Sissejuhatus Jõustamine on Eestis veel väga uudne, ka õigekeelsussõnaraamatust ei leia selle kohta vastet. Samas räägitakse jõustamisest juba kõikjal jõustatakse seadusi ja eeskirjasid, räägitakse vanemluse jõustamisest ja klientide jõustamisest sotsiaaltöös. Üpris palju võib kohata ka väljendeid meeskonnaliikmete jõustamine ja töötajate jõustamine. Jõustamise tähendus on olenevalt kontekstist tihti vägagi varieeruv, siiski on ka mingid ühised jooned, mis on sarnased olenemata olukorrast usk inimeste iseseisvusesse, vastutustundesse ja hoolivusse. Käesolevas töös antakse ülevaade mõningatest aspektidest töötajate jõustamise juures organisatsioonides. Jõustamise mõiste Jõustamine, volitamine inglise keeles empowerment. Termin on kasutuses eelkõige
seletust. Lisaks jõustamisele kasutatakse sama tegevuse väljendamiseks sõnu „võimestamine” ja „võimustamine”. Oma töös keskendud pigem jõustamisele kui Eesti sotsiaalvaldkonnas olevale terminile, seega kasutasin enamasti eesti keelseid artikleid, töid, raamatuid, muid materjale. Valisin selle teema sellepärast, et enne valiku tegemist tutvusin umbes viie kuue teemaga ning see teema pakkus mulle kõige rohkem huvi. Arvan, et jõustamine on üks tõhusamaid ja vajalikemaid kontseptsioone sotsiaaltöös. 3 Termin „empowerment” Empowerment on ingliskeelne mitmetähenduslik termin, mis on aastakümneid olnud käibel eri valdkondades. Kõige sagedamini kasutatakse mõistet sotsiaal-, tervishoiu- ja juhtimisalases kirjanduses.(Puusepp, Aro 2007) Mõiste empowerment kasutamist vaadeldes selgub, et sellel on kaks selgelt eristatavat tähendust
- Säästva arengu printsiibi arvestamine • VI Keskkonnategevusprogramm (2001-2010) - Euroopa Liidu Säästva arengu strateegia elluviimine EUROPEAN ENVIRONMENTAL ACTION PROGRAMME TO 2020 KESKKONNAKAITSETEGEVUSED • Jäätmete.. • Kemikaalid - ... taas- ja korduvkasutus; - Ohtlike Valmististe Dikretiiv - ... tekke ennetamine; • Loodusliku mitmekesisuse kaitse - ... hulga vähendamine. - Meetmete jõustamine ohustatud liikide kaitsek • Õhusaaste: - Metsade ja märgalade kaitse - Õhusaaste vähendamine - Keskkonnakaitse meetmete integreerimine - Mootorsõidukite emissioonide reguleerimine - EL Autokütuse programm • Kliimamuutused • Veemajandus: - Kliimamuutuste Raamkonventsioon - Veekvaliteetistandardite jõustamine - Kyoto Protokoll - Merekeskkonna kaitse • Müra
väljatöötamise töögrupi töös algataja kutsel. Kogukond - teatud tunnuse (geograafiline piirkond, ühine töö või huvitegevus, emotsionaalne side jms) alusel ühiste eesmärkide saavutamise nimel tegutsevaid inimesi. Kogukonnatöö (selle meetodid ja eesmärgid) - eesmärgistatud, professionaalne tegevus kogukonnas sotsiaalse kapitali kasvatamiseks. Meetodid: Sotsiaalne planeerimine, Käraja, sotsiaalne aktsioon, jõustamine. (Teha kõik, et kogukond tuleks kokku ja suudaks ühtlaselt üksteist toetavalt eksisteerida). Eesmärgid: Probleemide ennetamine, Probleemide lahendamine, Hoolivus ja turvalisus. Sotsiaalne aktsioon - ühekordne lühiajaline ettevõtmine millegi ärategemiseks või meelsuse avaldamiseks. Kodanikualgatus - Laiemalt võttes on kodanikualgatus igasugune avaliku võimu institutsioonide väline algatus mõne eluvaldkonna edendamiseks. Väljend
tsentraliseeritud jõu kasutamine ning ülimuslik parlament, tsentraliseeritud valitsus ja kohustusliku jurisdiktsiooniga kohus. „Riigisisese õiguse ja rahvusvahelise õiguse peamine erinevus seisneb selles, et esimese kehtestab suveräänne võim legitiimse jõuga, mis suudab tagada seaduste järgimise ja nende rikkujate karistamise, teise puhul aga puudub samasugune üldiselt tunnustatud suveräänne võim ning rahvusvahelise õiguse jõustamine sõltub kokkulepetest, kõlbelisest keelitamisest või ühe riigi või riikide rühma jõu kasutamisest õigusrikkuja vastu.“ (Diplomaatia, 2015). Rahvusvaheline õigus on kohustuslik riikidele, kes on väljendanud nõusolekut asjaomaste õigusnormide kohustuslikkuse kohta nende suhtes. Kuigi rahvusvahelises õiguses kehtivad sanktsioonid võivad esmapilgul tunduda vähemmõjusad kui riigisiseses õiguses, ei ole rahvusvaheline õigus selle tõttu vähem tõhusam
