fluoriidid, otsene mõju tervisele. Peamised probleemid Lääne-Eestis, Haapsalu norm 1,5 mg/l. · 4 mg/l fluoori sisaldus vees on kahjulik täiskasvanule, lastele juba 1,5-2 mg/l.
vahendamisel. 1.2 Sotsiaaltöö sotsiaalsetel juhtudel Meil on valitsev vägivallakultuur, mis on mõjutanud rahvaste toimetulekut raskete tunnetega Meie ühiskonnas pole tõenäoline, et see kultuur lähiajal muutuks või kaoks. Vägivalda jätkuvalt seadustatakse ja ratsionaliseeritakse. Kui vägivald on suunatud nõrkadele ja kaitsetutele, toob see kaasa sotsiaalsed hädaolukorrad, milledel on märkimisväärsed meditsiinilised mõõtmed. Sotsiaalse hädaolukorra all me mõtleme laste väärkohtlemise juhtumeid perevägivalda, eakate väärkohtlemist ja vägistamist. Need on alati esinenud ambulatoorse eriarstiabi üksustes, eriti vältimatu abi osakondades ja keskustes. Mõnikord on väärkohtlemise ilmingud reaalselt hästi näha, kuid vahel tuleb osata otsida. Arstid ja õed on üldiselt üsna head kehalise väärkohtlemise märkajad. Kergesti saab avastada füüsilise hooletussejätmise lastel ja laste seksuaalset kuritarvitamist
vastavuses ohtlike kaupade transpordi eeskirjadega 3. Nõuda konteineri/veeremi pakkefirma sertifikaati, mis tunnistab, et kaubad on ohutult laaditud ja pakend vastab kauba ohtlikkuse astmele 4. Kontrollida visuaalselt treilerit/konteinerit väljastpoolt veendumaks, et pole vigastusi või lekkimist 5. Veenduda, et treileri/konteineri uksed on korralikult ja kindlalt suletud 6. Kanda(kauba)ohutusjuhendit kaasas 7. Tutvuda hädaolukorra tegevusjuhisega 8. Veenduda, et autos olevad esmaabi- ja kaitsevahendid on töökorras ja kergesti kättesaadavad 9. Veenduda, et veoüksus oleks varustatud vähemalt kahele nõuetele vastava ja kasutusvalmis tulekustutiga 10. Veenduda, et iga veoüksuse jaoks oleks olemas ja kergesti kättesaadav vähemalt 1 õige suuruse ja kaaluga tõkisking 11. Veenduda, et 2 ohusignaali(helkuriga koonused, toega kolmnurgad või
KIIRGUSKAITSE Algus: Kiirgus ja ajalugu 1895 Röntgen avastas X-kiired 1896 märked esimesest naha põletusest 1896 esmakordselt kasutati röntgenkiiri vähi ravimisel 1896 Becquerel teatas radioaktiivsuse avastamisest 1897 esimesed naha kahjustuste teated 1902 esimene rõntgenkiirtest põhjustatud vähi juhtum 1903 katsed rottidega tõestasid, et kiirgus võib põhjustada leukeemiat ja steriilsust 1911 esimene teatatud leukeemia ja kopsuvähi juhtum, mille puhul osati seostada seda töö käigus saadud kiiritusega 1911 94 kasvaja juhtumit tehti teatavaks Saksamaal (50 neist olid radioloogid) Kiirguskaitse: Radium Luminous Materials Company New Jersey's (USA), 1915: "raadiumilõuad" 1898. detsembriks olid Marie ja Pierre Curie eraldanud puhta raadiumi esimene radioloogide kongress Londonis, 1925 Rahvusvaheline Radioloogilise Kaitse Komisjon (ICRP), 1928 alates 1950-ndatest ...