merel ja maismaal(taani) Eesmärksaavutada Läänemere ökoloogiline taastumine ja selle ökoloogilise tasakaalu säilimine. Ettevaatuspõhimõtted Põhimõte saastaja maksab Reostuse ohust teatamise kohustus vastavalt rahvusvahelisele õigusele Kohustus teha monotooruuringuid Mereohututsprobleemide lahendamine Tehniline ja täidesaatev abi Euroopa komisjonile ja liikmesmaadele ELi õigusaktide rakendamise jälgimine 2003. aastast EMSA töö: ennetamine, jõustamine ja tõrje EMSA inspektorid: külastus, analüüs Liikmesmaade merendusvaldkonna koolitused Reostustõrje nappus, Cleanseanet Surnud linnud: Rannalt leiti u.4000 ning merelt sama palju Loomadevarjupaik, puudusid oskused ravimiseks(pesemine) Rahvusvaheline loomade heaolu delegatsioon:vajalik linnuravimis koolitus ja vahendid. Keila linnuhaigla, loodusfond vahendid, keskkonna ministeerium ruumi vabatahtliku 24/7 rehabilitatsioon enne vabaks laskmist
Tremendous – tohutu, Gear – käik kolossaalne WORD LIST Valuable – väärtuslik According – vastavalt Food web – Pristine – algeline toitumisahelate võrgustik Habitats – elupaigad Increasing – kasvav Monitoring – seire Effort – pingutus Enforcement – Mammals – imetajad jõustamine Viable – elujõuline Strengthen – tugevdama Biodiversity – bioloogiline Decade – kümnend mitmekesisus Spread – levik Long-term – pikaajaline Endangered – Near-shore – hävitamisohus kaldalähedane Lack – puudus High-seas – avameri Management - juhtimine REFERENCES Koster, Pepijn. (2007-2012)
Vahest õpilased ja lapsevanemad pöörduvad sotsiaalpedagoogi poole isiklike muredega, mis üldjuhul puudutavad laste ja lastevanemate suhtlemisprobleeme. Sotsiaalpedagoog peab olema piisavalt pädev ja vastutab kooli õpilaste harimise eest sellistes valdkondades nagu seksuaalkasvatus, kuritegevus, narkomaania, suitsetamine jne. Tema pädevusse kuulub koostöö asutustega ja inimestega, kes saavad selliseid koolitusi läbi viia. Üks mõiste sotsiaalpedagoogikas on jõustamine (empowerment), mis tähendab, et lapses tuleb tekitada huvi õppimise vastu ja soov lõpetada kool. Sotsiaalpedagoogika on tihedalt seotud psühholoogiaja ja sotsiaaltööga. Sotsiaalpedagoogi tööpõld on väga lai ja nõuded suured. Kõige tähtsam ülesanne on tegelemine lastega nende igapäevaelus, et leevendada ja ennetada sotsiaalse tõrjutuse ilminguid, võidelda koolivägivallaga. Sotsiaalpedagoog sekkub vajadusel
Mis teeb õigusest õiguse? Definitsioonid Jones „Rights“ 1994 - Õigused kui hüved (vahel ka huvid) - Õigused kui valikud - Õigus kui valdus - Õigused ja sanktsioonid Donnelly Universal Human Rights 2013 - Õigus kui õige – kohustus üldise standardi foonil - Õigus kui nõue – õiguse subjekti keskne Õiguse rakendamine Õiguse dimensioonid: - Realiseerimine - Austamine - Nautimine - Jõustamine Kolm sotsiaalset olukorda - Sundiv realiseerimine - Aktiivne austamine - Objektiivne nautimine Inimõiguste kujunemine Filosoofilised alused - Alates antiigist, lõpetades loomuõigusega Ajaloolised sündmused: - Olulisemad varasemad aktid - 19nda sajandi liikumised Kaasaegsete inimõiguste tekkimine - ÜRO - Olulisemad kaasaegsed aktid Õiguse vormid - Positiivne õigus – instutsionaliseeeritud, kirjutatud õigus
1, 2, 3. või kokkuleppinute ringi. 6. Vaideküsimuste korral p. 5. kohta langetab otsused nõukogu. 7. Ehitiste kavandamisel, püstitamisel, muutmisel või kasutamisel tuleb järgida head ehitustava (üldtunnustatud ehitusreegleid). 8. Käesoleval seisukohal ei ole mingit õiguslikku jõudu. Ent antud seisukoht või selle mistahes osa võib saada õigusliku jõu 8.1. Kui see sätestatakse seadusega. Seaduse objektideks võivad olla p. 1, 7 ja 5.2. Ülejäänud pp. jõustamine võidakse volitada valitsusele või pädevale valitsusasutusele (ministeeriumile) 8.2. Kui see sätestatakse seaduse täitmiseks valitsuse määrusega. 8.3. Kui see sätestatakse seaduse või valitsuse määruse täitmiseks volitatud ametiisiku (ministri) määrusega. 8.4. Kui see sätestatakse omavalitsuse määrusega selle võimkonnas. 8.5. Kui see sätestatakse mistahes muu juriidilise isikupoolt- tema võimkonnas. 8.6. Kui see sätestatakse pooltevahelise lepinguga lepingu piires. 9
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Vertikaalne õigusmõju- Üksikisik ja liikmesriik omavahel . Liikmesriigil üksikisiku ees teatavad kohustused, mida peab täitma. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Avalik õigus...
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. ...
kogumine elanikkonnalt ja institutsioonidelt, regionaalse arengu perspektiivide sõnastamine, kogukonna hindamine, läbirääkimiste pidamine elanikkonnaga ja institutsioonidega ning poliitiliste parteide jm liikumistega, arengueesmärkide sõnastamine ja tegevuse hindamine, vajadusel tegevuse korrigeerimine, muutuste juhtimine, sotsiaalsete aktsioonide läbiviimine, teenuste arendamine, võrgustikutöö, kogukonna nõustamine ja jõustamine 2. Sotsiaaltöö tasandid sotsiaalhaldus, klienditöö, sotsiaalpoliitika. Neid viivad läbi erinevatel tasemel asutused nagu ministeerium, maavalitsus, omavalitsus ja organisatsioonide valdkonnad nagu avalik sektor, mittetulundussektor ja erasektor. Kõik nad teevad koostööd, suhtlust. 3. Sotsiaaltöö meetodid individuaalne töö kliendiga, grupitöö, sotsiaaltöö perekonnaga, kogukonna sotsiaaltöö, juhtumikorraldus, rehabilitatsioon, võrgustikutöö,
haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid. 5) Kuidas kontrollitakse võimukasutust demokraatlikus riigis? V: 6) Kuidas on võimalik muuta põhiseadust? V: Rahva- või parlamendihääletuse korras. Muutmist saab algatada president või vähemalt 21 riigikogu liiget. Järgnevad arutelud ning muudatuse seadusega jõustamine. 7) Milline on seaduste hierarhia Eestis? V: 8) Mis on üldakt, mis üksikakt? V: Üldakt – kindlate reeglite järgi kirja pandud õigusnorm. Üksikakt - reguleerivad üksikjuhtumeid korraldavad registreeritud juhtumeid ja loovad üksiknorme. 9) Millal võib valimisi demokraatlikeks ja vabadeks nimetada? (4) V: Vabad, kui kandidaatide ülesseandmisõigus igal legaalsesl parteil ja kodanikul, Kodanikku ei mõjutata
ÕIGUSE ALUSED 13.09.2010 · Õigusallikate jaotus: 1) Õiguslik e. sanktsioneeritud tava ajalooliselt valmiv a) Riik on muutnud tava/normi kohustuslikuks 2) Õigusteadus 3) Kohtu- ja halduspretsedent 4) Leping 5) Normatiivakt e. õigust loov akt 6) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid 7) Euroopa Liidu õigusaktid Õigusallikad jaotuvad kohustuslikeks ja soovituslikeks allikateks. Soovituslike alla kuuluvad nt. riigikohtulahendid ja ringkonna- ja maakohtulahendid. Objekti õigus subjektid 1) õigustatud pool (maakohus) (õigusnormid) subjektiivne õigus 2) kohustatud pool Juriidiine kohustus Juriidiline vastutus ...
või õigusvastaseks Teema: ÕIGUSAKTID Sisukord §1 Õigusakti mõister ja liigid Punkt 1. Õigusakti mõiste Punkt 2 Õigusaktide liigid:üld-ja üksikaktid Punkt 2.1 Üldaktid Punkt2.2 Üksikaktid § 2 Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel Punkt 1 Seadusandliku riigivõimu õigusaktid Punkt 2 Täidesaatva riigivõimu õigusaktid Punkt 3 Kohtuvõimu juristiktsioonilised aktid §3 Õigusakti struktuur §4 õigusaktide kehtivus Punkt 1 Promulgeerimine, jõustamine ja jõustumine Punkt 2 Jõusolek ning õigusjõud 12 Punkt 3 Kehtivus ajas Punkt 4 Kehtivus ruumis Punkt 5 Kehtivus isikute ringi osas §5 Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid Punkt 1 Loomuõiguslikud teooriad Punkt2 Positivistllikud teooriad Punkt 3 Realistide teooriad Punkt 4 Normativistid §1 Õigusakti mõiste ja liigid Punkt 1 Õigusakti mõiste
maksustamise valdkonnas) või kaasotsustusmenetlust (nt siseturu valdkonnas). Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on ELi täitevorgan. Komisjon koostab uute Euroopa õigusaktide ettepanekuid ning tema igapäevaste ülesannete hulka kuulub Euroopa Liidu poliitika rakendamine ja rahastute kasutamine. Euroopa kui terviku huve kaitstes tagab komisjon, et kõik ELi liikmesriigid järgivad Euroopa aluslepinguid ja õigusakte. Komisjoni ülesanded Õigusaktid ja poliitika kujundamine, Õigusaktide jõustamine Komisjoni kohta Komisjoni president, Osakonnad ja talitused Avalik teenistus kuhu kuulub Komisjoni 38 000 töötajat on pärit erinevatest kultuuri-, keele-, sotsiaalsetest ning etnilistest keskkondadest. Läbipaistvus Komisjon parandab avalikkuse juurdepääsu dokumentidele ning avalikustab temaga koostööd tegevate ekspertide ja lobistide nimed avatud poliitika raames. ELi kodanikud saavad teada, kuidas nende maksuraha kasutatakse ning kontrollida, kas
Õigusõpetus III Õigussüsteem Poliitika on riigi tegevus ühiskonnaelu korraldamisel Poliitika onkorra jõustamine jõu jõustamise või rakendamise teel. Õiguspoliitik akaudu määrtaletakse milliseid sotsiaalseid eesmärke ja milliste õiguslike vahenditega neid taotletakse. Õigupoliitikat teostatakse tavaliselt kahel viisil: Õigusloome Õiguse realiseerimise/rakendamise kaudu Igas riigis one rinevad õigusnormid, kusjuures neil on erinev sisu ja väljendusvorm, vaatamata sellele nad ie kujuta endats mehhaanilist summat vaid valitatiivselt määratletud ühtsust või igussüsteemi.