süsteem peaks töötama alaliselt ning hoidma ohutsooni sisenejaid heli- või valgussignaaliga · panema kohtadesse, kuhu võib koguneda palju gaasi, välja asjakohased hoiatussildid · tagama nõuetekohane valgustatus · kinnistesse ruumidesse peaks olema õigus siseneda üksnes selleks ettenähtud töötajatele; gaasiseadet käsitsevatele töötajatele tuleb seadme kasutusjuhendi järgi õpetada ohutut käsitsemist · koostada hädaolukorra plaan ja õpetada töötajaid seda täitma · balloonide tarne tuleks korraldada nii, et gaasiballoonide arv ja suurus oleks võimalikult väike · kontrollima regulaarselt kõiki torusid, voolikuid ja ühendusi, ning hooldama süsteemi vastavalt tootja suunistele; kord aastas tuleb lasta teha professioonaalne kontroll 9 1.8. Kuum keskkond
2010) RP - rühmapealik 4 SISSEJUHATUS Kirjutades oma lõputööd meenus autorile Mayer Amcheli tsitaat "Kes omab informatsiooni, see omab tervet maailma". Päästetööde kontektis see võib olla elu ja surma küsimus, seega sellist tsitaati võiks käsitleda nagu: "Kellel on informatsioon, sellel on kontroll olukorra üle". Päästeametis kasutatakse mõistet "operatiivinformatsioon". See on informatsioon, mis on seotud päästetööde, hädaolukorra või ohuga. Näiteks see on informatsioon inimeste viibimisest ohtlikus keskkonnas, ressurside rakendamise võimalusest, ohtude olemasolust objektis jne. Operatiivinformatsiooni kogutakse ja edastatakse, et päästetööd teha, juhtida ja korraldada ning hiljem analüüsida päästetööde tegemist. Operatiivinformatsioon mängib alati suurt rolli päästetöös. Tänu kaasaegsetele tehnoloogiatele saab operatiivinformatsiooni kiiresti leida. Ilma
keskused, kus mängivad lapsed ei segaks kõrval keskuses olevaid mängijaid. Kõrgetel riiulitel asuvate mänguasjade toomisel on ka õpetajal oluline otsustada, millised lelud anda lastele mängimised ning millised eemale panna, et lastel ei tekiks tüdimust alati samade mänguasjadega mängimisest, vaid saaks neid vahepeal vahetada. Samuti on õpetaja rolliks tagada turvaline keskkond, kus laste tegevusi jälgitakse ning mänguasjad on ohutud ja puhtad. Hädaolukorra puhul peab õpetaja täpselt teadma, mida teha ja kuhu minna. Õues on vajalik paigutada kiikumise ja ronimise atraktsioonide alla kummist matid või liiv, et kukkumise korral oleks maandumine pehme. Õpetajatel soovitatakse vaadata ringi rühmaruumis ja mänguväljakul lapse pilguga. Kas toolid, lauad, kraanikausid, riiulid, peeglid, käterätikud on lastele sobivas suuruses ja kõrgusel? Kas
valmisolekus olev isikkooseis ja tehnika. Astmeid on kokku neli, kuid igale astmele vastab teatud arv tehnikat ja isikkooseisu. Astmed määratakse esialgu häirekeskuse poolt, hiljem muudab või kinnitab selle päästetööde juht vastavalt olukorrale (allikas: Päästeameti kohalike päästeasutuste väljasõidukorra ja väljasõiduplaani vormi kinnitamine, Päästeameti peadirektori 26.02.2007 käskkiri nr. 39). Operatiivinfo edastamise kord on päästetööde, demineerimistööde hädaolukorra või ohuga seotud info, mida kogutakse, edastatakse, vahendatakse ja dokumenteeritakse, et teha päästetöid, demineerimistöid, juhtida, korraldada ja analüüsida. Infot edastatakse võimalikult täpselt ja korrektselt. Selleks tehakse seda eesti keeles ja viivitusteta. Kasutatakse lühendeid ja märksõnu, kui see ei mõjuta info mõistetavust (allikas: Operatiivinfo edastamise korra kehtestamine, Päästeameti peadirektori 14.09.2009 käskkiri nr. 124).
Tegemist on avatud tüüpi kontoriga ja seal töötab kokku 12 inimest. Mõisted ja terminid Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Riskianalüüsil tuleb hinnata nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust. Tagajärg hädaolukorra põhjustanud sündmuse või sündmuste ahela poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale ning keskkonnale. Oht on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju. Risk on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada.