12 EL keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng 14 13 EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid 15 14 Subsidiaarsusprintsiip ja integreerimisprintsiip ja keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiip EÜ keskkonnaõiguses 16 15 EÜ keskkonnadirektiivide elluviimine, jõustamine ja otsekohalduvus 17 16 Rahvusvaheline keskkonnaõigus 18 17 Eesti keskkonnaõiguse üldiseloomustus 20 18 Keskkonnanormatiivid 21 19 Keskkonnaload 22
Koolipõhine konsulteerimin peaks olema koolide tugiteenuste tulevik. Koolis konsulteerivad koolispetsialistid ja lisaks on loodud kompetentsikeskused (õppenõustamiskeskused). Kui kohapealsest nõus jääb väheks, läheb spetsialist keskusest koolikeskkonda ja seal abistab. Tallinnas on 2009-2014 tegutsenud õppenõustamiskeskust, seda tööd jätkab Rajaleidja keskus. Õpetaja nõustamine sisaldab ka "empowerment"-i: jõustamine, kannustamine, võimestamine, et anda õpetajale jõudu, võimsust, väge. Selle eesmärk on, et õpetaja suudaks ja julgeks ise tegutseda, fookuses on ikkagi abivajav laps. Jõustamise põhimõtteks on võimaluse pakkumine õpetajale ja see on vabatahtlik ning erapooletu nagu nõustamised ikka. Nõustamine laieneb ka vaimse tervise, käitumise, sotsiaalkognitiivse, organisatsiooni ja süsteemi jne teemani. Ta võib olemuselt olla adleriaanlik, instruktiivne, efektiivsuse
- Protseduurilised - kaasamise eesmärgistatus ebaselge, mis viib ka ebamääraste, vähekasutatavate otsusteni; puuduvad kriteeriumid tulemuste kasutatavuse hindamiseks. Sihtrühma(de) valik - kas osalemine on võimaldatud kõikidel asjasse puutuvatel gruppidel. Väga selged piirangud kaasaja poolt viitavad kaasamise varjatud eesmärgile s.o. tulemustega manipuleerimise ohu signaal. Eluvõõras. 23. Kaasamisväsimus Kaasamistulemuste jõustamine sõltub reaalpoliitikast (poliitilised prioriteedid). - Avalikkusele on oluline teada arutelutulemuste mõju reaalsele poliitikale/ otsustele – mil määral ja miks tulemustega arvestati/ ei arvestatud? - Kui tagasidet ei ole, on tulemuseks võõrandumine, usalduse kadu ja kaasamisväsimus. 24.Keskkonnaalase kodanikuühiskonna tekke tingimused ja ajendid Nõukogude Liidu ajal 25. Kodanikuühiskonna roll keskkonnapoliitika kujundamisel ja rakendamisel 26
tasumiseks ning riigigarantidest ja- tagatistest tulenevate kohustuste katmiseks, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Muud assigneeringud vastavalt seadusele Eraldised Vab, Valitsuse reservi ettenägematuteks kuludeks. 61 62 63 RE menetlus- RE eelnõu arutamine, RE eelnõu muutmise ettepanekud , RE vastuvõtmine ja jõustamine 64 RE täitmist korraldab Eesti Rahandussüsteem 65 66 RE=TULUD+KULUD püüeldakse tasakaalu poole 67 Riigikassa ülesanded- 68 Koh.omav, eelarve täitmist kontrollib kohaliku omavalitsuse valitsus, peamiselt kohalik volikogu. 69 RE kassaline täitmine 70 71 Kindlustuse peamised rühmad-Isikukindlustus, Varakindlustus e riskikindlustus e kahjukindlustus, Vastutuskindlustus, Sotsiaal- e pensionikindlustus
Tervise bio-psühho-sotsiaalsed alused. Kordamisküsimused eksamiks. 1. Tervise kaasaegne käsitlus – mõiste, erinevad lähenemised ja mudelid. Tervis on multidimensionaalne mõiste, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskus ja elu mõtte tunnetusel. 2. Tervisega seonduvad mõisted - tervisedendus, tervisekaitse, keskkonnatervis, tervishoid, tervisesüsteem, rahvastikutervis. Terviseedendus- on protsess, mis võimaldab nii indiviidil kui ühiskonnal suurendada kontrolli tervisemõjurite üle ning selle kaudu väärtustada ja tugevdada tervist. Tervisekaitse on tegevus, mille eesmärk on tagada inimesele tervislik elukeskkond ning vältida keskkonna põhjustatud tervisehäireid ja haigusi. Keskkonnatervis all mõistetakse inimeste tervist sõltuvalt k...
komisjonil,vabariigi valitsusel; presidendil põhiseduse muutmisesk 2. Seaduse arutelu 1. Lugemine 2. Lugemine- parandamine 3. Lugemine- sõna fraktsioonid 3. Seaduse vastuvõtmine (hääletus) 4. Seaduse väljakuulutamine. Vastavalt PS kuulutab seadusi välja president. Tal on vetoõigus ehk suspensiivne õigus. Seaduse avaldamine: Tuleb avaldada 7 päeva jooksul ,,riigi Teataja(RT)" Seaduse jõustamine 10ndal päeva pärast RT avaldamist Presidendi seadlused (PS £9) 1. Ta saab seda teha suhul kui Riigikogu ei saa kokku tulla 2. Kui sellks on edasilükkamatud riiklikud vajadused Valitsuse määrused Valitsuse normatiivid, kus valitsus täpsustab seaduse sisu. Valitsuse korraldused. Õigusaktide kehtivus Iga õigusakt on kehtiv 1) Teatava aja jooksul 2) Teatavate isikute suhtes 3) Teatud territooriumil Ajaline kehtivus
anomaaliaid ning muuta andmebaasis olevad andmed kasutajale arusaadavamaks. parandada loogiliselt ebakorrektset disaini (täiendava normaliseerimise tulemusena saab andmebaasis registreerida tõeseid väiteid, mida seal ilma täiendava normaliseerimiseta ei olnud võimalik registreerida) muuta andmebaasi struktuur kergemini mõistetavamaks ja paremini "reaalset maailma" peegeldavaks Samuti on täiendava normaliseerimise tulemusena tekkivates relvarides lihtsam mõningate kitsenduste jõustamine. Milline on hea relatsioonilise andmebaasi disain? Meetodid hea disaini tulemuse saamiseks ja disaini headuse hindamiseks: täiendav normaliseerimine, ortogonaalse andmebaasi disaini printsiip. Kui leiduvad täpsed ja formaliseeritud meetodid, siis saab hea disainini jõudmise ja disaini headuse kontrolli automatiseerida. Hästi disainitud andmebaasis on: andmete liiasust võimalikult vähe, kogu olemasolev andmete liiasus on kontrollitud.
Ümbritseva keskkonna, Käitumise muutmise või mittemuutmise mõju hindamine teistele isikutele, suhtluse endale. Ümberhindamist toetavad teiste positiivsed lood, dokumentaalfilmid ümberhindamine Sotsiaalsete võimaluste, Keskkonnas loodud võimalused, mis toetavad muutust: nt suitsuvabad alternatiivide ruumid, lai salativalik, kättesaadavad kondoomid jms. Sekkumised: õiguste suurenemine eest seismine, jõustamine, propageerimine. Motivatsioon tõstmine muutuseks on tavaliselt möödapääsmatu. Suhteliselt väikeste, kuid uuringutes tõestatud muutusi ergutavate sekkumiste 6 põhielementi võib kokku võtta ingliskeelse akronüümiga FRAMES (Feedback, 10 Responsibility, Advice, Menu, Emphaty, Self-Efficacy) (Miller, 1985; Miller ja Rollnick, 1991): 1.tagasiside (feedback) andmine isikliku riski või puude kohta 2
ebamääraste, vähekasutatavate otsusteni; puuduvad kriteeriumid tulemuste kasutatavuse hindamiseks. Sihtrühma(de) valik - kas osalemine on võimaldatud kõikidel asjasse puutuvatel gruppidel. Väga selged piirangud kaasaja poolt viitavad kaasamise varjatud eesmärgile s.o. tulemustega manipuleerimise ohu signaal. Eluvõõras. 23. Kaasamisväsimus. - Kaasamistulemuste jõustamine sõltub reaalpoliitikast (poliitilised prioriteedid). - Avalikkusele on oluline teada arutelutulemuste mõju reaalsele poliitikale/ otsustele – mil määral ja miks tulemustega arvestati/ ei arvestatud? - Kui tagasidet ei ole, on tulemuseks võõrandumine, usalduse kadu ja kaasamisväsimus. 24. Keskkonnaalase kodanikuühiskonna tekke tingimused ja ajendid Nõukogude Liidu ajal. - Kuigi kodanikuaktiivsust piirati ja ühiskondlikud liikumised olid tugeva
4) Kui teid ignoreeritakse, jääge endale kindlaks. 5) Minge üle aktiivsele kuulamisele, kui saate vastuseks «mina». 14 Taktikad, kuidas konflikte lahendada: 1) Autoritaarne hoiak. 2) Järeleandlikkus. 3) Koostöö. Selleks, et ühiselt probleemi lahenduseni jõuda, on vaja läbida astet: 1) Selgitage välja ja sõnastage konflikt. 2) Pakkuge võimalusi lahendusi. 3) Andke lahendustele hinnang. 4) Valige välja parim lahendus. 5) Otsuse jõustamine. 6) Andke tulemustele hinang. Kei peate ütlema ei: 1) Andge valikuvõimalus. 2) Asendage «ei» «jah’iga». 3) Jagage infot. 4) Olge mõistev. 5) Selgitage probleemi. Peresisene suhtlemine Pere on ohus kui perekonnaliikmetel on keelatud teatud tundeid, vajadusi või tähelepanekuid väljendada. Peresisest eneseväljendust piiravad reeglid põhjustavad suhtlushäireid: 1) Eitamine. 2) Kustutamine. 3) Asendamine. 4) Ühildamatult edastamine.
puudub on sotsiaalpedagoogi ülesandeks sellega tegeleda. Tuleb ette olukordi, kus lapsevanema ootused ja lapse tegelikud võimed erinevad. Ka sellises olukorras peaks sotsiaalpedagoog sekkuma ning välja pakkuma erinevaid lahendusi. Läbi huvitegevuse laieneb lapse ja noore silmaring ja ta omandab uusi oskusi. Huviringidest saadud kogemusi saab ta kasutada ka oma tulevases elus ning võib kaasa aidata eriala valikul Sotsiaalpedagoogi töös on olulisteks tegevusteks jõustamine ja innustamine. Kui probleemide lahendamisel keskenduda lapse tugevusele ja läbi nende leida võimalusi kuidas tema olukorda leevendada, õpid laps keerulistes olukordades ise ennast aitama. Alati ei olegi oluline keskenduda probleemi põhjustesse ja süüdlase otsingule vaid suunama energia lahendusele. Läbi kiituse ja innustuse tõuseb lapse enesekindlus ja tal on kergem ennast teiste seas kehtestada. 12
karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni kolmeaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega kuni 5 protsenti juriidilise isiku käibest. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega 5 kuni 10 protsenti juriidilise isiku käibest. § 401. Koondumisest teatamata jätmine, koondumise jõustamine koondumiseks loa puudumisel ja konkurentsi kahjustav koondumine (1) Koondumisest teatamata jätmise eest, koondumiseks loa puudumisel koondumise jõustamise eest, samuti koondumise keelu või koondumise loa tingimuste rikkumise eest, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega. § 402
Valitsuse istungeid juhib peaminister. ÜLESANDED: Viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat Kordineerib valitsuse asutuste tegevust Korraldab seaduste täitmist Koostab seaduseelnõusid Korraldab suhtlemist teiste riikidega Valitsusse kuulub 14 ministrit. RIIGIKOGU Eesti esimene Riigikogu tuli kokku 1920. Seaduste ja otsuste vastu võtmine Riigieelarve kinnitamine Peaministrikandidaadile volituste andmine Umbusaldamised Rahvusvaheliste lepingute jõustamine ja tühistamine Laenude võtmine Kõrgete riigiametnike ametisse nimetamine õiguskantsler, riigikontrolör, kaiseväe juhataja, riigikohtu liikmed, Eesti Panga nõukogu liikmed jne ASJAÕIGUSE ALUSED Asi on kehaline ese. Asjal võivad olla järgmised omanikud füüsiline isik; juriidiline isik; riik; omavalitsus; avalik-õiguslik juriidiline isik Asjade liigitused: Kinnis- ja vallasasjad Üldine asi, avalik asi ja eraasi Asendatav ja asendamatu asi