Süsteem peaks töötama alaliselt ning hoiatama ohutsooni sisenejaid heli- või valgussignaaliga. · Pane kohtadesse, kuhu võib koguneda palju gaasi, välja asjakohased hoiatussildid. · Taga nõuetekohane valgustatus. · Kinnistesse ruumidesse peaks olema õigus siseneda üksnes selleks ettenähtud töötajatel. Gaasiseadet käsitsevatele töötajatele tuleb seadme kasutusjuhendi järgi õpetada ohutut käsitsemist. · Koosta hädaolukorra plaan ja õpeta töötajaid seda täitma. · Balloonide tarne tuleks korraldada nii, et gaasiballoonide arv ja suurus oleks võimalikult väike. · Kontrolli regulaarselt kõiki torusid, voolikuid ja ühendusi ning hoolda süsteemi vastavalt tootja suunistele. Kord aastas tuleb lasta teha professionaalne kontroll. Töötamine kuumas keskkonnas Hotelli-, restorani- ja toitlustussektori töötajaid ohustab kuumastress kauba mahalaadimisel, töötamisel köögis ning teenindades
Süsteem peaks töötama alaliselt ning hoiatama ohutsooni sisenejaid heli- või valgussignaaliga. · Pane kohtadesse, kuhu võib koguneda palju gaasi, välja asjakohased hoiatussildid. · Taga nõuetekohane valgustatus. · Kinnistesse ruumidesse peaks olema õigus siseneda üksnes selleks ettenähtud töötajatel. Gaasiseadet käsitsevatele töötajatele tuleb seadme kasutusjuhendi järgi õpetada ohutut käsitsemist. · Koosta hädaolukorra plaan ja õpeta töötajaid seda täitma. · Balloonide tarne tuleks korraldada nii, et gaasiballoonide arv ja suurus oleks võimalikult väike. · Kontrolli regulaarselt kõiki torusid, voolikuid ja ühendusi ning hoolda süsteemi vastavalt tootja suunistele. Kord aastas tuleb lasta teha professionaalne kontroll. Töötamine kuumas keskkonnas
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 2. Mis on rajatis? Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 3. Mis on hoone? Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k • Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga) • Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest materjalidest...
tagajärjel satub keskkonda suur hulk radionukliide, mis võivad põhjustada elanikel suuri kiirgusdoose. Eestis võib kiirgushädaolukorra põhjustada avarii naaberriigi tuumaelektrijaamad (Loviisa Soomes, Sosnovõi Venemaal, Ignalina Leedus), radioaktiivsete jäätmete käitlemisel, liikluses radioaktiivseid aineid vedava veokiga ja kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramise tõttu. Lisaks võib ka hädaolukorra ,,räpase pommi" lõhkamine, tuumakütusel töötava satelliidi kukkumine Eesti pinnale või selle lähedusse ja tuumalaengu tahtlik/tahtmatu lõhkamine. Informatsiooni võimaliku kiirgushädaolukorra tekkimise kohta valdavad Päästeamet ja Kiirguskeskus. Eestis toimuvatest kiirgusavariidest teavitab elanikkonda Päästeamet ja on ka juhtiv asutus elanike kaitse organiseerimisel. Teistest riikidest toiminud vastavatest avariidest saab hoiatavat informatsiooni peamiselt Kiirguskeskus
17.07.2010] § 13. [Kehtetu - RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] § 131. Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustused (1) Ohtlikke kemikaale käitlev isik määrab oma ettevõtte ohtlikkuse lähtuvalt käideldavate kemikaalide maksimaalsest võimalikust kogusest. (2) Lähtuvalt ettevõtte ohtlikkusest, koostab isik järgmised dokumendid: 1) A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul teabeleht, riskianalüüs, ohutusaruanne ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan; 2) B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul teabeleht, riskianalüüs, ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan; 3) ohtliku ettevõtte puhul teabeleht, riskianalüüs ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan. (3) Ohtlikus ettevõttes ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes tuleb rakendada riskianalüüsis, ohutusaruandes, ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis ja ohutuse tagamise süsteemi
kava töötab ning muudatuste kohta, mis on vajalikud, et tagada positiivne tulemus (Chiles ja Strosahl, 2005). See plaan peaks täpsustama, mida teha või kelle poole pöörduda, kui tuvastatud kontaktisik ei ole saadaval. 25. Hinda sekkumist tulevikuõppeks ja täiustatud hooldusekss Nõustajal on suur võimalus hinnata sekkumine strateegijaid ja teha selles muudatusi ka tulevikuks. Näiteks kas asutuse suitsiidi hädaolukorra plaan oli piisav? Kui ei, siis nüüd on aeg seda uuendada. Kas kõigi ravivate spetsialistide puhul oli tagasiside olemas? . Kokkuvõte Kui vaimse tervise nõustajad töötavad hindamise ja sekkumise protokollide abil, on neil on oskusi ja teadmisi, et tegeleda suitsiidsete klientidega,. 25 praktilise strateegia eesmärk on aidata nõustajatel luua spetsiaalseid lähenemisviise, et ellu viia üldisi suitsiidisekkumine suunised, pakkuda neile tegutsemiseks praktilisi meetodeid.