oleks ühtmoodi efektiivsed nt nii suurematele kui ka väiksematele ettevõtetele ilma kedagi diskrimineerimata) optimaalseid sanktsioone võib olla samuti raske määrata (juhul kui sanktsioonid on liiga väiksed, siis võib suurtel ettevõtetel olla soodsam seadusi rikkuda ja selle eest maksta, kui uus tehnoloogia kasutusele võtta) Seaduste kehtestamine on sageli aeganõudev Põhiliseks probleemiks on õigusaktide jõustamine: Seaduseid, mille täitmist on kallis, keeruline või võimatu kontrollida, tuleks vältida Sellised seadused võivad kogu õigussüsteemi mainet rikkuda Õigusaktide rakendamine, mis nõuavad majapidamistelt materjalide taaskasutust (nt alumiiniumist purgid), vajab kontrolli ja sanktsioone, mistõttu on neid on võimatu rakendada Määrused ei anna stiimulit investeerida saastuse vähendamisse, kui see on alla seaduslike piiride
üldkord. Eraldi rakendumisseadusega – Seadus jõustub mingi rakendumisseaduse jõustumise ajal. Seal on täpselt, detailselt kirjutatud, kuidas toimub uuele korrale üleminek, et inimesed saaksid uued reeglid selgeks ja need hakkaksid rakenduma 102. kas seaduse tohib jõustada tagasiulatuvalt? 17 Tohib, kuid tavaliselt seadustel tagasiulatuvat jõudu ei ole. Seadus jõustub ikkagi tulevikus. Samas erandina on võimalik ka seaduse tagantjärele jõustamine, kuid see ei tohi kaasa tuua isikule ebasoodsat mõju. 103. vacatio legis Kohanemisaeg, mis jääb seaduse avaldamise ja jõustumise vahele. VIII PRESIDENT 104. Presidendi põhirollid parlamentaarses riigis (§ 78 ) President omab pigem sümboolset tähendust – tema põhiülesandeks on esindusfunktsioon. Põhilisteks peetakse lühidalt: tasakaalustaja; riigikaitse kõrgeim juhtimises; välismaal esindamine; rahvuslik ühtsus; kriisides toimetulek. 105
soovitusi teenuste parendamiseks; tuvastata klientide treeningu/koolituse vajadusi; juhtumite sulgemine, kliendilt kinnituse saamine; kaasalöömine probleemi identifitseerimisel SISEND : IM: I staatus; PM: Pstaatus, workarounds, ChM: info; SLM: info SLA; AM; info A; CpM: info Cp; FM: info kulud, arveldamine; ITSCM: kuidas tegutseda eriolukorras VÄLJUND: IM::uued juhtumid; PM: võimlik P ? SLM: jamad SLA täitmisel; AM:info teenuskatkestusest REDAKTSIOONIHALDUS Eesmrk: tagada, et jõustamine ei tekita teenuskatkestusi tootmiskeskkonnas, jõustamine on planeeritud ja optimeeritud äri/klietide vajadustest lähtuvalt. Tagada formaalsete protseduuride täitmine, sh. testimisel, DHLi haldamisel, varundamisel. CSF: 1. protsess on korratav, 2. arusaam ärimõjudest olemas 3. muudatuse halduse protsess (piisavalt) küps. KPI: jõudstamisest põhjustatud EUDT vähenemise %; teenuste %, millel eksisteerib redaktsioonihalduse poliitika.
Skulptor Amandus Adamson Kreutzwaldi monumendi ehitustdel Vrus 1926 6 KREUTZWALDI MAJA OSTMINE 31. juulil 1923 oli saadetud Võru Eesti Käsitööliste Abistamise Seltsile palve teatada, kas ja missugustel tingimustel ollakse valmis Kreutzwaldi maja müüma. Alles 7. novembril 1924 saadeti vastus. Vastuseks oli, et asja peab arutama peakoosolek. Esimeseks tegevuseks oli alkoholi müügi keelu jõustamine Lauluisa majas. Kreutzwald ,,Viina katku" autorina ise ju joomise vastu võitles. Linnavalitsuse vastas, et keelata ei saa, kuna maja on käsitööliste seltsi eraomandus, kus omanik võib talitada oma äranägemist pidi. Alkoholi müüki Lauluisa majas ei suudetudki lõpetada, kuigi see teema oli väga populaarne erinevates ajakirjandusharudes. Eriti jõuliselt esineti nende nõudmistega eesti raamatu aastal 1935, aga ka siis teatas siseminister, et alkoholimüüki ei ole alust keelata,
omakorda otsuse mittetäitmise puhul määrata rahalise karistuse. 12. Mis on Euroopa Komisjoni funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Komisjon mänginud Euroopa integratsiooni protsessis? Euroopa Komisjon on ühiste huvide kaitsja, juhib Euroopa Liitu. Funktsioonid: a) õigusaktide ettepanekute tegemine Parlamendile ja Nõukogule b) ELi poliitikate juhtimine, elluviimine ning eelarve täitmine c) ELi õigusaktide jõustamine koos Euroopa Kohtuga d) ELi esindamine maailmas Roll integratsiooni protsessis: Kõige riigiülesem (supranational) ELi institutsioon. Liikmed määratakse liikmesriikide valitsuste poolt, kuid nad on poliitiliselt sõltumatud ehk tegutsevad ELi kui terviku hüvanguks. Komisjon on oma tegevuses üsnagi sõltumatu. Tema ülesanne on seista Euroopa Liidu ühishuvide eest ja ta ei tohi kuuletuda ühegi liikmesriigi valitsusele. Olles n-ö lepingute valvur,
126 - PSÜHHOLOOGILINE NÕU ja PEREKONNA MURED 1599 - LASTEHAIGLA (tasuline) 1345 - LASTE HÄDAABI, SOTSIAAL- JA OLMEMURE NÕUANNE 1492 - NAISTE TUGI, VÄGIVALLA ABINÕU, NAISTE KRIISIKODU 1707 - NARKO- JA UIMASTIINFO, NÕUSTAMINE 16363 - HAIGEKASSA JA RAVIKINDLUSTUSE INFO 1789 - LINNA HEAKORRA ABI, SOTSIAALABI, OLMEMURED (Tartus) 1345 - LINNA HEAKORRA ABI, SOTSIAALABI, OLMEMURED (Tallinnas) 14410 - MUNITSIPAALABI, munitsipaalpolitsei. Linna heakorra eeskirjade jõustamine 1313 - KESKKONNA SAASTUMINE, KESKKONNAOHUTUS 1524 - PÄÄSTEALA INFO, TULEOHUTUSE, ÕNNETUSTE ENNETAMISE ja OLMEMURE NÕUANNE 626 9390 - MÜRGISTUSTEAVE 800 2233 - SUITSETAJA HÄDAABI (TASUTA NÕUANNE SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS) 23 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA .......................................
1954 Moodustatakse Eesti pagulasvalitsus välismaal: eesotsas August Rei Pariisi kokkulepped (NATO ja SLV vahel) Indo-Hiina sõja lõppemine -------------------------------------------------------------------------------- 1955 Hallsteini doktriin VLO moodustamine - Varssavi Lepingu Organisatsioon, sotsialistlike ida-bloki riikide militaarne liit Bandungi konverents Saksamaa täielik suveräänsus Pariisi kokkulepete jõustamine SLV astus NATO-sse SDV astub VLO-sse tööd alustab Eesti Televisoon -------------------------------------------------------------------------------- 1956 oktoober-november Suessi kriis oktoober- november Ungari ülestõus veebruar NLKP XX kongress: N. Hru?t?ov mõistab hukka Satlini isikukultuse -------------------------------------------------------------------------------- 1957 august NL katsetas esimest korda kontinentidevahelist raketti 4
päeval pärast RT-s avaldamist. Jõustumisnorm - Kui seaduse jõustumise üldisest tähtpäevast soovitakse teha erandit, siis tuleb seaduse jõustumise teistsugune tähtpäev sätestada seaduses eneses. Seaduseelnõu lõpus esitatakse rakendussättena muuhulgas jõustumisnorm seaduse jõustumise üldkorrast erineva jõustumise korral. Jõustumissäte kavandatakse eelnõu viimase paragrahvina. Eraldi seadusega jõustamine - Mahukaid ülemineku- või rakendussätteid vajavate seaduste puhul sätestatakse mõnikord seaduse jõustumise aeg eraldi seadusega. Näiteks sätestab KarS § 451: „Karistusseadustik kehtestatakse eraldi seadusega.” 63. Vacatio legis Õigustloova akti andja peab akti jõustama arvestusega, et normiadressaatidele jääks piisavalt aega aktiga sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumiseks ning oma elu ümberkorraldamiseks. VIII PRESIDENT 64
Varasemad õigused ja kohustused ning nende alusel õigussuhted kaotavad kehtivuse ning uued omandavad kehtivuse vastavate uute õigusaktide või normide jõustumise tähtpäevast. Jõustumine võib toimuda üldise korra kohaselt määratud tähtajast, teatud tähtajast, mis saabub tulevikus (siis peab see sisalduma jõustavas õigusaktis, nt rakendussätetes), olla seoses mingi sündmuse või toiminguga pärast uue õigusakti jõustumist, aga jõustamine võib olla ka tagasiulatuva jõuga. Rahvusvaheliselt on tunnustatud põhimõtted, mille kohaselt kriminaal- või muud sanktsiooni karmistavatel uutel seadustel (õigusnormidel) ei tohi olla tagasiulatuvat jõudu, kuid samas peavad pehmendavad lahendid kindlasti olema tagasiulatuva jõuga: 1) Sanktsiooni pehmendavad (nt muudetakse kvalifitseeritud koosseis lihtkoosseisuks) seadused või õigusnormid või
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid M...
Palju teenuseosutajaid, ei ole tagatud, et igas maakonnas oleks tagatud kättesaadavus 8. ?? REHABILITATSIOONITEENUSE SISULINE PROTSESS: 75 sotsiaaltöö protsess: kliendisuhte loomine, probleemi määratlemine, hindamine, eesmärkide püstitus, tegevuse planeerimine, sekkumise (interventsiooni) meetodid; jälgimine, lõpetamine ja tulemuste hindamine. Kliendi kaitsmine (advocacy) ja jõustamine (empowerment). (MULTIDISTSIPLINAARNE) HINDAMINE: isiku ressursside, vajaduste ja motivatsiooni hindamine (arendamine) ning koos kliendiga eesmärgi püstitamine (sõnastades, mida tahetakse inimese/pere olulisemates eluvaldkondades ja toimetulekus muuta); · PLANEERIMINE: tegevuskava ja ajakava - eesmärgi saavutamiseks vajalike riiklike rehabilitatsiooniteenuste ja teiste tugi- ning kaasnevate tegevuste
P.2.Täidesaatva riigivõimu õigusaktid 50 P.3. Kohtuvõimu jurisdiktsioonilised aktid 51 P.4. Haldusdokumendid 51 § 3. Õigusakti struktuur 52 Skeem nr 8 53 § 4. Õigusaktide kehtivus 54 P.1.Promulgeerimine, jõustamine ning jõustumine 54 P.2.Jõusolek ning õigusjõud 56 P.3.Kehtivus ajas 57 P.4.Kehtivus ruumis 57 P.5. Kehtivus isikute ringi osas 57 § 5.Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid 57 P.1.Loomuõiguse teooriad 57 P.2
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks kaaskirjaga. Eelnõu ja seletuskirja originaalviisadega eksemplarid jäävad asutusse, välja saadetakse neist tehtud koopiad. Kooskõlastav asutus vormistab kooskõlastuse kohta kirja, kus esitab märkused ja ettepanekud eelnõu kohta ning teatab oma otsusest - kas kooskõlastab või kooskõlastab tingimusel, kui arvestatakse tema märkusi ja ettepanekuid. Kui dokumendi jõustamine on seotud tema kohustusliku kooskõlastamisega asutuse või ametiisikuga, saadetakse kooskõlastamiseks dokumendi eelnõu originaal. Kooskõlastaja märgib sellele kooskõlastusmärke (dokumendi viimase lehe paremale lehepoolele). Asutuse juht annab dokumenti jõustava akti või kinnitab selle pärast ettenähtud kooskõlastuse saamist. Näide: Töösisekorra eeskirja kooskõlastamine tööinspektoriga (Töölepingu seaduse § 40)