ulatuses; 2) on seadusega sätestatud juhtudel väärtegude kohtuväliseks menetlejaks; 3) peab arvestust riigile inspektsiooni kaudu laekuvate rahaliste vahendite laekumise üle; 4) korraldab keskkonnakaitse valveteenistust; 5) osaleb keskkonda ohustavate avariitagajärgede likvideerimises koostöös teiste riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega seaduses ja selle alusel sätestatud ulatuses ja korras; 6) osaleb hädaolukorra lahendamisel Keskkonnaministeeriumi kriisireguleerimisplaanis ette nähtud juhtudel ja ulatuses; 7) arendab volituste piires koostööd füüsiliste ja juriidiliste isikute, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 8) võtab vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse
mis võivad kaasneda krediitkaardi firmade pettustega. 11) Pankrotiseaduste reform, et kaitsta töölisi ja et hoida ära seda, et pankrotifirmad liigseid kasumeid saaksid. 12) Töö ja perekonna vahelise tasakaalu loomine. See tähendaks seda, et suurendatakse kulutusi peale kooli programmidele ning samuti anda maksukrediiti maksejõuetutele vanematele, et tasuda lastehoiu eest. Teiseks pakkus ta välja väikefirmade erakorralise hädaolukorra plaani, mille eesmärgiks oleks aidata väikefirmadel saada laenu, et katta tegevuskulusid ning et teha lühiajalisi investeeringuid. Samuti hõlmab see plaan maksude kärpimist ja maksustiimuleid. Kolmandaks reformida Wall Streedi aktsiaturgu. Obama sõnul on Ameerika finantsfilosoofia täielikult läbi kukkunud. Kapitaliturud ei saa toimida ilma, et neil oleks rahva usaldus. Samuti tõi ta välja kuus majandusreformi põhimõtet: 4
Et ennast ja teisi kiiresti aidata, tuleks kaasas kanda esmaabikomplekti. Turvalisuse tagamiseks peaksid olemas olema ka sidevahendid (mobiilid, viled, raadioside). (Talvoja et al., 2005) Enne matkale minemist tuleb tutvuda ilmaprognoosiga, jätta laagrisse/keskusesse/kooli nimekiri matkal olevate laste ja kasvatajate nimedega, uurida võrguoperaatorilt, kas levi katab matkapiirkonda . (Talvoja et al., 2005) Ka lühikeste matkade puhul ei tohiks alahinnata eri- või hädaolukorra teket. Võib juhtuda ootamatusi näiteks vigastusi, äraeksmisi, järeltulija kadumisi. (Talvoja et al., 2005) 1 5 KESKKONNAKAITSE MATKAL Prahitöötlus: · endaga tuleb kaasa võtta mittepõlevad materjalid, samuti on soovitatav prügikotti panna muna-, pähkli- ja apelsinikoored nagu ka konservikarbid ja fooliumitükid.
1) vahiteenistuse korraldamine; 2) töö- ja puhkeaeg; 3) meresõiduohutuse korraldamise koodeks (ISM koodeks); 4) meremeeste diplomeerimine; 5) meremeeste koolitus ja kvalifikatsioon; 6) tervisekaitse ja hügieen laevas; 7) toidu ja joogivee tagamine; 8) majutustingimused laevas. 9) turvalisuse tagamine. § 3. Laeva sisekorra tagamine Laeva sisekorra tagamisel arvestatakse järgmisi asjaolusid: 1) laeval olevate isikute ettevalmistust tulekaitse- ja hädaolukorra varustuse, päästevahendite ning avade veekindlaks sulgemiseks ettenähtud sulgurite ja seadmete kasutamiseks; 2) eriväljaõppe nõudeid erinevatel laevatüüpidel; 3) valmisolekut võtta vajadusel üle kohustused ja vastutus hädaolukorras; 4) vajadust ette näha praktiliste oskuste omandamise võimalus ametisse asunud meremeestele. 5) turvalisuse nõudeid. 2. STCW konventsiooni olemus ja laevapere ettevalmistus (meresõidudiplomid ja tunnistused). https://www
riigivõimu harru Mõni presidendi pädevustest: Välissuhtluspädevus Vabariigi President esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Lähtudes sellest, et Vabariigi Valitsus korraldab suhtlemist teiste riikidega, koordineerib Vabariigi president oma välispoliitilist tegevust valitsusega. Riigikaitsepädevus Vabariigi Presidendi riigikaitsekompetents on täpsustatud rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse, hädaolukorra seaduse ja kaitseväeteenistuse seadusega. Pädevus Riigikogu suhtes President ja Riigikogu on omavahel seotud paljude presidendi formaalsete, samuti materiaalsete pädevustega. Vabariigi President kuulutab välja Riigikogu korralised valimised, kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu esimese istungi ja avab selle. Presidendil on õigus seaduses sätestatud juhtudel kutsuda kokku Riigikogu täiendavaid istungeid ja erakorralisi istungeid.