liikmesriigid nõudsid programmi rohkem konkreetsust ja mõõdetavaid eesmärke. Pealkiri: Keskkond 210- meie tulevik, meie valik. Prioriteetsed valdkonnad: kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, tervisekaitse, loodusvarad ja jäätmed. Edu saavutamiseks 5 lähenemisviisi: Kkõiguse tegelik elluviimine Integreerimine Tihedam koostöö tööstuse, tarbijatega Kkteabe parem juurdepääs Kksäästlik maakasutus 12. EÜ keskkonnadirektiivide elluviimine, jõustamine ja otsemõju (See peatükk oli väga segane, ma ei saanud midagi aru...) EÜ direktiivid on suunatud liikmesriikidele ning need tuleb ellu viia direktiivis sisalduvate kohustuste liikmesriigi õigussüsteemi ülekandmisega ja seda direktiivis ettemähtud tähtajal. Sellega liikmesriigi kohustused ei lõppe. Peamine kohustus on tagada direktiivi eesmärkide tegelik saavutamine. Liikmesriigil on õigus ja kohustus tagada direktiivi elluviimine , rakendades selleks oma
Kordamisküsimused. Kevad 2017 1. Euroopa ühisraha kehtestamise majanduslikud põhjused. Ühisturu toimimise takistused ilma ühisrahata. Ühisraha kehtestati, et kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv; et hoida hindade tõus kontrolli all; ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmesriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. (Kõikumised mõõdukad ja muutused etteaimatavad) 2. Euro, Euroopa ühisraha, usaldusväärsuse tagamise süsteem ja vahendid. Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina ainult europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada, et majandust varustatakse sujuvalt ja tõhusalt pangatähtedega ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil. Ühtlasi peavad keskpanga...
sotspedagoogika paneb indiviidi täielikult oma elu eest vastutama Sotsiaalpedagoogika sekkub kui üldpedagoogika ei ole enam edukas Siin ja praegu lähenemine P. Feire 1921-1997 brasiilia kasvatusteadlane Kasvatus ei saa kunagi olla poliitiliselt neutraalne Kasvatus teenib kas rõhutute või rõhujate huve Rajas kriitilisel teadlikkusel põhineva lootuspedagoogika Sotsiokultuuriline innustamine jõustamine (tänapäeval); äratada inimene ise üles teotahtlikkusele, et ta hakkaks enda elu ise muutma KOGU PEDAGOOGIKA ON SEOTUD TULEVIKUGA. (Hämäläinen, 2001) KOKKUVÕTTEKS Reformatsioon Industrialiseerumine, tööstusrevolutsioon Urbaniseerumine Kus me oleme täna? Tehnoloogia revolutsioon? Info- ja teadusühiskond Sotsiaalpedagoogiline töö toimub integratsiooni ja emantsipatsiooni vahelises pinges.
I loeng - sissejuhatus Mis on rahvusvahelised suhted? Actor -> toimija!!! Rahvusvahelised suhted ● Termini kujunemine - Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias. Hierarhilises süsteemis on tööjaotus ehk ise ei pea nt kartulit kasvatama, seda teevad põllumehed jne. ● Anarhia vs hierarhia...
määruseid, direktiive, mis on kohustuslikud kõikidele riikidele. Seadusanlikke akte valmistavad ette ELi liikmesriikide esindajad, eesistujamaa ja Euroopa komisjon. Euroopa komisjon- ELi täidesaatev organ. Kaitseb liidu kui terviku huve. Euroopa komisjoni president on Jean-Claude Juncker. Komisjoni 4 põhiül: 1) õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule 2) ELi poliitika juhtimine ja elluviimine ning eelarve täitmine 3) ELi õigusaktide jõustamine 4) Euroopa Liidu esindamine maailmas. Euroopa parlament- Euroopa parlamendi liikmed valitakse otse Euroopa kodanike poolt, kus parlamendi liikmed esindavad nende huve. Valimised toimuvad iga 5 aasta tagant ning saadikute arv sõltub elanike arvust. Euroopa Parlamendi ametlik asukoht on Prantsusmaal. Komisjonide koosolekud toimuvad aga Brüsselis. Euroopa parlamendil on 3 põhiülesannet: 1) Tagab nõukogu seadusandlikku seaduste vastuvõtmise. Aitab tagada
Sellest annab tunnistust näiteks L. Meri poolt Riigikogule esitatud presidendi otsevalimiste seaduse eelnõu. Kokkuvõtvalt võib väita, et rahvasuveräänsus on õiguse esmane allikas. Rahva tahe, mis on leidnud väljenduse juriidiliselt relevantsetes vormides, on Eesti riigi tõeliseks vundamendiks, just sealt saab lähtuda iga mandaat, et omariikluses midagi täiustada või muuta. Mõned protsessid, mis on toimunud viimasel ajal Euroopa Liidus näiteks erinevate stabiilsusmehhanismide jõustamine võivad endaga kaasa tuua olukorra, kus rahvas kaugeneb riigi juhtimisest. Ilmselt on siin vaja kasutada ühelt poolt traditsioonilisi lahendusi, kus suveräänsuse jaotamisel peab kasutama näiteks referendumit, kuid samuti uue kvaliteediga lahendusi ning need saavad olla Euroopa Liidu liikmesuse tingimustes piiriülesed. Samas tuleb tõdeda, et põhiseadus on elav seadus, millest tuleb aru saada muutuvates ühiskondlikes oludes ja ka muutuvates väärtustes, kus abiks võivad tulla juba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