gruppides toimivad normid ja ühiskondlik usaldus hõlbustab gruppidevahelist koostööd ühise kasu saamise eesmärgil. Selle tunnused on suur gruppidevaheline usaldus, koostöö ja ühine kasu saamine. Oluline sellepärast, et head inimsuhted on ettevõtlusmaailmas väga olulised ja nende olemasolul saab ettevõtlust paremini laiendada. Sotsiaalse kapitali olemasolul saab inimestele loota, et nad sind aitaksid hädaolukorra puhul ning vastupidi. Räägitakse sellepärast, et üksi ei ole võimalik väga edukat ettevõtet luua, paratamatult on enda kõrvale inimesi vaja ja sealt tulebki sisse sotsiaalse kapitali mõiste. Kaasaegse ettevõtluse puhul on see väga oluline, sest ettevõtlusmaailm on tihti suhteliselt kinnine ring, kus on raske üksi toime tulla, sotsiaalse kapitali olemasolul on see märkimisväärselt lihtsam, usaldusväärsete inimeste olemasolul on võimalik suuri asju korda saata
Hoolitsege selle eest, et lahtise leegiga töötamiseks oleks olemas luba. Hankige tulekustutid (vastavalt põlevatele materjalidele ja töökoha suurusele). Tagage elektriseadmete regulaarne kontroll. Tagage sobivate tuletõrjevahendite valik. Kontrollige ja hooldage tuletõrjevahendeid regulaarselt. Paigaldage tulekahjuhäireseadmed. Tähistage evakuatsiooni- ja pääseteed ning hoidke need vabad. Tagage töötajate väljaõpe. Korraldage hädaolukorra õppusi. 17 OHUTEGUR: Plahvatus KONTROLL-LOEND nr 6 A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? JAH kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte.
Hoolitsege selle eest, et lahtise leegiga töötamiseks oleks olemas luba. Hankige tulekustutid (vastavalt põlevatele materjalidele ja töökoha suurusele). Tagage elektriseadmete regulaarne kontroll. Tagage sobivate tuletõrjevahendite valik. Kontrollige ja hooldage tuletõrjevahendeid regulaarselt. Paigaldage tulekahjuhäireseadmed. Tähistage evakuatsiooni- ja pääseteed ning hoidke need vabad. Tagage töötajate väljaõpe. Korraldage hädaolukorra õppusi. 17 OHUTEGUR: Plahvatus KONTROLL-LOEND nr 6 A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? JAH kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte.
11.2016. a., allikas Töökeskkonna käsiraamat: http://tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede- failid/Teemad/Tookeskkonna-korraldus/Tookeskkonna_kasiraamat_ott.pdf LISAD: Lisa 1. Töös kasutatavad mõisted ja terminid Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja -normide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riskianalüüsil tuleb hinnata nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust. Tagajärg hädaolukorra põhjustanud sündmuse või sündmuste ahela poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale ning keskkonnale. Oht on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju. Risk on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada.
Füürer Kolmanda Riigi ülesehitamine Pärast Riigipäeva põlengut, mille oli süüdanud hollandi kommunist Marinus van der Lubbe, sai Hitler Hindenburgi poolt õiguse Weimari konstitutsiooni paragraafi 48 järgi eriolukorra väljakuulutamiseks. Sellega oli Riigikantsler võimeline kasutama erakorralisi õigusi. Kuid sellel eriolukorra õigusel oli piiratud kehtivus. Selle asemele pidi tulema kestev regulatsioon, ,,Riigi ja rahva hädaolukorra kõrvaldamise seadus". Selle vastuvõtmiseks oli vaja 2/3 Riigipäeva nõusolekut. Saavutamaks see arv, takistasid SA ja preisi politsei osade riigipäevasaadikute osalemist istungil. Nendeks olid eelkõige 81 kommunistliku partei esindajat ja mõned sotsiaaldemokraadid. Seadus võeti vastukodanlike parteide, sh Keskpartei ja liberaalid, vastu. SPD saadikud hääletasid vastu. Potsdami päeval, millega uus valitsus
4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi (edaspidi roheline võrgustik) aluste kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. (3) Üleriigilise planeeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise ning hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi. [RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009] § 7. Maakonnaplaneering (1) Maakonnaplaneering koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. (2) Maakonnaplaneeringu võib koostada: 1) mitme maakonna territooriumi või nende territooriumi osade kohta huvitatud maavalitsuste omavahelisel kokkuleppel; 2) teemaplaneeringuna kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesannetele;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
